Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 4. märts 2011 | nr 9 (023)
www.tallinn2011.ee KUNST
Erkki-Sven Tüür: «Ärkamiseta jääme tuimaks ja uimaseks.»
Järgmisel 29 laupäeval viib kunstiakadeemia kunstibuss huvilisi mitmete kunstivaldkondadega tutvuma ning laseb töötubades osalejatel ka ise kätt proovida. Kunstibussi projekt kannab nime «Hop On Art / Hop Off Art». Loe lk 3
MUUSIKA 7.–13. märtsil jõuab Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederi juhtimisel 10 Eesti klassikalise muusika teost Euroopa raadiotesse, sealhulgas otseülekandena helilooja Erkki-Sven Tüüri uudisteos «Ärkamine», mis keskendub kevadise taassünni müsteeriumi vaatlemisele. Loe lk 4–5 UUDISED
Foto: Aleksandr Guzhov
Lauluväljakul saab tutvuda vene vastlakommetega Tallinna lauluväljakul saab 5. märtsil 12.00‒19.00 osaleda slaavi rahvaste iidse püha Maslenitsa tähistamisel. 15. aastat järjest peetav Maslenitsa on pühendatud talve ärasaatmisele ja kevadeootusele ning kuulub tänavu Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.
Maslenitsa ehk võinädal ehk vastlad on kõige lustlikum ja suurem vene püha, mida vanasti
peeti suisa seitse päeva järjest. Võinädala peamine koostisosa on pliinid ehk pannkoogid, sest muistsed venelased uskusid, et koos ümmarguste, paljuski päikest meenutavate pliinidega ammutavad nad endasse osa päikese soojusest ja jõust. Peol mängitakse traditsioonilisi rahvamänge, peetakse võistlusi ja kuulatakse ansambleid. Võisteldakse pannkoogi suuruses, meeste rammus ja naiste vastupidavuses. Kohapeal saab osta traditsioonilist vastlatoitu ja 50-liitrisest
samovarist saavad kõik soovijad tasuta teed. Avatud on käsitööboksid, kus müüakse lambanahku, kasukaid, mütse ja villaseid tooteid. Peo kultuuriprogrammist võtavad osa rahvapilliorkester Igor Jermakovi juhendamisel, ansamblid Zolotõje Gorõ (Kuldsed mäed), Rjabinuška (Pihlapuu) ja Tšarõ (Amuletid), tantsuansambel Lotos (Lootos), folkansambel Bõlitsa (Muistend), show-ballett Koroll (Kuningas) ja laulja Jevgeni Kunevitš. Esinevad ka Vene
Draamateatri ja teatri Ilmarine näitlejad ning näitlejad neljast Eesti laste ja täiskasvanute isetegevusteatrist. Kohale tulevad populaarne Moskva ansambel Palagan-limited ja Peterburi tantsuansambel Sürpriis. Erikülaline on Peeter I, õhtu lõpetavad ilutulestik ning põhust vastlanukkude põletamine. Pensionäridele ja õpilastele on sissepääs 5 eurot (vastava dokumendi ettenäitamisel), teistele 10 eurot. Koolieelikutele on sissepääs tasuta.
Eesti Vabaõhumuuseumi vastlanädala tegemisi jätkub 5. märtsist 8. märtsini. Nii mõnigi nüüdne laste meelelahutus on muistse aja maagilise sisuga rituaali kaja. Meistrid õpetavad nukkude valmistamist, Kolu kõrtsis meisterdatakse vastlavurri. Loe lk 6 RAHVUSKULTUURID
2
ARVAMUS
Reede, 4. märts 2011 KULTUUR KUTSUB
Ehk oodatakse sindki Abu Dhabis? Teadust tehes tuleb vaadata, kus on suurim ressurss, ja sinna minnagi.
Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja
Maailmaklassi muusikute vapustav kingitus Tallinnale Maailmakuulsa Peterburi Maria teatri sümfoonikute saabumine Tallinna kontserti andma on kahtlemata alanud kultuuriaasta üks senistest säravamatest kultuurisündmustest. Orkestri dirigent Valeri Gergijev on üks tõeliselt suurtest kultuuriheerostest, keda kultuuripealinna aastal seni Eestis näha on saanud, olgugi, et see kontsert polnud kultuuripealinna aasta ametlikus programmis. Ent väärtkultuur on väärtkultuur, hoolimata sellest, milline isik või asutus selle maale toob või mis ilmakaarest see riiki tuleb. Ka meie tippdirigent Eri Klas ei suutnud sellise orkestri saabumist ära imestada, nimetades kontserti omamoodi imeks ja megaürituseks. «Maria teater ja Gergijev kombinatsioonis on vapustav ja tõeline kingitus Tallinna kuulajatele,» lausus Klas. «Mõni riik maksaks tohutuid summasid nende esinema tuleku eest.» Teisipidi on tegu ka Tallinna linna kingitusega Eesti muusikapublikule. Eriti tore on, et sellist orkestrit said kuulata paljud muusikakooli õpilased. Et linnapea suutis sellise muusikakultuuri kroonijuveeli siia esinema meelitada, on vaid tunnustust väärt ‒ niisuguse kultuuriteo ees tuleks tegelikult lausa müts maha võtta. Suursündmuse taustal on mõne kultuuriministrile lähedalseisva muusikamänedžeri kriitika Solarise kontserdisaali akustika kohta täiesti kohatu. Ja kui laiemalt vaadata – kui Tallinn toob maailmakuulsaid dirigente Eestisse, siis Eesti riik kahjuks pagendas meie enda kuulsaima dirigendi Neeme Järvi Eestist minema... Orkestri saabumine tõestab ka seda, et üldiselt viletsas seisus riiklike suhete korral on võimalik Eesti ja Venemaa vahel silda ehitada – loomulikult kultuuri ja just muusikakultuuri kaudu. Tallinn on juba mitu head aastat korraldanud näiteks Peterburi linnaga vastastikku ka kultuuripäevi – need suhted kannavad häid vilju. Nüüdne kultuurisuhtlus loob silla ka aegade vahele: on ju eesti muusikakultuur tihedalt seotud vene muusika, eriti just Peterburi ja sealse muusikaeluga. Peterburi konservatooriumis on enam kui saja aasta jooksul omandanud või täiendanud haridust kümned eesti nimekad heliloojad ja interpreedid alates Rudolf Tobiasest, Artur Kapist ja Heino Ellerist ning lõpetades Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi ja Anu Taliga. Mis puutub kultuuri ja poliitika suhetesse, siis need kaks on üsna sageli tihedalt seotud – meenutagem kas või Arvo Pärdi 4. sümfooniat «Los Angeles», mis on pühendatud Putini poolt vangistatud ärimees Mihhail Hodorkovskile, või meie endi kultuuriinimeste aktiivsust Ilvese presidendiks tegemisel. Nii kaua, kuni kultuuri ja poliitika hea läbikäimine toob otsest kasu kultuurile, tuleb seda igal juhul ainult tervitada.
«Eesti muusikakultuur on väga tihedalt seotud vene muusikaga.»
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
Aare Baumer
Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht
S
ee, mis meie majas ‒ Energia Avastuskeskuses ‒ toimub, on sotsiaalne eksperiment. Et mis on eksperiment? Midagi niisugust, mille tulemus pole teada. Selle poolest erineb ta katsest, mille tulemus on ennustatav. Eksperimendi tulemust ennustada ei saa, sest see viiakse läbi piirsituatsioonis ‒ edasi tekivad laviinprotsessid. Niisiis, me tegelikult ei tea, mis Energia Avastuskeskuse toimimise lõpptulemus on. Aga see on tagantjärele hinnatav. Näiteks Helsingi ülikoolis on teiste teaduskeskuste töö põhjal uuritud, kas lastes tekib positiivne kognitiivne muutus või mitte. On jälgitud laste käitumist enne ja pärast seda, kui nad on teaduskeskuses katseid sooritanud, ja kinnitatud positiivsete muutuste olemasolu.
Õpetades ust avama Me õpetame siin, et kui inimene sooritab mingi katse, siis on ta sellest üle ‒ niiviisi saab ta positiivse kogemuse ja julgeb edaspidigi katsetada. See jääb temasse
sisse. Kui me õpetaksime vastupidi, siis läheks ta koju ja hakkaks nutma ega katsetaks enam iialgi midagi. Ukse avaminegi võiks probleemiks muutuda, kui õpetada, et sellega kaasneb kohutav sündmus ‒ siis ei ava inimene edaspidi enam ühtegi ust. Seda, et katset läbi viies on võimalik saada tulemust, peaks dresseerima inimestega nagu koertega iga päev, iga nädal, iga kuu. Niisuguses keskuses ei peaks käima mitte korra aastas ekskursiooniga, vaid alatihti. Ja meil ongi tekkinud ka oma püsiklientuur, kellel meie teadusteatridki on juba peas. Teaduskeskus võib olla loodud mängimise või õppimise jaoks. Meie oleme asjaoludest lähtuvalt valinud õppesuuna. Õpetajad saavad siin lausa tunde anda. Mõnes mõttes sobib meie ekspositsioon kõige paremini põhikoolile, kus käsitletakse klassikalist füüsikat. Meie õpetajad on aga sunnitud tegema sedavõrd palju ületunde, et õpetamine pole neile enam lõbus. Nad käivad lastega siin ja räägivad: „Aare, saa ometi aru, need katsed, mida sa siin teed, on tõepoolest supertasemel, aga mul pole koolis millegi niisuguse tegemiseks ettevalmistamisaega.“ Võib-olla peaks keskus kooli selles osas asendama, näitama kõigile lastele niisuguseid katseid? See oleks aga võimalik vaid juhul, kui Riigikogu raha annaks. Toon üheainsa väikese näite. Ühel päeval tahtsid meie keskuse külastust tellida kaks kooli, üks Võrust ja teine Tallinnast. Ütlesime Võru koolile, et pilet maksab kolm eurot, ja nad jäid mõtlema ‒ tee on pikk, kolm eurot ka suur raha, mida ometi teha… Aga mis siis, kui seal Võru koo-
lis, kes meie avastuskeskusesse raha tõttu tulemata jäid, oleks kaks võimalikku nobelisti? Mind ajab see nutma, kui kõik, kes soovivad, siia tulla ei suuda! Aga mida ma selle vastu teha saan?
Olla andekas ja tugev Olen näinud meie avastuskeskuses ka lapsi, kes tunnevad, et on siin täiesti vales kohas. Seegi on loomulik ‒ igale lapsele ei ole võimalik füüsikat huvitavaks teha ja seda polegi tarvis. Kuid iga last on võimalik koolitada kaasaegse füüsika praktiliste tulemuste kasutajaks ‒ mobiiltelefoniga kõnelema, arvutit ja mikrolaineahju tarvitama… Lastele, kellele füüsika või ka mõni muu ala huvi pakub, tuleb vaikselt märku anda, et neil tekiks huvi just selles suunas edasi minna. Igaüks tuleks tasakesi juhtida tegema nimelt seda, milles tema andekas on, ülejäänud ainetes aga õpetada selgeks vaid tingimata tarvilik osa. Kõik ei mahu programmi ära, ei saagi mahtuda. Ühel hetkel võivad mõnest programmist nii Kreutzwald kui Koidula välja jääda, sest arenev nanoteadus nõuab oma. Kes edasi tahab jõuda, peab olema tugev isiksus. Eelmisel aastal tuli pärast kosmoseloengut minu juurde üks nii umbes 15‒16-aastane tüdruk, kes ütles, et loeng muutis teda, tema tahab nüüd tõsiselt õppima hakata. Vastasin talle, et väga šeff ‒ Abu Dhabis oodatakse sind. Araabia Ühendemiraatides. Ta ei saanud alguses aru, mida ma sellega mõtlen… Kui tahta midagi kindlalt teha, siis tuleb lähtuda termodünaamika põhimõtetest ‒ vaadata, kus on kõige suurem ressurss ja
anumas kõige tugevam surve, mis paisudes anuma täidab. Ja siis sinna anumasse sisse ronida, kus ressursse on. Meie kõik siin Eestis, Jürid, Jaanid ja Marid, maksame iga päev pappi Ühendemiraatidesse. Kogunenud raha eest on neil võimalik andekaile grande anda, mine vaid ja hakka teadusega tegelema! Ma loodan, et ta otsustas minna Abu Dhabisse. Ma väga loodan.
Kp
TUTVUSTAB
Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer on omaette nähtus Eesti teadustutvustajate hulgas, tema särav isiksus ja entusiasm ei jäta külmaks ühtki vaatajat-kuulajat-katsetajat. Oma suure lugemuse ja mitmekülgse teadmistepagasiga suudab ta köita ka kõige rahutumate kuulajate tähelepanu. Energiakeskusesse läks ta 2001. aastal tööle kindla mõttega – tegelda amatöörteadusega. Seda ta teinud ongi. Võib julgelt väita, et Aare Baumer on Energia Avastuskeskuse näituste ning lisaprogrammide hing ja süda. Geeniusest leiduriks, köögifüüsikuks, amatöörteadlaseks ja teaduse populariseerijaks nimetatud Baumer ütleb enda kohta, et tegelikult on ta «interdistsiplinaarne didakt». Seda põhjusel, et paberil tõestatud kõrgemat haridust tal polegi.
AINULT KAKS KÜSIMUST 9 Installatsiooni «Objekt nr 2011» üks elluviijatest Kaarel Oja, mis on selle installatsiooni eesmärk ja kuidas see tekkis? «Objekt nr 2011» tõukeks olid kaks ideed. Esiteks soov asetada ühe kultuuripealinna aasta ürituse puhul selgelt fookusesse loomingu ase-
mel hoopis selle looja. Nagu me oleme öelnud: «Pintsel ei maali, kaamera ei filmi, lava ei lavasta, viiul ega elektrikitarr ei mängi üksi. Kunsti sündimisel on olulised inimesed, isiksused.» Teiseks utoopiline eesmärk koondada võimalikult suurt osa meie olulistest kultuuritegelas-
test. Võib öelda ka nii, et selle kõige eesmärk on teha sügav kummardus otseselt neile, tänu kellele meil üldse on aus õigus kanda käesoleval aastal kultuuripealinna tiitlit. Suvi keset talve ja see konkreetne läbipaistev vorm Vabaduse väljakul on paljude koosolekute ja arutelude tulemus. Väga kenasti aitas meid ühel hetkel edasi ka juhuslikult leitud Arthur Valdese ütlus: «Ehk küll Eesti suvi on pilkamalt lühike, on vähemalt meie talv pilkamalt pime ja pikk. Ei sooja, ei mitte valgustki. Ei heinamaad ega päikesepaistet. Lihtne on sestap ka Eesti kultuuri põhiprobleem ‒ külm on. Tehke vaid imet, saagu talvest suvi, hetkekski, ja te näete kõiki neid inimesi, kunstnikke, kuidas nad õitsevad sel igaval liival.» 9 Kes peale teie on veel selle installatsiooni elluviijad? Installatsiooni «Objekt nr 2011» elluviijad on peale minu veel Mart
Koldits, Iir Hermeliin, Indrek Tiigi, Kadri Tamre, Kadri Tikerpuu ja Sirli Bergström. Olulise panuse on andnud ka Laur Kaunissaare, Hendrik Kaljujärv, Jannus Jaska ja Piret Lepik. Aga ennekõike on sündmuse elluviijad need sajad Eesti loovisikud, kes tunni kaupa ettevõtmisele elu kingivad. Aadressil http://www.objekt2011.ee/kunstnikud/ on loetelu kirjanikest, teatritegelastest, heliloojatest, filmiinimestest, kunstnikest, muusikutest ja arhitektidest, kes installatsioonist osa võtavad. Nimekiri pole kaugeltki lõplik ja täieneb pidevalt, kuid ei saa mitte kunagi kandma pealkirja «400 Eesti olulisimat loovisikut». Mitmed neist, kelle kohalolu siin oleks enam kui põhjendatud, on kas praktilistel või ideoloogilistel kaalutlustel osalemisest loobunud või jäänud korraldajatele tabamatuks.
Kohti, kust leiab Kultuuripealinna lehte Infokeskused
Kultuuripealinna infokeskus (Rotermanni 5/Roseni 10), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses.
Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ahhaa keskus (Vabaduse väljak 9).
(Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8), Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8).
(Sütiste tee 21), Tallinna Tehnikaülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva mnt 25 garderoobi infolaud).
Muuseumid
Kultuurikeskused
Kõrgkoolid
Hotellid ja kohvikud
Ajaloomuuseumi muuseumipood (Börsi käik/Lai tänav 14, pood avatakse kell 11), Eesti
Salme kultuurikeskus (Salme tn 12), Estonia (Estonia pst 4), Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu (Estonia pst 7/Teatri väljak 1), Balti Filmi- ja Meediakool
Kohvik Boheem (Kopli 18), Nordic Hotels (Viru väljak 3), Sokos Hotels (Viru väljak 4).
KUNST
Reede, 4. märts 2011
3
Kahe korrusega punane buss viib laupäeviti reisile kunstiilma Esimesel reisil õpetab disainiauhinna võitja Veiko Liis kõiki huvilisi plastesemeid voltima. Oliver Õunmaa Kahekordsed punased bussid viivad huvilisi laupäeviti tuntud asjatundjate käe alla näiteks disaini, rahvakunsti ja multifilmi loomist katsetama. Järgmisel 29 laupäeval viib kunstiakadeemia kunstibuss huvilisi eri kunstivaldkondadega tutvuma ning laseb töötubades osalejatel ka ise «käe valgeks» saada. Projekti eestvedaja, moedisaini õppinud Maria Viidalepa sõnul on kunstibuss hea võimalus heita pilk Eesti kunstielu köögipoolele.
Esimene peatus – disainilaupäev «Panime kunstiakadeemias mitme inimesega pead kokku, et mõelda, mida teha kultuuripealinna raames,» rääkis Viidalepp. «Kunstibuss tundus olevat hea mõte, sest see toob kunsti praktilise poole rahvale lähemale, näitab, kuidas kunst sünnib, ja pakub ka isetegemise kogemusi. Muidu on kunst valmiskujul galeriides, kuhu satuvad vaid need, kes on harjunud seal käima. N-ö tavaline inimene läheb galeriisse siis, kui seal näidatakse midagi väga erilist. Kunstibuss seevastu laseb tutvuda mitmesuguste kunstialade
töömeetoditega, näitab, mis saab inimestest, kes kunstiakadeemia lõpetavad, ja tõestab, et kunstist võib ära elada.» Kunstibussi esimene sõit 5. märtsil on pühendatud tootedisainile. Buss väljub Kunstiakadeemia peamaja platsilt Tartu mnt 1 kell 12 ja disainiprofessor Heikki Zoova räägib reisi ajal tootedisainist üldisemalt. Reis viib Tabasalus asuvasse Frog Plastic OÜ-sse, kus tehakse plasttooteid ja tänavamööblit. «Nii näevad huvilised, kuidas valmivad kõigile tuttavad rattahoidjad ja pargipingid,» tutvustas Viidalepp. «Igapäevaselt me ju sellele ei mõtle. Nii aitabki see sõit tuua reisijateni disaini seose igapäevaeluga.» Pärast kolmveerandtunnist ringkäiku tehases viib mullu kilepiimahoidja eest disainiauhinna Bruno võitnud Veiko Liis külastajad töötuppa, kus saab oma käega katsuda, milliseid võimalusi pakub plastmass. «Lasen inimestel töötoale loominguliselt läheneda ja neil endil volditavaid plastesemeid välja mõelda,» kirjeldas Liis töötoas toimuma hakkavat. «Kui mõnel inimesel oma head mõtet ei tule, annan neile valmislõiked. Neid saab voltida ja vaadata, mis välja tuleb ‒ see on nagu väike üllatus.» Kunstibuss toob disaini uudis-
tama inimesed, kes seda iga päev tarbivad. «Loodan, et ehk nii mõnigi kunstibussi sõitja hakkab disaini vastu suuremat huvi tundma ja ka ise tulevikus tarvilikke esemeid looma,» lausus Liis. Kunstibussi projekt kannab nime «Hop On Art / Hop Off Art», sest huvilisi veavad turistibussidena tuntud punased kahekordsed City Toursi bussid, mis kannavad hüüdlauset «Hop on, Hop Off All Day!» Kunstibussideks maskeerunud turistibussid saavad oma märgised. «Kunstiakadeemia tegi meile huvitava pakkumise, millega olime nõus juba esimesel kohtumisel,» rääkis Hansabussi City Toursi tootejuht Reelika Vaasna. «Meil on hea meel, et saame kultuuripealinna tegemistes osaleda ja kunsti toetada. Tavaliselt viime turiste oma bussidega kiirele ringsõitudele meie kultuuriväärtusi vaatama, kuid kunstibussid võimaldavad minna sügavamale kunsti sisse.»
Asjatundjad on alati kaasas Buss hakkab sõitma igal laupäeval, vaid suvel tekib väike paus. Iga kord on kõne all uus teema, programmis osaleb 26 kunstiakadeemia eriala. Igal väljasõidul on kaasas oma
eriala asjatundjad, kes sellest räägivad või võimalusel ka töötuba juhendavad. 16 aprillil on näiteks muinsuskaitse ja restaureerimise päev, mil ringreisi juhendab tuntud muinsusspetsialist Oliver Orro. 23. aprillil räägib Tanel Veenre ehtekunstist ja reis viib vanalinna Hobusepea käsitöögildi. Sügisel tervitavad huvilisi stuudios Nukufilm animatsioonipäev ja Priit Pärn. Vabaõhumuuseumis saab tutvuda rahvakunsti ja Bastionis moega. «Bussi mahub 70 inimest ja sihtpaigad on plaanitud samuti nii, et sinna mahuks palju inimesi,» seletas Viidalepp. «Kui siiski tuleb ette koht, kuhu kogu grupp ei mahu, teeme kaks reisi.» Kunstibussi pilet maksab 1.50 ja see on tegelikult tasu töötoa eest. Iseseisvalt reisida tahtvad inimesed saavad pileti osta bussist. Grupid võivad registreeruda aadressil www.kunstibuss.artun.ee, kus on üleval ka kogu teave tulevaste kunstireiside kohta.
Projekti eestvedaja, moedisaini õppinud Maria Viidalepa sõnul on kunstibuss hea võimalus heita pilk Eesti kunstielu köögipoolele.
Foto: Stanislav Moshkov
Maestro Eri Klas: Valeri Gergijevi kontserdi toimumine Tallinnas oli ime! «See oli tugev positiivne laeng kõigile,» kinnitab 28. veebruari kontserdi muljeid jagav Eri Klas. Oliver Õunmaa «Mulle meeldis Gergijevi ja Maria teatri esitus väga, see oli tugev positiivne tablett või laeng kõigile,» nendib dirigent Eri Klas. «See, et taoline üritus üldse toimus, oli ime. Gergijevi graafik on väga tihe, eelmisel päeval esines ta New Yorgis. Ometi istus ta lennukisse, et tulla Tallinnasse ja juhatada siin sisukat tasuta kontserti. See on selge näide, kui palju head on võimeline üks inimene 24 tunni jooksul tegema, tegemist oli puhta heategevusega.» Eri Klas iseloomustab Gergijevit erakordselt mitmekülgse dirigendina. «Gergijevil on fantastiline mälu, ta on erakordselt erudeeritud kõigis muusikažanrites,» lausub Klas. «Tal on head organisaatorivõimed, muusikud austavad teda, ta suudab neid lummata. Ka Maria teatri muusikud olid kõrgel tasemel nagu alati. Imeväärne, et koosseis suudab nii väheste proovidega mängida hästi ükskõik millist repertuaari. Olen ka ise nendega koostööd teinud, tean, et nende peale võib kindel olla. See, et laval oli vaid keelpillikoosseis, ei häirinud. Kuidas võib
Gergijevi graafik on väga tihe, eelmisel päeval esines ta New Yorgis. Ometi istus ta lennukisse, et tulla Tallinnasse ja juhatada siin sisukat tasuta kontserti. «Esitlusele tulnud lugudes oli kõigis oma võlu,» leiab Klas. Foto: Albert Truuväärt
see häirida, kui laval on maailmatasemel esineja?» Klasi sõnul oli kontserdil palju rahvast ja inimestele meeldis kuuldud muusika. «Esitlusele tulnud lugudes oli kõigis oma võlu,» leiab Klas.
«Straussi «Metamorfooside» kavasse võtmine oli muidugi tõsine ettevõtmine, seda on raske nii juhatada kui mängida. Ka Tšaikovski serenaad oli ületamatu.» Hoolimata tihedast graafikust leidis Gergijev aega õhtusöögil
Ka linnapea Edgar Savisaar jäi Valeri Gergijevi kontserdiga väga rahule. «Muusika keel on rahvusvaheline ja rahvusteülene,» lausus Savisaar. «Muusika kõnetab inimese hinge kõige otsesemalt ja sügavamalt.»
juttu puhuda nii linnapea Edgar Savisaare kui Eri Klasiga. «Istusin Gergijeviga pärast kontserti koos, rääkisime pikalt, pärast istus ta autosse, et sõita kohe edasi Peterburi,» meenutab Klas, kelle sõnul on Gergijev on
Foto: Raepress
muu hulgas ka Maria teatri repertuaari laiendaja. «Nokia kontserdimaja suurt lava nähes ja märgates, et olemas on ka orkestriauk, arvas ta, et peagi võiks sellesse saali tuua balletietenduse.»
Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester esitas Nokia kontserdimajas Richard Straussi «Metamorfoose», Pjotr Tšaikovski «Serenaadi keelpillidele C-duur op 48» ja Edvard Griegi süiti «Holbergi aegadest».
4
MUUSIKA
Reede, 4. märts 2011
Erkki-Sven Tüür peab end halv Maailmatasemel helilooja jagab mõtteid õpetamisest, ärkamisest, merest ja isamaa-armastusest. «Me peame ennast pidevalt kutsuma mitmesugustel tasanditel uuesti ärkama,» leiab üks tuntumaid eesti heliloojaid Erkki-Sven Tüür, kelle Euroopa kultuuripealinna aastale pühendatud uudisteose «Ärkamine» esiettekanne 10. märtsil Estonia kontserdisaalist jõuab Klassikaraadio abiga otseülekandes kümnetesse Euroopa riikidesse. Andreas Sepp
Andreas.Sepp@tallinn2011.ee
Paar aastat tagasi, kui tegite In Spe’ga viimased esinemised, andsite intervjuu, kus ütlesite, et olete väsinud ühele ja samale koosseisule kirjutamisest, kuigi olete bändile pidevalt uut kõla ja värve otsinud. Mil määral on teie muusikaline uudishimu professionaalse heliloojana rahuldatud saanud? Kui palju on teie jaoks alles jäänud n-ö avastamata maailma? Jutt tuleks väga pikk, kui põhjalikult kõike seda selgitama hakata, sest igasugune ennustamine on väga tänamatu tegevus. Nagu Wittgenstein väga tabavalt on märkinud, on kogu ajalugu otsekui konstantne kurv ‒ kui hakkame sellest, mida juba läbi oleme elanud, tuletama, mis edasi toimub, siis seda me tegelikult teha ei saa. Ajalookurv võtab alati ootamatuid suundi ja seetõttu on väga keeruline öelda, mida on veel võimalik avastada, milliseks mina oma otsingutes muutuda võin või milliseks tulemused võivad osutuda. Teisest küljest hooman ja taban ma mingis mõttes üha teravamalt seda, mida olen varem näinud läbi udu ja ähmaselt. Lähen sellesse materjali, millega töötan, järjest rohkem mikrostruktuuride tasandile sisse ‒ teisisõnu, panen oma mikroskoobile, mille alla mingisugust maailma püüan, järjest võimsamaid läätsesid juurde. Selles suhtes ei lõppe avastamisrõõm kunagi otsa. Tahan öelda, et muusika kirjutamine on minu jaoks sedavõrd huvitav ja rikastav tegevus, et ma ei tahaks ega suudakski ühte ja sedasama rutiinselt korrata. Nii et otsingud on teie ametisse programmeeritud? See oleneb inimesest, aga ma usun küll, et enamusel on see sisse kodeeritud. Öeldakse ‒ mõned väga head kunstnikud või kirjanikud kirjutavad ikka ühte raamatut ja maalivad ühte pilti või loovad ühte teost. Aga tegelikult see siiski päriselt nii pole, sest variatsioonid kõige laiemas mõttes on lõputud. Inimene muutub ja näeb 50. aastates maailma teistmoodi kui 20-, 30-, või 40-aastasena ‒ oleks väga imelik ja kahetsusväärne, kui see nii poleks. Selles suhtes loodan, et avastamisrõõmu jagub veel küllaga.
tama. Ta oli ka mu väga hea sõber. Õpetada, kuidas üht või teist asja mingisuguses kanoonilises vormis kirjutada, on puhtalt tehnilise harjutuse mõttes oluline, sest üks korralik komponist peab suutma Bachi stiilis fuugat kirjutada jne. Aga tegelikult on minu meelest tarvis noorele arenevale inimesele püüda avada nii palju uksi kui võimalik ja samal ajal püüda tabada ja tunnetada, mida see inimene ise tahab, milline võiks olla tema loomulik soov väljendada ennast ning püüda aidata tal leida sellele sobivaid ütlemise või väljaütlemise vorme. Teisisõnu ‒ sa pead olema kõige esimene ja mõnes mõttes ka kõige halastamatum kriitik, kuid samas sealjuures väga usaldusväärne. Sa pead olema lõputult heatahtlik, kuid eelkõige pead sa olema see, kes aitab inimesel iseennast leida, niivõrd-kuivõrd see võimalik on. Muidugi koosneb õpetamine ka tohutult paljudest tehnilistest üksikasjadest, kuidas üht või teist asja üles märkida. Kuid lõpptulemusena peaks õpetaja olema võimeline stimuleerima õpilase fantaasiat nii, et too suudaks oma kujutlusvõime maksimaalse võimsusega käima lükata. Mina ei pea ennast akadeemilises laadis heaks õpetajaks just seetõttu, et see nõuaks väga suurt pühendumust ja tohutut hulka isikuomadusi ning mäluparameetreid, mis mul on kehvavõitu. Sellepärast ma konservatooriumi professori kohalt ära tulingi, kuna mul on väga kõrged nõudmised enda suhtes ja ka selle suhtes, milline minu arust üks hea kompositsioonipedagoog olema peaks. Sain aru, et tegelikult ei ole õpetamine minu asi kas või juba sellepärast, et esiteks on minu jaoks palju tähtsam oma lugusid
«Olen õnnelik, kui kuulaja loominguline mõtlemine käima läheb, see on kõige suurepärasem asi.»
Õpetaja ehk heatahtlik, ent halastamatu kriitik Te olete Lepo Sumera endine õpilane ja Helena Tulve endine õpetaja. Tulve on ka teie ainus õpilane. Milline näeb välja õpilase ja õpetaja suhe niivõrd loomingulisel alal nagu helilooming? Tõepoolest, Lepo Sumera oli mu noorepõlve mentor ajal, mil hakkasin konservatooriumi lõpe-
kirjutada ja teiseks ma ei küüni sellele kõrgusele. Mis ei tähenda seda, et ma teinekord hea meelega ei annaks konsultatsioone oma noorematele kolleegidele või õppijatele, kes seda ühes või teises küsimuses just minu käest tahavad. Aga see on midagi muud kui võtta endale terve stuudiumi vältel mentoriroll. See vastutus ei ole minu jaoks. Saksa väljaandele Zeit antud intervjuus olete öelnud, et teil on oluline anda oma teosele võimalikult mitmetähenduslik pealkiri. Hea pealkiri suunab kuulaja mõtte vajalikele radadele, aga samal ajal ei tohi see olla liiga jutustav, liiga ühetähenduslik ega liiga kitsa tähendusega. Seal peab olema piisavalt ruumi ja avarust.
Neil harvadel hetkedel, mil helilooja Erkki-Sven Tüür just Hiiumaa metsade vahel inspiratsiooni ei otsi, viibib ta oma hubases, muusika teg Ja pealkiri peab kõlama hästi, temas peab olema head poeetilist mahtu. Pealkiri ei tohiks tappa seda abstraktsust, mis instrumentaalmuusikale nii või teisiti omane on, mis on üks ta eripäraseid väärtusi. Teisest küljest peaks pealkiri olema nagu vihje, andmaks kuulajale stimuleerivaid suuniseid ja puudutama seeläbi ta loovat kujutlusvõimet. Kui minu muusikat kuulatakse, siis peaks see olema intensiivne tegevus. Olen õnnelik, kui kuulaja enda loominguline mõtlemine käima läheb, see on kõige suurepärasem asi.
Ärkamisega peab pidevalt tegelema Teie Euroopa kultuuripealinnale pühendatud teos kannab nime «Ärkamine». Kuidas peaks see kuulajaid stimuleerima?
Siin on natuke lihtsam, sest tegemist on tekstikorpusega, mis nii või teisiti annab muusikale teise tähenduse. Oleks meil tegu instrumentaalse looga, oleks pilt hoopis teine. Aga siin räägib teoses kasutatav tekst juba ise enda eest. Meil on nii palju ilusat eestikeelset poeesiat Eesti klassikast, Juhan Liiv ja Ernst Enno, Doris Kareva, aga ka mõned ladinakeelsed ülestõusmispühadega seotud liturgilised tuumtekstid, mis kõik kokku peaksidki kõnelema nii looduses toimuvast tärkamisest kui ka ärkamisest laiemas plaanis ‒ vaimsest ärkamisest, ärkamisest valgusesse, inimkonna igavesest soovist olla seotud mõistetamatu igavikuga ja uskuda, et meie meeltega kogetav siin ei ole kõik ja lõplik, vaid on olemas võimalus ärkamiseks uue tasandi valgusesse. Eks lugu kõigest sellest kõnelebki ja kuna esiettekanne on nimelt kevadisel ajal, siis leidsin, et pealkiri sobib.
Ja lõppude lõpuks ‒ mida kannab endas üks kultuuripealinn? Ta ikka ennekõike vihjabki laiemas mõttes igasugusele vaimsele tegevusele, mis tähendab jällegi seda, et inimesed peavad endale meelde tuletama, et ärkamine on üks püsiv protsess, millega peab kogu aeg tegelema, et mitte jääda tuimaks ja uimaseks. Me peame ennast pidevalt kutsuma mitmesugustel tasanditel uuesti ärkama. Mitmel korral olete pühendanud oma teose mõnele konkreetsele isikule. Näiteks kirjutasite teose Lennart Meri matusteks. Kuidas sünnib muusikateose pühendamine? Iga kord isemoodi, ega siin ühiseid tunnusjooni ole. Tegelikult on see üks südamlik ja minu arvates soe ja ilus tegevus. Näiteks lugu «Rada ja jäljed», mille hiljem pühendasin Arvo Pärdi 70. sünnipäevaks, hakkasin kirjutama Kreetal olles ja järsku tundsin, et
see oleks ilus sünnipäevakink talle, ja siis tuli pühendus sinna juurde. Või näiteks oma 7. sümfoonia olen pühendanud Tenzyn Gyatsole ehk dalai-laamale, kuna kasutasin seal tekste, milles on kõige üldisemas mõttes juttu halastusest, kaastundest ja armastusest ning seda läbi eri traditsioonide. Seal on näiteks nii budistliku kui kristliku taustaga tekste. Kuna tunnen ääretut lugupidamist ja austust selle inimese vastu, siis järsku tabasin, et tahan helitööd talle pühendada. Niisugused asjad käivad küllaltki spontaanselt ja kalkuleerimata.
Patrioot saab olla ka poliitikata Juba mainitud väljaande Zeit intervjuus ütlesite, et heliloojatel peaks olema julgust ka oma arvamust väljendada, isegi kui see tähendab poliitikategemist.
MUUSIKA
Reede, 4. märts 2011
vaks õpetajaks
Tallinn 2011 – läbi raadio ümber maailma Tiia Teder
Klassikaraadio peatoimetaja
Klassikaraadios on 7.–13. märtsini erinädal, kus projekti «Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011» raames kõlab Euroopa raadiojaamade eetris 10 kontserdiülekannet Eestist. Raadiokontsertide nädal kuulub Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) ühise kontserdihooaja raamesse. EBU on maailma suurim ringhäälinguid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub 75 raadiojaama 56 Euroopast ja Vahemere regioonist. Lisaks nendele veel 43 assotsieerunud liiget Aafrikast, Aasiast ja Ameerikast, kuhu EBU kontserdiülekanded samuti ulatuvad. EBU raadioosakonda nimetatakse Euroraadioks. Selle koostööpõhimõte on lihtne – kõik jagavad kõigiga oma häid programme. Põhiline kultuurivahetuse ala rahvusvahelises raadioprogrammis on hõlpsalt keelebarjääre ületav valdkond – muusika. EBU liikmesraadiod pakuvad üksteisele aasta jooksul umbes 3000 kontserti, ooperiõhtut, heliteost või festivaliülekannet, kusjuures pakkuv organisatsioon kannab ülekandega seotud kulud. Tihti muudab see muusikakava teistele väga ahvatlevaks.
EBU on uks laia maailma
gemiseks vajalikku aparatuuri täis kesklinna korteris. Kuna artikkel pealkirjastati sellesama mõttega, siis kisti see veidikene kontekstist välja, nagu ajakirjanikel ikka kombeks. Tegelikult ei ole see minu jaoks nii tähtis. Antud intervjuus ütlesin, et ei ole võimalik elada lahus maailmast, kus sa tegelikult viibid, ja et aeg-ajalt on vaja võtta mingi seisukoht ja teha mingeid avaldusi. Aga see ei tähenda veel seda, et iga noot, mida kirjutan, peaks olema poliitiliselt määratud või määratletud. Loomulikult ei mõelnud ma tolles intervjuus seda. Mainisite dalai-laamat ja mina mainisin poliitikat. Mida peaks siis ikkagi teie hinnangul seoses dalai-laama seekordse Eesti külaskäiguga ette võtma? Ka mina andsin oma allkirja internetis olevale dalai-laama visiiti puudutavale petitsioonile. Temaga võib ju ka privaatsemalt kohtuda, regaalide kõlisemata.
Mul on väga selgelt oma lapsepõlvest meeles, kuidas enamik selle maailma vägevaid ei tahtnud tegemist teha sellega, et Eesti oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. Ja nüüd mängime ise täpselt samasugust mängu. Kui selle kohta öeldakse, et saage aru, reaalpoliitika on reaalpoliitika, siis ma ütlen, et jah, palun väga, aga minul on õigus öelda oma arvamus. Isegi kui ma võin aru saada, et mingitel pragmaatilistel põhjustel üks ja teine hoidub temaga kohtumast n-ö ühtse Hiina idee nimel, siis minul kui samuti Eesti Vabariigi kodanikul on ikkagi õigus erinevale arvamusele. Ma leian, et selline seisukoht peab olema ka esitatud. Aastal 2009 valiti teid aasta kodanikuks. Eeldades, et olete Eesti patrioot, küsiksin, kas teie hinnangul on võimalik olla Eesti patrioot poliitikat tegemata?
Foto: Aleksandr Guzhov
Mina usun küll. Kahjuks on sõna «patriotism» pisut ära solgitud. Aga ma lihtsalt armastan seda maad, seda rahvast, ma armastan eesti keelt ja tunnen, et siin on üks erakordne paik, kus on võimalik lugeda eestikeelseid raamatuid, käia eestikeelses teatris jne. Ja ma usun, et juba see, et ma kirjutan muusikat eestikeelsetele tekstidele, on üks kodumaatunde või eestimeelsuse avaldus. Veedate suure osa oma ajast Hiiumaal. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 teema on «Mereäärsed lood». Mida tähendab teie jaoks meri? Meri tähendab mõtlemist silmapiirist ja silmapiiritagusest, päikseloojangu ja -tõusu väga kirgast ja vahetut tajumist ja ühtlasi substantsi, mis ei ole kunagi üks ja seesama, ehkki on alati sealsamas. Meri on alati uus ja pidevas muutumises ning seetõttu minu jaoks äärmiselt tähtis ja oluline.
5
Eriti oluline on Euroraadio võrgustik väikeriikidele, sest suure rahvusvahelise organisatsiooni liikmena on võimalik oma kuulajatele vahendada maailma tippartistide esinemisi, mille autoriõigusi ei suuda eraldi omandada. Tänu Euroraadiole jõuavad Klassikaraadio kuulajateni näiteks otseülekanded maailma metropolidest ja kuulsatest saalidest-kontserdipaikadest nagu La Scala, Metropolitan Opera, Berliini Filharmoonia või Montreux’ džässfestival. Me saame kuulata Saksamaa tähtsaimate orkestrite kontserte või maailma suurima klassikafestivali BBC Promsi eredamaid muusikasündmusi. Vastupidine liiklus toimib ka. Euroraadio võimaldab tutvustada eesti muusikat välisriikides ning huvi Eesti muusika vastu on suur. Klassikaraadio tellib ja kannab aasta jooksul oma eetris üle umbes 600 mitmesugust kontserti ja ooperiõhtut välismaalt. Vastu pakume keskmiselt 25 kontserdiülekannet Eestist aastas. Märtsikuine Kultuuripealinna kontserdiseeria kuulubki nende hulka. Esimesed otseülekanded Estonia kontserdisaalist välisriikidesse tegi Klassikaraadio juba 1990. aastatel. Tänu nendele raadioülekannetele on eesti muusikud saanud juurde palju kontakte ning meie heliloojate looming on leidnud tutvustamist kogu maailmas. Lisaks kontserdiprogrammidele korraldab Euroraadio mitut konkurssi, kus Eesti muusikud on edukalt osalenud. Näiteks Rahvusvaheline Heliloojate Rostrum (International Rostrum of Composers), millel eesti heliloojad on korduvalt võitnud noorte heliloojate kategooria ning 2004. aastal sai Helena Tulve teosega «Sula» esikoha põhikategoorias. Eesti koorid on olnud väga
edukad EBU pika ajalooga koorikonkursil «Let The Peoples Sing», kus Tallinna Muusikakeskkooli lastekoor pälvis 2005. aastal peaauhinna. Euroraadio on eesti muusikale olnud väga oluline aken või uks maailma. Viimastel aastatel vahendab EBU ka statistikat kuulajate arvu kohta. Siiani on kõige suurema publikuga raadiokontsert olnud Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert 2009. aasta detsembris, millest sai osa 5,1 miljonit raadiokuulajat mitmel mandril.
Viis kontserti läheb otse-eetrisse Traditsioon tutvustada Euroraadio liikmetele Euroopa kultuuripealinnu sai alguse 1997. aastal. Sestpeale on kultuuripealinnade muusikaelu kajastatud paljude rahvusraadiote kultuuriprogrammides ning ka meie oleme oma kuulajatele pakkunud kultuuripealinnade stiilikirevaid muusikanädalaid. Tänavu on Euroraadio hooajas planeeritud Tallinna programm aasta esimesse poolde ning kultuuripealinn Turu koostatud kontserdinädal novembrikuusse. Kümme kontserdisalvestust ja ülekannet, mida Klassikaraadio Kultuuripealinna programmina EBU levivõrku maailma raadiojaamadele vahendab, annavad ülevaate Tallinna rikkast muusikaelust ja meie tähtsamatest kollektiividest ja ansamblitest. Esinevad ERSO, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Rahvusooper, Vox Clamantis, Hortus Musicus, Rahvusmeeskoor jt. Muusikasündmused on kontsentreeritud märtsi esimesse täisnädalasse ja viis kontserti kümnest lähevad eetrisse otseülekandena. Heliloomingu poole pealt on meie rahvusvahelise nädala tähtsaim autor Erkki-Sven Tüür, kelle uue suurteose «Awakening» («Ärkamine») esiettekanne toimub 10. märtsil Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Sinfonietta Riga
ettekandes Daniel Reussi juhatusel. Samuti on ERSO kontserdi kavas Tüüri uusim, Kaheksas sümfoonia Olari Eltsi dirigeerimisel. Erkki-Sven Tüüri ja Arvo Pärdi loomingu vastu on teistel raadiojaamadel alati väga suur huvi, nende loominguga kontserte oleme ka varem korduvalt vahendanud väljapoole Eestit. Kontserdinädala üks kaalukamaid hetki on Rahvusooperi kontsertettekanne Rimski-Korsakovi «Tsaari mõrsjast» Arvo Volmeri dirigeerimisel, samuti eesti interpreetide galakontsert sarjast «Eliitkontserdid» 13. märtsil. Eesti Rahvusmeeskoori kontsert 9. märtsil on pühendatud Tallinna pommitamise aastapäevale. Põneva kavaga esinevad meie programmis Eesti juhtivad vanamuusikagrupid Hortus Musicus ja Vox Clamantis. Euroraadio vahetusprogrammides on lisaks klassikalisele muusikale ka ohtralt džässi ja maailmamuusikat ning seetõttu on meiegi kultuuripealinna-nädalas džässikontsert Kadri Voorandi ja folgikontsert Mari Kalkuni ansamblilt. Kontserdiülekanded toimuvad koostöös eesti kontserdikorraldajate ja muusikutega ning projekti toetab sihtasutus Tallinn 2011. Praeguseks on meie kontserdiülekandeid tellinud Austraalia, Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Norra, Läti, Hispaania, Horvaatia, Türgi, Hollandi, Kataloonia, Sloveenia, Poola, Rumeenia ja Portugali raadiojaamad. Tallinnast tulevad reportaaže tegema ka teiste raadiote muusikatoimetajad. Eesti kuulajad saavad kontsertidest osa Klassikaraadio vahendusel ja muidugi ka kontserdipublikuna kohapeal. Kultuuripealinna raadiokontsertide nädalat on ette valmistatud üle kolme aasta. Projekti koduleheküljel on lisaks kontserdiinfole ka helihetked Tallinna tänavatelt ning valik iidse Tallinna fotosid. Vt http://www. klassikaraadio.ee/tallinn2011
Tiia Teder viib eesti klassikalise muusika Euroopa raadiotesse.
Foto: Klassikaraadio
6
UUDISED
Reede, 4. märts 2011
Vabaõhumuuseumis algab vastlanädal Eesti Vabaõhumuuseumi vastlanädala tegemisi jätkub 5. märtsist 8. märtsini. Vastlanädala avab 5. märtsil toimuv vurripäev, mis koondub laste ja mängu ümber. Programm vältab kella 11.00–16.00.
Tähtede Laul toob külalisi 14.‒16. aprillil Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi raames aset leidva rahvusvahelise laste ja noorte laulufestivali Tähtede Laul 2011 osalejate registreerimine on lõpusirgel. Teiste andekate seast leiab Junior Eurovisiooni finaliste, näiteks Nicole Azzopardi (pildil) Maltalt ja Daniil Kozlov Valgevenest. Tänavu esmakordselt festivali nime kandev Tähtede Laul on välja kasvanud samanimelisest laulukonkursist ning toob Eestisse juba 12. korda andekaid lauljaid üle Euroopa ja kaugemaltki. Noor Malta lauljatar Nicole on noortele mõeldud Eurovisiooniga olnud seotud juba 2007. aastast, 2010. aastal jõudis lõpuks ka finaali. Nicole astub Tähtede Laulul üles oma eurolaulude programmiga, lisaks on oodata kaht täiesti uut lugu. Nicole’i lugusid saab kuulata tema veebilehelt www.nicole.com.mt. Ühe olulisema uuendusena Tähtede Laulul 2011 ei hinnata nooremates vanuserühmades lauljaid. Omavahel võistlevad üksnes vanemad lauljad, kes on muusikaotsingutel isikupärale lähemale jõudnud. Festivaliprogrammi kuulub ka Neeme Kuninga lavastatud muusikaline etendus „Kuula mind!“, mis esietendus möödunud aasta detsembris. Tipphetkeks on galakontsert 16. aprillil Nokia Kontserdimajas, mida juhivad lauljatar Laura Põldvere ja Venno Loosaar. Soodsama hinnaga on võimalik pileteid soetada kuni märtsi lõpuni Piletilevist ja Ticket Pro müügikohtades.
Algab piletimüük Põhuteatrisse 1. märtsil alustati piletimüüki Põhuteatri üritustele. Viie kuu jooksul esineb Põhuteatris rohkem kui kümmekond rahvusvaheliselt väga mainekat kunstnikku ja teatritrupppi USA-st, Saksamaalt, Inglismaalt, Leedust, Soomest ja mujalt. Samuti toimuvad Põhuteatris mitmete Eesti autorite uute kunstiteoste esmaesitlused: Jarek Kasar, Ene-Liis Semper, Hendrik Kaljujärv, Eva Klemets ja Anne Türnpu jt. Lisaks etendatakse viimaseid kordi Tiit Ojasoo ja EneLiis Semperi lavastust «Hirvekütt». Programmiga saab tutvuda aadressil pohuteater.no99.ee Pileteid saab Piletimaailmast ja Teater NO99 kassast. NB! Piletite arv on äärmiselt piiratud! Teater NO99 Põhuteater on viis kuud kestev installatsioon Tallinnas Skoone bastionil. Põhuteater on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 aasta üks tähtsündmusi.
Nii mõnigi nüüdne laste meelelahutus on oma juurtelt muistse aja maagilise sisuga rituaali kaja. Vanalinna Hariduskollegiumi folklooriringi lapsed Eve Padari juhendamisel ootavad lapsi ning lapsemeelseid Kolu kõrtsi ringmänge mängima. Vabas õhus pakuvad osalejatele rõõmu sportlikumad vastlamängud. Vaiksed jutud vana raadio juures tuletavad tänapäevase meluga harjunutele meelde aegu, kus sahisev raadiokast oli haruldane imeriist, mille juures hingevärinaga lugusid oodati. Loovustoa meistritelt saab õppida taaskasutatud materjalidest nukkude valmistamist. Kolu kõrtsis meisterdatakse vastlavurri ja pakutakse vastlaroogi. *** 6. märtsi ilu- ja tervisepäev pakub kosutust nii ihule kui hingele. Vastlapäev oli üks naistepühadest, mil naistetööd olid keelatud. Naistel oli tavaks kokku saada, et turgutada oma ilu vastlapuna joomisega ning elu-, ilu- ja tervisetarkust jagada. Ilunippe, mille toime pärineb puhtast loodusest, jagab Irje Karjus Metsamoori Perepargist. Lahemaa Tervisekool toob kaasa esivanematelt õpitud ravitsemistarkusi. Soonetasumist võib omal nahal proovida, muude hädade osas saab pärimusmeditsiinialast nõu ja juhatust ala parimatelt tundjatelt. Näha ja proovida saab linatöid.
Mehisemate huvidega külalistele ja kõigile teistelegi on kindlasti huvitav elamus hobuse rakendamise jälgimine. Muuseum ootab külalisi kella 11.00–16.00. *** 7. märtsi hernesupi ja seajala päev tuletab meelde, et vastlapäev on Eesti rahvakalendris talvise lõbustusaja lõpu ning kevadise paastuaja alguspäev, mida tähistati kogu hingest. Kombekohaselt süüakse seajalgu ja rammusat hernesuppi. Vastlaroad on Kolu kõrtsis ootel kogu muuseumi lahtioleku ajal. Taludes jagatakse 11.00–15.00 õpetust, kuidas seajalakontidest vurri valmistada või pühaderoogi vaaritada. *** 8. märtsi liugupäev algab kell 15.00 vastlaliu laskmise ja traditsiooniliste vastlapäevaste meelelahutustega. Meeleolukaid tegevusi jagub mitmesse tallu ja õue. Vastlapäev kulmineerub rituaalse etendusega «Metsiku viimine» kell 18.00 külaväljakul. Rituaal on inspireeritud talupoegade ebajumalateenimise kombest, mille kohta oli LääneEestist andmeid veel XVII–XVIII sajandil. Seal tehti vanadest kaltsudest ja õlgedest kuju – Metsik – mida vastlapäeval ringi veeti ning lõpuks keppidega pekstes metsa viidi. See germaani algupäraga komme sümboliseeris nii talve kui kõige muu halva ärasaatmist ning andis hea saagiõnne. Ainukordne võimalus rituaalile kaasa elada ning ka oma «halvad asjad» Metsikusse matta avaneb vaid sellel õhtul! Rituaalile annavad oma väe Ivi Rausi, Taisto Uuslail, Tarmo Ki-
Foto: EestiVabaõhumuuseum
visilla, rahvakunstiselts Leigarid, Anne Velt ning Tammsaare teatri näitlejad. Liikumisi seab Rauno Zubko. Vastlasimman koos Leigaritega võtab hoo üles kell 18.30 Kolu kõrtsis. Vastlanädala lõpetame
siis, kui isu otsa saab, umbes kell 22.00. Kui kevadised ilmaolud vingerpussi ei mängi, on kogu vastlanädala jooksul avatud kelgumägi. Muuseumi lahtioleku aegadel saab igaüks seal pikka liugu lasta.
Kõigil vastlanädala päevadel on avatud ka väike talviste liikumisvahendite väljapanek. Saab teada, mis vahe on saanil ja reel, kuidas näevad välja paksul lumel püsimiseks mõeldud räätsad või hobuste «jääl käimise rauad» ehk jääpadinad.
Seitse maailmamängude kuldmedalit jäi Eestisse 23.‒27. veebruarini Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas toimunud IV Võitluskunstide Maailmamängudel võitsid Eesti sportlased 7 kuldmedalit, 11 hõbemedalit ja 18 pronksmedalit. Võistlused toimusid 11 alal, millest viiest võtsid osa Eesti sportlased. Võistlustest võtsid osa 1796 inimest, neist 178 Eestist.
Taekwon-dos toimusid Võitluskunstide Maailmamängude raames ka Euroopa meistrivõistlused, kus Eesti sportlased said 3 kuldmedalit, 3 hõbemedalit ja kaheksa pronksmedalit. Võitluskunstide Maailmamängudelt said Eesti Taekwon-do sportlased 1 kuldmedali, 5 hõbemedalit ja 15 pronksmedalit.
Kuldmedali sai individuaalsete sparringute eest kuni 50 kg kadettide seas Stanislav Jarovoi. Muay Thais said Eesti sportlased kokku 4 kuldmedalit, 3 hõbemedalit ja 3 pronksmedalit. Kuni 60 kg seenioride seas sai kuldmedali Raido Leokin. Kuni 63,5 kg juunioride seas sai kuldmedali Karl Erik Vahtra. Kuldme-
dali sai 81 kg seenioride seas Andrus Joa. Viimase kuldmedali Muay Thais sai kuni 71 kg juunioride seas Antti Pelberg. Sport-Chanbara Eesti sportlased said 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 1 pronksmedali. Kuldmedali sai Kihon-dosa kompleksharjutuste eest Olga Bobrova. Yari oda eest sai kuld-
medali Jevgeni Blinov. Medaleid võitsid Eesti sportlased veel noavõitluses ja karates. Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais.
Reede, 4. märts 2011
Tallinn 2011 nädal objektiivis
FOTO
7
Saku Suurhallis ja Näituste paviljonis peeti võitluskunstide maailmamänge 25. veebruaril avati Saku Suurhallis pidulikult IV Võitluskunstide Maailmamängud. mille kuulutas avatuks Tallinna linnapea Edgar Savisaar (paremal üleval). Demonstratsioonesinemistel näitasid oma oskusi teiste seas Iraani (vasakul üleval) ja Põhja-Korea sportlased (paremal all). Ka rahvatantsunumbreid ja tuleneelamisega vürtsitatud trummietendust hõlmanud võimsa vaatemängu lõpetas taipoksi duell, kus eestlane Kevin Renno (keskel, tumedate kinnastega) tegi tuule alla oma Tai kolleegile. Fotod: Stanislav Moshkov
Kuulus ja kummaline «Objekt nr 2011» 20. märtsini on Vabaduse väljakul avatud installatsioon «Objekt nr 2011», kus umbes 400 kultuuritegelast end linnarahval uurida lasevad. Fotol hetk avamisetenduselt.
Tummfilmifestival põikas Juuksurisse, Von Krahlis võõrustas mürafestivali Heliosphere Iseseisvuspäeval alanud 4-päevasel festivalil Heliosphere rokiti Von Krahli kahes saalis. 25. veebruaril rõõmustas raske muusika austajaid Soome bänd Circles (ülemisel pildil) eesotsas karismaatilise laulja ja klahvpillimängija Mika Rättoga. Samal ajal toimus lokaalis Juuksul Portugali ansambli Dead Combo (alumised pildid) ex prompt kontsert, millele eelnes helitausta loomine filmile «Inimene filmikaameraga» KUMU auditooriumis festivali «Tummfilmid tõstavad häält» raames.
Foto: Veiko Tubin
Fotod: Stanislav Moshkov
Kirjanik Karl Martin Sinijärv klaasboksis suvehüvesid nautimas.
Foto: Objekt nr 2011
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 4. märts 2011
Kristina Herodes soovitab – külasta Viru Keskuses algavat moefestivali FIBIT 9 FIBIT (Fashion Is Back In Tallinn) on Viru Keskuse korraldatav moeürituste sari, mis tutvustab igal kevadel ja sügisel algava hooaja kuumimaid moetrende. «Sel korral ootab vaatajaid tervelt kuus erinevat etendust. Usun, et tohutu ideedetulv ja rikkalikult värsket energiat ongi suurim pluss, miks kogu sellest moemöllust tingimata osa saada tasub!» räägib Kaubamaja loovjuht Kristina Herodes. Moefestival FIBIT toimub 4.– 5. märtsil Viru Keskuse aatriumis. Värskeimad hooajatrendid jõuavad moepublikuni stilistide Liina Steini ja Aldo Järvsoo nägemuses. Seekordse FIBIT-i raames toimub uudisena esmakordselt ka meestele suunatud moeetendus ja moelavale jõuab ühtlasi Tallinna Kaubamaja erietendus.
FIBIT-i avaürituse raames antakse üle Eestis ainulaadne moeauhind Kuldnõel. FIBIT-i kahel moepäeval esitletakse Viru Keskuse aatriumis klassikalisemaid kevadsuviseid kollektsioone etenduses «Söö, palveta, armasta» ja nooruslikumaid uusi trende moe-show’s «Suur Maalritöö». Viru Keskuse turundusjuhi Taivi Koitla sõnul pakutakse lisaks kahele hooajatrendide esitlusele publikule põnevust ka uute brändietendustega. Traditsiooniliselt annab kevadhooaja uutest trendidest ülevaate oma brändietendusega ka Marc O’Polo. Kõigi Eesti moekunsti austajate rõõmuks näeb laupäeval, 5. märtsil kell 16.00 FIBIT-i moelaval möödunud õhtul Kuldnõela tiitli võitnud moedisaineri kollektsiooni ja Väikese Nõela võitja loomingut.
TALLINN 2011
4.‒5. märts 19.00 Vene Kultuurikeskuse suures saalis (Mere pst. 5, Tallinn) Festival «Tummfilmid tõstavad häält» 04.03 film «Antenn» (Argentina 2007, rež. Esteban Sapir), live-helindus: Argento Tango Fusion (Hispaania) ja 05.03 film «Tabu» (USA 1930, rež: Friedrich Wilhelm Murnau), live-helindus: Konono № 1 (Kongo)
5.‒8. märts Eesti Vabaõhumuuseumis (Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn) Vastlanädal: 5. märts Vurripäev ehk laste mängu päev, 6. märts Ilu- ja tervisepäev, 7. märts Hernesupi- ja seajalapäev, 8. märts Liugupäev. Kogu vastlanädala jooksul on avatud kelgumägi, saab teha hobusõitu ja Kolu kõrtsis vastlaroogasid maitsta. Kolga talu rehe all on vaatamiseks vana-aegsete talviste liikumisvahendite väljapanek. Kuni 17. aprill Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/ Valge 1, Tallinn) näitus «Mapping». Pikkade traditsioonidega Ljubljana Graafikabiennaali hitt-tööde näitus tõi teiste nimekate kunstnike seas Eestisse Damien Hirsti, Robert Rauschenbergi, Richard Hamiltoni ja Pablo Picasso tööd.
Kuni 8. mai Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) Tallinna XV graafikatriennaal «Armastuse, mitte raha pärast». Tallinna XV graafikatriennaal püüab kajastada kaasaegses kunstis valitsevat hetkeseisu üleilmse finantskriisi ajastul ning vaadelda selles kontekstis kunsti loomise, esitlemise ja vastuvõtuga seonduvaid probleeme.
FIBIT-i päevased moeetendused on tasuta ning oodatud on kõik huvilised, 4. märtsi õhtul
FESTIVALI AJAKAVA: 4. märts 14.00 Suur Maalritöö (stilist Liina Stein) 14.30 Marc O’Polo (stilist Ülle Klement) 15.00 Kaubamaja (stilist Riina Põldroos) 16.00 Söö, palveta, armasta (stilist Aldo Järvsoo) 16.30 Baltman (stilist Aldo Järvsoo) 17.00 Suur Maalritöö 17.30 Marc O’Polo 18.00 Kaubamaja 19.00 Söö, palveta, armasta 19.30 Baltman
vastamata näidendiga. Undusk oskab suurepäraselt kasvatada ajaloolistele isikutele «liha luude peale» ja vormida neist sügava siseilma ja keerulise psühholoogiaga tegelaskujud. Kui kahe targa ja võimsa mehe vahel on lahendamata vastasseis, seisab seal kuskil liiga lähedal üks naine. Osades: Hannes Kaljujärv, Üllar Saaremäe (Rakvere teater), Liina Olmaru, Aivar Tommingas, Marika Barabanštšikova, Jüri Lumiste, Martin Kõiv, Markus Luik, Kristo Toots, Jaan Sööt.
8. märts 19.00 Rakvere teatris (Kreutzwaldi 2a, Rakvere) etendus «Mina, naine». Etenduse autor on Kati Murutar ja lavastaja Toomas Suuman. Naise osas Ülle Lichtfeldt. Kõik mehed on sead, kõik naised on naised. Õieti sellepärast ongi kõik mehed sead, et naised on vaid naised. Naised on meestest jumalad loonud. 9. märts 19.00 Sadamateatris (Soola 5b, Tartu) etendus «Quevedo». Tegemist on kirjaniku ja kirjandusteadlase, akadeemik Jaan Unduski ainukese seni la-
5. märts 13.00 Suur Maalritöö 13.30 Marc O’Polo ‒ Söö, palveta, armasta 14.00 Kaubamaja 15.00 Söö, palveta, armasta 15.30 Baltman 16.00 Kuldnõel 2010 võitja kollektsioon 17.00 Suur Maalritöö 17.30 Marc O’Polo 18.00 Kaubamaja 19.00 Söö, palveta, armasta 19.30 Baltman Foto: Jürgen Joost
MUUSIKA
4. märts 17.00 Rakvere Rahvamajas (Fr. R. Kreutzwaldi 2A, Rakvere) PL Muusikute Toetusfond esitleb «Meistrite Akadeemia», Sigrid Kuulmann (viiul), Marko Martin (klaver). Kavas: J. S. Bach, E. Ysaye, C. SaintSaens.
TEATER 4. ja 5. märts 19.00 Cabaret Rhizome’is (Kaarli pst 9, Tallinn) etendus «Asjad». Lavastuse idee tõukub ühest küljest Georges Pereci loomingust ja teisest küljest tähelepanekust, et muusikateose puhul võib ühe instrumendi partii jääda noodikirjas küll samaks, ent teiste pillide lisandumisel saavad noodid uue tähenduse. Lavastaja: Peeter Volkonski. Osades: Anatoli Tafitšuk, Päär Pärenson, Joonas Parve ja Ajjar Ausmaa.
toimuv Kuldnõela gala on aga kutsetega kinnine üritus.
11. märts 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) ooper «Boheem». 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud julgeid kõlavärvinguid ja meeldejäävaid meloodiaid kasutades Pariisist kauni ja romantilise pildi.
TANTS 10. märts 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) ballett «Coppelia». Léo Delibes’i ballett Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse «Uneliivamees» ainetel. Lavastuse koreograaf-lavastaja on Ronald Hynd, muusikaline juht ja dirigent Mihhail Gerts ning kunstnik Roberta Guidi di Bagno. 1870. aastal Opéra Paris’s esietendunud «Coppéliat» saatis esietendusest alates suur publikumenu ja nii on see kaunis ballett püsinud teatrite repertuaaris pea poolteist sajandit.
4. märts 21.00 Rock Café’s (Tartu mnt 80d, Tallinn) Ultima Thule kontsert «Jälgede jälgedes». Ultima Thule albumi esitlus. Bänd tähistab ühtlasi oma 24. sünnipäeva. 5. märtsil 17. 00 Vene Kultuurikeskuse kammersaalis (Mere pst. 5, Tallinn) PL Muusikute Toetusfond esitleb «Meistrite Akadeemia», Alla Popova (sopran), Valentina Kremen (metsosopran), Andres Mutso (klaver). Kavas: M. Mussorgski, N. Rimski-Korsakov, P. Tšaikovski jt. 5. märts 20.00 Rock Café’s (Tartu mnt 80d, Tallinn) ansambel «Singer Vinger» tähistab oma 25. sünnipäeva.
8. märts 19.00 Tartu Jaani kirikus (Jaani 5, Tartu) Noorkuu
naistepäevakontsert. Esineb ansambel «Noorkuu». Kaasa teeb Tallinna Kammerorkestri kvintett.
11. märts 20.00 Klubis Rock & Roll Heaven (Tiigi 76A, Tartu) Jäääär: albumi «Juu-uubel» esitluskontsert. 20-aastane urbanfolk-kvartett Jäääär tähistab oma ümmargust sünnipäeva ja esitleb juubeliplaati. Kui Tartus ja Tallinnas esinetakse vahelduseks rokilikumas miljöös, siis Rakveres, Pärnus ja Kuressaares toimuvad kontserdid teatrimajades. 11. märts 22.00 NO99 Jazziklubi (Sakala 3, Tallinn) Talvejazz 2011: «Kadri Voorand Trio». Kadri Voorand esineb koos Taavo Remmeli ja Virgo Sillamaaga. Sel korral kuulevad tema live-kontserti Klassikaraadio vahendusel paljude Euroopa raadiojaamade jazzisõbrad. Viimasel paaril aastal on Kadri Vooranda inspireerinud just eesti autorite väärtluule.
KINO 7. märts 15.00 Kinos Artis (Estonia pst 9, Tallinn) kirjandus kinos: «Kuritöö ja karistus». Arvatakse, et Kulidžanovi ekraniseering on kõige romaanilähedasem ja täiuslikum Dostojevski kirjandusteosest. Raskolnikovi osa täidab vene draamanäitleja Georgi Taratorkin, politseiniku osa Innokenti Smoktunovski. 8. märts 18.30 Athena keskuse kinosaalis (Küütri 1, Tartu) väärtfilm «Ühe nümfomaani
päevik». Ta on veetlev, haritud ja materiaalselt kindlustatud 28-aastane naine. Peale selle on ta väga vabameelne ja otsib väsimatult uusi seksiseiklusi, et rahuldada oma seksikirge ja uudishimu. Ta magab, kellega tahab ja millal tahab. Tema jaoks on seks elustiil.
NÄITUS Kuni 6. märts Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 6, Tallinn) joonistuste näitus «Harilik». Süsi ja harilik pliiats on odavaimad ainelise kunsti tegemise vahendid. Nendega tõmmatud joont saab kergesti tagasi olematuks muuta, kustutada. Mõlemad asjaolud tingivad joonistuse kaastähenduseks proovi – harjutamise ja kavandamise. Joonistus võib olla uurimus. Kuni 20. aprill Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai 17, Tallinn) näitus «Käpikud ja sõrmikud». Näitus esitleb Hilja Kullese, Selma Remme, Hilda Kruusi, Kler Halliku, Saima Loigu, Lea Walteri, Inge Nurmoja ja Elgi Reemetsa kindaloomingut. Taustmaterjalina on väljas ka kinnaste moodsust rõhutanud ajakirjad. Kuni 29. mai Ahhaa keskuses (Vabaduse väljaku all, Tallinn) näitus «Muuseum näitab keelt». Interaktiivne näitus toob külastajate ette eesti keele eripärad ja ajaloo, tutvustab keele ülesehitust ning pakub võimalusi keelega mängimiseks ning katsetamiseks. Keel saab siin nähtavaks, kuuldavaks ja katsutavaks.
KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:
Hotels Restaurants Cafés nightlife Sightseeing events Maps
TALLInn
“In Your Pocket: A cheeky, wellwritten series of guidebooks.” The New York Times
December 2010 - January 2011
Most complete guide to the city
Eur opean Capital of Culture