Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Reede, 8. juuli 2011 | nr 27 (041)
Tasuta kultuuriväljaanne
www.tallinn2011.ee MEREPÄEVAD Juba nädala pärast algavad Merepäevad. Kuidas valmistusid Merepäevadeks vetelpäästekoerad ja nende peremehed ning mida näeb ja kogeb puhkaja kajakiga Tallinna lahel sõites? Loe lk 3 HELIKUNST
Carsten Stabenow ja Evelyn Müürsepp: «Kuulake Tallinna uute kõrvadega!» Foto: Stanislav Moshkov
Pingpong väljub muusika saatel toast 13.‒16. juulil saavad kõik pingpongi ja muusikat armastavad isikud avalikus linnaruumis lauatennises kätt proovida. «Alates 13. juulist avaneb igal lauatennise- ja muusikahuvilisel võimalus osa saada nelja päeva vältel toimuvast sotsiaalsest lauatennise ja muusika revolutsioonist, mis algab 13. juulil kell 17.00 Rotermanni kvartalis ning lõpeb 16. juulil F-hoones,» rääkis idee autor Risto Kozer. «Selleks ei pea isegi mänguvahendeid kaasa võtma, kuna Pinksiklubi kannab nende eest ise
hoolt. Seniks võib kas Rotermanni kvartalisse või Skoonele oma pinksioskusi lihvima minna. Rotermannis saab reketeid Tallinn 2011 infokeskusest, Skoone bastionil Põhuteatri kohvikust.» Siiani on Pinksiklubi üritused toimunud ainult pimedates madala laega siseruumides, kuid nüüd kolib klubi Tallinna avalikku ruumi, et seal melomaanide ja pinksisõpradega käed lüüa. Pärast jäävad kaks Pinksiklubi disainitud statsionaarset lauatenniselauda terveks suveks linna. Üks laud paigutatakse Rotermanni kvartalisse, teine Skoone bastionile.
«Pinksiklubi kujutab endast lauatennisele ja muusikale keskenduvat urbaanset projekti, mille kontseptsioon on luua Tallinn 2011 Euroopa Kultuuripealinna raames sotsiaalset kokkukuuluvust, jätkusuutlikkust, tuua disaini ja kunsti avalikku linnaruumi,» selgitas Kozer. «Mäng kulgeb melomaanide valitava muusika saatel ringliikluse printsiibil ümber lauatenniselaua, korraga saab osa võtta kas või 10‒20 huvilist. Kes mööda lööb, langeb välja, see tähendab, jääb uut mängu ootama.» Vt ka http://www.facebook. com/pinksiklubi
Tuned City autorid kinnitavad, et linnaheli pole pelk müra, vaid teabe ja ühisteadmiste allikas. Mida see väide tähendab, saab kuulda nii kolm päeva vältaval konverentsil kui ka vastavate vahenditega varustatult ja/või juhendajate saatel mööda linna helijahil käies. Loe lk 4–5 MUUSIKA Saaremaa Ooperipäevadele, mis toimuvad 18.–23. juulini, tuleb esinema maailmakuulus ooperitenor, dirigent ja helilooja José Cura. Alternatiivmuusikasari Club 2011 ja Mutant Disco vallutavad 15. juulil Noblessneri valukoja kõrval asuva hiigelsuure töökoja. Loe lk 6 SPORT
Foto: Pinksiklubi
2
ARVAMUS
Reede, 8. juuli 2011 KULTUUR KUTSUB
Mõeldes möödunud laulupeole Rahvuskultuur peab muutuma moodsamaks ja avatumaks, et pakkuda konkurentsi amerikaniseerumisele.
Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja
Kuula Tallinna Me oleme harjunud tunnetama linna vaid kui lakkamatut müraallikat ja kujutlema maaleminekut kui suubumist õndsasse vaikusoaasi. Tõsi ta ju on – linnas on mitmeid helisid ja ka müra rohkem kui maal. Suurema osa mürast tekitavad autod ja tööstus, ent ka inimesed ise, sest külg-külje kõrval elamine on kõigile kergesti kuulda. Statistikaameti uuringute põhjal leiavad umbes kaks kolmandikku põhja-eestlastest, et nende eluruumi tungib mingi väline müra. Ka Tallinn on teinud mürakaardi, mis räägib, et umbes kolmandik elanikest vaevleb müraprobleemide käes. Ent ka maale puhkama minev linlane võib ootamatult avastada, et kuke kiremine kell viis hommikul, lammaste määgimine või traktorimüra pole just need helid, mida ta varahommikul kuulda tahaks. Olen Tallinna aedlinnas elades saanud hämmastusega näha, kuidas vastne issi loobib kividega puu otsas säutsuvat suurt rästaparve, et sulelised puu all lapsevankris magava maimukese und ei häiriks... Issi meelest oli linnulaul ohtlik müra, mitte hellitav unelaul. See tunnetuslik erinevus tõestab, et ka näiteks industriaalsed linnahelid võivad ilmselt mõne inimese jaoks olla tajutavad vastupidiselt – mitte müra, vaid hoopis õdusa helikeskkonnana. Milline heli on tajutav mürana, milline mitte, on teatud juhtudel subjektiivne. Linnakeskkonnas võib helisid olla ka nii palju, et need moodustavad justkui omaette sümfoonia – üksteist summutades ja kattes võivad need ilmselt tekitada selliseid ootamatuid kõlavärve ja bukette, mida alghelidest ei ootakski. Projekt «Kuula Tallinna uute kõrvadega!» ehk Tuned City püüabki panna linlasi oma elukeskkonda tähelepanelikumalt kuulama. Selle käigus on valminud Tallinna helikaart põnevamatest paikadest, iga kodanik saab seda ka täiendada. Kuigi Tallinnas on liiklusmüra, lennuväljamüra ja rongimüra üldjoontes juba kaardistatud, võivad ka niisugused kunstilise kallakuga ettevõtmised anda linnaplaneerijatele kasulikku teavet. Teisalt peaksid ilmselt ehitajadki mõtlema üha rohkem sellele, kuidas ja milliseid helineelavaid materjale linnakeskkonnas kasutada saaks. Buumiajal odavalt ehitatud ja hingehinnaga müüdud kortermajades said enamik elanikke ju „kauba peale“ kaasa reality-show naabrite elust, sest õhukesed seinad lihtsalt ei pea helisid piisavalt kinni. Linnahelide teema tõstatab palju küsimusi, mida võiks arutada. Näiteks kõik need kohad, mida me nimetame lõbustusasutusteks lõõgastuspaikadeks – kas nad pakuvad meile just neid helisid, mida soovime ning kas ja kui agressiivselt nad pressivad neid helisid oma ruumidest kaugemalt linnakeskkonda? Mis aga veel olulisem – kuidas me ise inimestena linnakeskkonnas käitume? Kas elame ikka viisil, mille puhul eeldame, et viibime justkui hajaasutusega külas, kus lähim «suits» on metsatuka taga? Või äkki oleks Tallinnaski aeg paljude teiste Euroopa linnade eeskujul niisuguse korra kehtestamiseks, kus nädalavahetusel on teatud kelleaegadel igasuguste mürarikaste tööde tegemine keelatud? Praegu kehtib reegel, et muru ei tohi olla üle 15 sentimeetri kõrge, ent ehk võiks kehtida ka põhimõte, et oma mürarikka muruniidumasina või ketassaega ei tohi sina mitte naabrite pühapäeva rikkuda?
«Linlasest issi loopis kividega rästaparve, et keegi ta maimukese und ei häiriks.»
Rainer Kattel
TTÜ innovatsioonipoliitika professor
O
lin üllatunud, kui traditsionalistlik laulupidu mõningatele uuendustele vaatamata siiski oli. Noorte laulupidu peaks olema rohkete kaasaegsete elementidega. Selles võtmes on kummaline, et pidu algas viitega Ümera lahingule. Oli küll palju noori autoreid, kuid endiselt rõhutati Eesti ajaloolisi kannatusi. Laulupidu keskendus 19. sajandi ärkamisaega sobivale eestlusele ja konservatiivsusele, märksõnadki olid vastavalt näiteks maa, meri ja muld. Tundus, justkui käiks ikka veel vabadusvõitlus.
Eestluse mõiste muutub ajas Ma ei mõista, miks on meil vaja endid sel moel üles kütta. See muudab ju laulupeo museaaliks, mis püüab säilitada möödunud aegu. Minu meelest ei ole eriti rea-
Minevik takistab edasiminekut Laulupidu peaks olema tore koosolemise ja vaba aja veetmise sündmus, mille traditsiooni käsitletakse avatumalt ja eneseteadlikumalt. Kultuur peaks meid edasi viima ja harima, hoolitsema inimeste avatumaks muutmise eest, pakkuma uudseid ja üllatavaid aspekte meie siinolemise kohta, mitte meid veel enesekesksemaks tegema. Eestis elab 300 000 mitteeestlast, siit käib aastas läbi neli miljonit turisti. Meie tööealine elanikkond väheneb ja 10‒20 aasta pärast oleme kindlasti välisspetsialistidest sõltuvuses. Me vajame, et meile tuleks haritud inimesi väljastpoolt, me tahame, et meie majandus ja kultuur oleksid seotud Euroopaga. Selle kõige jaoks on meil vaja väljapoole suunatud huvitavat kultuuripilti, mitte viitamist Ümera lahingule. See lahing ja kannatused olid meie jaoks olu-
lised kunagi, praegu ei ole need enam esmatähtsad. Laulupeo tegemistesse võiks rohkem kaasata elanikke, kes ei ole eesti päritoluga. Praegu on laulupidu eristav, mitte ühendav ja ühiskonna lõhesid siluv sündmus. Väga selgelt on tõmmatud vahele keeleline barjäär. Kindlasti on ajalugu vaja väärtustada, kuid me vaatame praegu liiga palju minevikku. Me väärtustame võitlusi, mis kunagi on olnud ja inimesi, kes on end kunagi ohverdanud. See kõik on vajalik, kuid see ei tohi takistada meie edasiminekut. Selleks, et kultuuris säiliks elujõud ja me suudaksime tänases maailmas ellu jääda, peame paratamatult uuenema ja praegust olukorda mõtestama. Kui me oma kultuuri uuendamisega ei tegele, kujuneb kaasaegseks kultuuriks hoopis see, mis meile väljast sisse tuleb, antud juhul kommertskultuur. Eesti inimene elab kihistunud ühiskonnas, kus rahvuskultuur vaatab minevikku ja kaasaegne igapäevakultuur on amerikaniseerunud. Uus eestlus peaks olema salliv ja avatud. Sallivus on põhiline järgmise kümne aasta kontekstis. Tarvis on, et me saaksime väikese rahvana hakkama mitmesugustest kultuuridest pärit inimestega. Kui tahame sarnaneda Põhjamaadega, siis peaks meie noor inimene olema väga mitmekeelne, saama hakkama äärmiselt erinevates oludes. Noorte laulupidu on võimalus eksperimenteerimiseks. Keegi neist noortest, kes laulupidu korraldab, ei ela niisugust tradit-
sionalistlikku rahvariide-elu, millest laulupidu kõneleb. Me ei ela enam muldpõrandaga talus. Meie koorid, koorijuhid ja heliloojad on maailmatasemel, seda eelist võiks julgemalt kasutada eksperimentideks, mis oleksid rahvusvahelisema kõlapinnaga. Laulupeole võiksid lisanduda installatsioonid ja videod. Kultuuripealinna kontekstis oleks võinud noorte laulupidu toimuda hoopis mere ääres lennu- või Noblessneri sadamas.
Kolm päeva ligimesearmastust 19. sajandi ärkamisaja arusaamade aluseks oli teistest eristumine, soov enda kannatuste rajale ja murekoormale tähelepanu juhtida ning rõhutada kestmajäämise vajadust. Sellest tulenes peremudel, mille puhul peeti oluliseks, et sünniks palju lapsi. Niisugune looduslähedane talupere mudel on tore, kuid sellest lähtub ka väärtusi, mis meile tänapäeval olulised ei ole. Naist näeme sellise maailmapildi kohaselt pigem kodus istuva ja lapsi sünnitava inimesena, kelle jaoks on tähtis koduste töödega, mitte tööjõuturul hakkama saamine. Me saame laulupeol kokku, nutame taga endist kannatuste rada, rõhutame seda, et peame säilima, ja tunneme end kolm päeva ühtse rahvana. Kui oleme laulupeoplatsilt igapäevaellu tagasi jõudnud, siis me niisugustest põhimõtetest paraku enam ei lähtu ‒ selles mõttes valitseb silmakirjalikkus.
AINULT KAKS KÜSIMUST
9 Muusikafestivali «Eesti Pops» üks korraldajatest Madis Nestor, mida Eesti Pops öelda tahab ja kellele?
Kui saade juba olemas on ja
kaubamärk, mis head muusikat helikandjatel edastab, samuti, siis on aeg jõuda festivalini. Eesti Popsu festival on helimelu linnasüdames, mis näitab, et kva-
Katlaehitajad asusid tööle Evelyn Sepp
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Liina Luhats, toimetaja, tel 5620 1128 liina.luhats@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
listlik arvata, et eestlus tähendab ajast aega ühte ja sama. Tänapäeval teevad laulupidu juba vabas Eestis täiskasvanuks saanud inimesed. Milleks korrutada otsekui kompleksi küüsis olles, kui palju me kannatanud oleme ‒ olgugi et kannatused tõepoolest olid? Sel moel laulupidu ainult kinnistab arusaama, et me oleme vaesed ja väetid, püüdes ideologiseeritud sündmusena vanamoodi eestlust üha kinnistada. Võimalik, et see on väikese rahva probleem. Vahest on eestlastele niisugust laulupidu vaja?
29. juunil allkirjastati esimene ehituslepe Katla rajamiseks, mida võib julgelt pidada oluliseks läbimurdeks pikalt positiivsete sõnumiteta olnud Katlaloos. Läbirääkimised ja ettevalmistustööd järgmise lepingu sõlmimiseks käivad edasi. Tänaseks on ehitaja
juba platsil toimetamas, et VAT Teater saaks 5. augustist Katla saalis oma Kultuuripealinna aasta programmi kuuluva etenduse «Black Rider» proove alustada. Terve suvi toimuvad Katlas vaheldumisi ehitustööd ja põnevad üritused, nii et hoia silmad-kõrvad lahti ja otsi infot! Kohtumiseni juba Merepäevadel! Foto: Andreas Sepp
liteetset muusikat ei pea tingimata otsima ainult rohelusest, vaid võib leida ka Tallinnast. Festivali «Eesti Pops» pearõhk on selgelt muusikal. Minu suust võib see kõlada veidi liiga promomisena, aga järjest rohkem tundub, et festivali line-up on 100% õnnestunud. Isegi korraldaja kõrvadele on oodata üllatusi, sest mitmed bändid on tegemas oma esimesi samme lavalaudadel ja eelnev kogemus ‒ vähemalt minul ‒ neid kuulata puudub. Loomulikult on sekka toodud ka juba vanu tegijaid, kelle kvaliteedis kahtlema ei pea, kuid kes astuvad üles uue kavaga. Just sellesama line-up’i mitmekülgsusest saab festivali «Eesti Pops» külaline särava ja selge pildi, milline on hea Eesti muusika hetkeseis.
9 Millisest suunast millisesse festival areneb?
Eks ikka serviti. Kindlasti on tõsi see, et kogu Eesti paremikku ei ole kuidagi võimalik ühele päevale ära mahutada, nii on selleaastasest programmist välja jäänud päris palju artiste, kes tunnustust vääriksid. Festivali arengust on liiga vara rääkida ka sellepärast, et esimene pääsuke pole veel pesast lahkunud. Eks sisimas tahaks juba fantaseerida, kuidas järgmisel aastal täpselt niisama hoogsalt korraldamisega tegeleme ja uut Eesti muusikat edasi sõelume. Kui pärast festivali lõppu saab tõdeda, et hea verstapost on maa sisse löödud, siis tasub festivali oodata ka aastal 2012, sest hea Eesti muusika ei kao kuhugi. Festival «Eesti Pops» toimub 9. juulil Telliskivi Loomelinnakus, festivali välis- ja siselavadel astub üles üle 13 muusikalise kollektiivi.
MEREPÄEVAD
Reede, 8. juuli 2011
3
Koertest vetelpäästjad tegid Karepal trenni Veepäästekoeri ootab Merepäevadel ees järjekordne demonstratsioonesinemine. 15.‒17. juulini toimuvatel Tallinna Merepäevadel astuvad teiste artistide seas üles ka veepäästekoerad, kes näitavad huvilistele, kuidas neljajalgne hättasattunut uppumissurmast päästa saab. Liina Luhats
liina.luhats@tallinn2011.ee
Karepal panid sel nädalal rahvusvahelises laagris oma päästevõimeid proovile Newfoundlandi Koerte Klubi liikmed. Ilm ei olnud just kiita ‒ lained olid suured ja temperatuur madal. See vapraid koeri ega nende treenereid eriti ei heidutanud, mõni koer oli isegi nii agar, et ei soovinudki trenni lõpetada ega veest välja tulla. Koertele visati merre kas mänguasi või mõni suurem vetelpäästeatribuut, mille nad pidid ära tooma. Kogenum koer katsetas ka inimese päästmist. Rannal istus aga väike, vaid mõnekuune leonberger, kelle jaoks lained seekord veel liiga suured olid. Teine, juba üheksakuuseks saanud leonberger seevastu hüppas lausa ennastunustavalt lainetesse, et päästetavale esemele järgi minna.
Koerad ja treenerid trotsisid heitlikku ilma Trenni tegid suured ja majesteetlikud newfoundlandi koerad, landseerid ja leonbergerid, kes ongi veepäästekoerteks aretatud. Neil koertel on kõigil varvaste va-
hel lestad, et oleks kergem ujuda, käpad aga painduvad ujumisel külgedele ‒ nii on lihtsam ujumisliigutusi teha.
Seadus ei luba koertel päästjatena töötada Veepäästekoerte tähtsaimad omadused on päästmisinstinkt, sobiv aluskarv ning ujulestad. Kindlasti on olulised ka koera iseloom ja õppimisvõime. Eestis on veepäästekoeri, keda aktiivselt treenitakse, kokku umbes 30. Peamisi treeningkohti on kaks, Nõo paisjärv Lõuna-Eestis ja Männiku karjäär Tallinna lähedal. Koeri treenitakse Eestis veepäästekoerteks juba alates 1990. aastate lõpust, kuid seda ennetusdemonstratsioonide, mitte päästeoperatsioonide tarvis. Koerte treenimisel on mitmeid koolkondi. Eesti treeneri Valvi Väli ja tema abikaasa, vabatahtliku ennetustöö tegija Rita Väli sõnul treenitakse Eestis koeri peamiselt läbi mängulisuse. Seevastu näiteks Vene ja ka Poola treeneri-
te koolkonnas ei ole tavaks päästekoertele antud käsklusi eriti korrata ja kõik on üsna range. Eesti seadused ei luba koertel rannas veepäästega tegeleda. Nii käivad ka need koerad vaid lastelaagrites ja veeohutuspäevadel inimestele ennetavaid veepäästedemonstratsioone tegemas. Treeningkohti on niisugustele koertele üsna vähe, kuna siseveekogude rannapiirkonda koeri ei lubata, treenida tohib vaid kunstlikes siseveekogudes. Siiski püütakse jõuda selleni, et ka Eesti päästekoerad saaksid
«Püütakse jõuda selleni, et koerad tohiksid ka päriselt inimesi päästa.» oma väljaõpet kasutada inimeste aitamiseks, nagu on kombeks kas või juba mainitud Poolaski. Veepääste koeri ja nende innukaid treenereid võib uudistama minna 16. juulil kell 15.00 Lennusadama kaile. Seda, et peale newfoundlandi koerte ka landseerid ja leonbergerid veepäästjaiks sobivad, igaüks ei teagi. Fotod: Liina Luhats
Kajakimatk Tallinna lahel nõuab pingutamist Kes vett ei karda ja aerutada jaksab, sel tasub kindlasti minna pealinna mere poolt uudistama! «Hästi vahva laine, väga meeldis,» arvasid äsja Tallinna sadamate kajakimatka lõpetanud Toomas ja Rutt. Ise nende kõrval sõitnuna võin öelda, et üldjoontes peab selline hinnang omalaadi seiklusele täitsa paika. Andreas Sepp
andreas.sepp@tallinn2011.ee
Mina ja mu kaaslane, Toomas ja Rutt ning veel pea kümmekond muu hulgas Ukrainast, Šveitsist ja Põhja-Iirimaalt pärit kajakisõiduhuvilist said oma nahal tunda, mis mõtteid hakkavad meresõitjad mõlgutama siis, kui laine on edasisõitmiseks liiga tugev. Just nii meiega juhtus, sest algselt kolmetunnisena plaanitud retk kestis vahepeal tõusnud tuule tõttu poole vähem. Tegelikult oleksime pidanud matkale minema hoopis sama nädala kolmapäeval, ent veidi enne plaanitud algust helistati mulle korraldajafirmast 360 teatamaks, et tugeva tuule tõttu jääb sõit ära. Ise samal ajal tuulevaikses Kadriorus viibides mõtlesin, et tegemist on ehk mingi järjekordse jabura liigset turvalisust fetišeeriva euronormiga, kuid vahepeal merekarukogemusi omandanuna mõistan nüüd, et kaldal toimuv ja merelolek on kaks täiesti eri asja.
Sõidusuuna säilitamine ei olegi nii lihtne Nagu kord ja kohus hakkas meiegi matk pihta põhjaliku turvainstruktaažiga. «Kajakisõit on nagu lambada tantsimine,» võttis
põhilised sõidunipid kokku üks meie kahest matkajuhist ‒ Ivo. Lahtiseletatuna tähendab see seda, et tööd tuleb teha põlvede, puusade ja kehaga ning mitte niivõrd kätega. Kajaki ümberminekut takistavat muu hulgas nimelt see, kui suruda põlved tugevalt sõiduvahendi sisekülgede vastu. Ja mitte mingil juhul ei tohi sõidu ajal avada tagaosas asuvat õhukindlat «pagasiruumi» sulgevat luuki, sest sealne õhutasku aitab kajakil ümbermineku korral pinnal püsida. Ümber siiski keegi meie seltskonnast ei läinud, kui välja arvata pisiäpardused vetteminekul ja väljatulekul. Need olevat Ivo sõnul ka sõitjate stampvead. Umbes viiemeetrise merekündja taltsutamine pakkus küllaga katsetamisrõõmu, sest kuigi tagumine sõitja saab seda pedaalide abil tüürida, on vajalikus suunas sõitmine võhikule ikkagi paras pähkel. Nii juhtuski, et kalda lähedal kulus enamik energiat kaidest ja muulidest eemalhoidmisele, sest niisama paigal see sindrinahk kahjuks ei püsi. Seetõttu põrkusime üpriski sageli kas kaassõitjate või kaldakivide vastu.
Õnneks järgisime sealjuures Ivo soovitust, mille kohaselt tuleb igas olukorras säilitada rahu, sest emma-kumma sõitja rapsimise korral olevat oht ümber minna suur. Lõpuks mingigi tunnetuse kättesaanuna siirdusime kuue kahese ekipaažiga Linnahalli paremalt küljelt Kalasadama poole, kus Ivo rääkis veidi piirkonna ajaloost. See olevat ka kogu matka iva – higivalamise kõrval pidavat saa-
«Kuni meetrised lained võivad kaldalt tunduda üsna süütud.» ma põhjaliku ülevaate sadamate ajaloost. Veidi tugevama tuule ja algajate sõitjatega see praktikas vist päris ideaalselt ei õnnestu, tundus meile. Enamik energiat läks vähemalt mul küll kuulamise asemel hoopis kajaki taltsutamisele ja katsele grupis püsida.
Korraldajad maksid pool raha tagasi Seejärel jõudsid kätte matka heas mõttes kõige õõvastavamad momendid. Kuskil Patarei kandis otsustas keegi suplema tulnud tegelane meie sõiduriistaga kiiruses rinda pista. Õnneks meie võitsime. Ennastunustava aerutamise tulemuseni avastasime end aga seepeale nii rannikust kui ka teis-
Loksumisest hoolimata saab Tallinna lahe kajakimatka ajal vajadusel ka pilti teha ja samal ajal kuiva nahaga pääseda. Foto: Andreas Sepp test üsna eemal, kesk mitte enam nii rahulikku lainetust. Kuni meetrised lained võivad kaldalt tunduda üsna süütud, kuid nende vahel oma kerge plastikust kajakiga õõtsudes tekkis küll vahepeal küsimus, miks oli vaja oma nädalavahetust seekord just nii ekstreemselt sisustada. Tundus aga, et soov tagasi minna idanes ka kaassõitjate peades, sest pärast ühe reisilaeva möödalaskmist hakkasimegi vilkalt
kalda poole aerutama. Lõpuks läbimärjana kuivale maale jõuda oli ütlemata mõnus! Pärast teatas Ivo, et pool rahast makstakse tagasi, sest lainetuse tõttu ei saanud me kaugemale ehk kauem sõita. «Grupil läks väga hästi ja plaan oligi, et vaatame laine järgi, kui kaugele sõidame,» selgitas Ivo, tulles pärast veel eraldi arutama, kas ka meie arvates oli selline tegevusplaan mõistlik. Noogutasime ja tänasime ning kergitasime mõttes
korraldajatele mõistva suhtumise eest oma vettinud nokamütse. Proffidel võib sellisel matkal küll igav hakata, aga ka neile jagub tegevust – nimelt toimub Tallinna Merepäevade raames kümme päeva kestev Euroopa kultuuripealinnade kajakimatk Tallinn‒ Turu, mille vältel läbitakse 300 kilomeetrit! Muidu kaks korda nädalas toimuvaid tavamatkasid korraldatakse aga Merepäevade ajal tavalisest sagedamini.
4
HELIKUNST
Reede, 8. juuli 2011
Linnaruumi helid saab nü Lume
Noo
Salm e
le
Kö ie
n
n
tn
Van
Kung la
stu se t
tn
agr i
aja tn
n gri t
Vana -Kala m
-Laa Väik e
tn Graniidi
tn Tööstu se tn
n
i tn n
s uie
Gran
Õle
vi t
li Kop
tn
a
14
Tel li
ski
tn
aja tn
tn
aja
iku
m Kala
Vab r
Kopli tn
Kotzebue tn
tn
kKes
ue zeb Kot
Vana-Kalam
di
11
Malm
Niine t
Vana-Kalamaj
iidi
Salm
e
Lind
Valg eva se
a
Ku n
a tn
gla
Vo lt
Val gev ase tn
tn
n
ja p
ut
Põ h
eri
Tõl l
tn
Ku n
n at
stu se
Kalju
gla t
n
Soo
Töö
Vo lt
Lei g
riku
a
Küt i
Töö
Söö
2
Reisijate
n Ran
51
3
Rist
24a
isk ivi
iku
Roo
Nunn
Tel l
si
Pree
Aard
45
e
n htu t
h Ro
ut
n
Kevade
Eha
Ao
soni tn
us Adam
ri tn
Wisma
Tulbi
46
Ka Toompea
A.Kapi
tn
Too 29 mp uie ste
Tõnismägi
e
TUNED C tn Luise
n ke t Lõk
la tn
tn
End
Endla
TC _soundmap_redux.indd 1
n ika t Tehn
di
e Kome
Koidu tn
Pilve
Endla
tn
Suur-A
meerik
Kome e
di tn
a tn
n
la t
End
Toom-Kuninga
ivi
Kom
Toompea tn
stee
puie
Tellis k
40
Falgi tee
Toom
Koidu
Loode
ik
tn
18
Paldiski maant ee
Amand
tn
Saani
e
Keem ia
Piiskopi
Lossi plats
uninga
n
L Pikkg 41 ja jal
Rutu tn
Sügise
la põ
Kosk la
tli t Rüü m Kiriku tn Too u tn oht K Kiriku plats Ra h
tn
Toom-Kooli tn
Õle
t tiku Ris
n
t Roo
Tehnika
Sõl
Endla
uko
Kiriku põik
22
Mul
lli
Sitsi
tn
tn
Rist iku
nna t
tn
Meta
Niidi tn Lina tn
Erik a
Erik a
n
Paa vli t
Kalar a
a r- L Suu
9 Aastase uurimistöö tulemusena valmis kõrvallehe helikaart (http://tallinnsoundmap. wordpress.com/), mis tõstab esile akustiliselt põnevaid nähtusi ja paiku Tallinnas. Iga soovija saab täiendada selle suurt versiooni Tuned City infopunktis projektiruumis MÄRZ, Olevimägi 7. 9 10. juulini kestev Tuned City koosneb nii tavakodanikele kui ka erialainimestele suunatud töötubadest, kontsertidest, konverentsist ja kohaspetsiifilistest projektidest. 9 Kogu kava saab näha aadressil www.tunedcity.net ja selle väljavõtteid käesoleva ajalehenumbri viimasel leheküljel.
Sõle
tee
Pirni
Tuned City ehk «Kuula Tallinna 21 uute kõrvadega!»
i
ang u
53
lev Ka
Puh
TUTVUSTAB
Vab
na
Hei
u Ristik
Eht e tn
Kp
nis kunstifestivalide korraldamisega alustanud Stabenow jaoks on Tallinn huvitav uurimisobjekt veel ka seetõttu, et siin saab töötada hüljatud tööstuspindadel nagu omal ajal Berliiniski. «Minu arvates on väga huvitav, kui linna arendamisele saab süvitsi läheneda, kasutades selleks kunstiprojekte,» leiab sakslane, kes on leppinud ka tõsiasjaga, et sellistele tulevikku vaatavatele projektidele tähelepanu saamiseks tuleb kõigepealt põhjalikult vaeva näha. «Esimese Tuned City korraldasime 2008. aastal Berliinis,» toob Stabenow näite põneva nitn pea megaärjaettevõtmise algusaegadest. H «Tahtsime lisaksH erialainimestele eina kaasata ka linnakodanikke ja nii korraldasime ühe konverentsi Ro hu linna peaväljakul Alexanderplatzil. Kõik möödakäijad võisid võtta kõrvaklapid ja ettekandiku Van jaid kuulata, nood aga kasutasid omakorda näidete toomiseks sapea a maaegselt linnas kõlanud helisid, j r Hä mida sai kuulata siis, kui kõrvatn tn a l ivi Äda klapid hetkeks ära võtta.» il sk l 25 Te e oma roll ka Kõrvaklappidel on au S Tallinna Tuned City’l, mille osadel sündmustel saab proovida Pierreka tn ni lla u Laurent Cassière’ia disainitud lehtM Teh n r la t e a d m rite ja kõrvaklappide sümbioosi. Ä Sõ n Mõteõkorraldada Tuned City ka lla t ik p Mu Tallinnas tekkis ka umbes 2008 iku t s i R paiku, sest parasjagu siis oodati avalikkuse ettepanekuid Euroopa ntee maa kultuuripealinna Tallinna progi k s i Pald sisustamiseks. rammi «Tuned City üks kaaskorraldaja ja hiljuti lauluväljakul avatud installatsiooni Cromatico autor Lukas Kühne kuulis ideekonkursist Madara damsoni tn kultuuripealinna endiseA.Adirektori Mikko Fritze käest ja rääkis selu lest hiljem Stabenow’le, kes oli v s Wismari Ka õik ülikoolikaaslane,» meenutab ta p a k i Tul Müürsepp seni lisaks Berliinile vaid veel Nürnbergis toimunud Tuned City Tallinnasse toomist. Berliini Tuned City’st võttis osa ka MoKS-i praegune programmikoordinaator John Grzinich, mistõttu pole ime, et Eestist panustavad oma teadmistega ettevõtmisesse peale Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli tudengite ka MoKS-i liikmed, kes on helikunsti arendamisega siinCarsten Stabenow linnahelide kaardiga Rotermanni kvartalis. mail juba aastaid tegelenud. Foto: Stanislav Moskov tn la Äda
etsa
rim Me
Kadrioru luigetiigi kaldal algab pühapäeval 10. juulil kell 16 tõeliselt barokne tasuta suvepidu. Heiki Mätliku mõte mängida eri stiilis ära kõik 12 Vivaldi kitarrikontserti kasvas suurejooneliseks pargimuusika sarjaks. Juuni algul toimus Mustamäe Männi pargis sarja eelmine õhtu «Tallinn 1960». Mõte on pakkuda igas pargis just selle linnaosa või pargi tekkimise ajastu muusikat. Kadriorus esinevad Tallinna Kitarrikvartett (Heiki Mätlik, Jorma Puusaag, Kristo Käo/Lauri Jõeleht ja Kirill Ogorodnikov), kandlekvartett Estonica (AnnaLiisa Eller, Laura Lindpere, Hanna Vallimägi ja Kristi Mühling) ja džässansambel Weekend Guitar Trio (Mart Soo ‒ kitarr, süntesaator-kitarr, e-bow, looper, Roland VG-8, Robert Jürjendal ‒ kitarr, e-bow, looper, Roland VG-8, Tõnis Leemets ‒ kitarr, e-bow, looper.) Tiigi kaldal asetsevad ka mõned pingid, traditsioonilisema istumisviisi harrastajad võivad seal koha leida. Tallinn 2011 poolt on piknikuüllatus, vihmase ilma korral jagatakse keepe. Paldiski mnt Suve kolmas piknikukontsert on kavas 4. augustil Kalamaja pargis, Kaitseväe puhkpilliorkester kutsub kuulajaid 20. sajandi alguse kavaga «Valge päevavari 1920».
Tallinna kui helimaastiku juures meeldib Stabenow’le eelkõige Rotermanni kvartal, sest seal saab kogeda nii hoonete kliimaAndreas Sepp süsteemidest tekkivate ventilatandreas.sepp@tallinn2011.ee sioonihelide vibratsiooni kui ka Stabenow ja ta mitmest rah- reisilaevadelt tulevaid madala savusest mõttekaaslaste koostöös gedusega bassihelisid, mida pole tekkinud Tuned City on 4.‒10. võimalik küll kõrvaga kuulda, juulini toimuv suurejooneline kuid mis panevad näiteks püksikunstiprojekt, millega uuritak- sääred võbelema. «Arhitektid peaksid oma töös se Tallinna arhitektuuri ja helide helisid ja nende põrkumist rohomavahelisi sidemeid. «Nii ärgitatakse valdkondade- kem arvestama, sest nii saaks vahelist diskussiooni heli ja ruu- osades kohtades linnamüra vähendada. Tuleb vaid nurkade ja mi vahel valitsevatest seostest ste Kop kor– kuidas me kuulame, midaLu me materjalide planeerimisega i tn Stakuulame ja milliseid helisid ini- ralikult vaeva näha,» ltoob ra Kae tegevustega keskkon- benow näite, kuidas siduda tema mesed oma n t i k da paiskavad,» lisab ettevõtmiseRuk uurimisvaldkonda linnaplaneeüks Eesti poolsetest koordinaato- rimist puudutavate praktiliste ritest, Evelyn Müürsepp MoKSist probleemidega. ukkiSotsiaalpraktitn Veel (Mooste KunstiRja Nisu toob Stabenow Eestis esile vaikuse olemasolu. ka Keskusest). «Eestis ei ole müraprobleeme, e tn e tn vaikne, Taim inimestel pole rahvas Linnaplaneerimisel imon a u T s i N kombeks palju rääkida. Sellised arvestatagu helidega kultuuri eja keskkonna vahelised as minu jaoks väga huviEsmapilgul ehk liialt keeruka seosedOron tavad,» arutleb Stabenow ja looja elukauge uurimisvaldkonna e Taim kirjeldamiseks läheb Stabenow dab, et kunagi saavad Tuned City kõigepealt tagasi iidse maiadeuna tn tulemusi e tn nautida ajahetkest hooA Kõrrkõik soovijad. impeeriumi aegsesse perioodi, limata e tuues näiteks praeguse Mehhiko ieste e pu d l o territooriumil asuva maailma- isi Hüljatud tööstusalad K a kuulsa Chichen Itza püramiidi. M lõid kasvupinnase una A uti «Kui selle ees plaksutada, siis Tim kõlab püramiidi trepiastmetel Niisuguste helikaardistuste tekkiv heli tagasi lähedalasuvas- abiga saab näiteks koostada marsse metsa,» selgitab ta. t «Kunagi ruute, kus inimesed kuulavadbreteaPe e ps linnud, tud kohta jõudes kõrvaklappidest elasid seal pühaks peetud Kold kes nüüd laulavad meile täpselt just seal salvestatud või sellele sedasama, neile aastasadu taga- kohale iseloomulikke helisid. Selra Nab si kõlanud heli. Aga samasugust liseid helikaarte leidub Stabenow efekti võib kogeda iga suurema sõnul internetis juba sadu, valdatrepi ees, nii Kreeka amfiteatrite valt põhinevad need populaarsel kui ka Tallinna Linnahalli juu- kaardirakendusel Google Maps. res.» Üle-eelmisel kümnendil Berliiliina.luhats@tallinn2011.ee
thI eff ole ku tId juu ro
53
Aru
Kadriorg kutsub piknikule Vivaldiga
Liina Luhats
n
Sõle
mil on saladused. Meil ei ole Ehte võimalik prognoosida, milliseks ta kujuneb järgmisel hetkel. Kui suur on entroopia osakaal, milline vorm on korrastatusel. Kuid süsteem ei tööta juhusikult. Süsteemil on olemus, see, mida meie, inimesed, nimetame vaimuks.» Juhuslikuks ei saa pidada ka seda, et töö just praegu, just Põhuteatris ja just nende inimeste poolt esitlemisele tuleb. Töö teostajad on Hendrik Kaljujärv, Taavet Jansen ja Ahto Vaher, märksõnad heli, robootika, mehhaanika, vibratsioon, dünaamika, küberneetika, deKolde p kadents, süsteem. st
at
erj
g An
li t
11. juulist 16. juulini kell 19.00 saab NO99 Põhuteatris näha-kuulda heliinstallatsiooni «Ise-organiseeruv süsteem». tn ra «Ise-organiseeruval süsteeKae
a «Tuned City’st telesaadet tegema tulnud meeskonnaliige ma rja a K imestas Linnahalli juures isegi, et kuigi ta on seda kohta teadnud juba 26 aastat, ei oleA tal selle erilisest helipildist ger siiani aimugi olnud,» muigab nSaksa helikunstnik Carsten ja Stabenow. n
p Ko
Süsteem organiseerub ise
Linnaheli pole pelk müra, vaid informatsiooni ja Töö stu se t ühisteadmiste allikas. n
i
n di t Nii
e tn
anepi Tallinna Ülikooli Balti Filmija Meediakooli magistrandi Kristo Viidingu lühifilm «Ulgu Uustus Tusk» leiab aset fiktiivses mereäärses linnas. Filmitegijad otsisid mereäärset avatud kohvikut, mis LõunaEuroopa linnades nii tavalised on, ent Tallinnasse alles tekkima on hakanud. Ökosaar ning selle kohvik saab filmi autori ja tn Kristo Viidingu sõnul sit irežissööri S üheks filmi võttepaigaks «peale kauni mereäärse asukoha ka sel põhjusel, et film tegeleb uue ja vana vaheldumise, uuenemise ning igavese ringluse teemaga, Ökosaare laadne mõtlemine sobib sellega hästi».
Tööstuse
l Kop
Ökosaar saab filmitegijalt kiita K
Hundipea tn
a Nõlv
Paljassaa Kopli tn re tee
10
HELIKUNST
Reede, 8. juuli 2011
5
üüd kaardi abil kinni püüda
Is Is just a cut-out of the map. for detaIled descrIptIons of the places and sound fects please get a free copy of our sound map of tallInn at märz project space eVImägI 7 Between 4th and 10th of july or at euroopa kultuurIpealInna Infokesus rotermannI 5 / rosenI 10. see on VaId üks osa helIkaardIst. kohtade ja helIefekde täpsemate kIrjelduste saamIseks Võtke palun tasuta tallInna helIkaart 4.-10. ulInI märzI projektIruumIst oleVImägI 7 VõI kultuurIpealInna Infokeskusest otermannI 5 / rosenI 10.
1 2 9 14 30 40 53 59
59
n ja t ma
-Ka la
na
9
dam
TOP TEN TOP KÜMME 24d
Kai tn
Petrooleumi
Tormi
F.J.W ie
tzwaldi
line
tn
Hõbeda
F.R.Kreu
F.R.Faehlm
anni tn
Ves ivär ava
rna
Fr.K u
C.R .Jak obs o
ni t n
utzwa ldi tn
hlb arsi
C.R.Jako bsoni tn
Juh
põ ik
tn
R.Tobiase
J.Pä
an K und
eri
Kun der i
n
kodu
Laa 23/39
tn
eo
ni
Lau
15
mä
e
Her
hu
na Las li
mu
Lub j
a Odr 30.06.11 17:33
Masina
a
i Veerenn
Juhken tali
Kivi
a
Jak o
bi
Püssiro
ppe
i
Gild
sin
30
J.Ka
Keldrim äe
K.Tü
rnp
u
du
tn
tn
bitu
ehe
57
Las tek o
K.A.
mäe Liiva
ts illi o
lup
tn
p Toru
tn
Juh
an
tn
ia
i Rav
nni
e
Liivala
24b
aas
ka J.Po s Tina
Kolla n
F.R.Kr e
n ala t Sak
Laste
44
Lem
tn
pm Kau
ri Tata
n se t
idu
Har
n te t
Lät
ula
dema
Juhan K underi tn
Pronksi
n
uki
Va
Kau
a
Ma
n Len
a tn
Lahe
Lootsi t
Paadi t a tn Kivisi ll
tn Ku ke
Valli tn
Kivisilla tn
Müürivahe tn Vana-Viru tn
tn Sau na
aan tee um Pä rn Pärnu maantee
n
Uus tn gi
Sule vimä
Vene tn
ägi
Pikk tn Ole vim
Kullassepa tn
tn Harju
Mere p uiestee
mi
Lai tn
riu too ora Lab
k tn Pik
tn Nunne tn L ai
tn
V tur ana g Ven e tn
Gümnaasiumi tn
aevu
jalg
Rata sk
n
Pikk tn
tn
ste e
Pikk
Ra
31
Vi
tn tn kri
L.Koid
si J.Vilm
Rüütli tn
leri
ua tn
ava ivär Ves
n
uki
ni
J.Kö
Vase tn
ri t
Len n
Bensii
n at am
d s-Sa
tee aan
kese t
tn Kuke
ard
Edu
ti t iral
i tn
te au
i tn Roosikrants
ik
n at
tee maan
Vase tn
Pääs u
52
Gonsiori
n
um
pu
ol mb
n ka t
tn
Tartu maantee
tee ies
Filmi
Uu
a Rau
kr Maa
5b
CITY
a
Teatri väljak
ala Räv
All
dam
n
e
ste puie
a s- S
Uu
tsa t
ts L An
i
rg O
Vabaduse väljak
e ieste
l Kaar
Geo
ri tn
t Tar
32
i pu
nia Esto
Gonsio
Gonsiori tn
e este pui
d
7
ase Ter
i tee
aarl
ja tn
t Narva mn
47
Kaubamaja tn
r-Kar
dand
u
n Pär
16
Narva
Raua
tn
Suu
ahe tn Müüriv Rüütli tn
man
Mü
8
11
f
õik
42
Karu tn
Vana-Viru tn
ja Kar keVäi
sti t n
t mn
ah üriv
rja tn
-Po
Suur-Ka
Van a
e tn
Viru tn
Karu
e
c
n
tn
Kuninga
Inseneri tn
Viru tn
46
tn
p Tuukri
Raeko ja
Tuukri tn
11
Katariina 54 käik
egi tn
15
Nafta B
Tuukri
it wald reutz F.R.K
Apte
22
n
36
55
Munga tn
Ahtri
a
tn
tn Aedvilja
et
Niguliste tn
Lühike alg
u tn
35
Uus tn
eh
Bremeni käik
vaim Püha
Mündi tn
rim
Kinga tn
Vo o
Kanuti tn Mere puiestee
Hobusepea tn 44
Ahtri
Aia tn
Suur-Kloostri tn
ägi
Uus tn
a tn
tn
u tn
56
27
vim Ole Brookusplats
Vaim
Aid
39
n
i tn
n
43
VäikeKloostri tn
ne tn
ki t
57
n
t Kooli
37
iste t
Pag ar
navärav Väike-Ran
n
Tolli tn
Olev
rtü
5c
Wooden Houses Puumajad Cobble Stone Area Munakivisillutis Green Space Roheline ala Concrete Area Konkreetne piirkond Mixed, Stone, Steel and Glass Segamaterjalist, kivi-, teras- ja klaasehitised Glass and Steel Buildings Klaas- ja terasehitised Park Park
t Lootsi
Suu
A B C D E F G
uiestee
tee
17
tn
AREAS BY MATERIAL PIIRKONNAD MATERJALI JÄRGI
man
Suur Rannavärav
stee
28
Mere p
äe
am
Sadama
Põhja pu ie
e e te amä tn i La
other muu
Roh e
Logi tn
6
n Ran
recommended soovituslik
proposed paths väljapakutud rajad
Rumbi tn
n ei t tar
a r-P Suu
Ka Ka laran las na ad tn am at n
Kala sa
tn
u Jah
Construction Sounds Ehitushääled Commercial Noise Kaubandusmüra Train Bridge on Rohu Tn Rongisild Rohu tänaval Plane Spotting Lennukivaatlus Tram Sounds Trammihääled Pirita Tee Traffic Liiklus Pirita teel Kadriorg Gardens (mechanical noises) Kadrioru aiad (mehaanikamüra)
a tn
38
7 8 25 20 47 48 49
Singing flagpoles Laulvad lipuvardad Seaside Sounds Mereäärsed helid Merivälja breaker Merivälja muul Katarina Kaik Katariina käik
Tornimäe tn
n
traffIc and InVasIVe sounds lIIklus- ja tulnukhelId
seasonal and condItIonal sounds aastaaegadega seotud ja muud tIngImuslIkud helId
5A-C 33 34 54
9
Jahu t
Linnahall Musical Railings Muusikalised reelingud Väike-Õismäe Fountain Purskkaev Cromatico Sculpture Skulptuur Cromatico Miniatures for Mobiles Miniatuurid mobiilidele Seaplane Hangar Lennusadama angaarid Song Festival Grounds Lauluväljak
Liiv ala ia t
n
sound and InteractIon helI ja VastastIkmõju
Kopli Silence Vaikus Koplis Soviet Monument Nõukogudeaegne monument Merivälja breaker Merivälja muul Old Town Music House Vanalinna Muusikamaja Inner Courtyard between Pikk and Lai Tn Sisehoov Pika ja Laia tn vahel Hidden Passageway Peidetud vahekäik Dominican Monastery courtyard Dominiiklaste kloostri sisehoov Open Air Theater Vabaõhuteater Mediaeval Passage Keskaegne läbipääs
Ma
n rei t Pata
rei t
Islands of sIlence or contrast VaIkuse- VõI kontrastIsaared
4 13 34 35 43 44 55 56 57
Komposter Balti Jaam Train Station Balti jaam Linnahall Balti Jaam Market Balti jaama turg Underground River Maa-alune jõgi Haunted Tallinn Kummitav Tallinn Seaplane Hangar Lennusadama angaarid Patarei Prison Patarei vangla
9 15 23 42 50 51 53 58
rSuu
Väi kePat a
lost or endangered sItes and sounds kadunud VõI ohustatud kohad ja helId
Katu
sep a
pi
rru
6
MUUSIKA
Reede, 8. juuli 2011
Maailmakuulus tenor tuleb Saaremaale José Cura on mees, kes võib esimeses vaatuses orkestrit dirigeerida, teises aga juba ise laval laulda. Anneli Sihvart
anneli.sihvart@tallinn2011.ee
Maailmakuulus Argentina päritolu ooperitenor José Cura sai esmalt hariduse kui helilooja ja dirigent ning hakkas alles seejärel laulmisega tegelema. «Olen José Curaga kaks korda kohtunud, et täpsustada tema kontserdikava Saaremaa Ooperipäevadel, ja neli korda näinud ta esinemisi Euroopa ooperilavadel,» ütleb Saaremaa Ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk. «See, et Cura on õppinud dirigendiks ja heliloojaks, annab ta esinemistele eriliselt musikaalse ja loogilise tausta.»
Repertuaar koosneb tippteostest
See, et José Cura on õppinud dirigendiks ja heliloojaks, annab ta esinemistele eriliselt musikaalse ja loogilise tausta. Foto: Cuibar Productions S.L. / Eesti Kontsert
Tänavused Saaremaa Ooperipäevad kestavad 18.‒23. juulini. Seekordne peakülaline on Ankara Riiklik Ooperi- ja Balletiteater. Türgi mainekaima ooperimaja esituses jõuab publikuni Mozarti «Haaremirööv». Rahvusooper Estonia esitab Puccini «Boheemi». Lisaks on kavas traditsiooniline ooperigala ning maailma tenorite absoluutsesse tippu kuuluva José Cura soolokontsert, kus teevad kaasa Aile Asszonyi, Rahvusooper Estonia koor ja orkester, mida dirigeerib Arvo Volmer. «Aga me kasutame ka Saaremaal ära José Cura dirigendiannet,» lubab Arne Mikk. «Ta on selles mõttes täiesti eriline inimene, et võib ühel ja samal õhtul olla nii laulja kui dirigendi rollis. Näiteks Saksamaal dirigeeris ta esmalt Pietro Mascagni «Talupoja au» ning teises pooles laulis Ca-
nio partiid Ruggero Leoncavallo ooperis «Pajatsid». Viinis ja Barcelonas käis Arne Mikk José Cura kontserdi kava ja Tallinnas toimuvaid proove kokku leppimas. «Me täpsustasime ka mõnda stseeni, mille puhul ta soovis, et need läheksid pikemalt ‒ siis saab ta ennast mitmekülgsemalt näidata,» lisas Arne Mikk. «Repertuaar, mis tal Saaremaal kavas on, koosneb eranditult ooperiliteratuuri tippteostest.»
Dramaatiline roll nõuab maksimumi Kellega Eestimaal nähtudkuuldud lauljatest võiks José Curat võrrelda? «Viimastel aegadel ei olegi sellise mastaabiga lauljat Eestis käinud,» tunnistab Arne Mikk. «Intensiivsuse poolest võib Curat võrrelda niisuguse lauljaga, nagu meil vanadel aegadel oli Suure Teatri solist Vladimir Atlantov või Eestis Hendrik Krumm, kes laval samuti väga suure seesmise pingega iga rolli esitas. Niisuguse rahvusvahelise mastaabiga lauljatest nagu José Cura käisid siin viimati Kiri Te Kanawa, Montserrat Caballé ning José Carreras, aga sellest on varsti möödas juba kümme aastat. Cura on haruldaselt mitmekülgne mees ja praegu oma parimas eas ‒ 48-aastane. See, kui kaua kestavad laulja parimad aastad, sõltub hääleliigist, aga kuldne karjääriaeg on meestel tavaliselt ikka 50. eluaasta paiku. Kui inimesed laulavad suurtes majades väga dramaatilisi rolle, nõuab see paratamatult igal õhtul endast maksimumi andmist, rahvas maksab ju kallist piletihinda ja seega peavad ka artistid ennast
laval kogu südame ja hingega avama.» Kas José Curat võiks loota kunagi ka Tallinnas esinemas näha? «Estonia ooperiteatris, kus kohti on 700, ei jõuaks me teda välja maksta,» tõdeb Arne Mikk. «Saaremaal on 2000 kohta, seal on see natuke lihtsam.»
Kp
TUTVUSTAB
Argentina päritolu José Cura (tenor, dirigent) on saanud maailmakuulsaks oma ooperikarakterite sisukate ja originaalsete interpretatsioonidega ning ebatraditsiooniliste ja uudsete kontsertesinemistega. Lummava lavalise olekuga Cura on oodatud külaline maailma kuulsamates ooperimajades ja kontserdisaalides, tema etteastetest tehakse sageli teleülekandeid. Cura on ka õppinud helilooja ja dirigent, kes juhatab oopereid ja sümfoonilisi teoseid kogu maailmas. 2007. aastal tegi Cura ka lavastajadebüüdi omaloodud teosega «La commedia è finita». Samuti kinnitas tema prestiiži võimeka lavastajana SaintSaënsi «Simsoni ja Delila» lavaletoomine Badisches Staatstheateri hooaja avatükina. Cura on saanud nii konkursivõite, kriitikute preemiaid festivalidelt, plaadiauhindu kui ka aunimetusi. Enne Saaremaad esineb Cura galakontserdiga Savonlinna Ooperifestivalil. Vt ka http://www.josecura. com
Mutant Disco hakkab Peetri sadamas laineid lööma Tallinna unikaalset klubi- ja alternatiivmuusikaelu tutvustav sari Club 2011 on välja jõudnud pealinna ööelu igakuise tippsündmuse, Mutant Disco juurde. Seekordne Mutant on eriline selle poolest, et toimub Peetri sadamas Noblessneri valukoja kõrval asuvas hiiglaslikus töökojas. Liina Luhats
liina.luhats@tallinn2011.ee
Uurisime peosarja korraldajatelt Raul Saaremetsalt ja Siim Nestorilt, mida Mutant Disco endast kujutab ja mis põhjusel on see kohalikul pidudemaastikul nii silmapaistev.
Mutant Disco on kõik trendid üle elanud Millest sai Mutant Disco alguse ja kes olid algatajad? Algatajad olid Raul Saaremets ja Rhythm Doctor. Mutandi otseseks eelkäijaks oli peoseeria House of Rhythm, mis toimus klubis Hollywood aastatel 1996‒1997. See oli esimene seeriapidu Eesti ööklubides, kus välismaised kõvad mehed ja naised plaate mängimas ja esinemas käisid: Basement Jaxx, Robert Owens, Idjut Boys.
Ühesõnaga, Mutandil läheb praegu 14. aasta. 14 aastat on muusikailmas väga pikk aeg. Eriti klubimuusika vallas, kus uued voolud ja suunad tulevad ja lähevad. Mõni neist on uus, kuum ja huvitav vaid aastakese või pool. Mutant Disco algusaegadel oli number üks stiil nu-house. Vahepealsetel aastatel on tulnud ja läinud või osaliselt jäänud 2step, broken beat, fidget, dubstep, kindlasti midagi veel... Mutant Disco on kõik trendid üle elanud. Tänavu detsembriks on vähemalt 168 Mutanti toimunud. Tegelikult aga rohkem, sest pidusid on olnud ka Londonis ja Tartus. Kes on olnud nimekaimad Mutandil esinenud (nii plaate mängides kui musitseerides)? Moodymann, Idjut Boys, Kode 9, Joe Claussell, The Bug ‒ need
on ainult mõned nimed pikast nimekirjast. Me suvalisi ei kutsu. Kes on Mutant Disco külastaja? Ma usun, et inimene, kes on avatud kõikvõimalikule uuele muusikale. Uudishimulik muusikas seikleja.
Esmakordselt ollakse merele nii lähedal Kuidas Club 2011 Mutant Disco teistest Mutant Discodest erineb? Club 2011 Mutant Disco toimub kohas, kus ei ole varem toimunud ühtki Mutanti ega üldse ühtki pidu: Peetri sadamas Noblessneri valukoja kõrval asuvas hiiglaslikus töökojas, kahel korrusel, kolmes saalis. Nii lähedal merele ‒ kümmekond meetrit? ‒ pole samuti ükski Mutant varem olnud. Millised on kõige huvitavamad kohad, kus Mutant Disco toimunud on? Praegu tundub, et see Noblessneri sadam ongi kõige huvitavam. Seal tuleb nullist kõik üles ehita-
da, ainult seinad, katus ja uksed on olemas. Aaa ‒ põrand kah, jah-jah. Kes seekordsel Mutant Discol üles astuvad? Live’i teevad Hype Williams ja Teeth. Hype Williams on pooleldi Tallinnast pärit duo (bändi osaline Inga Copeland on Tallinnas sündinud, aga Londonisse ja Berliini jõudnud), kellele on tänavu uusimelikus muusikas samasugune kiitmine ja tähelepanu osaks saanud nagu Maria Minervale (Maria Juur on Tallinna juurtega noor weirdpop’i viljelev artist ‒ toim). Teeth on üks uus kutt, kes on bassimuusikale värsket ilmet andmas.
Peo publik on aegade jooksul jäänud samaks Kas heale põrandaalusele muusikale on Tallinnas piisavalt publikut ja kuidas sellise muusika austajaskond näiteks Mutant Disco algusajast siiani muutunud on? Eesti rahvaarvu arvestades on publikut kindlasti piisavalt. Kui
Pildil figureerib seekordse Mutant Disco peaesineja – Hype Williamsi duo. Foto: Mutant Disco
linna peal on aga mõnel ööl viis niisugusele publikule suunatud pidu, siis võib tulijaid mõne peo jaoks väheks jääda. Peamine Mutandi publiku omadus ‒ see, et nad armastavad
muusikat, joovastuvad muusikast ‒ on jäänud läbi aja samaks. Rohkem infot Mutant Disco kohta saab nende Facebooki lehelt: http://www.facebook.com/ mutantdiscotallinn
FOTO
Reede, 8. juuli 2011
Tallinn 2011 nädal objektiivis XI noorte laulu- ja tantsupeol «Maa ja ilm» lustisid kümned tuhanded osalejad
7
Missa «Elu tants» Tallinna Jaani kirikus
1.–3. juulil toimunud noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm» pakkus vägeva elamuse nii rohkem kui 70 000 piletiga pealtvaatajale kui ka tuhandetele igas vanuses lauljateletantsijatele. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 üks suursündmusi möödus ilusa ilma saatel pea igasuguste viperusteta ja tõestas oma populaarsusega veel kord, et jutud traditsiooni ajale jalgu jäämisest on pehmelt öeldes liialdatud. Fotod: Stanislav Moshkov
Inglise helilooja Roxanna Panufnik (ülal vasakul) kirjutas Surmatantsust inspireeritud missa «Elutants», kus Elu osa laulis ta kaasmaalanna Patricia Rosario (ülal paremal).
Fotod: Sten Jõemets / Nikon
Kudumisgrafiti kaunistas parki Noorte laulu- ja tantsupeo puhul said kudumisgrafiti näol piduehted ka paljud Tammsaare pargi puud, pingid ja laternapostid, kuid vargapoiste usina töö tõttu jätkus seda vaid paariks päevaks. Foto: Madli-Liis Parts
Geriljakino kolis filmielamused merele
Tallinna linnapea võõrustas laulu- ja tantsupeo külalisi ning lõi ka ise rongkäigus kaasa. «Läbi laulude ja rahvatantsu, rahvakultuuri ja kirjanduse oleme saanud riigiks, hoidnud oma riiki ja taastanud oma riigi; laulupidu on meie ühtehoidmise ja järjepidevuse sümbol, meie kultuuri visiitkaart,» lausus Savisaar. «Sellel peol jutustame lugusid oma metsast, merest ja maast; sellest, kuidas meie siin väikesel maal näeme suurt ilma läbi oma silmade, igatsusest ilma näha ja siia tagasi tulla, mis on väikesele rahvale eriti oluline. Laulu- ja tantsupidu on üks näide sellest, millisena Tallinn end kultuuripealinna aastal Euroopale näidata tahab.» Foto: Alar Rästa
2. juuli hilisõhtuks kutsuti Geriljakino sõbrad filmi vaatama Tallinki reisilaevale Superstar, kus näidati linateost «Bitter moon». Foto: Laura Lendla
Brasiilia rahvatants Kohtuotsa platvormil Suvi läbi Toompeal Kohtuotsa vaateplatvormil toimuva Luscher & Mathieseni minifestivalide sarja «Lustid» raames esines 28.–29. juunil Brasiiliast pärit Penedon Kansantanssin Ystävät (PKY), kellel publiku tantsima saamisega erilisi raskusi ei tekkinud. PKY põhineb Brasiilias Rio de Janeira osariigis Penedos elaval rohkem kui 70 aasta vanusel soomlaste kogukonnal. Repertuaaris kasutatakse nii Brasiilia kui ka Soome rahvatantse. Foto: Luscher & Matiesen
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 8. juuli 2011
Rüütliordu 2011 soovitab: Tallinna keskaja päevad 9 7.‒10. juulil saabub Tallinna vanalinna taas keskaeg ning kõik sellega kaasnev. Keskaja päevade raames korraldatakse kogu Tallinna vanalinnas keskaegseid kombeid tutvustavaid üritusi ning Raekoja plats ja Niguliste kiriku ümbrus muutuvad õitsvaks hansalinnaks. Rännak keskaega avastama ehk 500 aasta tagusesse vanasse Revalisse algab 7. juuli hommikul kell 11.45 Viru väravate juurest ja
Tallinna XII keskaja päevade ajakava: 8. juulil 15.00 Vibuturniiri hakatus Raekoja Platsil. Turniir toimub Niguliste mäel. 9. juulil 13.00 Keskaegse jalgpalli turniiri hakatus Raekoja Platsil. Palli mängitakse Niguliste mäel. 18.45 Rongkäik Raekoja platsilt Tornide Väljakule Tammsaare Teatri etendus Legendid Vanast Tallinnast. Keskaegseid tantse Eestimaalt ja Lätimaalt. Vanamuusika ansambel Rondellus lõpetab õhtu. 10. juulil Tornide Väljakul on avatud kaunid lilleaiad.
SPORT
9. juulil Nõmme, Hiiu ja VanaMustamäe radadel kõrgetasemeline maastikurattavõistlus «Tallinna Sadam GP», mis toob Eestisse kodumaise maastikuratta paremikuga koos startiva maineka rahvusvahelise maastikurattaseltskonna.
MUUSIKA
9. juulil Telliskivi Loomelinnakus muusikafestival «Eesti Pops». Keset südasuvist Tallinna tuuakse üheks säravaks ööpäevaks kokku kaleidoskoo-
jõuab kell 12.00 Raekoja platsile, kus elustub endise õitsva hansalinna käsitöömeistrite turg. Keskaegset meelelahutust pakuvad raemuusikud, rändnäitlejad, tantsijad, trubaduurid ja kondiväänajad. Õpetatud mehed laiast ilmast jagavad oma teadmisi ning raeapteegis askeldavad apteekrisellid. Niguliste mäel saab õpetust ka käsitöömeistritelt ja tegutsemas on nii rüütlikoolitajad kui laevameistrid. Vaimsuse harimise eesmärgil saab kuulata loenguid meritsi toimunud keskaegsest kauba- ja kultuurivahetusest ning füüsilist jõudu saab katsuda vibuturniiril ja keskaegse moega jalgpallilahingus. «Raekoja Platsil elustub juba traditsiooniks saanud endise õitsva hansalinna Meistrite Turg, kus pakutakse parimaid käsitöökaupu lähedalt ja kaugelt. Turg tegutseb iga päev kella 10‒18. Niguliste kiriku kõrval asuval platsil on koha sisse võtnud Keskaja Küla, kus tehakse sepatööd, ehitatakse haabjat ja lotja, pargitakse nahka, kootakse kangast, punutakse köit, vilditakse peakatteid. Oodata on ka külalisi Idamaadest,» kirjeldas ürituse tegevjuht Liisa Tomasberg. Tegevjuht väljendas rõõmu selle üle, et tänavu on tänu koostööle kultuuripealinnaga meistri-
piline valik eestimaist tipppopsi. Päevane välipidu jätkub õhtutundidel intensiivse sisetralliga. Trallivalikus on muuhulgas 3Pead, Imandra Lake, Chalice, Ewert and the Two Dragons, Animal Drama, Bert On Beats, Gee ja Öökülm, Gorõ Lana, Acos CoolKAs ja Röövel Ööbik.
10. juulil kontsertsarja «Pargimuusika» raames Kadrioru pargis kontsert «Pargiõhtu Vivaldiga». Kadrioru pargis toimuval kontserdil kõlab 12 Antonio Vivaldi kitarrikontserti eri stiilis – akadeemiliselt, rahvapillidel ja džässivõtmes. Esinevad Tallinna Kitarrikvartett, kandlekvartett Estonica ja Weekend Guitar Trio. 14.-17. juulil saab rahvusvahelise väntorelifestivali raames nautida Euroopa parimate väntorelimängijate väljakuulutatud ja spontaanseid vabaõhukontserte ning õhtuseid festivaliklubisid vanalinnas ja Merepäevade toimumiskohtades. 15.‒16. juuli õhtutel saab Eesti Meremuuseumi Lennusadamas alates kella 21 kuulata helilooja Helena Tulve uusteose «Sool»
kodasid arvukamalt kui kunagi varem ning näha saab tõeliselt autentseid ja põnevaid käsitööliike, mille kallal ka linnarahvas kätt võib proovida. Saab vaadata keskaegsete võitluskunstide demonstratsioone ja kasvatust saavad ka väikesed rüütlid. Kargud ja kübid pakuvad mängulusti nii suurtele kui väikestele. Lisaks kõigele tegutsevad iga päev linnarahvale meelelahutu-
Tuned City kava 8. juuli
seks raemuusikud, rändnäitlejad, tantsijad, trubaduurid ning kondiväänajad. «Tallinna XII keskaja päevad on erilised selle poolest, et linnarahvas sai juba varakult, enne suve ennast ette valmistada ja harida teemakohastel loengutel ning rõivavalmistamise kursustel. Tahame just linnakodanikele pakkuda arvukalt võimalusi kaasa mängimiseks,» rääkis Tomasberg.
11.00 Konverents (inglise keeles) ‒ Katel, Põhja pst 27 Heli ja kohalikkus Carlo A. Cubero / John Grzinich / Urve Lippus / Louise K. Wilson Subjektiivsed helimaastikud Marta Garcia Quinones / Justin Bennett / Peter Cusack / Q-O2 Kohaspetsiifilised projektid 16.00 Echolocator – performance* – Patarei, Suur-Patarei, Kalaranna 2 17.00 Airstream – performance – Kultuurikilomeetri ümbrus, Suur-Patarei 18.00 Thomas Ankersmit Linnahallis* – Linnahall, Mere pst 20 9.00 / 16.00 / 19.00 Linnahelide kontserdid – ekskursioonid Ici-Mêmega* – info registreerimisel Transphere – Pierre-Laurent Cassière’i performance – päevane aeg, avalik ruum Õhtune kontsert 21.00 Charlemagne Palestine «Schlingen Blängen» – Niguliste kirik
7.‒10. juulil saabub Tallinna vanalinna taas keskaeg.
Foto: Liisa Tomasberg
ettekandeid, mis on pühendatud meremuuseumi vesilennukite angaaride valmimisele. Esinevad sopranid Eve Kopli ja Tui Hirv, Riivo Kallasmaa (oboe), Kristi Mühling (kannel) ja ansambel Paukenfest.
15. juulil 23.00 Peetri sadamas Noblessneri valukoja kõrval asuvas hiiglaslikus töökojas Club 2011 peosarja pärl Mutant Disco.
TEATER Vahemikus 11.‒16. juuli kerkib kella 19.00-st NO99 Põhuteatrisse Hendrik Kaljujärve kontsert-installatsioon «ISE-organiseeruv süsteem». Tegemist on spetsiaalselt Põhuteatrisse loodava tööga, mille jaoks Kaljujärv ehitab koos sõpradega valmis ka mõned täiesti uued helisid tekitavad ja neid peegeldavad objektid. Installatsioonile kohaselt luuakse massiivsed helimaastikud. Pealtvaataja on üks osa süsteemist, üks osa helist. Merepäevad 15.‒17. juulil pakuvad tihedat kultuuri- ja mereprogrammi Tallinna sadamas, Lennusadamas ja Peetri sadamas.
9. juuli 11.00 Konverents (inglise keeles) – Väike-Õismäe, Õismäe tee 130 Sotsiaalne akustiline epistemoloogia. Konteksti kuulmine Ernst Karel / Mark Smith / Aaron Watson Sotsiaalne akustiline epistemoloogia. Kuulamine David Kleinberg-Levin / Pierre-Laurent Cassière / Eduardo Abrantes
TANTS
14.‒17. juulil kuuleb ja näeb Võru Folgil kontserte nii välikui siselavadel ning seda koos ühise tänavatantsu, tantsutundide, meistritubade askelduste, õdusate simmanite, käsitöölaada ja muu põnevaga. 15.‒17. juulil Admiraliteedi basseini juures Ukraina kultuurifestival «Balti Trembita», mis ühendab Eestis, Lätis ja Leedus elavaid ukrainlasi ning toimub kordamööda igas Balti riigis.
LINNARUUM 15.–17. juulini saavad orienteerumishuvilised jõudu katsuda kultuurikilomeetril toimuvatel maastikumängudel. Mängulehte võib alla laadida internetist, paberil saab seda Euroopa kultuuripealinna infopunktist Rotermanni kvartalis. Konkreetsete ürituste raames jagatakse mängulehti ja -juhiseid kohapeal. Ülejäänud ajal on soovijatel võimalus iseseisvalt rada läbida. Lähema info saamiseks on soovitatav pöörduda veebilehele http://www.linnalabor.ee/ protsess/58
Kohaspetsiifilised projektid 9.00 / 16.00 / 19.00 Linnahelide kontserdid – ekskursioonid Ici-Mêmega* – info registreerimisel 17.00 Ekskursioon Linnahallis* – Linnahall, Mere pst 20 Transphere – Pierre-Laurent Cassière’i performance – päevane aeg, avalik ruum Õhtune kontsert 21.00 Thomas Ankersmit, elektro-akustiline performance (saksofon ja süntesaator) – Katel, Põhja pst 27
10. juuli 11.00 Konverents (inglise keeles) – Kumu kunstimuuseum, Weizenbergi 34 / Valge 1 Muundatud ruumilisus Sabine von Fischer / Carlotta Darò / Udo Noll Rakendusheli. Juhtumianalüüsid Max Dixon / Sam Auinger ja Carsten Seiffarth / Hörstadt Linz Kohaspetsiifilised projektid 16.00 Ankersmit Cromatico juures – Lauluväljak, Narva mnt 95
17.30 Linna häälestamine – avalik ruum 17.00 Ekskursioon Linnahallis* – Linnahall, Mere pst 20 Õhtune kontsert 21.00 Maja Ratkje, elektro-akustiline vokaal – Rotermann, Nisu-Rukkijahu Veski, Rotermanni 6
8.–10. juulini, iga päev 11.00‒23.00 Sotsiaalne & kultuuriline kohtumispaik on Märzi projektiruum, Olevimägi 7. Seal on näitus, kohtumiskoht, esitlused, filminäitamine, kuulamisteoste ülespanekud, töötubade salvestused, seina peal suur helikaart, kuhu kõik soovijad saavad oma helimärke lisada. Kohaspetsiifilised projektid 15.00–18.00 Turgophonia – jalutuskäik kõrvaklappidega Balti jaama turul Maxims Shentelevsi juhtimisel 12-ton filter – liikuv linnamüra muundaja, loojad eyland 07 & Florian Tuercke – iga päev, ümber konverentsi asukohtade 17.00 toposone – liikuv helietenduse süsteem Julien Clauss, Pom Bouvier B. & Fabien Artal – Vabaduse väljak Tallinna helikaart – teejuht Tallinna kuulamiseks (kaart Märzi projektiruumist Olevimägi 7, Kultuuripealinn Tallinn 2011 infokeskusest jm) Tallinna heliline torumaastik – eyland 07 & Florian Tuercke – (varustuse rent Märzi projektiruumist Olevimägi 7) 16.00 ekskursioon vesilennukite angaarides* – Vesilennukite angaarid, Küti tn 15a Mobiilsed miniatuurid – helijalutuskäigud Balti jaama piirkonnas Installatsioonid Cromatico, autor Lukas Kühne – Lauluväljak, Narva mnt 95 Schizophone, autor PierreLaurent Cassière – Märzi projektiruum, Olevimägi 7 12-ton filter – liikuv linnamüra muundaja, loojad eyland 07 & Florian Tuercke – avalik ruum Metaphones, Unsworn Telecom – Toompark Kestvad töötoad 12-ton filter – liikuva linnamüra muundaja töötuba, eyland 07 ja Florian Tuercke – Ptarmigan, Toom-Kooli 13 Linna häälestamine – töötuba kombatavatest helilistest sekkumistest linnaruumis, Mads Bech Paluszewski – Ptarmigan, Toom-Kooli 13 framework radio – dokumenteerimine ja produktsioon, Felicity Ford ja Valeria Merlini – Ptarmigan, ToomKooli 13 * Vajalik registreerimine veebis, aadressil http.//www. tunedcity.net, iga projekti all eraldi.
KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:
TALLINN
Eur opean Capital of Culture