Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega

RAPORT 2011

EUROOPA LIIDU POLIITIKATE SIDUSUS ARENGUEESMÄRKIDEGA Lissaboni leppe meede. Inimõiguste kohustus.

www.coherence.concordeurope.org

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega

Sisukord

Lissaboni leppe meede. Inimõiguste kohustus.

Eessõna

2

Lühikokkuvõte

4

1. Euroopa Liidu institutsioonid

7

2. Toiduga kindlustatus ja õigus toidule

18

3. Õigus kasutada loodusvarasid

37

4. Inimturvalisus – arengu ja julgeoleku seosed

49

5. Arengu ja tööjõu rände seosed

61

Akronüümid

74

Tänusõnad

76

www.coherence.concordeurope.org

1

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega Lissaboni leppe meede. Inimõiguste kohustus.

Eessõna Birgit Schnieber-Jastram Euroopa Parlamendi liige Poliitikavaldkondade arengusidususe alaline raportöör

Eessõna

Helmut Schmidt, endine Saksamaa kantsler Hamburgist, on lausunud kuulsad sõnad: „Inimesed, kellel on visioon, peaksid minema arsti juurde.” Sellega soovis ta öelda, et praegusel ajal ei ole poliitikas selgeid lahendusi ega lihtsaid otsuseid. Poliitikud peavad pigem võrdlema alternatiive ja otsustama, milline neist on kõige sobivam või mõnel juhul ka kõige ebasobivam. Tihti toovad poliitiliste vaidluste mõlemad pooled oma seisukoha kaitsmiseks häid põhjuseid või esindavad arvestatavaid huve.

Kõige selgemini avaldub see poliitikavaldkondade arengusidususe puhul. Ühest küljest on olemas eurooplaste, näiteks põllumeeste ja kalurite, erihuvid. Teisest küljest aga näeb igaüks, kuidas põllumajandustoetused muudavad väikesed Aafrika põllupidajad konkurentsivõimetuks või kuidas ühine kalanduspoliitika seab ohtu kalurite toimetuleku arenguriikides ning sunnib neid kasutama oma paate piraatluseks või ohtlikuks rändajate veoks.

Kelle huvid peaksid sellisel juhul peale jääma? Mina leian, et Euroopa pikaajalise edu tagamiseks kiiresti muutuvas maailmas peame tõenäoliselt mõningatest erihuvidest loobuma. Põhjus on küllalt lihtne.

Maailm on muutunud väga väikeseks, nii turgude, keskkonna kui ka julgeoleku osas. Arenguriikide ja arenenud riikide poliitikud peavad selle ajaloolise probleemiga ühtmoodi tegelema. Kuid selliste raskete, ent kaugelevaatavate otsuste tegemiseks on vaja ka kodanike ning kodanikuühiskonna toetust.

Suhteliselt selge juhtum on raha, mis rahvusvaheliste ettevõtjate maksudest kõrvalehiilimise tõttu arenguriikidest ebaseaduslikult välja voolab. See summa ainuüksi Aafrikast on hinnanguliselt 160 miljardit USA dollarit aastas. Kui võrrelda seda umbes 8 miljardi euroga, mida Euroopa Komisjon igal aastal arenguabi jaoks annab, on vastuolu selge. Arenguriigid ei jää mitte üksnes ilma suurest osast tulust, vaid Euroopa maksumaksjad võivad isegi olla sunnitud maksma kinni maavarasid hankivate ettevõtjate vastutustundetutest tavadest tingitud kahju keskkonnale või inimestele. Järjest rohkem ettevõtjaid tundub hakkavat aru saama, et läbipaistvuse ja ettevõtte sotsiaalse vastutuse algatused selles valdkonnas on tegelikkuses ärile kasulikud. Vastutustundlikum käitumine oma tegevuses tasub mitmeti ära: see

www.coherence.concordeurope.org

2

Eessõna annab õiguskindlust, tagab jätkusuutlikud pikaajalised partnerlussuhted ning toimib kaitsena taasnatsionaliseerimise, läbirääkimiste taasalustamise või suhete katkestamise vastu.

Seetõttu määraski Euroopa Parlament ametisse poliitikavaldkondade arengusidususe alalise raportööri. Alaline raportöör peab jälgima ja mobiliseerima kõiki Euroopa poliitikuid, et nad ei rikuks arengupoliitika eesmärke.

Sidusa poliitika kavandamine aga ei ole lihtne ülesanne. Võttes arvesse ülesanne keerukust, sõltub edu suuresti kättesaadavatest vahenditest ja meetmetest. Alalise raportöörina loodan, et minu varsti avaldatav kahe aasta aruanne poliitikavaldkondade arengusidususe kohta parandab olukorda. Samal ajal vajan ma oluliste edusammude saavutamiseks rohkem ressursse. Raportööri töö jaoks on hindamatu väärtusega arengupoliitikaga tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide – nagu CONCORD – väsimatu töö ja saadud kogemused.

Kõige olulisemad vastuolud on hästi teada. Nende parandamine on poliitilise tahte küsimus. Olen nõus, et ei ole kunagi lihtne loobuda edu saavutamise nimel lühiajalistest huvidest. Poliitikud vajavad selliste julgete ja kaugelevaatavate otsuste tegemisel kodanike ning kodanikuühiskonna toetust! Samamoodi peavad praeguse ajaloolise situatsiooniga tegelema arenguriikide ja arenenud riikide poliitikud. Põhjus on küllaltki lihtne: arenguriigid on meie tulevik, nagu meie oleme arenguriikide tulevik – me oleme üksteise tulevik!

Brüssel, 5. oktoober 2011

www.coherence.concordeurope.org

3

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega Lissaboni leppe meede. Inimõiguste kohustus.

Kommenteeritud kokkuvõte

Lühikokkuvõte Käesoleva aruandega soovib CONCORD paljastada teatavad poliitilised ebasidusused ELi poliitika ja arengueesmärkide vahel. Vastavalt Lissaboni lepingu sätetele on EL võtnud endale ülesandeks kõrvaldada arenguriikides vaesus. ELi enda heaolu kaitsmine ei ole vastuolus eesmärgiga parandada arenguriikides elavate vaeste inimeste elustandardit. Õigupoolest tähendab tänapäeva maailma seotus, et üht ei saa saavutada teiseta. Lissaboni lepingu artikliga 208 sai poliitikavaldkondade arengusidususest lepingujärgne kohustus. Selles artiklis sätestatakse, et kõik ELi poliitikavaldkonnad peavad toetama arenguriikide arenguvajadusi või vähemalt mitte olema vastuolus vaesuse likvideerimise eesmärgiga. Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte tähendab uut lähenemisviisi, millega tuuakse poliitikakujundamisse laiemad ja pikaajalisemad eesmärgid. Koos arengupoliitika ning tõhusa abiga on poliitikavaldkondade arengusidusus oluline ja täiendav vahend, mis suudab oluliselt mõjutada säästvat arengut, vaesuse likvideerimist ning inimõiguste austamist.

Aruandes kohaldatakse ELi poliitikavaldkondade suhtes inimõigustel põhinevat lähenemisviisi ning neid hinnatakse poliitikavaldkondade arengusidususe seisukohast. Selleks on vaja keskenduda vaeste ja ühiskonnas kõige enam tõrjutute inimõiguste kaitsele; sellega peaks tegelema EL, olles inimõiguste edendamise ja kaitsmise aktiivne juht.

Poliitikavaldkondade arengusidusus ei ole üksnes lepinguline säte, vaid ka kohustus tagada vaeste inimeste inimõiguste tõhus rakendamine ning vaesuse likvideerimise kiirem edenemine.

CONCORD tervitab seni tehtud jõupingutusi, kuid kutsub ELi üles rakendama kindlamalt ja asjakohasemalt poliitikavaldkondade arengusidusust kõikides ELi poliitikavaldkondades. CONCORD soovib, et EL muudaks ebasidusat poliitikat, kuna on saanud järjest selgemaks, et poliitikavaldkondade arengusidususel on potentsiaali muuta arenguriikides miljonite inimeste elu. Kogu aruandes antakse Lissaboni lepingu nõuetekohase rakendamise eest vastutavatele ELi institutsioonidele mitmesuguseid soovitusi sidususe parandamiseks.

Aruanne sisaldab peatükki institutsioonilise raamistiku kohta ning nelja temaatilist peatükki, milles keskendutakse toiduga kindlustatuse, loodusvarade, inimeste turvalisuse ja rändega seotud poliitikavaldkondadele. Kõikides peatükkides uuritakse üksikasjalikult ELi poliitikat, poliitikameetmeid, funktsioone ja kehtestatud vahendeid, millega edendatakse või õõnestatakse poliitikavaldkondade arengusidususe tõhusale rakendamisele suunatud jõupingutusi.

Institutsiooniline raamistik Poliitikavaldkondade arengusidusus on poliitiline kohustus, mille jaoks on vaja pidevat poliitilist tahet teha õigeid poliitilisi valikuid, mis oleksid soodsad arenguriikides elavatele vaestele inimestele. Lepingu

www.coherence.concordeurope.org

4

Lühikokkuvõte täitmise järelevalvajana on suur roll Euroopa Komisjoni presidendil; ELi nõukogu ja Euroopa Parlament peavad seejuures kasutama oma seadusandlikku võimu vastutustundlikul viisil, võttes arvesse ELi poliitika mõju väljaspool ELi piire.

Samuti on vaja piisavat institutsioonilist raamistikku ning poliitikakujundamise vahendite kogumit ning mehhanisme, et süstematiseerida poliitikavaldkondade arengusidususe rakendamist. Osa selliseid vahendeid ja struktuure on juba olemas, nagu mõjuhinnangud, Euroopa Parlamendi alaline raportöör poliitikavaldkondade arengusidususe küsimuses ning ELi ombudsman. Kuid neid on vaja täiustada, erifunktsioonide volitusi tuleb täpsustada seoses nende suutlikkusega käsitleda poliitikavaldkondade arengusidususe küsimusi ning ELi institutsioonides ja liikmesriikides tuleb suurendada suutlikkust. Väga oluline on kuulata neid inimesi, keda poliitikavaldkondade sidususe puudumine mõjutab. Seega tuleb kehtestada asjakohasemad süsteemid, sealhulgas ametlikud kaebuste esitamise mehhanismid, et selgitada välja ebasidusused ning parandada olukorda kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe kohustusega.

Toiduga kindlustatus Praegu kannatab maailmas nälga 925 miljonit inimest. Ohutule toidule juurdepääsu kindlustamine on universaalne inimõigus, mida kõik riigid peavad vastastikku tunnustama, kaitsma ja täitma. ELil on selles küsimuses eriline vastutus, kuna ta on maailma suurim põllumajanduskaubanduses osaleja. Toiduga kindlustatuse tagamiseks on vaja muudatusi nii tootmismudelites kui ka paremat juurdepääsu taskukohasele ja toitvale toidule. Sellega seoses peab EL muutma mitut oma praegust poliitikat, mis mõjutavad toiduga kindlustatust maailma vaestes riikides, alates kaubandusest, põllumajandusest, finantsmäärustest, kliimaküsimustest ning lõpetades investeeringutega välisriikidesse. ELi ühise põllumajanduspoliitika reform on otsustav võimalus näidata üles liidu soovi aidata arenguriikidel minna hõlpsamalt üle ise enda ära toitmisele. Selleks peab EL tegema täispöörde ning tunnistama, et maailma kasvav toiduvajadus ei õigusta Euroopa eksporditoetusi. EL peab tegema suuremaid jõupingutusi, et muuta poliitikavaldkondade arengusidusus ühises põllumajanduspoliitikas toimivaks elemendiks. Selleks et piirata toiduhindade liigset kõikumist nii tootjate kui ka tarbijate jaoks, peaks EL näitama eeskuju ka selles, kuidas rahvusvaheliselt paremini korraldada toiduga kindlustatust, põhinedes õigusel toidule.

Lisaks turu reguleerimisele saab toiduvarudega aidata kaitsta toiduga kindlustatust ning hoida hinnad stabiilsetena. ELi poliitika, mis ajendab ülemaailmseid suundumusi nagu maa kokkuahnitsemine, peab olema tugevalt suunatud säästvusele nii sotsiaalsetes kui ka keskkonnaalastes aspektides, eelkõige biokütuste tootmise osas.

Loodusvarad Paljud ressursirikkaimad riigid on endiselt maailma kõige vaesemate hulgas. Kodanikud ei saa kasu looduslikust varast, mis pärineb maalt, millel nad elavad. Inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes on aga sätestatud, et meestel ja naistel üle maailma on õigus nendest varadest kasu saada.

Loodusvarad moodustavad olulise elemendi, mille kaudu on võimalik saavutada inimeste ja ühiskonna arengut, eeldusel et neid kasutatakse säästval moel. EL kuulub nende hulka, kes järgivad agressiivseid strateegiaid arenguriikide loodusvarade kasutusele võtmiseks. Sellegipoolest on ELi poliitikakujundajatel kohustus tagada, et arenguriikidest importimisele suunatud poliitika ei õõnestaks arengueesmärke ning et sellega ei kaasneks ei otseselt ega kaudselt inimestele kannatuste tekitamine ega inimõiguste rikkumine. ELi taastuvenergia direktiivis kindlaks määratud eesmärk, et 10% transpordis kasutatavast

www.coherence.concordeurope.org

5

Lühikokkuvõte energiast peab tulema taastuvatest allikatest, seab ohtu arengueesmärgid.

Nimetatud direktiiviga suurendatakse eelkõige maale ja veele avaldatavat survet. EL peaks selle poliitika üle vaatama ja panema selles suurt rõhku säästvusele. Teisalt ei innusta ELi tooraineid käsitlev algatus arenguriike osalema saadud loodusvaradele väärtuse lisamise protsessis, mida EL tegelikult peaks soodustama. Esimene samm, millega võimaldataks arenguriikidel kasutada tõhusalt oma loodusvarasid, on tagada suurem avalikustamine ja rahvusvahelistest toormeettevõtetest valitsustele laekuva tulu riiklik järelevalve.

EL peab sellele kaasa aitama, nõudes, et kõik loodusvarade hankimises osalevad Euroopa ettevõtjad avalikustaksid oma finantsandmed.

Inimeste turvalisus Inimeste turvalisuse keskmes on põhiõigus elule, füüsilisele ohutusele ja vabadusele hoiduda enneaegsest ja ärahoitavast surmast. Inimeste turvalisust ja õiglust tuleks pidada põhiõigusteks, need tuleks tagada inimeste õiguste austamise raames ning juhul, kui nad ei tunne end turvaliselt. ELi turvalisust ja arengut käsitlevas tegevuskavas tunnistatakse, et ilma rahu ja turvalisuseta ei ole säästev areng võimalik ning et ilma arenguta ja vaesuse likvideerimiseta ei ole võimalik jätkusuutlik rahu. Siiski on tehtud vähe edusamme seda seost asjakohaselt käsitleva poliitika ellurakendamisel. Mitme ELi liikmesriigi julgeolekupoliitika näitab selgelt lõhet majanduslike ja/või julgeolekualaste sisehuvide ning poliitikavaldkondade arengusidususe vahel. EL ei peaks jätkama oma majanduslike ja julgeolekualaste huvide kaitsmist, kui need kahjustavad partnerriike ja nende elanikke. Selleks et ennetada kahju tekitamist ning et haarata kinni pikaajalise rahu kehtestamise võimalustest, peaks ELi poliitika olema konfliktitundlikum ning põhinema pikaajalisel ennetaval lähenemisviisil. Hoolimata nõukogu 2008. aasta seisukohast on relvade eksport EList kurikuulsatele inimõiguste rikkujatele ja konfliktikolletesse endiselt reaalsus. Relvade eksport kujutab suurt ohtu inimeste turvalisusele ning takistab tõsiselt säästvat arengut. Kehtestada tuleb piisavad mehhanismid, millega tagatakse, et militaartehnoloogia ja -seadmete ekspordi piirangutest peetakse kinni kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe kohustusega.

Ränne Juba mõnda aega on ränne olnud ELi poliitiliste arutelude keskmes. Praegu viibib ELis ligikaudu 31,8 miljonit rändajat. Kõikidele inimestele on antud võimalus kasutada oma õigust rännata või õigust jääda oma päritoluriiki, kuid nende tehtavast valikust hoolimata tuleb austada nende õigust elada oma elu väärikalt. Inimväärse töö puudus on endiselt peamine tööalase rände ajend, samal ajal kui teisalt on juurdepääs piisavale tööhõivele tõsiseks probleemiks sisserändajate integreerimisel vastuvõtvasse ühiskonda. ELi algatusi iseloomustab ühine suundumus keskenduda rändevoogude haldamisele, et viia ellu ELi ühepoolsed majanduslikud eesmärgid, ilma et uuritaks rände ja arengu kogupotentsiaali, millest võiks kasu olla rändajaile endile ning nii vastuvõtvale kui ka päritoluriigile. Praegune piiratud lähenemisviis ELi rändepoliitikale, milles juhindutakse ELi rände suhtes võetud üldisest lähenemisviisist, ei võta arvesse mõjusid arengule ja inimõigustega seotud nõudeid. Inimväärne töö ja tööhõiveküsimused on põhitegurid, mida EL peab rände- ja integratsioonipoliitikaga põhjalikumalt käsitlema, tehes seda kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe kohustusega. Rändajatele sotsiaal- ja õiguskaitse pakkumine peab paranema nii ELis kui ka kogu maailmas. Selleks peaks EL kasutama oma rahvusvahelist mõjuvõimu, et edendada võõrtöötajaid kaitsvaid rahvusvahelisi standardeid. ELi liikmesriigid peavad samuti allkirjastama ja ratifitseerima ÜRO rahvusvahelise võõrtöötajate ning nende perekondade kaitsmise konventsiooni ja seda rakendama.

www.coherence.concordeurope.org

6

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega Lissaboni leppe meede. Inimõiguste kohustus.

Peatükk 1

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Liidu institutsioonid Saavutamaks nii ulatuslikku eesmärki kui vaesuse likvideerimine on vajalik vankumatu pühendumine poliitikavaldkondade arengusidususele ning kõikide vahendite, poliitikavaldkondade ja ressursside kooskõlastatud ja järjepidev kasutamine selle eesmärgi saavutamise nimel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208.

Selleks, et teha mõistlikke poliitilisi valikuid, mis kajastavad pühendumist poliitikavaldkondade arengusidususele, on esmatähtis poliitiline tahe. Näiteid selle vajalikkuse kohta on esitatud kõikides selle aruande temaatilistes peatükkides. Käesolevas peatükis vaatame üksikasjalikult poliitikavaldkondade arengusidususe praktilisi ja institutsioonilisi aspekte: nii praegu olemasolevaid – mis ei pruugi olla piisavad – kui ka neid, mida alles luuakse.

Selleks, et poliitikavaldkondade arengusidususe tegevuskavaga edasi minna, peab EL hakkama keskenduma protsessi asemel edule ja tulemustele. See ei tähenda üksnes võimalike probleemsete valdkondade kaardistamist poliitikakujundamise varajastes etappides ning vastava poliitikaga jätkamist, vaid tõsiste kaitsemeetmete kehtestamist, mis tagaksid probleemide ennetamise, või – kui seda ei suudeta – parandusmehhanismide kehtestamise juhuks, kui võidakse avaldada kahjulikku mõju, sealhulgas kodanikuühiskonnale.

1. Poliitikavaldkondade arengusidususega seotud praeguste mehhanismide kaardistamine ja hindamine ning nende parandamine Olemas on eri mehhanismid ja institutsioonilised struktuurid, mis pakuvad algatusi ning hõlbustavad seiret ning kohustuste ja lubaduste täitmist. Järgnevalt on esitatud vaid valik praegustest mehhanismidest.

1.1 Õigussätted Peale Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 on mitu õiguslikku sätet, mida saab tuua näiteks poliitikavaldkondade arengusidususe edendamise kohta.

www.coherence.concordeurope.org

7

Euroopa Liidu institutsioonid 

Cotonou partnerluslepingu artiklis 12 viidatakse sõnaselgelt poliitikavaldkondade arengusidususele ning nähakse ette Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmaga (edaspidi „AKV riigid”) konsulteerimine varajases etapis, „Kui ühendus kavatseb *…+ võtta mõne meetme, mis võib mõjutada *nende+ huve”. AKV riigid võivad „kirjalikult *…+ teatada ühendusele oma huvidest ning teha muudatusettepanekuid”.

Hoolimata kaasava poliitilise dialoogi suurest potentsiaalist, pole sellist poliitikavaldkondade arengusidususe mehhanismi seni pea üldse kasutatud, tõenäoliselt teadlikkuse ja suutlikkuse puudumise tõttu. Vaja on ennetavamaid meetmeid.

Euroopa Parlamendi toetusel1 pakub CONCORD välja, et parlamentaarne ühisassamblee nimetaks poliitikavaldkondade arengusidususe valdkonnas kaks alalist raportööri (üks AKV riigist ja teine EList). Raportöörid tagaksid ELi ja AKV poliitika arengusidususe, toetaksid parlamentaarse ühisassamblee arutelusid ja seisukohti nendes küsimustes, avaldaksid iga kahe aasta tagant aruandeid, mis keskenduksid eelkõige artikli 12 rakendamisele, ning uuriksid sidususe puudumise tõttu negatiivselt mõjutatud isikute võimalikke kaebusi.

Alates 1995. aastast sisaldavad Euroopa Komisjoni kaubandus- ja assotsieerimislepingud inimõigusi sisaldavaid klausleid,2 millega reguleeritakse kaubandussuhteid ja nähakse inimõiguste süsteemse ja tõsise rikkumise korral ette soodustuste peatamine. Praegused puudujäägid järjepidevuses, läbipaistvuses ja menetluste õigluses tuleks korvata partnerriikides töö, keskkonna ja inimõigustega seotud normide järgimist käsitlevate läbipaistvate kriteeriumide ja võrdlusaluste kohaldamisega, sealhulgas erisoovitustega parandusteks, kui see on vajalik3.



Kaitseabinõud4 on vahendid, mille eesmärk on kaitsta põhihuve ettenägematu arengu korral.

Kaitseabinõusid tuleks täiustada, kehtestada ning muuta paindlikumaks kolmandate riikidega sõlmitud lepingutes, milles võetakse eriliselt arvesse arenguriikide suhtes kehtivaid poliitikavaldkondade arengusidususe kohustusi.

1.2 Euroopa Komisjoni otsustus- ja kavandamisprotsesside mehhanismid On mitmesuguseid vahendeid, mida saab kasutada varajases etapis hindamiseks, kas poliitikad ei ole üksteisega vastuolus ega õõnesta üksteist, kas esineb ebasidususi või kas oleks võimalik edendada sünergiaid.

1

Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioon ELi poliitikavaldkondade arengusidususe ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsiooni kohta (2009/2218(INI)), lõige 83.

2 Nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011, ELT L 211, artiklid 15, 16, 17.

3 Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kuuluva parlamendiliikme Richard Howitthi 3. mai 2010. aasta arvamus inimõiguste, sotsiaalsete ja keskkonnaalastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes (2010/2219 (INI)).

4 Üksikasjalikum teave aadressil http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/trade-defence/safeguards/

www.coherence.concordeurope.org

8

Euroopa Liidu institutsioonid  Mõjuhinnangud ELi tasandil kasutatakse või kaalutakse nelja eri liiki hindamisi. Nendeks on mõjuhinnang (Euroopa Komisjoni peadirektoraat)5, keskkonnamõju hinnang6, säästvale arengule avalduva mõju hinnang (kaubanduse peadirektoraadi poolt ja jaoks väljaarendatud poliitikavahend)7 ning veidi uuemad inimõigustele avalduva mõju hinnangud, mida on arutatud eelkõige seoses kahepoolsete või piirkondlike kaubanduslepetega8.

Praegu peab paljudele EÜ seadusandlikele ning ka mitteseadusandlikele poliitilistele algatustele lisama mõjuhinnangu. Mõjuhinnangud avaldatakse praegu asjaomase seadusandliku algatusega ühel ajal.

CONCORDi Taani osakond korraldas kõikide aastatel 2009–2011 välja antud EÜ mõjuhinnangute analüüsi, küsides, kas EÜ on täitnud kohustust käsitleda kolmandatele riikidele avaldatavat mõju9.

Alates 2009. aastast kehtivates suunistes on sätestatud järgmine: „Igas mõjuhinnangus tuleks määrata kindlaks, kas kavandatavad poliitilised valikud mõjutavad suhteid kolmandate riikidega.

Eelkõige tuleks nendes käsitelda: *...+ mõjusid arenguriikidele – algatusi, mis võivad mõjutada arenguriike, tuleks analüüsida sidususe seisukohast ELi arengupoliitika eesmärkidega. See hõlmab tagajärgede (või välismõjude) analüüsi pikemas perspektiivis sellistes valdkondades nagu majandus, keskkond, sotsiaal- ja julgeolekupoliitika”10.

CONCORDi Taani osakond uuris kokku 164 mõjuhinnangut, millest 77 pidasid nad arenguriikide seisukohast asjakohaseks. Uuring näitas, et ainult seitsmes mõjuhinnangus käsitleti mõju arenguriikidele11. Mõnes neist seitsmest üksnes nenditakse mõju, kuid ei hinnata seda, kuidas arenguriike mõjutatakse; ükski vastavatest mõjuhinnangutest ei käsitle mõju arenguriikidele 2011. aastal12 Võib öelda, et põhiline poliitikavahend on küll olemas, kuid seda ei kasutata õigesti ega rakendata selle täielikku potentsiaali. See võib olla tingitud suutlikkuse või siis poliitilise tahte ja üksmeele puudumisest.

Seetõttu soovitab CONCORD muuta mõjuhinnangud läbipaistvamaks ning kaasata enne nende koostamist, koostamise ajal ja pärast seda kodanikuühiskonna organisatsioonid. On vajalik, et mõjuhinnangud tehtaks kättesaadavaks piisavalt vara enne poliitilise ettepaneku esitamist, nende 5

Täpsem teave aadressil http://ec.europa.eu/governance/impact Vt 1985. aastal vastu võetud ELi direktiivi (85/337/EMÜ) keskkonnamõju hindamise kohta. Direktiivi on muudetud 1997. aastal ning 2003. aastal ning seda kutsutakse nüüd keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviks (2001/42/EÜ).

7 Täpsem teave aadressil http://ec.europa.eu/trade/analysis/sustainability-impact-assessments 8 Täpsem teave aadressil http://www.srfood.org/images/stories/pdf/otherdocuments/report_hria-seminar_2010_eng.pdf 9 Vt http://www.concorddanmark.dk 10 Euroopa Komisjoni (2009) mõju hindamise suunised (SEK(2009) 92).

11 Määrus ülemeremaade ja -territooriumide tuletisinstrumentide kohta / Turg; Loomade heaolu märgistamise võrgustiku loomine / Tervishoid ja tarbijad; Põllumajandustoodete kvaliteeti käsitlev teabevahetus / maaelu areng ja põllumajandus 12 CONCORDi Taani osakond (2011). EC’s Impact Assessments disregard Developing Countries (Euroopa Komisjoni mõjuhinnangutes jäetakse kõrvale arenguriigid).

6

www.coherence.concordeurope.org

9

Euroopa Liidu institutsioonid järeldusi saaks võtta arvesse, teised sidusrühmad saaksid esitada märkusi ning nendega saaks arutada, kuidas oleks kõige parem tagada kaitse arenguriikidele tagajärgi kaasa toovate probleemide või võimalike kitsaskohtade eest. Sellel on suur potentsiaal juhtida tähelepanu varjatud aspektidele ning liikuda selle suunas, et küsida neid küsimusi ja mõõta seda mõju, mis on kõige enam seotud poliitikakujundamise protsessist välja jäetud asjassepuutuvate rühmadega.

Euroopa Komisjoni peasekretariaadi mõjuhindamiskomitee uurib ja annab välja arvamusi kõikide komisjoni mõjuhinnangute kohta. CONCORD nõuab, et vähemalt üks mõjuhindamiskomiteesse kuuluv Euroopa Komisjoni kõrge ametnik oleks arenguekspert ning täidaks erikohustust kontrollida mõjuhinnangu kvaliteeti arenguriikide seisukohast kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe kohustusega. CONCORD kutsub lisaks mõjuhindamiskomiteed üles kasutama oma volitusi toetuda välisekspertiisile, et kaasata mõjuhindamise protsessi kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Peale selle soovitab CONCORD, et Euroopa Komisjoni uute poliitiliste algatuste loetelu ning nende analüüsiga seoses konsulteeritaks ametlikult Euroopa Parlamendiga ning et teda kutsutaks esitama märkusi peamiste konfliktsete küsimuste kindlakstegemise kohta enne mõjuhinnangute lõpliku loetelu koostamist.  Talitustevahelist konsultatsiooni kasutatakse Euroopa Komisjoni talituste sees poliitikakujundamise protsessi igas etapis, et tasakaalustada kõiki poliitikavalikuid. See on väga oluline mehhanism, millega tagatakse arenguga seotud küsimuste tõstatamine võimalikult varajases etapis ning poliitikavaldkondade arengusidususega arvestamine muudes kui arenguga tegelevates peadirektoraatides.

Kuid see eeldab poliitilise tähtsustamise ja suutlikkuse tugevdamist, eriti selleks, et võimaldada arengukoostöö peadirektoraadil teostada nõuetekohaseid uuringuid seoses kõikide asjakohaste poliitiliste ettepanekutega, mis esitatakse talitustevaheliseks arutamiseks.  Poliitikavaldkondade arengusidususe teabekeskused on loodud valitud Euroopa Komisjoni peadirektoraatide ning Euroopa välisteenistuse töötajatest. Nendest võib olla arengukoostöö peadirektoraadile palju abi, näiteks mõjuhinnangute ja talitustevaheliste konsultatsioonide puhul.

Siiski õõnestavad sellise mehhanismi suurt potentsiaali personali voolavus ja asjakohase koolituse puudumine.

Ka siinkohal on vaja suuremat poliitilist tähtsustamist ja suutlikkust.  Euroopa Komisjoni riiklikes strateegiadokumentides ning programmitöö suunistes viidatakse nüüd poliitikavaldkondade arengusidususele ning neid tuleks kasutada kavandamisel toetusena poliitikavaldkondade arengusidususe kontrollimisele ning konkreetsete soovituste esitamisele selle kohta, kuidas parandada poliitikavaldkondade arengusidusust. Kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine poliitilises dialoogis kolmandate riikidega peaks olema lähtepunkt, millega kutsutakse osalema kritiseerijaid ning moodustama paljude sidusrühmade kooslust, millel on poliitikavaldkondade arengusidususe käsitlemise volitused ja mis läheb kaugemale kui abiandjad ja valitsuse esindajad.

www.coherence.concordeurope.org

10

Euroopa Liidu institutsioonid Kavandamise mis tahes vaheülevaatused peaksid hõlmama erivolitust kontrollida avaldatavat mõju ja poliitikavaldkondade arengusidususe tagamist.

1.3 Aruandlus Alates 2007. aastast annab EL välja kahe aasta aruannet poliitikvaldkondade arengusidususe edendamisega seoses tehtud edusammude kohta kaheteistkümnes poliitikavaldkonnas13. Kolmas ELi eduaruanne peaks ilmuma 2011. aasta lõpus. Aruande koostamist juhib arengukoostöö peadirektoraat, tuginedes liikmesriikidelt ja Euroopa Parlamendilt küsimustikuga saadud tagasidele.

Liikmesriikidele saadetud poliitikvaldkondade arengusidusust käsitlev küsimustik peaks stimuleerima poliitilist dialoogi valitsuse eri ministeeriumide ja osakondade ning parlamentide ja kodanikuühiskonna vahel. Küsimustikus tuleks selgelt pärida poliitika positiivse ja negatiivse mõju kohta. Sellega tuleks soodustada ausamat aruandlust ja julgustada institutsioone vahetama teavet, mis võimaldab käsitleda ebasidususi ja õppida kogemustest. Küsimustiku vastused tuleks süsteemselt avalikustada.

Kuigi CONCORD tunnustab jõupingutusi, mida EL on teinud teabe kogumiseks ja kõikide poolte kaasamiseks ELi ja riiklikul tasandil, on ülioluline, et seda teavet kasutataks edu saavutamiseks. Kui saadud kogemuste najal ei parandata ebasidusa poliitika või seire- ja mõjude eelhindamise süsteeme, on teabekogumise kasutus tõsiselt piiratud.

1.4 Euroopa Parlamendi poliitikavaldkondade arengusidususe alaline raportöör Tegu on alalise ametikohaga, mis loodi 2010. aasta mais pärast seda, kui Euroopa Parlament oli vastu võtnud poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva resolutsiooni14, mille järeldusi CONCORD toetab.

Praegu täidab seda ametit parlamendi liige Birgit Schnieber-Jastram, kes on nimetatud ametisse kaheks aastaks. Poliitikavaldkondade arengusidususe alaline raportöör, kes kuulub arenguga tegelevasse parlamentaarsesse komisjoni, vastutab poliitikavaldkondade arengusidususe edendamise eest Euroopa Parlamendis, tugevdades sidemeid arengukomisjoni ja teiste komisjonide vahel, kus arenguküsimused ei ole kesksel kohal. Alaline raportöör peab koostama ka iga kahe aasta järel aruande poliitikavaldkondade arengusidususe kohta.

13

Täpsem teave aadressil http://ec.europa.eu/europeaid/what/development-policies/policy-coherence Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioon ELi poliitikavaldkondade arengusidususe ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsiooni kohta (2009/2218(INI)) 14

www.coherence.concordeurope.org

11

Euroopa Liidu institutsioonid 2011. aastal korraldas Birgit Schnieber-Jastram kolm koostöövõrgustike loomise töökoda, et koguda eriteadmisi (sealhulgas kodanikuühiskonnalt), toetada ja anda nõu poliitiliste prioriteetide, tõendite kogumise ja kaebuste esitamise osas.

Tema aruanne peaks valmima 2011. aasta lõpuks.

Kuigi üksikud parlamendiliikmed edendavad tuliselt teadlikkust poliitikavaldkondade arengusidususe küsimustes ning arengukomisjon paneb oma tegevuses järjest rohkem rõhku poliitikavaldkondade arengusidususele, on Euroopa Parlamendi poliitiline toetus poliitikavaldkondade arengusidususele suhteliselt nõrk ning sellega ei suudeta tegeleda (kajastub teistes institutsioonides).

Poliitikavaldkondade arengusidususe edendamiseks on vaja rohkem võimalusi suhtlemiseks ja dialoogiks nende parlamendiliikmete vahel, kes osalevad aktiivselt välismõõtme suhtes asjakohastes valdkondades, kuid kes veel ei käsitle eriprobleeme seoses säästva arengu ja ülemaailmse õiglusega; samuti nende Euroopa Parlamendi komisjonide vahel, millel on selge ja otsene rahvusvaheline mõõde (rahvusvaheline kaubandus, kalandus, areng, inimõigused), ning nende vahel, kes keskenduvad siseküsimustel ning omavad otsest või kaudset mõju arenguriikidele (põllumajandus, keskkond ja tööstus).

Selleks tuleks korraldada rohkem komisjonideüleseid istungeid (eelkõige poliitikavaldkondade arengusidususe alalise raportööri algatusel). Püsivama nähtusena tuleks luua komisjonideülene poliitikavaldkondade arengusidususe tugirühm, mis koosneks asjaomastesse komisjonidesse kuuluvatest parlamendiliikmetest, et toetada alalise raportööri tegevust ja anda ametlik vorm suhetele teiste parlamendiliikmetega. See aitaks käsitleda poliitikavaldkondade arengusidususe probleeme ja luua poliitilist sünergiat.

CONCORD ootab väga, et poliitikavaldkondade arengusidususe raportööri volitusi laiendataks veelgi ning ta hakkaks andma konkreetseid soovitusi Euroopa Parlamendile meetmete võtmiseks.

1.5 ELi ombudsman 2001. aastal loodud ELi ombudsman sekkub haldusomavoli korral liidu institutsioonide, organite, asutuste või agentuuride tegevusse15. Ombudsmani institutsioon on osutunud paindlikuks. Praeguse ELi ombudsmani sõnul „on terminit „haldusomavoli” tõlgendatud laialt ning viisil, mis võimaldab käsitleda ombudsmani volituste piires õigusriigi põhimõtete, hea haldustava põhimõtete ning põhiõiguste austamist. See tähendab, et süüdistused, mis käsitlevad põhiõiguste rikkumist institutsioonide poolt, kuuluvad minu pädevusvaldkonda”16.

15

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 228. Lisateavet leiab aadressil http://www.ombudsman.europa.eu APRODEV ja parlamendiliige Franziska Keller (2011) – Teade ELi ombudsmanile dumpingu kohta linnukasvatuse valdkonnas ning 19. augustil 2011 saadud vastus, www.aprodev.eu 16

www.coherence.concordeurope.org

12

Euroopa Liidu institutsioonid Tema pädevusvaldkonda kuulub nüüd ka poliitikavaldkondade arengusidusus, nagu ta kinnitas APRODEVile ja parlamendiliikmele Franziska Kellerile oma vastuses nende ühisesitusele seoses 2011. aastal esitatud juhtumiga, mis käsitles ebaõiglaseid kaubandustavasid, millega rikuti poliitikavaldkondade arengusidusust.

Siiski märkis ELi ombudsman samas vastuses, et kaebus puudutas ELi poliitika piire ja sisaldas väga üldist väidet selle kohta, et aluslepingu nõuded olid jäetud täitmata, kuid selles ei tehtud kindlaks haldusomavoli esinemist, mida ombudsman oleks saanud aidata lahendada. Samuti märkis ta, et ei ole arengueesmärkide või poliitikavaldkondade arengusidususe institutsionaalne eestkostja. Tema ülesanne ei ole ka asendada oma otsusega komisjoni või mõne muu institutsiooni seisukohti poliitilistes küsimustes.17 On selge, et poliitikavaldkondade arengusidususe puhul on ELi ombudsmani volitused väga segased.

CONCORD soovitab luua eriinstitutsiooni, näiteks eriombudsmani, kelle konkreetne ülesanne oleks vastu võtta ja uurida võimalikke poliitikavaldkonna arengusidususe rikkumisega seotud kaebusi, sealhulgas ebaõiglaseid kaubandustavasid, et algatada vahendusprotsess ja püüda leida asjakohased lahendused ja hüvitused. Selline eriombudsman peaks pakkuma võimalust lihtsaks kokkuleppemenetluseks poliitikavaldkondade arengusidususega seotud vaidlustes minimaalsete bürokraatiast tulenevate piirangutega. Tuleb selgelt tagada, et kodanikuühiskonnas tegutsevatel isikutel oleks sellisele eriombudsmanile otsene juurdepääs.

Poliitikavaldkondade arengusidususega tegelevale eriombudsmanile tuleks luua praeguse ELi ombudsmani omaga sarnane veebileht, kus saaks esitada teateid (ning neid saaks heaks kiita ja tagasi lükata). Kui see tehtaks huvitatud rühmadele avalikult kättesaadavaks, aitaks see koguda ja jagada poliitikavaldkondade arengusidusust käsitlevat teavet ja analüüse ning suurendada usaldusväärsust.

1.6 Algatused ja teadlikkuse suurendamine väljaspool institutsioonilist raamistikku Järjest rohkem institutsioone (nt OECD), mõttekodasid (nt ECDPM) ning kodanikuühiskonna organisatsioone on koostanud mitmesuguseid poliitikavaldkondade arengusidusust käsitlevaid materjale – metodoloogilisi brošüüre, poliitilisi analüüse ja juhtumiuuringuid. Nende hulka tuleb arvata ka käesolev CONCORDi koostatud eriaruanne ning selle varasem, 2009. aastal avaldatud versioon. Nende loetlemine läheks liiga pikale, kuigi selliste algatuste tähtsust, nendega loodud teadlikkust ning seda, et teatavatel juhtudel on nendega suurendatud eri poolte suutlikkust, on asjakohaselt arvesse võetud.

17

APRODEV ja parlamendiliige Franziska Keller (2011) – Teade ELi ombudsmanile dumpingu kohta linnukasvatuse valdkonnas ning 19. augustil 2011 saadud vastus, www.aprodev.eu

www.coherence.concordeurope.org

13

Euroopa Liidu institutsioonid Ometi soovime rõhutada Evert Vermeeri fondi algatust – poliitikavaldkondade arengusidususe eest antavat õiglase poliitika auhinda. Igal aastal antakse pärast parlamendiliikmete tegevuse põhjalikku jälgimist auhind aasta õiglasele poliitikule, st poliitikavaldkondade arengusidususe eest seisnud parlamendiliikmele. 2011. aastal sai auhinna parlamendiliige Catherine Grèze18.

CONCORD tervitab selliseid algatusi ja julgustab ELi nendes osalema, neid vajaduse korral toetama, nõuetekohaselt arvesse võtma ja reageerima mis tahes soovitustele, mis võivad sellistest algatustest tekkida. Meie kindel veendumus on, et keerukasse poliitikavaldkondade arengusidususe jälgimise ja edendamise ülesandesse on vaja tihedalt kaasata palju eri isikuid kodanikuühiskonnast ja teistest rahvusvahelistest foorumitest.

2. Üldised soovitused ELi institutsioonidele 2.1 Karm tõde: Barroso peab täitma Lissabonis antud lubadusi Euroopa Komisjoni president peaks vastutama volinike kolleegiumi ees poliitikavaldkondade arengusidususe tegevuskava eest, kuna tema on lepingu täitmise järelevalvaja. See oleks kindel tagatis selle kohta, et poliitikavaldkondade arengusidususe kohustusi täidetakse tõhusalt ning et juhul, kui eri poliitikavaldkondade vahel esineb huvide konflikt või vastuolu, võetakse otsustamisprotsessis poliitikavaldkondade arengusidusust nõuetekohaselt arvesse19.

Euroopa Komisjoni presidenti peaksid aktiivselt toetama komisjoni kõrge esindaja / asepresident ning arenguvolinik, kellel mõlemal on otsene kohustus tagada ELi nimel suhted arenguriikidega ning kellel on selles valdkonnas märkimisväärsed teadmised.

Välisasjade nõukogus peaksid kõrge esindaja ja ELi ministrid kindlalt aru saama, et neid toetatakse, ning tagama poliitikavaldkondade suurema arengusidususe.

Selleks et tagada kõige kõrgemal juhtimistasandil pidev tähelepanu poliitikavaldkondade arengusidususele, peaks iga ELi eesistujariik välja töötama poliitikavaldkondade arengusidususe jooksva töökava, milles määratakse kindlaks prioriteedid seoses tulevaste poliitilise reformide või uute poliitikavaldkondadega, mis võivad tekitada poliitikavaldkondade arengusidususe küsimusi.

Arengukoostöö peadirektoraat ja seega komisjon peaksid jätkama oma tööprogrammiga, et ärgitada liikmesriike samuti edasi liikuma ja määratlema prioriteedid.

Euroopa Komisjon ja nõukogu vastutavad Euroopa Parlamendi ees aluslepingutes sätestatud 18

http://fairpolitics.nl/europa/ Näited ebasidusa poliitika kohta on esitatud järgmistes temaatilistes peatükkides. Lisateavet leiab CONCORDi esimesest eriaruandest: CONCORD (2009). Spotlight on Policy Coherence for Development (Eriaruanne poliitikavaldkondade arengusidususe kohta). 2009. aasta aruanne.

19

www.coherence.concordeurope.org

14

Euroopa Liidu institutsioonid poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuse täitmise eest. Seetõttu on Euroopa Parlamendilgi siin täita suur roll, lisaks ka olulise seadusandliku organina.

2.2 Valmistumine: ressursside eraldamine poliitikavaldkondade arengusidususe suutlikkuse suurendamiseks Suutlikkus on poliitikavaldkondade arengusidususe tõhusa elluviimise juures korduv probleem ning see mõjutab eri mõõtmeid ja institutsioone. 

Suurendada tuleks Euroopa Komisjoni arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid suutlikkust osaleda sisulise panuse andmises poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuste täitmisse ning selle toetamisse analüütilisemate aruannetega.



Eelkõige arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid peaks eraldama ressursse ja andma volitusi aktiivseks osalemiseks mõju hindamise ja talitustevaheliste konsultatsioonide varajastes etappides ning tal peaks olema lubatud konsulteerida väliste sidusrühmadega, kellel on kogemused arenguriikides inimõigustele ja arengueesmärkidele avalduva mõju jälgimises ja hindamises.



Väga oluline on ka investeerimine töötajate suutlikkuse suurendamisse kõikides asjakohastes peadirektoraatides ja Euroopa välisteenistuses ning samuti liikmesriikide valitsusametnike seas.



Teadlikkuse suurendamise strateegiat ja dialoogi ELi delegatsioonide tasandil tuleks täiustada, et parandada poliitikakujundamises partnerriikide probleemidega arvestamist.



Euroopa Parlamendi poliitikavaldkondade arengusidususe alalist raportööri tuleks toetada tugevama sekretariaadiga, vahenditega, mis aitavad luua eri komisjonidest pärit parlamendiliikmetest koosnevat poliitikavaldkondade arengusidususe tugirühma, ning juurdepääsuga õppeüksustele ja teaduseelarvele.

2.3 Ennetamine: poliitikavaldkondade arengusidususe parem analüüs ja kaasavam poliitikakujundamine Äärmiselt vajalik on, et poliitikavaldkondade arengusidususest saaks peale aruandluspunkti ja formaalse kohustuse tõeline meeste ja naiste elu parandav meede, mis mõjutab seeläbi positiivselt arengueesmärke. Laiapõhjalised konsultatsioonid ja demokraatlikud arutelud arenguriikides peaksid olema ELi poliitikakujundamisprotsessi lahutamatu osa. Ainult sel viisil saab poliitikavaldkondade arengusidusus aidata edendada meeste-naiste õigusi saavutada oma arengueesmärke ja aidata neil kaotada vaesus kogu lõunapoolkeral.

www.coherence.concordeurope.org

15

Euroopa Liidu institutsioonid Selleks soovitame järgmist: 

kasutada protsessi, millega määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni riiklikud strateegiadokumendid, jälgitakse ja hinnatakse neid, et koguda teavet arenguriikidele avalduva ELi poliitikavaldkondade mõju kohta, ning esitada selle alusel soovitusi poliitilisteks muudatusteks;



nimetada AKV riikide ja ELi parlamentaarses ühisassamblees ametisse kaks poliitikavaldkondade arengusidususe alalist raportööri, et tugevdada parlamentaarse ühisassamblee tööd poliitikavaldkondade arengusidususe küsimustes ning rakendada vajaduse korral Cotonou partnerluslepingu artiklit 12.

Lisaks on soovitatav, et Euroopa Komisjon võtaks enda kanda teabe kogumise ja poliitilise mõju analüüside koostamise rolli, et parandada poliitikakujundamist ning muuta praegust poliitikat, kui see on vajalik. Selleks tuleb luua ja kasutada eri poliitikavaldkondi hõlmavaid andmebaase, et registreerida ja jälgida asjakohaseid empiirilisi suundumusi, mis tõkestavad arenguriikides inimesekeskset arengut.

Analüüside ja dialoogi tulemus tuleks integreerida asjakohastesse poliitilistesse ettepanekutesse.

Lõppkokkuvõttes tähendab see, et poliitikavaldkondade arengusidusust tuleks asjakohaselt süvalaiendada kõikides ELi poliitikavaldkondades, alustades sõnaselge viitega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 208 ja artikli 3 lõikele 5. See võimaldaks ennetada vigu ning suurendada poliitikavaldkondade usaldusväärsust arengusidususe seisukohast.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kaks aastakümmet ja paralleelsed lähenemisviisid on andnud õppetunde ja väärtuslikke kogemusi seoses sellega, mis progressiivse tegevuskava puhul toimib ja mis mitte. Tasub rõhutada, et selgete tõendite esinemine selle kohta, et ilma naiste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide pideva poliitilise surveta tegutseda naiste õiguste edendamise nimel ja lõpetada sooline diskrimineerimine oleks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel oht jääda lihtsalt bürokraatlikuks juhtimistavaks, mis soolise õigluse eest võitlemise asemel tähendab lihtsalt üht formaalsust.

2.4 Reageerimine: mehhanismi kehtestamine kaebuste esitamiseks ja parandusmeetmete võtmiseks EL peab minema kaugemale võimaliku mõju analüüsimisest ja võtma teadmiseks tõendid tegelikest olukordadest, kus ELi poliitika õõnestab arengueesmärke. Soovitatav on anda mõjutatud sidusrühmadele (sealhulgas arengriikidest) piisavalt ruumi, et neid võetaks kuulda ning et järgneks nõuetekohane menetlus, millega vajaduse korral vaadataks läbi arengueesmärke ja inimõigusi kahjustav poliitika.

Seetõttu on soovitatav luua kõikide asjakohaste ELi poliitikavaldkondade ja kokkulepete, eelkõige Euroopa Komisjoni poliitikavaldkondade arengusidususe tööprogrammis kindlaksmääratud tulevase poliitika puhul ametlik kaebuste esitamise mehhanism, mis on avatud kodanikele ja mõjutatud

www.coherence.concordeurope.org

16

Euroopa Liidu institutsioonid kogukondadele (nt kodanikuühiskonna organisatsioonid, põllumeeste organisatsioonid, naiste ja rohujuure tasandi organisatsioonid), et käsitleda ELi poliitika kahjulikku mõju säästvale arengule arenguriikides ning käivitada uurimine.

Täpsemalt tähendab see sätte lisamist asjakohastesse poliitikadokumentidesse/kokkulepetesse, määrates kindlaks otseste kaebuste esitamise menetluse.

Kui kaebus lükatakse tagasi, on poliitikavaldkondade arengusidususega tegeleval eriombudsmanil õigus uurida ja algatada vahendusprotsess, et leida asjakohased lahendused ja hüvitusmeetmed.

www.coherence.concordeurope.org

17

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega A Lisbon Treaty provision. A Human Rights obligation.

Peatükk 2

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule Nüüdisaja maailmas, kus kõik on üha rohkem vastastikuses sõltuvuses, on Euroopa Liidul (EL) ülioluline mõju ülemaailmse toiduga kindlustatuse säästva arengu kulgemisele. Viimase kolme aasta toidu-, majandus- ja finantskriisi laastavad tagajärjed näitavad selgelt praeguste poliitikavaldkondade, finants- ja põllumajandusturgude struktuuri suutmatust tagada toiduainetega kindlustatus, eriti kõige vaesemate ja haavatavamate inimeste puhul.

1. Inimõigustel põhinev lähenemine toiduga kindlustatusele

Peaaegu iga seitsmes inimene planeedil läheb igal õhtul näljasena magama, samas kui 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust läheb kaduma või raisku. Ärevust tekitavaid arvandmeid 2008. aastast, kui toiduainete hinnatõusu tõttu pidi 100 miljonit inimest nälga kannatama,1 ja seejärel 2010. aastast, mil 44 miljonit inimest on juba äärmisesse vaesusesse tõugatud,2 ei saa heastada, kui toiduaineid peetakse pelgalt kaubeldavaks tooteks. Kindel juurdepääs piisavale ja ohutule toidule on üldine inimõigus, mida kõik rahvusvahelise üldsuse riigid on kohustatud vastastikku austama, kaitsma ja järgima. See hõlmab eksterritoriaalset kohustust mitte ohustada teiste riikide elanike õigust toidule3. ELil kui maailma suurimal põllumajandustoodetega kauplemises osalejal on siin eriline vastutus4. Vaid juhul, kui võetakse vastu inimõigustel põhinev lähenemisviis ülemaailmse toiduga kindlustatuse suhtes, saab Euroopa asuda rahvusvahelisele juhtpositsioonile, mida on nälja vastases võitluses hädasti vaja. Et tagada õigus toidule, on vaja muudatusi nii tootmismudelites kui ka paremat juurdepääsu taskukohasele ja toitvale toidule.

1

FAO (2009). State of Food Insecurity (Toiduga kindlustamatusest tulenev olukord maailmas).

Maailmapanga pressiteade (15. veebruar 2011). Food Price Hike drives 44 Million people into poverty (Toiduainete hinnatõus tõukab 44 miljonit inimest vaesusesse).

3 FIAN (2011). Extraterritorial State obligations (Riigi eksterritoriaalsed kohustused) http://www.fian.org/programs-andcampaigns/extraterritorial-state-obligations 4 WTO (2010). Kaubandusstatistika: EL 27 kaubandus moodustab 9,5% maailma põllumajandustoodete koguekspordist ja 12% maailma põllumajandustoodete koguimpordist. Võrdlusena moodustab teisel kohal olev riik USA vastavalt 10% ja 8,5%. http://www.wto.org/english/res_e/statis_e/its2010_e/its10_merch_trade_product_e.htm 2

www.coherence.concordeurope.org

18

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule Õigus toidule Ühine põllumajanduspoliitika

ELi kaubanduspoliitika

Üleilmse toidusüsteemi valitsemine, eriti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni maailma toiduga kindlustamise komitee

Aastatuhande arengueesmärgid

Inimeste õigus toidule

Kliimapoliitika

ELi maainvesteeringute poliitika Lissaboni leping, artikkel 208

Rahvusvaheliste toiduturgude reguleerimine

ELi toiduga kindlustatuse poliitiline raamistik

ELi biokütuste alane ja energiapoliitika

Toiduga spekuleerimise reguleerimine

Inimõiguste rahvusvaheline õigusraamistik Õigust piisavale toidule tunnistatakse mitmes rahvusvahelise õiguse aktis. See on viidud sisse ÜRO Peaassamblee otsusega 217 A (III) 10. detsembril 1948 vastuvõetud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklisse 25 ja 16. detsembril 1966 vastuvõetud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklisse 11. Kuid õigust piisavale toidule on tunnistatud ka eridokumentides, nagu lapse õiguste konventsioon (artikli 24 lõike 2 punkt c ja artikli 27 lõige 3), ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (artikli 12 lõige 2), või puuetega inimeste õiguste konventsioon (artikli 25 punkt f ja artikli 28 lõige 1). Ülemaailmsel toidualasel tippkohtumisel Roomas 1996. aastal andsid toiduõigusele tegevusliku sisu 185 riiki ja Euroopa Ühendus Rooma deklaratsioonis ja tegevuskavas. Nad kinnitasid, et: „Õigus piisavale toidule realiseerub siis, kui kõik mehed, naised ja lapsed üksi või kogukonnas omavad igal ajal füüsilist juurdepääsu piisavale toidule või selle hankimise vahenditele.” *Viide: majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti üldine kommentaar nr 12] Nagu on tõdetud tavapärases rahvusvahelises õiguses, seab õigus toidule kohustusi kõikidele liikmesriikidele mitte ainult nende endi territooriumil elavate inimeste suhtes, vaid ka kõikide teiste riikide elanikkonna suhtes (ekstraterritoriaalsed kohustused). Need kaks kohustuste kogumikku on teineteise täienduseks. Õigus toidule realiseerub täielikult vaid siis, kui mõlemad, nii „siseriiklikud” kui „rahvusvahelised” kohustused on täidetud.

Rohkem teavet aadressil www.srfood.org

www.coherence.concordeurope.org

19

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule Mõiste „õigus toidule” ÜRO määratleb õigust piisavale toidule kui kõikide inimeste inimõigust „omada korrapärast, alalist ja piiranguteta juurdepääsu kas vahetult või rahaliste ostude kaudu kvantiteedi ja kvaliteedi poolest piisavale toidule, mis vastab selle rahva, kelle hulka tarbija kuulub, kultuurilistele traditsioonidele, ja mis tagab füüsilise ja vaimse ning individuaalse ja kollektiivse rahulduse ning väärika ja hirmuvaba elu.”

Allikas: ÜRO õigust toidule käsitleva eriraportööri veebileht www.srfood.org

Inimõigustel põhinev toidupoliitika on eelkõige inimesekeskne poliitika, mis tegeleb pigem nälja struktuuriliste põhjustega, kui toetub toiduga kindlustatuse tagamiseks rahvusvahelistele turgudele.

Praegu toodetakse maailmas kõigi jaoks täiesti piisavalt toitu5. Ometi läheb iga seitsmes inimene maailmas igal õhtul näljasena magama6. Seevastu 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust läheb kaduma või raisku7. Nälga põhjustab toidu ebavõrdne jaotamine ja see, kui inimesed on jäetud ilma õigusest pääseda juurde enda inimväärikaks toitmiseks vajalikele loodus-, rahalistele ja tehnoloogilistele ressurssidele ning kontrollist nende üle. Seepärast on väga oluline kõige haavatavamate inimeste – kes on sageli kaasatud arenguriikides kodumaisesse toidutootmisesse – osalus ning neile suuremate õiguste andmine. 75% maailma vaeseimatest inimestest elab ikka veel maapiirkondades, kus 4/5 leibkondadest tegeleb põllumajandustootmisega8.

Inimõigustel põhinev toiduainetega kindlustatuse poliitika peab põhinema kohalikel oludel. Kõikide inimeste õigust toidule saab kindlustada vaid jätkusuutliku põllumajandustootmise võimaldamisega igas maailma piirkonnas, keskendudes eelkõige väiketalupidamistele.

85% arenguriikide 9 põllumajandustootjaid toodab maalapil, mis on väiksem kui 2 hektarit . Maailmas on umbes 500 miljonit väiketalupidamist ja elatusvahendite teenimisel sõltub nendest rohkem kui kaks miljardit inimest. Need väiketalupidamised toodavad umbes 80% Aasias ja Sahara-taguse Aafrika riikides tarbitavatest toiduainetest,10 kusjuures keskset rolli mängivad seal naised. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel võiks investeerimine naissoost põllumajandustootjaisse ja neile meestega sama

5

Olemasoleva toidu hulgast, mõõdetuna kalorite arvuga inimese kohta, piisab maailma kõikide inimeste toitmiseks. Vt Kim M. Lind, FØI (2010). „Fødevareproduktionen vil vokse hurtigere end befolkningen”, lk 2.

6 Vastavalt FAO 2011. aasta aruandele (State of World Food Insecurity World – Toiduga kindlustamatusest tulenev olukord maailmas) on 952 miljardit inimest alatoidetud. Maailma rahvastik on ÜRO andmetel ligikaudu 6,8 miljardit. Vt http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_population.htm 7 ÜRO õigust toidule käsitlev eriraportöör De Schuter (2011). The Common Agricultural Policy towards 2020: The role of the European Union in supporting the realization of the right to food (Ühine põllumajanduspoliitika kuni aastani 2020: Euroopa Liidu roll õiguse toidule teostamise toetamisel), lk 2.

8 IFAD (2011). Rural Poverty Report (Raport maapiirkondade vaesuse kohta), lk 9 ja http://www.ifad.org/poverty/pr.htm 9 Sealsamas, lk 4.

10 IFAD (2011). Small holders can feed the world (Väiketalupidamised suudavad toita maailma).

www.coherence.concordeurope.org

20

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule juurdepääsu andmine põllumajandusressurssidele vähendada nälga kannatavate inimeste arvu maailmas 12–17% või 100 kuni 150 miljoni inimese võrra11.

Väljakutse on väiketalupidamise kasumlikuks muutmine ja kasu saamine õiglasest kaubanduskorrast, mis võimaldab vaestel riikidel arendada jätkusuutlikku riigisisest tootmist. Ent kuigi EL tunnistab, et kohalike väiketalupidamiste edendamine on eelkõige hädavajalik arenguriikides, kahjustavad teised ELi poliitikavaldkonnad jätkuvalt seda eesmärki. Nagu on näidatud käesolevas peatükis, on Euroopa mittesäästev põllumajandustootmine ja toetatud eksport, toidukaubaga spekuleerimine, kasvuhoonegaaside heitkogused ning välisriikide põllumajandusmaa kasutamine omaenda toidu ja energia tootmiseks näited poliitikavaldkondadest, mille väline mõju ei ole kooskõlas eesmärgiga kaotada ülemaailmne nälg.

2. ELi toiduga kindlustatuse poliitika ja rahvusvaheline tegevuskava Viimased neli toidukriisi aastat on põllumajanduse jälle rahvusvahelisse päevakorda toonud. FAO hinnang, et ülemaailmne põllumajandustootmine peaks suurenema 70%, et toita maailma kasvavat elanikkonda 2050. aastal, on andnud palju kõneainet põllumajandusse taasinvesteerimise kohta. Ometi on jäänud sageli tähelepanuta asjaolu, et FAO järeldas veel, et: „Ainus jätkusuutlik lahendus näljaprobleemile peitub vaeste ja toiduga kindlustamata riikide tootlikkuse suurendamises”12.

Rahaliste vahendite puhul viitab see sellele, et koguinvesteeringud arenguriikide põllumajandusse peavad suurenema 60%13. Ent see suundumus arenguabi voogudes läheb nimetatud eesmärgiga vastuollu.

Põllumajandusele antava abi osakaal on vähenenud isegi järsemalt: 17%-st 1980. aastate alguses 6%-ni 2009. aastal14. Praegu eraldatakse põllumajandusele kokku vaid 5,5% Euroopa arenguabist15.

Ometi on julgustav, et ettepanekud radikaalseteks muudatusteks ülemaailmses toidusüsteemis, peamiselt valitsusvälistelt organisatsioonidelt, väiketalupidamiste liikumistelt – mida toetavad viimased aruanded ja uuringutulemused, näiteks IAASTD-lt – leiavad nüüd toetust mõnes ELi ja ÜRO ametlikus ringkonnas16. Ettepanekutes keskendutakse tungivale vajadusele paigutada ümber toidusüsteemid, 11

FAO (2011). Closing the Gender map in agriculture (Soolise ebavõrdsuse kaotamine põllumajanduses).

FAO (2009). The State of Food Insecurity in the World 2009 (Toiduga kindlustamatusest tulenev olukord maailmas 2009. aastal), Economic crises – impacts and lessons learned (Majanduskriisid – mõju ja saadud õppetunnid).

13 FAO (2009). How to feed the world in 2050 (Kuidas toita maailma 2050. aastal), lk 15.

14 OECD (2001). Aid to agriculture. Years from 2006-2009 (Põllumajandusele antav abi. Ajavahemik 2006−2009), vt http://www.oecd.org/dataoecd/54/38/44116307.pdf) 15 Viimased OECD andmebaasist kättesaadavad arvandmed arengustatistika kohta (ELi institutsioonid ja EL 15 2020. aastal).

16 Vt kasti IAASTD aruande kohta. Vt ka õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri De Schuteri aruanne (2011). Agroecology and the Right to Food - Report presented at the 16th Session of the United Nations Human Rights Council (Agroökoloogia ja õigus toidule − aruanne, mida tutvustati ÜRO inimõiguste nõukogu 16. Istungjärgul) *A/HRC/16/49+, 8. märts 2011; Foresight (2010). The Future of Food and Farming: Challenges and Choices for Global Sustainability (Toidu ja põllumajandustootmise 12

www.coherence.concordeurope.org

21

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule lõpetada arenguriikide sõltuvus rahvusvahelistest turgudest ja rakendada vaeseimate inimeste õigust saada tagasi kontroll nende elatusvahendeid mõjutavate tegurite üle. Need põhimõtted sisalduvad toiduga isevarustamise raamistikus17, mille on välja töötanud talupidajatest põllumajandustootjad ja pereettevõtete sotsiaalsed liikumised ning teised väikeettevõtjaist toiduainetetootjad. Lisaks nõustuti hiljuti Kamerunis Yaoundes toimunud seminaril Aafrika põllumajandustootjate üleskutsetega põllumajandusinvesteeringute ümberorienteerimiseks toiduga isevarustamise raamistikus18.

Oluline samm oli otsus reformida FAO maailma toiduga kindlustamise komiteed, et muuta see kaasavaks, mõjuvõimsaks ülemaailmseks foorumiks, kus arutatakse toiduküsimusi ning mille ülesanne on tagada ülemaailmne õigus toidule. On hädavajalik, et EL teeks kõik vajalikud jõupingutused selle uue ja ikka veel hapra poliitikaruumi kaitsmiseks. Seoses sellega peaks EL maailma toiduga kindlustamise komitees võetavate seisukohtade määratlemisel eriti just toetama sõltumatut kodanikuühiskonna mehhanismi ja omaenda kodanikuühiskonnaga konsulteerima. Maailma toiduga kindlustamise uue komitee olulised omadused on välja toodud allpool olevas kastis.

Maailma toiduga kindlustamise reformitud komitee Reformidokumendi peamised aspektid on järgmised: 

Maailma toiduga kindlustamise komitee on määratletud kui „olulisim kaasav rahvusvaheline ja valitsustevaheline toiduga kindlustatust käsitlev platvorm” ÜRO süsteemis.



Maailma toiduga kindlustamise komitee missioon hõlmab sõnaselgelt piisava toidu õiguse kaitsmist.



See tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioone − eriti väikeseid toidutootjaid ja linnaliikumisi − kui täiel määral osalejaid ning kinnitab nende õigust oma suhted maailma toiduga kindlustamise komiteega ise sõltumatult korraldada.



See kohustab maailma toiduga kindlustamise komiteed pidama läbirääkimisi ülemaailmse

tulevik: väljakutsed ja valikud ülemaailmse jätkusuutlikkuse nimel), UNEP (2011). Towards a Green Economy: Pathways to Sustainable Development and Poverty Eradication (Keskkonnasäästva majanduse suunas: võimalused säästva arengu saavutamiseks ja vaesuse likvideerimiseks; IFAD (2011) vaesust käsitlevas aruandes (Poverty Report 2011) rõhutatakse vajadust „säästva intensiivistamise” järele; UNCTAD (2011). Assuring Food Security in Developing Countries under the Challenges of Climate Change (Toiduga kindlustatuse tagamine arenguriikides kliimamuutustega seotud väljakutsete tingimustes); UNCTAD (2011) seisukoht. Sustainable agriculture and food security in LDCs (Jätkusuutlik põllumajandus ja toiduga kindlustatus vähimarenenud riikides).

17 Vt Nyéléni toiduainetega isevarustamist käsitleva foorumi deklaratsioon ja koondaruanne, 2007.

18 Yaoundé koondaruanne http://www.europafrica.info/en/documenti/agricultural-investment-strengthening-family-farmingand-sustainable-food-systems-in-africa-synthesis-report

www.coherence.concordeurope.org

22

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule



strateegilise raamistiku üle, milles antakse suuniseid riigisiseste toiduga kindlustatust käsitlevate tegevuskavade ja rahvusvaheliste institutsioonide jaoks, ning seda raamistikku vastu võtma.

See annab maailma toiduga kindlustamise komiteele volitused võtta vastu otsuseid keskse tähtsusega poliitiliste küsimuste kohta ning edendab valitsuste ja teiste osalejate aruandekohustust.



See korraldab maailma toiduga kindlustamise komitee poliitilise töö toetamist kõrgetasemelises ekspertide nõukogus, milles tunnustatakse lisaks akadeemikute ja teadurite eksperditeadmistele põllumajandustootjate, põlisrahvaste ja praktikute eksperditeadmisi.



See tunnustab subsidiaarsuse põhimõtet ja vajadust luua riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil sidemed kaasavate poliitikaruumide vahel. Maailma toiduga kindlustamise komitee tähendab kogu aasta kestvat protsessi, mitte ülemaailmset kohtumist kord aastas.

Praegu maailma toiduga kindlustamise komitee päevakorras olevad küsimused hõlmavad maaomandi, metsade ja kalanduspiirkondade vastutustundlikku haldamist käsitlevate vabatahtlike suuniste rakendamist, meetmeid hinnavolatiilsusega tegelemiseks, mõttevahetust selle üle, millised investeerimisvormid millistes põllumajandusmudelites on kõige sobivamad väiketootjate tootmise / toiduga kindlustamise toetamiseks, laiapõhjalise konsulteerimisprotsessi algatamist seoses põhimõtetega, mis käsitlevad vastutustundlikku investeerimist põllumajandusse, ning ülemaailmse strateegilise raamistiku väljatöötamist.

Lisateavet leiab aadressil http://www.fao.org/cfs

Euroopa lähenemisviisi osas näitab 2010. aastal vastuvõetud uus ELi toiduga kindlustamise poliitiline raamistik üliolulisi edusamme. Poliitika tunnustab õigust toidule ja keskendub soodsa keskkonna loomisele väiketootjate sektori kui kõige tõhusama arenguriikides toiduga kindlustatuse suurendamise vahendi jaoks. Euroopa Parlament võttis sarnase lähenemisviisi oma 2011. aasta juulis vastu võetud resolutsiooniga toiduga kindlustatuse kohta19.

19

Euroopa Parlamendi 27. septembri 2011. aasta resolutsioon ELi poliitilise raamistiku kohta arenguriikide aitamiseks toiduga kindlustatusega seotud väljakutsetega tegelemisel (2010/2100 (INI))</DocRef>

www.coherence.concordeurope.org

23

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule

ELi toiduga kindlustamise poliitika ELi toiduga kindlustamise poliitiline raamistik võeti vastu 2010. aasta märtsis pärast laialdast sidusrühmadega konsulteerimist. See annab konteksti ELi tööle arenguriikide toiduga kindlustamisel. Poliitika sisaldab nelja teemat: 1) toidu kättesaadavuse suurendamine ökoloogilisemate, bioloogiliselt mitmekesisemate ja paindlikumate tootmisvormide kaudu vastavalt IAASTDi uuringutulemustele; 2) toidule juurdepääsu parandamine lähenemise „õigus toidule” ja toetavate raamistike abil, rakendades vabatahtlikke suuniseid toetamaks õiguse toidule järkjärgulist teostamist riikliku toiduga kindlustatuse kontekstis, sh suuniste 18 juhtpõhimõtet; 3) toitumise parandamine asjakohaste poliitikavaldkondade ja strateegiate ning sektorite lõikes kooskõlastamise kaudu, viidates ELi toitumisalasele poliitikale; 4) kriisiennetuse ja -juhtimise parandamine täiustatud toiduturgude ja tarnete haldamise vormide, sh põllumajandustoodete (kohaliku) ladustamise kaudu.

Allikas: Euroopa Komisjon (2010) „ELi poliitiline raamistik, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel”(KOM(2010)127 (lõplik)).

ELi raamistiku ülioluline aspekt on selle tunnistamine, et poliitika tuleb sõnastada nende kohalike sidusrühmade osalusel, kes on toidu ja toitainetega kindlustatuse alustalad. EL on eelkõige võtnud kohustuseks „aktiivselt toetada kodanikuühiskonna ja talunike organisatsioonide suuremat osalemist poliitiliste otsuste tegemisel ja uurimisprogrammides ning suurendada nende kaasatust valitsusprogrammide rakendamisse ja hindamisse”20. EL on ka võtnud arvesse IAASTD soovitusi (vt allpool olev kast), sh vajadust liikuda agroökoloogilise tootmise toetamise suunas. IAASTD on näidanud, kuidas probleemile orienteeritud teadusuuringud, millesse on kaasatud kohalikud eksperditeadmised, võivad suurendada tootlikkust viisidel, mis kaitsevad looduslikku ressursibaasi, samal ajal leevendades kliimamuutuste tagajärgi ning aidates põllumajandusel nendega kohaneda. Lisaks ei sõltu agroökoloogiline tootmine kaubanduslikest lämmastikväetistest, mida vaesemad 21 väikepõllumajandustootjad endale sageli lubada ei saa ning mis rikuvad pinnast .

20

Sealsamas, lk 9.

IAASTD (2009). Agriculture at a Crossroads (Põllumajandus teelahkmel). Ülemaailmne raport. Kommenteeritud kokkuvõte, lk 5; ÜRO õigust toidule käsitlev eriraportöör De Schuter (2011). Agroecology and the Right to Food (Agroökoloogia ja õigus toidule), lk 7−9.

21

www.coherence.concordeurope.org

24

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule

Rahvusvaheline arengule suunatud põllumajandusteaduste tehnoloogia hindamise institutsioon (IAASTD)

ja

IAASTDi 2009. aasta aruande „Põllumajandus teelahkmel” koostamises osales nelja aasta jooksul 400 teadlast kogu maailmast. Selle kiitis 2008. aastal heaks 58 arenenud ja arenguriiki, sealhulgas paljud Euroopa Liidu liikmesriigid. IAASTDi kaassponsoriks olid Maailmapank, FAO, UNEP, UNESCO, UNDP, WHO ja GEF. IAAATD järeldab, et tavapärasest ettevõtlusest ei piisa. Et teostada õigust toidule, on vaja muudatusi nii tootmismudelites kui ka paremat juurdepääsu taskukohasele ja toitvale toidule. Need vajalikud muudatused, mis põhinevad põhjalikul teaduslikul hindamisel, kajastavad suuresti seda, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid aastate jooksul välja on pakkunud ja mida on seejärel kinnitanud mitu hiljutist aruannet22. Need hõlmavad väikeste toidutootjate vajadust minna üle ökoloogilisematele tootmisviisidele.

Kesksed sõnumid hõlmavad vajadust -

vaadata läbi põllumajandus kui multifunktsionaalne valdkond; panna rohkem rõhku agroökoloogilistele lähenemisviisidele ja asjakohaste tehnoloogiate kasutamisele; suurendada poliitikavaldkondade ja investeeringute kaudu toetust väikestele põllumajandustootjatele; anda naistele suuremad õigused; lõimida kohalikud ja traditsioonilised teadmised ametlike teadmistega; viia ellu riigipoolse paindlikkusega õiglane kaubandusreform ja suurendada investeeringuid põllumajandustootjaile keskendunud teadus- ja arendustegevusse ning arendusteenustesse.

Allikas: IAASTD (2009) http://www.agassessment.org

22

„Põllumajandus

teelahkmel”.

Ülemaailmne

aruanne

Vt märkus 16.

www.coherence.concordeurope.org

25

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule 3. ELi poliitika mõju ELi jõupingutused nälja vastu võitlemisel peavad põhinema ülemaailmse toiduga kindlustamatuse ja arenguriikide olukorra põhjalikul analüüsil23. ÜRO liigitab praegu rohkem kui 1/3 kõigist riikidest väikese sissetulekuga toidupuudusega riikideks (70% riikidest)24. Sellised riigid seisavad silmitsi väga karmi üleminekuga: vähendada sõltuvust rahvusvahelistest toiduturgudest, et panna oma toidusüsteeme ümber paigutades piir hinnatundlikkusele ja kliimašokkidele.

Et arenguriikide toiduainetega kindlustatuse edendamisel positiivset rolli mängida, peab EL muutma mitut oma praegust, maailma vaeste riikide toiduga kindlustatust mõjutavat poliitikavaldkonda alates kaubandusest, põllumajandusest, finantsmäärustest ning lõpetades kliimaküsimuste ning investeeringutega välisriikidesse.

3.1 ELi kaubandus- ja põllumajanduspoliitika Maailma kaubandus- ja põllumajanduskordadel on vaeste riikide arenguteedele ülioluline mõju.

Põllumajandus moodustab vähimarenenud riikides 30−60% SKPst ja kuni 70% tööhõivest25.

Teadusuuringud näitavad, et põllumajanduse areng vaestes riikides on vaesuse vähendamisel kolm kuni neli korda tõhusam kui kasv teistes sektorites ning et ühe euro võrra suurenenud sissetulek põllumajanduses tekitab nende SKPs juurde 2−3 eurot26. Ometi takistab selle potentsiaali realiseerimist praegune rahvusvaheline kaubanduskord, mis pärsib põllumajanduse arengut vaestes riikides, soodustades süstemaatiliselt odavat importi jõukamatest riikidest pärit kapitalimahukatelt tootjatelt.

Alates 1980. aastatest on ülepakkumine rahvusvahelistel turgudel EList ja teistest rikastest riikidest pärit suuri toetusi saanud tootjate poolt alandanud hindu maailmaturul ja hoidnud need all kuni ülemaailmse toidukriisi puhkemiseni 2008. aastal. Samal ajal on kaubanduse liberaliseerimine ja tariifikaitse kahjustanud vaeste toiduaineid importivate riikide kohalike tootjate suutlikkust oma põllumajandussaadustest ära elada, eriti WTO korra alusel27. FAO registreeris ajavahemikus 1980.−2003.

23

CONCORD (2011). The Future of the European Common Agricultural Policy and Development (Euroopa ühise põllumajanduspoliitika ja arengu tulevik).

24 http://www.fao.org/countryprofiles/lifdc.asp 25 UNDP (2007). Globalization, Agriculture and the Least Developed Countries (Globaliseerumine, põllumajandus ja vähimarenenud riigid), New York, lk 12.

26 Pindstrup-Andersen ja Friis Bach (2008). Agriculture, growth and employment in Africa (Põllumajandus, majanduskasv ja tööhõive Aafrikas); Euroopa Komisjon (2010)

− Roheline raamat „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi

arengupoliitika – ELi arengupoliitika mõju suurendamine” (KOM(2010) 629 (lõplik)), lk. 19.

27 ELi kaubanduspoliitika põhjalik analüüs jääb selgelt käesoleva peatüki käsitlusalast välja. Et tutvuda põhjalikuma analüüsiga ELi kaubanduspoliitika kohta poliitikavaldkondade arengusidususe perspektiivis, vt temaatilist peatükki kaubanduse kohta CONCORDi (2009) eriaruandes poliitikavaldkondade arengusidususe kohta.

www.coherence.concordeurope.org

26

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule aasta 12 000 impordi kasvu juhtumit, millega kaasnesid siseturgudel madalad hinnad, mis vähem konkurentsivõimelised kohalikud tootjad pankrotti ajas.

Ning alates põllumajanduslepingu jõustumisest 1994. aastal on selliste juhtumite sagedus suurenenud peaaegu kõikide kaupade puhul28. Väga hästi illustreerib seda masendavat arengut Aafrikas toimuv. 1980. aastatel oli see manner põllumajandustoodete netoeksportija. Praegu on see netoimportija, kes sõltub omaenda elanike toiduga kindlustatuse tagamisel väga palju maailma turgudest29.

ELi ÜPP reform on paljuski otsustav võimalus näidata liidu tahet aidata hõlbustada arenguriikide üleminekut iseendi äratoitmisele. See nõuab ELilt siiski täispööret, kuna eeldab selle tunnistamist, et suurenev ülemaailmne nõudlus toidu järele ei õigusta Euroopa ekspordi toetamist. Vaestel riikidel tuleks enne riikide põllumajandusturgude avamist rahvusvahelisele konkurentsile võimaldada areneda ja kaitsta oma põhilisi institutsioone ja infrastruktuure30.

Õigusega toidule tegelev ÜRO eriraportöör Olivier De Schutter, ametlikud soovitused seoses ELi ühise põllumajanduspoliitika reformiga Praegu peaks strateegiliseks eesmärgiks olema toetada arenguriike „enda äratoitmisel”; mitte „toita maailma” *…+ Kui toiduainete tootmise suurenemine toimub käsikäes väikeste põllumajandustootjate edasise marginaliseerumisega arenguriikides, jäädakse võitluses nälja ja alatoitumusega kaotajaks.

ELi ühist põllumajanduspoliitikat on viimase 30 aasta jooksul põhjalikult reformitud. 1980. aastal moodustasid eksporditoetused ÜPP kulutustest 50%, 2008. aastal kärbiti need kahele protsendile31.

Alates 1990. aastate keskpaigast on olnud reformide keskne eesmärk viia ÜPP toetused kooskõlla WTO eeskirjadega, mille tulemuseks on praegune, diskreetsem toetuste süsteem, mis koosneb peamiselt nn otsetoetusmaksetest Euroopa põllumajandustootjaile.

Otsetoetused seotakse tootmisest lahti selles mõttes, et põllumajandustootjad saavad toetusi põllumaa hektari kohta hoolimata sellest, mida nad sellel maal toota kavatsevad. Otsetoetused on kooskõlas WTO roheliste kriteeriumidega, mis tähendab, et neid „ei peeta kaubandust moonutavateks ning need on

28

Õigusega toidule tegelev ÜRO eriraportöör De Schutter (2009). Mission to the World Trade Organization (Maailma Kaubandusorganisatsiooni missioon), mis esitati ÜRO inimõiguste nõukogu 10. istungjärgule, A/HRC/10/5/2. lisa, lk 12, ja FAO (2006). Briefs on Import Surges – no 2 (Lühikokkuvõtted impordi kasvu kohta − nr 2).

29

CFSI (2011). The right to Food for a CAP fair to developing countries (Õigus toidule arenguriikide jaoks õiglase ühise põllumajanduspoliitika puhul), lk 4.

30 CONCORDi vastus Euroopa Komisjoni teatisele ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta: The CAP must do no harm to other countries’ food and agriculture systems (Ühine põllumajanduspoliitika ei tohi kahjustada teiste riikide toidu- ja põllumajandussüsteeme), 18. november 2010.

31 Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (2010). How the EU’s agriculture and development policies fit together. The EU's Common Agricultural Policy: on the move in a changing world (Kuidas sobivad kokku ELi põllumajandus- ja arengupoliitika. ELi ühine põllumajanduspoliitika: maailma muutmise teel), lk 8−9.

www.coherence.concordeurope.org

27

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule seepärast piiramatult lubatud”32. Seda arvesse võttes väidab komisjon sageli, et ÜPP negatiivne mõju arenguriikidele on minevik33. Ometi ilmneb lähemal vaatlemisel, et praegune toetustesüsteem võimaldab ELil ikka veel oma põllumajandustooteid rahvusvahelisel turul madalamate hindadega müüa.

Euroopa Komisjoni sõnul moodustasid otsetoetused keskmiselt 29% Euroopa põllumajandusettevõtete ressursitulust ajavahemikus 2007−2009 ja mõnes ELi riigis, nagu Taani, on see ligi 70%34. Need arvandmed näitavad selgelt, et suur osa ELi põllumajandustootmisest ei oleks otsetoetuste puudumise korral majanduslikult jätkusuutlik35.

Kuigi avaliku sektori toetuse kaudu jätkusuutliku põllumajanduse säilitamine kogu Euroopas võib olla seaduspärane poliitiline eesmärk, ei tohi põllumajandustootjate toetuste tulemusena võimaldada eksporti tootmishinnast madalama hinnaga, välja arvatud juhul, kui tahetakse lahendada vastastikku kooskõlastatud ja muid kui kaubandusega seotud probleeme. Ja ikkagi seisab Humboldti Põllumajandusülikooli teostatud teadusuuringus lahtiseotud toetuste mõju kohta, et „kaubad, mille netoeksportija on Euroopa Liit, müüakse alla omahinna pikemate perioodide vältel ja olulistes kogustes”36. Näiteks Saksamaa piimandussektori eksporditulu katab vaid 49−56% tootmiskuludest ja suhkrupeedi puhul 49−56%37. Selline suuri toetusi saav tootmine kujutab endast vaieldamatult ebaausat konkurentsi arenguriikide vaeste, kohalike põllumajandustootjate jaoks, kus sellise suurusjärguga finantstoetus ei ole mingil juhul kättesaadav.

2010.−2011. aasta arutelus ÜPP reformi üle on olnud märke sellest, et EL on valmis tulevase ÜPP arenguprobleemidega tegelema. Euroopa Parlament võttis 2011. aasta juunis vastu resolutsiooni, milles nõutakse, et „et EL tagaks ÜPP ning arengu- ja kaubanduspoliitika kooskõla; … ja ei seaks ohtu nende riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust ning nende elanike võimet end toita, austades samas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet”38. See annab lootust, et

32

WTO mõistete loetelu: http://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/min01_e/brief_e/brief22_e.htm#_Toc528136427 Vt põllumajandusvoliniku Ciolose sõnavõttu EMSK konverentsil „Toit kõigile” mais 2011 http://brussels.cta.int/index.php?option=com_k2&view=item&id=5595:commissioner-ciolos-highlights-importance-ofdevelopment-friendly-cap 34 Vt põllumajandusvoliniku Ciolose sõnavõttu EMSK konverentsil „Toit kõigile” mais 2011 http://brussels.cta.int/index.php?option=com_k2&view=item&id=5595:commissioner-ciolos-highlights-importance-ofdevelopment-friendly-cap 35 Alan Mathews (2010). How Might the EU’s Common Agricultural Policy Affect Trade and Development After 2013? (Kuidas võib ELi põllumajanduspoliitika mõjutada kaubandust ja arengut pärast 2013. aastat), lk 11. Tutvumaks põhjaliku analüüsiga, milles käsitletakse otsetoetuste süsteemi tagajärgi kaubanduses ja tootmises, vt ka South Centre (2011). EU’s increasing use of decoupled domestic supports in agriculture: implications for developing countries (Lahtiseotud siseriiklike toetuste kasutamise suurenemine põllumajanduses: mõju arenguriikidele) ja South Centre (2011). EU domestic supports and policy tools protecting European farmers (ELi siseriiklikud toetused ja poliitilised vahendid, millega kaitstakse Euroopa põllumajandustootjaid).

36 Harald von Witzke et al. (2010). Decoupled Payments to EU Farmers, Production and Trade: An Economic Analysis for Germany (Tootmisest lahti seotud toetused ELi põllumajandusettevõtjaile, tootmine ja kaubandus: Saksamaa majanduslik analüüs). Berliini Humboldti Ülikooli töödokument, number 90/2010.

37 Sealsamas, lk 18−19.

38 Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamisel (2011/2051 (INI)), lõige 63.

33

www.coherence.concordeurope.org

28

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte lisatakse tulevasse õigusakti ÜPP kohta pärast 2014. aastat.

Euroopa piimaekspordi näide FAO hinnangul tegeleb piimatootmisega umbes 150 miljonit piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud väikemajapidamist, kus töötab 750 miljonit inimest, enamik neist arenguriikides39. Lüpsilehmad on üks kõige väärtuslikumaid varasid, mida vaestel maamajapidamistel on võimalik omada.

Need annavad tulu, piima toiduks ja sõnnikut väetiseks. Arengumaades tähendab piimakarjakasvatus miljonitele inimestele, eriti naistele, potentsiaalset võimalust vaesusest välja rabelda. Kuid ELi subsideeritud eksport tekitab arengumaade piimatootjatele endiselt takistusi.

ELi-sisese „turvavõrgu” poliitika järgimine võib tegelikult kanda turukriiside

negatiivse mõju maailma muudesse piirkondadesse. Just nii läks, kui komisjon võttis 2009. aasta piimaturu kriisi ajal uuesti kasutusele piimatoodete eksporditoetused – see oli samm, mida Euroopa Parlament hiljem teravalt kritiseeris, järeldades, et eksporditoetused rikuvad „selgelt poliitikavaldkondade arengusidususe peamisi põhimõtteid.”40 Alates 1984. aastast on ELis piimatoodangu mahtu kvootidega piiratud. Kvootide süsteem peaks kaduma pärast 2015. aastat. Arvestades ELi praegust praktikat koos kõnealuse sektori suureneva turule orienteeritusega on põhjust tõsiselt karta, et ELi piimapoliitika välismõjud võivad veelgi halveneda.

Kamerun: Euroopa toetused hävitavad kohaliku turu Kamerunis on Saksa valitsusväline organisatsioon Brot für die Welt toetanud enam kui 10 aasta vältel piimatootmise arengut, võimaldamaks väikemajapidamistel kohalikku turgu varustada. Kuid praegu nõrgestab EList pärinev odav piimapulber kohalikku piimaturgu. Kameruni loodeosas peavad piimatootjad tootmiskulude katmiseks saama liitri värske pastöriseerimata piima eest vähemalt 0,61 eurot, samas kui viimastel aastatel maksab Euroopa subsideeritud piimapulbrist valmistatud piim kõigest 0,4 eurot liiter. „Mind kui poliitiliselt aktiivset naist vihastab see eriti – siin on järjekordne suurepärane projekt, millest paljud naised võiksid kõvasti kasu saada, ent mille seab ohtu ELi eksport. Me oleme kõike seda juba näinud Euroopast pärineva odava kanalihaga seoses. Ka siis tõrjuti naiste juhitud väikeettevõtted turult välja,” selgitab Tilder Kumichii, kes töötab ACDICis (Kodanike Ühiste Huvide 39

FAO (2010). Status and Prospects for Smallholder Milk Production - A Global Perspective (Väikemajapidamiste piimatootmise olukord ja väljavaated – globaalne perspektiiv).

40 Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioon ELi poliitikavaldkondade arengusidususe ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsiooni kohta (2009/2218 (INI)), lõige 44.

www.coherence.concordeurope.org

29

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule Kaitse Assotsiatsioon), kuhu kuuluvad paljud piirkonna väikemaaomanikud.

Allikas: BROT (2010). Milk Dumping in Cameroon (Piimaga seotud dumping Kamerunis)

Lääne-Aafrika piimatootmise kahjustamine Lääne-Aafrikas ulatuvad tollimaksud vaevu 5%-ni ja Euroopa subsideeritud piimapulber tõrjub kohalikud põllumajandustootjad piimanduse väärtusahelast välja. Seepärast ei suuda piirkonna kohalik tootmine rahuldada kodumaise turu nõudlust.

Burkina Fasos imporditi 2006. aastal peaaegu pool riigis tarbitud piimast ja linnapiirkondades oli see näitaja koguni 9/10 liitrit. Odavast impordist pool langes Euroopa subsideeritud piimapulbri arvele. Ka praegu kahjustab ebaõiglane olukord turul kohalikku piimatootmist. 2010. aasta jaanuaris maksis imporditud piimapulbrist valmistatud piim peaaegu poole vähem (340 Aafrika ühisfranki liiter) kui kohalike tootjate värske piim (700 340 Aafrika ühisfranki liiter).

Allikas: GRET (veebruar 2010). The CAP’s impact on African Agriculture: focus on milk (ÜPP mõju Aafrika põllumajandusele: piim), kirjastajad: VECO (Belgia), Terra Nuova (Itaalia) ja Practical Action/UK Food Group

Kuidas kahjustavad ELi toetused Bangladeshi piimatootjaid Bangladeshis, mis on üks maailma vaesemaid riike, annavad piimafarmid elatist 1,4 miljonile perekonnale, kes harivad väga väikesi krunte. Kuid piimapulbri import ei lase väiketootjatel kohaliku nõudluse rahuldamiseks rohkem piima toota.

Täispiimapulbrit imporditakse ja seda turustatakse otse tarbijatele ning lõssipulbrit imporditakse ja kasutatakse piimatoodete tootmisel. 2009. aastal kulutas Bangladesh kohalikku tootmist pidurdavale piimapulbri impordile umbes 68 miljonit eurot. Viimastel aastatel pärines 20–50% lõssipulbri impordist EList.

Kuid Euroopast imporditud piimapulbri iga miljoni kilo kohta saaks Bangladeshi kohalikus põllumajanduses ja sellega seotud tegevusaladel luua 350 töökohta.

Allikas: ActionAid Denmark (2011). If the CAP doesn’t fit, change it - How EU taxpayers undermine Bangladeshi dairy farmers (Kui ÜPP ei sobi, siis tuleb seda muuta – Kuidas ELi maksumaksjad kahjustavad Bangladeshi piimatootjaid) Kokkuvõte: http://www.ms.dk/graphics/Ms.dk/Dokumenter/IftheCAPdoesntfitchangeit.pdf Täismahus aruanne: http://www.ms.dk/graphics/Ms.dk/Dokumenter/Milking-the-poor-englishversion.pdf

www.coherence.concordeurope.org

30

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule Soovitused: 

EL peab tegema suuremaid jõupingutusi selleks, et muuta poliitikavaldkondade arengusidusus ÜPP praktiliseks osaks ja näidata eeskuju toiduga kindlustatuse uues rahvusvahelises juhtimises, mille aluseks oleks universaalne inimõigus – õigus toidule.



Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte tuleb sätestada tulevase ÜPP õigusaktides, muu hulgas tuleb tunnistada, et ÜPP eesmärk ei ole maailma toita ja see ei peaks kahjustama arenguriikide rahvaste toidutootmisvõimet, pikaajalist toiduga kindlustatust ja nende võimet end toita.



Uue ÜPP õigusaktides peab sisalduma pidev kohustus jälgida ÜPP mehhanismide ja põllumajandussaaduste ekspordi mõju toiduga kindlustamata arenguriikidele. Tootmine tuleks korraldada nii, et ELi subsideeritud eksport ei võistleks vaestes riikides kohaliku põllumajandustoodanguga.



EL peaks täielikult vastu tulema arenguriikide nõuetele, mille kohaselt tuleb neile anda võimalus määratleda, kaitsta ja edendada omaenda põllumajanduspoliitikat vastavalt oma rahva vajadustele, sealhulgas toidupuuduse alla kannatavate inimeste vajadustele.



EL peaks kaotama põllumajandussaaduste eksporditoetused, seades ühtlasi kõikjal, kus arutatakse põllumajandussaadustega kauplemise reegleid, eriti WTOs, eesmärgiks selle, et ka kõik kaubanduspartnerid kaotaksid oma ekspordi toetamise poliitika selle mitmesugustes vormides.

3.2 Hinnavolatiilsus ja spekulatsioon Pärast 2008. aastat on maailmas nähtud toidukauba hinna äärmuslikke kõikumisi, mis on viinud ulatuslike näljakriisideni. Maailmamajanduses on turud üha tihedamalt seotud ja seetõttu saavad šokid rahvusvahelisel areenil nüüd varasemast palju kiiremini levida ja siseturge mõjutada. FAO hinnangute kohaselt eeldatakse praegu turgudel paljude põhitoiduainete puhul hinna muutumist tulevikus üle 35 %. (vt allolev joonis).

www.coherence.concordeurope.org

31

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule

Allikas: FAO (2010). Price Volatility in Agricultural Markets (Hinnavolatiilsus põllumajandussaaduste turul).

Kontrollimatud hinnaliikumised mõjutavad ja häirivad põllumajandustootjaid tootmise planeerimisel kõikides maailma piirkondades. Siiski saavad kõige hävitavamad tagajärjed osaks kõige vaesematele inimestele ja põllumajandustootjatele arenguriikides. Vähimarenenud riikides kulutavad vaesed majapidamised oma sissetulekust toidule 50–80%, võrreldes 16%-ga ELis41. Suurima osalejana maailmaturul lasub ELil vastutus selle olukorra leevendamise eest.

Olukord toiduturul pingestub rahvaarvu kasvu, toitumisharjumuste muutuse, toidu biokütusteks kasutamise ja kliimamuutuste tõttu, kuid nende teguritega ei saa äärmuslikke hinnaliikumisi täielikult seletada42. Dereguleeritud finantsturgudel toiduainetel põhinevate tuletisväärtpaberitega liigne spekuleerimine on aidanud kaasa toidu hinna dramaatilisele kallinemisele ja volatiilsusele, mille tunnistajaks oli maailm 2008. ja uuesti pärast 2010. aastat.43 Paigutused toorainete indeksifondidesse, mis on peamine vahend finantsinvesteeringuteks põllumajanduslikesse toorainetesse, kasvasid kosmilise kiirusega 11 miljardilt eurost (13 miljardit USD) 2003. aastal 204 miljardi euroni (317 miljardit USD) 2008. aastal, suurendades toorainete hinnainflatsiooni44.

41

UNCTAD (2008). Addressing the global food crisis. Key trade, investment, and commodity policies in ensuring sustainable food security and alleviating poverty (Ülemaailmse toidukriisiga võitlemine. Kesksed kaubandus-, investeerimis- ja toorainepoliitika suunad jätkusuutliku toiduga kindlustatuse tagamisel ja vaesuse leevendamisel), lk 61. Euroopa Komisjon (2009). „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas”, lk 2.

42 UNCTAD (2011). Price Formation In Financialized Commodity Markets: The Role of Information (Hindade kujunemine finantsturgude sarnaseks muutunud tooraineturgudel: teabe roll).

43 FAO, IMF,OECD, UNCTAD, WFP, World Bank et al. (2011). Interagency report to the G20: Price Volatility in Food and Agricultural Markets: Policy Responses (Agentuuridevaheline aruanne esitamiseks G20-le – Hinnakõikumised toidu ja põllumajandussaaduste turul: poliitika sellele reageerimiseks).

44 F. Kaufman (July 2010) (juuli 2010). The food bubble: how Wall Street starved millions and got away with it in Harper’s Magazine (Toidumull: kuidas Wall Street näljutas miljoneid inimesi ja pääses puhtalt), Harper's Magazine, lk 32.

www.coherence.concordeurope.org

32

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule Oodatakse, et Euroopa põllumajanduslike toorainete tuletisväärtpaberite turud jätkavad kasvamist sedamööda, kuidas ELi põllumajanduspoliitika rohkem turule orienteerub. Siiski on Euroopa normid lõdvemad kui Ameerika Ühendriikides, kus Dood Franki seaduse rakendamisega seatakse tuletisväärtpaberite turul positsioonidele ülempiirid, selleks et pidurdada liigset spekuleerimist.

Toidu hinna kõikumiste ja spekuleerimise teema on 2011. aastal poliitilises päevakorras olulisel kohal, kusjuures nii ELis kui ka USAs toimub turgude reformimise protsess ja Prantsusmaalt nõutakse tema G20 eesistujaks olemise ajal tegutsemist. Toiduga kindlustamise komitee kõrgetasemeline ekspertide nõukogu ütles 2011. aasta juulis et „vaja on meetmeid futuuriturgude läbipaistvuse suurendamiseks ja spekuleerimise rangemat reguleerimist.” 45 Siiski teeb finantssektor jõuliselt lobitööd mistahes ettepanekute oluliseks nõrgestamiseks.

Peale reguleerimise on parem ülemaailmne juhtimissüsteem oluline ka äärmusliku hinnavolatiilsuse piiramiseks ja toiduvarude loomiseks. Õige haldamise korral on kohalikud, riiklikud ja piirkondlikud toiduvarud põhivahend toiduga kindlustatuse kaitsmiseks ja hindade stabiilsena hoidmiseks, tugevdades valitsuste suutlikkust piirata liigset hindade kõikumist nii põllumeeste kui ka tarbijate jaoks.

Varusid saab kasutada põllumajandussaaduste kõikuvate turgude rahustamiseks, ostes teravilja või muud toidukaupa kokku, kui turul on tekkinud ülejääk, ning vabastades selle raskematel aegadel mõõduka hinna eest. Tõhusalt hallatud avalikud varud nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil saavad aidata tagada seda, et toit on kättesaadav hädaolukordades või kliimakatastroofi korral. Sellega saab tagada toidu näljastele ja haavatavatele inimestele, kui seda kõige rohkem vajatakse, kas mõõduka hinna eest või vajaduse korral tasuta. Toiduvarudel on toiduturgude käitumisele oluline mõju. Ainuüksi nende olemasolu võib kõikumist rahustada ning nendega saab aidata leevendada toiduhindade järske tõuse, lastes väikse pakkumise korral turule kaupa juurde, vähendades nii sellistel perioodidel spekuleerimise võimalikku mõju.

Pealegi, kui varude jaoks ostab riik kokku väike- ja naispõllumajandustootjatelt, saab sellega aidata väikepõllumajandust. Kui siseriiklik varude kokkuost toimub ajal, mil hinnad on madalad ning turul on üleküllus (nt saagikoristuse ajal), saab sellega aidata hindu tõsta, et toetada tootjaid, hoides nii põllumeeste jaoks hinnad stabiilsetena ning aidates neil teha prognoose turu ja tulevaste põllumajandusinvesteeringute kohta. Piirkondliku ja riikliku tasandi varud saavad teineteist toetada ja edendada koostöö kaudu hindade stabiliseerumist veelgi.

45

Toiduga kindlustatuse kõrgetasemeline ekspertide nõukogu, FAO maailma toiduga kindlustatuse komitee (2011). Price volatility and food security (Hinnavolatiilsus ja toiduga kindlustatus).

www.coherence.concordeurope.org

33

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule Soovitused CONCORD soovitab ELil ja selle liikmesriikidel teha järgmist: 

seista vastu finantssektori huvidele ja püüda kehtestada ranged regulatiivsed meetmed, sealhulgas need, mis on sätestatud finantsinstrumentide turgude alases direktiivis, suurendades finantstehingute läbipaistvust ning piirates liigset spekuleerimist kauplejate positsioonide piiramise kaudu;



teha koostööd juhtimise, läbipaistvuse ning maailma toiduturgude jälgimise parandamiseks nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikul tasandil;



teha koostööd ülemaailmse toiduvarude süsteemi toetamiseks, luues kohaliku, riikliku ja piirkondliku tasandi varud. Nende varude jaoks tuleb kokku osta väike- ja naispõllumajandustootjatelt, toetades sellega väikepõllumajandust.

3.3 Kliimamuutused ja võõra maa kasutamine

ELi imporditava toidu tootmiseks kasutatakse väljaspool Euroopat 35 miljonit hektarit maad, mis on sama palju kui kogu Saksamaa territoorium.

Ida-Aafrikas suurenev näljakriis on vaid kõige hiljutisem sündmuste hulgas, mis näitavad, et inimeste põhjustatud kliimamuutuste mõju maailma toiduga kindlustatusele on hävitav. 2010. aastal tühjenesid maailma toiduvarud Venemaa metsatulekahjude, Brasiilia põudade ning Austraalia üleujutuste tõttu, tõugates 44 miljonit inimest äärmisse vaesusesse. Kliimamuutused mõjuvad rängimalt arenguriikidele.

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hinnangul võib teatavates arenguriikides põllumajandussaak väheneda kliimamuutuste tõttu kuni 50%46.

EL peab astuma kõikides poliitikavaldkondades samme kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning tegelema mittesäästvate tootmis- ja tarbimisharjumustega. ELi praegune toidutoodang nõuab 2,2 korda rohkem bioloogilisi ressursse kui Euroopa põllumajandusmaa suudab pakkuda. Eelkõige ELi imporditud loomasöödal on keskkonnale drastilised tagajärjed. Sojaubade hinna tõusuga 2007. aastal kahekordistus raadamine Lõuna-Ameerikas, mis on suurim ELi sojatarnija. ELi sõltuvuse vähendamisega valgurikkast põllukultuurist, mille kasvatamine tekitab ELi eksportivates riikides tõsist keskkonnakahju, võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet.47 ELi poliitikast, mille eesmärk on kindlustada end toidu ja energiaga, tuleneb agressiivne põllumajandusmaa hõivamine arenguriikides, röövides kohalikelt inimestelt kontrolli nende maa

46

IPCC (2007). Climate Change 2007: Synthesis Report (Kliimamuutused 2007. aastal: koondaruanne).

Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta resolutsioon ELi valgupuudujäägi ja selle pikaajalise probleemi võimalike lahenduste kohta (2010/2111(INI)).

47

www.coherence.concordeurope.org

34

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule ressursside üle, millest nende elatis sõltub. ELi imporditava toidu tootmise all on hetkel väljaspool Euroopat 35 hektarit maad, mis on sama palju kui terve Saksamaa territoorium48. Lisaks kiirendab välisriikide maa kasutusele võtmist ELi nõudlus biokütuste järele.

Näiteks avaldas ActionAid hiljuti dokumendi selle kohta, kuidas Keenias Dakatcha metsades rikutakse biokütuste kasvatamise kavaga üle 20 000 põliselaniku inimõigusi49 (vt käesoleva aruande loodusvarasid käsitlevat peatükki). See juhtum illustreerib kogu Aafrikas toimuvat. FAO hinnangul on viimase kolme aasta jooksul Aafrika mandril omastatud välishuvides 20 miljonit hektarit põllumajandusmaad50.

Aasias on täheldatav sama hävinguline suundumus. APRODEV on näidanud, kuidas Kambodžas aetakse oma kodudest, põllumaadelt, metsadest ja kalakasvandustest minema sadu tuhandeid inimesi, samas kui riigi juhtiv eliit ja välisinvestorid arengu sildi all maa isikliku kasu saamiseks paljaks riisuvad (vt kast)51.

Maa kokkuahnitsemise hullus Kambodžas Maapiirkondades on antud eraettevõtetele kontsessiooniga agrotööstuslike istanduste ja kaevandamisprojektide arendamiseks vähemalt kolm miljonit hektarit maad, mis on rohkem kui pool Kambodža kogu haritavast maast. Maa kokkuahnitsemise hulluse taga on Kambodžas hetkel peamiselt suhkruroog. Viimase kahe aasta jooksul on Kambodža suhkrutööstus kiiresti kasvanud, nii et eraettevõtetele on tööstuslikuks suhkruroo toomiseks kontsessiooniga eraldatud üle 80 000 hektari maad.

Metsa mahavõtmine, liivasüvendustööd ja tootliku maa ulatuslik hõivamine seab ohtu ökoloogilise tasakaalu ning maal elavate perekondade elatise ja toiduga kindlustatuse. Kümned maa- ja põliskogukonnad on viimasel viiel aastal maa kontsessiooniga eraldamise tõttu jõuga minema aetud ja kodutuks muudetud, samas kui veel rohkem kogukondi on sattunud majanduslikesse raskustesse, kuna piiratud on nende juurdepääs elatuspõllumajandusele ja karjamaadele ning hävitatud on metsad, mida nad on mitme põlvkonna jooksul kasutanud toidu ja metsasaaduste hankimiseks. Kohalikud ja rahvusvahelised inimõiguste vaatlejad, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, on samuti teinud kindlaks tõsiseid ja ulatuslikke inimõiguste rikkumisi ning keskkonnakahju, mille põhjustajad on sellised ettevõtted. Kokku mõjutab see üle 12 000 inimese.

48

H. von Witzke ja S. Noleppa (2009). EU agricultural production and trade: Can more efficiency prevent increasing ‘landgrabbing’ outside of Europe (ELi põllumajandustootmine ja kaubandus: kas tõhususe suurendamisega oleks võimalik peatada järjest rohkema maa kokkuahnitsemist väljaspool Euroopat).

49 ActionAid (mai 2011). Fuelling Evictions. Community cost of EU biofuels boom (Väljaajamise toetamine. ELi biokütuste buumi kulu ühendusele).

50

CSO Monitoring 2009-2010 Advancing African Agriculture (AAA): Land Grab study (Kodanikuühiskonna organisatsiooni seiretegevus aastatel 2009–2010. Aafrika põllumajanduse edendamine: maa kokkuahnitsemise juhtumiuuring).

51 APRODEV (2010). Bittersweet, A Briefing Paper on Industrial Sugar Production, Trade and Human Rights in Cambodia (Kibemagus. Teabedokument tööstuslikust suhkrutootmisest, kaubandusest ja inimõigustest Kambodžas).

www.coherence.concordeurope.org

35

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule Allikas: APRODEV (2010). Bittersweet, A Briefing Paper on Industrial Sugar Production, Trade and Human Rights in Cambodia (Kibemagus. Teabedokument tööstuslikust suhkrutootmisest, kaubandusest ja inimõigustest Kambodžas).

Soovitused CONCORD kutsub ELi ja selle liikmeriike tegema järgmist: 

vähendama Euroopa ökoloogilist jalajälge arenguriikides, vaadates üle mittesäästvad tootmis- ja tarbimisharjumused ELis ja teistes piirkondades. Prioriteetne on o piirata ELi sõltuvust valgurikka loomasööda impordist mittesäästva loomakasvatuse tootmismudelite jaoks, edendades söödataimede kasvatamist ja mõõdukat lihatarbimist; o piirata sõltuvust lämmastikväetistest, mille kasutamine soodustab globaalset soojenemist, edendades põllumajanduse ja karjakasvatuse lõimimist, kaunviljade kasvatamist ja mahepõllumajandust;



tagama ja kontrollima, et kõikides asjakohastes poliitikavaldkondades peetakse kinni ÜRO vabatahtlikest suunistest maaomandi vastutustundliku juhtimise kohta;



tagama, et poliitikas, millega tõugatakse tagant selliseid üldisi suundumusi nagu maa ja vee kokkuahnitsemine, pandaks suurt rõhku säästvusele võrdselt nii sotsiaalsetes kui ka keskkonnaga seotud aspektides, pöörates erilist tähelepanu biokütuste tootmisele;



määrama kindlaks kõiki asjakohaseid poliitikavaldkondi hõlmava selge tegevuskava, millega aidatakse saavutada kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke, mille EL on võtnud, ning liikuda selles suunas, et vähendada 2050. aastaks ELi heitkoguseid 80%;



tagama ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil, et põllumajandus oleks globaalse poliitika ja tegevuse keskmes, kuna see on maailma keskkonna-, kliima- ja sotsiaalprobleemide põhjus ja samas nendele probleemidele lahenduste leidmise põhikomponent.

www.coherence.concordeurope.org

36

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega A Lisbon Treaty provision. A Human Rights obligation.

Peatükk 3

Õigus kasutada loodusvarasid ja neist kasu saada

Õigus kasutada loodusvarasid

1. Loodusvarad ja inimõigused Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika loodusvarade ekspordist saadav tulu ületab ELi arenguabi 24-kordselt.

Vaeste maainimeste ja keskkonna vahel on tugev seos. Loodusvaradel on hulk ülesandeid ja need on osa meie elu olulistest koostisosadest. Nende väärtust on sageli raske liigitada või tähtsuse järjekorda panna.

Puudust kannatavad mehed ja naised sõltuvad maast, veest, metsast ja mereandidest ning ei saa endale lubada tehnilisi valikuvõimalusi, mida meie seostame „arenenud maailma” moodsa eluga. Ka materjalid eluaseme jaoks, toit ning energia võetakse otse loodusvaradest. Seetõttu on looduskeskkonna halvenemisel ja loodusvarade konkureerival kasutamisel kaubanduslikeks huvideks väga suur mõju vaeste elutingimustele.

Loodusvarad on kõikide inimeste elu aluseks kogu maailmas. Nad moodustavad inim- ja sotsiaalarengu olulise koostisosa. Vastavalt rahvusvahelistele inimõigusi puudutavatele lepingutele1 on nii meestel kui ka naistel kogu maailmas õigus saada nendest varadest kasu. Inimõiguste tagamiseks tänastele ja tulevastele põlvedele tuleb neid ressursse säästvalt kasutada. Ökosüsteemide ja meie planeedi jätkusuutlikkus on lahutamatult seotud inim-, sotsiaal- ja poliitiliste õigustega, sest neid ei saa saavutada ilma säästva arenguta või vaesuse tõhusa likvideerimiseta. Kui me seda ei järgi või kui me ehk tahtmatult julgustame seda eirama, seame olulise takistuse oma arengueesmärkide saavutamise teele.

1

Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklid 1 ja 11; inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 17 (omandiõigus) ja artikkel 25 (õigus toidule).

www.coherence.concordeurope.org

37

Õigus kasutada loodusvarasid Õigus kasutada loodusvarasid ja saada neist kasu

ELi kaubandusp oliitika

ELi kliimapoliitika

Investeerimispoliitika

Ühine põllumajanduspoliitika Valitsemistava ja säästev tarbimine

Kõikide inimeste loomuomane õigus on kasutada täielikult ja vabalt looduslikku rikkust ja loodusvarasid ning saada neist kasu

ELi maainvesteeringute poliitika

ELi tooraineid käsitlev algatus

Lissaboni leping, artikkel 208

Eeskirjad ettevõtetele Euroopa arengukonsensus Lissaboni leping, artikkel 208

Euroopa arengukonsensus Rahvusvaheline inimõiguste õigusraamistik

ELi biokütuste alane ja energiapoliitika

Inimõiguste ülddeklaratsioon sisaldab viiteid loodusvaradele ja asjaolu, mille kohaselt „võivad kõik rahvad vabalt käsutada oma loodusvarasid ja ressursse”, nagu see on sätestatud 16. detsembril 1966 vastuvõetud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 1. Teised olulised viited on 10. detsembril 1948 ÜRO Peaassamblee otsusega 217 A (III) vastuvõetud inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 17 (omandiõiguste kohta) ja artikkel 25 (õigus toidule) ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 11.

Loodusvaradele viidatakse ka 2007. aasta ÜRO deklaratsioonis põlisrahvaste õiguste kohta, kus rõhutatakse mitu korda, et selle aluseks on hirm, et nende õigust „maale, territooriumile ja ressurssidele” on rikutud või et nad on selle õiguse kasutamisel kannatanud diskrimineerimise 1 all . Need mõisted korduvad nii ICESCRis kui 1969. aasta ÜRO deklaratsioonis sotsiaalse arengu kohta.

Kõige sõnaselgemalt on see kirjas 1986. aasta ÜRO deklaratsioonis arenguõiguste kohta: „Inimese arenguõigus tähendab ka seda, et kasutatakse täielikult inimeste õigust enesemääratlusele, mis vastavalt mõlema inimõiguste rahvusvahelise pakti sätetele hõlmab nende võõrandamatut õigust täielikule suveräänsusele nende loodusliku rikkuse ja loodusvarade suhtes”.

www.coherence.concordeurope.org

38

Õigus kasutada loodusvarasid Loodusvarad võib jagada kahte liiki: I tüüp: „taastuvad” loodusvarad, nagu puhas vesi, kalavarud, puhas õhk, maa jne, millest inimesed arenguriikides ja pärismaistes kogukondades otseselt sõltuvad ja millest me kõik lõpuks sõltume. Kuigi neil on rahaline väärtus, võib nende igiomane väärtus olla see, et nad on inimesele vahetult vajalikud ja arenguga otseselt seotud.

II tüüp: mineraalid, süsivesinikud ja teised „mittetaastuvad” ressursid, millel on kaevandamise korral kaubanduslik väärtus – eriti arenenud riikide jaoks –, kuid millel nende looduslikus olekus (st maa alla maetuna) mingit loomuomast väärtust ei ole. Nende ressursside haldamisel rakendatav valitsemistava, sh vähem või rohkem läbipaistvad ja kollegiaalsed protsessid, on otseselt seotud meeste ja naiste õigustega ning nende teekonnaga arengueesmärkide poole.2 Need kaks liiki on omavahel seotud, aluseks ulatuslikule rahvusvahelisele kaubandusele ja moodustavad paljudele riikidele suure osa riigituludest. Ülemaailmne ressursside kasutamine on tõusuteel ja Euroopa Liit (EL) on üks neist, kes ajab agressiivset strateegiat ressurssidele ligipääsu saamiseks. Euroopa on äärmiselt sõltuv selle ressursibaasi impordist, millele oma kasvu ja heaolu rajada. See kajastub tema kaubavahetusbilansis, mis on ressursside osas väga tasakaalust väljas3. Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika loodusvarade ekspordist saadav tulu ületab ELi ametlikku arenguabi (ODA) 24 korda4. See sõltuvus on aluseks olulisele vastastikusele koostoimele ja kaubavahetusele arenguriikidega ja annab poliitikavaldkondade arengusidususe mõistes nii võimalusi kui ka väljakutseid.

Kui arenguriikide loodusvarade müügist saadavat tulu õigesti kogutakse ja hallatakse, aitab see vaesusest välja aidata miljoneid inimesi ja on oluliseks „arengu võimaldajaks”5. Sel on tõepoolest tohutu muundav jõud kogukondadele üle kogu Globaalse Lõuna. Et tagada õiguste täielik kasutamine vastavalt rahvusvahelisi õigusi käsitlevale ühenduse õigustikule, on seega oluline, et meestel ja naistel oleks juurdepääs I liiki taastuvatele loodusvaradele. Samal ajal peaksid nad kasu saama II tüüpi loodusvarade kaevandamisest ja müügist, avaldades oma arvamust selle kohta, kuidas neid ressursse hallatakse.

Paradoksaalselt, samal ajal kui arengumaades on suur osa maailma kõige väärtuslikumaid metalle ja mineraale, asuvad paljud ressursirikkad riigid endiselt maailma vaeseimate hulgas. Puuduses kannatavad inimesed ei saa kasu selle maa loodusrikkustest, kus nad elavad.

2

Mets ja maa kuuluvad küll mõlemasse liiki, kuid neid saab eristada sõltuvalt sellest, kuidas me neile viitame.

3

Ligikaudu 1 : 6 aastal 2008 http://www.eea.europa.eu/highlights/taking-stock-of-resources-on EL ametlik arenguabi aastal 2009 oli 48,2 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni (2010) aastaaruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta; Maailma Kaubandusorganisatsiooni rahvusvahelise kaubavahetuse statistilised andmed 2009 (viimane pöördus 20. juuli 2011).

5 Loodusvarade valitsemistava, sh konflikti- ja konfliktijärgsete olukordade Aafrika-ELi töörühm, töörühma esimene koosolek, Dakar, Senegal, 9. juunil 2011.

4

www.coherence.concordeurope.org

39

Õigus kasutada loodusvarasid Sellel on mitu põhjust: üheks neist on efektiivse maksupoliitika puudumine kaevandustegevuses ja maksudest kõrvalehoidmine. Kaevandussektor, sealhulgas Euroopa kaevandusettevõtted, saavad kasu arenguriikidele pakutud või nendega kokkulepitud maksusoodustustest.6 Ja ikkagi pääsevad paljud ettevõtted ka nendest maksudest, suunates oma kasumid maksuparadiisidesse.

Maailmamastaabis viiakse üle 1 triljoni USA dollari arenguriikidest igal aastal ebaseaduslikult välja. Ligi 2/3 sellest väljub vaestest riikidest maksudest kõrvalehoidmise teel ja see ületab kogu ülemaailmse arenguabi kümnekordselt.7 Teine põhjus, miks vaesed inimesed loodusvarasid eksportivates riikides oma loodusrikkusest kasu ei saa on see, et neid riike kiputakse seostama kehvade valitsemistavade, konfliktide, korruptsiooni, keskkonna halvenemise ja inimõiguste rikkumisega. Sektor ei suuda pidevalt lisaväärtuse või majanduse mitmekesistamisse reinvesteerimise protsessi kaudu rikkusi luua. Seda protsessi, mida tuntakse „ressursi needusena” ei saa lahutada välisriikide ettevõtete ja valitsuste poliitikast.

Seetõttu on Euroopa Liidul kui ettevõtete, pankade ja rahvusvaheliste rahaturgude kaubanduspartneril ja stabiliseerijal selles oluline roll. ELi poliitikakujundajate kohustuseks on tagada, et jahtides arenguriikidest imporditavaid ressursse ei õõnestaks ELi poliitika arengueesmärke ega põhjustaks otseselt ega kaudselt inimkannatusi ja inimõiguste rikkumist.

Esiteks peab EL tagama, et ta taastumatute ja taastuvate loodusvarade kasutamine oleks maailma säästval tasemel. Lisaks ei tohiks ELi majandustegevuse ja (taastuvate) ressursside nõudlusest tulenev keskkonnamõju arenguriikide ühiskonnale ja üleilmsetele kaupadele (nt vihmametsad ja ookeanid) ohustada praeguste või tulevaste põlvkondade õigusi. Teiseks peab EL tagama, et loodusvaradega kauplemine soodustaks stabiilsust, majanduskasvu ja mitmekesistumist, mitte konflikti, korruptsiooni, kehva valitsemistava ja keskkonna halvenemist.

2. ELi toetus loodusvaradele ja arengule EL mõistab arengu, inimõiguste ja loodusvarade vastastikust mõju. See kajastub ELi õiguslikus aluses8, organisatsioonistruktuurides9, poliitilistes avaldustes10, arengueesmärkides11 ja mitme rahvusvahelise lepingu allkirjastamises12.

6

ActionAid (2009). Accounting for Poverty (Vaesuse aruanne), lk 36-43.

Sealsamas, lk 1; Eurodad, CRBN, WEED ja Bretton Woods projekt (2008). Addressing development’s black hole: Regulating capital flight (Arengu musta augu käsitlemine: kapitali väljavoolu reguleerimine), lk 7.

8 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõige 5 ja artikkel 208.

9 Euroopa Keskkonnaamet, mis jälgib ja analüüsib loodusvarade kasutuse taset ELis http://www.eea.europa.eu/ 10 Euroopa konsensus arengu küsimuses, 24. veebruar 2006 (2006/C 46/01), eriti lõiked 75 ja 101.

11 Aastatuhande arengueesmärkide deklaratsioon, eriti eesmärk 7; nõukogu järeldused 2009.

12 UNCCD, UNCBD, UNFCCC, REDD+.

7

www.coherence.concordeurope.org

40

Õigus kasutada loodusvarasid Poliitikavaldkondades, mida Euroopa Komisjon oma arengupoliitika alusel juhib, sisaldub ka loodusvarade juhtimise eripoliitika. Selles kirjeldatud vaate kohaselt on kõige vaesemad inimesed kliimamuutustele äärmiselt vastuvõtlikud ning loodusvarade kaitsmine, bioloogiline mitmekesisus ja keskkonna halvenemise vältimine on väga olulise tähtsusega13. See nägemus vastab ELi keskkonnapoliitikale, kuid tõstatab küsimusi ELi tarbimistasemete ja teiste konkreetsete poliitikavaldkondade ning arengueesmärkide sidususe kohta.

Mõned ELi arengupoliitika aspektid on omavahel tihedalt seotud. Näiteks on järjest suurenevatel püüdlustel nõustada ja julgustada arenguriike tugevdama oma riigi ressursside mobiliseerimise võimet14 selge seos rikkusega, mida arenguriigid võiksid oma (taastuvate ja taastumatute) loodusvarade tõhusast juhtimisest saada. Kuid positiivse mõju saavutamiseks tuleb tagada arenguriikide valitsuste läbipaistvus ja hea valitsemistava. Sama oluline on see, et välisinvestorid annaksid oma panuse vajaliku läbipaistvuse saavutamisel.

Teiseks ülesandeks on luua riigis jätkusuutlik ja mitmekesine majandusbaas ning vastavad mehhanismid, mis tagavad, et loodud rikkustest saab osa järjest suurem osa mehi ja naisi. EL edendab majanduskasvu muundavat jõudu nii Euroopas kui ka oma suhetes kolmandate riikidega15. See tuleneb sellest, et mõistetakse arengut ja progressi, mis tugineb kogu ELi ajaloo vältel üha suurenenud ELi enda heaolule ja materiaalse heaolu tasemele. Siiski ei pruugi seda toetada ressursside ELi importi reguleeriv poliitika, sisaldades erinevat tähtsusjärjestust.

Tähelepanuväärselt on ELil terviklik ülevaade ressursirikaste arenguriikide probleemidest ja paljud ELi programmid partnerriikides on kiiduväärt.

Siiski on selgeid näiteid mõnede ELi-siseste poliitikavaldkondade ja arengueesmärkide vahelisest ebakõlast. Neil on arenguriikidele paratamatult mõju otsekaubanduse ja investeeringute kaudu.

3. Arengut mittehõlmav poliitika, mis mõjutab juurdepääsuõigust loodusvaradele

EL peab vähendama oma ressursside tarbimist ja liikuma väheste ressurssidega säästva majandusmudeli poole, mis edendaks toodete ringlussevõtu ja mitmekordse kasutuse osatähtsuse kiiret suurenemist.

Konkreetsed ELi poliitikavaldkonnad käsitlevad teatud ressurssidele juurdepääsu lihtsustamist või soodustavad ELis sellist käitumist, mis eeldab toorme ja toorainete importi. See on selgelt keeruline valdkond, kus paljud poliitikavaldkonnad sekkuvad ja mõjutavad ELi võimet saada juurdepääsu nendele 13

http://ec.europa.eu/europeaid/what/development-policies/intervention-areas/environment/land_management_en.htm Euroopa Komisjoni teatis maksunduse ja arengu kohta, 21. aprill 2010 (KOM(2010) 163 (lõplik)) ja sellel põhinevad nõukogu järeldused maksunduse ja arengu kohta, 14. juuni 2010.

15 Euroopa Komisjoni roheline raamat „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika – ELi arengupoliitika mõju suurendamine”, 10. november 2010 (KOM(2010) 629 (lõplik)).

14

www.coherence.concordeurope.org

41

Õigus kasutada loodusvarasid loodusvaradele (taastuvatele ja mitte-taastuvatele), mida ta ihaldab. Siiski on oluline, et vastav poliitika ei oleks teadlikult või tahtmatult vastuolus ELi kohustusega tagada poliitikavaldkondade arengusidusus.

On oluline tagada, et ELi ressursside tarbimine oleks kooskõlas tema enda seisukohaga säästva ressursside juhtimise kohta arenguriikides. Ressursside säästev tarbimine on maailma ees seisvate keskkonnaprobleemidega võitlemisel kesksel kohal. EL peab vähendama oma ressursside tarbimist ja liikuma väheste ressurssidega säästva majandusmudeli poole, mis edendaks toodete ringlussevõtu ja mitmekordse kasutuse osatähtsuse kiiret suurenemist. Selle eesmärgiks on edendada maailma piiratud loodusvarade võrdset kasutust ja vähendada vaesust arenguriikides.

3.1 Taastuvenergia direktiiv 2009. aasta ELi taastuvenergia direktiiv16 esitab ELi arengueesmärkide saavutamisele tõsise väljakutse.

Direktiivis sisaldub eesmärk, mille kohaselt 2020. aastaks peab transpordisektoris kasutatava taastuvenergia osakaal olema 10%. See on imetlusväärne eesmärk. Samas tekitab see suuri probleeme inimõiguste ja vaesuse likvideerimise osas, sest lisab survet maale ja eriti veele. Ligipääs maale ja veele on eluliselt oluline, kuna tegemist on tähtsate loodusvarade ja vaeste arengu võimaldajatega. Maa on tootmise peamine tegur, mis on oluline selleks, et tagada inimeste õigus toidule. 92% ELi eesmärgist saavutatakse esimese põlvkonna biokütuste abil, mille tootmise jaoks Euroopal piisavalt lähedal maad ei ole17. Sellele vastukajaks liiguvad ettevõtted paikadesse, kus on võimalik lihtsalt ja odavalt palju maad ja vett saada: eelkõige arengumaadesse, seades toiduainetega kindlustatuse tõsiselt ohtu. Suur hulk neist ettevõtteist ja nii mõnedki kõige võimsaimad on Euroopa ettevõtted18. EL peab siin selgelt täitma oma osa, et jälgida ja heastada nende ettevõtete käitumist, mida on soodustanud mõni ELi poliitika või vähene reguleeritus (vt toiduainetega kindlustatuse peatükki).

Direktiivis sisaldub säte, mis piiritleb sotsiaalse jätkusuutlikkuse elementide jälgimise skeemi (artikkel 23).

Siiski tähendab suutmatus muuta need elemendid kohustuslike jätkusuutlikkuse kriteeriumide lahutamatuks osaks, protsessi eeldatav kestus ja ebakindlus selles, millal viivad tulemused tegelikult vajalike muutusteni õigusaktides, et paljude ühiskondade jaoks võib siis olla juba liiga hilja. Direktiiviga on EL tegelikult vastu võtnud poliitika, mis soodustab inimõiguste rikkumist, õõnestades võitlust vaesusega ja ignoreerides oma poliitikavaldkondade arengusidususe kohustust19.

16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.

17 Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut (november 2010). Anticipated Indirect Land Use Change Associated with Expanded Use of Biofuels and Bioliquids in the EU – An Analysis of the National Renewable Energy Action Plans (Eeldatav kaudse maakasutuse muutus seoses biokütuste ja biovedelike laiema kasutusega E-is - taastuvenergia riikliku tegevuskava analüüs).

18 http://www.guardian.co.uk/environment/2011/may/31/biofuel-plantations-africa-british-firms 19 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 208 ja Euroopa Liidu lepingu artikkel 21.

www.coherence.concordeurope.org

42

Õigus kasutada loodusvarasid Dakatcha kogukonna juhtum Keenias Keenias Dakatchas asuvast 20 000 inimesest koosneva kogukonna igapäevaelu ja elatusvahendid on ohus, sest üks Itaalia ettevõte püüab soetada 50 000 hektarit maad, et toota biokütuseks vajaminevat põllukultuuri jatrofa. See on juhtunud ilma kogukonnaga põhjalikult nõu pidamata; neile ei ole pakutud asendusmaad ega hüvitist. Ettevõte püüab täita biokütuste kasvava turu vajadusi ELis, kes lähtub üha uutest eesmärkidest seoses biokütustega. Ettevõte pidi rentima maad hinnaga 2 eurot hektari kohta aastas, mis on tunduvalt alla turuhinna ja seab kahtluse alla kõikide nende hüvede mõtte, mida biokütuseid tootvad ettevõtted Aafrikale andma peaksid. Kogukond kasutab maad toiduainete, mee, ravimite, küttepuude saamise ja ökoturismi eesmärgil. Seda lugu räägitakse ikka ja jälle erinevates Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika kogukondades, kuhu Euroopa investorid tulevad tootma biokütust, mille tootmise jaoks Euroopal endal maad ei ole.

Uuendus septembrist 2011: kodanikuühiskonna organisatsioonide tugeva surve tagajärjel keelas Keenia valitsus jathrofa kasvatamise Keenia rannikualadel ja kohalikud omavalitsused on avaldamas survet Nuove Iniziative Industriali-le peatada nende olemasolevate istanduste tegevus piirkonnas.

Allikas: ActionAid (mai 2011). Fuelling Evictions. Community cost of EU biofuels boom (Väljatõstmise õhutamine. ELi biokütuste buumi hind kogukonnale). http://www.actionaid.org.uk/doc_lib/aa_dakatcha_report.pdf

Dakatcha juhtum illustreerib laiemat probleemi, mis on lahti rullumas üle kogu Aafrika ja teistes arengumaades, kus õigus maale on juba ohus. See ei ole kooskõlas ELi arengueesmärkidega. Konkreetse Dakatcha juhtumi puhul on riigil topeltvastutus, mille kohaselt antakse roheline tee nii investeeringutele kui ka neile, kes investeeringuid soodustavat poliitikat ellu viivad ehk Euroopa Liidule.

Seetõttu soovitab CONCORD, et 

Euroopa Liit vaataks üle oma 10% nõude taastuvenergia direktiivis;

 EL kindlustaks, et poliitika, mis soodustab selliseid üleilmseid suundumusi, nagu maa ja vee hõivamine, sisaldaksid tugevaid jätkusuutlikkuse kriteeriume, mis peavad võrdväärselt silmas nii ühiskonna kui ka keskkonna aspekte.

3.2 Tooraineid käsitlev algatus EL on oma ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kaudu võtnud kohustuse püüelda rahu ja turvalisuse, õigusriigi ning inimõiguste austamise poole. Samas on ta oma heaolu nimel äärmiselt sõltuv nafta, gaasi ja muu toorme kindlast ja prognoositavast impordist. 2009. aastal moodustas kütuste ja kaevandatavate toodete import ELi 325 miljardit eurot20.

20

Maailma Kaubandusorganisatsiooni rahvusvahelise kaubavahetuse statistilised andmed 2009 (viimane pöördus 20. juuli 2011).

www.coherence.concordeurope.org

43

Õigus kasutada loodusvarasid ELi tooraineid käsitlev algatus21 püüab tagada nii toorainete tarnekindluse ELi jaoks kui ka soodustada neid tootvate riikide arengut ja julgeolekut. See omakorda soodustab tarnekindlust. Siiski, poliitikat lähemalt vaadates ilmneb selgelt väärtuse hierarhia nende kahe eesmärgi vahel. Areng ja julgeolek tootvates riikides eeldab ELilt selle tagamist, et tema enda ja ta ettevõtete, valitsuste ja pankade meetmed ei soodustaks korruptsiooni, konflikti ega kehva ning vastutusvõimetut valitsemistava loodusvarade poolest rikastes riikides. Õiguste rikkumise oht on kahetine. Esiteks jäävad riigid praeguse (sageli Euroopa) ettevõtteid reguleeriva puuduliku määrustiku tõttu ilma maksutulust. See tähendab vaeste riikide jaoks nii oluliste tulude saamise võimaluse kaotust. Teiseks on ettevõtete läbipaistvuse ja reguleerituse puudumine, mis on korruptsiooni, konflikti ja vastutustundliku valitsemise ajendiks, nii et inimesed loodusvarade poolest rikastes riikides ei saa kasu tuludest, mida riik loob. Pelgalt tulude ja maksude kogumise suurendamine ei pruugi viia õiglase ja ühtlase arenguni. Sellest tingitult võib EL ebaõnnestuda oma poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuste täitmisel. Tooraineid käsitleva algatuse sidususe puudumisele viitas 2011. aastal ka Euroopa Parlament22.

Arenguriikide loodusvaradelt teenitud tulud moodustavad suurima rahavoo arenenud riikidest arengumaadesse. See on viimastele äärmiselt oluline tuluallikas, mille abil võib miljoneid vaesusest välja aidata. Selle asemel on loodusvaradega kauplemine sageli aidanud kaasa vaesuse ja kannatuste süvenemisele. Mõnes riigis, näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis varustab ELi 71% ulatuses selle koobaltivajadusest23, on konkurents loodusvarade üle viinud relvastatud konfliktini. See võimendub, kui välisettevõtted hangivad mineraale ettevõtjailt, kes kasutavad tulusid konflikti rahastamiseks. Teistes riikides, näiteks Türkmenistanis, on loodusvarade rikkus soodustanud korruptiivset ja repressiivset riigikorda. Üks osa probleemist on see, et välisettevõtjad annavad altkäemaksu ja ei avalikusta nende tasutavaid seaduslikke makse, soodustades seeläbi korruptsiooni ja vastutustundetut valitsemist.

Probleemi teine pool on Euroopa läbipaistmatud finantsasutused, keda on kasutatud ulatusliku korruptsiooni ja toormest tingitud konflikti õhutamiseks. Viimased on lubanud korrumpeerunud eliidil ja sõjaväelistel diktaatoritel hoiustada ELi pankades loodusvaradest saadud röövellikke tulusid, võimaldades neil takistamatult oma tulusid kulutada ning võimuhaaret säilitada24 (vt jaotist läbipaistvuse direktiivi kohta).

21

Euroopa Komisjoni teatis „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine”, 2. veebruar 2011 (KOM(2011) 25 (lõplik)).

22 Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta resolutsioon Euroopa tõhusa tooraine strateegia kohta (2011/2056(INI)).

23 Euroopa Komisjoni teatis „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine”, 2. veebruar 2011 (KOM(2011) 25 (lõplik)).

24 Global Witness (märts 2009). Undue Diligence. How Banks do Business with Corrupt Regimes (Nõuetele mittevastav hoolsus.

Kuidas ajavad pangad äri korrumpeerunud riikidega), Global Witness (november 2009). The Secret life of a Shopaholic. How an African dictator's playboy son went on a multi-million dollar shopping spree in the U.S. (Ostuhullu salajane elu. Kuidas Aafrika diktaatori playboy’st poeg läks multimiljonidollarilisele ostupillerkaarile Ameerika Ühendriikidesse); Global Witness (oktoober 2010) International Thief. How British Banks are Complicit in Nigerian Corruption (Rahvusvaheline varas. Kuidas Briti pangad on kaassüüdlased Nigeeria korruptsioonis).

www.coherence.concordeurope.org

44

Õigus kasutada loodusvarasid Kuna EL ei suuda reguleerida Euroopa ettevõtjaid ja panku, ei suunata partnerriikides teenitud tulusid praegu majanduse jätkusuutlikumatesse ja töömahukamatesse sektoritesse. Seonduvaks probleemiks on ka see, et toorainet käsitlev algatus ei anna arenguriikidele mingeid stiimuleid lisaväärtuse loomise protsessis osalemiseks. Selle asemel eelisatakse, et nad ekspordiksid puhtaid tooraineid nende töötlemiseks ja lisaväärtuse loomiseks Euroopas või mujal. See on vaid näide sellest, kuidas arenguriigid kaotavad tohutu võimaluse luua rikkust laiemal ja jätkusuutlikumal viisil kui pelgalt tooreaine eksportimine (vt jaotist kaubanduse kohta).

CONCORD soovitab, et 

EL stimuleeriks toorainete ja loodusvarade lisaväärtuse loomise protsessi arenguriikides;

 EL toetaks OECD hoolsuskohustuse suuniseid mineraalide vastutustundlike tarneahelate kohta konfliktidest mõjutatud ja suure riskiga piirkondadest (OECD Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from Conflict-Affected and High-Risk Areas) ja talletaks need oma seadusesätetes. 

EL tagaks Euroopa altkäemaksuvastaste seaduste tõhusa jõustamise;



EL peaks tugevdama ja nõuetekohaselt jõustama oma rahapesu tõkestamise määrused;

 EL peab tagama, et Euroopa ettevõtjad ei tegele enam maksudest kõrvalehoidmisega, halvendades seeläbi arenguriikide võimet suurendada siseriiklikke tulusid, mida nad hädasti vajavad ja mis õigusega neile kuuluvad;  ühepoolse tooraineid käsitleva algatuse praeguse edendamise asemel peaks EL toetama läbipaistvat rahvusvahelist protsessi ülemaailmse kogukonna heaks. Eesmärgiks peaks olema see, kuidas teha koostööd toorainete juhtimisel, et vähendada ülemaailmset ületarbimist ja edastada teadmisi ressursside säästva juhtimise kohta.

3.3 Läbipaistvuse direktiiv Esimene samm selle suunas, et arenguriigid saaksid oma loodusvarasid efektiivselt kasutada, on tagada suurem avalikustatus ja üldsuse järelevalve seoses tulude liikumisega toormeettevõtjatelt valitsustele.

Läbipaistvus selles valdkonnas peletaks korruptsiooni valitsustes ja aitaks võidelda ettevõtete maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmisega, mis kurnab vaeste riikide varakambrite tulusid.

Mitmes loodusvarade poolest rikkas riigis, nagu Kongo Demokraatlik Vabariik, Kambodža ja Peruu, on kodanikuühiskonna organisatsioonid esile toonud, et kodanikel on kas vähe või ei ole neil üldse teavet toormeettevõtjate ja nende valitsuste vahel sõlmitud tehingute tingimuste kohta. Samuti ei tea nad, kui palju raha nende riikidele tuludena makstakse või kas see vastab teenitud kasumitele. Kui inimesed teavad, kui palju raha antakse ja saadakse nende jalge all oleva rikkuse eest, oskavad nad küsida oma

www.coherence.concordeurope.org

45

Õigus kasutada loodusvarasid valitsuselt nende tulude õigluse kohta ja nõuda, et valitsus kulutaks sellest piisava osa sellistele avalikele teenustele, nagu koolid, haiglad ja veevarustus.

Mopani vasekaevanduste juhtum Zambias Maailma suurim toorainetega kaupleja Glencore erutas rahandusmaailma, teatades mais 2011 oma Londoni börsile tulekust. Kuid Glencore’i emissioon aitas ka esile tõsta üldise vajaduse, et piiriülesed ettevõtted avaldaksid teabe oma rahaliste vahendite kohta, mis aitaks valitsustel koguda nendele riikidele võlgnetavaid makse.

Glencore’il on enamusosalus Zambia vasekaevandusettevõttes, mis avalikuks tulnud audiitori aruande kohaselt võib olla eiranud hulka maksualaseid eeskirju. Grant Thorntoni ja Norra Econ Poyry audiitorite sõnade kohaselt ei uskunud nad seda, mida vasekaevandus oli neile oma kulude kohta rääkinud. Samuti olid nad arvamusel, et vasekaevandus on kasutanud kasumi Zambiast väljaviimiseks tehinguid tuletisinstrumentidega. Mõlema väite kohaselt võib kaevandusettevõte Mopani Copper Mines Plc oma kasumeid Zambias kunstlikult vähendada. Glencore lükkab väited selle kohta, et Mopani on midagi valesti teinud, kategooriliselt ümber. Samal ajal oli ettevõte saanud Euroopa Investeerimispangalt eelnevalt 48 miljoni euro suuruse arengulaenu.

Kindel on see, et Zambia vajab hädasti maksutulu ja seda eriti avalike teenuste rahastamiseks. Keskmine eluiga Zambias on 46 aastat. Suuremate maksutulude abil saaks luua paremaid tervise- ja haridussüsteeme, mis võimaldavad inimestel elada täisväärtuslikumat elu. Maksudest kõrvalehoidmine on eriti probleemiks arengumaades, mille maksuorganitel puuduvad sageli vahendid, et öelda, kas varakad üksikisikud ja ettevõtted maksavad õigeid maksusummasid.

Probleemi tuumaks on finantssaladus ja üks neist reformidest, mis suudaks seda lahendada, oleks suurem läbipaistvus, seda eelkõige piiriüleste ettevõtete kontodel. Uus nõue ettevõtetele anda aru oma kasumite, käibe ja maksude kohta riikides, kus nad tegutsevad, aitaks valitsustel teha kindlaks need kahtlased juhtumid, kus ettevõtted ilmselt makse väldivad.

Riikide kaupa esitatava aruandluse kaudu suurenev läbipaistvus annaks võimu kindlalt rahvale tagasi. Kui inimestel on rohkem teavet ettevõtete maksude tasumisest valitsustele, saavad nad avaldada poliitikutele enam survet tagamaks, et maksutulu õigesti kulutataks. Nii on ka järelevalve ettevõtete üle parem ja nad on sunnitud selgitama oma maksuplaneerimise tavasid või riskima tarbijate boikottidega.

Allikad: Christian Aid / Counterbalance / Friends of the Earth / Eurodad

Kuigi ELi toetus kaevandustööstuse läbipaistvust käsitlevale algatusele25 on teretulnud, ei ole see piisav, et võidelda loodusvaradest saadava tulu seadusvastase omastamise vastu.

2004. aastal võttis EL vastu õigusakti, millega määratakse kindlaks miinimumnõuded nende ettevõtete regulaarsele finantsaruandlusele ja oluliste osaluste avalikustamisele, kes kauplevad väärtpaberitega ELi

25

http://eiti.org

www.coherence.concordeurope.org

46

Õigus kasutada loodusvarasid liikmesriikide reguleeritud turgudel; nn läbipaistvuse direktiiv26. Selle eesmärk on suurendada ELi kapitaliturgude läbipaistvust.

Enne 2011. aasta lõppu teeb Euroopa Komisjon ettepaneku vaadata üle nii kõnealused õigusaktid kui ka raamatupidamisarvestuse eeskirjad. See on võimalus süsteemi tugevdamiseks ja võimaldab ELi ettevõtetel näidata oma rahalise panuse väärtust arenguriikidesse. Finantsinformatsiooni avalikustamine riigi- ja projektipõhiselt on vajalik selleks, et jälgida ettevõtjate äritegevust ja tehinguid valitsustega. Ettevõtjatelt tuleb ka nõuda, et nad avaldaksid ka oma kontsernisiseste tehingute tulud, käibe, kasumi ja koguväärtuse, et piirata maksudest kõrvalehoidmise ja nende vältimise riski. See informatsioon võimaldaks ressursirikastel arenguriikidel saada juurdepääsu teabele, mida nad vajavad korruptsioonivastaseks võitluseks ja suurte piiriüleste, eriti ELi liikmesriikides või nende liikmesriikide maksuvabades jurisdiktsioonides asuvate kaevandusettevõtete ja nende tütarettevõtjate maksukohustuste täpsemaks arvestamiseks.

CONCORD soovitab tungivalt, et EL 

nõuaks kõikidelt loodusvarade kaevandamisega tegelevatelt Euroopa ettevõtetelt nende finantsinformatsiooni avalikustamist riikide ja projektide lõikes;



karmistaks oma rahapesu tõkestamise eeskirju nii, et ELi finantssüsteemi, sealhulgas ELi liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevaid maksuparadiise ei kasutataks maksudest kõrvalehoidmise ja nende vältimise soodustamise ega arenguriikidelt röövitud riiklike vahendite rahapesu eesmärgil;



tagaks, et kõikidel ELi liikmesriikidel oleksid avalikud registrid ettevõtete lõplike kasusaajate kohta.

3.5 ELi kaubanduspoliitika Euroopa kaubavahetus arengumaadega peaks olema säästev, inimesi ja nende inimõigusi toetav ning võimaldama neil riikidel kaitsta ja arendada oma kodumaist töötlevat tööstust ja keskkonda.

Inimõiguste ja kaubanduse vaheline pinge on ilmselge ja sellest on palju räägitud. ELi aluslepingud sätestavad, et kaubavahetus peab vastama inimõigustele27. Samuti sisalduvad inimõigusi puudutavad sätted kõikides ELi sooduskaubanduse skeemides. Kuid tegelikkuses on EL väga kõhklev nende efektiivses kasutamises. Ta väidab, et tundlikke teemasid on parem käsitleda laiemast valitsemisperspektiivist ja et 26

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele.

27

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207 ja artikli 3 lõige 5.

www.coherence.concordeurope.org

47

Õigus kasutada loodusvarasid koostöö ja dialoog on eelistatud vahendid inimõigusi puudutava olukorra parendamiseks. Sooduskaubandusrežiimid on soodustustele tuginev vahend arengu toetamiseks ja mitte arenguriikide „karistamiseks”. Selline lähenemisviis tähendab, et kui EL impordib ja varustab turgu toodetega, mis on valmistatud inimõigusi rikkudes, rikub EL enda inimõigustega seoses võetud kohustusi.

Seetõttu võivad konkreetse tootega seotud sanktsioonid olla efektiivne viis inimõiguste olukorra parandamiseks. See võib olla vastandlik üldistele kaubandussanktsioonidele.

Kui EL toetab nii arengut kui ka õiguse ja võrdsuse põhimõtteid, on oluline, et arenguriikidel oleks võimalik saada oma toorainetest ja loodusvaradest täielikku kasu, sh kaevandusettevõtete maksustamise ja poliitiliste meetmete kasutamise kaudu, et soodustada ülalmainitud riigisisest väärtuse lisandumist. On samuti oluline, et nad võiksid neid tooraineid vabalt hallata vastavalt oma rahva ja keskkonna huvidele – kehtestades näiteks poliitika, mis ei soodusta kaevandamist või eksportimist.

Praegu on ELi kaubanduspoliitika kujundajate tegevus sellega vastuolus, keskendudes pigem odavate toorainete impordile ja töötlemisele ning kasusaamisele Euroopas. Sellel erakordselt tasakaalutul kaubandusstruktuuril on negatiivne mõju riikidele, kes jäävad pidama oma toorainetarnija rolli ega liigu väärtusteahelas kunagi ülespoole, et saada oma loodusvaradest rohkem väärtust.

Poliitika tasakaalustamiseks selles valdkonnas peaks EL 

täielikult austama arenguriikide õigust kasutada ekspordipiiranguid üldistes huvides;

 jätma kõrvale ekspordimaksude rakendamise lõpetamise või piiramise nõuded kõikidel foorumitel, nagu kaubandusläbirääkimised Maailma Kaubandusorganisatsioonis, kahepoolsed vabakaubanduslepingud ja majanduspartnerluslepingud, ning teistes protsessides nagu üldised soodustuste süsteemid;  hoiduma kaubanduskaitsevahendite kuritarvitamisest ekspordimaksude rakendamise vastu võitlemisel.

4. Järeldus ELil on veel üsna pikk tee minna oma poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuse täitmiseks selles osas, mis puudutab loodusvarade rolli ELi majanduses. Ühelt poolt stimuleerib EL loodusvarade rahalisse väärtusse ümberarvestamist ja vabakaubandust. Teiselt poolt tunnistab ta, et see vajadus peaks käima käsikäes riikide võimega tagada oma inimeste õigused piisava läbipaistvuse ja teabeõiguse kaudu ning lõpuks toidule, maale ja teistele loodusvaradele omatava õiguse kaudu. Parimal juhul kehtestab EL ettevaatusabinõud, et neid põhimõtteid ei rikutaks. Halvimal juhul soodustab EL loodusvarade needust, halba valitsemist ja selle kasumi väljaimemist, mis oleks siseriiklike tuludena kogutud, vastavalt ELi enda nägemusele arenguriikide arengu finantseerimisest.

www.coherence.concordeurope.org

48

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega Lissaboni leppe meede. Inimõiguste kohustus.

Peatükk 4 Inimturvalisus – arengu ja julgeoleku seosed „Ükski madala sissetulekuga ebakindel või konfliktidest mõjutatud riik ei ole veel ühtegi arengueesmärki saavutanud.” Maailmapanga arenguaruanne 2011

Inimeste turvalisus

Igal aastal sureb maailmas relvastatud vägivalla tagajärjel üle 740 000 mehe, naise ja lapse. Aastatel 1990–2005 läksid relvakonfliktid Aafrikale maksma ligi 284 miljardit dollarit.

1. Inimõigused inimeste turvalisuse keskmes Konflikti või konfliktijärgses olukorras olevates riikides puudub valitsustel sageli võimalus rahuldada rahva põhivajadusi. Neil on raskusi oma territooriumi kontrollimisega ja nende õigusriik on nõrk. Sellistes riikides on demokraatia puudumine ja inimõiguste rikkumine tavapärased nähtused. Üheks peamiseks ohuks vaesuse likvideerimisele on naasmine relvastatud konflikti juurde.

Igal aastal sureb maailmas relvastatud vägivalla tagajärjel üle 740 000 mehe, naise ja lapse. Aastatel 1990–2005 läksid relvakonfliktid Aafrikale maksma ligi 284 miljardit dollarit. Seda on peaaegu sama palju, kui kogu arenguabi, mis Aafrika mandrile samal perioodil anti. Lisaks on ebakindlad riigid aastatuhande arengueesmärkidest tublisti kõrvale kaldunud. Vaid 14% on õigel teel emade suremuse arengueesmärgi saavutamisel, 17% HIV/AIDSi arengueesmärgi saavutamisel ja 28% soolise võrdsuse arengueesmärgi täitmisel1.

Julgeoleku ja arengu temaatika ainestati ELi tasandil nõukogu järeldustega julgeoleku ja arengu kohta ning uuesti ELi reageeringuga ebakindluse juhtumitele 2007. aastal. Need tulenevad äratundmisest „et ilma rahu ja julgeolekuta ei saa olla säästvat arengut ning ilma arenguta ja vaesuse likvideerimiseta ei saa olla jätkusuutlikku rahu.” Siiski ei ole pärast seda toimunud erilist edasiminekut nimetatud seose rakendamisel. See tähendab – ei ole määratletud, kuidas võiksid turvalisust puudutavad poliitikavaldkonnad arengueesmärke toetada ning kuidas võiks abi ebakindluse ja konflikti algpõhjuste vastu võitlemisel olla tõhusam.

1

Oxfam (2007). Africa´s Missing Billions (Aafrika kadunud miljardid); Saferworld (2011). The Securitization of Aid? Reclaiming security to meet poor people’s needs (Abi väärtpaberistamine? Julgeoleku parandamine vaeste inimeste vajaduste rahuldamiseks).

www.coherence.concordeurope.org

49

Inimturvalisus – areng ja julgeolek Inimturvalisus ELi julgeolekustrateegia Pariisi deklaratsioon ja Accra tegevuskava abi tõhususe kohta

ELi relvakaubanduse koodeks

Rahvusvaheline õigus, ÜRO harta ja ÜRO julgeolekunõukogu

Õigus elule, füüsilisele ohutusele ja vabadus hoiduda enneaegsest ja ärahoitavast surmast

ELi kodanikukaitse mehhanism

ELi arengukonsensus

Lissaboni leping, artiklid 21, 23 ja 208

ELi konsensus humanitaarabi valdkonnas

ELi katastroofiohu vähendamise lähenemisviis

ELi välistegevus, ühine välis- ja julgeolekupoliitika ja Euroopa ühise julgeolekuja kaitsepoliitika raamistik

ELi vägivaldse konflikti ennetamise programm

Euroopa Liidu tegevust rahvusvahelisel areenil juhivad põhimõtted, mis on ise oma loomise, arengu ja laiendamise ajendiks ning mida EL püüab edendada kogu maailmas: demokraatia, õigusnormid, universaalsus ja inimõigused ja põhiõiguste jagamatus ning inimväärikuse austamine, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted ja ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine (ELi toimimise lepingu artikkel 21).

CONCORD soosib sekkumise ja riikliku suveräänsuse rahvusvahelise komisjoni poolt oma aruandes (Responsibility to Protect – Kohustus pakkuda kaitset) esitatud inimeste turvalisuse mõistet (2002): Inimeste turvalisus tähendab rahva turvalisust – nende füüsilist turvalisust ja sotsiaalset heaolu, nende väärikuse ja inimeseks olemise väärtuse austamist ning nende inimõiguste ja põhiõiguste kaitsmist.

Inimõiguste primaarsus on see, mis eristab inimeste turvalisuse lähenemisviisi tavapärastest riigipõhistest julgeolekualastest lähenemisviisidest. Inimeste turvalisuse tuumaks on põhiõigus elule, füüsilisele ohutusele ning vabadusele hoiduda enneaegsest ja ärahoitavast surmast.

Inimeste turvalisust määratletakse sageli kui „puudusest ja hirmust vabanemist”.

Laiaulatusliku, paindliku ja kontekstipõhise käsitlusena annab inimeste turvalisus dünaamilise raamistiku, mis võimaldab selliste lahenduste väljatöötamist, mida saab teostada kohalikul tasandil. Inimeste turvalisuse kohane käsitlus peab lisaks inimeste turvalisuse asjakohasele määratlusele hõlmama ka selle protsessi kirjeldust, millega üksikud institutsioonid või rahvused saavad käsitlust kohandada ja ellu viia vastavalt vormile, mis sobib nende institutsionaalse suutlikkuse ja kultuurilise käsitlusega. Kahjuks puuduvad mõlemad praegu ELi tasandil.

www.coherence.concordeurope.org

50

Inimturvalisus – areng ja julgeolek Samal ajal on üleilmsete sõjaliste kulutuste tase – ajendatuna sõjast terrorismi vastu – taas külma sõja eelsele tasemele tõusnud. Kõik jooksvad sõjalised kulutused kokku moodustavad tohutu rahasumma, millest selle ümberjaotamisel piisaks arengueesmärkide viiekordseks täitmiseks2. Kuigi sõjalised kulutused Euroopas 2010. aastal majanduskriisi tõttu veidi vähenesid, jääb sõjaliste kulutuste maht endiselt suureks (382 miljardit dollarit)3. Maailma kümne suurima sõjaliste kulutuste tegija nimekirja eesotsas on neli ELi liikmesriiki – Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.

Inimeste turvalisuse keskmeks on põhiõigus elule, füüsilisele ohutusele ning vabadusele hoiduda enneaegsest ja ärahoitavast surmast. Inimeste turvalisust määratletakse sageli kui „vabadust puudusest ja hirmust” ja ÜRO inimturvalisuse komitee nõustub, et see nõuab selget keskendumist üksikutele inimeludele vastukaaluks siseriiklikule julgeolekule sõjalises tähenduses4. Inimõiguste primaarsus on see, mis eristab inimeste turvalisusest lähtuvat lähenemisviisi tavapärastest riigil põhinevatest lähenemisviisidest.

1994. aasta ÜRO Inimarenguaruanne viitas seitsmele inimeste turvalisuse valdkonnale. Kuid kui inimesel on vähene turvatunne ühes eluvaldkonnas valla pääsenud sündmuste tõttu, seatakse inimeste turvalisus üsna tõenäoliselt ohtu ka teistes valdkondades. Inimeste turvalisus võib mõjutada nii mehi kui ka naisi.

Siiski võivad naiste vastu suunatud vägivalla ülekaalusoleku tõttu olla naised ohustatud meestest erineval moel. Seetõttu peaks inimeste turvalisus hõlmama selgelt naiste õiguste perspektiivi5. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta peab olema kesksel kohal: see ei tähenda lihtsalt naiste kaitsmist sõjalise vägivalla eest, vaid naistele õiguste andmist kogu turvalisuse temaatikas.

2. ELi poliitika praktikas 2.1 Kuidas arengu ja julgeoleku seost ellu rakendada Vägivaldsed konfliktid põhjustavad inimelude kaotust, inimõiguste rikkumist, inimeste ümberasustamist ja elatusvahendite saamise katkemist, takistavad majanduslikku arengut, süvendavad ebakindlaid olukordi, nõrgestavad juhtimist ning riiklikku ja piirkondlikku julgeolekut. Seepärast on konfliktide ennetamine ja nende taastekkimise vältimine *... + ELi välispoliitika esmane eesmärk (Nõukogu järeldused konfliktide ennetamise kohta, 20 juuni 2011).

Lissaboni lepinguga nähti ette Euroopa välisteenistuse loomine eesmärgiga aidata juhtida ja koordineerida ELi välisasju ja julgeolekupoliitikat. Vastavalt lepingu sätetele peaks Euroopa peamiseks eesmärgiks olema õigustele tugineva välispoliitika ning õiglase ja vastastikku kasuliku koostöö loomine kolmandate riikidega. EL ei tohi oma majanduslikke ja julgeolekualaseid huve edendada abisaajaid riike ja nende rahvaid kahjustades. Vastuolud turvalisuse ja arengueesmärkide vahel algavad siis, kui julgeolekut 2

Rahvusvaheline Rahubüroo (2010). What does development cost? (Kui palju maksab areng?)

SIPRI aastaraamat 2010.

4 ÜRO Julgeolekukomitee (2003). Human Security Now (Inimeste turvalisus praegusel ajahetkel).

5 The Funders’ Network for Afghan Women (2009). Getting it right: security, peace and development for Afghan women (Teeme õigesti: Afganistani naiste turvalisus, rahu ja areng).

3

www.coherence.concordeurope.org

51

Inimturvalisus – areng ja julgeolek puudutavate algatuste eesmärgiks saavad vaid riigi turvalisus, ELi investeeringute kindlustamine ja juurdepääs toorainetele, mitte aga inimeste kaitsmine. Inimeste turvalisust ja õiglust tuleks seega pidada põhiõigusteks, need tuleks tagada inimeste õiguste austamise raames ning juhul, kui nad ei tunne end turvaliselt. Inimarengul ja inimeste turvalisusel on neli ühist põhiperspektiivi: inimestele orienteeritus; mitmemõõtmelisus; lai arusaam inimeste rahulolust pikas perspektiivis; kroonilise vaesusega tegelemine. 6 Inimeste turvalisuse lähenemisviis nõuab asutustelt nagu Euroopa välisteenistus institutsionaalse, nõuetekohase ja ennetava kaitse pakkumist. Nii saavad inimesed paratamatutele allakäikudele turvaliselt vastu astuda.

On murettekitav, et kõige enam saaksid püüdlustest ja rahalisest toetusest kasu ELi jaoks strateegilise tähtsusega riigid ja piirkonnad. Samas oleks see kahjuks neile riikidele ja piirkondadele, kus vajadused on küll suuremad, kuid mis ELi jaoks on väiksema strateegilise tähtsusega. Euroopa välisteenistus vastutab Euroopa julgeoleku eest ja on abiprogrammidega tihedalt seotud. Seetõttu on oluline tagada, et ta tunnistaks tõsiasja, et piirkondlikest ja üleilmsetest turvalisuse muredest ajendatud abi on ajalooliselt olnud kõige vähem inimarengut edendav. Edasiminekuks võib sobida pikaajalise konflikti ennetamise tähtsusjärjestamine, mille eesmärgiks on tegeleda konfliktide algpõhjustega „konfliktitundlike” lähenemisviiside rakendamise kaudu. See võib kindlustada, et turvalisuse ja arengu seos oleks vastastikku tugevdav kooslus. Selles suhtes tuleks uurida inimeste turvalisuse kontseptsiooni ja Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide vahelist suhet. Nende efektiivsust takistab ÜJKP missioonide aluseks olev turvalisuse ambivalentne kontseptsioon. Inimeste turvalisus, mille jaoks EL peaks vastu võtma asjakohase määratluse, tuleb ÜJKP missioonide mandaatides selgelt kinnitada ja see peab olema nende käimapanev jõud. Inimeste turvalisus peaks looma seose lühi- ja pikaajalise mõjuga missioonide vahel. ELi võetud kohustuste elluviimist tuleks Euroopa välisteenistuse loomise abil intensiivistada.

Soovitused ●

Poliitika ja programmide uuringud: konfliktitundlikkust on määratletud kui väga olulist lähenemisviisi konfliktide ennetamisele kaasaaitamisel. Tuleks analüüsida kõikide ELi välispoliitika valdkondade mõju konfliktide arengule ja vastavalt terviklikule inimeste turvalisuse kontseptsioonile, mis hõlmab „ELi terviklikku lähenemisviisi”7, mis käsitleb nii soolist konflikti kui ka ELi konfliktiga seotud soolise tegevuskava soovitusi8.

●

Koordineerimine: Euroopa välisteenistus peaks võimaldama ELil ja tema liikmesriikidel koordineerida ja kasutada asjakohaseid poliitikavaldkondi, stiimuleid ja vahendeid, mis on kättesaadavad keerukateks olukordadeks. Kaitstes samal ajal oma võrdsuse ja solidaarsuse aluspõhimõtteid ning austades ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse, sh inimõiguste põhimõtteid.

6

Amartya K. Sen (2000). Why Human Security? Text of presentation at the ‘International Symposium on Human Security (Milleks inimeste turvalisus? „Rahvusvaheline inimeste turvalisuse sümpoosioni” esitluse tekst), Tokio, 28 juuli 2000.

7 Terviklik lähenemisviis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (naiste, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamiseks ELi poolt.

8 Euroopa Komisjon (2010). Komisjoni talituste töödokument – Euroopa Liidu tegevuskava sugudevahelise võrdsuse küsimustega arvestamiseks arengukoostöö valdkonnas (2010–2015) (SEK(2010) 265 (lõplik))

www.coherence.concordeurope.org

52

Inimturvalisus – areng ja julgeolek On äärmiselt oluline, et selline sekkumine toimuks vastavalt vaesuse likvideerimise eesmärgile, nii nagu seda näeb ette poliitikavaldkondade arengusidususe kohustus. ●

Läbipaistvus ja aruandekohustus: EL ja tema liikmesriigid vastutavad ühiselt selle eest, et otsustusprotsessid, mille tulemuseks on ühised algatused rahu ja inimeste turvalisuse nimel, oleksid läbipaistvad ja demokraatlikud. Teave nende elluviimise kohta tuleb avalikustada Euroopa ja riikide parlamentidele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas naisõiguste organisatsioonidele ning tegevusega otseselt või kaudselt seotud elanikkonnale.

●

Julgeolekukavad: töötades välja terviklikku reageerimisviisi inimeste turvalisusevajadustele on vaja inimeste turvalisuse tugevdamise ühisesse jõupingutusse kaasata kõik vastavad turvalisuse pakkujad ja ettepanekute tegijad. Käsitletavad prioriteedid tuleks kindlaks teha uuringutega, milles vaadeldakse elanikkonna turvalisuse osas tunnetatavat ohtu ja ebakindluse intensiivsust erinevate sihtrühmade kaupa osadeks lahutatuna. Euroopa välisteenistus peaks liikuma ringi, aidates inimestel oma kohalike kodanikuühiskonna võrgustike, kogukondade ja riikide valitsustega koostööd teha, et parandada inimeste oskusi turvalisuse saavutamisel ja erinevate inimturvalisuse strateegiate pakkumisel.

●

Vastutustundlik investeerimispoliitika ja seire: ELi vastutust arenguriikides ja eriti konfliktialtides piirkondades tuleks käsitleda, reguleerides kõiki Euroopa või Euroopa poolt hõlbustatud investeeringuid vastavalt konfliktitundlike ettevõtete ühiskondliku vastutuse põhimõtetele.

Kõikide, ka osaliselt või kaudselt ELi või ELi liikmesriikide riiklike vahenditega toetatud avaliku või erasektori investeeringute puhul tuleks kehtestada suunised ja seiremehhanismid.

Saheli piirkonna julgeoleku ja arengu Euroopa Liidu strateegia EÜ ja Euroopa välisteenistuse ühise dokumendi – Saheli piirkonna julgeoleku ja arengu Euroopa Liidu strateegia – allkirjastasid ELi liikmesriigid märtsis 20119. See on esimene geograafiline julgeolekustrateegia, mis on vastu võetud pärast Euroopa välisteenistuse loomist ja on heaks näiteks selle kohta, kuidas võivad ELi-sisesed julgeolekuprobleemid mõjutada seda, kuidas kasutatakse ja suunatakse ELi arengualast koostööd ja rahastamist; see on selge näide arengusidususe puudumisest.

Nii strateegia analüütilised kui programmilised osad keskenduvad ainult julgeolekualastele küsimustele ja ei küündi arenguprobleemide laiema kontekstini ega majandusliku ja poliitilise koostööni piirkondlikul tasandil. Puudub analüüs ELi varasema ja praeguse koostöö ja selle võimaliku mõju kohta, ei kajastata teemat „mitte halba teha”, puudub põhjalik analüüs praeguste probleemide päritolu kohta ning arutelu seoses arenguvõimaluste ja aspektidega, mis julgeolekuga otseselt seotud ei ole. Tõepoolest, strateegia on peamiselt vastukajaks uutele kiireloomulistele ELi turvalisust puudutavatele prioriteetidele: „ennetada AQIM (Al-Qaida Magribis) rünnakuid ja nende korraldamise võimalusi ELi territooriumil, vähendada ja ohjeldada narkootikumide ning muu kuritegevuse liikumist, mis on suunatud Euroopasse, tagada seaduslik kaubandus ja sideteed (maanteed, torustikud) kogu Saheli piirkonnas, põhja-lõuna ja ida-lääne

9

Euroopa välisteenistus (2011). Strategy for Security and Development in the Sahel (Saheli piirkonna julgeoleku ja arengu Euroopa Liidu strateegia).

www.coherence.concordeurope.org

53

Inimturvalisus – areng ja julgeolek suunal, kaitsta olemasolevaid majanduslikke huve ning luua baas kaubanduseks ja ELi investeeringuteks. Turvalisuse ja arengu parandamisel Sahelis on ELisisesele julgeolekule ilmselge ja otsene mõju.”

Vaatamata probleemide regionaalsele ulatusele ning teiste Saheli ja Magribi piirkonna riikide rollile nii AQIMi ähvarduste pareerimisel kui ka narkootikumide ja relvakaubanduse vastu võitlemisel, keskendub ELi strateegia vaid kolmele riigile: Mauritaania, Mali ja Nigeeria. Kuigi on mainitud ka selliseid piirkondlikke tegijaid nagu Aafrika Liit, Araabia Magribi Liit ja ECOWAS ning kriisile vastamise mehhanismi, on viis, kuidas EL neid toetada kavatseb, siiski ebaselge. Need kolm riiki on liigitatud „ebakindla valitsemise ja lahendamata sisepingetega ebakindlateks riikideks.” See tundub õigustavat seika, et uus strateegia ignoreerib partnerriikide poliitikat ja prioriteete ehk nende laiemat arengut ja poliitilist konteksti.

Strateegia tugineb peamiselt ELi ootustele ja analüüsile ning niipalju, kui meile teada on, on see välja töötatud ilma valitsusvälistelt osalejatelt või asjaomaselt elanikkonnalt nõu küsimata. Samas kui seni on Malis kulutatud 10. Euroopa Arengufondist vaid 20%, tuleb EL välja uute arengufondi rahadega, mida hakatakse kulutama uue geograafilise fookusega uutele prioriteetidele eesmärgiga suurendada kolme riigi võimet „võidelda ohtudega ja hallata terrorismi ning organiseeritud kuritegevust efektiivsemal ja spetsialiseeritumal viisil”.

Muidugi on turvalisus Saheli arengu jaoks oluline, kuid see strateegia ei analüüsi ega käsitle pikaajalisi piirkonna inimeste turvalisuse ja arengu probleeme ega arvesta Saheli piirkonna riikide ja rahva enda nägemuste ja taotlustega, mistõttu tema pikaajaline mõju inimeste turvalisuse arengule on kaheldav.

2.1 Vägivaldsete konfliktide vältimise Euroopa Liidu program „Liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, selleks et *…+ säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut *…+”.Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõige 2 ja lõike 2 punkt c 2001. aastal võttis EL vastu auahne programmi vägivaldsete konfliktide vältimise kohta, mille eesmärgiks on reageerida maailma praegustele ja tulevastele probleemidele.10 Üheks algseks eesmärgiks oli püüelda sidususe poole mitmes poliitikavaldkonnas (turvalisus, areng, kaubandus jne) kindlustamaks, et parimal juhul need tugevdavad oma ühist panust konfliktide ennetamisel või vähemalt ei õõnesta nende rakendamine teiste mõju. See nõuab tegelikult konfliktide vältimise sügavuti laiendamist kõikidesse välise tegevuse vahenditesse, millel on suur strateegiline, institutsionaalne ja praktiline mõju. See tähendab, et ELi poliitika, strateegiad ja programmid peaksid olema „konfliktitundlikumad”, et mitte kahju teha, ning neid võimalusi võimalikult palju pikaajalise rahu loomiseks ära kasutama. Selleks vajab EL vastavaid edendavasse institutsionaalsesse kultuuri kinnistatud tegevust ja vahendeid, mis toetavad pikaajalist ennetavat lähenemisviisi.

Siiski esineb meil rakendamises veel olulisi puudujääke, mille tõttu 2001. aastal vastu võetud kohustused tuleb teisendada konkreetseteks ja süstemaatilisteks meetmeteks kõikides ELi institutsioonides, poliitikavaldkondades ja programmides. Selle asemel on EL aga koondanud oma pingutused lühiajalise kriisijuhtimise ja kriisidele reageerimise suutlikkuse loomisele. Kuigi need vahendid on olulised 10

Vägivaldsete konfliktide vältimise ELi programm (Göteborgi programm), juuni 2011.

www.coherence.concordeurope.org

54

Inimturvalisus – areng ja julgeolek lühiajaliselt tegelemiseks üleilmsete konfliktidega, ei saa nende panust käsitleda ennetava reageeringuna, ajendatuna pikaajalisest nägemusest.

Samuti ei ole EL suutnud sügavuti rakendada konfliktitundlikku praktikat, näiteks konfliktianalüüsi süstemaatilise kasutamise kaudu, et informeerida riigi strateegia ja programmide väljatöötamisest ning seejärel hinnata nende mõju konfliktide arengule edukuse või tagasilöökide taustal. On olemas küll mõned head tavad, kuid neid kasutatakse endiselt pigem ühekordselt kui süstemaatiliselt.

EL on järk-järgult nendes küsimustes oma suhteid kodanikuühiskonnaga tugevdanud, et siduda oma otsused paremini inimeste ja mitte ainult riigi vajadustega. EL on viimastel aastatel mõistnud, et selleks, et kolmandates riikides positiivseid muutusi saavutada, on vaja toetada ja tugevdada osalejaid laiemas ühiskonnas, et nõuda vastava riigi institutsioonidelt paremat valitsemist ja teenuste osutamist ning et riiki vastutama panna. Kuid jällegi ei rakendata piisavalt süstemaatiliselt inimesekeskset lähtekohta, mis on konfliktide ennetamise ja inimeste turvalisuse seisukohalt keskne.

Soovitused Kümme aastat pärast Göteborgi programmi vastuvõtmist peaks EL kasutama ära Euroopa välisteenistuse loomise, et astuda vajalikke samme, andmaks konfliktide ennetamisele keskse koha oma välistegevuses.

Seda saaks teha, ● suurendades kõikides institutsioonides teadlikkust konfliktiennetamise süvakäsitluse põhjenduste, hüvede ja praktilise mõju osas; ●

luues vastavad institutsionaalsed mehhanismid, mis võimaldavad lõimitud ja konfliktitundlikku lähenemist riiklikele ja piirkondlikele strateegiatele, programmidele ja hindamisele üle kogu ELi;

●

pannes rohkem rõhku jätkusuutlike riigi-ühiskonna suhete tugevdamisele, tasakaalustatud toetust positiivsete muutuste elluviijatele laiemas ühiskonnas.

pakkudes

3. ELi relvakaubandusealane poliitika Ajavahemikul 2006–2010 olid maailma suurimad relvaeksportijad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa.

Neile järgnesid Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Madalmaad, Hiina, Hispaania, Itaalia ja Rootsi.

Relvade eksport kujutab suurt ohtu inimeste turvalisusele. Relvi kasutatakse inimeste tapmiseks ja nende põgenema sundimiseks. Relvade müük ebastabiilsetesse piirkondadesse suurendab relvastatud vägivalla puhkemise ohtu. Relvadele kulutatakse tohutuid summasid, mida võiks kulutada tervishoiule, haridusele ja teistele avalike teenustele. Mitu ELi liikmesriiki on suured relvaeksportijad ja see on üks valdkond, kus majanduslik ja/või julgeolekualane omakasu põrkuvad selgelt kokku poliitikavaldkondade suurema arengusidususe ambitsioonidega. Vaatamata sellele ei leia tavarelvade müük ELi poliitikavaldkondade arengusidususe töödokumendis 2010–2013 üldse käsitlemist.

Ajavahemikul 2006–2010 olid maailma suurimateks relvaeksportijateks Ameerika Ühendriigid ja Venemaa. Neile järgnesid Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Madalmaad, Hiina, Hispaania, Itaalia

www.coherence.concordeurope.org

55

Inimturvalisus – areng ja julgeolek ja Rootsi11. 2008. aasta detsembris muudeti ELi relvakaubanduse toimimisjuhend nõukogu ühiseks õiguslikult siduvaks seisukohaks 2008/944/ÜVJP, millega määratleti sõjatehnoloogia ja -varustuse (mis ei sisalda tsiviilisikute relvi) ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad. Selles sätestatakse: „Liikmesriigid on otsustanud tõkestada sellise sõjatehnoloogia ja varustuse eksporti, mida võidakse kasutada siserepressioonideks või rahvusvaheliseks agressiooniks või mis põhjustaks piirkondlikku ebastabiilsust.”

Samas ei ole see ühine seisukoht eriti aidanud tõkestada ELi eksporti inimõiguste rikkujatele ja konflikti tulipunktidesse. 2010. aastal sai Saudi Araabia ligi 20% Ühendkuningriigi tavarelvade ekspordist. EL andis esimese viie aasta jooksul pärast relvaembargo tühistamist 2004. aasta oktoobris Liibüale 834,5 miljoni dollari väärtuses relvaekspordi lube. India ja Pakistan on ostnud ELi riikidest hulgaliselt relvi vaatamata seigale, et nad on üksteisega pikaajaliselt vaenujalal.

Lisaks ütleb ELi ühine seisukoht, et liikmesriigid peavad ekspordilubade taotluste hindamisel arvestama, kas soovitav eksport takistaks tõsiselt saaja riigi säästvat arengut. Vaatamata sellele müüb EL relvi riikidele, kes kannatavad sügava vaesuse all. Näiteks 2006. aastal andis Rootsi loa 814 miljoni dollari väärtuses sõjalise radariseiresüsteemi ekspordiks Pakistani, mis on 12 korda rohkem kui Pakistani vee ja kanalisatsiooni aastaeelarve12.

ELi ühise seisukoha vastuvõtmist on saatnud areng ühtlasema Euroopa kaitseturu suunas13. 2009. aasta direktiiv kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo kohta14 tekitab uusi probleeme seoses liikmesriikide võimalustega omada edaspidi täielikku kontrolli EList teiste liikmesriikide kaudu väljaviidava kaitsevarustuse lõpliku sihtkoha üle.

Ka on viidatud sellele, et erinevatel uurimisprogrammidel, mõttekodadel ja parlamendi fraktsioonidevahelistel ühendustel, keda on kaasatud Euroopa ÜVJP väljatöötamisse, on sidemed Euroopa suurimate kaitsevaldkonna äriühingutega. See on probleemiks ELi liikmesriikide relvakaubanduse mõju avatud ja läbipaistvale jälgimisele15.

Väike- ja kergrelvad Väike- ja kergrelvade probleem on suureks ohuks paljudes rikastes ja vaestes ühiskondades. Igal aastal langeb relvastatud vägivalla ohvriks 740 000 inimest; neist enamik (490 000) elab riikides, mida relvakonfliktid ei mõjuta16. Relvastatud vägivald mõjutab kõiki ühiskondi, riike ja inimesi kõikidest elanikkonnarühmadest. Naised on relvastatud vägivallast ülemääraselt mõjutatud. Kuigi relvadest tingitud meeste surmade osakaal moodustab ligi 90%, on nad ka peaaegu 100% relvade ostjad, müüjad ja 11

http://www.sipri.org/googlemaps/at_top_20_exp_map.html Göteborgi protsess: Christian Council of Sweden (Rootsi kristlik nõukogu), Life & Peace Institute, Swedish Mission Council (Rootsi misjoninõukogu), Swefor (2009). Clearer rules needed for EU arms trade (ELi relvakaubanduses vaja selgemaid eeskirju).

13 Flaami Rahuinstituut (2010). The Common Position on arms exports in the light of the emerging European defence market (Ühine seisukoht relvade ekspordi suhtes kujunemisjärgus oleva Euroopa kaitseturu tingimustes).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta.

15 http://www.corporateeurope.org/publications/arms-industry-lobbying-guide-brussels-frontline http://www.tni.org/sites/www.tni.org/archives/reports/militarism/eumilitary.pdf 16 ÜRO arenguprogramm http://www.undp.org/cpr/we_do/armed_violence.shtml 12

www.coherence.concordeurope.org

56

Inimturvalisus – areng ja julgeolek kasutajad. Naised on ohvrid ka relva ähvardusel toime pandud seksuaalse vägivalla, ähvarduste ja muude traumade ning nende hooldajate ja ellujääjate rolli tõttu. Seega on relvastatud vägivald tugevalt sooline nähtus17. EL osaleb mitmepoolse relvakaubanduslepingu läbirääkimistel, mis peaks kontrollima tava-, sh väike- ja kergrelvade rahvusvahelist kaubandust. Leping on ÜROs ametlikult läbi räägitud ja võib osutuda väga oluliseks relvakontrolli suurendamisel. Lisaks käsitleb väike- ja kergrelvade küsimust ka EL oma 2005. aasta strateegias relvade ning laskemoona ebaseadusliku kaubanduse ja ülemäärase kuhjumisega võitlemise kohta.

Soovitused: ●

Tuleb kehtestada mehhanismid, mis tagavad ELi sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivas ühises seisukohas esitatud põhimõtete järgimise. Seega peavad ELi liikmesriigid pidevalt jälgima inimõiguste olukorda riikides, kuhu ELi liikmesriigid relvi ekspordivad. Samuti peavad liikmesriigid kokku leppima relvakonfliktis osalevates riikides, kuhu relvaeksport põhimõtteliselt keelatud on. ELi enda majanduslikud huvid tuleb allutada saajariigi säästvale arengule ja inimeste turvalisusele.

●

Euroopa kaitseturu arendamisel on oluline täiustada ja tugevdada veelgi ühises seisukohas sisalduvaid vahendeid, et saavutada tõhus kontrollimehhanism ELi relvaekspordi üle, mis oleks täienduseks ühtlasele Euroopa kaitseturule.

●

Tavarelvade üleandmist tuleb käsitleda ELi tulevases arengusidususe töödokumendis.

●

Relvakaubandusleppe osas peaks EL avaldama survet õiguslikult siduva rahvusvahelise vahendi loomiseks, mis kehtestaks ühtsed rahvusvahelised normid tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise suhtes. Leping peaks kohustama osalisriike hindama kõiki relvakaubanduse taotlusi kõige rangemate võimalike normide ja parameetrite alusel. Viimaste hulka kuuluvad inimõigused, lapse õiguste konventsiooni protokoll laste kaasamise kohta relvakonfliktidesse, rahvusvaheline humanitaarõigus ning põhjaliku tahtmatutele kasutajatele suunamise riski analüüs. Leping peaks sisaldama sätteid läbipaistvuse, seire ja nõustamise kohta.

4. Abi tõhusus ebakindlates riikides ja abi militariseerimine Kui soovitatakse, et arenguabi tuleks kasutada „julgeoleku edendamiseks”, on peamiseks küsimuseks see, kuidas, kus ja millisel otstarbel seda kasutada. Kuigi arengu tihedamal sidumisel turvalisusega peame me jälgima võimalikku ebasoodsat mõju, peame me samaväärselt hindama ka abi võimet edendada inimeste turvalisust ja õigust.

Doonorriigid suunavad arenguabi üha rohkem ebakindlatesse riikidesse ja konfliktipiirkondadesse. 2009. aastal suurenes ametlik arenguabi ebakindlatele riikidele 11%, mis kokku moodustas ühe kolmandiku kogu ametlikust arenguabist. Suuremate kohustuste võtmine on vastavuses ELi ja liikmesriikide poliitika ja abistrateegiatega. Doonorriigid kasutavad järjest rohkem ühist põhjendust, et ametlik arenguabi ei 17

Vanessa Far, Henri Myrttinen & Albrecht Schnabel (2009). Sexed Pistols, the Gendered Impacts on Small Arms & Light Weapons (Sooline mõju väike- ja kergrelvadele).

www.coherence.concordeurope.org

57

Inimturvalisus – areng ja julgeolek peaks mitte ainult vaesust leevendama, vaid see tuleks lõimida täielikult ka välispoliitikaga ja mõnel juhul liita liikmesriikide kaitsepoliitikaga.

Ametlik arenguabi konfliktipiirkondadele ja ebakindlatele riikidele on sageli seotud tervikliku lähenemisviisiga, milles on ühendatud välispoliitika ja diplomaatia, arengualane nõustamine ja mõnel juhul ka sõjaline abi. Arenguabi nähakse selles kontekstis sageli kui sekkumismeedet, mis tugevdab teist liiki, sealhulgas sõjalise või diplomaatilise toetuse mõju. Üha rohkem riike pooldab OECD/Arenguabi Komitee ametliku arenguabi mõiste ja aruandluse suuniste laiendamist nii, et see hõlmaks ka sõjalisi kulutusi.

Erilise tähelepanu all on ametliku arenguabi kasutamise tava sõjalise toetuse jõu mitmekordistajana, mis enamikel juhtudel on seotud Afganistaniga (vt Afganistani näidet). Mõnede ELi doonorriikide abi sõltub kogukondade ja abiorganisatsioonide poliitilisest ja sõjalisest koostööst. Abi kohaletoimetamiseks on kasutatud relvajõudude abi. Uuringud näitavad, et arenguabi selline kasutamine on kulukas, suurendab konfliktiohtu ja ei aita kuigi hästi kaasa Afganistani arengule18. Mõnedel juhtudel on need algatused muutnud abisaavad kogukonnad kallaletungi sihtmärkideks.

Afganistan – abi ja tsiviilelanikkonna ning sõjaväe vahelised suhted 27st ELi liikmesriigist 25 toetavad NATO rahvusvahelisi julgeoleku abijõudude (ISAF) Afganistanis ja annavad arenguabi Afganistani valitsusele või rahvusvahelise üldsuse loodud sihtfondi. „Tervikliku lähenemisviisi” egiidi all suunatakse suur osa liikmesriikide arengualasest toetusest piirkonda, kus asuvad nende liikmesriikide väed. See tekitab Euroopa arenguabi osas kaht liiki probleeme: i) abi koordineerimine ja reguleerimine siseriiklike ülesehitusdirektiividega on ebamäärane. ELi liikmesriigi stiimulid ja prioriteedid on sageli Afganistani riikliku arengustrateegia suhtes ülimuslikud; ii) mitu liikmesriiki püüavad kasutada ja kasutavad arenguabi diplomaatiliste ja sõjaliste pingutuste „jõu mitmekordistajana”.

Rahu ja taasintegreerimise sihtfond on heaks näiteks abi julgeolekustamisega kaasnevatest probleemidest. Sihtfond loodi 2010. aastal uue nn pehme mässutõrjevahendina. Madalama astme opositsioonirühma võitlejatele antakse töökohti ja kutsealast koolitust vastutasuks nende truuduse eest Afganistani valitsusele. Seeläbi ühendati arenguabi kutsealase koolituse valdkonnas sõjalise strateegiaga.

Vaatamata sellele, et kutseõpe on riigi arengu prioriteet, millele on riiklikus arengustrateegias omistatud suur tähtsus, segab selle seos sõjaliste eesmärkidega mis tahes uue projekti elluviimist. Kas rakendusasutus toetab kogukonna suutlikkust või püüab vähendada relvastatud opositsioonigrupeeringute värbamisbaasi? Lisaks on küsimus selles, kas otsused kutseõppekavade rakendamiseks tuginevad kohalikule vajadusele või konkreetsete piirkondade mässutõrjekampaania strateegilisele väärtusele.

Sihtfondi areng ja kasutamine on problemaatiline ka Afganistani naiste ja ÜRO Julgeolekunõukogu naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva resolutsiooni 1325 seisukohast vaadatuna. Naised on Afganistani rahu ja taasintegreerimise kava ja sihtfondi otsustusprotsessi kaasatud vaid piiratud ulatuses. Seetõttu püsib tõsine mure selle pärast, kuidas hakkab sihtfond mõjutama naiste positsiooni kohalikes kogukondades.

18

Andrew Wilder ja Stuart Gordon (2009). Money can’t buy America love (Ameerika armastust ei saa osta raha eest).

www.coherence.concordeurope.org

58

Inimturvalisus – areng ja julgeolek Mis puudutab osalemist, siis Afganistani naised on kogu otsustusprotsessis mänginud väga piiratud rolli. Londoni konverentsil 2010. aasta jaanuaris ja Kabuli konverentsil 2010. aasta juulis eirasid korraldajad põhimõtteliselt naissoost osalejaid. Afganistani Naiste Võrgustiku algatusel valminud avaldust kutsuti konverentsil ette lugema üks esindaja. Kõikide rahu ja taasintegreerimispüüdluste rahastamiste tingimuseks Afganistanis peaks olema naiste sisuline osalemine ja kaasamine kõrgetesse läbirääkimis- ja otsustusorganitesse. Rahu ja taasintegreerimise sihtfondi rahastatavate programmide väljatöötamisel ja elluviimisel tuleks naistega nõu pidada ja nende vajaduste ja õigustega arvestada.

Allikad: Human Rights Watch (juuli 2010). The Ten-Dollar Talib and Women’s Rights. Afghan Women and the Risk of Reintegration and Reconciliation (Kümnedollariline Taliban ja naiste õigused. Afganistani naised ja taasintegreerimise ja lepitamise oht); Krocki Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut (oktoober 2010). Afghan Women Speak. Enhancing Security and Human Rights in Afghanistan (Afganistani naised räägivad. Julgeoleku ja inimõiguste edendamine Afganistanis); CARE (oktoober 2010). From Resolution to Reality. Lessons learnt from Afghanistan, Nepal and Uganda on women’s participation in peacebuilding and post-conflict governance (Otsusest tegelikkuseni. Afganistanist, Nepalist ja Ugandast saadud õppetunnid seoses naiste osalemisega rahu loomisel ja konfliktijärgses valitsemises).

Vastandina Pariisi deklaratsiooni põhimõtetele kohaliku vastutuse võtmise, ühtlustamise ja vastastikuse aruandluskohustuse kohta on ELi kriisireageerimine ja liikmesriikide terviklikud algatused sageli ajendatud pigem nende endi poliitilistest ja julgeolekualastest eesmärkidest kui kohalikest vajadustest.

Doonorriikide juhitud programmid mõjutavad ka teiste doonorriikide, rahvusvaheliste ja kohalike osalejate ning kohalike riigi ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega koordineerimise väljavaateid. Õige raamistiku alusel elluviiduna võib arenguabi olla ebakindlatele riikidele oluliseks toetuseks. Sellist raamistikku arutatakse rahukindlustamist ja riigi ülesehitamist käsitlevas rahvusvahelises dialoogis, kus ebakindlad riigid on võtmas kasvavat juhirolli. Selle tulemusena tekkis rahukindlustamise ja riigi ülesehitamise Monrovia teekaart19, mis põhineb viiel peamisel eesmärgil: -

õiguspärane poliitika – soodustada kõikehõlmavaid poliitilisi lahendusi ja konfliktide lahendamist julgeolek – tagada inimeste turvalisus ja seda tugevdada õigus – tegeleda ebaõiglusega ja suurendada õiguskaitse kättesaadavust majanduslikud alused – luua tööhõive ja parandada elatist tulud ja teenused – hallata tulusid ja luua suutlikkus sotsiaalteenuste vastutavaks ja õiglaseks osutamiseks

Soovitused:

19



Tuleb lõpetada arengukoostöö ja ametliku arenguabi tsiviiliseloomu õõnestamine sõjaliste või poolsõjaliste kulutuste kaasamise või abi suunamise teel sõjaliste osaliste kaudu.



Euroopa Komisjon ja teised ELi doonorriigid peavad ebakindlaid ja konfliktis olevaid riike aitama vastavalt Pariisi deklaratsioonile ja Accra tegevuskavale tõhusa abi kohta; nõukogu järeldustele ELi ebakindlatele olukordadele reageerimise kohta (2007) ja OECD arenguabi komitee hea

http://www.oecd.org/site/0,3407,en_21571361_43407692_1_1_1_1_1,00.html

www.coherence.concordeurope.org

59

Inimturvalisus – areng ja julgeolek rahvusvahelise osalemise põhimõtet ebakindlas olukorras olevates riikides ja ebakindlates olukordades. 

EL peaks vastu võtma kauaoodatud tegevuskava ebakindlate olukordade ja konfliktide kohta eesmärgiga töötada välja arengukontseptsioonid ja suunised seoses ELi rolliga ebakindlates olukordades. Selles tuleks arvestada nii rahukindlustamist ja riigi ülesehitamist käsitleva rahvusvahelise dialoogi kontekstis väljatöötatud rahukindlustamise ja riigi ülesehitamise Monrovia teekaardi põhimõtteid ning eesmärke kui ka Arenguabi Komitee suuniseid riigi ülesehitamiseks, rahastamise vahendamiseks ja riskide juhtimiseks ebakindlates olukordades. Samuti peaks see olema vastavuses arengusidususe kohustusega.

Peamine tähelepanu peaks ebakindlates olukordades olema suunatud inimestele ja nende turvalisusele.

EL peaks soodustama ja edendama usaldusväärseid ja läbipaistvaid poliitilise dialoogi ja läbirääkimiste protsesse. Need peavad võimaldama kõikidel ühiskonna huvirühmadel väljendada oma muret ja osaleda viisil, mis kasvatab usaldust poliitilise protsessi suhtes. Erilist tähelepanu tuleb siin pöörata nn nähtamatutele, piiratud ja diskrimineeritud kogukondadele, ühiskonnagruppidele, s.o õiguste puudumisest tingitud eriti haavatavas seisundis olevatele inimestele.

www.coherence.concordeurope.org

60

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega Lissaboni leppe meede. Inimõiguste kohustus.

Peatükk 5 Arengu ja tööjõu rände seosed Ligi 48 000 sisserändaja saabumine Magribist Itaaliasse ja Maltale 2011. aasta esimesel poolel on taas asetanud rände ELi poliitiliste kaalutluste ja debattide

Arengut toetav tööalane liikuvus ja integratsioon

keskmesse.

Praegu viibib ELis ligikaudu 31,8 miljonit rändajat (37% teistest Euroopa riikidest, 25% Aafrikast, 20% Aasiast, 17% Põhja- ja Lõuna Ameerikast ja 1% Okeaaniast), mis seab suurema rändesurve ELi lõuna ja idapiiridele1. Hinnanguliselt 6–15% ELi sisserändajate koguarvust on ebaseaduslikud rändajad2.

CONCORD vaatleb rändepoliitika sidusust arengueesmärkidega, analüüsides seda, mis on mõjutanud sisserändajate valikuid rahuldava elatise otsimisel. Eriti vaatame seda, kuidas võimaldati või takistati arenguriikidest pärit sisserändajatel oma täielikke õigusi kasutada ja nende päritoluriigi arenguprotsessis positiivselt osaleda – seda kogu nende rändeteekonna jooksul.

Samal ajal kui „inimväärne töö” on arengueesmärk ja konkreetne aastatuhande arengueesmärk, mille saavutamise EL endale kohustuseks võttis3, on inimväärse töö puudumine endiselt tööjõu rände peamine tõuketegur. Kui sisserändajad saabuvad nende sihtkohta, on nende integreerimine vastuvõtvasse riiki tõeliseks probleemiks. Nende vähesed võimalused juurdepääsuks piisavale tööhõivele takistavad sisserändajate suutlikkust osaleda nende päritoluriigi arengus ja täielikult oma õigusi nautida. Praegune piirav lähenemisviis ELi rändepoliitikale seab täiendavaid takistusi, sest selles ei arvestata mõju arengule ega inimõigustega seotud nõudeid.

1

Eurostat, oktoober 2010 ÜRO (2009) Inimarengu aruanne. Overcoming barriers: Human mobility and development (Takistuste ületamine: Inimeste liikuvus ja areng).

3 2005. aastal lisati esimesele aastatuhande arengueesmärgile alleesmärk 1B: „Saavutada täielik ja tulemuslik tööhõive ja inimväärne töö kõigile, sh naistele ja noortele”.

2

www.coherence.concordeurope.org

61

Arengu ja tööjõu rände seosed 1. Inimõigustele tuginev lähenemisviis seostele rände, inimväärse töö ja arengu vahel Inimõigustel põhinev lähenemisviis rändele ja inimväärsele tööle tähendab, et inimesed kui õiguste omajad seatakse analüüsis kesksele kohale. Inimesed võivad kasutada oma õigust rännata või õigust jääda oma päritoluriiki, kuid nende valikust olenemata tuleb austada nende õigust elada oma elu inimväärselt. See tähendab ka, et sõltumata nende õiguslikust seisundist ei tohi rändajaid ekspluateerida ega nende suhtes ebakindlaid ja ohtlikke töötingimusi kehtestada. Lisaks viitab arengumõõde sellele, et võõrtöötajate inimõiguste süstemaatiline austamine kogu nende rände jooksul on lahendus, mille abil võimaldada neil rändajail osaleda muutustes nii oma päritoluriigis kui ka vastuvõtjariigis.

1. 1 Rändajate universaalsed inimõigused Rändajaid kaitsevad peamised inimõigusi käsitlevad lepingud4, sest see õigustekstide kogum kehtib „kõigile” ja selle rakendamine on universaalne. Seega on rändajatel – nagu kõikidel teistel inimestel – vabadus mitte langeda sellise vägivalla nagu orjus, sunnitöö ja laste töö ohvriks. Neil on õigus võrdsusele, usuvabadusele, ühiskondlike, majanduslike ja kultuuriliste õiguste (sh tervis, eluase ja haridus) pidevale kasutamisele, samuti tööõigustele nagu kollektiivläbirääkimised, töötajate kompensatsioon, sotsiaalkindlustus ning õiglane ja taskukohane töökeskkond.

Need õigused kehtivad kõigile inimese rahvusest sõltumata ja need tuleb tagada ilma kodanike ja välismaalaste vahel vahet tegemata. Inimõiguste peamine põhimõte on see, et sisenemine sisserännet käsitlevaid seadusi rikkuvasse riiki ei jäta ebaseaduslikku sisserändajat ilma tema põhilistest inimõigustest ega kustuta vastuvõtjariigi kohustust neid isikuid kaitsta.

Ka Euroopas kehtivad Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaselt põhiõigused kõigi suhtes ja see hõlmab ka rändajaid.

1.2 Tööõigused Töötajate õigusi käsitletakse arvukates universaalsetes standardites, millest mõned käsitlevad konkreetselt võõrtöötajate olukorda. Võõrtöötajaid kaitsevad mitu rahvusvahelist konventsiooni, nagu ILO konventsioon nr 97 tööalase rände kohta, ILO konventsioon nr 143 (lisasätted) võõrtöötajate kohta ning ÜRO konventsioon võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta. Kuid ükski ELi liikmesriik ei ole neid veel ratifitseerinud.

4

Kuus peamist inimõigusi käsitlevat lepingut on: lapse õiguste konventsioon (192 ratifitseerimist), konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (179 ratifitseerimist); konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (170 ratifitseerimist); kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (154 ratifitseerimist); majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (151 ratifitseerimist).

www.coherence.concordeurope.org

62

Arengu ja tööjõu rände seosed Tööjõu ränne ja areng

ELi arengupoliitika ÜRO inimõiguste instrumendid ILO konventsioonid võõrtöötajate kohta, ÜRO konventsioon võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta

ELi tööjõu rändepoliitika

Aastatuhande arengueesmärgid

Õigus rändele Õigus võrdsele kohtlemisele

Ränne, liikuvus ja tööhõive partnerlused

ELi integratsiooni tegevuskava

Lissaboni leping, artikkel 208

Rände suhtes võetud ELi üldine lähenemisviis

ELi rände- ja arengupoliitika

Rändajaid kaitsevad peamised inimõigustealased lepingud, sest see õigustekstide kogum kehtib „kõikide” suhtes ja selle rakendamine on üldine. Neid õigusi kohaldatakse kõigile nende rahvusest sõltumata ja need õigused tuleb tagada ilma kodanike ja välismaalaste vahel vahet tegemata.

Inimõiguste peamine põhimõte on, et sisenemine riiki, kus rikutakse inimõigusi, ei jäta ebaseaduslikku rändajat ilma tema kõige põhilisematest inimõigustest ega võta vastuvõtjariigilt kohustust neid inimesi kaitsta.

Ka Euroopas nähakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ette kõigile kohaldatavad põhiõigused ja seetõttu hõlmab see ka rändajaid.

Töötajate õigusi käsitletakse ka paljudes universaalsetes normides: mõned neist käsitlevad konkreetselt võõrtöötajate olukorda. Võõrtöötajaid kaitsevad konkreetsed rahvusvahelised konventsioonid, nt ILO konventsioon nr 97 tööalase rände kohta, ILO konventsioon nr 143 (lisasätted) võõrtöötajate kohta ja ÜRO konventsioon võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta. Samas ei ole ükski ELi liikmesriik neid veel ratifitseerinud.

www.coherence.concordeurope.org

63

Arengu ja tööjõu rände seosed

„Universaalsed inimõigused kehtivad kõigile sõltumata nende rahvusest või rändestaatusest.”

2. Tööalased küsimused rände ja arengu välis- ja sisemõõtmetes Rände kasu sõltub rändajate kaitstuse ja neile õiguste andmise ulatusest päritoluriikides ning elamise ja töötamise liikmesriikides, olenemata nende õiguslikust seisundist. Nii rände sise- kui ka välismõõtmete ja arengu vahelise seose puhul on inimväärne töö see otsustav analüütiline tegur, mida ELi poliitikavaldkondades tuleb arengusidususe vaimus põhjalikumalt käsitleda.

2.1 Välismõõde: vaesus ja inimväärsete töövõimaluste puudumine kui sunnitud rände peamine tõuketegur Nii vaesus kui ka inimväärse töö puudumine on rahvusvahelise rände peamiseks tõukejõuks, seda eriti arengumaades. 90% kõikidest rahvusvahelistest rändajatest, keda rahvusvahelise tööorganisatsiooni hinnangul oli 2010. aastal 214 miljonit, on tõepoolest võõrtöötajad ja nende perekonnad. Enamik neist on väheste oskustega, kes otsivad jõukamat elu5.

Inimväärne töö võtab kokku inimeste tööelu alased püüdlused – võimalused ja inimväärne sissetulek; tööõigused, arvamuse avaldamine ja tunnustamine; isiklik areng; kui ka mittediskrimineerimine, mis hõlmab soolist võrdsust. SOLIDARi uurimuse Through the eyes of migrants - The search for Decent Work (Rändajate silme läbi – inimväärse töö otsingud) jaoks küsitletud rändajate korduvad avaldused olid, et nad oleksid jäänud oma kodumaale, kui nad saaksid teenida piisavat elatist ja toetada oma perekondi.

2.2 Sisemõõde: piisav tööhõive rändajate edukaks integreerimiseks Rändajate integreerimise edukuse ELi liikmesriikidesse määravad suures osas ära nende võimalused osaleda aktiivselt palgatöös, lubada endale inimväärset elatist ja osaleda aktiivselt kõikides ühiskonnaelu valdkondades. Uuringute tulemused on esile tõstnud „suutlikkuse lähenemisviisi” ehk inimeste võime

5

http://www.iom.int/jahia/Jahia/about-migration/facts-and-figures/lang/en

www.coherence.concordeurope.org

64

Arengu ja tööjõu rände seosed püüda ja realiseerida neid eesmärke, mida nad väärtustavad. Integratsioon tähendab „võimaluste arendamist ja kasutamist selleks, et osaleda võrdselt õitsengu ja heaolu jagamises”6.

Endiselt on pika- või lühiajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike ees takistused, mis ei võimalda neil osaleda peamise integreerimise liikmesriikide tööturul, mida tõendavad Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti arvukad aruanded.

Ka ILO7 on kinnitanud struktuurilise diskrimineerimise ulatuslike ja järjekindlate näidete ning rändajaid mõjutavate takistuste olemasolu ELis. Ehkki andmete nappus muudab täpsete statistiliste tõendite esitamise keeruliseks, kinnitavad mõned aruanded, et enamikes ELi liikmesriikides on rändajate puhul palju väiksem osalus tööturul ja tööhõivemäär kui enamikel töötajatel EL/EMP riikidest.

Mõnes liikmesriigis on mujalt kui EL-i riikidest pärit rändajate aktiivsuse määr 15–40% väiksem kui enamusrahvusel. Sama selgelt eristuv ebasoodne olukord sissetuleku ja töötasu osas kehtib etniliste ja usuvähemuste suhtes, kus kodanike ja rändajate erinevusi on täheldatud kõikides ELi liikmesriikides8.

Riiklikud tööturud on äärmiselt segmenteeritud vastavalt rahvuslikule või etnilisele päritolule ning enamik kolmandate riikide kodanikke töötavad seal väheseid oskusi nõudvatel ja vähetasustatud töökohtadel, kus töötingimused on ohtlikud. Lisaks on välisriikide diplomite mittetunnustamise tagajärg ajupotentsiaali raiskamine, kui rändajatest oskustöölised töötavad madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.

Ebaseaduslikud rändajad kogevad teistest rändajatest tõenäolisemalt ebakindlaid töötingimusi, ühiskondlikku tõrjutust ja nende tööandjatest sõltumist ebamäärases õiguslikus alas, mis ei võimalda osa saada sotsiaal- ja tervisekindlustusest, sotsiaalhoolekandest ega tööõiguste kohasest kaitsest väärkohtlemise ja ekspluateerimise korral9. Siin on näiteks majapidamistööde valdkond, mis on dokumentideta võõrtööjõu peamine tööhõive allikas. Tegelikkuses moodustavad majapidamistööd tööstusriikides 5–9% kogu tööhõivest, kusjuures ülekaalus on naistöötajad10. „90% 214 miljonist rahvusvahelisest rändajast on võõrtöötajad ja nende pereliikmed” „ELis on mujalt kui ELi riikidest pärit rändajate aktiivsuse määr 15–40% väiksem enamusrahvuse vastavast määrast.”

6

Euroopa rassismivastane võrgustik – rändepoliitika töörühm (2011). Beyond Integration (Väljaspool integratsiooni).

ILO (2007). Global Report Equality at Work (üldine aruanne – võrdsus töökohal).

8 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (2011). Migrants, minorities and employment - Exclusion and discrimination in the 27 Member States of the European Union (Rändajad, vähemused ja tööhõive – tõrjutus ja diskrimineerimine Euroopa Liidu 27 liikmesriigis) (uuendus 2003–2008).

9 The International Council on Human Rights Policy (2010) Irregular Migration, Migrant Smuggling and Human Rights: Towards Coherence (Rahvusvaheline inimõiguste poliitika nõukogu (2010). Ebaseaduslik ränne, rändajate salakaubavedu ja inimõigused: Sidususe poole), lk. 13 10 Euroopa Parlament (2011). Resolutsiooni ettepanek ILO koduabiliste konventsiooni kohta [PE460.609v01-00].

7

www.coherence.concordeurope.org

65

Arengu ja tööjõu rände seosed Rändajate silme läbi – inimväärse töö otsingud SOLIDAR ja tema partnerid tegid juhtumiuuringud kuues riigis, uurides rändajate välismaise töö otsingu põhjuseid ja inimväärse töö leidmise reaalsust Euroopas ja nende koduks olevates arenguriikides.

Filipiinidel elamine ja töötamine Päevapalga alammäär Filipiinidel on 404 Filipiini peesot (6,75 eurot). Samas peaks riikliku palga ja tootlikkuse komisjoni hinnangul elatusmiinimum olema ligi 917 peesot (15,31 eurot) päevas.

Aida lahkus niipea, kui oli lõpetanud oma õpingud, et minna tööle Kuveiti, Hongkongi ja Itaaliasse. Selle otsuse tegi ta koos oma abikaasaga, sest abikaasa ei suutnud Filipiinidel tööd leida. Selle asemel otsustas ta hoolitseda nende laste eest ajal, mil Aida välismaal töötab.

Euroopas elamine ja töötamine Euroopas töötamine võimaldas küsitletud rändajatest töötajatel oma sissetulekuid kahekordistada. Anita teenib 600–800 eurot kuus olles vabakutseline majapidamistööline Itaalias. See on tohutu tõus võrreldes 400 Hongkongi dollari (40 eurot) suuruse palgaga Hongkongis. Paz suutis suurendada oma 100 euro suurust sissetulekut Prantsusmaal, tehes osalise tööajaga töid nagu koerte jalutamine jms.

Lisaks reisikuludele teevad ranged sisenemiseeskirjad Euroopasse pääsemise filipiinlastest majapidamistöötajatele keeruliseks, mistõttu kasutavad mõned ka „tagaukse” kaudu sisenemist. Anita juhtum on klassikaline tagaukse kaudu Euroopasse sisenemise näide. Ta tasus suure summa fiktiivsele tööandjale Hongkongis, kes korraldas talle Euroopasse Schengeni viisa. Tema dokumentides oli kirjas, et ta on Euroopas koos tööandjaga puhkusereisil. Anita lendas Itaaliasse läbi Moskva ja Pariisi, hankis seejärel turistiviisa ja töötas vabakutselise majapidajannana.

Allikas: SOLIDAR (2010). Through the eyes of migrants – The search for decent work (Rändajate silme läbi – inimväärse töö otsingud) http://cms.horus.be/files/99931/MediaArchive/Migration_CaseStudies_web.pdf

3. ELi asjakohaste poliitikavaldkondade arengusidususeks

hindamine

ja

soovitused

suuremaks

Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumine koos rännet käsitleva artikliga 79 on taganud stabiilse, tervikliku ja asjakohase õigusraamistiku ELi rändepoliitika arendamiseks, kaasates Euroopa Parlamenti rohkem otsustusprotsessi.

Kuigi rände ja arengu vahelise seose retoorikat kasutatakse üha enam, on ELi algatuste ühiseks suunaks nende keskendumine rändevoogude juhtimisele, arvestades ELi ühepoolsete majanduslike eesmärkide realiseerimist. Siiski ei ole veel täiel määral uuritud rände ja arengu seose täielikku potentsiaali, et saavutada kolmekordne võit – rändajate endi, vastuvõtjariigi ja päritoluriigi kasu.

Selle muutmiseks on vaja sidusat ELi sise- ja välispoliitikat kui ka sellega seotud siduvaid vahendeid.

www.coherence.concordeurope.org

66

Arengu ja tööjõu rände seosed

3.1 Rände suhtes võetud ELi üldine lähenemisviis „Rändajate” potentsiaal investeerida nende päritoluriiki tugevneb, kui neil on kindel elanikuseisund ja nad ei pea muretsema oma sotsiaalsete õiguste kaotamise pärast” Käesoleva aruande kirjutamise ajal on rändepoliitika muutumas, sest enne 2011. aasta lõppu avaldab Euroopa Komisjon Euroopa Ülemkogu 2005. aasta rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi11 tulevikusuuna. Kuid juba hiljuti vastuvõetud strateegiadokumendid peegeldavad järjekindlat suunda ELi lähenemisviisis rändepoliitikale, mis kajastab kitsendavat nägemust, keskendudes majanduslikele ja demograafilistele kaalutlustele ja jättes suures osas kõrvale inimmõõte ja rändajate õigused.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldas 2011. aasta juunis, et rände suhtes võetud üldine lähenemisviis peaks olema suunatud Euroopa Liidu vahetule naabrusele, koos rändevoogude teiste valitud oluliste päritolu- ja transiidiriikidega12. Euroopa Komisjoni teatis „Dialoog Vahemere lõunapiirkonna riikidega rännet, liikuvust ja turvalisust käsitlevates küsimustes” näitas suurt keskendumist sellistele võimendustele nagu viisa ja liikumist puudutavad eesõigused vastutasuks parema piirihalduse ja tagasivõtuprogrammides osalemise eest13. 2011. aasta juunis toetas ja tugevdas sellist tingimuslikku lähenemisviisi ka Euroopa Ülemkogu14.

Kõik need avaldused viivad valitsevate huvide küsimuseni: kui poliitikaalased ettepanekud kajastavad nii ELi kui ka tema (valitud) partnerite tõelist „vastastikust kasu”, nagu samades dokumentides üldiselt soovitatud on, siis ei tohiks olla vajadust selliste võimenduste ulatuslikuks kasutamiseks. On selge, et ELi prioriteediks on seatud pigem ELi ühepoolsete majanduslike huvide teenimine, sh rändevoogude juhtimine, kui tõelise mure väljendamine inimõiguste kaitsmise ja arengumaade nõustamise üle vastavalt ELi poliitikavaldkondade arengusidususe kohustusele.

Seda seisukohta kinnitavad ka teised poliitikasuundumused. Näiteks 2015. aastal vastuvõetavas Euroopa 2020. aasta strateegias15 on peamine strateegiline eesmärk jõuda ELis 75% tööhõivemäärani. Seda saab saavutada vaid kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu sissetoomisega. Siiski ei ole EL seni selgitanud, kuidas ta kavatseb selle strateegia vastavusse viia kaasava kasvu toetamise ja ajude väljavoolu ärahoidmisega arengumaades.

11

http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/87642.pdf http://consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/jha/122508.pdf 13 Euroopa Komisjon (2011). teatis „Dialoog Vahemere lõunapiirkonna riikidega rännet, liikuvust ja turvalisust käsitlevates küsimustes” (KOM(2011) 292 (lõplik)).

14 http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/123075.pdf 15 Euroopa komisjoni (2010) teatis. Euroopa 2020. aasta strateegia. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (KOM(2010) 2020) http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm 12

www.coherence.concordeurope.org

67

Arengu ja tööjõu rände seosed 2011. aasta Vahemeremaade sündmuste ajendatud rändealase debati suund kinnitab meie analüüsi: praegu on esmatähtsaks piiride turvalisus, sisserändajatest oskustöötajad ja tagasivõtmine. Samal ajal ei käsitleta piisavalt sunnitud rände tõuketegureid – sh vaesust, tööpuudust, inimväärse töö võimaluste puudumist, kliimamuutust, tagakiusamist, konflikti või poliitilist repressiooni.

Kui keskendutakse rohkem piiride turvalisusele ja oskustööliste rändele, kardetakse, et rände olulist arengumõõdet ja seost ELi põhiõiguste hartaga ei kaasata aktiivselt ELi rändepoliitika tulevastesse kaalutlustesse ja rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi parandamisse. Nii saab selgeks, et poliitikavaldkondade arengusidususe toomiseks ELi rändepoliitika raamistikku on vaja muuta paradigmat.

Valitsusväliste organisatsioonide kogemus näitab, et tugev keskendumine piiride haldamisele ja võitlemine ebaseadusliku rändega ei takista inimestel piiride ületamist. Selle tulemusena reisivad ja elavad inimesed ebakindlates tingimustes, omamata juurdepääsu peamistele teenustele, mistõttu nende põhiõigusi rikutakse. Õige tasakaal tulevases rände suhtes võetud üldises lähenemisviisis saavutatakse rände õiguslike kanalite avamisega, tagades samas rändajate õiguste kaitse. See peaks käima koos meetmetega, mille eesmärgiks on stimuleerida kaasavat kasvu ja jagada selle hüvesid ELis ja arenguriikides. „Korduvränne”, mida mõistetakse kui rändajate võimalust reisida ja elada vabalt nii päritoluriigis kui ka nende sihtkohas ning mitte niivõrd kui piiratud, tõenäoliselt tingimusliku, edasi-tagasi liikumist või tagasirändamist, on selle tasakaalu löömiseks hädavajalik. Valitsusvälised organisatsioonid, kes tegelevad otseselt rändajatega, avaldavad, et rändajate võime investeerida oma päritoluriiki tugevneb enim, kui neil on kindel elanikuseisund ja nad ei pea muretsema oma sotsiaalsete õiguste kaotamise pärast. Õigus liikuda vabalt oma elukoha- ja päritolumaa vahel edendab kõige rohkem tulutootva tegevuse loomist, mille kaudu rändajad saavad oma teadmisi üle kanda ja kodumaale töökohti luua. Selline lähenemisviis võiks olla vastavuses poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Korduvränne peaks olema rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi läbivaatamisel kesksel kohal.

Rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi läbivaatamist tuleks võtta kui võimalust rõhutada sisemisi seoseid teiste poliitikavaldkondadega. Seda tuleks teha selle asemel, et töötada välja paralleelseid poliitilisi algatusi, mis võivad viia suurema poliitilise sidususe puudumiseni, dubleerimiseni ja piiratud ressursside ebaefektiivse kasutamiseni. Rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi arendamise toestiku prioriteet – sünergiate parandamine rände ja arengu vahel – peab tuginema arengu, rände ja mittediskrimineerivate poliitikavaldkondade omavahelisele seosele.

Lisaks tuleb eelistada rändajate huvidega seotud rahvusvahelisi ja ELi inimõiguste raamistikke ja määrusi, lähtudes veendumusest, et inimõiguste tagamine soodustab ühiskondlikku sidusust. Muu hulgas tuleb käsitleda ka naiste rände ja nende õiguste eripära.

www.coherence.concordeurope.org

68

Arengu ja tööjõu rände seosed Soovitused Rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi läbivaatamise kontekstis:  tuleb kehtestada ühine ELi lähenemisviis rändajate õiguste suhtes. See

hõlmab rändajate kohtlemist samamoodi kui ELi kodanikke, sotsiaalsete õiguste kantavust, kollektiivläbirääkimisi, sotsiaalset kaitset ja juurdepääsu elukestvale õppele.  Tulevane üldine lähenemisviis rändele peab selgelt viitama inimõiguste õigusraamistikele. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata rändajatest naiste õigustele.

16

 ELi poliitikavaldkondade arengusidususe töödokumendis

kehtestatud „eesmärgid” peavad olema osa rände üldise lähenemisviisi uuendamise alusest. Eriti eesmärk, mis seisneb „rändajate õiguste ühise lähenemisviisi määratluse ja rakendamise edasise arengu” poole püüdlemises.

 Selleks, et parandada rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi sidusust arenguga, tuleb

käsitleda poliitikate sisemisi poliitikavaldkondadega.

seoseid

arengu,

rände

ja

mittediskrimineerivate

 EL peaks looma tõepärased korduvrände skeemid nii madala kui ka kõrge kvalifikatsiooniga

rändajate jaoks.

3.2 Liikuvuspartnerlus Rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi peamisteks vahenditeks on liikuvuspartnerlused17, mis seni on alla kirjutatud Cape Verde, Moldova, Georgia ja Ghanaga. Liikuvuspartnerlust on kujutatud kui pikaajalist poliitilist strateegiat vastureaktsioonina 2011. aasta Vahemere sündmustele18 ja läbirääkimised on käimas nii Egiptuse, Tuneesia kui ka Marokoga.

EL vaatleb liikuvuspartnerust kui „pikaajalist poliitilisele dialoogile ja operatiivsele koostööle tuginevat raamistikku”, mille eesmärgiks on reguleerida ja institutsionaliseerida rändevooge. Siiski tõstatab nende pehme õiguslik loomus kui ka ELi kavandatav tingimuslikkus läbirääkimistel küsimuse, kas liikuvuspartnerlused on ikka järjepidevad poliitilised vahendid rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi arengualuste ja sunnitud rände tõuketegurite suhtes.

Võtkem näiteks Cape Verde, Georgia ja Moldovaga sõlmitud liikuvuspartnerlusi. Nende peamiseks otstarbeks tundub olevat ELi ühepoolsetele huvidele vastamine, piirikontrolli tugevdamine nende transiitriikidega, mida läbivad Saheli piirkonnast ning Kesk- ja Lõuna-Aasiast tulevad rändeteekonnad.

16

Euroopa Komisjoni (2010) töödokument „Arengupoliitika sidususe tööprogramm 2010–2013” (SEK(2010) 421 (lõplik)). Õiguslikult mittesiduv poliitiline avaldus, millega kaasneb komisjoni, huvitatud liikmesriikide ja vastava partnerriigi vaheliste konkreetsete algatuste kogum rändevoogude paremaks haldamiseks 18 .Euroopa Komisjon (2011) teatis „Dialoog Vahemere lõunapiirkonna riikidega rännet, liikuvust ja turvalisust käsitlevates küsimustes” (KOM(2011) 292 (lõplik)) lk 11 17

www.coherence.concordeurope.org

69

Arengu ja tööjõu rände seosed Rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi läbivaatamine peaks olema võimalus kontrollida sellise vahendi ühist alust ja eesmärke, et viia see vastavusse inimõiguste alaste õigusraamistikega.

Samal ajal tuleks nende rakendamine kohandada vastavalt olukorrale partnerriigis vis-à-vis ELi ja tema piirkondlike partneritega. EL peaks olema tähelepanelik, et mitte takistada piirkondlikku integreerimist (sh inimeste liikumist) maailma teistes osades.

Soovitused Liikuvuspartnerluse normatiivset raamistikku tuleks selgitada, et tagada, et see tugineb rahvusvaheliselt kokku lepitud inimõiguste konventsioonile ja ELi kohustustele. See peaks toetama partnerriigi arengueesmärke, säilitades ja edendades riigi või selle välismaal asuva rahva õigusi.

3.3 Rahvusvahelise tööõiguse normid inimväärseks tööks Praeguses ELi tasandil toimuvas rändepoliitika debatis on vaid ähmased viited arengumaadest lähtuva sunnitud rände tõuketeguritele seoses päritoluriigis puuduva inimväärse tööga. See viitab pigem järjekindluse puudumisele ELi lähenemisviisis, sest samal ajal on EL võtnud endale kohustuseks edendada inimväärset tööd ja sotsiaalset kaitset kogu maailmas19. Niisiis, selleks et rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi arengu tugisammast tõhusalt soodustada, peab EL asetama sellega seotud poliitilistes kaalutlustes kesksele kohale rahvusvahelise tööõiguse normide edendamise ja nende tervikliku ratifitseerimise kui ka nende rakendamise ELi liikmesriikides.

ELil on tugev seadusandlus mittediskrimineerimise20 kohta ja ta on ratifitseerinud arvukalt rahvusvahelisi konventsioone ja instrumente, mis on seotud inimõiguste ja rändajate õigustega. Nende nõuetekohast jõustamist kõikide ELi territooriumil elavate inimeste suhtes tuleb suuresti parandada.

Kuid sellel kaitsesüsteemil puudub oluline detail. Mitte ükski liikmesriik ei ole veel ratifitseerinud ÜRO konventsiooni võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta21.

19

Euroopa Komisjon (2008). Aruanne ELi panuse kohta inimväärse töö edendamisel maailmas (KOM(2008) 412 (lõplik)).

Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust; Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.

21 Võõrtöötajate õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni ELis ratifitseerimise ees seisvate takistuste täielikuks mõistmiseks vt UNESCO (2007). The Migrant Workers Convention in Europe: Obstacles to the Ratification of the International Convention on the Protection of the Rights of All Migrant Workers and Members of their Families: EU/EEA Perspectives (Võõrtööliste konventsioon Euroopas: takistused rahvusvahelise võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimisel: EL/EMP väljavaated).

20

www.coherence.concordeurope.org

70

Arengu ja tööjõu rände seosed Soovitused:  EL

peaks tagama ELi mittediskrimineerimist puudutavas seadusandluses, rahvusvahelistes inimõigusi kaitsvates instrumentides, Euroopa Nõukogu võõrtöötajate kaitset puudutavates soovitustes ja ILO konventsioonides sisalduvate sätete täieliku rakendamise.

 ELi liikmesriigid peaksid alla kirjutama, ratifitseerima ja rakendama ÜRO

konventsiooni võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta.

3.4 Integratsiooni käsitlev ELi tegevuskava Rändajate võrdsuse ja sisulise integreerimise tagamine vastuvõtvates ELi ühiskondades on ELi liikmesriikide jaoks jätkuvalt üks peamisi probleeme. See lõikub tihedalt rände kui poliitikavaldkondade arengusidususe esmatähtsa valdkonnaga.

Et ränne oleks arengule soodne, peab EL tegelema rändajate sotsiaalse kaasatuse, mittediskrimineerimise ja integratsioonistrateegiate vaheliste seostega üldiselt sihtriikide ja päritoluriikide kasuks.

2011. aasta juulis avaldatud Euroopa Komisjoni kolmandate riikide kodanike integratsiooni käsitlev Euroopa tegevuskava22 tunnistab, et rändajate integreerimise kõige teravamad probleemid on järgmised:  rändajate, eriti naiste jätkuvalt madal tööhõive tase;  kasvav tööpuudus ja suur ülekvalifitseeritus;  sotsiaalse tõrjutuse ohu suurenemine ja lüngad õpitulemuste saavutamisel.

Selles tähenduses on ELil ja tema liikmesriikidel oluline osa tagamaks, et Euroopa 2020. aasta strateegia suudab luua kaasavad tööturud, mis rahuldavad kõige haavatavamate rühmade, sealhulgas rändajate vajadusi. Ainult ELi võrdsuse direktiivide olemasolust ja tööturu aktiveerimise mõistes võrdsuse soodustamise vajaduse laiemast tunnustamisest Euroopa erinevates poliitikavaldkondades ei piisa.

On positiivne, et ELi integratsiooni käsitlev tegevuskava tunnistab integratsioonipoliitika välismõõdet.

Eeskätt on vajalikud sidemed päritoluriigiga seoses paremate lahkumiseelsete meetmetega, kasulikud kontaktid välismaal asuvate kogukondade ja vastavate päritolumaadega ning korduvrände skeemid.

Tuleb kehtestada poliitikavaldkondade vahelised seosed rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi, sealhulgas selle arengu alustala ja integratsioonidebati vahel; see on seos, millest seni on mööda vaadatud ja mis puudub ELi poliitikavaldkondade arengusidususe töökavas 2010–2013.

Praegune piiratud ja konservatiivne debatt rände üle ei tee seda kergemaks. Seosed julgeoleku, kuritegevuse ja rände vahel on muutunud järjest enam poliitiliste rahvaparteide kõneluste osaks ja seda on meedias laialdaselt vahendatud. Erinevate uuringute ja ELi küsitluste kohaselt on see aidanud kaasa 22

Euroopa Komisjon (2011) Kolmandate riikide kodanike integratsiooni Euroopa tegevuskava, (KOM(2011) 455 (lõplik))

www.coherence.concordeurope.org

71

Arengu ja tööjõu rände seosed rändajatest ja varjupaigataotlejatest negatiivse avaliku arvamuse kujunemisele23. Seetõttu peab olema integratsioonipoliitika oluline osa teha nähtavaks rändajate positiivne panus vastuvõtjariigis.

Vastuvõtjariikides on rändajate ühingud rändajate kogukondade integreerimise protsessile juba palju kaasa aidanud. Lisaks näitavad kodanikuühiskonna poolt edendatud mitmepoolsed projektid kaasarendamispoliitika valdkonnas, et rändajad, nende kogukonnad ja organisatsioonid suudavad olla „kultuuride vahendajateks”. See on oluline vastuvõtja- ja päritoluriikide vaheliseks arenguks ja partnerluseks. Neid algatusi tuleb toetada.

Teise põlvkonna Senegali väljarändajad koostöövõimalusi „nende” koduküladega

Prantsusmaal

otsivad

oma

vanemate

Prantsusmaal Thialy külas elavad vanemad rändajad Senegalist lõid ühendused, mille eesmärgiks oli toetada nende päritolukülasid investeeringutega peamisse sotsiaalinfrastruktuuri, nagu algkoolid, joogivesi ja tervishoiuteenused.

Nende lapsed, Prantsusmaal sündinud teise põlvkonna noored, said teada nende vanemate poolt nende kodukülas elluviidud projektide positiivsest mõjust. Selle tulemusena otsustasid nad korraldada reisi Senegali, et paremini mõista oma vanemate rändeajalugu ja nende ühenduste poolt tehtud tööd. Nii loodi 2008. aastal ühendus „Nouvel Espoir de Thialy” („Uus lootus Thialyst”), mis tõi kokku enam kui 50 liiget, kes kõik olid Thialy külast. Prantsusmaal sündinud noorte delegatsioon saadeti Senegali, et mõista reaalsust külades, mida enamik neist ei tundnud. Nad otsustasid investeerida kooliprojekti, tuginedes nende vanemate väljatöötatud edukale varasemale projektile. Selle projekti jaoks toetuse koondamisel teostasid need noored arenguhariduse projekte, keskendudes oma vanemate rändeteekonnale ja nende integreerimisele Prantsusmaa ühiskonda. Nii suutsid nad ise paremini oma vanemate rändeajalugu positiivses valguses tajuda. Ühendus „Uus lootus Thialyst” ei tähendanud üksnes edukalt elluviidud kooliprojekti, vaid selle abil said teise põlvkonna rändajad ka Prantsusmaa kohalike omavalitsuste usaldusväärseteks vahendajateks erinevates rändeteekondadega seotud küsimustes.

Allikas: EUNOMAD (2010). Migration and Development. European Guide to Practices (Ränne ja areng. Euroopa tavade juhend). http://dandee-maayo.e-monsite.com/rubrique,nouvel-espoir-de-thialy,243918.html

Selles kontekstis on rändajate integreerimise arengul Euroopa vastuvõtjaühiskondades oluline roll sidusate sotsiaalkeskkondade loomisel, mis suudavad valmistada ette pinnase säästvaks kaasarenguks.

See nõuab kodanikuühiskonna nõustamisprotsesside paremat koordineerimist, paremat poliitikavaldkondade süvalaiendamist ja seoseid rände, varjupaiga, arengu ja integratsiooni valdkonnas rahastatavate projektide vahel. Vaja on „ühist huvi, ehtsat vastastikkust”, mis on „kolmekordse võidu” (rändajad, päritoluriigid ja vastuvõtjariigid) alus.

23

Eurobaromeeter (mai 2011). Qualitative Survey on Migrant integration (Rändajate integreerimise kvalitatiivne uuring

www.coherence.concordeurope.org

72

Arengu ja tööjõu rände seosed

Soovitused:  Integratsiooni tegevuskava välismõõtmele tuleks läheneda terviklikumal

viisil – ja väljaspool lahkumiseelsed meetmed –, vaadeldes seda päritolumaa rändaja seisukohast.  Siinkohal tuleks kõrvale jätta kõik rändeõigusele seatavad tingimused; need sisaldavad liiga

rangeid lahkumiseelseid sätteid.  ELi asutused peaksid jagama rohkem teadmisi integratsiooni välismõõtme kohta, kutsudes selleks

kokku erineva arengu- ja rändetaustaga sidusrühmi.  Rändajate

integratsiooni tuleks käsitleda ELi tulevases poliitikavaldkondadevahelise arengusidususe töödokumendis kui poliitikavaldkonda, mis on oluline rände ja arengu tõhusa seose loomisel.

4. Järeldus: vajadus sotsiaal- ja õiguskaitse tegevuskava järele Enamik rändajaid moodustab väga haavatava rühma, kellel puuduvad inimväärse töö võimalused ja keda vastuvõtjaühiskondades ohustab „ekspluateerimise püünis”.

Sellest püünisest pääsemiseks tuleb vastu võtta säästvale arengule ja rändajatele keskendunud ning õigustele tuginev lähenemisviis rändele. Poliitilisi püüdlusi peavad juhtima austus inimõiguste vastu, rahvusvaheliste töönormide tõhus rakendamine ja aastatuhande arengueesmärgi 1B saavutamine.

Tuleb välja töötada kindel, õiguslikult siduv sidusate poliitikavaldkondade kogum, kusjuures rändajate sotsiaal- ja õiguskaitse rakendamine peab paranema nii ELis kui ka kogu maailmas. Selleks peab EL kasutama oma rahvusvahelist võimendust, edendades võõrtöötajaid kaitsvaid rahvusvahelisi norme.

www.coherence.concordeurope.org

73

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega Lissaboni leppe meede. Inimõiguste kohustus.

Akronüümid

Akronüümid ACP: African, Caribbean and Pacific Group of States ANDS: Afghan National Development Strategy AoA: Agreement on Agriculture AQIM: Al-Qaida in the Maghreb AWN: Afghan Women’s Network CAP: Common Agricultural Policy CFS: Committee on world Food Security CFSP: Common Foreign and Security Policy CRMW: Convention on the Protection of the Rights of Migrant Workers and Their Families CSM: Civil Society Mechanism CSOs: Civil Society Organisations DAC: Development Assistance Committee DEVE: European Parliament Committee on Development EC: European Commission ECDPM: European Centre for Development Policy Management ECOWAS: Economic Community Of West African States EDF: European Development Fund EEA: European Economic Area EEAS: European External Action Service EP: European Parliament EU: European Union DG DEVCO: Directorate General Development Cooperation FAO: Food and Agriculture Organisation GAM: Global Approach to Migration GDP: Gross Domestic Product GEF: Global Environment Facility GSF: Global Strategic Framework HLF4 in Busan: High Level Forum on Aid Effectiveness Four in Busan, South Korea HRBA: Human Rights-Based Approach IA: Impact Assessment IAASTD: International Assessment of Agricultural Knowledge, Science and Technology for Development

www.coherence.concordeurope.org

74

Akron端端mid ICESCR: International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights ILO: International Labour Organization IPCC: Intergovernmental Panel on Climate Change ISAF: International Security Assistance Force JPA: Joint Parliamentary Assembly LDC: Least Developed Countries MEP: Member European Parliament MDGs: Millennium Development Goals MiFiD: Markets in Financial Instruments Directive NATO: North Atlantic Treaty Organization NGDO: Non-Governmental Development Organisation NGO: Non-Governmental Organisation ODA: Official Development Assistance OECD: Organisation for Economic Cooperation and Development PCD: Policy Coherence for Development RED: Renewable Energy Directive RMI: Raw Materials Initiative SALW: Small Arms and Light Weapons TFEU: Treaty on the Functioning of the European Union UK: United Kingdom UN United Nations UNDP: United Nations Development Programme UNEP: United Nations Environment Programme UNESCO: United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization UNSCR: United Nations Security Council resolution WHO: World Health Organization WTO: World Trade Organization

www.coherence.concordeurope.org

75

Euroopa Liidu poliitikate sidusus arengueesmärkidega Lissaboni leppe meede. Inimõiguste kohustus.

Tänusõnad Sissejuhatust aitasid kirjutada Karin Ulmer (APRODEV), Rilli Lappalainen (Kehys – Soome), Blandine Bouniol ja Colin Kampschöer (CONCORD).

Institutsioonilist raamistikku käsitleva peatüki koostamist juhtis Karin Ulmer (APRODEV) ning seda aitasid kirjutada Sara Jespersen ja Laura Sullivan (ActionAid) ning Blandine Bouniol (CONCORD).

Tänusõnad

Toiduga kindlustatust käsitleva peatüki koostamist juhtis Laust Gregersen (CONCORD Taani) ning seda aitasid kirjutada Patrick Mulvany (Practical Action/UKFG), Nora McKeon (Terra Nuova – Itaalia), Sara Jespersen, Laura Sullivan ja Alberta Guerra (ActionAid), Pascal Erard (CFSI/CSUD), Maureen Jorand (CCFD/CSUD), Laurent Levard (Gret), Karin Ulmer (APRODEV), Lies Craeynest (Oxfam), Stineke Oenema (ICCO), Gisele Henriques (CIDSE), Aurèle Destree (Glopolis), Amy Horton (World Development Movement) ning Jonas Schubert (Terre des Hommes International Federation).

Loodusvarasid käsitleva peatüki koostamist juhtis Sara Jespersen (ActionAid) ning seda aitasid kirjutada George Boden (Global Witness – Ühendkuningriik), Denise Auclair (CIDSE), Laust Gregersen (CONCORD Taani), Sally Nicholson (WWF), Suzan Cornelissen (EVF), Koen Warmenbol (11.11.11 – Belgia, Anke Kurat (VENRO - Saksamaa) ning Martin Hearson (BOND – Ühendkuningriik).

Inimeste turvalisust käsitleva peatüki koostamist juhtis Peter Sörbom (CONCORD Rootsi) ning seda aitasid kirjutada Karine Sohet (APRODEV), Sébastien Babaud (Saferworld – Ühendkuningriik) ning Romina Vegro (BOND – Ühendkuningriik). Nõu andis Euroopa rahukindlustamise kontaktbüroo (EPLO).

Rännet käsitleva peatüki koostamist juhtis Blandine Bouniol (CONCORD) ning seda aitasid kirjutada Michaël Oberreuter (SOLIDAR), Paulina Banas (Caritas Europa), Pascale Charhon (EUNOMAD), Cecilia Roselli (GVC – Itaalia) ning Sophia Wirsching (Brot für die Welt – Saksamaa).

CONCORDi inimõigustel põhineva lähenemisviisi töörühma osalemist juhtis Anders Dahlbeck (ActionAid).

Struktuuri ja kujunduse eest vastutas arccomms.co.uk Daniel Puglisi juhtimisel (CONCORD).

Täname teid kõiki pideva toetuse eest kogu protsessi vältel.

Käesoleva aruande valmimise eest vastutasid järgemööda Romain Philippe, Colin Kampschöer ja Blandine Bouniol (CONCORD).

www.coherence.concordeurope.org

76

Tänusõnad Lisateavet aruande saab aadressilt Blandine.Bouniol@concordeurope.org Juhtumiuuringud, ELi andmed riikide kohta ja muud poliitikavaldkondade arengusidususega seotud materjalid leiate meie veebisaidilt: www.coherence.concordeurope.org

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle aruande tõlkimist rahastasid Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium. Sisu eest vastutavad CONCORD ja Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti.

Lisainfo : MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud, info@terveilm.net, Suur-Karja 23/Tallinn, www.terveilm.net

www.coherence.concordeurope.org

77