Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 15. juuli 2011 | nr 28 (042)
www.tallinn2011.ee
Tõnis Mägi: «Meri on minu element.»
FOLKLOORIFESTIVAL 20.–24. juulini saab Tartus rahvusvahelisel folkloorifestivalil Europeade näha ehedat traditsioonilist rahvatantsu ning kuulda rahva- ja rahvalikku laulu mitmelt poolt maailmast. Loe lk 3 TALLINNA MEREPÄEVAD 15.–17. juulil toimuvate Tallinna merepäevade puhul ootavad sadamad ja kultuurikilomeeter kõiki kontsertidele ja teistele kogupereüritustele, millest enamik on tasuta. Teiste hulgas esineb Tõnis Mägi, kavasoovitusi jagab tänases lehes Piret Järvis. Loe lk 4–5 AJALUGU Tallinna Linnaarhiiv kutsub kõiki huvilisi Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonesse oma suurimatest rariteetidest, peamiselt dokumentidest koostatud näitusele «Tallinn ‒ maailma naba?». Loe lk 6 SPORT
Jalgpalliturniirile tulevad Inglise ja Hollandi klubid
22.‒26. juulini võõrustab Eesti U19 jalgpallikoondis (pildil) tugevatasemelist turniiri, kus tänu jalgpalliliidu tutvustele võetakse mõõtu rahvusvaheliselt tuntud PSV Eindhoveni, West Ham Unitedi ja Moskva Dünamo eakaaslastega. Euroopa kultuuripealinna jalgpalliturniir «Tallinn Cup 2011» on pärast Balti turniiri järgmine olulisem etapp meie 1993. aastal ja hiljem sündinud noormeeste koondise ettevalmistusel 2012. aastal kodus mängitavaks finaalturniiriks. Eesti peatreeneri Frank Bernhardti sõnul aitavad säärased jõuproovid meeskonnal koostööd omandada ja harjuda turniirisüsteemiga, kuivõrd EM-ile pääsemiseks kvalifikatsioonis seekord osaleda ei ole tarvis. «Vastased on kõik väga head ja tugevatest klubidest, kuid me oleme rahvuskoondis ning meie uhkus ei tohi lubada mängida madalamale kohale kui esimene,» lausus Bernhardt. «Valime Balti turniiriks välja esmalt 26 mängijat ja siis veel 20, kellega hakkame finaalturniiriks tõsisemalt valmistuma.» 1993. aastal sündinud mängijate U19 koondisest kuus osales juba aasta vanemate valik- ja eliitringi turniiril ning nendest peaks moodustuma Bernhardti valiku tuumik. Mängud peetakse A. Le Coq Arenal ja selle käigus mängivad osalevad meeskonnad omavahel turniirisüsteemis. Mängude ajakava leiab aadressilt www.jalgpall.ee
Foto: Stanislav Moshkov
Foto: Eesti Jalgpalli Liit
2
ARVAMUS
Reede, 15. juuli 2011 KULTUUR KUTSUB
Kui muusika kajab üle vee ja lainete Saaremaa ooperipäevad on ühed uhkemad Põhjamaades.
Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja
Meie meri kui kasutamata rikkus Aasta-aastalt uhkemaks paisuvad merepäevad astuvad ammu kandadele massiürituste sünonüümiks peetud Õllesummerile. Ent kui Õllesummeril on ürituse keskmeks siiski õlu ja summeri külastamise üheks kaasuvaks tagajärjeks enamasti vähemalt kerge joobeaste, siis merepäevad pakuvad kaunite purjelaevade ja karge mereõhu kõrval pea täiesti kainet ja puhast kultuuri. Mis omakorda tähendab meeldivat tõdemust, et ka ilma alkoholi peibutava kutseta on Tallinnas võimalik rahvaüritusi korraldada. Tänu merepäevade ellukutsumisele on pealinn ilmselgelt aina enam merelinna tiitli vääriline, kuid kui tõhus on Eesti riik mereriigina, on kahjuks suur küsimärk, sest ükskõik, kui ilus on meie merejoon, ei vääri me mereriigi tiitlit, kui ei suuda seda ilu ning loodus- ja majandusressurssi kaitsta ega hallata. Näiteks puudub Eestil siiani piisav õlitõrjevõimekus. Eestimaa Looduse Fondi projektijuhi Agni Kaldma sõnul on tapva naftareostuse tekkimise võimalus Eesti vetes otsekui vene rulett. «Ulatuslik merereostus on Eestis hädaolukordade analüüsi järgi oht number üks,» on lausunud Kaldma. «Analüüs hindab selle tagajärgi rasketeks või väga rasketeks.» Eesti on Balti riikidest kõige enam merega seotud, meie rannajoone pikkus on 3794 km. Soome lahte läbib aastas ligikaudu 20 000 laeva, suurem tankerid, mis tähendab pidevat ohtu. Ainuüksi 2006. aastal hukkus Loode-Eesti naftareostuse tõttu 20 000‒30 000 lindu, kahjud ulatusid kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Eesti ei suuda täita endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, lootes siiani rehepapi kombel naftakatastroofi puhul Soome riigi abile. Kui tahame olla korralik mereriik, siis peaksime keskkonnakaitsjate hinnangul leidma riigieelarvest raha vähemalt kahe kaasaegse õlitõrjelaeva ostuks. Teadlaste väitel toimub ka majandusintegratsioon suurema tõenäosusega nende riikide vahel, kellel on võimalik kaubavahetust pidada meritsi või jõgede kaudu. Meresadamate olemasolu on Eesti jaoks selge rikkuse allikas, mida peab kasutada oskama. Soomlased on mere ja mereäärse asendi tähtsusest ammu aru saanud. Turu kõrgema kaubanduskooli professor Urpo Kivikari esitas 1999. aastal nn Soome lahe kasvukolmnurga idee. Teadlase silmis moodustavad Lõuna-Soome, Eesti ja Peterburi piirkond ühtse terviku, kus on vajalik mitmepoolne koostöö. Ühtlasi on see tema silmis EL põhjamõõtme atraktiivseim piirkond. Ka Soome endine peaminister Paavo Lipponen märkis, et Läänemere piirkond tervikuna on tulevane globaalne kasvukeskus. Soome on omamoodi võtmas liidrirolli kogu regiooni infrastruktuuri ja saatuse kujundamisel. Soome ja Venemaa üheskoos on käivitanud mitmeid keskkonnaprojekte, mis on kasulikud nii Läänemerele kui ka otseselt Soome majandusele. Eestilgi oleks aeg oma mere eest hoolt kanda ja rolli mereriigina tõsisemalt teadvustada. Selleks, et meri annaks meile tõesti leiva lauale, pole tänapäeval vaja mitte enam kalapüügivõrke, vaid rohkem kõrgetasemelist diplomaatiat.
«Et meri annaks leiva lauale, pole vaja mitte üksnes kalapüügivõrke, vaid ka kõrgetasemelist diplomaatiat.»
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Liina Luhats, toimetaja, tel 5620 1128 liina.luhats@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
Tiiu Levald muusikasõber
J
uba mitmet-setmet korda korraldatakse Saaremaa ooperipäevi. Sellise nime all neljas kord. Aastakümneid tagasi, kui ka minul oli õnn koos mitmete muusikutega laulda Soomemaa kaunites ja heas korras kirikutes ning mõisates, kus toimus lugematul arvul suvefestivale, tundus uskumatu, et on võimalik igas väiksemaski linnakeses või alevis korraldada kõrgetasemelisi kontserte ning valik on žanrites seinast seina. Ja mis peamine ‒ rahvas oli harjunud kuulama ja nautima ka klassikalist muusikat. Paratamatult tekkisid peas kiuslikud võrdlused koos küsimusega, kas ka meie maal saaks see kunagi võimalik olla. See on uskumatu, kui kiiresti ‒ vaid napilt paarikümne suvega! ‒ on siiski ka meie tillukese maa iga nurgake täidetud küll teatritükkide, küll igas žanris muusikaga. See näib nüüd juba loomulik ja tõsiasi, et igale poole jätkub publikut, tekitab lootusrikkust ja usku meie kui kultuurrahva püsimajäämisesse. Usun, et ma ei liialda, kui väidan, et Saaremaa ooperipäevad on oma sisulise kaalukuse poolest ühed uhkemad Põhjamaades. Juba see, et külalisteatrid ning esinejad on olnud aukartustäratavalt laialdase geograafilise päritoluga (USA, Ankara, Helsingi,
Viin, London, Barcelona, Hamburg, Moskva, Riia, Vilnius, Tartu ja Tallinn), räägib ise enda eest. Kõnelemata mitme külalise tegevuse tähendusest kogu maailma suurlavadel ‒ Jorma Hynninen, Jaakko Ryhänen, Matti Salminen, Tommi Hakala, Hibla Gerzmava, Egils Silins ning meie maakamaralt maailma siirdunud ning sealsetel lavadel end veendunult tõestanud Anneli Peebo, Juhan Tralla, Ain Anger.
Laulad, kuni oled noor Paljulubav oli tutvus värskelt Londoni Noorte koolituse raames endale Covent Gardeni lavale tee rajanud kahe metsosopraniga (Monika-Eveli Liiv ning Kai Rüütel). Seni on olnud kena traditsioon alustada ooperipäevi Kuressaare Teatris lugupidamisavaldusega. 2008. aastal peeti meeles Gustav Ernesaksa ooperiloojana ja tema 100. sünnipäeva. Teatri- ja muusikamuuseumi korraldatud fotonäitus tuletas meile meelde, et maestro ei olnud mitte ainult RAM-i ja kaunite laulude looja. Ooperid «Tormide rand» ja «Pühajärv» on andnud lauljatele mitmeid aariaid, mida omal ajal lauldi suure menuga. 2009. aasta ooperipäevade persoon oli Saaremaa mees Henrik Krumm ‒ 75. Tema lühikeseks jäänud kunstnikutee jäädvustasid teatri- ja muusikamuuseumi teatriloolane Kalju Haan, kunstnik Katre Rohumaa ja fotograaf Joel Leis erakordselt sisukasse pildi-teksti (E. Tõnsoni portreeraamatust) jadasse «Seni laulad, kuni oled noor», teemaks Krumm ja partnerid. 2010. aasta persoon oli Eino Tamberg ‒ 80, kes oma rõõmsameelses nooruslikkuses viibis ka ise kohal. Nüüd, mil ta on siirdunud Linnutee radadele, tahaks erilist tänu avaldada korraldajatele ‒ elus ei juhtu just sageli, et oskame õigel ajal tunnustavaid sõnu ja meelespidamist jagada.
Estonia noored lauljad Helen Lokuta, Angelika Mikk, Rauno Elp, Renè Soom ja Priit Volmer kandsid minimalistliku lavavariandina klaveri saatel (Tarmo Eespere) ette põimiku ooperitest «Lend», «Raudne kodu» ja «Cyrano de Bergerac». Saaremaa lossi kapiitlisaal on äärmiselt meeldiv paik kammerlauluks ‒ Tallinnas sellist pole! Unustamatud muljed on jäänud näiteks Ain Angeri ja Ralf Taali ning Anneli Peebo ja Christian Kochi lied-kontsertidest. Intiimselt ja samas suursuguselt mõjuvad Saaremaa ja Muhu kirikud. Kaarma kiriku iidsete seinte vahel pääses Ain Angeri imetabaste sügavustega bass eriti mõjule ja Katariina kiriku auras omandas Angelika Miku alllikaselge häälega lauldud «Ave Maria» ajatu mõõtme. Seekordsetel päevadel on võimalus kuulata Soome laulukultuuri suurkujude Soile Isokoski ja Tommi Hakala ning Austria päritoluga Ursula Pfitzneri kunsti, partneriteks klaveril Marita Viitasalo ja Christian Koch.
Tuul viis kuulajadki rändavale laevale Saaremaa ooperipäevadel on saanud näha nii kammerlikke oopereid nagu Tauno Pylkkäneni «Patseba Saaremaal» (Aino Kallase draama järgi) ja Ilkka Kuusisto «Vabaduse vang» kui ka lasteetendust Olav Ehala ‒ Leelo Tungla «Käsikivi kosmosest» ning maailmalavadel suurt menu omanud oopereid. Meenutaksin vaid elamuslikumaid, näiteks Läti rahvusooperi lavastatud (lavastaja Andrejs Žagars) Wagneri «Lendav Hollandlane». Mõjusad olid nii lavapilt kui lauljad, Hollandlase rollis Egils Silins, Dalandina Jaakko Rühänen, Sentana Anna-Katherina Behnke (Austria), ülihead kooristseenid ning tolleõhtune looduse mäng ‒ tuule kiirus oli väljaspool ooperitelki 17 m/sek ja
see tekitas tunde, et oleme kõik rändaval laeval! Järgmine ere mulje on mällu jäänud Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nim Moskva akadeemilise ooperiteatri Verdi «La Traviatast» (lavastaja A. Titel). Jällegi meenuvad nii kujundus, lavastus kui Abhaasia päritoluga imeline sopran Hibla Gerzmava Violetta rollis. Sellel lauljal on orelimängija ja pianisti haridus, rollid MET-is ja paljudes Euroopa teatrites ning omanimeline festival Pitsundas, toetamaks noori andeid. Ta on äärmiselt põnev interpreet, kellega sooviks ka tulevikus kohtuda.
Mäng, mis väärib küünlaid Selle suve külaline ooperis on Ankara Riiklik Ooperi- ja Balletiteater, mille solist on meie ooperisõpradele juba 2006. aastast tuttav Senol Talinli (galakontsert Estonias, Verdi «La Traviata», «Maskiball»). Kuulata ja vaadata tuuakse Mozarti lustakas ja virtuositeeti nõudev «Haaremirööv». Rahvusooper Estonia kannab ette G. Puccini «Boheemi». Põnev saab olema «Kolme bassi õhtu» ‒ maestro Jaakko Ryhänen on kaaslasteks võtnud oma õpilased Priit Volmeri ja Koit Soasepa (nüüdseks juba Helsingi rahvusooperi külalissolist!). Saab kuulda meie noori ooperilaval ‒ Juuli Lill ja Andrus Köster esinevad Loona mõisas, Oliver Kuusik Loode turismitalus ja Saaremaa mees Aare Saal esitab avapäeval Kuressaare lossi kapiitlisaalis meeleoluka kava. Krooniks kõigele on muidugi maailma tenorite hulgas neljandaks tituleeritud José Cura nimi. Koos Aile Asszonyi, Estonia orkestri ja kooriga esitatakse aariaid ja stseene ooperitest. Dirigendid on José Cura ja Arvo Volmer. Kui melomaanidel on veel olnud kõhklusi, siis soovitan rutata ‒ see mäng väärib küünlaid!
AINULT KAKS KÜSIMUST 9 Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna, te panete 15.‒16. juulil Lätis Positivus festivalil Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011-ga kahasse üles oma lava – mis on selle eesmärk? Eesti artistid on varemgi Positivus Festivalil esinenud, esimest korda on meie muusika-skene seal aga nii ulatuslikult esindatud. 15. juulil stardib Tallinn Music Weeki (TMW) ja kultuuripealinna lava kuue esinejaga, pealaval astuvad laupäeval üles Läti publiku südames juba koha leidnud Ewert & the Two Dragons ja Iiris. Läti toreda indie-leibeli I Love You Records laval astub üles Malcolm Lincoln. Päris mitmeid Eesti elektroonika artiste ja DJ-sid näeb ka Red Bull Music Academy laval. Kokku 14 Eesti esinejat, see on juba päris võimas tulemus! Selles mõttes on ka TMW idee kenasti käivitunud – festivali Positivus Music korraldaja saab tulla TMW festivalile Eesti muusikaga tutvuma ning seeläbi on neil parem ülevaade ja pilt Eesti muusikas toimuvast. Aina rohkem bände jõuab ka iseseisva töö tulemusena Läti klubidesse, Läti raadiosse ja teistesse meediakanalitesse. Naaberriikide muusikaturud on meie artistide jaoks ääretult olulised ja on rõõm,
et Lätis võetakse Eesti muusikat vastu tõesti erilise entusiasmi ja avatusega. Lisaks lavale ja artistidele on meil plaanis panna Positivusel koos kultuuripealinnaga püsti ka tore ja hubane infotelk, kus saab tutvuda Tallinn 2011 programmi ja üritustega, suhelda nii kultuuripealinna kui TMW team’iga, puhata mõnusalt etno.ee patjadel ja piknikutekkidel jalga ning süüa Eesti maasikaid. Võib juhtuda, et ka mõni Eesti esineja teeb seal telgi juures näiteks ootamatu ja toreda akustilise seti. 16. juulil kohtume koos Katla meeskonna ‒ Evelyn Sepa
ja Maria Hansariga – Läti pressi ja muusikavaldkonna tegijatega, et presenteerida neile Eesti muusikaturu arenguid ja Katla plaane. Koostöö Läti muusikaorganisatsioonide ja -firmadega on meile ääretult oluline. Laupäeval teeb Positivus festivali platsil action’it ka kultuuripealinna imeline trummiprojekt Trumm-it.
9 Olete hiljuti väitnud, et Eesti muusika vastu on mujal maailmas üha suurem huvi tekkinud. Palun tooge paar värskemat näidet selle tõestuseks. TMW tulemusena on sel aastal
toimunud ja plaanis järgmised Eesti artistide välisesinemised: Aides astus üles jaanuaris olulisel talendifestivalil Eurosonic Hollandis, Iiris esines maikuus ühel Euroopa suurimal talendifestivalil Great Escape, Kreatiivmootor ja Multiphonic Rodent esinesid Londonis Brainlove Festivalil (mai 2011), Kreatiivmootor ja Iiris on kinnitatud festivalile Iceland Airwaves (oktoober 2011), Kreatiivmootor ja Ewert & the Two Dragons festivalile Vienna Waves (september 2011), Mari Kalkun on kutsutud festivalile MaMA Pariisis (oktoober 2011), kaks Eesti artisti astuvad üles muusikamessil ja festivalil Popkomm (september 2011). Ewert & the Two Dragonsi uus album on müügil Põhjamaade muusika digitaalmüügikeskkonnas Gogoyoko ja kaks nädalat müügiedetabelis esikohal. Eesti plaadifirmal OneSenseMusic ja Eesti suurimal online muusikamüügikeskonnal muusika24. ee on tänaseks kokkulepe Norra digipoega Phonofile. Iseseisvaid välistuure on bändidel ja esinejatel rohkem kui kunagi varem. Olulisem kui need näited on aga tõsiasi, et Eesti muusika vastu on tekkinud rahvusvaheline huvi, me oleme saanud endale põneva uue muusikamaa kuulsuse. Foto: Rasmus Jurkatam
FOLKLOORIFESTIVAL
Reede, 15. juuli 2011
Niisugune nägi välja alles aastaseks saanud rändfestivali rongkäik 1965. aastal Dortmundis.
Foto: Willy Cobbaut
3
Europeadel on kombeks esitada ehedalt pärimuslikku loomingut, äärmiselt oluliseks peetakse ka ehtsate rahvarõivaste kandmist. Foto: Erki-Heiki Meerits
Folkfestival Europeade algas hipipõlvkonna juurteotsinguist Tartu tänavail võib näha tõelist tarantellat ja kuulda Sardiinia meestelaulu. «Väga palju on esinemas vanemat põlvkonda. Ilus on vaadata, kuidas sakslased tantsivad reinlendrit ja hollandlased puukingi klõbistavad,» ütleb Ants Johanson. Anneli Sihvart
anneli.sihvart@tallinn2011.ee
Esimene küsimus, mis seoses rahvusvahelise folkloorifestivaliga Europeade tekib, on soov teada saada, kuidas festivali nime hääldatakse ‒ inglispäraselt või kuidagi muudmoodi. Europeade 2011 projektijuht Ants Johanson soovitab seepeale hääldada nii, nagu hääldavad traditsiooni 1964. aastal algatanud belglased ise: kas ‘europeade’ või ‘europiaad’ nagu olümpiaad. Nii et vahelduseks ei mingit inglispärasust! Europeade mõtte algataja ja aastakümneid festivale presidendina juhtinud Edmond de
Clopper on öelnud: «Iga kultuur, ükskõik kui väike ta ka poleks, suurendab meie rikkust oma harulduste, tavade ja loomusega. Europeade tõestab, et armastus oma rahva laulude, tantsude, muusika ja rahvariiete vastu ühendab riike, rahvusi ja inimesi.»
Festivalist sai sõpruskondade kohtumispaik Europeade on Euroopa suurim rändfestival, mis toimub igal aastal ise riigis. Kaua aega oli see festival justkui sõpruskondlik klubi ja veel praegugi käib Europeadel kollektiive, kes on 1964. aastast saati vaid mõne üksiku aasta vahele jätnud. «See folkloorifestival sai alguse
n-ö juurte otsimise tuhinas, mis 1960. aastate alguses maailma tabas,» ütleb Ants Johanson. «Kõik kokkutulijad ‒ eeskätt tantsijad, aga ka lauljad ja pillimehed ‒ maksid ning maksavad praegugi osavõtu eest ise, saades selle eest süüa, lihtsa ööbimiskoha ja võimaluse uues maailmanurgas nii esineda kui sõpradega kohtuda.» Mille poolest erineb Europeade muudest folkloorifestivalidest ja -pidudest, mida ju tänapäeval päris palju on? «Näiteks meie tantsupidu on pigem mustrite joonistamine ja tantsu kaudu lugude jutustamine kas staadionil või, nagu tänavu, lauluväljakul, kuid Europeade on üksikrühmade esinemine,» toob Ants Johanson välja esimese erinevuse. «Sarnaselt meie peolistele on
ka Europeade esinejad harrastajad, ent nad esitavad suures osas tõepoolest pärimuslikku, mitte uusloomingut, kuigi näiteks rahvalaulude hulka eksib ära ka rahvalikke laule.
«Iga kultuur suurendab meie rikkust.» Väga palju on esinemas vanemat põlvkonda. Ilus on vaadata, kuidas sakslased tantsivad reinlendrit ja hollandlased puukingi klõbistavad. Eestlased, lätlased ja leedulased on festivali tänavaesinemistel tantsinud ka uustantse, kuid suurkontsertidel esitavad nemadki vaid traditsioonilisi tantse.» 20.‒24. juulil leiab Tartust palju platse ja tänavanurki, kus vaata-
jaile tantsitakse, lauldakse ja pilli mängitakse. Kooride ja vokaalansamblite tasuta kontsert on 22. ja 23. juuli õhtul Tartu ülikooli aulas. Festivali ainsad tasulised kontserdid on ava- ja lõppkontsert Tartu laululaval, mille pilet maksab täiskasvanuile 3 eurot, sooduspilet 2 eurot ning rahvariideis tulija pilet 1 euro.
Kas kaks mõtteviisi kohtuvad tulevikus? «Ühel nädalavahetusel on Tartus Europeade, teisel Viljandis pärimusmuusika festival,» mõtiskleb Ants Johanson. «Mõlemal festivalil osaleb nii noori kui vanu, kuid ometi on Europeade eeskätt vanema, Viljandi pärimusmuusikafestival aga noorema põlvkonna mõtteviisist kantud. Kas need mõtteviisid kunagi kokku saavad, ei julge arvata.
Euroopas on Europeade kõige südamelähedasem hipipõlvkonna esindajaile, kes läinud sajandi kuuekümnendail aastail juurte juurde minekut oluliseks pidama hakkasid. See on nagu omalaadne rahvakultuuride Euroopa Liit.» Eestlasi esindas juba II Europeadel, mis toimus 1965.aastal Dortmundis, eksiilgrupp USA-st. Eestimaalt sõideti Europeadele esmakordselt 1993. aastal ning sealtpeale on iga-aastasel suurüritusel käinud juba üle 5000 eestimaalase. Tänavusel Europeadel Tartus on osalejaid lisaks Eestile veel 26 maalt. «Neist kõige eksootilisemad on meie jaoks ehk Küpros, sardiinia ja Gröönimaa,» tõdeb Ants Johanson. «Mina ise ootan suurima põnevusega sardiinlasi, et nende meestelaulu kuulda ja tantse näha.»
Kaardinäitusel tunned end vanaaegse turistina Nõukogude aja linnakaartidel olid tänavad meelega segamini aetud, et spioone eksitada. Kuni septembrikuuni Tallinna tänavatel rändav kaartide ja linnaplaanide näitus räägib meie linna murrangulistest aegadest ning näitab, millisena on Tallinn turistidele läbi ajaloo paistnud. Oliver Õunmaa Rahvusraamatukogu näitusel «KAART & kaart – ajareis Tallinnas» saab aastakümnete kaupa vaadata rahvusraamatukogule kuuluvaid Tallinna plaane ja postkaarte 1856. aastast tänapäevani ehk 2011. aastani välja. «Näitus ei vii üksnes ajarännakule,» rääkis Rahvusraamatukogu turundusjuht Triin Soone. «Sellest paistab ka viis, kuidas Tallinn on läbi aegade oma külalisi kõnetanud. Esimeste asjadena hangib ju turist linnaplaani ning ostab ka vaadetega postkaarte. Näiteks esimesel linnaplaanil oli
Tallinn vaid kitsukene riba mere ääres, tänapäevaselt ülitäpselt digikaardi väljatrükilt võib vaadata, kui suureks on linn nüüd paisunud.» Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Katrin Männi sõnul on näituse stendid suisa kunstiteos. «Mae Kivilo kujundatud alused on puitpunutistega ja meenutavad gooti uksi, rõhutades nii Tallinna omapära,» rääkis Männi. «Iga linnakaarti ilmestavad alusel ka vastava ajastu postkaardid, millel on näha tolleaegne tänavapilt.» Näha saab ka haruldusi.
«Näiteks 1957. aastal tehti väga täpne linnakaart, mille terve tiraaž läks Nõukogude salastamistuhinas ja vaenlasehirmus hävitamisele,» ütles Soone. «Sellest partiist on säilinud vaid üksikud eksemplarid. Hävitatud kaartide asemel anti välja uus, kus tänavavõrk oli nii segamini aetud, et ükski turist poleks midagi üles ei leidnud, vaid oleks kindlasti ära eksinud.» Kaardid valis näitusele rahvusraamatukogu kartograafiasaali töörühma juht Tiina Kruup, teda abistasid postkaartide valimisel ajaloolane Robert Nerman ning linnaplaanide valimisel kartograafiaajaloolane Ivar Treikelder. Nermannigi sõnul oli Nõukogude ajal kombeks kaarte moonutada. «Sadama-alad linna plaanidel olid valged, nagu oleksid need
paigad üldse asustamata,» rääkis Nerman. «Tegelikult asusid nendes kohtades strateegiliselt tähtsad ettevõtted.» Tavaliselt on näitused majaseinte vahel. Seekord otsustati kasutada ilusat suveaega ja viia näitus linnaruumi. «Tore, kui väljapanek on nende paikade lähedal, mida kaartidel kujutatud,» tõdes Soone. Jaani kiriku juurest rändab näitus edaspidi Kadrioru parki, sadamasse, Rotermanni kvartalisse ja põhuteatri juurde. Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Katrin Männi (vasakul) sõnul on Mae Kivilo kujundatud gooti uksi meenutavad stendid suisa kunstiteos.» Foto: Albert Truuväärt
4
TALLINNA MEREPÄEVAD
Reede, 15. juuli 2011
Helide püüdjat Tõnis Mäge inspireerivad kõige enam raam Inspiratsiooni saab koguda kõikjalt, näiteks loodusest, raamatutest ja inimestest, ütleb staažikas muusik. Tallinna Merepäevadel astub üles mitmeid mainekaid artiste, kuid üks staažikaim ja oma loomes ehk erinäolisemgi on kindlasti Tõnis Mägi, kes on juba 45 aastat olnud üks armastatumaid Eesti muusikuid üldse. Liina Luhats
liina.luhats@tallinn2011.ee
Meri on maestro elus tähtsal kohal, see on talle alati andnud häid emotsioone ja inspiratsiooni. Mis aga muusikule veel inspiratsiooni annab ja teda looma ajendab? Milline suhe teil merega on? Ma olen sündinud mere ääres, Hollandi laevakapteni ehitatud majas, mis asus Meriväljal ja nägi välja kui laev. See oli ehitatud umbes möödunud sajandi alguses ja enam seda kahjuks pole, kuna puust majake lihtsalt pehkis lõpuks ära. Minu jaoks on meri oluline. Merekohin, adru- ja paaditõrva lõhn ajavad mul alati ihukarvad püsti. Neid lõhnu tundes võin öelda, et olen õnnelik. Mul lähevad mere ääres alati silmad särama. Meri on minu element, kui nii öelda võib. Olete kunagi öelnud, et ei taha, et teid heliloojaks nimetatakse. Helide püüdja oleks teie sõnul õigem väljend. Kes on helide püüdja? Mina pole seda väljendit tegelikult välja mõelnud, nii on kunagi öelnud Arvo Pärt, kes on tõeline professionaal ja geenius. Eks kõik helide loojad on ju ka helide püüdjad. Kuskilt need helid ju kinni püütakse. Lauludega on nii, et ega nad teinekord tule ja kui tulevad, siis teevad seda vahel väga ootamatult. Mina ei saa nii, et istun iga päev mõned tunnid klaveri taga ja ootan, et midagi tuleks. Mul ei tööta see nii. Pigem tulevad laulud peale nn kogumise aega. See on niisugune aeg, mille jooksul endale infot mällu ja eks ka südamesse salvestad ‒ sellest tekib ühel hetkel laul.
Infot võib koguda kõikjalt Niisugust infot saab koguda raamatutest, loodusest, lähedaste inimeste silmavaatest ja naeratusest, mingitest väikestest hetkedest ‒ sellest ju elu koosnebki. Kui see on kogunenud, siis tekib ühel hetkel tunne, et tahaksin niisugusest hetkest või hetkede kogumist kõigile rääkida. Ja siis tuleb üks laul, mis on loodetavasti hea. Õige inspiratsioon tuleb peale nii, et ühel hetkel on lihtsalt heureka! ‒ pean ta kiiresti kirja panema, enne kui unub. See võib tulla täiesti suvalisel ajal, kas või öösel kell kolm, ja siis tuleb ta kiiresti talletada. Ülesmärkimine käib kas diktofoni või tänapäeval ka telefoni abil. Noodikirjutaja ma suurem asi pole, lihtsam on viis või mõte diktofoni ümiseda. Edasi läheb juba kiirelt, kui algmaterjal on olemas, tuleb see lihtsalt konkreetseks looks vormida. Aga see teema on mõistatuslik nii või naa, see kõik lihtsalt on nii.
Kes või mis on teid elus kõige enam inspireerinud? Võib-olla on kõige inspireerivamad asjad hoopis raamatud, mitte inimesed, kes mu ümber on. Inimesed loomulikult ka, nendega koos olles ja vesteldes jääb paratamatult mingisugune info sisse, mille hiljem heal juhul looks vormistad. Mille peale ma aga täiesti põlema lähen, on raamatud. Näiteks Ilja Ehrenburgi «Julio Jurenito» ja hetkel kütkestab mind ka Poola luuletaja Zbigniew Herberti looming. See kuidagi sobib mulle, ta on minu arvates hämmastavalt hea kirjanik.
Inspireerib ka kujutav kunst Kindlasti on inspireeriv ka kujutav kunst. Vahel on mõni pilt nii kohutavalt köitev ja annab sellise laksu, et hakkad pildi taga aduma veel mingit teist pilti. Maailmad justkui põrkuvad. Pildiga on öeldud midagi sellist, mida sa ise väljendada ei oska, nagu raamatutegi puhul. Kunstnikest on väga inspireeriv näiteks Edvard Munch, kelle mitmed maalid on mu lauludeks saanud. Näiteks maal «Elutants». Sellele kirjutas muide väga hea teksti Villu Kangur. Kui nüüd raamatute juurde tagasi tulla, siis meenub kohe ka Mati Undi romaan «Hüvasti, kollane kass». Kirjutasin kunagi 1970. aastatel laulu «Deja vu», kus rääkisin kollasest kassist, ja ma arvan, et see tuli sinna Mati Undi raamatus figureerinud kassi tõttu. Naljakas on see, et mul ei ole kunagi olnud kodulooma, kuna olen nii palju kohvrite otsas elanud, aga kaks aastat tagasi minu sünnipäeval 18. novembril see muutus. Ühel hetkel vaatas meie majas Peedul aknast sisse kollane kass, kes enam ära minna ei tahtnud, ja nüüd elabki ta meil ja kannab nime Tiki. Selle peale ütles mu naine Kärt, et peaksin oma tekstiga ettevaatlik olema, kuna kõik võib reaalsuseks saada. Ja eks selleski mõttes on mingi tõde täiesti olemas. Inimestest inspireerivad mind kindlasti kahjuks juba meie seast lahkunud head sõbrad Mikk Mikiver ja Ott Arder, kindlasti ka Juhan Viiding, kellega ma polnud küll väga lähedane tuttav, aga kes oli väga inspireeriv inimene. Kindlasti peaks nimetama Fred Jüssit ja Tõnu Õnnepalu, kellega kohtudes hakkavad mõtted alati jooksma, ja muidugi ka oma naist Kärti. Mind inspireerivad ka lähedased sõbrad Riho Sibul, Robert Jürjendal ja Margus Mikomägi. Alustasin muusika tegemist 45 aastat tagasi. Alguses mängisin Beach Boysi, rollingute (The
Tõnis Mägi Von Krahli baaris Fortuuna teemal arutlemas. Rolling Stones) ja biitlite (The Beatles) kavereid ja siis läks natuke aega, kuni hakkasin katsetama oma muusikaga. Vahele tuli näiteks ka sõjavägi. Olin sõjaväes Armeenias, kus mul oli võimalus kuulata palju Beiruti raadiot, kust kostis soulmuusikat. See oli hea raadio, sai kuulata muusikat, mida Eestis veel tollel ajal raadiost ei lastud. Soulmuusikat ei kuulnud tollel ajal ka Soome raadiost eriti. Ja sõjaväes oli mul mingil hetkel nii palju aega, et sain muusi-
«Mille peale ma aga täiesti põlema lähen, on raamatud.» kaga tegeleda. Kuna läbisaamine ohvitseridega oli üsna hea, võisin ka klaverimängu harjutada.
Perioode on olnud kokku seitse Esimene muusikapala, mida võiks lugeda minu muusikategemise alguseks, nägi ilmavalgust 1976. aastal ning kandis nime «Pimedale muusikule». Sellest ajast saati on laule ikka päris palju tekkinud.
Pika karjääri jooksul olete viljelenud mitmesuguseid muusikastiile. Kuidas loomeperioode jaotada võiks? Ma arvan, et neid perioode on olnud seitse. Esmalt siis, kui kunagi ammu kitarri kätte võtsin ja püüdsin kolmel tuuril lugusid mängida, seejärel aeg, mil mängisin eelmainitud Beach Boysi ja biitlite kavereid. Edasi oli periood, kus laulsin estraadi, mille autorid olid näiteks Gennadi Daniel, Uno Naissoo, Gennadi Podelski ja Andres Valkonen. Edasi tuli mitu ajajärku, mil mängisin rocki ‒ esmalt Music Seifis ja siis Ultima Thules. Seejärel hakkasin 1980. aastate lõpus tegema bändi 777. Selles mängisid kitarri Robert Jürjendal ja Kalle Vilpu. See bänd oli ajast omamoodi ees, tegime muusikat, mida Eestis tollel ajal veel keegi teine ei teinud. Püüdsime kokku miksida rocki, jazzi ja eesti rahvamuusikat, tegelikult isegi maailma rahvaste muusikat. Sellest bändist on omamoodi kahju, kuna ta eksisteeris valel ajal. Järgmiseks, vist siis kuuendaks perioodiks võiks lugeda aega, mil laulsin klaveri taga ballaade. Pärast seda saabus murrang, kui kirjutasin oratooriumi «Tarkus», mida võiks vaadelda tagasiminekuna bändi 777 lätete juurde.
Praegu teeme proovi Hortus Musicusega, segame omavahel vanu madrigale ja rocki. Ma olen väga rahul, selline maailmamuusika on mind alati köitnud. Tuleviku osas ei oskagi prognoosida… äkki hakkan kunagistest (The Beatles, Beach Boys) lemmikutest kavereid tegema hoopis. Tegelikult on ju kõik teed lahti, eks paistab, millises suunas lähen. Kes teile praegustest noortest artistidest kõige enam meeldivad? Jarek Kasar (Chalice)on näiteks hea laulja ja helilooja ning ka tekstide kirjutajana täiesti vapustav tegelane ja samuti on Vaiko Eplik läbi ja lõhki muusik ja multiinstrumentalist. Sellist muusikat, nagu teevad Jarek ja Vaiko, ei tee maailmas keegi teine. Põgusalt olen kuulanud ka Laika Virginit ja kiitma peaks kindlasti Iirist, kes ajab oma rida ja on väga originaalne. Ta on juba olemas ega pea enam oma käekirja otsima. Siis on veel Stig Rästa näiteks, kelle puhul näeb, et prioriteedid on paigas ‒ enne tuleb muusika ja siis tema ise. Mõnedega on vastupidi, et kõigepealt on mina ja siis veel kord mina ja siis võib-olla muusika. Rosanna Lints on samuti üks
tõeliselt andekas noor laulja. Ükskord oli selline olukord, et tütred vaatasid teises toas saadet «Eesti otsib superstaari» ja ma kuulsin, et seal teadustati: lavale tuleb Rosanna Lints, kes esitab James Browni loo It’s a Man’s Man’s Man’s World. Mul jäi suu täiesti lahti, läksin teise tuppa vaatama ja esitus oli täiesti vapustav. Minu jaoks oli nii hämmastav, et tüdruk laulis sellist laulu ‒ see oli minu Venemaa esinemiste ajal üks tipplaul, mida kõik kuulama tulid.
Ühel hetkel muutub publik peegliks Mis tunded teil esinedes laval valdavad?
Ma olen muusik ja artist. Ma lähen lavale ja pean ennast kehtestama. Sellel hetkel, kui ma laulma hakkan, ei ole enam tähtis näiteks see, milline ma välja näen. Tähtis on see, kas ma suudan fokusseerida hääle ja mõtte, mis tekstis on. Hetkel, kui ma selle fokusseeritud saan, muutub publik ühel hetkel peegliks ja seejärel hakkavad juhtuma imeasjad. Kui ka mina vastu peegeldama hakkan, tekib lõpmatus. Siis võib juhtuda kõike. Seda pole palju juhtunud, aga neil hetkedel ei olda nagu enam siin maailmas, vaid mingi muu jõu
TALLINNA MEREPÄEVAD
Reede, 15. juuli 2011
Piret Järvis eelistab merepäevadel muusika- ja kokandusüritusi Andreas Sepp
andreas.sepp@tallinn2011.ee
15.‒17. juulini toimuvate Tallinna merepäevade programm on erakordselt tihe. Need, kellele aadressil www. tallinnamerepaevad.ee asuvast programmist valiku tegemine raskusi valmistab, võivad soovi korral lähtuda kultuurireporter Piret Järvise (pildil) alljärgnevatest eelistustest. 9 15. juuli 15.00–21.00 kultuurikilomeetril Väike-Patarei 5, Säästva Renoveerimise Infokeskus esitleb: vanamaterjalipäev. Putitatakse vana ust ja kititakse akent, majatohter tutvustab looduslikke värve ning avatud on suvekohvik. Piret Järvis: «See tundub põnev värk, sest ma ise just nokitsen kahe vana tooli kallal. Siin küll putitatakse vana ust ja kititakse akent, kuid ehk osatakse tooli renoveerimise asjus ka head nõu anda.» 9 15. juuli 18.00‒21.00. Õhtune rattaretk Admiraliteedi infotelgi juurest Piritale. PJ: «Ilusa ilma puhul on selline retk ideaalne, eriti kui koos on suurem seltskond. See on nagu väike missioon, et lähme teeme ühise sutsu Piritale.» 9 15. juuli 21.30‒23.00, Reisisadam, Jazzkaar esitleb: Anneliis Kits & Righteous Jazz Citizens Jazzialal C terminali kõrval asuvas Jazzitelgis, piletid Piletilevist 4 eurot. PJ: «Anneliis Kitse ma tean, ta on suurepärane laulja. Kuigi
Foto: Mrgus Ansu / Postimees / Scanpix
matud
5
ma koos temaga esineva bändiga Rigteous Jazz Citizens kursis ei ole, olen veendunud, et see on väga kihvt asi, mida võiks kindlasti vaatama minna.» 9 15. juuli 20.05‒21.30, Reisisadama lava, Tanel Padar & The Sun ja Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester; 16. juuli 19.30‒21.00. Reisisadama lava, Tõnis Mägi koos Üle-Eestilise Noorte Sümfooniaorkestriga. PJ: « Mulle tunduvad põnevad mõlemad kontserdid, sest olen ise näinud, kuidas Lääne bändid eesotsas Metallicaga on väga ägedaid kontserte niiviisi koos sümfooniaorkestritega teinud. Ma kujutan ette, et ka Padar ja Mägi saavad väga vahva asjaga hakkama.» 9 15. ja 16. juuli 22.00‒23.00, Lennusadama angaarid, Helena Tulve teose «Sool» esmaettekanne, pilet eelmüügist 12, kohapeal 15 eurot. PJ: «See oli väga põnev, kuidas
Helena Tulve kirjeldas oma teose valmimisprotsessi, eriti arvestades veel seda, et Lennusadama angaarid on ehitustööde tõttu pidevalt muutunud. Tema teos ongi üles ehitatud ehitustööde tõttu muutunud akustikale. Võib-olla ta isegi ei tea päris täpselt, kuidas teos seal kõlama hakkab.» 9 16. juuli 13.00‒15.00 Lennusadama territooriumil kalarappimise ja uhhaa valmistamise võistlus. PJ: «See tundub äge, sest mulle meeldib väga kokata, kuigi uhhaad ma pole ise küll veel teinud. Võib-olla seetõttu tasukski minna kalarappimist õppima, eriti kui veel sellist asja avalikult demonstreeritakse. Ja kala saaks osta ju lähedalasuvalt Kalasadama kalaturult (avatud kõigil kolmel päeval 10.00‒16.00).» 9 17. juuli 18.15‒19.00 Reisisadama laval Ewert & The Two Dragons. PJ: «Loomulikult mainime ka selle ära, ta on hetkel üks minu suur lemmik, kes on muu hulgas teinud ka meie saate tunnusloo «In the end there’s only love». Mul ei olegi veel tegelikult õnnestunud teda laval esinemas näha, kuigi olen püüdnud. Rabarockil näiteks jõudsin tema kontserdile alles lõpuloo ajaks. Äkki näkkab merepäevade raames!» 9 17. juuli 23.00 Geriljakino mereäärsetel katustel. PJ: «Praeguseks olen Geriljakinos käinud ajapuuduse tõttu ainult ühe korra, aga oli lahe ja tasub kindlasti minna. Selleks on aga vaja eelnevalt registreerida www.geriljakino.ee»
Lisaks Piret Järvise poolt soovitatule tasub vaatama minna ka Balti Trembita (vt alumine lugu) raames näidatavat tšaika’t.
Fotod: Eesti Ukrainlaste Kongress
Merepäevi rikastavad kolm kõrvalfestivali Andreas Sepp
andreas.sepp@tallinn2011.ee
Foto: Stanislav Moshkov
meelevallas. Ega nii tihti ei juhtu, aga vahel läheb õnneks. Kas Fortuuna on olemas? Fortuuna puhul oleneb kõik sellest, kui hea mängur sa elus oled. Õnne võib olla, kui oskad olukorraga arvestada. Tuleb olla riskialdis ja teada, kuidas mängida. Õnn tuleb siis, kui oled selle peale panustanud. Ei ole nii, et mõnel ei vea. Mulle vähemalt tundub nii. Kuigi need on asjad, millest niikuinii keegi midagi täpset ei tea.
Kp
LISAB
Tõnis Mäe kontserti saab kuulama minna pühapäeval kell seitse. Mägi astub Admiraliteedi laval üles koos Üle-Eestilise Noorte Sümfooniaorkestriga, mida dirigeerib Jüri-Ruut Kangur. Samuti astub üles bänd koosseisus Andrus Rannaäär (klahvid), Peedu Kass (bass), Kristjan Kaasik (kitarr), Andrus Lillepea (trummid). Esitamisele tuleb peamiselt Tõnis Mäe muusika ‒ näiteks laulud «Surematus», «Öö valge on õnn», «Pärlid», «Laul Timmile», «Doktor, aita», «Rong» jne.
Tallinna merepäevade programmist leiab viiteid ka teistele samal ajal toimuvatele või veidi hiljem algavatele festivalidele: Väntorelifestival, Baltikumi ukrainlaste kultuurifestival Balti Trembita ja esimene argentina tango festival Tangosadam.
9 14.‒17. juulil toimub mitmel pool Tallinna kesklinnas ja ka Rakveres ning Põltsamaal Rahvusvaheline Väntorelifestival Tallinn 2011, kus osalevad parimad väntorelimängijad Eestist, Soomest, Saksamaalt, Poolast ja Rootsist. Kontsertidel mängitakse väntorelitele seatud muusikat ja väntoreliga esitatavaid laule. Ekstravagantseid muusikuid ning nende pille võib kohata ka Tallinna merepäevade toimumiskohtades ning kultuurikilomeetril. Festivali peakorraldaja, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Risto Lehiste sõnul pärineb festivali
idee aastast 2005, mil see tekkis koostöös Soomes asuva Varkause Mehaanilise Muusika Muuseumiga. «Selle muuseumi omanik Jürgen Kempf organiseeris samasuguseid festivale Soomes. Eestil puudub ajalooline side väntorelimuusika ning -festivalidega, selles mõttes on tegemist «imporditud» kultuurinähtusega,» rääkis Lehiste. «Kui kellelgi tekib selle festivali tulemusena huvi väntorelite ning teiste niisuguste pillide vastu, siis võib ta ühendust võtta meie muuseumiga. Kui keegi tahab selle valdkonnaga tegeleda või soovib mängida väntorelit, on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil selle üle suurim heameel – järgmisel väntorelifestivalil oleks siis juba kaks Eesti artisti,» kutsub Lehiste huvilisi üles väntorelimuusikaga sõbraks saama. Vt festivali kava http://tmm. ee/festival2011 9 15.‒17. juulil korraldab Eesti Ukrainlaste Kongress Admiraliteedi basseini ääres, Musumäel ja Lindakivi kultuurikeskuses VI rahvusvahelise ukraina kultuuri festivali Balti Trembita, millest
võtavad osa kõigi kolme Baltimaa esindajad, külalised Peterburist ja Ukrainas valmistatud kasakate tšaika-tüüpi laev Spas. Zaporižžja piirkonnast pärit laev on ehitatud vanade jooniste järgi ja reisinud mitmel pool maailmas, tutvustades Ukraina ajalugu ja kultuuri. Tallinnas sõidab Spas reisijatega avamerele. Õhtuti vaadatakse filme ja tutvustatakse laeva ning zaporoožlaste eluolu. «Eestis elas 2000. aasta seisuga 29 000 ukrainlast ja festivalil esinevad pea kõigi siinsete suuremate kogukondade – Tallinna, Narva ja Sillamäe – taidlusrühmad. Kuid festival ei ole mõeldud vaid ukrainlastele, vaid kõigile tallinlastele ja linna külalistele,» tutvustas festivali Eesti Ukrainlaste Kongressi esindaja Vira Konõk. Konõk märkis, et lisaks Balti Trembitale on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kavas veel teinegi siinsete ukrainlaste projekt ‒ äsja avatud Tallinna Noa laev. «Leian, et rahvusvähemuste osakaal kultuuripealinna programmis võiks olla suurem. Samas on ka võimalik, et prog-
Väntorel ei ole instrumendina Eestis veel tuntust saavutanud.
Foto: Tanel Verk
rammi koostamisel ei näidanud rahvusvähemused õigel ajal üles piisavalt aktiivsust,» lahkas Konõk poole peale jõudnud kultuuripealinna programmiaastat rahvusvähemuste silme läbi. 9 20.‒23. juulil peetakse Tallinnas argentina tango festivali Tangosadam, mille raames toi-
muvad klassikalise tango ja tango nuevo tunnid ning milonga’d. Õpetavad ja esinevad tangopaarid Lucia Mazer ja Gonzalo Orihuela, Maria Trubba ja Pablo Corleto, tangosekstett StazoMayor maestro Luis Stazo juhendamisel jpt. Vt festivali kava http://www. tangoporttallinn.com/
se lahenduse otsimine koostöös planeeringu autorite arhitektuuribüroo Kosmose ja planeerimisettevõtte K-Projektiga. Kutsume kõiki huvilisi planeeringu avalikule arutelule Katla ruumides 15. juulil kell 17.00. Planeeringut tutvustavad AB
Kosmose arhitekt Villem Tomiste ning K-Projekti esindaja Tarmo Siimsaare, järgneb avatud diskussioon. Osa võtavad ka Tallinna abilinnapea Taavi Aas ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti spetsialistid.
Katla uksed tehakse valla! Sel nädalavahetusel avab Katel Tallinna Merepäevade raames kolmeks päevaks oma suured uksed, et kõigile uudishimulikele näidata hoone vaimu seestpoolt. Üles on seatud väike ülevaate-
näitus Katla eluloost, toimuvad eelregisteerimisega ekskursioonid ning oodatud on kõik väiksemad ja suuremad küsimused, mis majja sisse piiludes kindlasti tekivad. Ekskursioonid Katla siseruumides toimuvad reedel, laupäe-
val ja pühapäeval kell 15.00. Osalemiseks saada enne kiri aadressil maria.hansar@tallinn2011.ee Juba poolteist aastat tagasi sai Katla ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti initsiatiivil alguse Katla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu ruumili-
6
AJALUGU
Installatsiooni «Merele» avamine 15. juulil kl 17.00 avatakse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 linnainstallatsioonide festivali LIFT11 teos «Merele» linnahalli katusel (Merepuiestee 20). 1980. aasta olümpiamängudeks valminud linnahall oli Tallinnas Nõukogude ajal ainus koht, millest üle jalutades tavaline linnaelanik kesklinnas mere äärde pääses.Ala vahetult linnahalli kõrval oli suletud, seega pidi liikuma üle katuse. Raine Karbi ja Riina Altmäe projekteeritud hoone madal vorm tuleneb ka sellest, et Tallinna lahelt pidi ja peab säilima vaade vanalinnale. «Kui ma 10 aastat tagasi Eestisse ja linnahalli katusele sattusin, hakkas mind kohe intrigeerima nii selle hoone arhitektuur kui ka nimi, sest inglise keeles tähendab city hall nii raekoda, linnavalitsuse hoonet kui ka linnahalli,» ütles installatsiooni autor, Jaapani päritolu arhitekt Tomomi Hayashi. Installatsioon lähtub hoone unikaalsest asukohast ning imposantsest arhitektuursest kontseptsioonist ja võimendab otse vanalinnast merele mineku tunnet veelgi. Lisades ajutiste konstruktsioonidena vaateplatvormid, rõhutab installatsioon hoonesse kätketud iha liikuda edasi, silmapiiri ja vabaduse poole. Kõnetades neid universaalseid pürgimusi ning mõeldes kultuuripealinna sõnumile (taas)avada Tallinn merele, on installatsioon dialoogis nii linnahalli lähimineviku, oleviku kui loodetavasti ka tulevikuga. Avatud on katusekohvik. Linnainstallatsioonide festival LIFT11 ilmestab Tallinna avalikku ruumi 5. juunist kuni 12. septembrini 2011. Festival on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ettevõtmistest ja seda korraldab MTÜ KAOS. Installatsioonidega saab lähemalt tutvuda aadressil www. lift11.ee
Collegium Musicale sai esikoha Meie kammerkoor Collegium Musicale sai Itaalias Gorizias lõppenud 50. rahvusvahelisel koorikonkursil «Seghizzi 2011» viies kategoorias esikoha ja artistlikkuse preemia. Võitusid kroonis festivali Grand Prix, millega kaasneb lisaks rahalisele preemiale aastal 2012 kontserttuur Itaalias. «Žürii liikmete kommentaarid olid eranditult positiivsed. Neil oli raske uskuda, et oleme tegutsenud ainult üheksa kuud,» rääkis koori dirigent Endrik Üksvärav. Üksvärava sõnul oli koorile Gorizia konkursi puhul suureks abiks eelnev osalemine kevadisel Tallinn 2011 koorifestivalil, kus saadi kammerkooride kategoorias III koht. Gorizias 6.‒11. juulil toimunud koorikonkursile oli valitud osalema 19 koori 16 riigist. Eestist osales Seghizzi festivalil viimati aastal 2001 ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel, kes naases samuti Grand Prix’ga.
Reede, 15. juuli 2011
Linnaarhiivi näitus küsib, kas Tallinn on maailma naba
Alfred Rosenbergi Tallinna koolitunnistus oli venekeelne ning täis vaid häid hindeid. Näitus «Tallinn ‒ maailma naba?» annab tunnistust, et läbi ajaloo on Tallinnaga seotud olnud usu-uuendaja Martin Luther, natsikurjategija Alfred Rosenberg, NSVL riigitegelased Mihhail Kalinin ja Mihhail Gorbatšov ning USA üks kuulsamaid diplomaate George F. Kennan. Oliver Õunmaa Tallinna Linnaarhiiv kutsub kõiki huvilisi oma suurimatest rariteetidest, peamiselt dokumentidest koostatud näitusele «Tallinn ‒ maailma naba?». 26 haruldust valis välja ja sättis Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonesse (Pikk tn 17) vaatamiseks linnaarhivaar Küllo Arjakas. Arjakas seletas, miks on näitusel nii põnev pealkiri. «Eks näituse koostamisel tuleb mõelda nii sisule kui turundamisele,» kostis arhivaar. «Samas koosneb näitus tõepoolest dokumentidest, millest näeb, et paljud maailma vägevad on olnud Tallinnaga seotud. Väljas on ka Eesti vanim ürik aastast 1237, Rooma paavsti Gregorius IX legaadi ehk erisaadiku piiskop Modena Wilhelmi privileeg Tallinna Jaani seegile, mida pole näidatud 17 aastat. Pärast näitust läheb see jälle kümnekonnaks aastaks linnaarhiivi varakambrisse. See ürik vajab õiget õhuniiskust ja temperatuuri, ei kannata valgust ega transporti.»
Teine oluline keskajast pärit eksponaat on Lübecki õiguse Tallinna koodeks aastast 1280. «Lübecki õigusega astus Tallinn Euroopa kultuuriruumi,» ütles Arjakas. «Lübecki õigus kehtis siin ja juhtis tallinlaste elu 19. sajandi II pooleni.» Koodeks näeb välja, nagu oleks tegemist ehk vaid 10 aastat vana kõvade kaantega raamatuga, see meenutab tänapäevast seaduste kogu. «Selles on kümneid ja kümneid paragrahve, mis panevad paika linlaste elu erinevad aspektid,» ütles Arjakas. «Niisugust hulka
teavet pole võimalik rulli keerata, niisiis ongi õigus köidetud meie mõistes raamatu kujul.» See, mida sakslased võiksid kadestada, on kolm linnaarhiivis säilitatavat Martin Lutheri kirja, mis on saadetud Tallinna raele. Näitusel on väljas 1533. aastal raele saadetud kiri, milles Luther soovitab just äsja Wittenbergis teoloogi litsentsi saanud Nicolaus Glossenust Tallinna superintendendi ametisse. Glossenus oli selles ametis Tallinnas vaid kolm aastat, kuid tegi tänuväärset tööd. 1544. aastal valmis tal Liivimaa kirjeldus. See oli kui mainekujundusprojekt, mis andis tollasele Euroopale ettekujutuse Liivimaast. 20. sajandist võib välja tuua Tallinna volikogu erakorralise koosoleku protokolli 24. veebruarist 1918.
«Koosoleku ainukene küsimus oli «Korra ja kaitse loomine Tallinnas pääle enamlaste valitsuse põgenemist»,» märkis Arjakas.
Külma sõja arhitekt George F. Kennan Üks omapärane ja seni mitte näidatud dokument on Hitleri lähedase kaastöötaja Alfred Rosenbergi Tallinna Peetri reaalkooli lõputunnistus, mille Rosenberg 1910. aastal kätte sai. «Tsaariaegsest venekeelsest lõputunnistusest võib näha, et Rosenbergil olid matemaatika, algebra ja vene keele hinded neljad, ülejäänud aga kõik viied,» ütles Arjakas. Kindlasti üks oluline ese on näiliselt tagasihoidlik aadressraamatu leht, millel on kirjas, et ameeriklane George F. Kennan
Esimene prominendi külaskäik Tallinna Vanim ürik on üllatavalt pisike ristkülikukujuline pärgamenditükk, kuid see ei ole fragment. «Arvan, et see ongi kogu dokument,» ütles Arjakas. «Dokument annab soovituse annetuse tegemiseks Tallinna Jaani seegile. Oma ajastu mõistes oli selle kirjutaja Modena Wilhelm üks kõrgeim kirikutegelane. Temast järgmine kõrgem katoliku kirikutegelane, kes Eestit külastas, oli alles paavst Johannes Paulus II 1993. aastal.» Linnaarhiivi kullavaramuks on kogu keskaegne dokumentatsioon. «Suhteliselt vähe on linnu, mille keskaegseid dokumente on nii palju ja nii hästi säilinud,» tähendas Arjakas.
Linnaarhivaar Küllo Arjakas: «Väljas on Eesti vanim ürik aastast 1237, mis vajab õiget õhuniiskust ja temperatuuri, ei kannata valgust ega transporti.» Foto: Albert Truuväärt
on tulnud 1928. aastal Riiast Tallinnasse. «Tegemist oli 20. sajandi USA ühe silmapaistvama diplomaadiga, kes oma karjääri alguses töötas Tallinna USA saatkonnas,» ütles Arjakas. «Aastal 1945. oli Kennan juba Ühendriikide Moskva saatkonnas üks juhtivtegelasi ja aasta hiljem oli ta USA külma sõja poliitika üks alusepanijaid. Kennan elas 101 aasta vanuseks, nägi ära ka kommunismi kokkukukkumise. 1980. aastate lõpus toetas ta USA senatis Balti riikide vabaduspüüdlusi ja president Lennart Meri annetas talle 1996. aastal Eesti Vabariigi teenetemärgi.»
Pärast surma müüge mu portree Ühed viimased dokumendid väljapanekus on fotod 1990. aastast. Neil näeb protokolli allkirjastamist linnaarhiivi varade tegastamiseks, mis oli olnud pikad sõjajärgsed aastad Saksamaal. «Tagastatavat vara oli 600 kasti, nii suurt arhiivimaterjalide tagastamist juhtub õige harva,» tunnistas Arjakas. «Kokkulepe sõlmiti Gorbatšovi ja Helmut Kohli tasemel. Siin langes kokku mitu head tegurit, mõni aasta varem poleks selline asi võimalik olnud ja mõni aasta hiljem samuti mitte.» Esemetest saab näha 1833. aastal Tallinnas surnud üle-euroopalise tuntusega lauljatari Gertrud Elisabeth Mara lokke ja Nõukogude Liidu riigitegelase Mihhail Kalinini portreevaipa. «Selle kinkisid Kalininile 1935. aastal 60. juubeliks Dagestani töölised,» ütles Arjakas. «Kalinin elas ja töötas 20. sajandi algul mitu aastat Tallinnas ja oli abielus eestlannaga. Legend on selline, et Kalinin olevat enne surma 1946. aastal öelnud oma lähedastele, et kui tulevad väga rasked päevad, võib vaiba ka ära müüa. 1986. aastal vaip müüdigi tolleaegsele Kalinini majamuuseumile Tallinnas. Mõni aasta hiljem poleks seda vaipa enam keegi tahtnud, nii et müüjatel ajastusega vedas.»
Arlecchino räägib legendaarse võrgutaja tõelise loo Veekarneval ootab ‒ aga sedapuhku mitte Veneetsias, vaid Admiraliteedi basseinis. Anneli Sihvart
anneli.sihvart@tallinn2011.ee
17. juulil kell 14.00 algab Raekoja platsilt linlaste ja Itaalia maskiteatri Pantakin Company ühine rongkäik Admiraliteedi basseini juurde veekarnevalile, millele järgneb etendus «L’Arlecchino don Giovanni».
Itaalia maskiteatri etendus «L’Arlecchino don Giovanni» Admiraliteedi basseini juures on kõigile tasuta. Foto: Nargenfestival
Nii rongkäik kui etendus on kõigile tasuta. Kui rahvas on rongkäigus ja veekarnevalil osalemisega õigesse meeleollu saadud, ongi sobiv aeg keskenduda tuntud loole legendaarsest võrgutajast don Juanist
(itaalia keeles don Giovanni), mida jutustatakse tema teenri Arlekiini (Arlecchino) vaatepunktist. Pantakini teatritrupp loodi Veneetsias 1995. aastal, hoidmaks elavana commedia dell’arte ja maskiteatri traditsioone. Rahvateatri põhižanrite arendamine ja uurimine on teinud trupist commedia dell’arte ja nouveau cirque näidendite olulise lavastaja ning levitaja. Omapäraste etenduste eest on nad saanud mitu Itaalia teatriauhinda, näiteks Veneetsia biennaali rahvusvahelise teatrifestivali parima lavastuse (2006) ja parima draama (2007) preemia, aga ka Hispaania festivali «Fira Tàrrega»
preemia. Nende etendus «Ombra di luna» (2001) oli üks esimestest Itaalia nouveau cirque’i show’dest. Pantakini eesmärk on arendada uut teatrikeelt, tekitada dialoog ja sünergia vaatajatega. Nende tegevuse oluline osa on suvefestival „Teatro in campo“, mida nad korraldavad 1995. aastast alates. Väga töine on Pantakini jaoks igal aastal Veneetsia karnevalide aeg, mil nad organiseerivad üritusi ja annavad etendusi. Tallinna grandioossele veekarnevalile eelnevad teatritrupi esinemised Omari küünis Naissaarel 15. ja 16. juulil kell 19.30, kus pilet maksab 25‒35 eurot (sõltuvalt sellest, kas pilet sisaldab laevasõitu).
Reede, 15. juuli 2011
Tallinn 2011 nädal objektiivis Telliskivi Loomelinnakus esinesid festivalil Eesti Pops parimad boheemlasmuusikud
Tuned City õpetas linnaheli kuulama
Fotod: Andreas Sepp ja Madli-Liis Parts
XII keskaja päevad toimusid 7.–10. juulil
Fotod: Aron Urb / orants.blogspot.com
10. juuli keskpäeval avati Grusbeke-taguses tornis (Laboratooriumi 33) Tallinna Noa laeva projekti esimene osa ning valiti kultuuripealinna aasta torniprintsess. Noa laev pakub kolmetasemelist varjupaika nendele loomadele ja taimedele, keda ähvardab meie planeedilt kadumine. Esimese tasemena kasutati luulekunsti ning prooviti tabada nende olendite tõelist bioloogilist olemust. Pildil on ettevõtmise eestvedaja, Ukraina Kultuurikeskuse juht Anatoli Ljutjuk.
Tallinna Sadam GP võit jäi Eestisse 9. juulil Nõmmel peetud kõrgetasemelise maastikurattavõistluse Tallinna Sadam GP võitis meeste eliitklassi kategoorias Martin Loo võistkonnast Infotre-Bi&EsseLeecougan.
Tänavustel keskaja päevadel toimus vanalinnas mitmeid keskaegseid kombeid tutvustavaid üritusi ja õpitubasid ning avatud olid meistrikojad. Fotol demonstreerivad oma tantsuoskusi tantsijad ühendusest Mystika Maagiline Teater.
Geriljakino üllatas filmi ja asukohaga
Rahvusvaheline filateelianäitus Tallinnas Kalevi spordihall võõrustas kolmel päeval rahvusvahelist filateelianäitust «Baltica 2011», mille aukülaline oli Fääri filatelist, Faroese Stamps direktor Svanbjørg Manai.
7. juulil näidati endise Lily klubi ees kesklinna kohta ehk tavatult vabameelses õhkkonnas geriljafilmi «Kapten ja külastajannad».
Tallinna Filharmoonia Pargimuusika kontserdisarjas juurutati Kadrioru tiigi ääres piknikukultuuri Pargimuusika kontserdisarja järjekordne kontsert toimus seekord Kadrioru tiigi kaldal. Tallinna Kitarrikvartetti (keskmisel pildil) ja teisi esinejaid oli kuulama tulnud arvukas publikut, kelle hulgas viibis ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar (vasakpoolsel pildil paremalt teine). Fotod: Stanislav Moshkov
7
Nädal aega kestnud Tuned City raames kuulati ja esitati urbanistlikke helisid. Ülal alamprojekt Urban Audio Linnahalli ees, all Norra muusik Maja S.K. Ratkje NisuRukkijahu veskis.
Chalice (paremal üleval), Röövel Ööbik (paremal all) ja veel pea tosin kodumaist muusikakollektiivi panid 9. juulil loodetavasti aluse uuele festivaliseeriale Eesti Pops. Tegevust jätkus nii suurtele kui väikestele, sest lisaks muusikale olid repertuaaris ka joonistamine ja lauatennisemäng.
Noa laeva projekti esimese osa avamine
FOTO
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 15. juuli 2011
Ksenija Balta ja Märt Israel soovitavad: Euroopa juunioride kergejõustiku meistrivõistlused Tallinnas 2011 9 21.–24. juulini 2011 toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Euroopa juunioride kergejõustiku meistrivõistlused, mis on suurim spordivõistlus Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmis. Võistlustest võtab osa rohkem kui 1000 noorsportlast 47 Euroopa riigist. Võistluste Eesti poolse korralduskomitee peasekretäri Sirje Lippe sõnul tõotab sellises suurusjärgus osavõtjate arv erakordselt pingelisi ja põnevaid võistlusi. «Väga hea meel on näha tublisid noorsportlasi, kes esindavad Tallinnas nii paljusid riike. Anname endast parima, et nendest tuleksid unustamatud võistlused nii võistlejatele kui ka publikule,» märkis Lippe.
MUUSIKA
18.–23. juulil Saaremaa ooperipäevad. Kontserdid toimuvad 19. juulil 20.00 ning 20. juulil 20.00 Kuressaare lossi ooperimajas, kus Ankara Riikliku Ooperi- ja Balletiteatri esituses saabub lavale W. A. Mozarti «Haaremirööv». 21. juulil kell 20.00 toimub Kuressaare lossi ooperimajas Ooperigala, kus esinevad Ankara Riikliku Ooperi- ja Balletiteatri orkester, koor ja solistid Anna-Kristiina Kaappola, Ursula Pfitzner, Tommi Hakala jt. Dirigeerib Vello Pähn. 22. juulil kell 21.00 kantakse Kuressaare lossi ooperimajas ette G. Puccini «Boheem». 23. juulil kell 20.00 astuvad Kuressaare lossi ooperimajas üles José Cura (tenor), Aile Asszonyi (sopran, rahvusooper Estonia) ning rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja koor. Dirigendid on José Cura ja Arvo Volmer. Kuulda saab aariaid ja duette ooperitest «Nabucco», «Traviata», «Maskiball», «Talupoja au», «Turandot», «Tosca» jpt. 17. juulil esineb Rapla kirikus Tallinna Keelpillikvartett koosseisus Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello) ja Eesti Teaduste Akadeemia nais- ja meeskoor, dirigent Andrus Siimon. Vokaalseid etteasteid teevad Gaili Güning (sopran), Aule Urb (alt), Mikk Dede (tenor), Olari Viikholm (bass), orelit mängib Henn Eerik. Kavas on A. Dvořaki Missa D-duuris segakoorile, solistidele ja orelile. 23. juulil Vahastu kirikus kontsert «Ülespidi», esinevad Johanson ja Vennad (Kärt Johanson, Mart Johanson, Ants Johanson, Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas). Johansonid laulavad omi laule, sekka rahvalaule, mängivad näppepille, bambusflööte ning tanpurat.
Suurima delegatsiooni paneb välja Saksamaa, kelle ridades oli enne 11. juulil lõppenud registreerimist end jõuproovile kirja pannud 116 esindajat. Selles arvestuses järgnesid Saksamaale Venemaa 92, Suurbritannia 85 ja Prantsusmaa 82 delegaadiga. Eestit esindab 25‒30 noort kergejõustiklast. Vahetult enne suvevaheaja algust käisid mitmed tuntud Eesti kergejõustiklased võistluste saadikutena külas mõnedes koolides, kus õpivad juunioride koondise liikmed. Nii näiteks külastas kettaheitja Märt Israel Tõstamaa keskkoolis õppivat vasaraheitjat Liina Laasmad ning sprinter ja kaugushüppaja Ksenija Balta käis vaatamas, kuidas edenevad noorte kaugushüppajate Meelis Siim-
soni ja Kaia Soosaare treeningud Rocca Al Mare kooli olümpiavõitjast õpetaja Jaak Uudmäe käe all. Võistluste medalid kujundas endine kümnevõistleja Indrek Turi, kes praegu õpib graafilist disaini. Medalite kujundamisel lähtus 2003. aasta U23 vanuseklassi Euroopa Meistrivõistlustel hõbemedali võitnud Turi tippsportlasena kogetud emotsioonidest. «Soovisin kujundada medalit, mille saamise üle mul ka endal hea meel oleks olnud,» selgitas Turi. 44 medalikomplekti valmistati Kuressaares asuvas ettevõttes Sporrong ja neil asetsevad tähed viitavad võistluste maskottidele, kes kannavad nimesid Citi, Alti ja Forti. Tallinna saabub ametlike dele-
gem marginaal, kuid sellisena veelgi olulisem. Põgusal vaatlusel traditsioonilise oma aja kunstnikuna tunduv looja erineb lähemal uurimisel toonasest taustsüsteemist tegelikult mitmes olulises aspektis, olles omapäraseks nähtuseks Eesti kunstiloos.
21. juulil kell 19.00 Hageri kirikus lõpetatakse kontserdiga Rapla festivali suveakadeemia. Üles astuvad festivali kammerorkester ja noored dirigendid mitmetest riikidest, keda juhendab dirigent Jonathan Brett (UK). Kavas on E. Elgari «Serenaad keelpillidele», W. A. Mozarti «Väike öömuusika» ning O. Respighi «Vanad aariad» ja» Tantsusüidid III».
KINO
16. juulil kell 23.00 saab Katusekino abil rännata Brasiilia sumedasse õhtusse aastal 1967, kuna kinolinal näidatakse Renato Terra ja Ricardo Calili dokumentaalfilmi «Uma Noite em 67» («Üks õhtu aastal 67», 2010). Filmi tegevus keerleb 1967. aastal São Paulos toimunud estraadimuusika konkursi finaalsaate ümber, kus erakordsete tegurite kokkulangemise tõttu ja vaatamata lauluvõistluse piiratud formaadile pandi alus ning anti suund Brasiilia järgmiste aastakümnete popmuusikale.
NÄITUS 21. juulist kuni 7. augustini on Tallinna Linnagaleriis avatud Paco Ulmani fotonäitus «Tallinn‒Helsinki‒Stockholm», mis käsitleb paljudele eestlastele igapäevaseks saanud reisilaevade sisu tallinlasest fotograafi pilgu läbi. Kuni 23. oktoobrini on Kumu kunstimuuseumi 4. korrusel A-tiiva graafikakabinetis avatud näitus «Urmas Ploomipuu valge maja»
gatsioonidega üle 1600 väliskülalise suurvõistluse õhkkonda ja meeleolukat spordipidu nautima. Kergejõustik on Eestis üks edukamaid spordialasid ja mis saaks olla parem selle traditsiooni jätkamiseks kui oluliste tiitlivõistluste toomine oma koju. 2011. aasta on paljudele Eesti noortele kergejõustiklastele väga oluline aasta. Spordis on tihti nii, et unistused ei realiseeru, kuid Euroopa juunioride meistrivõistluste korraldamine Tallinnas loob nende täitumiseks väga suured võimalused. See on ainulaadne võimalus meie noortele viia oma unistused täide kodus – Tallinnas. Vt ka võistluste kodulehekülgi http://www.tallinn2011.org ja http://www.facebook.com/kergejoustik
Urmas Ploomipuu (1942– 1990) tegutses valdavalt graafikuna, olles ühtlasi 1970. aastate popilaine üks šikimaid esindajaid. Ploomipuu isikunäitusel esitletakse tema graafikat ning neljast õlimaalist, mõnest guašist ja akvarellist koosnevat väiksearvulist maaliloomingut, millele ei ole seni eraldi tähelepanu pööratud. Näitus «Urmas Ploomipuu valge maja» on viimase üheksateistkümne aasta jooksul kolmas retrospektiivne väljapanek kunstniku loomingust, kellel eluajal polnud ühtegi isikunäitust ning kelle teoste suhteliselt väike koguarv on taganud talle küll viitelises mahus tähelepanu Eesti 1970. aastate graafika ja 1980. aastate maalikunsti retsensioonides, nagu ka koha hilisematel ülevaatenäitustel, kuid kelle terviklik looming on seni kokku võtmata jäänud. 1980. aastad olid Eesti maalikunstis barokne aeg, rikkalik ja küllastunud, kuid väga vähestele autoritele tähendas see ka mõttetööd väljaspool maalitehnikat ennast. Maaliti paksu värviga, mitmekihiliselt, polükroomselt, suurelt ja palju. Kõike seda aga Ploomipuu pärandist ei leia. Tema matemaatiliselt ülitäpseid ja geomeetriliselt korrastatud vaikelusid võib lisaks nende eripärale kohalikus hüperrealismis, kuhu kunstnik kitsamalt liigitub, vaadata ka kui elegantseid sissekandeid kohaliku kontseptuaalse maalikunsti vägagi kitsasse lahtrisse. Oma loomeperioodil suurematest sõpruskondadest eemal seisnud kunstnik on kahe kümnendi peavooludes küll pi-
24. juulini on Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talu rehe all avatud Õismäe küla naiste näputööde näitus ««Raudrohi» rahvakunsti allikail». Näitusel on iga päev selgitusi jagamas ja näputööd tegemas vähemalt üks Raudrohu klubi liikmetest. Vabaõhumuuseumis võib näha ka pea kogu ekspositsiooni hõlmavat näitust «Leib keelel» ning Kolu kõrtsi talli all on avatud vaibanäitus «Need lilled sulle pühendan». Muuseum on avatud kuni 29. septembrini iga päev kell 10.00‒20.00.
SPORT Juunist augustini toimuvad kolmapäeviti ja laupäeviti algajatele mõeldud eesti- ja ingliskeelsed kajakimatkad, kus räägitakse linna merepoolset lugu. Samas tutvustatakse Tallinna sadamate, merekindluste ja vaba aja rajatiste ajalugu, tänapäeva ja tulevikuplaane. Vaadeldakse kaheksat sadamat, merekindlusi, rannapromenaadi ja nauditakse Tallinna legendaarset panoraami. Maailmas pole palju linnu, kus niisugust kajakimatka korraldada saab. Tallinna geograafiline asend ja ajalugu pakuvad sellise tuuri läbiviimiseks suurepäraseid võimalusi. Rahulikus tempos toimuvale ja instrueeritud matkale on oodatud kõik aktiivsed inimesed, osalemiseks ei pea olema eelnevat aerutamiskogemust. Matkad algavad igal kolmapäeval kell 18 ja igal laupäeval kell 13. Matk kestab 3‒4 tundi, sõltuvalt ilmast sõidetakse läbi ligikaudu 9 kilomeetrit. Sõit on sobilik algajatele, varasem kajakisõidu kogemus pole vajalik. Matkale eelneb põhjalik koolitus.
Euroopa parimad kergejõustikujuuniorid saavad Tallinnast mälestuseks ekskümnevõistleja Indrek Turi kujundatud medalid. Foto: Egon Ligi/Saarte Hääl
MUU 22. juulil kella 16 paiku muutub Kadrioru park Puškini ja Gogoli Peterburiks. «Unenägude linn» kangastub Kadriorus vees ujuvate väljakute, parkide, sildade ja kaldapealsete näol. Kaunite kunstide programm jutustab Peterburi kolmest ajastust – barokk, klassitsism ja kaasaeg. Kadrioru maalilisel maastikul kõlavad palad barokk- ja klassitsismiajastust kuni džässi ja peavoolu muusikani ning seda Peterburi parimate muusikakollektiivide esituses, saatjaks ajastust inspireeritud pantomiimid, installatsioonid ja minilavastused. Kavas: 16.00–19.00 Luigetiigi saar ja rotund. Barokiajastu muusika ja tantsud kvintett Olympic BRASS (Peterburi), barokitantsu teater Väike Trianoon (Peterburi), teater Art-Grotesk (Tallinn), tantsustuudio Visavi (Tallinn). Barokipastoraalid ja olustikupildid Peterburi ja Tallinna näitlejate esituses pargi looduslikes dekoratsioonides. 16.30–20.00 Kadrioru lossi paraadtrepp ja lilleaed. «Suveaia muusika» Stravinskinimeline keelpillikvartett (Peterburi), Sten Lassman (klaver, Tallinn), kvartett Ma.Gr.Ig.Al (Peterburi), trio Romance (Tallinn). Vene ja Euroopa heliloojate muusika 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. 17.30–21.30 Kontserdiväljak purskkaevu juures. «Valgete ööde meloodiad», Peterburi kooriteater, Chizhik-Jazz-Quartett (Peterburi), David Gološtšokini ansambel (Peterburi), laulja Elvira Trafova (Peterburi). Kõlavad Neevalinna hõngu kandvad klassikalised džässipalad ja Peterburi autorite heliteosed. 22.‒23. juulil toimub Patarei merekindluses (Kalaranna 2) rahvusvaheline interdistsiplinaarne noorte kultuurifestival «Patarei Kultuuritolm 2011», et kaardistada kohalikku kultuurilist viljelust ja tutvustada ka naabermaade talente. Kahe päeva jooksul toimub arvukalt kontserte, performance’id,
tantsuetendusi ja töötubasid, leiab aset interaktiivne kunstinäitus «Lasnagorski aborigeenid» ning näidatakse kino. Öösiti haarab merekindluse liivaranna tantsupalavik, kus sütt hoiavad hõõgvel värvikad dj-d ja kontsertesinejad. Sündmus on täiesti plii- ja autovaba. Kohapeal rullub lahti jalgrataste töötuba, kohvik-trollibussis «Uus Energia», peetakse seminare rohelistel teemadel ning näidatakse temaatilisi filme. Esilinastub film «Reis rohelisse muusikasse». Peo tõmbab käima trammi- ja trollibussikoondise orkestri rongkäik kultuurikilomeetri 0-punktist Patarei kultuuriparki. 22.−24. juulini avab Tartu Hansapäevade raames Toomemäel oma väravad Teaduslinn. Tegutsevad õpitoad, toimuvad mängud ja retked Toomel ning palju muud põnevat. Tänavuste Hansapäevade ajal ülikooli ajaloolistes hoonetes ning pargis laiuva Teaduslinna teema on «Maa ja ilma mõõtmine». Teaduslinn on avatud 22. ja 23. juulil kell 11.45–19.00 ning 24. juulil kell 11.45–15.00.
KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:
TALLINN
Eur opean Capital of Culture