Maitsed tervest ilmast

Maitsed tervest ilmast VÄ L J A A N D J A A R E N G U KO O S T Ö Ö Ü M A R L A U D J U U N I 2017

Kalorite lugemine Kameruni moodi

Üks element, mis teeb kamerunlasest kamerunlase, on armastus toidu vastu.

MAIA KLAASSEN, GLEN 2016 Kui mõelda maapiirkondades valitsevale toidupuudusele, mis lähiriikides nagu Mali ja Benin praegugi eriti teravalt endast märku annab, on ka mõistetav, et kogu raha pannakse toidu alla ning süüakse Eesti mõistes täiesti uskumatuid koguseid.

Vastuvõtva organisatsiooni juhi Joshua juures õhtust süües sõi ta tütar Daniela julgelt suurema portsu kui mina hommikul, lõunal ja õhtul kokku. Soolast toitu, siis mangot, siis uuesti soolast, siis küpsetatud banaane ja siis veel ananassi. Ja alles siis, kui punu

Loodusest korjatud maitsetaimed, mida müüakse turul juba valmis seguna ning mis on peamiseks komponendiks Eru nime kandva vürtsika kastme tegemisel. Kohvikutes kutsutakse seda kastet ka lihtsalt “vegetable” (juurvili – toim).

oli nii suureks paisunud, et ta särk selle pealt aina üles libises, tuikus ta uniselt voodi suunda.

Vabatahtlikele teeb süüa kokk Sam. Mul on tulnud temaga maha

pidada tõsised läbirääkimised, et toidukoguseid vähendada. Ta on umbes seitsmekümneaastane ja jonnakas nagu vana kits. Nagu õige kamerunlane, ei mõista ka

tema, miks ma ei taha süüa ära kõike, mis piisavalt kaua paigal püsib.

Esimestel päevadel üritas ta mulle tõesõna sisse sööta kuskil 3500 kuni 4000 kalorit päevas. No näiteks selline menüü.

Hommikuks saia peal serveeritud Hispaania omlett praekartuliga ning assortii puuvilju, mida oli sama suur taldrikutäis kui soolastki. Lõunaks vürtsikas riisipada kõige mõeldavaga, ilmselt kuskil 500 g jagu valmistoodet… Ja assortii puuvilju, mida oli sama suur taldrikutäis.

Ja õhtusöögiks fufu, mis on sisuliselt kokku pressitud ja seejärel keedetud maisimöks, mis on ise üsna maitsetu ja mida süüakse seega koos vürtsika juurviljalisandiga. Loomulikult ei puudunud ka kuhi puuvilju.

Tahtmata toitu raisata, tassisin muudkui ülejäänud portsjoneid kõigile laiali, kuni lõpuks Sam alla andis ja nõustus koguseid väiksemaks tegema.

Maia Klaassen käis 2016. aasta suvel GLEN vabatahtlikuna Kamerunis Belo külas naisettevõtlust arendamas. GLEN programmi Eestis vahendab Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab välisministeerium.

Päikeseliste silmadega nukud

Spagetiomlett on tavapärane Kameruni hommikusöök – saia vahele pannakse ta siis, kui on teada, et lõunaaeg jääb ehk kaugemale. Näiteks võis iga pikamaabussi ees näha mama’sid, kes sedasama einet müüsid. Keskmiseks hinnaks oli kuskil 400 Kesk-Aafrika franki, st umbes 60 eurosenti.

Vaja läheb: nn1 tass keedetud ja kurnatud spagette nnpool sibulat, tükeldatud nn1 tomat, tükeldatud nnpool rohelist paprikat, tükeldatud nnsoola, pipart nn4 muna (lahti klopitud) nnõli Serveerimiseks: pikk sai ja majonees Valmistamine: Pane pannile 2-4 spl õli (mida rohkem, seda lähedasem Kameruni reaalsusele), lisa keedetud spagetid, paprika, tomat ja sibul. Maitsesta soola ja pipraga. Prae, kuni spagetid muutuvad kuldseks ning juurikad on pehmeks läinud. Seejärel vala 4 lahtiklopitud muna üle täidise. Kui muna on enam-vähem tahenenud, tuleb omletti ka teiselt poolelt praadida.

Serveerida pooleks lõigatud saia vahel, mida on mõlemalt poolelt määritud majoneesiga.

Imelised muffinid Annal on eriline muffinite retsept. Vaja läheb koostisaineid, mida leiab alati igast kodust.

Küpsetusaeg on 15 minutit. Anna on sellesse retsepti armunud!

VIKTORIA TALASHKEVYCH

ERAKOGU

Spagetiomlett

RETSEPT

Anna Lishchynale on alati meeldinud oma kätega imesid luua. Mänguasjad, padjad, nipsasjad kodu kaunistamiseks – ta saab kõige sellega üllatavalt hästi hakkama. Kuid pikka aega oli Annale väljakutse, kuidas muuta hobi äriks. Kui Eesti Naisuurimis- ja Teabekeskus tutvustas Ukrainas mentorlusprogrammi, kutsuti Anna sellest osa saama.

Kohaliku ühingu kaudu leiti talle juhendaja, Inna Chyzhyk, kes on kergtööstustehase “MriyaE” (eesti keeles “On unistus”) asutaja. Inna on pikka aega tegelenud tekstiiltoodete tootmisega ja loonud väga eduka ettevõtte.

Inna õpib ise pidevalt ja jagab rõõmuga oma teadmisi ka nooremate kolleegidega. See imeline tandem, Anna ja Inna, saavutasid suurepäraseid tulemusi – Anna lõi oma brändi “Valiza Dyv” (eesti keeles “Imede kohver”). Ta hakkas oma too-

RETSEPT

teid müüma erinevates netipoodides, osalema festivalidel ja messidel.

Tema päikeseliste silmadega nukud ja värvilised padjad pakuvad rõõmu ja inspiratsiooni kõigile, kes neid ostavad. Nüüd veedab Anna oma pühapäevahommikuid koos tassi kohvi ja lemmikmuffinitega, tehes suuri plaane oma väikese, kuid ambitsioonika ettevõtte edasiarendamiseks.

Vaja läheb: nnNisujahu – 200 g nnKüpsetuspulber – 1 tl nnSuhkur – 150 g nnPiim – 100g nnKanamuna (keskmise suurusega) – 3 tükki nnVõi (pehme või margariin) – 200 g nnVanillsuhkur – 1 kotike (25 grammi) Valmistamine: Klopi munad kausis lahti, lisa suhkur ja toasoe või. Sega jahu ja küpsetuspulber ning raputa läbi sõela ülejäänud koostisosade hulka ja sega ühtlaseks. Täida vormid taignaga umbes pooleni. Küpseta eelkuumutatud ahjus 180 kraadi juures 15 minutit.

Valmis muffinitele raputa tuhksuhkrut.

2 Maitsed tervest ilmast KRISTIINA-MARIA PLOOM, GLEN 2014

JOHANNA LIBLIK, GLEN 2016

JUHTKIRI

Miljon eestlast saavad maailma muuta Juuni alguses teatas president Donald Trump, et USA astub välja Pariisi kliimaleppest. Maailm reageeris valuliselt. Aga teate, mis oli härra Trumpi avalduse juures erakordselt lahe? See, mida USA kogukonnad, linnad ja ettevõtted teha lubasid! Endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg ütles, et USA saab ikkagi Pariisi leppega võetud kohustused täidetud, seda osariikide, linnade ja ettevõtete ühise jõupingutuse abiga. On lausa veider jälgida, kuidas Trumpi otsus on toonud ühe vihmavarju alla naftafirmad nagu Shell Oil ja ExxonMobil, autotootja General Motorsi, tehnoloogiagigandid Apple ja Google ning erinevad keskkonnaorganisatsioonid, kes varem üksteise varjugi ei sallinud.

See on väga hea näide inimeste meelekindlusest ja teadmisest, et nende teod loevad. Suured muutused algavad meist endist, igaühe kodulinnast, koduvallast, koolist ja töökohast. Ka Eestis on linnadel valdadel ja küladel tohutu jõud maailma muutmiseks.

“Kevades” ütles õpetaja Laur Tootsile: “Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee ise.” See kehtib tegelikult ka selle kohta, kuidas me maailma suhtume. Sageli öeldakse, et mis siin ikka proovida – üksi ei suuda ju keegi maailmast vaesust ja haiguseid kaotada, kliimat parandada ega sõdu lõpetada.

Loomulikult, isegi kui ma ei sööks enam kunagi liha, ei kasutaks üldse plastmassi ja kasvataks kõik oma toidu ise, oleks see vaid tilk ookeanis, kuid ilma selle tilgata oleks vihm hõredam.

Kõike korraga ei saa ega peagi, pole mõtet seada endale ebareaalselt kõrgeid ootuseid. Ent meie kõigi pisikesest panusest moodustub oluliselt suurem laviin, mis suudab maailma mõjutada. Nii et kõik need sammud on olulised – auto asemel ühistranspordiga sõitmine, roheline elektripakett, taimetoiduneljapäevad, õiglase kaubanduse šokolaad või Eestis kasvanud toidu eelistamine.

Sageli juhtub, et maailmale kasulikud sammud hoiavad lausa raha kokku, on see siis uue auto ostmata jätmine, riidest poekotid või taaskasutuspoodidest riiete ostmine.

Maailm on viimaste aastakümnete jooksul muutunud oluliselt paremaks paigaks võrreldes varasemaga. Elame maailmas, kus 85% inimestest oskab lugeda ja kirjutada, sügavas vaesuses elavate inimeste arv on viimase 20 aastaga vähenenud kaks korda ning laste arv ühe naise kohta on langenud 2,5 lapseni.

Muutus on võimalik, areng on olnud peadpööritav. Ent probleemid ei ole kadunud ei Eestist ega mujalt, teha on veel palju.

Teeme koos!

Nepal. Kali tomatiistanduses.

Kuidas maailmal läheb?

5 üllatust maailma kohta, millest sa ei teadnud.

KATRIN PÄRGMÄE

Arengukoostöö Ümarlaud

85% ...on maailma keskmine kirjaoskuse tase.

Algkoolis käib tänapäeval üle 90% arenguriikide lastest. Edusammude kiirust näitab see, et 1900. aastal oli kirjaoskajaid vaid 21% ja 1960. aastal 42%.

Kas nüüd on kõik hästi?

Koolist jäävad lapsed kõrvale enamasti majanduslikel põhjustel ja sõjapiirkondades. 57 miljonit last ei käi endiselt koolis ja suure tõenäosusega ei lähe ka omakorda nende lapsed kooli. Lisaks tuleb tööd teha sellega, et tüdrukute võimalused haridust saada oleksid samasugused nagu poistel.

70 aastat ...on maailma keskmine oodatav eluiga lastel, kes sündisid 2015. aastal.

Järjest rohkematel inimestel on võimalus saada arstiabi ja sünnitusabi, paranenud on teadlikkus rasedusvastastest vahenditest. Järjest rohkematel inimestel on ligipääs puhtale veele ja kanalisatsioonile, maailmas on vähendatud malaaria, tuberkuloosi ja lastehalvatuse ning HIV/AIDSi levikut.

Kas nüüd on kõik hästi?

Kuigi keskmise vanuse tõus avaldab muljet, on vaesemates piirkondades suured mured tervise ja haridusega. Vaesusesse sündinud lastel on pea kaks korda suurem tõenäosus surra enne viieaastaseks saamist kui jõukamate perede lastel.

7 aastat SIGRID SOLNIK

Arengukoostöö Ümarlaua juht

Looduse ilu varjutab Kõrgõzstanis massiline prügiprobleem.

...on käinud koolis 25-34aastane keskmine naine, meeste puhul on see arv 8 aastat.

Algklassides käib poisse ja tüdrukuid maailmas peaaegu võrdselt ja see on väga hea tu-

20 aastaga Kui numbrid on nii positiivsed, siis miks on tunne, et maailmas lähevad asjad halvemaks? nnElu maailmas on palju paremaks läinud viimastel aastakümnetel, nii et koolis õpetatud faktid ja arusaamad on vananenud. nnMeedia otsib erakordseid uudiseid, mis enamasti halvad. Suurt tähelepanu saavad viletsus ja surm, headest asjadest ei räägita. nnHirmutamine – igas ühiskonnas on inimesi ja organisatsioone, kes võidavad odavat populaarsust hirmude süvendamisega. nnAastasadu tagasi töötas intuitsioon meie kasuks – me nägime midagi ja tegime sellest järeldused maailma toimimise kohta laiemalt. Tänapäeval on vastupidi – uudiste ja sotsiaalmeedia võidukäiguga näeme palju negatiivseid erakordseid sündmusi. Nüüd töötab intuitsioon meile vastu – enam ei saa üksikute lugude põhjal üldistusi teha, sest meedia ei näita tavalist, igavat elu.

Kuidas olukord enda kasuks pöörata? nnEelda, et asjad lähevad suures joones paremaks. nnEelda, et ebavõrdsus maailmas kahaneb. nnÄra eelda, et rikkus on iga edusammu eeldus. Ka vaestes riikides käivad tüdrukud koolis, enamikus kohtades maailmas on elekter, enamik inimesi on kirjaoskajad jne. nnArvesta, et me ülehindame ohtusid, mida ise kardame. Meiega on lihtne manipuleerida võimendades asju, mida niigi kardame.

Allikas: Hans Rosling, www.gapminder.com

lemus. Tänu naiste hariduse paranemisele on alates 1970. aastast päästetud 4,2 miljoni kuni 5-aastase lapse elu.

Kas nüüd on kõik hästi?

Alghariduse head näitajad ei jätku põhikoolis – ainult 48% maailma riikidest saavad tüdrukud ja poisid võrdselt põhiharidust, mis meil on kohustuslik kõigile lastele.

…on sügavas vaesuses elavate inimeste osakaal maailmas vähenenud peaaegu kaks korda.

Sügavaks vaesuseks loetakse seda, kui inimene peab hakkama saama vähem kui 1,15 euroga päevas. Parem tervis ja haridus tähendavad seda, et üha rohkematel inimestel on võimalik vaesusest välja tulla.

Kas nüüd on kõik hästi?

Vaesusest rääkides on suurim häda selles, et eri riikides tähendab “vaene” erinevat asja.

Eesti vaesus ei tähenda, et inimesel pole võimaik saada puhast joogivett või käia tualetis.

Ka vaesed lapsed saavad meil tasuta arstiabi ja kooliharidust. Eestis loeti 2014. aastal absoluutseks vaesuseks, kui inimese sissetulek on 6,8 eurot päevas.

2,5 last ...sündis maailmas 2016. aastal ühe naise kohta. Alles 1965. aastal sündis maailmas iga naise kohta keskmiselt 5 last.

Sageli arvatakse, et kui maailmas läheb elu paremaks, hakkab rahvastiku arv tõusma. Tegelikkuses on olukord vastupidine – kui elu läheb paremaks, väheneb laste arv peres. Laste arv oleneb ka naiste haridustasemest ning võimalustest tööl käia. Näiteks, Indias sündis 1970. alguses ühe naise kohta 5,5 last, 2015. aastal 2,5 last.

Kas nüüd on kõik hästi?

Kuigi rahvastiku “plahvatuse” kiirus on oluliselt vähenenud, hävitame me liigse tarbimisega enda loodust ja keskkonda kiiremini kui iial varem. See käib just arenenud riikide kohta, kus tarbimine on ületanud igasuguse mõõdutunde.

Inimesed saastavad vett kiiremini kui loodus suudab seda puhastada. Igal aastal läheb raisku 1,3 miljardit tonni toitu, samas kui miljard inimest on alatoitunud ja veel miljard näljas.

Allikas: Hans Rosling, www.gapminder.com

Maitsed tervest ilmast 3

Kas hommikusöök saab maailma muuta?

PEIPSI KOOSTÖÖ KESKUS

Uuringud ütlevad, et 15% meie elustiili tagajärjel tekkivatest kasvuhoonegaasidest on seotud toitumisega. Üldiselt võib öelda, et keskkonnasõbralik toit koosneb kolmest asjast – toidu kasvatamine, transportimine ja pakendamine.

MARGIT SÄRE

Peipsi Koostöö Keskus

Kliimasõbralik toidulaud koosneb taimsetest, vähetöödeldud toodetest, maheviljadest ning kohalikust ja hooajalisest toidust.

Kõige suurem mõju keskkonnale tekib liigsest liha tarbimisest – sööme seda palju rohkem, kui tervisele ja keskkonnale hea oleks.

Tervise Arengu Instituudi andmetel sööme kaks korda rohkem liha, kui toitumissoovituste põhjal süüa võiks.

Intensiivne loomakasvatus kulutab rohkem energiat ja tekitab saastet võrreldes kõigi meie muude valikutega. ÜRO Toidu- ja Põllumajan-

Kliimahommikusöök.

8 lihtsat ideed kliimasõbralikuks toiduks nn1. Kasvata enda aknalaual, rõdul või aias köögivilju ja maitsetaimi. nn2. Kasuta kohalikku ja hooajalist toitu – vaata otse tootjalt tarbijale toiduringide kohta www.eestiott.ee nn3. Tee hoidiseid ja külmuta talveks. nn4. Planeeri poodi minnes, mida vajad. nn5. Söö vähem liha ja piimatooteid, rohkem juurikaid. nn6. Kui liha ostad, eelista maheliha, kana, kala või ulukiliha. nn7. Ära raiska toitu – kasuta toiduülejäägid ära loovates roogades või sügavkülmuta järelejäänud toit. nn8. Sorteeri biojäätmed eraldi.

ALLIKAS: WWW.KLIIMAMUUTUSED.EE

dusorganisatsioon (FAO) arvutas välja, et maailma kariloomakasvatus tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui autod, lennukid, rongid ja laevad kokku.

Jutu mõte ei ole see, et kõik inimesed peaksid kindlasti taimetoitlasteks hakkama, aga igaüks saab teha väikeseid muudatusi oma igapäevastes harjumustes, et käituda keskkonnasõbralikumalt – näiteks süües rohkem taimseid ning vähem liha- ja piimatooteid, valides vähem pakendatud ja tööstuslikult töödeldud toitu. Ostmata võiks jätta kaugelt toodud toiduained, mis kasvavad hooajaliselt ka kohapeal.

Et tutvustada lastele kliimamuutuste ja toidu seoseid, korraldab Peipsi Koostöö Keskus “kliimahommikusöögi” õppeprogramme. Need koosnevad teoreetilisest ja praktilisest osast – lapsed saavad maitsta mahe- ja tavapõllumajanduse toite, mis on toodud meile teiselt poolt maakera või toodetud Eestis. Pärast seda analüüsivad õpilased oma valikuid ja eelistusi, uuritakse ka pakendeid ja mõeldakse tarbimise ökoloogilise jalajälje peale.

Asmaa ja Mohammed Süüriast

Asmaa ja Mohammed elavad oma kahe lapsega Türil, kuhu nad saabusid käesoleva aasta märtsikuus. Perega kohtudes on nad parasjagu hoovis laste jalgrattaid parajaks sättimas. Nende nägudel on suur rahulolu ja möödaniku läbielamised tunduvad kasvõi hetkeks unustatud olevat. Pereema Asmaa räägib, kuidas nad Kreeka pagulaslaagrist Eestisse jõudsid.

ASTRID MILVI BAGWITZ MTÜ Pagulasabi tugiisik

Eesti ei olnud meie esimene valik.

Olime kuulnud, et Eesti ei võta eriti pagulasi vastu ja me ei teadnud selle maa kohta väga midagi. Kuid kui me Kreeka pagulaslaagris kohtasime meiega tutvuma tulnud ametnikke, siis tuli välja, et nad on väga toredad inimesed. Meil oli palju küsimusi – kas me Eestis tööd leiame?

Kas eestlased kardavad meid? Kas meie lastel tuleb koolis nende nahavärvi või uskumiste tõttu probleeme?

Meile öeldi, et Eestis ei pea me enam elama pagulaslaagris, vaid et me saame elama hakata oma korteris. Milline kergendus! Uus peatükk meie elus oli algamas ja äkitselt tundsime teadmatuse tõttu suurt hirmu tuleviku ees. Kuidas me saame hakkama, kui me eesti keelt ei oska ja kellegi käest pole nõu küsida, kuna Araabia kogukond Eestis on väga väike? Me olime kuulnud, et paljud teised on Eestist lahkunud, kuna keelt on väga raske selgeks saada ja tööd leiab vaid suure õnne peale ning et sealsetele inimestele ei meeldi pagulased.

Me jõudsime Tallinna lennujaama väga hilja õhtul ja Türile jõudsime sama päeva öösel. Meie üllatuseks olid meid tervitamas tugiisik ja üks Süüria pagulane, kes oli

RETSEPT

Hummus Oleme harjunud võileiva peale panema vorsti või juustu. Aga mida panna võileivale, kui sooviks midagi maitsvat, tervislikku ja taimset? See hummus saab valmis minutitega ja sobib ideaalselt suvistele röstsaiadele.

Vaja läheb: nn1 purk keedetud kikerherneid nn2 spl värsket sidrunimahla nn3 spl (oliivi)õli nn1 küüslauguküüs nnsoola, pipart nnkarulauku vms Valmistamine: Saumikserda nõrutatud kikerherned, lisa tükeldatud küüslauguküüned, sool, pipar, sidrunimahl ning õli. Võib lisada ka nt peotäie karulauku. Mikserda, kuni tuleb ilus ühtlane mass.

SHUTTERSTOCK

RETSEPT

Falafel ERAKOGU

Rulli sisse lisa komponente vastavalt oma maitse-eelistustele.

siia jõudnud paar kuud enne meid.

Esimene kuu Türil möödus ilma, et oleksime oma korterelamus kohanud ühtegi naabrit või teist inimest. Tundus, nagu elaksime seal üksi – kõik oli nii vaikne. Tänavad olid tühjad, mitte nagu Süürias, kus ilm oli soe ja inimesed kohtusid kohvikutes, et mängida kaarte, suitsetada shisha’t ja juua Araabia kohvi. Eestis oli aga väga külm ja

kõigepealt tuli meil teha palju toimetusi erinevates ametkondades.

Türi elanikud ja Pagulasabi aitasid meil oma uude ellu sisse elada ja järk-järgult läks meie elu paremuse poole ning läheb aina paremaks.

Meie naabrid on väga toredad inimesed. Me leidsime poed, kust saame osta toiduaineid meie koduste toitude valmistamise tarbeks. Paljud inimesed on meid toetanud annetades riideid, mööblit, toidunõusid ja mänguasju. Meie lapsed käivad rõõmuga lasteaias ja on leidnud hoolivad õpetajad ja sõbrad, kes mängivad nendega ja õpetavad neile eesti keelt. Kui ma näen, et mu lapsed on õnnelikud, siis olen ka mina õnnelik. Inimesed on hakanud meile tänaval naeratama, mõned isegi kallistavad mu lapsi, see on imearmas. Ma õpin praegu eesti keelt ja saan juba mõningatest asjadest aru. Külma ilmaga on veel raske harjuda, aga Eestimaa kevad on väga ilus. Oleme väga tänulikud.

Teisel juulil pakume me Türi Kohvikutepäeva raames oma toitusid. Üheks neist on loomulikult falafel, mida siinse retsepti põhjal saavad kõik hõlpsasti järele proovida.

nnLeota vees 300 g kikerherneid vähemalt 12 tundi. Kurna kikerherned ja lisa umbes 40 g peterselli, üks sibul ja neli küünt küüslauku. Haki peeneks, võimalusel kasuta hakklihamasinat. Lisa 1-2 teelusikatäit soola ja umbes pool teelusikatäit köömneid, pipart, paprikat, koriandrit, seesamiseemneid ja kui on, siis ka sumahhi (Lähis-Ida köögis laialdaselt kasutatav kuivatatud äädikapuu viljadest maitseaine). Sega kõik kokku, lisa vajadusel veidi vett, et moodustuks taignane mass. Vormi falafel’i-masina või kahe lusikaga parajad tükid ning prae kuumas õlis kuldpruuniks. nnServeeri lavašiga, kuhu määri maitse järgi maitsetamata jogurtit ja tahini’t (seesamipasta), lisa falafel, tomatit, kurki, peperoni pipraid või muid köögivilju oma maitse järgi. Keera rulliks kokku ja naudi!

ERAKOGU

4 Maitsed tervest ilmast

Läätsepirukas ja hommikukohv

RETSEPT

MTÜ DAMOTA

MTÜ DAMOTA

Doro wat (otsetõlkes kanakaste, sisult sibulamoos) Ühe sööja kohta peab olema vähemalt 1 kg sibulaid. Doro wat on kõige tähtsam piduroog Etioopias, mida süüakse kõige tähtsamatel pühadel ja mille järgi hinnatakse perenaise oskusi köögis. Naised veedavad kaks päeva tule ääres ja valmistavad Doro wati ehk kanasousti väga hoolikalt.

Kogus: 4 inimesele

Olen oma hommikukohvi ja 0,07eurosendise läätsepirukaga kanalisatsioonikraavi servas kohvikus. Siia kraavi tühjendab ennast ka kogu Soddo meessugu, vaevumata pead pöörama.

Pärastlõunaks on soe päike tänavatele jätnud spetsiifilise lõhna. Õnneks on öine vihm kraavid ära pesnud ja söön oma pirukat isuga...

MERLE VOOLA

MTÜ Damota

Seesama äravoolukraav on koduks ka tänavalastele, kes möödaminejatelt igal võimlusel saia või mõnda birri küsivad. Nende magamisasemeks oli täna öösel ilmselt mõni alternatiivne koobas. Kraavid on iga 20 meetri järel kaetud paneelidega, et oleks kohati võimalik teed ületada. Teismeikka jõudes pakuvad needsamad lapsed pakivedamisteenust, kuid paljud neist on sirgunud osavateks taskuvarasteks.

Kohviku küljed on räbaldunud suhkrukotist või roostetanud katuseplekist. Väga terase pilguga vaadates ja hea fantaasia korral võib oletada, et see on plekk. Kõik, mis vähegi on säilitanud füüsilist vormi, kasutatakse lõpuni ära. Praegu ei sega see

Lauri ja Takele vahetunnis.

Viirukimüüja.

koledus mu mõtteid. Samuti ei arva ma kordagi siin istudes ja süües, et võin saada mingi haiguse või leida pirukast kärbse. Siin olles pole sellel mingit tähtsust, lisaks on kõhuhäda puhul arstiabi kiirem kui Eestis. Ka haiglasse sattudes pole kunagi olnud põhjust virisemiseks.

Kõik, mis tavaolukorras segaksid mõtteid, jätavad kõrvu mingi tuima, ähmase heli. Faranj, faranj (ehk valge, valge) ja kümned korduvad tered nagu “salamne, danane, salamne…” ei sega omaette olemist.

Ehitiste kerkimise kiirusest ei arvaks iial, et tegemist on arengumaaga. Paar nädalat pealinnast eemal olles võib tihti asukohaga eksida, sest märkamatult on kerkinud isegi kümnekorruselised majad. Viletsuses vaevlevate vigaste ja vaeste inimeste näod ja kodutud lapsed tänaval on aga märk, mis ei lase hetkekski unustada, et olen Aafrikas.

Ometi saab siin väga kiiresti selgeks, et Aafrika reaalsus polegi väga imelik. Kuigi tänavatel pole nimesid, rääkimata majanumbritest. Sa-

rad, mis siinses kontekstis on tegelikult poed, hakkavad teineteisest ikkagi eristuma. Ukselingid, mis iga numbritoa uksel pihku jäävad, ei tekita lõpuks enam mingit emotsiooni. Boiler, mis lühises, jääb meie lahkumisel lihtsalt seinale rippuma – kõigist neist meile olulistest asjadest ei muutu siinne elu kellegi jaoks ei halvemaks ega ka paremaks. Ei sega enam uksest sisse vaatav naeratav töötaja, kel pole aimugi, et kuskil kaugel eksisteerib kellelgi oma privaatruum, kuhu niisama sisse ei marsita...

See lihtsus ja siirus muudab kogu koleduse olematuks. Oma varandusega, mis ühteainsasse kohvrisse mahub, kaasneb tohutu südamerahu. Ükski olukord – peale surma – ei liiguta siin kellegi närvi. Etiooplaste lõputut naeratust jagub igaks päevaks ja kõigile. Andmine on siin suur privileeg, mis annab sulle ka staatuse. See staatus on valgetel pitseriga küljes, olenemata sellest, kui palju su tasku sisaldab. Kahjuks pole see andmine vabatahtlik, nagu meie olema

Unistuste sõstrad ERAKOGU

Galina Artemenko.

Galina Artemenkole ei ole kulinaarse meistriteose loomine mingi probleem. Talle on see pigem hobi kui äri. Peenetundeline ja läbimõeldud lähenemine igale roale ei reeda, kui suurte mahtudega ta tegelikult tegeleb. Kropõvnõtskõi linnas on Galina tase nii toiduvalmistamise kui roogadest tehtavate piltide osas etaloniks. Tänu sellele kutsusime ta Ukrainas Eesti Naisuurimusja Teabekeskuse mentoriks, et julgustada ja nõustada naisi oma äriga alustamisel.

Toidublogijana veedab Galina palju aega sotsiaalseid projekte tutvustades. Sõbraga koos avas ta “Toidu kooli”. Igal pühapäeval jagab ta

Vaja läheb: nnkanakoibi nn4 kg sibulaid nn4 keedetud muna nn200 g õli nnmaitseained (1-2 tl nelki, 2 tl kaneelikoort, 1 tl kardemoni, 1-2 tl muskaatpähklit, 4-5 tl koriandriseemneid, 3 tl sinepiseemneid, 3-5 spl tšillipulbrit). Maitsestamine näitab perenaise meisterlikkust. Kõik maitseained jahvatatakse peeneks.

harjunud mõistma. See on kohustus ja vastutus. Vastupidiselt meie arusaamale, et andmine võib olla ainult vabatahtlik, on väljend “vaba tahe” siin olematu.

Tihti läheb mõte kõigile sõpradele, kes siin olemisele on teinud erilise väärtuse. Jagades seda koledust ja samas olles rahul virisemata.

Meenutan just nädal tagasi nutmist – sõnuseletamatu tänutunde pärast.

Sealsed tegemised, mis meie kulgemise käigus teele jäävad, on ühtäkki kellegi võõra jaoks tohutu suure väärtusega ja muudavad nende inimeste elu täiesti.

Oleksin nagu andnud soojuse vastu lõivuks kodust eemal olemise, pettumused, loobudes kõigest mulle väga tähtsast, kuid see lihtsus ja rikkumatus täidavad igal sammul ja loobumine ei tundugi loobumine.

Kõik need hetked Aafrikas, mis igapäevaselt muudavad meid tänulikumaks, on väärtus, mis tundub sundivat sinna jälle minema ja sealt koju kaasa tooma just seda, mis aitab meil õnnelik olla.

Valmistamine Sibulad hakkida hästi peeneks (mitte purustada kombainiga lödiks). Lasta haududa kaane all väiksel kuumusel, segades pidevalt sibula enda mahlas (pruunistuda ei tohi sibul mingil juhul!) umbes 1-2 tundi. Hautada pidevalt segades seni, kuni sibulamahl hakkab kaduma. Seejärel lisada segatud maitseained ja õli ning kuumutada jällegi tunnike, pidevalt segades.

Puhastada kanakoivad nahast ja lisada sibulamassi hulka. Keeta väikesel tulel ja ilma kaaneta, kuniks koivad on pehmed. Lisada 4 keedetud muna paariks minutiks, et ka munad soojeneksid uuesti.

Süüa kõrvale enda küpsetatud valget saia ja juua vett.

SHUTTERSTOCK

RETSEPT

Sõstrane õlikaste Vaja läheb: nn1 pakk võid (200 g) nn150 grammi musti sõstraid (külmutatud marjad sulata toatemperatuurini) nn2 sidrunit nn1-2 oksakest rosmariini nnSoola ja pipart

kulinaarsete oskuste saladusi. Lisaks annab “Toidu kool” Kriisikeskuses naistele, Ida-Ukraina sõjas haavata saanud sõduritele ja lastekodulastele tasuta kursuseid.

Galina motoks on “Maitsev ja ilus”. Hoolimata kõigist oma annetest maitsvate toitude valmistamisel, meeldib talle enim just sõstrane õlikaste.

VIKTORIA TALASHKEVYCH

Valmistamine: Purusta sõstrad blendris. Lisa sõstardele riivitud sidrunikoor ja peeneks hakitud rosmariin (kui rosmariin ei meeldi, võib selle asendada tüümianiga). Vispelda või pehmeks ja koorjaks, lisa sõstramass ning sega hoolikalt läbi. Maitsesta soola ja pipraga.

Musta sõstra asemel võib kasutada ka roosasid sõstraid – neil on pisut õrnem ja mahlakam maitse.

Kastet on parim serveerida linnulihaga – lihtsalt pane tükike kuuma roa peale, sooja toidu peal sulab see õliseks kastmeks.

ERAKOGU

Maitsed tervest ilmast 5

Aga mida mu naaber süüa teeb?

TARTU RAHVUSVAHELINE MAJA

Eesti on koduks väga paljudele erinevatele inimestele – meie kõrval elab inimesi kogu maailmast. Kaks Tartusse elama sattunud Palestiina naist andsid võimaluse kiigata nende kööki ja jagasid mõtteid Eesti kohta.

TARTU RAHVUSVAHELINE MAJA Lamees tuli esimest korda Eestisse 2014 a. vabatahtlikuks. Ta töötas lastega koolides ja avastas enda jaoks Eestit. “Üks parimaid asju Eestis on loodus – siin on seda nii palju ja nii erineval kujul! Matkale minek on absoluutselt parim asi, mida teha, looduse värvid on nii rahustavad, rõõmsad, annavad energiat...” Vabatahtlikuks olles tutvus Lamees oma tulevase eestlasest abikaasaga. Ja poolteist aastat hiljem oli ta taas Eestis – nüüd juba püsivalt. Praeguseks on ta juba ka ahjukütmise ära õppinud!

Jameela tuli oma abikaasaga Eestisse elama 2015. aastal. Palestiinas õppis ta ülikoolis inglise keelt ja ka tema töötab nüüd Eestis tõlgina. “Ma küll ei kujutanud ette, et ma nii kaugele satun. Ma ei teadnud maailmast väga palju – Jordaania… Süüria seriaalide kaudu ka Süüriat… Liibanoni. Nendesse riikidesse reisimisest oskasin mõelda, aga kaugemale ei osanud.”

Mis sulle Eestis meeldib?

Lamees: “Loodus, saun, aegadest kinnipidamine, internet, mu abikaasa.”

Kana-riisiroog Kebsa Palestiinast Vaja läheb (4 inimest): nnSool, sidrun, äädikas (soovi korral, kana puhastamiseks) nnKana tükid, nahaga (nt koivad, poolkoivad) 500 g nnJasmiini- või basmatiriis, 2 tassi nnMugulsibul (2), porgand (1), tomat (3), tomatipasta (100 g) nnKüüslauk (2 küünt) nn(oliivi)õli praadimiseks nnMaitseained (kardemon, kaneelikoor, loorber, rosmariin) nnKebsa maitseaine (sega 0,5 tl muskaatpähklit, 1tl musta pipart, 1 tl koriandrit, 1 tl nelki, 2 tl kardemoni ja 2 tl kaneeli Salat (vali üks või mitu varianti): nnTomat, maitsestamata jogurt, sidrun, sumak nnTomat, tahini, sidrun, petersell, küüslauk nnMugulsibul, sidrun nnKaunistuseks: nnMandlid (50-100 g), rosinad (50 g), petersell

Jameela koos Qatayefiga. See on pannkook, mis on täidetud pähklite, juustu, kookoselaastude või muu meelepärasega.

Jameela: “Suvel mulle meeldib järve ääres käia. Eelmisel suvel nägin esimest korda, kuidas mu abikaasa vanaisa tõi koju värskelt püütud kala, see oli veel elus. Ma nägin esimest korda elus kala! See oli natuke hirmutav. Sel suvel tahan ma proovida ise kala püüda! Ja mulle meeldib lumi, eelmisel aastal ma väga ei nautinud seda, ei olnud harjunud. Sellel aastal ma rõõmustan lume üle!”

Ja mis oli kõige imelikum asi Eestis, millega ära harjuda?

Lamees: “Lumisel tänaval kõndimine nii, et libisedes pikali ei kuku!”

Jameela: “Kui ma tulin, oli juunikuu ja ööd justkui ei olnudki, päike nagu ei läinudki looja… Alles kell kümme või pool üksteist õhtul. Et see oli ramadaani ajal, mil paastuma peab päikeseloojanguni, oli see eriti keeruline. Aga kummaline oli see, et ka siis, kui päike läks looja, ei läinud pimedaks, vaid oli pooleldi valge!”

Kas sulle meeldib toitu valmistada? Miks?

Jameela: “Jah! Mulle väga meeldib protsess, milles sa segad kokku erinevaid aineid nii, et sellest tuleb kokku midagi uut, kaunist. Selles on oma roll ka inimestel – mulle meeldib teha süüa teiste jaoks, endale ma nii palju ei viitsiks teha.”

Lamees: “Ma naudin toitu, lõhnu, maitseid, rõõmu inimeste näol, kui nad söövad minu tehtud toitu. Ma armastan toidutegemist, see tuletab mulle meelde mu kodu Palestiinas.”

Mis teeb sind õnnelikuks?

Lamees: “Ma olen tõlk ja mu töö teeb mulle tõeliselt palju rõõmu.

Mulle meeldib, kui ma olen produktiivne, kui ma loen, kui ma ei raiska niisama aega. Ja mu abikaasa teeb mind väga õnnelikuks.”

Jameela: “Mind teeb õnnelikuks see, kui ma näen, et inimesed minu ümber on õnnelikud, et nendega on kõik hästi. Kurvaks… Ma ei mäletagi, millal ma viimati kurb olin… Ei tea, ei olegi olnud. Mind kurvastab, kui ma kaotan inimesi, keda ma armastan.”

pinud prantsuse keelt. Nad lahkusid Süüriast 2016. aasta alguses, kui Asia oli neljandat kuud lapseootel ning olukord koduriigis muutus väljakannatamatuks. Läbi Türgi jõudsid nad Kreekasse, kus aitasid teisi põgenikke vabatahtlikena. Pärast poolt aastat ebakindlust saabusid nad lõpuks Eestisse.

Nüüd elavad nad Tartus ning õpivad jõudsalt eesti keelt. Siit on nad leidnud heade inimestega ühiskonna, kus kõik on hästi läinud. Hussam sai end siin arstina registreerida, nüüd tuleb ära teha veel eesti keele eksam.

Valmistamine: 1. Puhasta kana: hõõru ta kergelt üle 1 tl soolaga ja 2 spl äädikaga (või poole sidruni mahlaga).

2. Lõika sibul suuremateks viiludeks ja prae kergelt läbi oliiviõlis. Lisa kaks kardemonikauna ja kaneelikoort, võib lisada ka musta pipart ja nelki. Pruunista neid pisut koos kanaga, lisa sool ja loorberilehed, soovi korral ka rosmariini. Kalla peale keevat vett (et kana oleks korralikult kaetud, pärast kulub see puljong riisi keetmiseks) ja lase keeda 30-40 minutit.

3. Tükelda porgand, sibul ja tomat. Pruunista küüslauk ja porgand õlis, maitsesta soolaga. Pane kokku tükeldatud tomatitega, lisa tomatipasta ja Kebsa maitseainet ning keeda tasasel tulel u 10-20 min, kuni tomatid on keenud pehmeks ja segu tekstuur on nagu kastmel.

4. Võta riis (pool tassi inimese kohta), lisa soola ja 1-2 tl Kebsa maitseainet. Sega kokku riis ja tomati-sibulakaste. Võta kana puljongist välja ja kalla keev puljong riisi-tomatisegule peale (arvestusega 1 ½ tassi vedelikku 1 tassi riisi kohta). Kui puljongist tuleb puudu või on puljong liiga soolane, asenda osa keeva veega. Keevale puljongile võib soovi korral lisada riivitud porgandit, paprikat ja sidruniviile.

Kui Kebsa kipub põhja kõrbema, võid põti põhja panna kihi õhukesi tomativiile.

Kana võib lisada riisile keetmisaja lõpus või soovi korral kuldpruuniks üle praadida/üle küpsetada.

5. Samal ajal, kui riis keeb, kalla mandlitele peale keevat vett ja lase neil hetk seista, et koor lahti tuleks. Koori mandlid ja lõika pikkupidi veeranditeks. Prae õlis mandlid ja heledad rosinad.

Kasuta rosina-pähklisegu toidu kaunistamiseks.

Tomati-jogurti salat Tükelda tomat väikesteks kuubikuteks ja sega maitsestamata jogurtiga. Lisa natuke sidrunimahla ja sumak’it. Maitsesta soolaga.

TARTU RAHVUSVAHELINE MAJA

Kui sa mõtled toidu ja Palestiina peale, mis sul pähe tuleb?

Lamees: “Mulle tuleb meelde mu esimene töökoht – tehniline tugi internetifirmas. Ma olin ainuke tüdruk, teised olid kõik poisid. Neil oli kombeks endale päeval lõuna kontorisse tellida ja mida nad ka ei tellinud, tellisid nad mulle kolm korda väiksema toiduportsu kui endale. Sest kõik ju teavad, et tüdrukud söövad vähem.

Võttis aega, enne kui nad lõpuks aru said, et ma söön sama palju kui nemad. Siis hakkasin ka mina normaalselt süüa saama.”

Riisipuding Riz b haleeb

Asia ja Hussam saabusid Eestisse möödunud aasta septembris. Hussam on hariduselt lastearst, Asia on aga õp-

RETSEPT

RETSEPT

Riisipuding Riz b haleeb Asia aga unistab oma söögikohast.

Kohviku pidamise mõte tekkis neil peres pärast seda, kui nad hakkasid Eestis igatsema koduse toidu järele ning märkasid, et seda kuskilt saada ei ole – seetõttu tuli iseenda kokaoskusi meelde tuletada ja küpsetama hakata.

Riz b haleeb ehk otsesõnu “riis piimas” on üks lihtsamaid ja ka odavamaid Lähis-Ida magustoite, mida kodus järele teha. Head isu!

MTÜ PAGULASABI

5 inimesele: Vaja läheb: nn1 liiter piima nn50 g lühikest riisi nn1 tl tärklist nnvastavalt soovile suhkrut nn1 tl roosivett (soovi korral) nnpistaatsiapähkleid ja kaneeli kaunistuseks ARENGUKOOSTÖÖ ÜMARLAUD Valmistamine: Loputa riis ja leota soojas vees. Keeda riisi 10 minutit keskmisel kuumusel, seejärel nõruta. Lahusta tärklist natukeses vees. Lisa riis ja tärklis piimale ja kuumuta pidevalt segades, kuni riis on valmis. Lisa suhkur ja roosivesi ning sega, kuni puding pakseneb. Serveeri kaussidesse ja jäta jahtuma. Enne söömist kaunista pistaatsiapähklite ja kaneeliga.

6 Maitsed tervest ilmast

Veganpere: Me ise halvustasime ka kunagi veganeid, aga vaadake meid nüüd!

Anett ja Martin on eestlastest veganid, kelle tee on neid Inglismaale elama viinud. Martin õpib akustiliseks inseneriks ja Anett on kodune kaheaastase tütre Mayaga. “Üks on praegu praktikant akustikafirmas, teine üritab väikse lapse kõrvalt normaalseks jääda ja kolmas teeb kõik, et teist hulluks ajada. Ehk siis üks üsna tavaline noor perekond,” räägib Anett.

IREENE VIKTOR Vegan.ee toimetaja

ERAKOGU

Kui kaua olete olnud veganid ja kuidas selleni jõudsite?

Veganid oleme olnud natuke üle aasta. Pärast Maya sündi hakkasime rohkem uurima toitumise mõju kohta tervisele ja järk-järgult suurendasime taimse toidu osakaalu enda menüüs. Võib öelda, et veganluseni jõudsime vaid tervist silmas pidades.

Loomsete toodete tarbimisest loobusime lõplikult veidi hiljem. Pärast seda, kui olime end kurssi viinud veganluse eetilise poolega. Loomatööstuse julm ja ebainimlik tegelikkus on midagi, millest enam mööda vaadata ei suuda, kui oled seda kord näinud.

Kas vegantoitumine on kuidagi mõjutanud teie pere tervist?

Martin jooksis hiljuti elu esimest maratoni. Veel neli aastat tagasi oli ta suures ülekaalus. Mina leidsin tänu taimetoidule endas tasakaalu. Nii vaimsed kui füüsilised hädad on aastaga märkimisväärselt taandunud.

Enesetunne pole kunagi parem olnud.

Mayal oli juba beebieas väga tundlik nahk ja diagnoositi atoopili-

Anett ja Maya kodulinnas Newcastle’is.

ne dermatiit. Näol olid kuivad ja karedad laigud, mida ta veriseks sügas ning põsed õhetasid ebanormaalselt.

Vegantoidul olles pole ükski sümptom isegi vähesel määral enam välja löönud.

Elu palmi all ei ole kerge Küpsiseid süües või käsi kreemitades on tuhandete kilomeetrite kaugusel asuv vihmamets viimane asi, millele mõtleme. Ometi tuleb meie igapäevasest tarbimisest suur osa just arenguriikide looduskeskkonna ja inimeste arvelt: kohv, tee, suhkur, troopilised puuviljad ning palmiõli on need kaubad, milleta me oma elu ette ei kujuta, kuid mida me ise Eestis toota ei saa. Maailma Looduse Fond (WWF) hindab, et palmiõli leidub rohkem kui 50% poes müüdavatest pakendatud toodetest, küpsistest seebini. Euroopas kasutatakse palmiõli eelkõige biokütustena, toidus, loomasöödas, kosmeetikas ning pesemisvahendites.

KRISTINA MÄND MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise valdkonnajuht

Elu palmi all kõlab mõnusalt, kuid tegelikkus on karm. Uuringud näitavad, et õlipalmide kasvatamise ja palmiõli tootmisega kaasneb palju inimja tööõiguste rikkumisi, sealhulgas

LIIS TREIMANN / POSTIMEES

Töö õlipalmi istanduses on raske, päevad pikad ja palk väike.

laps- ja orjatööjõu kasutamine, põlisrahvaste maaõiguste rikkumine ja keskkonna saastamine. Peamised palmiõli tootjad on Indoneesia ja Malaisia. Mõlemas riigis kehtestatud riiklikud miinimumpalgad on ülimadalad ja istanduste töötajad saavad oma teenistust suurendada ainult ületunde tehes või kiiremini töötades. Istandustes kasutatakse paljudes riikides keelatud mürkaineid, mis on ka tõsine tööohutuse probleem. Palmiõli teine suur häbiplekk on lapstööjõud. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni andmetel töötab Indoneesia põllumajandussektoris 1,5 miljonit last. Lapsed korjavad üksikuid maha kukkunud palmivilju ja kobaraid ning pritsivad noori õlipalme mürkainetega. See võimaldab tootjatel hoida hinnad madalad, lapsed aga ei saa käia koolis ega olla lapsed.

Õlipalmid on sooja- ja niiskuslembesed taimed. Nende massiline kasvatamine tuleb ekvatoriaalsete vihmametsade ja turbaalade taimede-loomastiku ja elanike arvelt. Hävivad lugematute liikide elupaigad ning pöördumatult muutub kogukondade elu, kes vihmametsast sõltuvad. Istanduste rajamiseks põletavad istandusfirmad ja farmerid vihmametsa tavaliselt enne mussoonvihmade algust maha, et põllumaad juurde saada. Mets raiutakse palgikoormateks, alles jäänud kännud ja alusmets saavad tuleroaks. Maastikupõlengud on viimastel aastatel muutunud nii ulatuslikuks, et tekkinud suits kandub ümberkaudsete linnade kohale. Maastikupõlengute käigus paisatakse õhku meeletus koguses kasvuhoonegaase, mis omakorda kiirendavad kliima soo-

Milline on teie tüüpiline menüü?

Hommikusöögiks söövad Martin ja Maya tavaliselt kaerahelbeputru taimse piima, seemnete, rosinate, pähklivõi ja erinevate marjadega.

Mina eelistan hommikul chia-pudingut, smuutit või lihtsalt puuvilju.

Lõunaks on Martinil töökohas kas supp avokaadosaiaga või vrapid hummuse, avokaado, pähklite, kinoa ja värske salatiga. Me Mayaga sööme lõunaks enamasti midagi kerget ja kiiret. Riisinuudlisalatit tofu ja brokoliga, ahjujuurikaid hummusega või koorest pastat sibula, ubade ja maitsepärmiga. Õhtusöögiks on meil tavaliselt mingi toekam roog, kus sees on kindlasti kaunviljad või tofu ja palju köögivilju.

RETSEPT

Eriti lihtne chili sin carne bataadiga Vaja läheb: nn2 küüslauguküünt nn2 porgandit nn1 bataat nnca 500 g tomatipastat nn1 purk (punaseid) ube nn2 suurt peotäit spinatit Valmistamine: 1. Pane küüslauk, porgandid ja bataat suurte tükkidena köögikombaini/blendrisse ja purusta ära.

2. Prae purustatud segu õliga umbes 10 minutit kuumal pannil.

3. Lisa tomatipasta ja maitseained (punane karri, sool, pipar, kuivatatud maitseroheline), lase 5–10 minutit vaiksel tulel keeda.

4. Lisa hakitud spinat ja oad. Sega paar minutit, ja ongi valmis!

Kaunistuseks võib panna tomativiile, hakitud paprikat või muud toredat.

ERAKOGU

Mida soovitaksite algajale veganile?

Hummust! Leia endale selline hummus, mis sulle meeldib. See sobib kõigeks – saia peale, kastmeks, dipiks, vrapi sisse. Meil kulus esimestel kuudel veganitena seda ikka üle kilo nädalas.

jenemist. Selle reostuse mastaapsust aitab mõista tõsiasi, et maastikupõlengud Indoneesias tekitavad päevas rohkem süsinikdioksiidi kui USA tööstus kokku. 70% Indoneesia vihmametsadest on istanduste jaoks hävitatud. Metsade hävitamine mõjub kogu loomariigile, sealhulgas suurimetajatele, nagu elevandid ja tiigrid. Vihmametsade omamoodi sümbolloomad, orangutanid, on tänapäevaks istandustele kaotanud üle 90% oma Borneo ja Sumatra elupaikadest.

Palmiõli boikoteerimine ei ole lahendus, sest alternatiivid on sama kallid ja nõudlus ei vähene. Õnneks on aga järjest enam ettevõtteid, kes toodavad, tarnivad ja kasutavad palmiõli nii, et põlismetsad ei hävi ning loomade ja inimeste õigusi austatakse. 2008. aastast on kasutusel märgis Certified Sustainable Palm Oil (CSPO), mille olulisim kriteerium on piirata ohustatud ökosüsteemide, elupaikade ning põlismetsade hävitamist. Ka saame ise palju ära teha, et olukord muutuks paremaks. Tuleb häälekalt nõuda inimõiguste rikkumiste, keskkonnakahjude ja maaõiguste rikkumiste lõpetamist – tegelikult ju samu tingimusi, milles töötavad meie enda talunikud ja tootjad. Seda survet saab avaldada ELile, meie valitsustele ja kauplusekettidele, kes palmiõli sisaldavaid tooteid sisse toovad ja kes saavad seada ka palmiõli tootmisele õiglased tingimused ja survestada tootjaid.

RETSEPT

Palmiõlivaba Nutella Seni kuni me ei leia sertifitseeritud palmiõlist Nutellat, soovitame fännidele sellist retsepti: Valmistamiseks kulub 30 minutit pluss mõned tunnid jahutamiseks.

Vaja läheb: nn1 tass sarapuupähkleid nn340 gr Fairtrade’i märgisega tükkideks tehtud piimašokolaadi nn2 spl taimne õli nn2 spl Fairtrade’i märgisega suhkrut nn1 spl Fairtrade’i märgisega magustamata kakaopulbrit nn1 tl vanilliekstrakti nn3/4 tl soola Valmistamine: Soojenda ahi 175 °C. Laota pähklid ühtlase kihina küpsetuspaberile ja rösti neid umbes 12 minutit, kuni need on tõmbunud pruunikaks. Mähi pähklid köögiräti sisse ja hõõru, et saada koor maha. Lase maha jahtuda.

Sulatada šokolaad ja lase see maha jahtuda.

Köögikombainis purusta pähklid ühtlaseks massiks. Lisa õli, suhkur, kakaopulber, vanill ja sool ning sega, kuni mass on ühtlane. Lisa sulatatud šokolaad, blenderda korralikult ja vaata, et tükke sisse ei jääks.

Tulemuseks peaks olema õhuline ja suhteliselt vedel mass, mis jahtudes taheneb. Lase toatemperatuuril jaheneda, kata ja hoia toatemperatuuril. Sinu enda valmistatud Nutella püsib kõlblik umbes kaks nädalat. Head isu!

Maitsed tervest ilmast 7

Pestavad nõud tulevad festivalidele tagasi TOPSIRING

Perega suveüritusel olles valime, mis toitu sööme, jättes täiesti tähelepanuta, kuidas toit on meile serveeritud. Plastist taldrikud ja noad-kahvlid on meil kasutusel 10 minutit ning seejärel rändavad prügikasti.

Kuigi teoorias saab plastist nõusid ümber töödelda uueks tooteks, siis tegelikkuses ei suudeta avalikel üritustel neid eraldi kokku koguda isegi siis, kui on olemas eraldi prügikastid.

KADRI KAARNA

TA S U B T E A D A

nnKüsi joogikraani olemasolu ning täida sealt oma pudelit. nnVõta termos, tass või tops kaasa ning palu jook sinna serveerida. nnKui kasutad ühekordset topsi, siis uue topsi võtmise asemel lase oma eelmine tops lihtsalt uuesti täita. nnKüsi festivalikorraldajalt ja toitlustajalt panditopsi võimalust. nnJoogi tellimisel kasuta lauset: “Ilma kõrreta palun.” nnVarusta end matkanõude komplektiga või võta võimalusel kodust kaasa oma metallist kahvel-lusikas (kui tegemist on festivaliga, kuhu metallist söögiriistadega sisse lastakse). nnLoobu ülepakendatud suupistetest

TA S U B T E A D A

MTÜ Topsiring

Pestavad topsid festivalidele.

Eestis korraldatakse aastas umbes 7000 kontserti. Lisaks avalikele pidustustele ja spordisündmustele on ühekordsed nõud kasutusel aiapidudel, väljasõitudel, sünnipäevadel ja kahjuks ka igapäevaselt suvilates.

Suurimatel festivalidel kasutatakse ühekordseid joogitopse sadades tuhandetes korraga. Teine samapalju visatakse ära argipäeval linnatänavatel ehk kaubanduskeskustes, kiirsöögikohtades ning bensiinijaamadest kaasa ostetud jookidega.

Maailmas visatakse minutis ära üks miljon ühekordset joogitopsi.

Eestis kasutatakse 200 000 ühekordset topsi iga päev, mis on umbes 3 furgoonitäit. Kui Eestis aasta jooksul ära visatud ühekordsete topsidega katta jalgpallistaadion, oleks topside kõrgus üle 4 meetri.

Plastikust noad-kahvlid leiutati 60 aastat tagasi. Varem kasutati looduslikke biolagunevaid nõusid. Pabertaldrikuid hakati tootma 1904. aastal. Kahjuks on ka tänapäeva pa-

Kui kaua laguneb looduses: nnPlasttaldrik 500 aastat nnPapptaldrik kilekihiga 100-300 aastat nnPabertaldrik 2 kuud nnPõhust taldrik 1 kuu nnLehtedest taldrik 1 kuu

pist topside sees alati õhukene kilekiht. Seetõttu need taaskasutuses rakendust ei leia ning ladustatakse kas prügimäel või põletatakse Iru elektrijaamas. Jäätmeprobleemi lahendamiseks on hakatud

turule tooma alternatiivseid nõusid, näiteks leivapurust tehtud söödavaid ja banaanilehtedest biolagunevaid taldrikuid. Ideekonkursi Negavatt 2017 võitja arvutas välja, et põhust nõude valmistamiseks kulub 11 korda vähem energiat kui plastnõude tootmiseks.

Prantsusmaal ja Saksamaal kasutatakse suurimatel festivalidel ja jalgpallistaadionitel pestavaid joogitopse juba kümme aastat. Eestis pakub panditopse MTÜ Topsi-

Vähem limonaadi on hea tervisele ja loodusele SHUTTERSTOCK

Iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett ehk kakskolm vannitäit. Enamik sellest läheb suhkruroo kasvatamiseks.

Arengukoostöö Ümarlaud

Mõni aeg tagasi ajas Nestlé’i tegevdirektor vihale hulga inimesi, kui ta ütles, et ta ei lõpeta vee pudeldamist California tehases, mille läheduses inimeste kaevud ära kuivavad. Lisaks ütles ta, et ta villiks veel rohkem vett, kui saaks, sest inimesed ju tahavad pudelivett osta. Iga mugavuse nimel võetav lonks plastpudelist viib meid sammukese lähemale maa-

pudelivee ja limonaadide tootmine ikka väga energiakulukaks ja mõttetuks, sest ikka tuleb teha pudelid, vesi sisse panna, neid transportida, pärast pudelid pakendiringlusesse saata, ümber töödelda jne.

Mida teha, kui mulle ei meeldi kraanivee maitse?

Selleks saab kasutada filtreid, mis muudavad vee maitsvamaks, lisaks saab kannu sisse panna veidi sidrunit, kurki, mõne piparmündioksa, jõhvikaid. Valik on lai.

KATRIN PÄRGMÄE

Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse piirkondades, kus seda on niigi vähe. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase või suhkruroo istanduse, võetakse vesi ära perekondadelt, kes vajavad seda joogiks või toidu kasvatamiseks.

Suurtööstused võtavad vee ära piirkondadest, kus seda on niigi vähe.

ilmale, kus ei ole enam üldse puhast vett.

Eestis müüdav limonaad on ju tehtud kohalikust veest?

Ettevõtted kaitsevad ennast sageli väitega, nagu ei oleks Eestis pudelivee ja limonaadide ostmine probleem, kuna meil ei ole puhta veega (veel?) probleemi. Kui natuke suuremat pilti vaadata, anname oma

Nipid festivalidel jäätmete vähendamiseks:

raha ikka nendele suurkorporatsioonidele, kelle jaoks on normaalne inimestelt puhast vett varastada. Jah, seda ei võeta meilt, aga me toetame enda ostuga firmat, kelle jaoks on normaalne looduse reostamine.

Aga kohalikud limonaaditootjad?

Kui on hädaolukord ja tõesti vaja pudelivett osta, siis kindlasti on kohalik toodang parem. Paraku jääb

Kas kraanivesi on ikka puhas?

Eesti kraanivesi on täiesti puhas.

Suur osa pudeliveest on täpselt sama kraanivesi, limonaadidest rääkimata.

Pudelivett on kõikjal; kuidas me sellest lahti saame?

Pudeliveega seotud olukord meenutab ehk restoranides suitsetamise keelamist, mis kunagi tundus normaalne, aga nüüd oleks ikka väga võõras. Maailmas on linnasid, mis on keelanud pudelivee avalikel üritustel.

See muidugi tähendab, et meie avalik veevarustus vajaks uuendamist, näiteks on linnades hooletusse jäetud avalikud joogifontäänid. Alustada tuleb väikselt, kuid mõelda suurelt.

ring, kelle tootevalikusse kuuluvad veel pokaalid ja tassid. Jooki ostes tasub festivalikülastaja topsi eest pandi 3 eurot ja hiljem topsi tagastades saadakse oma pandiraha tagasi. Topsid pestakse tööstuslikus tunnelpesumasinas 90 kraadi juures ja antakse uuesti kasutusse. Topsidesse on võimalik panna isikustatud kiip, mis võimaldab nende automaatset lugemist ja pangakaardivaba makset iseteeninduspunktides.

TA S U B T E A D A

Kuidas tarbida suviseid värskendavaid jooke tervislikult ja keskkonnasõbralikult? nnJoo kraanivett. Kui sulle ei meeldi kraanivee maitse, siis pane vesi kannu koos puuviljade või maitsetaimedega, tulemus on maitsev ja tervislik. Proovida võid maasikaid, sidrunit, piparmünti või muid puuvilju, värskendav on ka kurgivesi. nnOsta taaskasutatav pudel – valik on lai, kujundused trendikad ja roostevaba pudel kestab aastakümneid. Nii saad jaheda vee kaasa võtta ilma enda tervist ja keskkonda saastamata. nnKõige keskkonnavaenulikum osa limonaadist on suhkur, kuna selle valmistamiseks läheb palju vett ja reostatakse keskkonda.

Kui soovid magusamat jooki, tee morssi kraaniveest koos suhkruvaba mahlaga. Joogi magustajana võib kasutada ka kodumaist mett, peedisuhkrut või õiglase kaubanduse suhkrut. nnKui sulle meeldivad gaasiga joogid, osta Eestis toodetud mullivett ja tee sellest ise morssi. See ei lahenda küll taara probleemi – vii pudel kindlasti pakendiringluse kogumispunkti tagasi. nnEthical Consumer uuring soovitab vältida Coca-Cola Company jooke – selle firma toodetud joogid said eetiliste karastusjookide skaalal 1,5 punkti 20st, ka Pepsi punktid olid madalad (6,5 punkti 20st).

8 Maitsed tervest ilmast

Hannes Astok: Eesti kogemus on maailmas kuldaväärt ERAKOGU

Hannes Astok (E-riigi Akadeemiast) töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale ja Eesti võimalusest maailma muuta.

ANU VAHTRA-HELLAT e-Riigi Akadeemia EGA

Hannes Astok

Milline on helikopteri vaade maailmale ÜRO peakorterist?

Millised on suuremad probleemid, mis vajavad lahendamist IKT abil? ÜRO ja tema liikmesriigid vaatlevad maailma arengut läbi kestlike arengueesmärkide saavutamise: kaotada maailmas nälg ja vaesus, anda võrdsed võimalused kõigile, tagada töö, säilitada metsi ja merd jne.

Kõigi nende eesmärkide saavutamisel mängivad olulist rolli nii infokommunikatsiooni- kui muud tehnoloogiad. Aga on ka selge, et vaesust või nälga pole üheski riigis võimalik seljatada, kui puudub toimiv valitsemine.

E-riigi tehnoloogiad saavad olla abivahendiks igale valitsusele, et korrastada oma registreid, aru saa-

da ja planeerida arenguprogramme ning osutada paremaid teenuseid oma inimestele. Näiteks korralik rahavastikuregister, mis sisaldab ka inimeste aadresse, aitab planeerida nii haridusele ligipääsu, tervishoiusüsteemi kui tööhõivet. Kahjuks ei oma suur osa arengumaadest kuigi täpset ülevaadet oma rahvastikust ning on küllaga riike, kus lapsed registreeritakse alles siis, kui nad peaks hakkama kooli minema, mõnel juhul isegi alles siis, kui saadakse täiskasvanuks. Kuidas sellise hägusa ülevaate baasil näiteks korraldada vaktsineerimist või koolivõrku?

Kui tõhusalt on ÜRO ja UNDP seni IKT võimalusi arengumaade aitamiseks kasutanud?

Hea näide aktiivsest ja tehnoloogiahuvilisest lähenemisest on näiteks ÜRO lastekaitseorganisatsioon UNICEF. UNDP mure on selles, et erinevate ümberkorralduste tulemusena on seal kunagi heal tasemel olnud e-riigi kompetents kaduma läinud. Samas on arenguriikides tohutu nõudlus rohkem e-lahendusi kasutada. Probleem on selles, et enamikus riikides puudub laiem vaade, kuidas juba kord kokku kogutud inimeste ja ettevõtete andmeid taaskasutada, eri asutuste vahel jagada ja lõpuks ka headeks e-teenusteks muuta. Siin on Eesti e-riigi kogemus kuldaväärt.

Hannes Astok koos kestliku arengu aruteluringis osalejatega Tallinna e-valitsemise konverentsil, teiste seas Mali, Guyana ja Ghana IT-ministrid.

Mis on seni valitsustel takistanud IKTd kasutusele võtmast?

Paljudel valitsustel on mitte midagi tegemiseks hea põhjus – pole raha!

Eesti hakkas 20 aastat tagasi e-riiki ehitama just selle pärast, et meil ei olnud raha. Praegu me naudime selle vilju: riik on tõhus ja suudab toimida väikeste kuludega riigimasinale, korruptsioon on madal, valitsuse tegevus on läbipaistev.

E-riigi ehitamisel moodustab tehnoloogiale kuluv raha vaid väiksese osa kogu kuluvast energiast. Põhiline rõhk tuleb panna riigimasina ja teenuste ümberkorraldamisele. Aga selleks on vaja poliitilist tahet, mis tihti puudub. On ka selge, et e-riigi juurutamisel paljastuvad või muutuvad võimatuks väikesed ja suured korruptiivsed skeemid,

Mis on kestliku arengu eesmärgid?

Lühidalt öeldes on tegu kokkuleppega, kuidas inimesed saaksid hästi elada, ilma et nad planeedile pöördumatut kahju teeksid. Ka meie lastel peab olema võimalus nautida puhast õhku ja loodust. 2015. aasta septembris lepiti kokku ÜRO kestliku arengu eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. On oluline, et kõik, mida me teeme, ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju.

mis mitmel pool vähendab oluliselt igal tasemel e-riigi indu.

Millist rolli on Eesti mänginud e-valitsemise arendamisel maailmas?

Ilma mingi kõhkluse või valehäbita võib öelda, et Eesti on e-riigi ja e-teenuste osas maailma parim (kuigi sisemist arenguruumi jätkub). Vana-Hiina vanasõna ütleb, et anna näljasele õng. E-riigi Akadeemia on töötanud viieteistkümne aasta jooksul enam kui 60 valitsusega, kellele lisaks õngedele oleme jaganud ka kalastamiskogemust ning kalavete kaarte. Praegugi töötame kaheteistkümne valitsusega. Ehk teisisõnu – me oleme Eesti kogemust lahkelt levitanud ning ausalt rääkinud oma edu-

sammudest ja vigadest. Sest e-riigi projektide edu ei otsusta mitte tehnoloogia, vaid inimesed presidendipaleedes, parlamentides ja valitsustes, nende tahe muuta oma riik paremaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

Toidunurk Newyorklased ei vaeva end eriti toidu valmistamisega, süüakse palju väljas või haaratakse tänavalt.

Minu elamise lähedal küpsetas oma ratastega kioskis ülimaitsvaid kanavardaid egiptlane Hassan. Kui lisasin taldrikusse kuhjaga rukolasalatit ja mõned tomativiilud, oligi supertoit valmis.

Teavitust aitab teha Euroopa Liit. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja see ei väljenda ELi seisukohti.