Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 11. november 2011 | nr 45 (059)
www.tallinn2011.ee PÖFF
Klaver pühitseb 300. sünnipäeva
Käes on hilissügis, mis tähendab, et aeg on Pöffihunt metsast välja meelitada. Seekordne Pimedate Ööde Filmifestival algab tavalisest natuke varem ehk juba 16. novembril ja kestab kuni 30. novembrini. Loe lk 2–3 MUUSIKA Täna hilisõhtul algab Viru keskuse aatriumis Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi korraldatav festival «Eesti klaver ja Euroopa». Kõik festivali kontserdid on tasuta. Näitusel on väljas eesti klaverimeistrite loodud ajaloolise väärtusega pillid. Loe lk 4–5 ETENDUSKUNSTID
SIGNA pääsmed on müügil
7. oktoobril tulid müügile taanlaste osalusteatri SIGNA lavastuse «BLEIER RESEARCH Inc» pääsmed. Piire ületavat eksperimenti mängitakse Standardi majas (Kopli 25) 8.–11. detsembrini ja 13.–15. detsembrini.
Foto: Alo Põldmäe
Standardi hoone kõrgeimal korrusel on ennast sisse seadnud kolm teadlast koos grupi katsealustega. Kasutades vastuolulist psühhiaatrilisorgaanilist meetodit, on nad saavutanud märkimisväärseid tulemusi grupi noortega, kellel on välja arenenud ebatavaline käitumine ja paranormaalsed võimed, mis on teaduse jaoks seninägematud. Teadlaste eesmärk on luua uus rass, mis oleks võimeline suhtlema sõnadeta. Hetkel on katsealustel väga vähe mälestusi oma eelmistest eludest, nad on seisatud vaimselt taandarenenud lapselikku seisundisse, kus teadlastel on kasuvanema roll. Eksperimendi järgmises faasis lahutatakse katsealused üksteisest ja viiakse instituudist ära. Selleks on vaja inimesi, kes avaksid neile oma kodud ja võtaksid vastutuse katsealuste eest hoolitsemisel. Neile «kasuvanematele» makstakse märkimisväärset tasu, kuid nad peavad alla kirjutama ka vaikimisleppele ja nõusolekule järgida teadlaste kõiki juhiseid. Eksperimentaallabori näitlejad valiti septembris toimunud avalikul konkursil enam kui poolesaja julge eestimaalase hulgast. Etendused algavad iga päev kell 16.00 ja kell 20.00 Piletid on Piletilevis saadaval hinnaga 12€, sooduspilet õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele maksab 10€.
2
ARVAMUS/PÖFF
Reede, 11. november 2011 KULTUUR KUTSUB
15. PÖFF algab tavapärasest varem Väärtfilmimaailmas on toimumas nii mõndagi ja see mõjutab ka meid. Ajavahemikus 16.‒30. november peavad filmisõbrad endale vaba aja leidma, kuna käima läheb 15. juubelihõnguline Pimedate Ööde Filmifestival. Festivali meediajuht Helmut Jänes rääkis, mida oodata.
Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja
Usk ja maine vara Ma arvan, et kõigile jääb mõistatuseks küsimus, miks ihkab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) endale tagasi Nigulistet. Hoonet, mis sõja ajal ligi 90% ulatuses hävis ning mis taastati mitte kiriku, vaid n-ö rahva töökäte ja rahaga. Hoonet, mis on ammu muutunud usutemplist kõigile mõeldud kultuuritempliks, mille pärliks on Bernt Notke kuulus «Surmatants». Kristlastele peaksid ideaalis olema tähtsad muud väärtused kui maine mammon. Seda hoolimata tõsiasjast, et kirik on ajalooliselt olnud ja on ka tänapäeval suur võimukeskus, mis haldab väga suurt hulka maiseid rikkusi. Omanikuks saamine on järelikult ikkagi oma võimu kindlustamine varanduse üle. Linlase ja tavamõistuse seisukohalt on aga Tallinnas kirikutena tegutsevaid pühakodasid niigi piisavalt. Lisaks on kirikus asuv muuseum lubanud ka seni kogudustel Nigulistet vajadusel jumalateenistuseks kasutada. EELK tunnistab ka ise, et nad ei vajagi kirikuhoonet igapäevaselt, vaid aastas kolmel-neljal korral ‒ näiteks jõulude ja ülestõusmispühade ajal. Seda enam jääb arusaamatuks, miks on just vara omanikuks olemine nii tähtis. Veidi valgust heidab sellele ehk lause: «Kirikuvalitsus ei ole seni arutanud küsimust, kas ja millist tasu EELK muuseumilt Niguliste tagastamisjärgse kasutamise eest nõuaks.» Seni...? Teisisõnu – kui kirik saaks hoone omanikuks, võib tekkida ikkagi päevakorda küsimus, et muuseum peab hakkama kirikuhärradele raha maksma? Muuseumi rahad tulevad aga niikuinii omakorda riigieelarvest ehk otseselt rahva taskust... Kui aga üllalt oletada, et ehk kirik ei teenigi midagi Niguliste pealt, vaid saab kaela hoopis rängad majanduskohustused, siis seda enam ‒ miks neil omanikutiitlit vaja on? Sama hämmastav kui kiriku kirg vara vastu on ka kultuuriminister Langi lubadus hoone kirikuisadele tagastada. Seadus lubab riigil jätta õigusjärgselt võõrandatud vara ka tagastamata, kui tegu on näiteks riigile olulise kultuuriobjektiga. Kas riik ei pea Nigulistet oluliseks kultuuriobjektiks? Tallinn on püüdnud kalli raha eest kohtus käies võidelda selle nimel, et Niguliste jääks rahvale. Mullu juunis sai linn kohtuvõidu, kui Riigikohus ehk kõrgeim kohtuinstants otsustas, et Niguliste kiriku tagastamine ei ole põhjendatud. Valitsusele jäid tänu kohtuvõidule lahtised käed võtta vastutus ja jätta Niguliste riigi omandisse. «Tallinn saatis pärast kohtuvõitu nii kultuuriministeeriumile kui ka rahandusministeeriumile teate, et miski ei takista enam mittetagastamise menetluse alustamist,» meenutab abilinnapea Eha Võrk. «Hea tahte korral võiks valitsus algatada vara mittetagastamise menetlust Niguliste oluliseks kultuuriobjektiks tunnistamise alusel.» Seda pole siiani tehtud. Linn on võidelnud kohtus edukalt muu hulgas ka selle nimel, et linnarahvale jääksid alles Neitsitorn ja Mustpeade maja. Viimase kinkis linn juba Tallinna Filharmoonia muusikutele kodusaaliks, mille eest muusikud võivad tõesti tänulikud olla. Linn on olnud helde ka kirikuisade suhtes. Viimasel kümnendil on pühakodade remonti toetatud enam kui 85 miljoni krooniga, viimati vuntsiti üles Jaani kirik. Muuseumirahvast ootavad aga ees unetud ööd. Kas riik eelistab usku või kultuuri, saame peagi lõplikult teada.
«Kristlastele peaksid ideaalis olema tähtsad muud väärtused kui maine mammon.»
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Liina Luhats, toimetaja, tel 5620 1128 liina.luhats@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
Liina Luhats
liina.luhats@tallinn2011.ee
Kuna filmitegijad lähevad filmilindilt üle digitaalsele lindistamisele, loob see teatud nõudmised ka kinosaalidele, mis meil kõikjal veel täidetud pole, ütleb Helmut Jänes.
Igas kinos kõiksuguseid filme näidata ei saagi «Nii rasket kavapaigutamist kui sellel aastal pole varem olnud,» kõneles Jänes. «Keeruline oli suurele ekraanile seada erinevaid filmiformaate, suurem osa filmitööstusest on ju digitaalseks läinud, aga meie kinod ei ole kõik digitaalsele filminäitamisele veel üle läinud. Siiski jõuavad kõik 260 filmi ilusti vaatajateni. Mis järgmisel aastal saab, seda peame hakkama juba varakult mõtlema.» Need, kes on harjunud, et PÖFF-i jõuab külastada ka det-
novembri keskpaiku ja kestis detsembri esimese nädala lõpuni, siis sellel aastal alustavad programmid 16. ja lõpetavad 30. novembril. «Kuna PÖFF on seotud Euroopa Filmiakadeemia auhinnagalaga, mis sellel aastal toimub 3. detsembril Berliinis, oli meie soov, et need filmitegijad, kes on kutsutud ka PÖFF-ile, saaksid osa võtta mõlemast sündmusest,» selgitas meediajuht. «Kui oleksime teinud PÖFF-i samaaegselt Euroopa Filmiauhindade galaga, oleksime arvatavasti paljudest külalistest ilma jäänud.»
Esmajoones näidatakse Euroopa filme
Helmut Jänes.
Foto: PÖFF
sembris, peavad oma plaani ümber tegema. Nimelt algab festival seekord mõnevõrra varem ning lõpeb samuti juba koos novembrikuuga. Kui tavaliselt hakkas festival
5. novembril selgitasid Euroopa Filmiakadeemia (EFA) koos EFA Productions’iga Sevilla Euroopa Filmifestivalil välja tänavuste, 24. Euroopa filmiauhindade nominendid. Nagu ikka, on PÖFF-i kavas üle kümne neist filmidest ka esindatud. «Sellel aastal oleme väärtuslikud filmid sidunud just Tallinn 2011 märgistust kandva programmiga, pidades nõnda meeles
ka seda, et alles eelmisel aastal toimus suur filmigala tänases kultuuripealinnas,» rääkis Jänes. PÖFF-i ekraanidel saab näha ka suurima nominatsioonide hulgaga filme. Enim nominatsioone (kokku kaheksa) on Lars von Trieri filmil «Melanhoolia», järgnevad viie nominatsiooniga elegantne kummardus Hollywoodi tummfilmiajastule teosega «Artist», neorealistlik draama «Poiss jalgrattaga», parima võõrkeelse Oscariga pärjatud «Taevariik», Oscari pälvinud «Kuninga kõne» ja Soome filmilegendi Aki Kaurismäki «Le Havre – sadamalinn». «PÖFF-il on meie jaoks alati olnud oluline propageerida eeskätt Euroopa filme. Muidugi tutvustame ka muu maailma kino, kuid peame Euroopa filmifestivalina rohkem silma peal hoidma siiski Euroopal,» rõhutas Jänes. Eelmise aastal Tallinnas toimunud EFA gala annab meediajuhi sõnul meile kohustuse Euroopa Filmiakadeemia valikut rohkem silmas pidada. Eelmine aasta näitas, et nomineeritud filmid olid populaarsed ka publiku seas.
Veiko Õunpuu: Püüdlema peab vabama kino poole
PÖFF-il saab avalikkus esmakordselt aimu kultuuriaasta üllatusprojektist. Tallinna Sadama kruiisialal toimub 22. detsembril kell 19.30 midagi, mida filmimaastikul varem nähtud pole. Nimelt linastub vabale mõttele pühendatud kollaažfilm «60 sekundit üksindust aastal Null», mis püüab näidata, et film võib olla ka lihtsalt film, mitte vaid filmitööstuse toode. Liina Luhats
liina.luhats@tallinn2011.ee
Hoolimata turundajate, produtsentide, ettevõtjate ja moraalse enamuse künismist koondus hulk režissööre üle maailma, et nulleelarvega ja maksimumkirega filmida ja linastada film, mis ei too mitte midagi sisse ning linastub vaid korra. Erakordset filmiõhtut saadab performance ‒ ekraan, projektsioonimehhanism ja kohakujundus hävivad koos filmilindiga vaatajate silme ees süttides.
Me ei näe seda filmi rohkem kunagi Projekti idee valmis Taavi Eelmaa ja Veiko Õunpuu mõtteis mõned aastad tagasi. Asi algas Eelmaa ideest. Koos kirjutati manifest. «Olin selleks hetkeks juba pikemat aega tundnud rahulolematust teatava mentaliteedi suhtes, mis valitseb ka laiemalt, kuid on filmitööstuses häirivalt silmatorkav,» märkis Õunpuu. «Selle elufilosoofia nimi on turufundamentalism, mis kujutab endast demokraatiaidee moonutust, üritades kaubastada kõike, ka loomingulist tegevust. Kahjuks on kogu filmitegevus muutumas kultuurikaupade tootmiseks.» Enamasti on selle tulemuseks ääretult standardsed ning sihtgrupistatud filmid, mis muutuvad lamedaks ega kätke sisulisi ideid,
Žanriliselt anti autoritele vabad käed, seega võib silmata nii dokumentaalseid kui fiktsionaalseid kaadreid. Samuti ei olnud oluline lindistamise vahend, filmi võis teha nii filmikaamera kui mobiiltelefoniga. Filmid on kõik ilma dialoogita, vaid taustaheliga, mille eest hoolitseb Ülo Krigul, kes on komponeerinud helitaustu mitmele Eesti kvaliteetfilmilegi. «Nii naiivsed me pole, et loodaksime selle aktsiooniga purustada kaubanduslikult orienteerunud filmitootmissüsteemi, kuid tahaksime julgustada kõiki režissööre ja öelda, et nad ei ole üksi,» ütleb Õunpuu.
Tööst väsinud filmipublikut lollitatakse
Veiko Õunpuu.
Foto: Mirtel Pohla
vaid pigem fundamentaalselt väikekodanlikke käibetõdesid. Režissööre, kes aktsioonis osalevad, on üle kogu maailma umbes 40. Mõned neist on tuntumad, mõned vähem tuntud. Iga režissöör teeb 60-sekundilise filmi, need paigutatakse ühtsesse montaažiritta, mis on temaatiliselt jaotatud ürgelementide kaupa. Igaüks sai teema valida, võis võtta maa, vee, õhu või vaimu valdkonna. Film hävitatakse pärast linastust ning seda ei saa rohkem enam kunagi näha. Õunpuu avaldas lootust, et lisaks ideelistele väärtustele on oodata ka visuaalset elamust.
Õunpuu austab enda sõnul kõige enam filmitegijaid, kes teevad midagi autentset ja ehk ka ärritavat, mitte ei paku vaid pelka meelerahustust, juhtides tähelepanu kõrvale tavaelu valupunktidelt. Filmitootmise valdav mentaliteet nõuab, et film oleks laiatarbekaup. Filmid peavad ennast õigustama vaatajanumbrite läbi, populaarsusnõue vähendab nende intellektuaalset taset. Kui film peab olema kõigile arusaadav, tuleb leida madalam ühisnimetaja. See teeb filmid igavaks. «Kontorifeodalismi pärisorjad tahavad pärast kurnavat päeva «midagi lihtsat» ja see on ka arusaadav, mul ei ole midagi meelelahutuslike filmide vastu. Aga ma tahan, et ka teistsugusel kinol oleks eluõigus. Väga lihtne on tänapäeval kunstivaenulikele sõnumitele massid taha saada, andes ini-
mestele mõista, et nemad maksumaksjatena on kõigi kultuurisfääris tehtavate valikute viimane instants. Samas peab eksisteerima kunstnike loominguvabadus. See on ühiskonna inimlikkuse mõõdupuu.» Mitmed detsembrikuises kollaažfilmis osalevate režissööride uusimad tööd on valitud ka samanimelisse PÖFF-i programmi «60 sekundit üksindust aastal Null». Need on Naomi Kawase «Hanezut», Michael Glawoggeri «Whore’s Glory», Jeon Kyuhwani «Dance Town», Friðrik Þór Friðrikssoni retrospektiiv, mis sisaldab filme «Movie Days», «Devil’s Island» ja «Children of Nature», Aki Kaurismäki «La Harve», Michael Winterbottomi «The Trip», Amir Naderi «Cut» ning Rainer Sarneti «Idioot», mille meeskonnast osaleb kollaažfilmis «60 sekundit üksindust aastal Null» operaator Mart Taniel.
Kp
TUTVUSTAB
Veiko Õunpuu sündis 16. märtsil 1972 Saaremaal ning on tuntud eelkõige filmirežissöörina. Ta on EBS-is õppinud ärijuhtimist ning TLÜ Humanitaarinstituudis kirjandusteooria ja semiootika erialal. Õunpuu on töötanud ettevõtetes Suhkur Film, Kuukulgur Film ning on hetkel tegev Homeless Bob Productions’is. Tema loodud on filmid «Tühirand», «Sügisball» ja «Püha Tõnu kiusamine».
PÖFF
Reede, 11. november 2011
3
Koomiksipäev
Kaader täispikast animafilmist «Coraline» (režissöör Henry Selick), mis oli maailma esimene stereoskoopilise 3D-kaameraga üles võetud täispikk nukufilm ja kandideeris ka Oscarile.
Animafilmide festivali Animated Dreams ja Soome Instituudi eestvedamisel peetakse Tallinnas taas koomiksipäeva. Kavas on koomiksiraamatute laat ning loeng koomiksikunstniku ja animarežissööri koostööst. Koomiksipäev algab 19. novembril kell 14 raamatute laadaga kinos Artis, kus kõigil koomiksikunstnikel on võimalus oma töid müüki panna või teha vahetust teiste autoritega. Laat toimub vabas vormis kuni kella 17-ni ja on koomiksihuvilistele hea võimalus Eesti ja Soome koomiksikunstnikega tuttavaks saada. Sealsamas Artise kinos saab AnimaCampus Tallinna raames kell 15 kuulata loengut tuntud Soome koomiksikunstnikult Kati Kovacsilt ja Eesti animafilmirežissöör Mait Laasilt, kes kirjeldavad oma koostööd täispika animafilmi «Unustatud lugude ooper: Lisa Limone ja Maroc Orange tormakas armulugu» tegemisel. Film valmib Nukufilmi stuudios 2012. aastal. Pileti hind on 3.50 eurot, sooduspilet maksab 2.80 eurot. Kui soovid laadal oma raamatud müüki panna, siis võta ühendust Joonas Sildrega sildre@gmail.com Vt ka www.anima.ee, www.finst.ee
Kaader filmist
AnimaCampuse lipukiri soovitab: «Kehtesta oma reeglid!» Ettevõtmine viib kokku maailmatasemel animaprofessionaalid ja lihtsalt huvilised. Kp
LISAB
AnimaCampuse avalikud loengud
16. november ARTIS 2 12.00 Marketing and Brand Management at Global Companies 15.00 Virtual Animation Studio and Marketplace Aniboom 17.00 New Wave in Armenian Animation 17. november ARTIS 1 12.00 Bringing Animation and Visual Effects Together at Trixter 15.00 High-End Visual Effects for Commercials at Glassworks ARTIS 2 15.00 Re-animating Central Asia 18. november ARTIS 1 15.00 Mechanical Figures. Inspired by Tesla ARTIS 2 12.00 Animation and Expansion at Rovio Entertainment 17.00 The Independent Creator and Global Collaboration 19. november SÕPRUS 12.00 The Story of FilmTecknarna ARTIS 1 15.00 A Rapid Love Story of Lisa Limone and Maroc Orange
AnimaCampus Tallinn on 15.–19. novembrini toimuv viiepäevane loovsündmus, mis toimub paralleelselt PÖFF-i animafilmide festivaliga Animated Dreams ning viib Tallinnasse saabuvad animatsioonivaldkonna tipptegijad kokku kohalike animatsioonihuvilistega. Liina Luhats
liina.luhats@tallinn2011.ee
AnimaCampuse programm on kantud sõltumatuse vaimust ja indie-entusiasmist: viis päeva põnevaid loenguid, töötube ja linastusi kannavad temaatilist lipukirja «Kehtesta oma reeglid». Oma ideede teostamine, programmide arendamine ja tööriistade «teritamine», jõudude ühendamine ja ülemaailmse kontaktvõrgustiku loomine ning hoidmine – need on vaid mõned võtmesõnad ülesvõetavatest teemadest. Ühe olulisima punktina tulevad AnimaCampusel kaardistamisele animatsiooni ühenduspunktid teiste loominguliste ning kommertsvaldkondadega. AnimaCampuse idee kasvas välja Animated Dreamsi juurde kuulunud loenguprogrammist Keyframes, mille eesmärk oli uurida animatsiooni seoseid teiste loominguliste valdkondadega. «Eelmisel aastal oli meil vaatluse all animafilmi ja dokumentalistika sümbioos,» sõnas AnimaCampuse programmijuht Heilika Pikkov. «Keyframes oli esimene katse teha animafestivalil ka midagi muud peale filmide linastamise. AnimaCampuse tegemiseks andis inspiratsiooni Berliini filmifestivali juurde käiv Berlinale Talent Campus. Selliseid ettevõtmisi on rohkem olnud noorte
Heilika Pikkov.
Foto: PÖFF
dokumentaal- ja mängufilmi tegijate jaoks, aga mitte animafilmi loojatele.» AnimaCampusel osalemiseks tuli esitada taotlus, mis pidi täitma teatud kriteeriume, näiteks pidi osaleja olema noor animafilmitegija (kuni 35-aastane) ja võis olla nii režissöör kui animaator või produtsent. Soovijate hulgast valiti välja 75, huvilisi on oodata tervelt 30 riigist. «Mõtlesime, et ei taha üritust teha vaid kinnisele ringile, ja otsustasime osadesse loengutesse ja töötubadesse kaasata ka animatsiooni vastu huvi tundva publiku, kes ehk ise sellel alal ei tegutsegi,» rääkis Pikkov. «See on võimalus,
mida tasub kasutada, kuna siia tulevad väga tõsised animavaldkonna tegijad, keda muidu naljalt ei kohta.» AnimaCampus sai teoks tänu õnnelike asjaolude kokku langemisele. Kuna kohalikust finantseerimisest ei oleks nii suure ettevõtmise jaoks kunagi piisanud, pöörduti välismaiste fondide poole. Et tegemist on juubeli-PÖFF-iga, Tallinn on kultuuripealinn ja ka Eesti animafilm tähistab 2011. aastal oma 80. sünnipäeva, oldi nõus aktiivseid noori filmiinimesi toetama. AnimaCampuse programm jaguneb pooleteisetunnisteks loenguteks, esitlusteks ja töötubadeks. Toimuvad ka arutlused publikuga. «Me loodame, et need ei jää puhtalt loenguks, vaid inimesed hakkavad kaasa rääkima,» ütles Pikkov. «Iga esitlus lõppeb küsimuste ja vastuste osaga, kus soovijad saavad ka arvamust avaldada.»
animafilm «Coraline» (režissöör Henry Selick), mis oli maailma esimene stereoskoopilise 3D-kaameraga üles võetud täispikk nukufilm ja kandideeris ka Oscarile. Mitu loengut AnimaCampusel vaatlevad animatsiooni ristmeedias ja eri platvormidel. Nick Dorra, Soome meediafirma Rovio Entertainment animatsiooni osakonna juht, räägib täpsemalt, kuidas loodi nüüdseks maailma populaarseim nutitelefoni rakendus Angry Birds ja millised on Rovio laienemisplaanid meediaäri-, reklaami- ja filmimaastikul. Pärast esitlust saavad Nick Dorraga vestelda kõik programmeerijad, disainerid ja animaatorid, kes on huvitatud Rovios töötamisest.
«Fantaasiamaailma on meile kõigile vaja.»
Kohal on maailmaklassi asjatundjad Käsitlusele tuleb mitmeid teemasid, näiteks brändingu strateegiatest ja animatsioonist reklaamides tuleb rääkima Ameerika animastuudio Laika turundusjuht Mark Shapiro. Laika reklaamiklientide hulka kuuluvad muuhulgas Starbucks, Apple, Coca-Cola ja M&M’S. Suurema rahvusvahelise tuntuse tõi stuudiole nende täispikk
Kahte põnevat esitlust visuaalefektidest on AnimaCampuse jaoks kureerinud Euroopa suurima interaktiivse meedia, arvutimängude ja animatsiooni konverentsi FMX korraldajad. Tipptasemel visuaalefektide tegemisest reklaamidele ja filmidele on kutsutud rääkima Suurbritannia firma Glassworks ja Trixter Saksamaalt. «Kui kedagi huvitab mingi konkreetne teema, siis ei pea ta ju kõigil avatud üritustel osalema, aga see on loomulikult soovitatav, kuna oleme püüdnud osa programmist hoida niisuguse, et see oleks huvitav ka laiemale publi-
kule, mitte ainult animaatoritele,» kõneles Pikkov. AnimaCampuse programm on inspireeritud nüüdisaegsest digitaalkunstist ja klassikalisest animatsioonist, tööstusest ja arthouse-kinost ning selle eesmärk on mõtete jagamise kõrval kokku viia eri loomevaldkondi ja mitmesuguse staažiga animategijaid, et hõlbustada rahvusvahelist koostööd.
AnimaCampusel saab luua mõnusaid suhteid AnimaCampuse korraldajad loodavad, et nende ettevõtmisest sünnib uusi ideid ja et ka Eesti noorem animaatorite seltskond, kes ei seosta end ehk ilmtingimata kunstilise autorifilmiga, leiaksid mõtteid, millises suunas enda loomet arendada. «Sealt võiks välja kasvada koostöö ja infovahetus, palju mõnusaid suhteid,» lootis Pikkov. «Sa võid elada ka väikeses riigis, kus ei ole animatööstust, aga sa saad indie-tegijana animatööstuses kaasa lüüa ja seda rahvusvaheliselt. Samuti tahame tavavaataja pilku avardada, näidates, mis see animatsioon on, ja julgustades, et tegemist ei ole ainult ülisügava kunstiga, mida tuleks karta. Tahame animatsiooni juurde tuua rohkem inimesi ja loodame, et oleme läbi murdnud arusaamast, mille kohaselt see valdkond oleks justkui suunatud vaid lastele. Paljud loomeinimesed teistest valdkondadest on animatsiooni enda jaoks avastanud ja see on väga hea, sest fantaasiamaailma on ju kõigile vaja.»
4
MUUSIKA
Reede, 11. november 2011
«Klaver on pillide kuningan on öelnud helilooja Aleksa
Eesti päritolu klaverimeistrid on loonud 232 aasta jooksul üle saja isesuguse pilli, mitmeid neist saab näha täna Alo Põldmäe
helilooja, Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees
Täna hilisõhtul algab Viru keskuse aatriumis Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi korraldatav festival «Eesti klaver ja Euroopa». Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames aset leidev sündmus on pühendatud klaveri 300. ja Estonia klaveri 60. aastapäevale ning ungari helilooja ja pianisti Ferenc Liszti 200. sünniaastapäevale. Eesti päritolu meistrite poolt on 232 aasta jooksul loodud teadaolevalt 71 erinevat klaverit, koos mitmesuguste modifikatsioonidega aga kokku üle 100 isesuguse pilli. Nii väikese maa kui Eesti kohta on see aukartustäratavalt suur arv. Klaveritootmise pikk traditsioon ja meie tugev sõna rahvusvahelises konkurentsis on klaveriehitusest teinud Eesti märgi, mille üle võime uhked olla. Selle tähendust tuleb kõvahäälselt meelde tuletada, mitte pidada nii enesestmõistetavaks, et me ei vaevu isegi eesti klaveriehituse ajalugu tundma õppima. Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum püüab oma tegevusega seda lünka täita. Klaverimuuseum korraldab festivali koostöös II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi ja Eesti Klaverimeistrite Kojaga. 10.‒17. novembrini toimuva pianistide konkursi parimad esinevad festivali lõpetaval 18. novembri galakontserdil, Klaverimeistrite Koda võõrustab aga klaveriehitajaid ühendava organisatsiooni EuroPiano aastakoosoleku delegaate.
232». Ettekandjad on Leelo Kõlar, Risto Lehiste, Urve Lippus, Ene Metsjärv, Lembit Orgse, Kristel Pappel ja Alo Põldmäe. Samal päeval on Viru keskuses kontsert «Noored pianistid – noored anded». Esinevad klaveriõppurid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, G. Otsa nimelisest Tallinna Muusikakoolist, H. Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist ja Tallinna Muusikakeskkoolist. 18. novembril on Viru keskuses festivali lõpetav galakontsert. Esinevad Klaveriorkester, II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi laureaadid ja Eesti pianismi tippu esindavad Andre Hinn, Tanel Joamets, Age Juurikas, Peep Lassmann, Marko Martin, Rein Rannap, Ralf Taal ja Lauri Väinmaa. Kõik kontserdid on tasuta.
lowich, Vassili Sapelnikov, Nikolai Richter, F. Liszti õpilased Sofie Menter ja Emil Sauer, meie oma Artur Lemba jt).
Milliseid pille me Viru keskuses näeme? Viru keskuse aatriumis näeb Karin Ritsoni perekonnapärimuse kohaselt Peterburi ja Tartu perioodil helilooja Rudolf Tobiasele kuulunud tiibklaverit S. Stehling. On alust arvata, et see klaver on autorit aidanud eesti muusika ühe võimsaima suurvormi, oratooriumi «Joonase lähetamine» loomisel aastail 1904–1907.
Näitusel on ka saksa klaveriehituse tippu kuuluv tiibklaver C. Bechstein, mis kuulus akadeemik Harald Keresele, kelle elutööks oli üldrelatiivsusteooria uurimismeetodite rakendamine Eestis. Keres oli väljapaistev pianist, ta esines oma elu Pärnu perioodil paljudel kontsertidel. Väljas on ka helilooja ja koorijuhi Miina Härmaga seotud atraktiivne pianiino G. Leppenberg, mille on teinud Peterburis eesti meister Gustav Leppenberg. Selle klaveri abiga on Miina Härma loonud 1902. aastal Pihkvas kirjanik Ansomardi libretole laulumängu «Murueide tütar». Pilli on
klaverimuuseumile annetanud Tiiu Keskpaik. Tartus 1928–1940 tegutsenud meistrit Johannes Vihma esindab tema toodetud pianiino Joh. Wihm, mille on klaverimuuseumile annetanud näitleja Peeter Oja ja tema isa, koorijuht ja muusikapublitsist Enn Oja. Omamoodi mõistatust kannab Ernst Hiisi 1931. aastal Tallinnas valmistatud pianiino Becker. Et tegemist on just Hiisi tehtud pilliga, kinnitab malmraami pressitud nimi IHSE (meistri varasem nimi) ja ka allesolev Hiisi poolt välja antud müügitšekk, mis kinnitab, et just see Becker on tema
töökojas valmistatud. On teada, et Hiis valmistas ka 1936–1937 sama nimega pianiinosid, kuid siis oli välja kirjutatud ka eesnime esitäht ‒ J. Becker. Miks Hiis kasutas oma klaverite nimena 1841. aastal loodud ja 1917. aastal tegevuse lõpetanud maailmakuulsa Peterburi firma klaverite nime J. Becker? Ilmselt pidas ta end sümboolselt Beckeri vabriku õigusjärglaseks. Seda oletust aitab kinnitada tõsiasi, et Hiis oli Beckeri vabrikus kaua aega tööl mitmesugustes ametites ja 1917. aastal, pärast Veebruarirevolutsiooni, valiti ta pooleks aastaks vabriku juhatajaks.
Klaverileiud on aina põnevamad Klaverimuuseumi üks prioriteete on nn nimeliste klaverite leidmine ning nendega kaasnevate klaverilugude üleskirjutamine ja talletamine. Kahe viimase aasta jooksul klaverimuuseumi poolt Tartus korraldatud kolmel klaverinäitusel on tähelepanu keskmes olnud mitmed Tartu linna ja ülikooliga seotud inimeste nimelised klaverid. Näiteks näitusel «Tartu Ülikooli rektorite, akadeemikute ja doktorite klavereid» olid ülikooli rektorite Karl Dehio tiibklaver C. Bechstein, Feodor Klementi tiibklaver R. Rathke ja Johan Kõpu
«Pärnust sai Eesti viies klaveriehituse linn Tallinna, Tartu, Kuressaare ja Valga kõrval.»
Kõik klaverifestivali kontserdid on tasuta Täna avatakse Viru keskuses mitu näitust. Eesti klaverite näituse (ligi 30 isesugust klaverit) ja Eesti klaveriehituse ajaloo näituse koostas Alo Põldmäe, näituse välismaa kuulsate pianistide esinemistest Eestis 19. sajandil tegid Urve Lippus, Geiu Rämmer ja Tiinamai Keskpaik. Eestis tegutsenud klaverivalmistajate tööde kõrval on näitusel ka mitmete Peterburis ja Moskvas tegutsenud eesti meistrite pillid. Näituste avamisele järgneb piano-show, kus astuvad üles Olav Ehala, Jaak Jürisson, Tõnis Mägi, Urmas Lattikas, Tõnu Naissoo ja Imbi Tarum. Lisaks kuuele rariteetsele klaverile kuuleb õhtul ka klavessiini ja harmooniumi. Õhtujuht on Jüri Aarma. Pühapäeval on Viru keskus muusikakoolide õpilaste päralt, kõlab kontsert «Eesti lastemuusika eesti klaveritel». Moderaator on Alo Põldmäe. Teisipäeval on Viru hotelli II korruse konverentsisaalis sümpoosion «Klaver ‒ 300 aastat, sellest Eestis
J. Becker, samuti helilooja Juhan Simmi eesti tiibklaver Astron. Viimase paari aasta jooksul olen põnevaid nimelisi klavereid leidnud ka Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaal: aastail 1934–1939 Pärnu linnapea olnud Hendrik Soo tiibklaver A. Miekin, Hardi ja Klaudia Tiidusele kuulunud tiibklaver W. Ritmüller&Sohn ning Peterburi pianiino Rauser&Bidepage, millel 1920. aastail mängis kinos tummfilmimuusikat Äksi nõid Hermiine Jürgens. Abja lähistelt leidsin eesti tiibklaveri J. Moritz, millel on esinenud maailmakuulus poola pianist Sliwinski, seda tõendab autogramm klaveri malmraamil: Joseph Sliwinski, 13.03.1907 Dorpat. Hiljuti avastasin aga Peterburi tiibklaveri J. Becker, mis on kuulunud soome-eesti kirjanikule Aino Kallasele Tallinnas elamise päevil 1934‒1944. Tallinnas asub eravalduses majesteetlik tiibklaver C. Bechstein, mis on olnud kontsertpill Gildi saalis 19. saj. lõpust 1930. aastateni. Selle klaveri malmraam ja kõla-avad on on täis maailmakuulsate saksa, vene, USA ja eesti pianistide autogramme (Josef Hofmann, Osip Gabri-
Lauri Väinmaa mängimas akadeemik Harald Kerese tiibklaveril C. Bechstein.
Juugendlik päike ‒ Eesti vabariigi algusaastate lemmikornament klaveritel.
Pianiino J. Tusti, Tallinn, 19. sajandi lõpp.
Eesti pianiino Mürsepp&Lomp, Riia, 1910. aastad.
TÜ rektori, piiskopi Johan Kõpu tiibklaver J. Becker.
Tahv tad.
MUUSIKA
Reede, 11. november 2011
nna,» ander Läte
5
a algava festivali «Eesti klaver ja Euroopa» näitustel. Täieliku mõistatuse otsa sattusin ma aga selle aasta 26. oktoobril Tartus, kui avastasin veel ühe pianiino, mille nimi on Bekker, ja selle on valmistanud Peterburis hoopis sealne tuntud eesti klaverimeister Carl Kõiv! Kõivu kätetööd kinnitab tema kaunikujuline vapp klaveri malmraamil. Tänavu suvel oli 175. sünniaastapäev eesti klaveriehituse ühel tipptegijal Robert Rathkel. Tema loomingut esindavad näitusel kaks klaverit: Tartus 1870. aastail valmistatud pianiino, mis on kuulunud kunstnik Kristjan Rauale, ja Peterburis 20. sajandi alguses valmistatud tiibklaver, mis kuulus
väljapaistvale isiksusele, absoluutse mäluga heliloojate Heimar Ilvesele. Näha on ka pianistile ja pedagoogile Karl Sillakivile kuulunud Hamburgis 1913. aastal valmistatud väga heakõlaline tiibklaver Steinway&Sons. K. Sillakivi on fookuses klaverisümpoosionilgi, sest alles mõni nädal tagasi oli tema 100. sünniaastapäev. Huvi peaks pakkuma Moskvas tegutsenud eesti meistri Aleksander Uslalli tiibklaver A. Uslall, mis kuulus hiljuti lahkunud helilooja Gunnar Pedraudsele ja enne 1970. aastat helilooja Gennadi Podelskile. Kuu aega tagasi õnnestus luua kontakt meister A. Uslalli sugulastega Tallinnas ja ka Moskvas. Nii oleme teada saanud, et Uslalli klaverivabriku toodang oli arvestatava tasemega ja ettevõte töötas Moskvas aastail 1870–1917.
Jaan Rässa klaverid said mitmeid auhindu 1930. aastail Tallinnas tegutsenud eesti klaveriehituse suurkuju Ernst Hiis (Ihse) valmistas mitmesugust tüüpi klavereid Ihse. Üks selline on ka näitusel väljas olev helilooja Arne Oidile kuulunud pianiino. Veel ühe kuulsa laulumeistri klaver on näitusel ‒ Edgar Arro pianiino Hans Orntlich, valmistatud Tallinnas 1920. aastail. Eesti muusikateaduse suurkuju Karl Leichterit esindab näitusel Tartu meistri Hermann Juraki pianiino J. Hermann. Põnev nimeline pill on pianiino J. Rässa. See kuulus meister Jaan Rässale endale ja rändas 20. sajandi algul ringi «näituse pillina». Rässa klaverid on saanud võimsaid auhindu – Grand Prix 1907. aastal Brüsseli maailmamessil ja suur kuldauraha 1908. aasta messil Madridis. Eesti klaveriehituse au ja uhkus tiibklaver Estonia on esindatud helilooja Alfred Karindi pilliga ja Vene Teatri pidulikult valge instrumendiga. Pianiino Estonia kuulub meie auväärsele heliloojale Ester Mägile. Tartu klaveriehitust aastail 1958‒1968 esindab laulja Jaan Arderile kuuluv pianiino Vanemuine. Põnev pianiino on laulja Uku Suvistele kuuluv Smidt&Wegener. See Peterburi firma tegutses lühikest aega Eesti vabariigi algaastatel.
Kas keelemees Wiedemann tegi klavereid?
Fotod: Alo Põldmäe
velklaver F. W. Hasse, Tartu, 1850. aasFotod: Alo Põldmäe
Kui aastal 2000 oli andmeid 44 eesti klaveri kohta, siis nüüdseks on nende arv 27 võrra suurem ja avastusi tuleb juurde kuni neli nimetust aastas. Alles hiljuti sain andmeid ühe eesti meistri Aado Emmo tehtud klaverist Emmo. Tahvelklaverite osas on põnevaid avastusi ridamisi. Näiteks tahvelklaver E. Kessler, mille valmistas tuntud Tartu orelimeister Ernst Kessler. Klavereid tegi ta 19. sajandi keskel ja üks säilinud pill asub Järvamaal. Või järgmine avastus – tahvelklaver C. L. Ammende. Pernau, mis on pärit Tartust ärimees Rein Kilgi laost. Meister Christian
Ludwig Ammende tegutses Pärnus 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel. Selle leiuga sai Pärnust Eesti viies klaveriehituse linn Tallinna, Tartu, Kuressaare ja Valga kõrval. Läänemaalt on pärit tahvelklaver J. Wiedemann. Reval. See on meie näitusel eksponeeritavatest pillidest vanim, valmistatud 1831. aastal. Kas selle meister võis olla meile tuntud eesti keele uuendaja Johan Wiedemann? Tegi ta ju Tallinnas mehetegusid muusika alal – asutas laulukoori ja muusikaühingu. Suurem uurimine seisab veel ees. Et pianiinot M. Reppo valmistas 1930. aastail eesti meister Mihkel Reppo, selgus alles hiljuti meistri sugulase abiga. Üks M. Reppo on ka näitusel. Teame, et eesti meistrid olid aktiivsed Peterburis (16 töökoda) ja Moskvas (kolm töökoda). Et nad ka Riias klavereid tegid, selgus alles mõni aasta tagasi: Riias valmistasid 1910–1914 pianiinosid Tartust tulnud mehed David Müürsepp ja August Lomp. Nende pianiino kandis nime Mürsepp&Lomp. Üks pill asub Riia muusikainstrumentide muuseumis, sellest sain teada läti kolleegilt Elmars Zemovičilt. Soovin avaldada tänu klaveriomanikele, kelle klavereid näeme näitusel. Täname kõiki organisatsioone ja eraisikuid, kes on oma toetusega festivali «Eesti klaver ja Euroopa» võimalikuks teinud. Need on SA Tallinn 2011, Viru Keskus, Eesti Kontsert, Eesti Kultuurkapital, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Reval Piano, Corelli Music, Puffet Invest, Activeprint, Audit Partner, Papyrus, Philippi, GlaxoSmithKline, Lauma Lingerie, Ivo Linna, SA Tallinna Laululava, Adduco OÜ, Clear Channel, Kuusakoski ja veel mitmed teised.
Kp
SOOVITAB
Festivali kava
11. novembril kell 19 ja 12. novembril kell 10‒13 EuroPiano aastakoosoleku istungid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalis. 11. novembril kell 22 Viru keskuses klaverinäituste avamine (kutsetega). Järgneb piano-show, õhtujuht on Jüri Aarma. 13. novembril kell 18 Viru keskuses kontsert «Eesti lastemuusika eesti klaveritel». Esinevad Tartu ja Tallinna muusikakoolide õpilased. Moderaator on Alo Põldmäe. 15. novembril kell 11‒17 Viru hotelli II korruse konverentsisaalis sümpoosion «Klaver ‒ 300 aastat, sellest Eestis 232». 15. novembril kell 19 Viru keskuses kontsert «Noored pianistid – noored anded». 18. novembril kell 19 Viru keskuses festivali galakontsert. Kõik festivali kontserdid on tasuta.
Yair Dalali muusika on inspireeritud Lähis-Ida kõrbemaastikust ning armastusest.
Foto: Yair Dalali erakogu
Yair Dalal: Soovin, et Lennoni laul «Imagine» läheks täide Juudi süvakultuuri festivalil «Ariel» esinevat muusikut võlus viiuli maagiline kõla. Oliver Õunmaa Udi- ja viiulimängija Yair Dalal seisab oma muusikaga piirideta, näljata ja sõbraliku maailma eest. Iraagi juudikogukonna kultuuripärandi kuulsaim esindaja Yair Dalal esineb koos ansambel Vox Clamantisega 12. novembril kell 14 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c). Kontsert leiab aset juudi süvakultuuri festivali «Ariel» raames. Yair Dalal, kuidas te avastasite muusika? Minu jaoks oli muusika alati olemas juba siis, kui olin päris pisike laps. Vanemad võtsid mind tihti kaasa Iraagi juudi kogukonna pidudele. Kogukond oli tulnud Iraagist Iisraeli. Viieaastasena hakkasin muusikat õppima ning avastasin enda jaoks üha uusi ja uusi stiile. Õppisin muusikat aastaid, kuid ei soovinud muusikukarjääri. Ühel hetkel aga taipasin, et see on minu saatus. Te olete udi- ning viiulimängija. Miks olete enese väljendamiseks valinud just need pillid? Ausalt öeldes ma ei valinud viiulit vabatahtlikult. See oli lihtsalt viiuli hääle maagia, mis mind lapsena nakatas. Hiljem valisin ma ise udi, sest tahtsin tegeleda idamaise muusikaga.
Tahtsin väljendada oma seotust päritolupaiga ja selle traditsioonidega. Kuidas kirjeldaksite oma muusikat? Minu muusika saab alguse armastusest, mis on segatud vihjetega Lähis-Ida juutide ja araablaste muusikale. See annab edasi kõrbe õhkkonda ning seal on palju vaimsust. Mind on mõjutanud paljud muusikud kõigist tuntud muusikastiilidest. Näiteks Iraagi juutidest meistrid nagu Yousef Yaakov ja Salim al-Nur, bluusimuusikud nagu Papa John Creech ja Eric Clapton, popmuusikud nagu John Lennon ja Bob Dylan ning paljud teised. Mul on palju eeskujusid ka jazzimaailmast ja klassikalise muusika heliloojate hulgast. Mis on teinud teist nii tuntud muusiku? Anne ja kõva töö, kuid põhiliselt just kõva töö, sest ainult talendist ei piisa. Lisaks hoian ma end ümbritseva suhtes avatuna ning sellest tõuseb palju kasu. Millisest maailmast te rahuaktivistina unistate? Jah, ma olen rahuaktivist. Ma soovin näha maailma, mis elaks kui üks tervik. Ma tahan elada maailmas, kus ei oleks piire, sõdu, konflikte ega nälga ning kus jagataks sõbralikult kõiki varusid. Ma tahan näha, kuidas
iisraellased ja araablased elavad rahulikult koos, jagades LähisIda nii, nagu jagavad ühist kodu Euroopa riigid. Tahan näha, kuidas ühel päeval võidab armastuse võim võimuarmastuse. Kokkuvõtlikult ‒ ma soovin, et John Lennoni kuulsa laulu «Imagine» sõnad läheksid täide. Püüan põimida oma mõtteid ja rahusoove ka muusikasse ning loodan, et tulen nende edasi andmisega toime. Tahan jõuda kuulajate südameni ning sel moel inimeste vahelisele armastusele ja rahule kaasa aidata. Kas olete ka varem Eestis esinenud? Jah, olen küll. Minu eelmine esinemine oli samuti «Arieli» festivalil ning mulle meeldis kontsert Tallinnas väga. Selle tõestusena olen ma jälle siin. Mida teie kontserdil sel korral kuulata saame? Seda kontserti võib pidada pühade juudi laulude ning moslemite ja kristlaste traditsiooniliste laulude vennalikuks kooskõlaks. Ootan kannatamatult, millal saan ometi kord jälle Vox Clamantisega koos mängida. Tahan kuulda seda unikaalset kõla, mis meie ühisest musitseerimisest tuleb. Loodan, et suudan jagada siinse rahvaga oma rahu ja inimlikkuse sõnumit ning saan neilt vastu ilusat ja tugevat rahuenergiat.
Nädala pärast algab Neu/Now Live festival 17. novembril algab Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kultuuriprogrammi kuuluv Neu/Now Live Festival, mis toob Eesti publikuni 17 riigist pärit noorte kunstnike 35 visuaalse kunsti, disaini-, filmi-, teatri-, tantsu-, muusika- ja helikunstiprojekti, neist viis Eestist. Festival toimub mitmetes vanalinna galeriides ja saalides. Live-festivalile pääsenud filme saab näha Kinomajas Uuel tänaval, disaini ja visuaalse kunsti projekte Kullo galeriis Kuninga
tänaval ning Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Pärnu maanteel, tantsuprojekte Kanuti Gildi saalis Pikal tänaval ning muusika- ja helikunstiprojekte Mustpeade Majas Pikal tänaval. Festivali õhtust programmi sisustab festivali ametlik baar Von Krahl, kus toimub ka festivali ava- ja lõpupidu. «Mulle pakub festival võimalust viia end kurssi mujalt pärit noorte kunstnike loomingu ja väljendusviisidega,» ütles Neu/ Now Live Festivalile valitud animafilmi «Elu kilukarbis» autor
Stella Salumaa. «Selliste festivalide käigus sünnib alati uusi ideid ja tihti ka koostööprojekte.» Oktoobri alguses algas Neu/ Now online-festival aadressil www.neunow.com. Online-festivalil esitletakse 23 riigist pärit 135 noore tulevikutalendi kunstiprojekti. Festivalile said kandideerida kõik lõpetavad või äsja lõpetanud tudengid ülikoolidest, mis kuuluvad ELIA (European League of Institutes of the Arts) võrgustikku.
6
KOORILAUL
Reede, 11. november 2011
Pulmadest halli argipäevani
Kp
Õukonna ja vastuvõttude koor
Näitusel «Valge pulm. Hall argipäev» esitlevad ehtekunstnik Kärt Summatavet ja moekunstnik Vilve Unt kahte eesti rahvakunsti ainetel sündinud moe- ja ehtekollektsiooni. Näituse inspiratsiooniallikaks on meie esiemade säästlikust mõtteviisist lähtuvad nutikad rahvariiete lõiked ja detailid ning ehetega seotud hingemaastikke mõtestavad muistsed pühad ja argised tõekspidamised. Vilve Undi moekollektsiooni «Valge pulm» pruudirõivad toovad esile lihtsad ja pulmakommetega seotud detailid, kollektsiooni kaunistuselementides lähtutakse rahvapärasest usundilisest kompositsiooniloogikast. Kui lõpeb pulm, algab hall argipäev. Kollektsioon «Hall argipäev» on pühendatud Kristjan Raua mõttele, et eestlaste esivanemad on «väle, mõtlev, laulev rahvas, kes vikerkaare taevast maha tõi ja enese ümber ehteks mässis». Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi. Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Ajaloomuuseum.
Uus animafilm Lastemuuseumis Täna kell 16.00 toimub Lastemuuseumis (Kotzebue 16, Tallinn) animafilmi «Ütsi,ütsi,õeke!» esilinastus. Kümneminutiline animafilm põhineb Juhan Kunderi tuntud muinasjutul «Vaeslaps ja talutütar» ning on inspireeritud Setomaa rahvakunstist ja pulmatraditsioonidest. Esilinastusele on palutud esinema Seto laulikud ja vaatamiseks on välja pandud filmis mänginud nukud. Filmi näidatakse samal õhtul ka mardilaadal Saku suurhallis ning alates 16. novembrist PÖFF-il. Filmi nukkude vitriininäitus Lastemuuseumis jääb külastajatele vaadata 2012. aasta jaanuari lõpuni. Film on toodetud MTÜ Animailm poolt Eesti Kultuurkapitali toetusel.
Ikoonimaali juurest tänapäeva
12. novembril toimub Kunstibussi maaliteemaline tuur. Maalikunstnik ja Tallinna Ülikooli kunstide instituudi õppejõud Orest Kormašov tutvustab Nikolai kiriku ikoonimaalide näitel ikoonimaali ajalugu ning tehnikaid. Edasi suundutakse Kunstihoonesse Vabaduse väljakul, et vaadata möödunud kuul 90. juubelit tähistanud maalikunstniku Valli Lember-Bogatkina akvarellmaalide näitust ning astuda sisse kaasaegset maalikunsti esindava maalikunstniku Kaido Ole (vt pilti) ateljeesse. Pilet maksab 1.50€, broneerimine aadressil kunstibuss@ artun.ee Vt kunstibuss.artun.ee, www. facebook.com/kunstibuss
TUTVUSTAB
9 Viini poistekoori ajalugu sai alguse 1498. aastal, kui keiser Maximilian I andis välja vastava korralduse. Poistekoor võib aga olla veelgi vanem, uurimise all on dokumendid koguni paarsada aastat vanemast perioodist. Koor laulis tookord õukonnas, missadel, kontsertidel ning ametlikel vastuvõttudel. 9 Viini poistekooriga on töötanud tunnustatud muusikud nagu Heinrich Isaac, Franz Biber, Christoph Willibald Gluck, Wolfgang Amadeus Mozart, Antonio Salieri ja Anton Bruckner. 9 Kooriliikmed on olnud heliloojad Jacobus Gallus ja Franz Schubert. Vennad Joseph ja Michael Haydn olid kooris sagedased külalisliikmed. Dirigentidest liikmed on olnud Hans Richter, Felix Mottl ja Clemens Krauss.
Üks neljast Viini poistekoori kontsertkoorist – Haydn-koor. Nemad koos dirigent Kerem Sezeniga tulevadki Eestisse.
9 Viini poistekoor annab aastas kokku ligi 300 kontserti ligemale poolele miljonile inimesele.
Viini poistekoor esineb Tartus ja Tallinnas Koor koolitab endale ise uusi liikmeid, kes käivad laulmist õppimas lasteaiast saadik. Maailmakuulus Viini poistekoor tuleb Eestisse laulma. Poistekoor esineb koos Annely Peeboga 12. novembril Nokia kontserdimajas. Oliver Õunmaa Kontserti korraldava Eesti muusikaagentuuri juhatuse liige Rauno Tageli sõnul tuleb ettekandele rahvusvaheline kava. «Kuulata saab mitmekülgset kontserti, läbilõiget 16. sajandist tänapäevani,» lubas Tagel. «Kuulata saab Haydni, Schuberti, Straussi ja Mozarti loomingut.» Tagelil on hea meel kutsuda kultuuripealinna raames Tallinnasse maailma tippkollektiiv. «Viini poistekoor on vanim poistekoor maailmas ja omal alal tippude tipp,» rääkis Tagel. «Nende esinemisajad on pikalt planeeritud ja nende suured kollektiivid, kus on üle 10 inimese, naljalt Eestisse ei satu. Viini poistekoor käis Eestis viimati umbes 10 aastat tagasi.» Poistekoori teeb kvaliteetseks tõik, et see on ühtlasi haridusasutus, mis endale ise pidevalt järelkasvu ette valmistab.
Kontsertkoorid said nimed heliloojatelt Koolis õpib ligi 250 noort inimest (poisid-tüdrukud) ning kõige andekamad 10-aastased poisid valitakse juba koori. Praegu on kaalumisel ka Viini tütarlastekoori asutamine. «Viini poistekoor on koolkoor, kus lauljaid kasvatatakse lasteaiast saadik,» märkis Tagel. Ühtekokku on Viini poistekooris sadakond 10–14-aastast laul-
tiivne, et ta Tallinnasse esinema tuleb. Peebo on esinenud maailma tuntuimates ooperimajades ja kontserdisaalides ning on olnud kaastegev mitmetes projektides Eestis.» Peebo sõnul pidi ta repertuaari valikul kooriga arvestama. «Viini poistekooril on oma väga kindlad programmid ja mina üritasin ennast sinna sobitada,» lausus Peebo. «Laulan mõningaid vaimulikke teosed, klassikalist lied’i ja ka Viini klassikat.» Peebo on ka varem Viini poistekooriga koostööd teinud. «Seda ühel Viini suursündmusel «Christmas in Vienna» ja ka mõnedel suurvormide laulmisel on meil kokkupuuteid olnud,» ütles ta.
jat, kes on jaotatud neljaks kontsertkooriks. Kontsertkoorid on saanud nime heliloojate järgi, kes on olnud tihedalt Viini poistekooriga seotud: Anton Bruckner, Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Franz Schubert.
Eestisse tuleb laulma Haydn-koor Bruckner-koori juht on Manolo Cagnin. Käesoleval hooajal on kooril 23 liiget, neist viis on uustulnukad. Lauljad pole pärit mitte üksnes Viinist, vaid ka näiteks Hollandist, Inglismaalt, Koreast ja USAst. Mozart-koori juht on Florian Schwarz. Kooris on hetkel 24 lauljat, muuhulgas ka Poolast, ja Saksamaalt. Schubert-koori juht on Oliver Stech. Kooris on 25 liiget, kellest kaheksa on uued. Seitsme poisi vanemad vennad ja ühe poisi isa on varem Viini poistekooris kaasa teinud. Lauljaid on sellesse koori tulnud muuhulgas Slovakkiast, Ungarist, Bosniast, Rumeeniast ja Venemaalt. Eestisse tuleb esinema Haydnkoor, mille juht on Kerem Sezen. Hetkel on kooris 25 lauljat ning nende seas on üheksa uustulnukat. Tegemist on samuti kirju koosseisuga, kellest kaugemalt tulnud on pärit Jaapanist, Singapurist ja
ETV kontsertkoor laulab kaasa
Kohvrid poiste käes mõjuvad sümbolina – noored lauljad on aina teel ühelt kontsertesinemiselt teisele. Fotod: Lukas Beck, www.lukasbeck.com
isegi Austraaliast. Haydn-kooris on ühed kaksikud ning poisid räägivad naljatledes isekeskis, et järgmisel aastal võiksid laulma tulla ka mõned kolmikud. Kõigepealt esitab oma lood poistekoor, siis esineb Annely Peebo. Seejärel laulavad koor ja Peebo koos ning ühel hetkel ühineb ka ETV kontsertkoor. Kontserdil on klaverisaade, klaver asub lava keskel. Poistekoori dirigent Kerem Sezen juhatab koori ja saadab
poisse ka klaveril. Annely Peebot saadab vabakutseline Austria helilooja ning pianist Kristian Koch. «Meie jaoks on oluline klassikalise muusika esile tõstmine ja kui õnnestub sellises kontekstis Eesti muusikutega koostööd teha, on ettevõtmine veelgi väärtuslikum,» rääkis Tagel. «Rahvusvaheliselt tunnustatud Annely Peebo elab ja töötab Viinis. Seega on loogiline, et ta poistekooriga koostööd teeb, ja posi-
Mõte Viini poistekoor Eestisse tuua tekkis Eesti muusikaagentuuril kaks aastat tagasi. «Plaanisime koori algusest peale koos Peeboga lavale tuua,» märkis Tagel. «Nüüd lisandus ka palju auhindu võitnud ETV kontsertkoor kui tubli Eesti koorimuusika näide. Kindlasti on tulemas meeleolukas, sõbraliku õhkkonnaga kontsert.» Lisaks Tallinnale kõlab kontsert 13. novembril Tartu Vanemuise kontserdimajas ja 15. novembril Helsingi Jaani kirikus. Piletid maksavad Tallinnas vastavalt istekohale 22 kuni 38 eurot ja Tartus 26 kuni 31 eurot. Pileteid müüvad Ticketpro ja Piletilevi üle Eesti.
Reede, 11. november 2011
Tallinn 2011 nädal objektiivis Permi linna logo kultuuripealinna infokeskuses
Teatrifestivali «Kuldne Mask Eestis» raames on kultuuripealinna infokeskuses 4.–20. novembrini Permi logode näitus «Ma armastan П». Näituse avas logo autor, tuntud disainer Artemi Lebedev (all).
FOTO
7
Makedoonia kultuuri nädal
Eesti Rahvusraamatukogus avati 3. novembril Makedoonia rahvarõivaste ja tikandite näitus, kus on väljas 15 rahvarõivakomplekti, samuti Makedoonia külanaiste ja ehtemeistrite valmistatud metallehted, helmed ning palju muud. Fotod: Sten Jõemets/Nikon
Kik in der Kok üllatas superstaaridega
Fotod: Stanislav Moshkov
Servatagused helid kostsid Kultuurikatlast Paksu Margaretani 4.–6. novembrini kõlas Kultuurikatlas ebatavaline muusika – toimus Servataguse muusika festival. Kolme päeva jooksul sai kuulda rohkem kui 20 eksperimentaalse ja ebatavalise muusika etteastet. Huvilised tutvusid popkultuuri elemente sisaldava, veidi misantroopse ja lärmaka muusikaga ning performance-kunstile pühendatud helidega. Fotod: Heleri Luuga
Endise kino Helios ruumides toimus 4.–5. novembril internetiseksuaalsust vaatlev ja analüüsiv festival Kik in der Kok. Kahepäevase festivali lõpupeol esines teiste seas ka electro-hip-hopi legend Egyptian Lover (keskmisel pildil) koos samuti legendaarse muusiku ja produtsendi Jamie Jupiteriga. Fotod: Paco Ulman
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 11. november 2011
Märt-Matis Lill soovitab: Nõmme linnaosa helilooja Tõnu Kõrvitsa kontserdid 9 Linnaosade heliloojate sarja järg on jõudnud viimase, Nõmmel resideeruva helilooja Tõnu Kõrvitsani. Novembri vältel ootab muusikahuvilisi mitu kontserti, kus astuvad üles paljud armastatud muusikud ning loomulikult ka helilooja ise. «Soovitan kuulata Tõnu Kõrvitsa Nõmmel resideerimise kontserte vähemalt neljal põhjusel,» ütleb Mustamäel resideerunud helilooja Märt-Matis Lill. «Esiteks on Tõnu kindlasti üks eesti säravamaid ja huvitavamaid heliloojaid. Teiseks annab resideerumisprogramm annab väga hea ülevaate helilooja tegevusest eri žanrites ja valdkondades. Kolmandaks on Tõnu selle sündmuse jaoks kirjutanud uudisteose, mida peaks kindlasti kuulma, ning neljandaks esinevad tema kontsertidel esinevad parimad eesti muusikud.» Terve elu Nõmme mändide all elanud Tõnu Kõrvitsa autorikont-
TEATER 11.‒12. november 19.00 teatris NO99 (Sakala 3) teatrifestivali «Kuldne Mask Eestis» raames Itshokas Merase järgi tehtud etendus «Viik kestab silmapilgu» Venemaa Akadeemilise Noorsooteatri esituses, lavastaja Mindaugas Karbauskis.
12. november 14.00 ja 18.00 Tallinna Linnateatris (Lai 23) teatrifestivali «Kuldne Mask Eestis» raames laste eriprogrammi etendus «Kass, kes kõndis omapead» Moskva RAMT-i esituses, lavastaja Sigrid Strem-Reibo. 13. november 14.00 ja 18.00 Tallinna Linnateatris teatrifestivali «Kuldne Mask Eestis» raames laste eriprogrammi
Märt-Matis Lill. sert, nostalgiline tantsupidu ning kohtumine õpilastega lõpetavad läbi aasta kestnud sündmuste sarja «Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale», millega Eesti Heliloojate Liit on andnud oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi. Juba teisipäeval, 1. novembril
etendus «Kartmatu isand» Moskva RAMT-i esituses, lavastaja Marfa Gorvits.
OOPER 11. ja 16. november 19.00 rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4) «Manon Lescaut». Giacomo Puccini ooper neljas vaatuses Domenico Oliva ja Luigi Illica libreto Abbé Prévost romaani «Manon Lescaut» ainetel. Esimest korda 1. veebruaril 1893 Torino Teatro Regios etendunud ooperi muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer, dirigent Jüri Alperten ja lavastaja Andrejs Žagars (Läti Rahvusooper).
MUUSIKA 11.‒12. november 9.00, 13. november 12.00 ja 14. november 10.00 Eesti Muusika ja Teatriakadeemias (Rävala pst 16) Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi eelvoorud. Eesti on pikkade traditsioonidega klaverimaa ning seda kinnitab ka teist korda toimuv rahvusvaheline konkurss Tallinnas. Osale-
kell 17.00 kohtub Tõnu Kõrvits Nõmme muuseumis noorte heliloojatega. Reedel, 25. novembril kell 20.00 toimub Nõmme kultuurikeskuses nostalgiapidu «Eighties Coming Back», kus juba aastaid oma lähikonnas DJna tuntud Tõnu Kõrvits mängib plaatidelt enda meelismuusikat, oodata on ka üllatusesinejaid. Peasündmuseks on Tõnu Kõrvitsa autorikontsert pühapäeval, 27. novembril kell 17.00 Nõmme Lunastaja kirikus. Autorikontserdi kavas on Tõnu Kõrvitsa armastatud soolo- ja ansambliteosed ning koorimuusikat. Tütarlastekoor Ellerhein Ingrid Kõrvitsa juhatusel toob esiettekandele uudisteose «Nõmme haikud». Kammerteoseid esitavad Iris Oja (metsosopran), Virgo Veldi (saksofon), Ingely Laiv (oboe), Robert Traksmann (viiul), Laur Eensalu (vioola), Vambola Krigul ja Kristjan Mäeots (löökpillid) ning Ulla Krigul (orel).
Kohaspetsiifilise video looja on kunstnik Eva Labotkin. Sissepääs kontserdile on tasuta. Tõnu Kõrvitsa muusikat, eriti orkestriloomingut, nimetatakse tihti poeetiliseks, värviküllaseks ja nüansirikkaks. Viimasel ajal ammutab Tõnu sageli inspiratsiooni põhjamaisest loodusest ja meie rahvaviisidest, kuid ka kirjanduslikest sümbolitest. Eestis on palju toredaid heliloojaid. Inspiratsiooni saavad nad oma teosteks tihti just kodukandist – miks mitte siis ka Tallinna linnaosadest. Kõik kaheksa Tallinna linnaosa katnud Eesti Heliloojate Liidu sari «Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale» algas jaanuaris, kestis kevadhooajal maikuuni ning taasalustas septembrikuus. Kevadel said Euroopa kultuuripealinna aasta raames resideerumiskogemuse Mirjam Tally Pirital (jaanuar), Tatjana Kozlova PõhjaTallinnas (veebruar), Märt-Matis
Tõnu Kõrvits.
Foto: Kaupo Kikkas
Lill Mustamäel (märts), Piret RipsLaul Kristiines (aprill) ja Tauno Aints Haaberstis (mai), sügishooajal on resideerunud Erkki-Sven Tüür Tallin-
na kesklinnas (september) ja Urmas Sisask Lasnamäel (oktoober). Viimasena resideerub sarja raames Tõnu Kõrvits Nõmmel (november).
vad noored pianistid üle maailma vanuses 16–32 aastat, et end proovile panna, kogemusi vahetada ja pakkuda kuulajale kõrgetasemelist muusikaelamust.
eestlaste tegemistest päev enne maailma lõpu tulekut, see on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toime tulekust ja armastuse leidmisest.
(2006).
11. november 19.00 Estonia kontserdisaalis «Eesti muusikute gurmee. TMKK 50 Sarja Meistriklass 3. kontsert.» Esinevad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja solistid Toomas Vavilov (klarnet), Martin Kuuskmann (fagott), Andrus Haav, Arvo Leibur (viiul), Henry-David Varema (tšello), Vambola Krigul (löökpillid), Ivari Ilja, Mihkel Poll (klaver) ning Annely Peebo (metsosopran).
11. november 19.30 kinos Artis (Estonia pst 9) Prantsuse dokumentaalfilmide nädal esitleb: «Restaureeritud Louvre: Apolloni taassünd» (2004).
15. november 18.00 Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34) «Vestes Ameerika lugusid» (USA 1989, režissöör Jonathan Wacks). Filmiga tähistatakse ameerika põlisrahvaste pärimuskultuuri kuud, selle juhatab sisse Ameerika saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Michelle Schohn.
12. november kinos Artis (Estonia pst 9) Prantsuse dokumentaalfilmide nädal esitleb: «Pompidou keskuse odüsseia» (2007).
16. november 18.00 Kumu auditooriumis Kumu Dokumentaal. Linnasümfooniad: «Pariisi kuldajastu 1905‒1930» (USA 2010, režissöör Perry Miller Adato).
13. november 18.00 kinos Sõprus (Vana-Posti 8) Eesti filminäitlejate kullafondi seerias «Vana mees tahab koju» (1991, režissöör Tõnis Kask). Ühtlasi esitletakse Andres Laasiku kirjutatud raamatut «Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast» filmis peaosa täitvast Kaljo Kiisast. Vestlevad Tiina Lokk, Tõnis Kask, Andres Laasik ja Arvo Kruusement.
16.‒30. november Tallinnas, Tartus, Kärdlas, Kuressaares, Jõhvis, Narvas, Rakveres, Valgas, Viljandis, Paides ja Pärnus 15. Tallinna Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Festivali info ja piletid alates 11. novembrist PÖFF-i info- ja piletipunktides Tallinnas Solaris Keskuse 2. korrusel, Viru Keskuse 1. korrusel ja Coca-Cola Plaza fuajees ning Tartu Kaubamajas, alates 18. novembrist kõigis linastuskohtades, kõikides Piletilevi müügikohtades üle Eesti ning internetis.
11. november 21.00 Viru keskuses klaverifestivali «Eesti klaver ja Euroopa» avamine; eesti klaverite (32 klaverit), Eesti klaveriehituse ja Eesti pianismi ajaloo näituste avamine; piano-show kaheksal Eesti klaveril. Esinevad eesti džässja popmuusikud. Näitus jääb avatuks kuni 27. novembrini. 12. november 19.00 Nokia kontserdimajas (Estonia pst 9) ja 13 november 17.00 Vane-
muise kontserdimajas (Vanemuise 6, Tartu) Viini poistekoori kontsert. 16. ja 17. november 19.00 Estonia kontserdisaalis Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi finalistide kontsert, teise päeva kontserdile järgneb auhinnatseremoonia.
KINO
11. november 20.11 111 kinos üle Eesti «Täitsa lõpp» esilinastus. Filmitalgute tulemusel valminud rahvafilm räägib
13. november 19.30 kinos Artis Prantsuse dokumentaalfilmide nädal esitleb: «Naudingute ja kuritegude Montmartre»
Katusekino suurim sõber
Katusekino sõbrad
12/11 L 21.00 Moevennad / Hipsters esitleb:
8/11 FILMIPÄRLID
GOES
2008 / 115 min
T 19.30 Kolm Värvi: Valge / Three Colours: White Krzysztof Kieslowski
esitleb:
1994 / 91 min
9/11 FILMIPÄRLID
Valeriy Todorovskiy
VALITUD HUUMOR
K 20.30 Kolm Värvi: Punane / Three Colours: Red
13/11 P 21.30 Mulholland Drive David Lynch
KINOKLASSIKA
2001 / 147 min
Krzysztof Kieslowski 1994 / 99 min
10/11 N 21.00 Tee Tagasi / VÄRSKE FILM
KatuseKino näitab eriprogrammina valitud paremaid palasid oma filmidest Katuse all.
„Moevennad“ ja „Mulholland Drive“ linastuvad eestikeelsete subtiitritega, teistel seanssidel on inglisekeelsed subtiitrid.
14/11 E 19.30 Jahimehe Öö / The
Night Of The Hunter
KINOKLASSIKA
The Way Back
Charles Laughton 1955 / 93 min
Peter Weir
PILETID 4.50 € / TUDENGITELE, õPILASTELE JA PENSIONÄRIDELE 3.50 € “War Games” ja “The Night Of The Hunter” seanssidele kehtib ühtne erihind 2 €!
2010 / 133 min
Piletid eelmüügis kino „Sõprus“ kassas ja Piletilevis.
esitleb:
11/11 FILMIPÄRLID
R 18.00 Tokyo!
Joon-ho Bong, Leos Carax, Michel Gondry 2008 / 112 min
15/11 T 21.00 Sõjamängud / War Games KINOKLASSIKA
John Badham 1983 / 114 min
Filmide tutvustused: www.kinosoprus.ee ja www.facebook.com/katusekino
KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:
TALLINN
Eur opean Capital of Culture