http://www.tallinn2011.ee/get/106/Tallinna%20esialgne%20taotlus%20Euroopa%20Komisjonile by Kultuuripealinn Tallinn

inn, mis ei saa kunagi valmis

EESSÕNA

LINN, MIS EI SAA KUNAGI VALMIS

LÜHIÜLEVAADE

EESMÄRGID

TAUST: UNISTUS EUROOPAST, UNISTUS

ELUKVALITEEDIST

isukord

TULEMUSED

TULEVIKU TALLINN

KULTUURISÜNDMUSTE PROGRAMM 2011

KOOSTÖÖ KULTUURIPEALINN TURUGA

ORGANISATSIOON

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

EELARVE

TURUNDUS JA KOMMUNIKATSIOON

TÄNUAVALDUSED

uroopa

kultuuripealinna

ni-

Tallinnal on pikk ja kuulsusrikas ajalugu, aga ka paljutõotav

metusest on 20 aastaga saa-

tulevik. Me ei tahaks ju, et tallinlaste saavutuste tipuks ka

nud rahvusvaheliselt kõrgelt

tulevastel aegadel jääks keskaegse Euroopa ja maailma ühe

hinnatud tiitel. Seniste kul-

kõrgeima ehitise rajamine – 159 meetri kõrguse Oleviste kiri-

tuuripealinnade

kogemused

ku püstipanek 15. sajandil. Me tahame ka 21. sajandi alguses

on näidanud, et tiitel mõjutab

Euroopa kultuuriruumile taas Tallinnat ja Eestit meenutada.

kogu linna arengut, elavdab kultuurielu, toob linna investee-

Ettevalmistused selleks, et aastal 2011 oleks meil võimalik nii

ringuid ja turiste, suurendab tööhõivet ja rahvusvahelist tun-

Euroopale kui ka kogu maailmale öelda tere tulemast Euroo-

tust. Kultuuripealinnaks kandideerimine tähendab Tallinna

pa kultuuripealinnana, on juba täies hoos!

jaoks ainulaadset võimalust linna ulatuslikuks arendamiseks traditsioonilisi tegevus- ja koostööpiire ületades. Tallinna ja

Head lugemist!

kogu Eesti jaoks on see projekt pärast 1980. aasta olümpiamänge ja 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust ilmselt suurim rahvusvahelise tähtsusega ettevõtmine. Tallinn kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks 2011, lähtudes teadmisest, et kultuuripealinna tiitel ei tähenda ainult

essona

üheaastast ülitihedat kultuurisündmuste kalendrit, vaid kohustust väärtustada linna kui kultuurikeskkonda nii oma elanike ja külaliste kui ka loomeinimeste ja ettevõtjate jaoks. See on ka hea võimalus tutvustada maailmale nii Tallinna kui ka kogu Eestit. Kultuuripealinna aastat ette valmistades ja tiitlit kandes kaasab Tallinn programmi ühtlasi teised Eesti linnad ja piirkonnad. Juba praegu hõlmavad paljud Tallinnas toimuvad kõrgetasemelised kultuurisündmused (Orelifestival, Jazzkaar jt) mitmeid teisi Eesti linnasid, pakkudes niiviisi osasaamisrõõmu suuremale hulgale inimestele. See üheskoos tegemise ja kultuurikogemuse jagamise traditsioon peab kultuuripealinnaks kandideerimise ja selle tiitli hoidmise käigus laienema

Kaia Jäppinen

Peeter Rebane

Tallinna abilinnapea

Tallinn 2011 projektijuht

ja süvenema. Meie esmane eesmärk 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnana on arendada kultuuri prioriteeti linna arengu planeerimisel, luua kõigile kultuuritegijatele ja -tarbijatele parem juurdepääs Euroopa kultuuride rikkusele ning samuti anda tegutsemiskindlus kõigile, kes oma loomingulisust just Tallinnas rakendada soovivad.

ALLINN ON PIIRILINN JA KINDLUSLINN, CITY JA AEDLINN, SADAMALINN JA KUURORTLINN, TOOSTUSLINN JA ULIKOOLILINN. TALLINN ON KORRAGA EESTI SUURLINN JA MAAILMA VAIKELINN, EESTI AINSA LINNASTU VAIKE OSA JA RAHVUSVAHELINE TOMBEKESKUS, REGIOONI RAHVASTIKU KOONDUMISE KESKPUNKT.

on hoiul ja kasvab Tallinnas. Tallinn esindab Eestit paratamatult. Tallinn on loomulik valik välismaiste kultuuriesinduste irjalikult esmamainitud 1154.

asupaigaks, samuti nagu eesti kultuur välismaal on esinda-

aastal ja linnaõigused saanud

tud Tallinna kaudu. Esindades pealinnana riiki, esindatakse

1248. aastal on Tallinn juba

ka kultuuri, sest eesti kultuur on Eesti riigi tähtsaim põhisea-

ligemale 800 aastat suurim

duslik mõte.

eestlaste linn maailmas. IGAVENE LINN. Tallinn ei saa kunagi valmis, nagu ka miski, mis siia kunagi rajatud on, ei kao jäljetult. Tallinn on põhjamaise arhitektuuriajaloo näidiseksemplar. Tallinna linnaehituslikus pärandis on esindatud kõik aastasajad 13ndast 21ni. Ükski sõda ega rahuaeg, looduskatastroof ega tehnikarevo-

Muinasjuttu Eestist vestsid juba antiikaja maadeavastajad

lutsioon pole suutnud Tallinnast hävitada rohkem kui ainult

Pytheas ja Tacitus. Kaugel põhjas, viimases peatuses enne

tema nõrgemad osad.

maailma lõppu pidi asuma veel üks kummaline maa kummaliste inimeste ja kummaliste kommetega. Aga sellest maast

inn, mis ei saa kunagi valmis

RAHVUSVAHELINE LINN. Tallinna planeeringuid ja hooneid,

teati ainult jutustada, sest keegi seda oma silmaga vaatama

kindlustusi ja parke on projekteerinud sakslased, venelased,

ei jõudnud. Tuhat aastat hiljem jõudsid araabia seiklejad juba

rootslased, soomlased, itaallased ja eestlased. Traditsioonili-

ka kohale ja üks neist, Al Idrisi, märkis kaardile selle kumma-

selt multikultuurses Tallinnas elab inimesi kõigist neist rah-

lise maa tähtsaima linna – Tallinna. Läks veel tuhat aastat ja

vustest ja Tallinnas näeb kõigi nende rahvuste kultuuri, kes

Tallinn oli kogu maailma jaoks jälle aastaid ainult muinasjutt,

Eestis esindatud on.

linn, kuhu kohale jõudsid vaid üksikud. Aastast 1991 on muinasjuttude viimane hea sadam jälle kaardil, maailmale lahti

LINNADE LINN. Tallinn ühendab endas kõikide Eesti linnade

ja kogetav.

tunnuslikud omapärad: Tallinn on piirilinn ja kindluslinn, city ja aedlinn, sadamalinn ja kuurortlinn, tööstuslinn ja ülikoolilinn. Tallinn on korraga Eesti suurlinn ja maailma väikelinn, Eesti ainsa linnastu väike osa ja rahvusvaheline tõmbekeskus, regiooni rahvastiku koondumise keskpunkt. VÄRAV MAAILMA, VÄRAV EESTISSE. Tallinnas on kõigi Eesti teede sõlmpunkt. Tallinnast algavad maanteed ja raudteed igasse Eesti punkti ning Eestit maailmaga ühendavad mereja õhuteed. Tallinn on ainus värav, millest Eestisse tulev maailm läbi mahub. Tallinna on majanduslikult otstarbekas koonduda, sest Tallinn on Eesti suurim „turuplats”. ESIMENE JA ESINDUSLINN. Mis sündima peab, võib sündida mujal, aga varem või hiljem hakkab seda hoidma ja esindama Tallinn. Muinasparlament loodi Raikküla kärajatel, iseseisvusmanifest loeti ette Pärnus ja riigi rajanud rahuleping kir-

jutati alla Tartus, kuid iseseisvus koos riigi institutsioonidega

Ega ta asjata päri, kas linn on valmis. Kui vanakesele ütelda, et linn on valmis, siis laseb ta kättemaksuks järvevee linna peale voolata ning kõik linlased ja nende maise vara ära uputada. anad legendid ei valeta. Ja isegi

Iga tallinlane teab seda (aga keegi ei tea, mida teeb vanake

kui valetaksid, siis selle katse-

ülejäänud 364 päeva aastas) ning aastast aastasse, sajandist

liselt kindlakstegemine oleks

sajandisse saab vanamees vastuseks, et linn pole valmis, ikka

liiga ohtlik. Tallinlastel pole le-

alles ehitatakse. Tallinlased peavad ehitama nii headel kui

gendide vettpidavust kontrolli-

halbadel aegadel, rikkuses kui ka vaesuses. Kui Tallinn valmis

da vajagi, sest vanasse legendi Tallinnast on kätketud kõige

saaks, oleks see linna hukk. Nii on Ülemiste järve vesi tallin-

püsivam ja kohustavam arenguidee, mis ühel linnal saab olla:

lastele korraga nii elu allikas kui ka suurim oht, arm ja hirm

ehitada, täiustada, muuta ja parandada, igavesti püüelda

korraga. Tallinn on linn, mis ei saa kunagi valmis.

täiuslikkuse poole. Vana Tallinna pea kohal, Ülemiste paekaldal seisab oma kallaste vahele vangistatud järv. Linn ise, tema keskel kõrguv Toompea mägi välja arvatud, laiub piki mereranda vaid mõned meetrid merepinnast kõrgemal. Ülemiste järve kõrgus merepinnast on aga 37,5 meetrit. Suurvee aegadel jääb järve veetase ehk ainult pool meetrit kaldaservast madalamale. Viimati tõusis Ülemiste üle kallaste 19. sajandi lõpul. Ülemiste on järv, kust tallinlased juba enam kui pooltuhat aastat piiramatult eluks vajalikku joogi- ja pesuvett saavad. Seesama vesi võib aga ka linna hävitada. Igal aastal ühel kindlal päeval tuleb järvest hall vanamees, koputab linnaväravale ja nõuab linnavahilt või ka juhuslikult möödakäijalt aru, kas linn on lõpuks valmis saanud. Keegi ei tea täpselt, kust vanake tuleb ja kes ta on, kuid igaüks tunneb ta ära kui Ülemiste vanakese, mehe teispoolsusest. Mõned räägivad, et kunagi ammu polnudki linna pea kohal järve rippumas. See tekkinud eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja ema Linda pisaratest, kui see oma meest leinas ja hiigelrahnudest kalmuküngast kokku kandis (hauaküngas ise on tuntud Toompea mäena). Teised teavad pajatada, et järve kohal kunagi hoopis põld olnud. Kündnud mees väljal, kui korraga hirmus vihmapilv kerkinud. Teised karjunud küll, et kündja põllult ära tuleks, kuid vihmavette, mida tuli terve järvetäis korraga, mees ära uppunudki. Kas seesama mees ongi Ülemiste vanake, pole kindel, kuid igatahes on Ülemiste vanake kuri ja kättemaksuhimuline.

ALLINNA 2011. AASTA KULTUURIPROGRAMM ON ALLUTATUD TUNNUSLAUSELE „EVERLASTING FAIRYTALE”, MIS TAHENDAB, ET 2011. AASTAL ON TALLINNAS VOIMATU VOIMALIK JA KUJUTELMAD TEGELIKKUS NING TALLINN ISE PAIKNEB REAALSE JA MUINASJUTUMAAILMA PIIRITSOONIS.

Tallinna kultuuriprogramm Euroopa kultuuripealinnana seab eesmärgiks euroopalike väärtuste ja „meie”-tunde süvendaallinn kandideerib 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks, sest Euroopa kultuuripealinnade statuudis püstitatud eesmärgid kattuvad Tallinna arengueesmärkidega ning toetavad Tallinna pikaajalisi sihte. Tallinna eesmärgiks kultuuripealinnana on arendada kultuuri prioriteeti linna arengu planeerimisel, luua kõigile kultuuritegijatele ja -tarbijatele parem juurdepääs Euroopa kultuuride rikkusele ning samuti tegutsemiskindlus kõigile, kes oma loomingulisust just Tallinnas rakendada soovivad. Tallinn käsitleb aastat Euroopa kultuuripealinnana kui osa pikast protsessist, mis muudab linnaruumi kultuursemaks,

uhiulevaade kultuurilinn kultuurimeres

viib eesti kultuuri Euroopasse ja loob eestlaste euroopa identiteeti. Kultuuripealinna majanduslikud mõjud ulatuvad üle terve Eesti, poliitilised mõjud aga suurendavad kogu regiooni julgeolekut. Tallinn loodab Euroopa kultuuripealinna raamistikku kasutades luua ja rakendada innovaatilisi lähenemisviise linnaplaneerimisele ja keskkonnakujundusele, kasutada selleks terve Euroopa vabatahtlike vaimset potentsiaali ja koostöötahet ning leida sel teel ka vastused seni vastamata küsimustele linna arendamisel. Valmistudes aastaks Euroopa kultuuripealinnana, realiseerib Tallinn käesolevas taotluses kirjeldatud plaanid, et kujundada Tallinnast vana ja uut ühendav, kaasaja elustandarditele vastav keskkonnasäästlik ja inimsõbralik linn. Tallinna põhiväärtused, millele toetub linna areng, on loomingulisus, avatus, multikultuursus, partnerlus ja tasakaal. Kõik, mis linnas toimub, peab viima dünaamilise tasakaalu suurenemise suunas, st eesmärkide poole liigutakse kiiresti ja kindlalt, sealjuures unustamata oma kohustusi ja vastutust maailma suurima eesti kultuuri keskusena. Tallinn loodab uusi arendusmeetodeid ja -tööriistu arendades olla Euroopale vähemasti samavõrra andja kui Euroopalt saaja, pakkuda kõrvuti ehedalt ees-

mise, sidemete tugevdamise teiste Eesti piirkondadega, kultuurilise koostöö Euroopa rahvastega, kultuuriprogrammi mitmekesistamise uute omalaadsete üritustega, kultuuritarbimise suurendamise, uute talentide avastamise, sotsiaalse sidususe suurendamise Eesti ühiskonnas ja kogu Euroopas. Tallinna 2011. aasta kultuuriprogramm on allutatud tunnuslausele „Everlasting Fairytale”, mis tähendab, et 2011. aastal on Tallinnas võimatu võimalik ja kujutelmad tegelikkus ning Tallinn ise paikneb reaalse ja muinasjutumaailma piiritsoonis. Tallinn töötab kultuuripealinna programmi heaks oma laiaulatuslikus rahvusvahelises koostöövõrgus, luues uusi kontakte ning panustades ühistegevusse Turu linnaga Soomes, mis on Tallinna kaksik-kultuuripealinn 2011. Soome lahest saab 2011. aastal omanäoline Euroopa kultuurimeri. Tallinn lähtub kultuuripealinna eelarveprognoose koostades senisest Euroopa kultuuripealinnade rahastamispraktikast, mille põhjal linn ise rahastab projektist vähemalt kolmandiku, umbes samaväärset osalust oodatakse riigilt ning ülejäänud osas arvestab Tallinn ettevõtete toetusega ja projektide tuluga. Kulutuste suurus on kooskõlas kultuuripealinna tuludega. Kultuuripealinna programmi ettevalmistamiseks loob Tallinn iseseisva sihtasutuse, mis koordineerib ja korraldab kõike kultuuripealinnaga seonduvat rahastamisest ja rahvusvahelisest koostööst alustades ning projektinõustamise ja koolitusega lõpetades. Sihtasutus korraldab ka kultuuripealinna turundust ja kommunikatsiooni. Kultuuripealinna programm on eesmärgi täitnud, kui selle toetamiseks loodud infrastruktuur ja tugisüsteemid osutuvad linlastele kestvalt vajalikuks ka pärast kultuuriaasta lõppu, kui Tallinn on saavutanud valmisoleku kui tahes kõrge kategooria rahvusvahelise suursündmuse võõrustamiseks ning kui Tallinn on end peamiselt Euroopa sihtturgudel teadvustanud tuntud ja tunnustatud kultuuriturismi sihtkohana.

tilikku ja uudset, ent universaalset.

ALLINNA EESMARK KULTUURIPEALINNANA ON TOESTADA ISEENDALE JA TERVELE MAAILMALE, ET TUGEVALE KULTUURILISELE ALUSELE RAJATUD VAIKE UHISKOND VOIB JA SUUDAB OLLA VORDVAARNE PARTNER KUI TAHES SUURTELE.

allinna

missioon

Euroopa

kultuuripealinnana kendada

kogu

ra-

linnaruum

IMAGO

kultuuri teenistusse. Tallinna eesmärk kultuuripealinnana

(KULTUURI)TURISM

on tõestada iseendale ja tervele maailmale, et tugevale kultuurilisele alusele rajatud

KULTUURILOOME JA -VAHETUS

väike ühiskond võib ja suudab olla võrdväärne partner kui LOOMEMAJANDUS

tahes suurtele. Tallinn soovib Euroopa kultuuripealinnana tähistada oma taassünni (1991) järgset täiskasvanuks saamist, mis tähendab eneseleidmist ja enesekindlust, soovi ja võimet

INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE

kanda vastutust.

esmargid tagasi kaardile, edasi kaardile

Kogu Euroopa kultuuripealinnade süsteemi algsed eesmär-

Tallinn käsitleb aastat 2011 Euroopa kultuuripealinnana kui

gid oleksid justkui Tallinna jaoks kirjutatud, ehkki süsteemi

aastapikkust vahefinišit teel, mille lõppu pole näha. Tallinna

loojad ei saanud veel kuidagi arvestada ei Euroopa Liidu laie-

peaeesmärgid Euroopa kultuuripealinnana on:

nemisega ega Eesti kuulumisega liidu liikmeskonda. Tallinn arvestab sellega, et on Euroopa kaardil uus ehk hästi unus-

• Luua inimeste loomingulist aktiivsust ja algatusvõimet es-

tatud vana, paljude jaoks Euroopas veel pigem muinasjutt

matähtsana arvestav linnakeskkond, suunates linna inves-

kui reaalsus. Tallinn püüab kultuuripealinnana end reaalsesse

teeringuid infrastruktuuri elanike kasvavaid kultuurilisi vaja-

Euroopa kultuuripilti kinnistada, seejuures oma muinasjutu-

dusi esmatähtsaks pidades.

lisust kaotamata. • Luua mängureeglid, mis võimaldaksid loomemajandusel Iga kultuuripealinn peab tahtma kasutada oma ajaloopäran-

hõivata strateegiline positsioon Tallinna majanduselus ning

dit ning linnaarendust ja elukvaliteeti kultuurilise mitmekesi-

muutuda osaks Tallinna kaubamärgist.

suse hüvanguks, hoolitseda selle eest, et kultuuriloome oleks kõiki ühiskonnakihte siduv, maksimaalselt kaasav tegevus,

• Soodustada Eesti ja teiste Euroopa rahvaste, nii loojate

ja kindlustada kultuurikoostöö kaudu linna kuulumine rah-

kui ka institutsioonide kultuurilist läbikäimist, uusi projekte

vusvahelise vaimuelu võrgustikku. Just seda on Tallinn juba

ja koostööd, et muuta Tallinn püsivalt avatuks ja multikul-

aastaid soovinud ja selle nimel tegutsenud ning just selleks

tuurseks; luua Tallinna olemasolevate ja tekkivate tähtsünd-

on ajalugu Tallinnale nii inimeste kui ka linnakeskkonna näol

muste finantseerimis- ja nõustamissüsteem, mis kindlustab

suurepärased eeldused kinkinud.

Tallinnale oluliste ürituste jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise maine.

Tallinna eesmärk Euroopa kultuuripealinna aastaks valmistudes on algatada uusi pikaajalisi protsesse, mis toetaksid

• Saavutada Tallinna tuntus turismi tähtsamatel sihtturgu-

nii olemasolevaid kui ka veel sündimata kultuurilisi algatusi

del kultuuriturismi atraktiivse sihtkohana ning selle kaudu

ning teeksid kultuurielus osalemise kõigile linlastele ja linna

saavutada kultuurituristide osakaalu hüppeline tõus Tallinna

külalistele ahvatlevamaks ning kättesaadavamaks. Tagasitee

külastajate hulgas.

Euroopa kultuurikaardile käib inimeste kahesuunalise liikluse kaudu.

ALLINNA JOUKUSE ALUSEKS ON ALATI OLNUD TEMA AVATUS – UKS EUROOPA ALUSVAARTUSI.

KONKURENTSIVOIMELINE ELUKESKKOND Kvaliteedi kasvatamine peab algama iseendast. Efektiivse linnavõimuta ei teki rikast linna. Seetõttu kavatseb Tallinn kultuuripealinna programmi ettevalmistamiseks luua pilootpro-

AGASI EUROOPASSE Kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011 on Tallinna ja kogu Eesti jaoks võimalus tulla täisväärtuslikuna tagasi Euroopasse, see on meile võimalus saada kultuursemateks eurooplasteks, kinnistada eesti identiteedi kõrvale euroopa identiteet. Tallinn tunnistab endale, et kuigi linn on oma pika ajaloo jooksul olnud pea alati avatud ja rahvusvaheline, on alles hiljuti lõppenud ja 50 aastat kestnud okupat-

aust: unistus euroopast, unistus elukvaliteedist

sioon jätnud linnaruumile ning linlaste mentaliteedile oma jälje, milles kaugeltki kõik ei ole säilitamisväärne. Tallinna elanike hulgas on arvestatav protsent inimesi, kes ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanikud, ning veel rohkem neid, kelle jaoks Euroopa ei ole veel ühemõtteliselt „meie”, vaid endiselt „nemad”. Kultuuripealinn on suurepärane raamistik haridus- ja kasvatustööle, mis aitab Eesti elanikel kasvada eurooplasteks ning näha ühises Euroopas põhiliselt sisemist vajadust, mitte välist sundi. Tallinn sai Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnaks alles 2004. aastal. Siirdeühiskonnas toimunud muutused on olnud alates 1990. aastatest sedavõrd kiired, et muutuste mõistmiseks ning nendega kohanemiseks pole sugugi kõigile piisavalt aega jäänud. Eesti skepsis Euroopa Liidu suhtes on hakanud kahanema alles liitumise järel, kuid paljudele tähendab Euroopa Liit endiselt mitte ühiseid väärtusi, vaid „Brüsseli seadusi” ja „Brüsseli raha”, mis olid ja on ühtviisi nii hirmutavad kui ka ihaldusväärsed. Selle vaate tasakaalustamiseks, saaja-mentaliteedi tõrjumiseks ja „meie”-tunde kinnistamiseks on vältimatu tuua raha kõrvale Tallinnasse võimalikult rohkem Euroopa kultuuri ja euroopalikke väärtusi kandvaid inimesi. Selleks on kultuuripealinna staatus parim ja kontsentreerituim võimalus.

jektina uusi organisatsioonimudeleid, eesmärgiga arendada neist välja universaalset kasutamist võimaldavad tugistruktuurid, organisatsioonid, mille tegevusprintsiipe ja ülesehitust saab kanda edukalt üle nii teistele elusfääridele (haridus, sotsiaalelu) kui ka teistesse omavalitsustesse, Eestisse ja tervesse Euroopasse. Tallinna jõukuse aluseks on alati olnud tema avatus – üks Euroopa alusväärtusi. Turism on pärast piiride avanemist olnud Tallinnale kui Eesti riigi rahvusvahelisele peaväravale suur tuluallikas ja kiiresti kasvav majandusharu. Kuigi kasvu piire pole veel näha, annab Tallinn endale aru, et pidevalt kvaliteeti kasvatamata ei õnnestu lõputult kasvatada ka kvantiteeti. Tänaseni on turismi arengut vedanud põhiliselt erainitsiatiiv, kuid väikesel turul, nagu seda on Eesti, ei tekita turuhoovad kõigis eluvaldkondades ühtviisi tugevat kasvu. Kuigi Tallinna kasv turismimagnetina on olnud ka globaalselt märgatav, on just kultuuripakkumise osas rohkesti arenguruumi. Tallinn on lähiturgudel tuntud meelelahutus- ja ostukohana, kuid mitte kultuuri- ja hariduslinnana. Selle ühekülgse hinnangu tasakaalustamiseks annab kultuuripealinna raamistik võimaluse kasvava meelelahutustööstuse kõrvale välja arendada laiaulatusliku kõrgkultuuri pakkumise. Tallinn arvestab sellega, et pikaajalist ja stabiilset majanduskasvu ei saa rajada ainult ühele majandusharule, mille dünaamikat kujundavad pealegi globaalsed mõjurid, mida linn ei kontrolli. Tallinn ei taha olla ainult nädalavahetuse meelelahutuskeskkond, vaid eurooplaste töö- ja elukeskkond. Arvestades demograafilisi trende Eestis, saab Tallinna elanikkond kasvada põhiliselt rahvusvahelise, mitte sisemigratsiooni arvel. Et rikkuse loojateks on eeskätt inimesed, peab Tallinn olema tulijatele avatud ning suutma tööks ja eluks midagi unikaalset pakkuda. Unikaalne on moodne kõrgtehnoloogia ajaloolises keskkonnas, piltlikult öeldes „tasuta

WiFi-ga keskaegne linnaruum”. Unikaalseks saab kujuneda otsedemokraatia mehhanismide laialdane kasutuselevõtt linna arenguotsuste langetamisel. Eesti on juba aastaid kogunud maailmas tuntust uute tehnoloogiate kiire rakendamisega avalikus ruumis ja see on hea alus, millelt edasi minna teadmistemahuka loovtööstuse soosimisel ja arendamisel, aga ka avaliku võimu efektiivsel korraldamisel. Kultuuripealinna staatus on parim võimalus kesk- ja uusaegse Tallinna tutvustamiseks kõrgtehnoloogilise elu- ja töökeskkonnana ning linna traditsioonilise rahvusvahelisuse ja multikultuursuse kindlustamiseks.

AVATUD JA TURVALINE Eesti pealinnana on Tallinnal terve rida kohustuslikke riiklikke funktsioone. Tallinn on ühtaegu nii riigi visiitkaart ja esindusväljak kui ka majanduslik ja kultuuriline mootor. Tallinn on Eesti riigivõimu kodu. Tallinna sisu ja väljanägemine määravad suure osa suhtumisest Eestisse kui riiki. Just Tallinn saab kaotada Eesti nime eest epiteedid „uus”, „postkommunistlik” jne, millega paraku veel Eestit mitmel pool Euroopas iseloomustatakse. Tallinn on nii asukohalt, väljanägemiselt kui ka meelelaadilt põhjamaine, ja kui Eesti pealinn Tallinn asub Põhjalas, ei saa ka terve Eesti asuda Venemaal, võtke või jätke! Pealinnana peab Tallinn olema võimeline võõrustama kõigi kaalukategooriate rahvusvahelisi üritusi ning suutma olla püsivaks koduks vähemasti mõnele Euroopa Liidu institutsioonile. Rahvusvaheline elu aga areneb seal, kus suudetakse kõige paremini täita julgeoleku- ja keskkonnanõudeid. Kultuuripealinna staatus on parim võimalus tutvustada Tallinna kui turvalist, puhast ja kõrgtehnoloogilist ehk parimas mõttes euroopalikku ja jätkusuutlikku tegevuskeskkonda. Väikeriigi eksistentsi võtmeks on tema avatus. Mida rohkem on Eesti riik rahvusvahelistesse suhetesse integreeritud, seda kindlustatum on tema julgeolek. Mida suurem on Tallinnaga emotsionaalselt või tööalaselt seotud inimeste ja organisatsioonide rahvusvaheline võrgustik, seda tagatum on Eesti riigi julgeolek.

ulemused lopp on alles algus Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisel seatud eesmär-

sündmuste hulk ning nende külastatavus on kasvanud.

gid võib saavutatuks lugeda, kui linlased kultuuripealinna aasta lõpuks end tõepoolest ise kultuursemateks eurooplas-

Tallinn töötab välja mõõdikud ja hindamissüsteemi, mille alu-

teks peavad, kui nad on sõlminud püsivaid sõprus-, kultuu-

sel linn kõigis viies põhikategoorias (infrastruktuur, loome-

ri- ja ärisuhteid ning tunnetavad oma kodulinna praegusest

majandus, kultuuriloome ja -vahetus, turism ja imago) sea-

elamisväärsema paigana.

tud eesmärkide poole liikumist ja nende saavutamist pidevalt jälgib ja kontrollib.

Kultuuripealinna programmis seatud eesmärgid on saavutatud, kui programmi läbiviimise toetuseks loodud infrastruktuur ja tugisüsteemid osutuvad linlastele kestvalt vajalikuks ka pärast kultuuriaasta lõppu ning kui Tallinn on saavutanud valmisoleku kui tahes kõrge kategooria rahvusvahelise suursündmuse võõrustamiseks. Tallinn on eesmärgid saavutanud, kui tänu valmistumisele aastaks Euroopa kultuuripealinnana on tulemuseks praegusest oluliselt suurem stabiilsus, järjepidevus ja pikaajalisus linnaelu ja -ruumi strateegilises planeerimises ning kultuuriloojate toetamises; kui loomemajandus moodustab linna majanduselus nähtava ja strateegilise tähtsusega osa. Eesti on saavutanud eesmärgi, kui tema pealinna ja ka teisi Eesti linnu tuntakse tänu Euroopa kultuuripealinnale Tallinnale kui ürgseid, alati Euroopa kultuurielu osaks olnud linnu, kuhu tasub tulla nii külla kui ka elama. Tallinn on eesmärgid saavutanud, kui kultuuri infrastruktuuri tehtavate investeeringute osakaal linnaeelarves on kasvanud; kui kultuurituristide absoluutarv ostu- ja meelelahutusturistide kõrval on kasvanud; kui elanikkonna usaldus Euroopa Liidu vastu on kasvanud; kui loomemajanduse osakaal linna majanduslikus kogutoodangus on kasvanud; kui kultuuri-

LDLAULUPIDUDE TRADITSIOON ULATUB TAGASI RAHVUSLIKKU ARKAMISAEGA, MIL 1869. AASTAL KORRALDATUD I ULDLAULUPIDU TOIMIS RAHVUSKULTUURILISE ENESETEADVUSE TEKKE KATALUSAATORINA.

Eelarve on miljonites eurodes.

esmärkide saavutamiseks in-

Objekt

Investeering

vesteerib Tallinn sihikindlalt

Lauluväljak

11,5

linna kultuurilisse infrastruk-

Vabaduse väljak koos Vabadussõja võidu

tuuri ja linnakeskkonda, töö-

monumendiga

tab välja kõrgtehnoloogilisi ja

Tallinna Linnateater

19,0

keskkonnasäästlikke lahendusi

Kultuurikatel

13,0

nii linnajuhtimise kui ka majan-

Linnahall

45,0

44,6

dus- ja kultuurielu arendamiseks. Olemasolevate ja uute inf-

Raekoda koos rannapromenaadiga

rastruktuuri objektide arendamisse kaasab linn võimalikult

Kadriorg ja muuseumikvartal

suurel määral erainitsiatiivi ja -kapitali.

Sakala Keskus

57,5

Rocca al Mare Metropol

95,5

Kunstiakadeemia

32,0

Paralleelselt projekteerimise ja ehitamisega käivitab Tallinn,

57,5 5,7

pidades silmas aastat 2011 Euroopa kultuuripealinnana, uute hoonete ja rajatiste võimalikult mitmekesise kasutamise tagamiseks loomingulisi ja arendusprojekte.

uleviku tallinn erinev, ent ometi seesama

iseseisvuse aluseks oleva Vabadussõja võidu samba ja me-

SUURINVESTEERINGUD KULTUURIRAJATISTESSE 2007–2011. KUMME ROHTU UPPUMISE VASTU LAULU VÄGI. Üldlaulupidude traditsioon ulatub tagasi rahvuslikku ärkamisaega, mil 1869. aastal korraldatud I üldlaulupidu toimis rahvuskultuurilise eneseteadvuse tekke katalüsaatorina. Lauluväljak kui üldlaulupidude läbiviimise paik on eestlaste kultuurilise iseolemise tähtsaim sümbol. Praegune lauluväljak, mille territoorium on kokku 20 hektarit, mille lava mahutab ligi 30 tuhat lauljat ning sadu tuhandeid vaatajaid, rajati 1959. aastal spetsiaalselt üld- ja koolinoorte laulupidude läbiviimiseks. Selleks, et püha paik oleks elanike teenistusse rakendatud ka laulupidude vahelisel ajal, arendab Tallinn 2010. aastaks lauluväljaku kompleksist välja multifunktsionaalse kultuuri-, meelelahutus- ja vaba aja veetmise keskkonna, mis on keskse raskuspunktina integreeritud Kesklinn–Pirita rannaala tervikusse. LÕKE RINGI KESKEL. Vabaduse väljak on Tallinna praegune keskväljak ning riiklike paraadsündmuste toimumiskoht. Vastavalt Eesti parlamendi otsustele on valitsus koostöös

Tallinna linnaga algatanud Vabaduse väljakule Eesti riikliku moriaalkompleksi rajamise, mis peab valmima 2008. aastal. Paralleelselt sellega kujundab Tallinn memoriaalist ülejääva, praegu autoparklana kasutatava osa linlastele aktiivseks puhketsooniks, orgaaniliseks osaks Tallinna vanalinna piiravast nn rohelisest vööndist, avades sellega ühtlasi vaatlemiseks originaalkujul linna 17. sajandil rajatud kindlustusrajatised. MOODSAD GRIMASSID, IIDSED KULISSID. Tallinna Linnateater on suurimaid riiklikke repertuaariteatreid Eestis, ainus, mis paikneb ajaloolises vanalinnas ning tegutseb Tallinna linna püsival finantstoetusel. 2010. aastaks valmib Linnateatris olemasolevale kolmele mängusaalile lisaks uus ja suurim, millega pannakse punkt aastakümneid kestnud tööle terve ajaloolise vanalinnakvartali rekonstrueerimiseks teatrikunsti tarbeks. UUS TULI VANAS KOLDES. 1912. aastal vanalinna ja mere vahelisele alale rajatud soojuselektrijaama hoonetekompleksist arendab Tallinn välja Kultuurikatla, mis on edasiarendus tänapäeval maailmas juba üldlevinud ja institutsionaliseerunud kultuuritehaste põhimõttele. Kultuurikatlast saab Eesti alternatiivkultuuri keskus ja loomemajanduse inkubaator, mis arendab edasi kultuuritehaste raames tekkinud loomingulisuse ja vabaduse sooduskeskkonda. Hoonetekompleksi

2008. aastal käivituval rekonstrueerimisel Kultuurikatlaks

tantsustuudio, multiplekskino, väärtfilmikino, jazzklubi, mit-

töötatakse välja universaalset kasutamist võimaldav säästva

mete restoranide ja kohvikute, poodide ja galeriidega komp-

renoveerimise mudel.

leks. Projekti ehitustööd käivituvad juba 2007. aastal.

TONDILOSS ÄRKAB ELLU. Tallinna linnahall valmis seoses

SADA RAHVAST SAMAS TARES. Tallinna läänepoolne kul-

Moskva olümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas

tuuritsentrum on kujunenud mererannale Haaberstis, kus li-

1980. aastal. See oli linna suurim, 4300 vaatajakohaga kont-

saks ajaloolisele vabaõhumuuseumile tegutsevad erakapitali

serdimaja ja spordisaal. Tänaseks on hoonetekompleks oluli-

toel linna suurim jäähall, polüfunktsionaalne Saku Suurhall jt.

selt amortiseerunud. Tallinn arendab tulevase Kultuurikatla

Olemasolevate hallide ja spordirajatiste baasil rajavad erain-

ja reisisadama kõrval mererannal paiknevast linnahallist välja

vestorid ja linn ühistöös multifunktsionaalse keskuse hotelli-

linna suurima, kuni 4000-kohalise konverentsikeskuse, mille

de, spordi-, kontserdi- ja konverentsisaalidega kõikvõimalike

tasapinnaline katuseala ja ümbrus jäävad linlaste kasutada

rahvusvaheliste suurürituste korraldamiseks. Projekteerimi-

avaliku kultuuriruumina.

ne algab 2008. aastal.

MEREVAHUS SÜNNIVAD IMED. Tallinna vana gooti raekoja

KAUNITE KUNSTIDE NÕIAKÖÖK. Eesti ainus kõrgema kuns-

rajamisest täitus hiljuti 600 aastat. 2007. aastal algab linna-

tihariduse keskus on aastaid tegutsenud amortiseerunud

võimule rahvusvaheliste konkursside toel uue kodu projek-

ruumides kesklinnas ja otsinud uut asukohta. Praeguseks on

teerimine ja ehitamine Tallinna mereranda järgmiseks 600

langetatud otsus arendada uus kunstiakadeemia välja prae-

aastaks. Et linlaste kõik teed viivad raekotta, arendab Tallinn

guses kohas, rekonstrueerides olemasolevad hooned kaasaja

aastaks 2011 puhketsoonina välja raekojast mõlemale poole

kunsti- ja haridusnõuetele vastavaks. Avalik-õiguslike ülikoo-

jääva rannaala linnahallist kuni lauluväljakuni, tuues sellega

lide rekonstrueerimist finantseeritakse riigieelarvest, kuns-

mere tagasi linlaste teenistusse.

tiülikooli rekonstrueerimine on lülitatud riigi eelarvestrateegiasse 2007–2010.

AEG SEISAB PÕLISPUUDE ALL. Vene tsaari Peeter I, kelle juhtimisel Venemaa vallutas Põhjasõjas (1700–1721) varem Rootsi kuningale kuulunud Eesti alad, korraldusel rajatud 100 hektari suurune Kadrioru park on Eesti ainus suuremõõduline prantsuse-itaalia tüüpi park, mille regulaarpargi osa rekonstrueerimine on alanud. Seoses Eesti Kunstimuuseumi Kumu uue hoone avamisega 2006. aastal Kadriorus koondab Tallinn 2011. aastaks pargi muuseumikvartalisse aina mitmekülgsemat muuseumitegevust. Park piirneb mereranna ning lauluväljaku alaga, moodustades sel moel Tallinna tervikliku kultuurilise puhkeala orgaanilise osa. Kadriorus paikneva Eesti Vabariigi presidendi residentsi tõttu on pargil tähtis roll

Paralleelselt infrastruktuuri arendamisega toetab Tallinn kultuuripealinnaks saamise eel ka väiksemamahulisi investeerimisprogramme, et kindlustada tegevus, mida planeeritakse alles ümberehitatavate või rajatavate hoonete ning keskkondade kasutamiseks Euroopa kultuuripealinnas. See

ka riiklike tseremooniate läbiviimisel.

pakub igale linlasele võimaluse olla linna näo kujundaja ning

TUHAST TÕUSEB TEADMISTE TORN. 1980. aastatel algselt

võtta.

N Liidu kompartei esindusürituste läbiviimiseks rajatud, tänaseks amortiseerunud hoonetekompleksi südalinnas andis Eesti riik 2003. aastal hoonestusõiguse alusel arendamiseks eraettevõttele Uus Sakala. Programmi järgi arendatakse keskusest 1800-kohalise konverentsikeskuse, muusikaliteatri,

INVESTEERIMISPROJEKTID. NAHTAMATU SAAB NAHTAVAKS, TUNDMATU TUNTAVAKS

aitab kõige uue mõttest varakult aru saada ning seda omaks

KULTUURIKILOMEETER. Tallinna rannaala oli terve okupatsiooniaja (1940–1991) suletud tööstusala ja piiritsoon. Kultuurikilomeetri projekti eesmärk on paralleelselt uue raekoja rajamisega elavdada Tallinna rannaala nii linlaste kui ka linna

külaliste jaoks ning muuta see linnaruumi aktiivseks kultuu-

ümbritseva rohelise bastionivöö rakendamiseks linlaste vaba

riotstarbeliseks osaks, mis ulatub piki rannajoont ajalooli-

aja veetmise kohana. Arengukava koostamine algatatakse

sest Patarei vanglast kuni lauluväljakuni. Kultuurikilomeeter

2006. aasta lõpul ning aastaks 2011 peab heaks kiidetud aren-

oleks moodne avalik ruum kohvikute, kunstigaleriide, jalg-

gukava rakendamine olema juba avaldanud elavdavat ning

rattateede, puhkealade ja palju muuga, mis pakub kõigile

mitmekesistavat mõju linnasüdame atmosfäärile.

vanuserühmadele võimalusi lõõgastumiseks ja kultuurseks ajaveetmiseks. Kõrvuti võimalustega jalutuskäikudeks ning

PÕHJALA VALGUSPÄRL. Valguspärl on linna välisvalgustuse

enese füüsiliseks proovilepanekuks liikumisharrastusest

arengukava aastateks 2006–2015. Selle põhieesmärkideks on

ekstreemspordini on Kultuurikilomeetrile ette nähtud vaba-

kultuuriväärtuste efektne eksponeerimine linnaruumis pi-

õhulavad kontsertide ja etenduste jaoks, samuti ruum kõik-

medal ajal (mida põhjamaises talves on kuni 18 tundi ööpäe-

võimalike tegevuskunsti ilmingute jaoks. Kultuurikilomeetri

vas) ning linlaste turvalisuse suurendamine. Valgustuskava

avalik ruum (puhkealad ja vabaõhulavad, spordirajatised jne)

hõlmab üheksat parki, sealhulgas Kadrioru parki, tervet aja-

kujundatakse kunstnike ja tulevaste tarvitajate koostöös.

loolist vanalinna ning olulisemaid skulptuure ja monumente,

Projekt käivitub 2007. aastal ning aastal 2011 rakendatakse

mis tänaseni seisavad pimeduses ja pole kunstiteostena vaa-

Kultuurikilomeetri keskkonda ühise avatud kunstiprojekti

deldavad. Ajalooliste mälestusmärkide (kirikud, linnamüüri

tarbeks koostöös Turu linnaga.

tornid) kõrval saavad valgustuse ka olulisemad nüüdisaegsed rajatised. Linna välisvalgustuse projektide realiseerimi-

IGAVENE NOORUS. Vanalinn on Tallinna identiteedi keskne

sel peetakse esmajoones silmas loomingulisust ja kunstilist

osa ning kuulub UNESCO kultuuriväärtuste maailmapäran-

originaalsust, samuti valgustussüsteemide energiasäästlik-

di nimekirja. Vanalinna väärtustamine ning vanalinna at-

kust. Valgustuskava koostamisel on võetud eeskuju Lyonis,

mosfääri hoidmine ja arendamine on üks kultuuripealinna

Glasgow’s, Liège’is, Melbourne’is ja Belfastis tehtust ning see

prioriteete. Vanalinn, kus paikneb suur osa kunstigaleriidest

viiakse täies ulatuses ellu aastaks 2015.

ja -ateljeedest ning muuseumidest, on ja jääb vaatamisväärsuste ja meelelahutuse keskuseks.

KULTUURIKATEL. Kultuurikatel on projekt sadamarajoonis asuva endise soojuselektrijaama hoonetekompleksi rekonst-

Eesti ühiskonna reorganiseerimine iseseisvuse taastamise

rueerimiseks ja arendamiseks Tallinna alternatiivkunsti kes-

järel on muutnud drastiliselt omandisuhteid ja ettevõtluse

kuseks. Kultuurikatla investeeringuprogrammiga kõrvuti

struktuuri vanalinnas. Muutuste tagajärjed vajavad korrasta-

käivitub Kultuurikatla sisuline tegevus, mida juhib võrdselt

mist ning tekkinud uued suhted suunamist uue arengukava-

Eesti kultuurikorüfeedest, noortest kunstiinimestest ja linna

ga, mis seab sihiks tuua vanalinna tagasi rohkem elu. Tallinn

esindajatest koosnev loomenõukogu.

algatas 2006. aasta sügisel vanalinna uue arengukava koostamise, mille eesmärgiks on määrata vanalinnale pikaajaline

Kultuurikatel tegeleb inimese loovuse arendamisega, kaasab

eluaseme- ja ettevõtluspoliitika, mis tagaks tallinlastele tur-

inimesi loomeprotsessidesse nii töötubade, vabatahtlikke

valise ja materiaalselt jõukohase elukeskkonna säilimise kõr-

ühendavate projektide kui ka festivalide kaudu. Eelistus on

vuti vanalinna atraktiivsuse suurendamisega turistidele nii

rahvusvahelise mõõtmega projektidel. Kultuurikatla mis-

vaatamisväärsuse kui ka teeninduskeskusena.

sioon on loomevaldkonna muutmine isetoimivaks ja isemajandavaks elujõuliseks valdkonnaks. Kultuurikatel hakkab

Uue arengukavaga, mis peab valmima võimalikult laiaula-

pakkuma loomeüksustele soodustingimusi tegutsemiseks,

tuslikus koostöös linlastega, püüab Tallinn lahendada keskse

väljundeid ja põhiteadmisi ühiskonnas ja ettevõtluskeskkon-

konflikti vanalinna kui eluaseme ja vanalinna kui muuseumi

nas toimetulemiseks, toimides nõnda noorte kunstnike jaoks

ning meelelahutuskeskuse funktsiooni vahel, soosida kesk-

loovmajanduse inkubaatorina. Kultuurikatla arendamiseks

konda sobivaid keskaegse hõnguga ettevõtmisi (käsitöö ja

kuulutatakse 2007. aastal välja hoonestusõiguse konkurss.

väikekaubandus), samuti pakkuda terviklahendust vanalinna

Kultuuriürituste programm alles rekonstrueeritavas hoone-

tekompleksis käivitub aastal 2007 ja laieneb vastavuses ehi-

ning valmistada ette 2011. aastaks virtuaalselt ette kogu Eu-

tustegevuse poolt seatavate piiridega.

roopa akadeemilist potentsiaali ära kasutav võrgupõhine planeerimisprogramm, mille tarkvaralahendus oleks rakendatav

LOODUS TULEB LINNA. Levinud definitsioonide järgi võib

ka teistes linnades. Programmi alusel toimub terve 2011. aasta

loodust pidada linnakeskkonna vastandiks. Eesti ja eestlaste

vältel üleeuroopaline interaktiivne kultuurisündmus „Euroopa

eneseteadvuses on loodusel siiski sedavõrd kaalukas koht, et

planeerib Tallinna”, milles saavad osaleda võimalikult paljud

võimaldab loodusel olla osa ka linnast. Loodusprojektide ees-

asjatundjad üle Euroopa. Sündmuse lõpuks valmib Tallinna-

märk kultuuripealinn Tallinnas on pakkuda inimestele võima-

le 21. sajandiks unikaalne üldplaneeringu projekt. Programmi

lusi näha, kuulda, maitsta, haista, kogeda ja katsuda seda,

alus jääb edaspidi kasutusse mängulise koolitusvahendina

milline on looduse osa linna argielus. Alustuseks pannakse

linnakodanike identiteedi ja kodanikutunde arendamiseks

inimesed märkama loodust, millega nad on ka linnaelus iga-

ning noorte kaasamiseks linnaarendusse; samuti võimaldab

päevases kokkupuutes.

programm juurutada kvalitatiivselt uusi otsedemokraatia vorme avaliku võimu teostamisel.

2006. aastal algatas Tallinn üleeuroopalise liikumise Euroopa Roheline Pealinn. See seab Tallinnale kohustuse olla rohelise linnaplaneerimise üks pioneere Euroopas ning töötada välja energeetiliselt otstarbeka ja minimaalset keskkonnakoormust tekitava linna arenduspõhimõtted ning -mudelid, integreerides Euroopa linnade keskkonnakujunduse senised kogemused. Rohelise linnaplaneerimise käivitamine eeldab linlaste kõrget teadlikkust ja laialdast valmisolekut keskkonna muutmises osaleda. 2007. aastal käivitub linna, haridusasutuste ning keskkonnaorganisatsioonide koostöös programm, mis hõlmab säästvat planeerimist, keskkonnaharidusprojekte lastele ja noortele ning „käed külge” projekte linnakeskkonna keskkonnasõbralikuks kujundamiseks. Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga on plaanis korraldada ökomajade konkursse, rahvusvaheline konverents „Linnakeskkonna mõjud loodusele”, koolitusprogramme ja ekskursioone Tallinnas ja selle lähiümbruses. Projekt käivitub aastal 2007 ning jätkub ka pärast 2011. aastat. TALLINNA EHITAMINE. 1913. aastal toimus Tallinna ajaloo suurim üldplaneeringu projektikonkurss, mille võitis maailmakuulsa Soome arhitekti Eliel Saarise projekt „Suur-Tallinn”. Projekti pole kunagi täies mahus realiseeritud, kuid sealt on ideid ammutanud kõik hilisemad linnaplaneerijad. Tänaseks on Saarise projekt lõplikult ammendunud ning Tallinn vajab uut, vähemalt sama ambitsioonikat projekti. Selleks kutsub Tallinn ellu projektrühma, kelle ülesanne on koondada integreeritud digitaalsesse andmebaasi kogu linnaplaneerimist puudutav ajaloolis-entsüklopeediline, juriidiline, keskkonnaalane, administratiivne ning insenertehniline alusandmestik

ULTUURIIMEDE, NII SUURTE JA SENITUNDMATUTE KUI KA VAIKESTE JA NAILISELT ARGISTE JAGAMINE, KUNSTI SUNNI SALADUSTESSE PUHENDAMINE ON KOIGI KULTUURIKALENDRI TAHTSUNDMUSTE LABIV TUNNUSJOON.

uroopa kultuuripealinna aasta programm Tallinnas lähtub Euroopa kultuuripealinnadele püstitatud üldistest eesmärkidest, mis näevad Tallinnale ette euroopalike väärtuste ja „meie”-tunde

süvendamist,

sidemete tugevdamist teiste Eesti piirkondadega ja kultuurilist koostööd Euroopaga, kultuuriprogrammi mitmekesistamist uute omalaadsete üritustega, kultuuritarbimise suurendamist, uute talentide avastamist, sotsiaalse sidususe suurendamist Eesti ühiskonnas ja

aasta kui uksainus silmapilk

nab moodustatav sihtasutus, mis kultuurisündmuste kalendri koostamisel juhindub järgmistest põhimõtetest: • Korrastada 2011. aastaks valmistudes juba toimuvate ürituste kalendrit, seda täiustada ja edasi arendada, et vältida kultuurisündmuste omavahelist liigset konkurentsi tähelepanu ja toimumispaikade pärast ning hajutada koormustippe linna

kogu Euroopas.

infrastruktuurile.

Euroopa väikelinnana tahab Tallinn võtta kultuuripealinna

• Pöörata erilist tähelepanu kultuuripealinnade Tallinna ja

staatusest maksimumi, mistõttu Tallinn ei piirdu ainult oma

ultuurisundmuste programm 2011

2011. aasta kultuuriprogrammi koostamise põhiraskust kan-

iga-aastase tavalise kultuurikalendri laiendamise ning sellele piduliku mõõtme andmisega. Kultuuripealinnana soovib Tallinn pakkuda nii eestlastele kui ka külalistele midagi erilist, kasutades selleks kõiki oma ajaloolisi eeldusi ning pöörates

Turu kultuurikalendrite kooskõlale, et ära kasutada ka ühisturunduse võimalusi. • Täiendada kultuurikalendrit uute üritustega vastavalt kultuuriloojate ja -korraldajate ühistes mõttekodades välja pa-

tugevusteks ka oma senised nõrkused.

kutud parimatele ning kultuuriaasta põhieesmärkidele kõige

Tallinn kui suurim eestlaste linn maailmas on globaalse eest-

te Euroopa riikide-rahvaste koostöö süvenemisele ning eesti

luse epitsenter. Tallinnas on parim ja kõige ulatuslikum kultuuriinfrastruktuur. Tallinnas toimub enamik eesti kultuuri suurüritusi. Aasta Euroopa kultuuripealinnana annab Tallinna niigi rikkalikule kultuurielule lisaväärtust – võimaluse süveneda Euroopa rikkalikku kultuuripärandisse, tema tänasesse kultuurilisse mitmekesisusse, arutleda Euroopa identiteedi üle, kavandada majanduslikke ja kultuurilisi ühisprojekte nii lähemate kui ka kaugemate naabritega. Eriline koht ettevalmistustöös ja 2011. aasta kultuuriprogrammi kokkupanemisel on koostööl Soome kultuuripealinnaga. Seda meie ühise ajaloo, geograafilise ja kultuurilise läheduse tõttu. Kahte riiki ja rahvast ühendavast Soome lahest saab 2011. aastal kõiki rahvusi ühendav kultuurimeri.

paremini vastavatele ideedele, mis aitavad kaasa Eesti ja teiskultuuri paremale tutvustamisele Euroopa rahvaste seas. • Koostada programm avatud nimekirja põhimõttel ning laialdases koostöös kõigi huvirühmadega. Kultuuripealinna programmi nurgakiviks on omaalgatuse ergutamine, linnavõim töötab välja reeglid ja loob võrgustiku, ideed ja tegutsemistahe tulevad tegijatelt. • Iga initsiatiiv on väärtuslik, kuid muude tingimuste võrdsuse puhul eelistada rahvusvahelise koostöö mõõtmega ning välispartnerite osavõtul toimuvaid kultuurisündmusi. • Toetada uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate võimalusi kasutavat kultuurivahetust, virtuaalsete rahvusvaheliste kultuurisündmuste korraldamist, samuti uute tehnoloogiate abil eesti kultuuri rahvusvahelist tutvustamist. • Tagada võrdsed võimalused kultuurikalendrisse pääsemi-

seks nii välja kujunenud institutsioonidele kui ka sõltumatu-

kestavad ka pärast Euroopa kultuuripealinna aasta lõppu.

tele ja alternatiivset pakkuvatele rühmitustele-ühendustele. • Kultuuriprogrammi koostamise käigus kaardistada maksimaalselt kõigi teiste Eesti linnade vajadused. Tallinn tunnetab oma vastutust Eestisse toodava edasikandmise ja vahendamise eest üle Eesti.

KULTUURIKALENDER 2011. PAEVAL JA OOL POLE VAHET Kultuurikalendri kaks põhitelge on läbi aasta kestvad tee-

• Ehitada kultuuriprogramm üles üle-eestilise koostöö põ-

koondatakse võimalikult paljude kunstivaldkondade või-

sainiöö, ooperiöö, noorteöö, öölaulupidu jne. Kultuuriööde

malikult eripalgelised kõrgkultuurilised haridusprojektid.

kalender täieneb vastavalt tegijate initsiatiivile. Tinglikult

Eesmärk on tuua Tallinnasse kui Euroopa kultuuripealinna

haakub kultuuriööde ideega ka juba iseseisva tippüritusena

võimalikult rohkem oma ala suurmeistreid pidama lühema-

end rahvusvaheliselt tõestanud PÖFF ehk Pimedate Ööde

ajalisi meistriklasse, aga ka pikemalt resideerima ning oma

Filmifestival, kuid seda tuleb käsitleda pigem iseseisvana kui

kogemusi-teadmisi jagama. Meistriklasside korraldamisel

kultuuriööde programmi osana.

peetakse silmas ettevõtmiste avatust, see tähendab, et lisaks osavõtjatele peab kindlustama vähemalt osalise juurdepää-

maprogrammid ning tippüritused, mis jagunevad ühtlaselt

RAHVAKALENDRI AASTARING. Rahvakalendri aastaring

su võimalikult laiale ringile vaatlejatele ja publikule, eeskätt

hõlmab eesti kultuuri sügavamate kihistuste taaselustamist

noortele või alles algajatele muusikutele, kunstnikele jne.

ja tutvustamist vastavalt muistsetele paganlikele ning hili-

Lisaks mujalt Euroopast kutsutavatele meistritele mahuvad

sematele kristlikele kalendritähtpäevadele, alustades vene

teemaprogrammi ka kohalike meistrite meistriklassid, mis

õigeusu jõuludest jaanuari 2. nädalal ning lõpetades kristli-

omakorda on mõeldud osavõtjatele teistest Euroopa riiki-

ke jõuludega kalendriaasta lõpul. Ürituste sari hõlmab kõiki

dest. Teemaprogrammi prioriteediks on just loomeinimeste

tähtsamaid tähtpäevi ning need korraldatakse Eesti Vaba-

järelkasvu innustamine, mistõttu kavandatakse võimalikult

• Kultuuriprogrammile üleriigilise geograafilise haarde saavu-

õhumuuseumi, rahvakunsti- ja käsitööseltside koostöös. Jü-

palju lastele suunatud üritusi.

tamiseks integreerida kultuuriprogrammi teiste Eesti linnade

ripäeva (23.04) ja jaanipäeva (23.06) tähistamisest võtavad

himõttel, milles Tallinnal on nii kultuuri üle Eesti levitaja kui ka Eesti kunstnikele ja kunstipublikule Tallinnas toimuvatele rahvusvahelistele sündmustele juurdepääsu hõlbustaja roll. Tallinn täidab kultuuriaastal kogu Eesti kultuuri turundaja rolli.

kõigile aastaaegadele. Erilist tähelepanu pööratakse kultuurisündmuste planeerimisele neil uutel kultuurialadel ja neis uutes rajatistes, mis praegu on alles planeerimis-, ehitamisja rekonstrueerimisjärgus. Kultuurikalender võtab arvesse Eesti kui põhjamaa ilmastiku eripära ning sellest tulenevaid riske eriti vabaõhuüritustele.

TEEMAPROGRAMMID. KULLAKETRAJAD

kandvalt osa ka Eesti kaitsejõud, nende päevade sõja-ajaloo-

TALLINNA HING. Muusikaürituste teemaprogrammi põhi-

lise tähtsuse tõttu. Lisaks traditsiooniliste rahvakommete,

korraldajateks on kontsertorganisatsioonid eesotsas Tal-

KULTUURIÖÖD. Tallinn on tuntud vilka ööelu poolest ja põh-

-muusika ja -mängude tutvustamisele hõlmab rahvakalendri

linna Filharmoonia ja Eri Klasiga. „Tallinna hing” on kontser-

• Projektid peavad silmas pidama erivajadustega inimeste

jamaa elanikud on harjunud nii suvise öövalguse kui ka talvise

aastaring ka vanadest kommetest tõukuvaid suuremaid akt-

disari, mis on temaatiliselt ja muusikavalikult võimalikult

kaasamist ja juurdepääsuvõimalusi.

pika pimedusega. Tallinna valgetel suveöödel on võimalik kor-

sioone (näiteks ülelinnalised koristustööd jüripäeval), turge

mitmekülgne, eristudes sellega rohketest kitsama suunitlu-

raldada unikaalseid loomulikku valgust nõudvaid vabaõhu-

ja laatasid, meistri- ja õpikodasid isetegemise ning temaati-

sega muusikafestivalidest. Osaliselt toetub „Tallinna hing” kui

• Kultuuriprotsesside jätkusuutlikkuse ja pikaajalisuse taga-

üritusi. Valmisolek öistel aegadel kultuurisündmustel osaleda

liste loengutega.

teemaprogramm Tallinnas juba toimuvatele väiksematele

miseks sõlmib sihtasutus Tallinn 2011 tähtsamate festivalide

on Eesti ja Tallinna traditsioon, huvi öiste kultuurisündmuste

ja projektide läbiviimiseks pikaajalised toetuslepingud, mis

vastu on suur ja praktikas kontrollitud. Kultuuriööde sarjas

Tallinna hing

Kultuuriööd XII

Kultuuriaasta lõpetamine

Rahvakalendri aastaring

Meistrid, sellid, õpipoisid

Tallinn liigub

Jõuluturg vanalinnas

Jõuluküla vabaõhumuuseumis

Pimedate Ööde Filmifestival PÖFF 15

DETSEMBER Jazzkaar: Jõulujazz

Meistrid, sellid, õpipoisid

Rahvakalendri aastaring

Piiride mälu

Kultuuriööd XI

Tallinn liigub

Tallinna hing Teatrifestival Kuldne Mask

Kaasaegse muusika festival NYYD

NOVEMBER Mardilaat

Kultuuriööd X

Meistrid, sellid, õpipoisid

Tallinna hing

Rahvakalendri aastaring

Kultuuripaabel

Tallinn liigub

Disainiöö

Rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival CREDO

Jazzkaar: Sügisjazz

Sügisfestival – Kaasaegse muusika festival

OKTOOBER Soome-ugri rahvaste päevad

Kultuuriööd IX

Tallinna hing

Meistrid, sellid, õpipoisid

Tallinn liigub

Rahvakalendri aastaring

Eesti kultuuripealinn Tartus

sikaspektri ühtlaseks täitmiseks uusi. Programmi „Tallinna

SEPTEMBER Augusti TantsuFestival

Eesti taasiseseisvumispäev

Kirikurenessansi kontserdid Tallinna kirikutes

Rahvakalendri aastaring Kultuuriööd VIII Meistrid, sellid, õpipoisid Suveülikool Tallinn liigub Tallinna hing Merefestival Europeade Tallinn 2011 Birgitta festival

Keskaja turg vanalinnas

Rahvusvaheline orelifestival

AUGUST

Õllesummer

Nooruse linn XI Koolinoorte laulu- ja tantsupidu Kultuuriööd VII Tallinn liigub Tallinna hing Suveülikool Meistrid, sellid, õpipoisid Rahvakalendri aastaring

Kultuuriööd VI

Meistrid, sellid, õpipoisid

Tallinn liigub

Suveülikool

Memme-taadi päevad

Vanalinna päevad

Mudilaskooride festival – MuFe

JUULI

JUUNI Rahvusvaheline teatrifestival – Teater Treff

Rahvakalendri aastaring

MEISTRID, SELLID, ÕPIPOISID. Selle teemaprogrammi alla

JUUNI Kunst rändab

Maijooks

Tallinna päev 15.05

festivalidele, millele lisatakse kogu kalendriaasta ning muu-

Tallinna hing

Kultuurikallas

Tallinn liigub

Meistrid, sellid, õpipoisid

Rahvakalendri aastaring Euroopa päev 09.05

MAI Jazzkaar: Jazzfestival

Jüripäeva laat vanalinnas

Rahvusvaheline koorimuusikafestival „Tallinn 2011”

Kultuuriööd V

Maailma kunstišedöövrid – Faberge' kunstinäituse avamine

Tallinn liigub

Tallinna hing

Kultuuriööd IV

Rahvakalendri aastaring Eesti muusika päevad

APRILL Heakorrakuu 15.04 - 15.05

Eesti filmi päevad

Meistrid, sellid, õpipoisid

Rahvakalendri aastaring

Meistrid, sellid, õpipoisid

Talvetants

Tallinna hing

Kultuuriööd III

MÄRTS Jazzkaar: Tudengijazz

Eesti iseseisvuspäev

Tallinn liigub

Rahvakalendri aastaring

Meistrid, sellid, õpipoisid

Kultuuriööd II

Tallinna hing

Valgusfestival

VEEBRUAR Barokkmuusika festival

Tule ja jää festival vanalinnas

Tallinn liigub

Saunalab – koostööprojekt Turuga

Kultuuriööd I

Rahvakalendri aastaring

Tallinna hing

Meistrid, sellid, õpipoisid Tallinn 2011 avapidu Tallinn sulab Tallinn liigub

JAANUAR Eesti Kooriühingu aastakontsert

Rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenägu”

Jazzkaar: Jõulujazz

Jõuluturg

Pimedate Ööde Filmifestival

Iga-aastased üritused

DETSEMBER ’10

U-Pop Session lumelauavõistlus

Euroopa Filmiakadeemia auhinnagala

Tallinna Linnateatri uue hoone avapidu

Tallinn 2011 programm

projekte.

Jaanipäev

tähtsamad kultuurisündmused ning algatada uusi koostöö-

toimub igal kalendrikuul üks ööüritus, näiteks Kumu öö, di-

hing” lülitatakse võimalikult paljud Eesti professionaalsed

Jagatud ime on kaks imet, võib parafraseerida vana kõne-

muusikakollektiivid, otsitakse ühistöös tippteosed, tellitakse

käändu. Kultuuriimede, nii suurte ja senitundmatute kui ka

Eesti autoritelt uudisteoseid, otsitakse koostööpartnereid nii

väikeste ja näiliselt argiste jagamine, kunsti sünni saladustes-

loojate kui ka esitajate hulgast kogu Euroopast, kasutatakse

se pühendamine on kõigi kultuurikalendri tähtsündmuste lä-

võimalikult paljusid kontserdipaiku Tallinnas (saalid ja kiri-

biv tunnusjoon. Põhimõttest „kus tegijaid, seal nägijaid” saab

kud, aga ka vabaõhulavad) ning liidetakse ühtseks program-

astuda sammu edasi sinna, kus nägijast saab tegija.

miks sümfooniline ja sakraalne, pop- ja jazzmuusika. 1. TALVEÖÖ UNENÄGU. Tallinna Linnateatri uue saalikompMAAILMA KUNSTIŠEDÖÖVRID. Tallinna kunstikeskused

leksi avamine 2010. aasta sügistalvel kujuneb Euroopa kul-

toovad 2011. aastal Tallinna võimalikult suurel hulgal maail-

tuuripealinna aasta eel-avaürituseks, millega Tallinn tähistab

makunsti põliseid aardeid (näiteks Faberge näitus Kumus)

ühtlasi sajandi möödumist viimase tervikliku teatrihoone

ning koostöös naaberlinnade (Turu, Stockholm, Helsingi,

ehitamisest Tallinnas. Linnateater tähistab uue hoone valmi-

Peterburi) kaasaegse kunsti keskustega ka uusima kunsti

mist rahvusvahelise teatrifestivaliga.

tippsaavutusi, mis oleksid ahvatlevad mitte ainult Tallinna ja Eesti, vaid terve Läänemere regiooni kunstipublikule. Ees-

2. EUROOPA FILMITIPUD. Tallinn kandideerib Euroopa

märgiks on katta šedöövritega terve kalendriaasta ning teha

Filmiakadeemia 2010. aasta auhinnagala korraldamisele

need Eesti elanikele ligipääsetavaks ning nauditavaks otse

detsembris 2010. See on hiilgav võimalus üleeuroopaliseks

kodus.

kommunikatsiooniks kultuuripealinna jõudmisest Tallinna. Euroopa Filmiakadeemia auhinnagala toob Tallinna lisaks

TALLINN LIIGUB. Teemaprogrammi alla koondatakse kõik

filmimaailma staaridele, rahvusvahelisele teleülekandele ja

tähtsamad tipp- ja rahvaspordiüritused, mida praegu korral-

maailma pressi tähelepanule nädalavahetuse, mis on täis esi-

datakse kokku ligi 300 aastas, neist 2/3 rahvaspordiüritused.

linastusi ja palju muud põnevat linnarahvale.

Tallinn julgustab võimalikult paljusid spordialaliite taotlema tippvõistluste korraldamist 2011. aastal Tallinnas (kergejõus-

3. TALLINN SULAB. Kultuuripealinna ametlik avaüritus koos-

tik, suusatamine, ratsutamine, judo jne). Tuhandete osavõtja-

töös ja paralleelselt kultuuripealinna avamisega Turus jaa-

tega populaarne Tallinna sügisjooks tuuakse kesklinna, lisaks

nuari 3. nädalal. Vastukaaluks Turu programmile „Turu põleb”

jooksuvõistlustele käivitatakse Tallinnas ka talvised suusa-

alustab Tallinn teemaüritusega „Tallinn sulab”, sest Tallinna

võistlused (sprint kesklinnas), korraldatakse ekstreemspordi

igipõline tunnuslik ja saatuslik põhielement on vesi. Jaanuari

demonstratsioonesinemisi ja võistlusi. Rahvaspordiürituste

keskmine temperatuur Tallinnas on -5 ˚C, mis tähendab, et

tarbeks võetakse kasutusele uued valmivad kultuuriobjek-

Tallinn tuleb soojaks saada nii otseses kui ka ülekantud tä-

tid, nagu rannapromenaad jt. Spordiürituste korraldamise ja

henduses. Tallinnas on traditsiooniks talviste lumelinnade

finantseerimise põhiraskuse on juba praeguseks enda peale

ehitamine, jääskulptuuride tegemine ja muud kunstisünd-

võtnud erasektor, Tallinna linn pakub peamiselt korralduslik-

mused, mis kasutavad ära vee omadust miinuskraadide pu-

ku toetust ja infrastruktuuri.

hul jäätuda. 4. VALGUSFESTIVAL. Jaanuaris-veebruaris toimuva Valgus-

TAHTSUNDMUSED. IMED SUNNIVAD IGA PAEV

festivaliga tipneb Tallinna valgustamise infrastruktuuriprogramm „Põhjala valguspärl”. Valgusfestival koosneb sündmustest ja projektidest, mis kasutavad valgust, heli, tuld ning tegevuskunste pimeda aastaaja kunstiliseks ja hingeliseks

Iga kultuurisündmus on ime. Teatris sünnib teatriime, kont-

valgustamiseks.

serdisaalis muusikaime, kunstniku ateljees kunstiime, igal spordivõistlusel sooritavad atleedid eneseületamise imesid.

5. TALVETANTS. Sisetantsupidu on ülemaaline rahvatant-

suansamblite ja -rühmade ühisfestival, mis toimub märtsis

kunstisündmused ja laadad, meistrikojad, keskaja vaimus ja

2011 traditsioonilisest ulatuslikumana ning talvise vastukaa-

stiilis meelelahutusüritused, temaatilised näitused muuseu-

luna üldlaulupidude raames toimuvale traditsioonilisele su-

mides, rüütliturniirid ja palju muud.

visele tuhandete tantsijatega tantsupeole. Sisetantsupidu koosneb tantsurühmade võistlusest ja ühiskontsertidest lin-

10. NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU. Iga viie aasta järel

na suurimates sisehallides.

juuli alguses toimuv osa Eesti laulupeotraditsioonist, kus osalevad kümned tuhanded koolinoored tervest Eestist. Euroopa

6. TALLINNA PÄEV. 15. mail 1248 sai Tallinn Lübecki õiguse

kultuuripealinna aasta puhul tuuakse pidu planeeritud 2012.

alusel hansalinna õigused. Seda päeva tähistab Tallinn igal

aastalt üle 2011. aasta suvele. Laulu- ja tantsupidu on rah-

aastal Tallinna päevana. Tallinna päeva 2011 tähistab linn vi-

vakultuuri jätkuvuse kõige suurem tugisüsteem, laulupeole

siooni- ja linnaplaneerimiskonverentsiga, mis vastavalt aren-

pääsemise nimel harjutavad sajad koorid ja tantsuansamb-

dusprogrammile „Tallinna ehitamine” on võimalik läbi viia

lid. Tallinn kindlustab kõigile peolistele tavapärasest pikema

üleeuroopalise multimeediakonverentsina ning kus tutvus-

programmi ning osavõtjatele mitmekülgse rahvusvahelise

tatakse ning analüüsitakse Tallinna ehitamise projekti esime-

kultuuriprogrammi (vt ka p 11). Osalema kutsutakse noori üle

si tulemusi ning tehakse vahekokkuvõtteid. Tallinna päeval

kogu Euroopa ning eraldi koostööprojekt on plaanis Turu lin-

tähistab Tallinn temaatilise konverentsiga ka viie aasta möö-

naga.

dumist Euroopa Rohelise Pealinna liikumise algusest. 11. NOORUSE LINN. Paralleelselt laulu- ja tantsupeoga toi7. JAZZKAAR. Aprillis toimub üks Tallinna traditsioonilisi ni-

mub koostöös Tallinnas paiknevate Euroopa riikide kultuu-

miüritusi, aastast 1990 läbiviidav rahvusvaheline jazzfestival,

riesinduste ja -instituutidega noortefestival, mille käigus

mille raames võõrustab Tallinn hulgaliselt Euroopa ja kogu

saavad kokku noored kõikjalt Euroopast, et näidata üks-

maailma jazzi tippartiste ja -kollektiive. Jazzkaarel on üle 50

teisele oma oskusi ja vahetada kogemusi ning luua midagi

kontserdi, töö- ja õpitoad, aasta jazziauhinna üleandmine,

ühist. Noortefestivali raamidesse paigutuvad mitmekesised

tasuta vabaõhu- ja koolikontserdid, kontsertide interneti-

rahvusvahelised kunstiprojektid. Noortefestivali põhipub-

ülekanded Euroopas. Festivali süda asub uues, 1800 inimest

liku moodustavad noorte laulu- ja tantsupeole kogunenud

mahutavas Sakala keskuses.

tuhanded Eesti noored ja nende Euroopa eakaaslased, noorte laulu- ja tantsupidu ise moodustab omamoodi lõppakordi

8. KUNST RÄNDAB. Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal,

Euroopa kultuuride festivalile.

aprill–mai 2011. Euroopa suurima kunstibiennaali Manifesta eeskujul liigub rahvusvahelisel koolinoorte triennaalil pro-

12. MEREFESTIVAL. Seoses suurte infrastruktuuriprojektide

jektina koostatav näitus Tallinnast teistesse Eesti linnadesse

(vt ka Kultuurikilomeeter) valmimisega jõuab 2011. aastaks

ning edasi mujale Euroopasse.

uuele tasemele Tallinna kui põlise merelinna avamine merele. Selle potentsiaali ärakasutamiseks asub Tallinn juba augus-

9. VANALINNA PÄEVAD. 1980. aastatest alates korraldab

tist 2008 korraldama igasuvist Merefestivali, mis koosneb

Tallinn juuni esimesel nädalal ühenädalast kultuurifestivali,

hariduslikest, meelelahutus- ja spordiüritustest. Üritused

mis kasutab ära Tallinna ajaloolise linnasüdame mitmekülg-

koonduvad Tallinna rannaaladele ja sadamatesse. Festiva-

seid võimalusi. Vanalinna päevad on seotud aastast 1219 pä-

li raames toimub muusikat ja merekeskkonnakaitset siduv

rineva legendiga, mil Tallinna all peetud lahingus Taani en-

muusikafestival, mereekskursioonid Tallinna saartele. Festi-

dale taevast alla langenud võidumärgi, hilisema rahvuslipu

valiaastaks valmib endise Lennusadama territooriumil Eesti

Dannebrogi sai. Noorem festival, 10 aastat tagasi sündinud

esimene ja ainus vabas õhus asuv meremuuseum, festivali

Keskaja päevad integreeritakse innustatuna kultuuripealinna

raames korraldatakse purjeregatt ning teisi veega seotud

staatusest Vanalinna päevadega, et need oma algses säras

spordivõistlusi. Merefestival seob linnakultuuri ja iidsed ran-

taaselustada. Vanalinna päevad koondavad ühe „katuse” alla

narahva traditsioonid, festivali keskseks osaks on kalaturg.

Merefestivaliga integreeritakse võimalikult palju kultuuri-

18. TALVEÖÖ UNENÄGU. Aastaring saab täis Tallinna Linna-

pealinnas Turus toimuvaid merega seotud sündmusi.

teatri rahvusvahelise festivaliga „Talveöö unenägu” (vt ka p 1), mille peateemaks aastal 2011 on samuti lõppematud muinas-

13. EUROPEADE TALLINN 2011. Aastaks 2011 taotleme juba

lood. Festival toob Tallinna detsembrisse kokku teatreid kõi-

aastast 1964 mööda Euroopat rändava rahvusvahelise rahva-

gist lähiriikidest, igast ilmakaarest. Teatrifestival, mis kestab

muusika ja -tantsufestivali Europeade korraldamist Tallinnas.

aastavahetuseni, ühtlasi lõpetab Tallinna staatuse Euroopa

Festivali eesmärgiks on näidata ja väärtustada Euroopa kul-

kultuuripealinnana, mistõttu festivali lõpetamine ühenda-

tuurilist mitmekesisust ning tuua kord aastas kokku rahva-

takse kultuuripealinna lõputseremooniaga.

kultuuri harrastajad tervest Euroopast. 14. BIRGITTA FESTIVAL. Kasvav klassikalise ja kaasaegse muusika festival augustis Tallinna suurima (ja ainsa taastegutseva) kloostri kaitsepühaku püha Birgitta egiidi all. Aastaks 2011 kujuneb Birgitta festival üheks Tallinna nimiürituseks ning Läänemere piirkonna keskseks muusikafestivaliks, mille keskuseks on keskaegse Püha Birgitta kloostri rekonstrueeritav kirikuhoone. 15. EESTI KULTUURIPEALINN TARTUS. Tallinn loeb oma ülimaks kohuseks vahendada pealinnale kättesaadavat rahvusvahelist kõrgkultuuri üle kogu Eesti. Septembris viib Tallinn kultuuripealinna sündmuste raskuspunkti Tallinnaga kultuuripealinna tiitlile konkureerinud ning Eesti suuruselt teise linna Tartusse. Tartu kui Eesti vanim ülikoolilinn koondab septembris tuhandeid üliõpilasi, kes kindlustavad mitmekesisele kultuuriprogrammile nii osavõtjad kui ka publiku. 16. KULTUURIPAABEL. Oktoobrisse koondab Tallinn kõigi Eestis esindatud rahvusvähemuste kultuuriprogrammi, et kontsentreeritult avada ja teha nähtavaks Tallinna kui multikultuurset linna. Koostöös põliste rahvusvähemuste katusorganisatsioonidega demonstreeritakse Eesti kultuurilist rikkust, unustamata ka uusi rahvusrühmi, kes alles piiride avanemise järel on Tallinnas uue kodu leidnud. Rahvusvähemuste kultuurikuu programm koostatakse koostöös nende päritolumaade ametlike esindustega juhtudel, kui need on Tallinnas või lähiregioonis olemas. 17. PÖFF. Pimedate Ööde Filmifestival tähistab kultuuripealinna aastal oma 15. sünnipäeva ning on kujunenud regiooni suurimaks filmifestivaliks. Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas pakub PÖFF spetsiaalset, Tallinna muinasjutulise kuvandiga seonduvat filmiprogrammi.

SMAKORDSELT EUROOPA KULTUURIPEALINNADE AJALOOS ASUVAD KAKS KULTUURIPEALINNA SEDAVORD LAHESTIKKU NING ON AJALOOLT JA KULTUURILT SEDAVORD SARNASED, NAGU SEDA ON TALLINN JA TURU.

Tallinna ja Turu kultuurivahetus 2011. aastal lepitakse detailselt kokku kultuuripealinna programmi korraldavate organisatsioonide vahel, kui nende tegevus mõlemas linnas on smakordselt Euroopa kultuu-

käivitunud, pidades sealjuures silmas ka võimalust vastavalt

ripealinnade ajaloos asuvad

kultuuripealinnade põhiteemadele korraldada kopeerivaid,

kaks kultuuripealinna sedavõrd

teineteist täiendavaid või paralleelüritusi.

lähestikku ning on ajaloolt ja

oostoo kultuuripealinn turuga tuli ja vesi saavad uheks

kultuurilt sedavõrd sarnased,

Tallinna kultuuriprogrammi projektitaotluste puhul peab Tal-

nagu seda on Tallinn ja Turu.

linn eelistusena silmas projektide vahetusvõimalusi Turuga.

Mõlemad linnad kuuluvad Läänemere Linnade Liitu. See taust

Juba praegu lähtuvad muusikaprogrammi „Tallinna hing” kor-

pakub erakordseid võimalusi koostööks, mis on märksa laiem

raldajad eeldusest, et Eesti heliloojate ja interpreetide sõnum

ühisest turunduslikust tegevusest (vt lähemalt peatükist „Tu-

peab 2011. aastal kindlasti kõlama ka Turus. Samuti planeeri-

rundus ja kommunikatsioon”). Tallinn ja Turu ei alahinda siiski

takse Brigitta festivali ühekordset laienemist Turusse. Terve

ka viimast ja on juba käivitanud ühise turunduse ja kommuni-

2011. aasta jooksul rakendatakse ühistegevuse teenistusse

katsiooni planeerimise Euroopa turgudel, samuti on Tallinna

Tallinna Kultuurikilomeeter ja Turu analoogiline Kallas, mis

ja Turu linnapead allkirjastanud koostöömemorandumi, mis

muutuvad aastal 2011. Tallinna ja Turu kultuurivahetuse silla-

annab põhisuunad lähiaastate ühistegevuseks.

peadeks.

Senist koostööd ilmestavad ehk kõige paremini faktid, et

Kultuurikoostöö projektid võib jaotada kolme kategooriasse:

Tallinna ja kogu Eesti tähtsaima kunstitempli, 2006. aastal

võrdse vastutusjaotusega projektid; projektid, kus üks linn on

avatud Kumu hoone arhitekt on pärit Turust. Ülemaailmsetel

algataja ja vastutaja ning teine aktiivne osaleja; ja vahetus-

filmifestivalidel auhindadega pärjatud Eesti animafilmi meis-

projektid, kus ühes linnas toimuv viiakse valmiskujul ka part-

ter Priit Pärn on aastaid õpetanud joonisfilmi Turus ning veab

nerlinna.

akadeemilist animafilmi õpetamist praegu korraga nii Turus kui ka Tallinnas.

Suurimad ühisprojektid on Piiride mälu / Bordering Memories, Kultuurikruiisid / Cultural Cruises, Kultuurikallas / Art fot the

Euroopa kultuuripealinnade kultuuriprogrammide koostami-

Heart ja Merefestival / Turku Baltic Sea Event. Tulenevalt sel-

sel ja läbiviimisel teevad Tallinn ja Turu mitmekülgset koos-

lest, et Turu on kultuuripealinna ettevalmistustöös organisat-

tööd, mille käigus kooskõlastatakse sündmuste kalender, et

siooniliselt kaugemale jõutud, on ka Turu-poolsed projektid

vältida põhjendamatut konkurentsi ning saavutada sünd-

praeguseks detailsemalt läbi töötatud kui Tallinnas. Tallinn

mustele nende järjestikkuse ning ühispakkumiste abil suurem

käivitab ühisprojektide omapoolse arenduse vahetult pärast

tähelepanu ja külastatavus ka kaugematelt sihtturgudelt pä-

korraldava organisatsiooni moodustamist.

rit huviliste seas. Tallinn ja Turu ajastavad Euroopa kultuuripealinna avaüritused 2011. aasta jaanuari kolmandale nädalale nii, et huvilistel oleks võimalik osaleda pidustustel järjest mõlemas linnas. Nii avaürituseks kui ka terve aasta tippsündmuste ajaks pannakse käima Tallinna ja Turu vaheline laevaühendus, kusjuures kultuurisündmusi kavandatakse ka reisilaevadele, andes sellega sõnasõnalise sisu soovile, et Läänemeri Tallinna ja Turu vahel oleks 2011. aastal ka ühine kultuurimeri.

PIIRIDE MALU Kõige mastaapsem ja detailsemalt välja arendatud Tallinna ja Turu ühisprojekt on 2007. aastal käivituv mäluprojekt „Piiride mälu”, millesse lisaks Eestile ja Soomele haaratakse ka Venemaa Läänemere randadele ulatuvad alad ja kunagine Venemaa pealinn Peterburi.

Naaberkultuuride uurimisprojekt hõlmab rahvusvahelist kul-

lusega laevareise. Kultuuripealinnad kindlustavad reisikorral-

tuuride koostööd Euroopa Liidu suuruselt teise sisemere, Lää-

dajatele toetuse nii mitmekülgse kultuuripakkumisega reisi

nemere kallastel. Läänemeri on läbi ajaloo ühendanud ja la-

ajal ja sadamates kui ka turundusabiga.

hutanud Eestit, Soomet ja Venemaa loodeosa. Küsimus ei ole ühe kultuuri tutvustamises teistele, vaid naaberkultuuride ühisarusaamade kujundamises ja nende laiema regionaalse ning üleeuroopalise mõju kaardistamises. Projekti peamine sihtrühm on noored, kellelt on alust loota naaberrahvaste vahelise koostöö ja mõistmise arendamist kvalitatiivselt uuele tasemele. Projekt jaguneb kolmeks põhiosaks. 1. Mälestuste salvestamise käigus (milleta kultuur ei kesta põlvest põlve) uuritakse ja kogutakse teadmisi ja arvamusi üksteise kohta, et välja selgitada, mida naabrid meist teavad

KULTUURIKALLAS Projekti idee on rakendada Tallinnas värskelt valminud Kultuurikilomeeter ning Turus Aura jõe äärde rajatud kultuuripark (vt Tuleviku Tallinn, lk 32) paralleel- ja ühistegevuse tandrina, et realiseerida nende sisulisest ja välisest sarnasusest tulenevad kultuurivahetuse võimalused. Kultuurikilomeetri avamine temaatilise nädalaga ajastatakse ligilähedaseks Turu kultuuripargi avaüritustega. See võimaldab mõlemas linnas rakendada nii samu esinejaid kui ka osalejaid.

ning mis neid meie juures huvitab. Mälestuste kogumist juhivad kolme linna/piirkonna kõrgemad haridusasutused, eeskätt filmi-, meedia- ja kunstiülikoolid, mille tegevus vormub ühtses formaadis lühifilmideks (nii dokumentaal-, anima- kui ka kunstilisteks filmideks). Samalaadne koostöö on kavandatud kunsti- ja humanitaaralade ülikoolide vahel. 2. Kogutud mälestused integreeritakse filmi-, kunsti- ja kirjandusmeediumiks, multimeediatoodeteks ning muudetakse veebis kõigile kättesaadavaks, samuti esitletakse tulemusi kunstisündmuste seerias 2011. aasta kultuuriprogrammi raames. 3. Projekt jätkub ka pärast 2011. aastat vastavalt ülikoolide akadeemilistele perioodidele, see tähendab, et üha uued

MEREFESTIVAL Sarnaselt Turu festivaliga The Baltic Sea Event arendab ka merelinn Tallinn 2011. aastaks Merefestivali raames välja aasta suurimad veepidustused. Tallinn tahab lisaks mere aktiivse majandusliku ja meelelahutusliku kasutamise teemale panna olulist rõhku mereökoloogiale, sest Läänemeri on üks maailma ohustatumaid sisemeresid. Seetõttu integreerib Tallinn Merefestivali programmi ka teemaprogrammi „Loodus tuleb linna” elemente (vt ka Kultuurikalendri tähtsündmused p 12 ja teemaprogramm „Loodus tuleb linna”). Koostöö Turuga toimub samadel põhimõtetel nagu Kultuurikalda projekti puhulgi.

inimesed koguvad ja salvestavad vastastikku sündmusi ja kultuuripilti, hoiakuid ja arusaamu naabritest, mis pikemas perspektiivis loob unikaalse dokumenteeritud ettekujutuse naaberrahvaste kultuurilisest evolutsioonist ja hetkeseisust ning mis on pidevalt ülemaailmselt kättesaadav.

KULTUURIKRUIISID Projekti idee on erasektori (laevandus ja turism) ressurssidele toetudes korraldada 2011. aastal Läänemerel, eriti kultuuripealinnu Tallinna ja Turut silmas pidades, kultuurilise suunit-

UROOPA KULTUURIPEALINNA AASTA PROGRAMMI ETTEVALMISTAMISEKS JA LABIVIIMISEKS ON TALLINN MOODUSTANUD ISESEISVA SIHTASUTUSE.

uroopa kultuuripealinna aasta

• Korraldada koostööd välispartneritega.

programmi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks on Tallinn moo-

• Koostada turundusja kommunikatsioonikava.

dustanud iseseisva sihtasutuse. Sihtasutus

linnaeelarvest

rahastatav mittetulundusasu-

• Teavitada ja kaasata tegevusse linnakodanikke, vabatahtlikke, asutusi, organisatsioone jt.

tus, mida vastavalt seadusele juhivad sihtasutuse nõukogu ja

• Taotleda eraldisi ja annetusi nii sise- kui ka välismaistelt fon-

juhatus.

didelt, organisatsioonidelt ja muudelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt.

Sihtasutuse nõukogu moodustavad Tallinna linnavõimu asutuste, kultuuri- ja spordiorganisatsioonide ning kultuuri-

• Määrata ühised juhised ja aruandlusvormid programmilis-

avalikkuse esindajad. Sihtasutuse juhataja valitakse avaliku

tele tegevustele.

konkursi korras, samuti kultuuripealinna kultuuriprogrammi üldjuht. Sihtasutus võtab linnaasutustelt üle kõik praegused

• Viia läbi kultuuripealinna mõju kajastavaid uuringuid ja

Euroopa kultuuripealinna aasta ettevalmistamisega seotud

analüüse.

tegevused. Sihtasutuse tegevuse jätkumine pärast 2011. aastat otsustatakse lähtuvalt tema tegevuse efektiivsusest ja

rganisatsioon

kvaliteedist 2011. aasta programmi läbiviimisel.

SIHTASUTUSE ULESANDED • Koostada „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” programm, korraldades sel eesmärgil idee- ja projektikonkursse. • Nõustada suurürituste korraldajaid projektide kirjutamisel ja aidata neil Euroopast rahastamiseks fonde leida. • Tagada programmis olevate ürituste toimumine ning vastavalt vajadusele korraldada programmiliste tegevuste läbiviimiseks allhankeid. • Korraldada finantseerimist, sh sponsorlust, ning töötada välja projektide finantseerimise kord. • Korraldada ja koordineerida koostööd Tallinna kultuuriasutuste, ülikoolide, organisatsioonide, liitude, ühingute ja teistega. • Korraldada koostööd Eesti linnadega.

rganisatsiooni struktuur * Nõukogu esimees: Tallinna linnapea Nõukogu liikmed: - Tallinna abilinnapea kultuuri, hariduse ja spordi alal - Tallinna Linnavalitsuse kultuuriväärtuste ameti juhataja - Tallinna Linnavalitsuse ettevõtlusameti juhataja - Kultuuriminister või kantsler - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindaja - Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esindaja (erasektori huvid) - Loomenõukogu esimees - Kohalike omavalitsuste liidu esindaja

Sõltumatu välisaudiitor

Auditi Komitee

Nõukogu (9 liiget) *

Juhi abi

juhatuse esimees

Vaatlejad ja nõuandjad

Sõltumatu siseaudiitor Sõltumatud välised osapooled

Loomenõukogu (erinevate kultuurivaldkondade esindajad) *

Programmijuht

Haldus- ja finantsjuht

Turundusjuht

Hangete spetsialist

Valdkondade koordinaatorid (4 inimest)

Finantsjuhiabi

Turundusspetsialist

Õigusnõunik

Rahvusvaheliste programmide koordinaator

Sisseostetud teenused: raamatupidamine, HR, haldus, IT

Välissuhete spetsialist

Seire ja hindamise ekspert

PR ja kommunikatsiooni spetsialist

Partnersuhete haldur

Infokeskuse ja vabatahtlike koordinaator

Horisontaalsed ametikohad – toetavad kõiki üksusi läbivalt

(praktikant)

UROOPA KULTUURIPEALINNADES ON TAVAKS KASUTADA KULTUURIPEALINNA URITUSTE ORGANISEERIMISEL VOIMALIKULT PALJU VABATAHTLIKKE. SEDA TAVA ON PLAANIS KASUTADA KA TALLINNAS.

Eelarve on tuhandetes eurodes. 2007

2008

2009

2010

2011

10 714

15 755

18 853

21 798

41 944

2007

2008

2009

2010

2011

Palgakulud

230

507

604

663

836

Üldkulud

169

454

503

553

765

212

2 656

Programmikulud

135

1 408

3 633

6 742

12 345

318

24 580

Marketingikulud

352

908

1 685

3 086

6 145

Dokumenteerimine ja hindamine

148

Kulutused kultuurile Tallinnas (sh SA Tallinn 2011 eelarve)

2012 KOKKU 9 347

118 410

2012 KOKKU

KULUD

Ettenägematute kulude reserv KULUD kokku

314

3 154

280

603

2 786

5 719

9 720

17 168

967

36 963

TULUD

elarve

Valitsus

929

1 906

3 240

5 723

322

12 210

Tallinna linna eelarve

513

1 388

2 602

4 233

7 331

539

16 605

469

1 211

2 247

4 115

106

8 148

603

2 786

5 719

9 720

17 168

967

36 963

Sponsorid, omatulu jm TULUD kokku

EELARVE KOOSTAMISE ULDPRINTSIIBID Eelarve prognoos põhineb olemasoleval informatsioonil projekti finantsnäitajate kohta. Kultuuripealinna sihtasutuse eelarve on koostatud võimalikult üksikasjalikult, et pakkuda organisatsiooni juhile tõhusat vahendit planeerimise ja juhtimise protsessiks. Üksikasjaliku hinnangu veel üheks eesmärgiks on anda projekti peamistele rahastajatele (Tallinna linn, Kultuuriministeerium jt) usaldusväärset informatsiooni nende pikaajalise eelarve koostamise protsessi jaoks. Kuna tulevased sündmused omavad teatud mahus juhuslikku iseloomu, hõlmab iga prognoos teatud määral ebakindlust. Seega tuleb võtta arvesse, et eelarve käesolevat versiooni võib projekti meeskond edaspidi muuta, kui sihtasutuse ulatus saab selgemaks ning laekub täiendavat informatsiooni. Eelarves eristatakse kahte liiki kulusid: tegevuskulud ja prog-

rammikulud. Tegevuskulud hõlmavad finantseerimisallikaid ja kulusid, mis suunatakse läbi kultuuripealinna sihtasutuse otse. Sihtasutuse eelarve üksinda ei kata kõiki vahendeid ja kulutusi, mida huvigrupid teevad otse sihtasutuse üritustele. Kultuuripealinna eelarve prognoosis on aga toodud ära kõik teadaolevad kulutused sihtasutuse üritustele vaatamata sellele, kas vahendeid suunatakse läbi sihtasutuse või otse üritustele. Kuigi antud etapis ei määratleta lõplikult täpseid rahaliste summade jaotusi, on üldine seisukoht selline, et sihtasutuse tegevuskulusid finantseeritakse Tallinna linna eelarvest. Programmikulusid finantseeritakse erinevatest allikatest, kuid olenemata finantseerimise allikatest esitatakse kõik ametlikud programmikulud sihtasutuse eelarves. Eelarvet prognoositakse nominaalväärtuses, s.t korrigeerides inflatsiooni eeldatavate näitajatega. Rahandusministeeriumi ja Eesti panga prognooside põhjal eeldati, et Eesti suhteliselt kiire makromajanduslik areng jätkub ka lähiaastatel. Finants-

näitajate kasvumäärad põhinevad Rahandusministeeriumi

Nagu eespool mainitud, kaetakse tegevuskulud täielikult lin-

makromajanduslikel prognoosidel.

na eelarvest.

EESTI MAKROOKONOOMILINE ARENG 14%

TEGEVUSKULUD

PROGRAMMIKULUD

12%

Kultuuripealinna sihtasutuse tegevuskulude prognoosi ees-

Kultuuripealinna ametliku programmi projektide koguarv

10%

märgiks oli esitada nägemus projekti organisatsiooni toimi-

pole antud etapis veel täpselt selgunud. Lisaks projekti kva-

misest finantsnäitajate kujul. Lisaks personalikuludele sisal-

liteedile on olulisteks valikukriteeriumiteks organisaatorite

dab eelarve samuti üld- ja turustuskulusid.

kogemused, vastavus kultuuripealinna üldistele eesmärkidele, pikaajaline mõju ja projekti maksumus.

Tegevuskulude prognoos peegeldab üldprintsiipe, kuidas sihtasutus on üles ehitatud: hoida sihtasutuse organisat-

Eelarve programmikulud peegeldavad ametlike kulutuuri-

sioon võimalikult väiksena, kuid samal ajal nii suurena kui

projektide ja -ürituste kulusid rahastamisallikatest sõltuma-

vaja. Vastavalt struktuurile on sihtasutuse töötajate arv siiani

ta. Kõikide projektide läbiviimine detsentraliseeritakse. Siht-

väikseim Euroopa kultuuripealinnade hulgas.

asutus sõlmib koostöölepingud läbiviijatega pärast projekti kinnitamist. Koostööleping sisaldab projektiplaani, turustus-

Eelarve sisaldab Euroopa kultuuripealinnade organisatsioo-

plaani ning eelarvet ja määratleb mõlema osapoole vastutu-

nide poolt otse palgatud töötajate palgakulusid. Palgakulud

sed, kohustused ja õigused.

ei sisalda tasusid juhatuse ja loomenõukogu liikmetele, sa-

8% 6% 4% 2% 0%

2007 SKP reaalkasv

muti võimalikele ametitele, mida finantseerivad teised orga-

Organisatsioon teeb rahalisi osamakseid projekti käiku kir-

nisatsioonid. Kõik personaliga seotud tasud on seotud Eesti

jeldavate vahearuannete põhjal. Organisatsioon viib ise läbi

palgataseme eeldatava kasvumääraga.

ainult mõned projektid.

Euroopa kultuuripealinnades on tavaks kasutada kultuuri-

Linn kavatseb rahastada ligikaudu 1/3 programmikulutustest;

pealinna ürituste organiseerimisel võimalikult palju vaba-

eeldatakse, et keskvalitsus rahastab samuti 1/3 kulutustest ja

tahtlikke. Seda tava on plaanis kasutada ka Tallinnas. Ehkki

ülejäänud osa tuleb muudest allikatest. Linn usub, et lisaks

vabatahtlikud ei saa otse rahalist hüvitust, kaetakse nende

piletitest saadavale tulule aitab avaliku sektori toetus kaasa

kulud sellises boonushüvitise vormis nagu toitlustamine, ma-

ka erasektori huvi kasvule. Sihtasutuse finants- ja teised ük-

jutus, meened jne.

sused aitavad kaasa sponsorite toetuse tagamisele.

Reklaami- ja turustuskulud hõlmavad sideteenuseid, trükitud materjale, reklaami, ajakirjandust ja avalikke suhteid ning elektroonilisi sidevahendeid.

kantseleitarbed ja -seadmed, kommunaalkulud, telefon, raamatupidamise ja auditi kulud. Eelarve planeerimisel tuuakse otse välja 13 üldkulude positsiooni. Tõhusa finantsjuhtimise tagamiseks ostetakse sise- ja välisauditi teenuseid sisse igal aastal.

2009

Palkade kasv

2010

2011

2012

Tarbijahindade kasv

PERSONALI ARV 45

35 30 25

20 Üldkulud sisaldavad mitmeid kulusid, nagu kontorikulud,

2008

15 10 5

12 6

2007

2008

2009

2010

2011

2012

ALLINN POSITSIONEERITAKSE PONEVA, AVASTAMIST VAARIVA REISISIHTKOHANA, MIS ONGI TUNDMATU, PISUT SALAPARANE JA MUSTILINE. TALLINNA EI TOHIKS TAJUDA TAVALISE LINNANA PALJUDE TEISTE SEAS, VAID TAIESTI ERILISENA – MUINASJUTULISENA.

vad inimesed soovivad sageli „kuhugi ära”. Neid eskapistlikke unelmaid toidab reisisihtkohana just nimelt muinasjutuline una väikeriigil (ja -linnal)

maailm.

puudub võimalus jõuliseks enesepromotsiooniks suurtel turgudel, siis näeme Euroopa kultuuripealinna

SIHTRUHMAD JA NENDE TEAVITAMINE

staatuses

võimalust Tallinna ja Eesti

Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna turunduse

teadvustamiseks.

ja kommunikatsiooni eesmärgiks on oluliste sihtrühmade teavitamine kultuuripealinna eesmärkidest, ülesannetest ja

Meie eesmärk on positsioneerida Tallinn pikemaks ajaks ja

programmist ning nende kaasamine 2011. aasta üritustesse.

laiemalt kui seda on kultuuripealinna projekt. Ekspluateerime

Kultuuripealinna aasta kui üleeuroopaline sündmus loob hea

kultuuripealinna staatust linna (ja ühes sellega riigi) tuntuse

eelduse Tallinna turundamiseks atraktiivse reisisihtkohana.

tõstmisel ning unikaalse positsiooni loomisel kontseptuaalse

Projekti sihtrühmad jagunevad kahte suurde gruppi:

sihtgrupi teadvuses, mitte ainult üritusekeskselt. • Eesti-sisesed: tallinlased ja väljaspool Tallinna elavad inimesed;

POSITSIONEERING JA TEEMA

• Eesti-välised, mis omakorda jagunevad kolmeks: lähiturismiturud (Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Rootsi jt Põhjamaad),

urundus ja kommunikatsioon

Tallinn on tundmatu linn ja ei kuulu tugevate linnabrändide

Euroopa riigid ning kaugemad turismiturud (nt Jaapan, USA

nimistusse, kus inimene elu jooksul peaks kindlasti ära käi-

jne).

ma. Tallinn eristub oma peamistest konkurentidest peaasjalikult keskaegse miljööväärtusliku olustiku ja hubase atmos-

Tallinlaste ja kogu Eesti elanike teavitamiseks kasutame es-

fääri poolest.

majärjekorras kõiki linna infokanaleid: linnaosade infosaale ja teeninduspunkte, linnaosalehti ja ajalehte Pealinn. Linna-

Tänu oma miniatuursusele ja kompaktsusele, hästi säilinud

uudistega varustab meediakanaleid ja Tallinna veebilehte Tal-

keskaegsele arhitektuurile ning põnevale atmosfäärile mõjub

linna linnakantselei meediaosakond.

Tallinn muinasjutulisena, isegi veidi salapärase ning esoteerilisena. Seda kinnitavad siin viibinud välisturistid, omajagu

Oluliseks infokanaliks kujundame kultuuripealinna veebile-

hoogu annavad sellele motiivile ka linnaga seotud ajaloolised

he (www.tallinn2011.ee), kus huviline saab infot ja ülevaate

legendid ja müüdid. Kriitiline faktor, milleta Tallinn ei oleks

Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta eesmärkidest ja

see, millena teda täna tajutakse, on keskaegne linnakesk-

olemusest, kultuuripealinna idee ajaloost ja senistest kultuu-

kond.

ripealinnadest ning tulevikus ka kultuuripealinna detailsest programmist.

Tallinn positsioneeritakse põneva, avastamist vääriva reisisihtkohana, mis ongi tundmatu, pisut salapärane ja müsti-

Teavitustegevuses osalevad oma võrgustiku kaudu ka kõik

line (pöörates sel moel nõrkuse turunduslikuks tugevuseks).

linna juhitavad kultuuri-, spordi- ja haridusinstitutsioonid,

Tallinna ei tohiks tajuda tavalise linnana paljude teiste seas,

aga ka Tallinna üle-eestilise partnerlusvõrgu moodustavad

vaid täiesti erilisena – muinasjutulisena.

omavalitsused; riiklikud, munitsipaal- või eraomanduses kultuuriasutused ja -institutsioonid; partnerid kolmandast

Metafoorina sobib muinasjutt Tallinna illustreerimiseks häs-

sektorist jne. 2011. aastaks valmistudes viime läbi üle-eestilisi

ti. Muinasjutus on kõik võimalik, muinasjutud on põnevad

infokampaaniaid, et info Tallinna eesmärkidest ja kultuuri-

ning need lõppevad alati hästi. Argimuredega silmitsi seis-

programmist, sh igaühe osalemise võimalustest jõuaks kõi-

gi tegijate ja huvilisteni. Lähtume põhimõttest, et Tallinn on

ainuke Eesti linn, kellel on oma esindus Euroopa südames);

kogu riigi kultuuripealinn ning tema kohuseks on olla eestkõ-

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskus;

neleja Euroopas ka kõigile teistele Eesti linnadele: tutvustada

Euroopa riikide saatkonnad Eestis; Eestis tegutsevad kultuu-

eri paikade vaatamisväärsusi, levitada infot kultuuriüritus-

rikoostööd edendavad eri riikide esindused, s.h Põhjamaade

test kogu Eestis.

Ministrite Nõukogu infobüroo, Briti Nõukogu, Taani Kultuuri Instituut, Goethe Instituut, Soome Instituut, Kultuurkontakt

Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna programmi ja reisisi-

Austria, Prantsuse Kultuurikeskus jne; Eestisse akrediteeri-

hi tutvustamise kontseptuaalne sihtgrupp väljapool Eestit

tud välispress.

on nooruslikud inimesed vanuses 25–64 aastat, kes on oma tüübilt eelkõige avastajad ja uute kogemuste otsijad. Nad

Koostöös välimeediaagentuuriga JCDecaux avaldame Euroo-

tulevad Eestisse peamiselt lähi- ja teistest (turisminduse kon-

pas regulaarselt kultuuripealinna aasta raames toimuvate

tekstis) võtmeriikidest (Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Su-

ürituste reklaami. 2010. aasta teisel poolel ja 2011. aastal vii-

urbritannia, Venemaa, Läti ja Leedu), aga ka linnadest, mille-

me võtmeturgudel läbi suuremaid kampaaniaid Eesti tuntu-

ga Tallinnal on otselennuühendus (2006. aastal Amsterdam,

se tõstmiseks ning Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna 2011

Barcelona, Brüssel, Dublin, Frankfurt, Kiiev, Milano, Pariis,

programmi tutvustamiseks.

Praha, Varssavi). Tallinna esmakordsetele külalistele on linn uus ja huvitav siht-

TALLINNA SLOGAN JA FOOKUS

koht. Nad veedavad siin vähemalt kaks ööd ja tulenevalt kultuurihuvist ning üldisest aktiivsest ellusuhtumisest kuluta-

Tallinna slogan teenib kaht eesmärki: teha kultuuripealinn

vad nad Tallinnas viibides vähemalt samapalju kui keskmine

atraktiivsemaks ja luua linnale pikaajaline positsioon. Slogan

turist, millest enam kui pool kulub kultuurile, s.o vaatamis-

ei tohi siinjuures jääda hüüdlause tasemele, vaid peab toeta-

väärsustele, üritustele, muuseumidele jne. Sihtgrupi kirjeldus

ma linna positsioneeringut, sulanduma kokku suure ideega,

ei ühti tänase Tallinna külastava turisti keskmise profiiliga.

logoga.

Kommunikatsiooniprogrammi ülesandeks on aidata muuta sihtgrupi profiili soovitud (kirjeldatud) suunas.

Slogani eesmärk on lubada midagi, mis on tõeliselt põnev. Suured, jõulise positsiooni ja mainekuvandiga linnad, nagu

Eesti-väliste sihtrühmadeni jõudmiseks toetume koostööpart-

Pariis, London jms, ei vaja enese teadvustamiseks abi sloga-

neritena sõprus- ja partnerlinnadele ning teistele kultuuripea-

nilt. Neil on kindel koht inimeste teadvuses, nad on tugevad

linnadele Euroopas, kanalitena kasutame Eesti välisesindusi

linnabrändid. Väikelinnad peavad abi otsima kõigest. Kui

Euroopa riikides ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadi-

Tallinna logo koos sloganiga loob linna suhtes mingi ootuse,

kuid.

tekitab küsimusi ja seeläbi huvi, on peamine eesmärk saavutatud.

Koostöös Euroopa kultuuripealinna Turuga aitame levitada Soome kultuuripealinna programmi Eestis, Turu omakorda

Keskaegse muinasjutulise Tallinna positsioneeringu-põhine

tutvustab Tallinna tegevust Soomes, ühisel jõul saame korral-

slogan on: „Everlasting Fairytale. Tallinn…”. Eestikeelne sloga-

dada ka 2011. aasta sündmuste kommunikatsiooni Euroopas.

nivariant „Linn, mis ei saa kunagi valmis. Tallinn…” baseerub

Koostöös turismiettevõtete ja -ühendustega meil ja mujal ka-

iidsel legendil Ülemiste vanakesest.

sutame kõiki võimalusi, et kujundada suuremate, sh teistes linnades toimuvate ürituste tarvis välja spetsiaalseid turismi-

Rahva seas tuntud legend lubab meil seda teemat tallinlaste

pakette erinevate Euroopa riikide turgudele.

seas kommunikeerida positiivses võtmes – linna arendamisega tegeldakse järjepidevalt, eesmärgiks on saavutada pa-

Tähtsamad partnerid on Tallinna esindus Brüsselis (Tallinn on

rem elukeskkond. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Tallinn oma

veeteemaga haakub ning vastandub väga hästi teise samal

te ärakasutamiseks plaanivad Tallinn ja Turu igakülgset koos-

aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandva Turu tuletee-

tööd ka 2011. aasta kultuuripealinnade programmist teavita-

maga.

misel ja kahe teineteisest vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel Läänemere ääres asuva kultuuripealinna kui atraktiivse reisi-

Tallinna linna nimi vajab jõulist ja selget tüpograafilist esit-

sihi propageerimisel.

lemist, mis paistaks silma visuaalsest mürast küllastunud keskkonnas. Selle lähenemise kasuks räägib ka nime visuaal-

Koostöö sisaldab Tallinna infokeskuse avamist Turus ja vas-

ne olemus. Kaks topeltkonsonanti nimes on meeldejäävad

tupidi; turismifirmade kaasabil ühiste pakettide, marsruuti-

ja huvitavad, väljapoolt vaadatuna eksootilisedki. Tallinnal

de ja teenuste väljatöötamist ning turustamist; 2011. aasta

puudub välismaalastele laialt tuntud ja üheselt mõistetav

Euroopa kultuuripealinnade ühise veebikeskkonna loomist

arhitektuurne vms sümbol nagu Eiffeli torn Pariisis või Bran-

ja ülalpidamist; ühistegevust sponsorite ja erasektori partne-

denburgi väravad Berliinis. Ühe või teise Tallinna objekti mär-

rite kaasamisel; kaugematel turgudel (näiteks Jaapan, Põhja-

gi staatusesse tõstmine oleks kultuuripealinna mõistes liiga

Ameerika vms) ühise sihtkohaturustustegevuse kavandamist

kitsas lähenemine ning nõuaks mõttetult palju ressurssi.

ja läbiviimist koostöös mõlema riigi turismiedendusagentuuridega.

Tallinna turunduskommunikatsiooni fookuses on põnevad lood, legendid ja juhtumised, mida ei serveerita kunagi „tavalises kastmes”. Pilt, mis linnast luuakse, peab sihtgrupis esile kutsuma soovi seda muinasjuttu omal nahal kogeda, tunnetada.

ORGANISATSIOON JA KOOSTOO TURUGA Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna turundusja kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise ja elluviimisega hakkab tegelema loodav sihtasutus. Sihtasutuse turundusja kommunikatsioonijuht on nende tegevuste võtmeisik ja koordinaator. Tema esmaseks ülesandeks saab ka loodava sihtasutuse kommunikatsioonitegevuse ühitamine Tallinna linna avalike suhete organisatsiooni ja meediaosakonna igapäevase tööga, et tagada info levik ja vältida dubleerivate struktuuride loomist. Tallinna kui reisisihtkoha turundustegevust koordineerib linna ettevõtlusameti turismiosakond. Sihtasutuse rolliks on siduda kultuuripealinna projekti turundustegevused Tallinna üldise turundustegevusega, mis on suunatud turistidele ja investoritele. Sõltuvalt väljatöötatavast strateegiast, taktikalistest plaanidest ning mõnele konkreetsele perioodile langevast tööülesannete iseloomust ning mahust kaasab sihtasutus vajadusel kommunikatsioonipartnereid ja töövõtjaid erasektorist. Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmiseks ja uute võimalus-

anuavaldused

Martin Aadamsoo, Hardo Aasmäe, Andres Aavik, Märt Agu,

Ratassepp, Irina Raud, Priit Raud, Rein Raud, Anne Rebane,

Askur Alas, Kadi Alatalu, Airi-Alina Allaste, Arvi Altmäe, Illimar

Peeter Rebane, Riina Reeder, Katrin Remmelkoor, Mart Rep-

Altosaar, Angelika Annus, Rein Annusveer, Helina Ardel, Erk-

nau, Jaanus Rohumaa, Jürgen Rooste, Jaan Ruus, Riho Rõõ-

ki Bahovski, Valentina Bassova, Maimu Berg, Marje Braunb-

mus, Piret Rääk, Ain Saarna, Jaak Salumets, Kadi Saluoks,

rück, Georg Bogatkin, Dimitri Demjanov, Urmas Dresen, Bo-

Aarne Saluveer, Ott Sandrak, Heidi Sarapuu, Marianne-Elisa-

ris Dubovik, Jaan Elken, Anne Erm, Aavo Ermel, Vello Ervin,

beth Sarapuu, Katrin Savomägi, Toomas Sepp, Eva Sepping,

Ignar Fjuk, Maile Grünberg, Michael Haagensen, Urmas Halli-

Andres Siitan, Helen Sildna, Mati Sillak, Kaari Sillamaa, Karl

ka, Marje Hansar, Mati Heidmets, Margit Hein, Annely Hend-

Martin Sinijärv, Katrin Sirk Aun, Anti Sirkel, Urmo Sitsi, Jele-

rikson, Kadi Herkül, Iir Hermeliin, Kaie Holm, Külli Holsting,

na Skulskaja, Maria-Kristiina Soomre, Triin Soone, Liivi Soo-

Priit Hõbemägi, Aleksander Iljin, Priit Ilver, Milvi Israel, Meeli

va, Imre Sooäär, Jaak Sooäär, Ave Sopp, Timo Steiner, Tarmo

Jaaksoo, Peeter Jalakas, Maire Janisk, Kätlin Janson, Maria Jof-

Sumberg, Lennart Sundja, Hirvo Surva, Urmas Sõõrumaa,

fe, Lemmi Jõe, Marina Jõgi, Kaia Jäppinen, Piret Järvan, Leini

Peep Sürje, Olga Šubin, Andres Tali, Jaan Tamm, Rein Tam-

Jürisaar, Marje Jürisson, Teet Kallas, Riine Kallas, Ivar Kallion,

me, Sigrid Tammes, Toivo Tammik, Airike Taniloo-Bogatkin,

Mart Kalvet, Elin Kard, Sirje Karis, Tõnu Karu, Merilin Kattai,

Kaarel Tarand, Kristian Taska, Laura Taul, Helene Tedre, Kai-

Eric Katsowski, Kairi Kaugema, Jan Kaus, Andres Keevallik,

ri Teniste, Aare Toikka, Eduard Toman, Villem Tomiste, Ma-

Heino Kiik, Rein Kilk, Aare Kilp, Enn Kirsmann, Marianna

ret Tormis, Jüri Trei, Evelin Tsirk, Tiina Tšatšua, Tõnu Tuppits,

Kirschbaum, Signe Kivi, Ott Kivikas, Anu Kivilo, Heiki Kivimaa,

Toomas Tõniste, Triinu Täht, Reiu Tüür, Andres Uibo, Reet

Karin Kiviste, Eri Klas, Aavo Kokk, Andres Kollist, Kersti Kont,

Urbsoo, Jaan Urvet, Lauri Vahtre, Kersti Vaino, Rein Vaikmäe,

Juhan Kreem, Neeme Kuningas, Jana Kunti, Virve Kurbel, Jüri

Andres Vakra, Ain Valdmann, Marika Valk, Veronika Valk, Aar-

Kuuskemaa, Lea Kõiv, Kaie Kõrb, Adolf Käis, Henri Käsper, An-

ne Valmis, Maruta Varrak, Rein Veidemann, Anne Velli, Anne

nely Köster, Asko Künnap, Zemfira Lampmann, Merike Lang,

Velt, Priit Vilba, René Vilbre, Enn Vilgo, Virve Viljus, Ene Vohu,

Üllar Lanno, Peep Lassmann, Lauri Leesi, Ionel Lehari, Risto

Igor Volkov, Hardi Volmer, Liisa Triin Vurma, Peeter Vähi, Riina

Lehiste, Indrek Leht, Jüri Leiten, Jüri Lember, Peeter Lepp,

Vändre, Mai Vöörmann.

Varje Lepp, Jaan J. Leppik, Marge Liiske, Reet Linna, Siiri Liiv, Harry Liivrand, Liivi Listra, Marje Lohuaru, Tiia-Ester Loitme, Tiina Lokk, Viivi Lokk, Toomas Loo, Mihhail Lotman, Ra Luhse, Toomas Luhats, Hede-Kerstin Luik, Heili Luik, Harri Lumi, Ants Lusti, Aime Luts, Andres Lutsar, Mall Luukas, Andri Maimets, Jaan Manitski, Ülar Mark, Kersti Markus, Heli Mattiisen, Heldur Meerits, Leonardo Meigas, Renee Meriste, Margus Mets, Reet Mikkel, Marianne Mikko, Madis Mikkor, Sven Mitt, Jaan Mäe, Tiina Mägi, Tapio Mäkeläinen, Endrik Mänd, Priit Männik, Rein Neimar, Robert Nerman, Taivo Niitvägi, Erki Nool, Albert Norak, Peeter Normak, Ingo Normet, Andrus Nõmm, René Nõmmik, Elmo Nüganen, Kristel Oitmaa, Alar Ojalo, Anne Ojalo, Kaido Ojaperv, Rein-Vello Ojavere, Urmas Oolup, Jaan Ots, Jaano-Martin Ots, Siiri Oviir, Oksana Ovtšinnik, Meelis Pai, Andres Pajula, Robert Palmer, Tõnis Palts, Enn Pant, Lagle Parek, Karin Paulus, Rauno Pehka, Paavo Pettai, Rando Pettai, Olavi Pihlamägi, Jüri Pino, Toomas Pirn, Silver Pramann, Uku Presmann, Linnar Priimägi, Tiit Pruuli, Taivo Puuorg, Raivo Põldmaa, Jaan Pärn, Ilmar Raag, Lydia Rahula, Juku-Kalle Raid, Jaak Raie, Mikk Rand, Jane Rannamets, Triin

Fotod: Toomas Volmer, Ain Avik, Toomas Tuul, Anu Vahtra, Ann Tenno, Kaido Haagen, Erik Riikoja, Andreas Meischner, Andrus K천resaar, Sheila Barry, Estonian National Opera. Tekst: Kaarel Tarand Toimetaja: Signe Ora Kujundus: Identity Tr체kk: PrintHouse