EESTI KEELES
20
www.balticguide.ee
S O O M E TA LV 2013/14
mis The Baltic Guide teile mida kus tutvustab Soomes teha ja millal näha tasub
Arabia 140 – argine luksus Talveaskeldused loomaaias Jõulud ja uus aasta Soomes Messi kaudu maailma
Talvine tähesadu:
Steve Hackett
LU M E P U H K U S
K E S K -S O O M E
ja teised
/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /
S
juhtkiri
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
3
Nokia on müüdud, elagu uus Nokia
N
okia oli 1990. aastate Eestis suur imetlusobjekt ja eduloo võrdkuju. Arutati, mis võiks olla „Eesti Nokia” – ettevõte, mis tooks riiki töökohti ja jõukust ja au ja kuulsust. Alles paar aastat tagasi oli Nokial kõik hästi, kuid siis läks midagi viltu. Turuosa langes ja miljardiline kasum pöördus kahjumiks. Konkurendid nii idast kui läänest lükkasid oma innovaatiliste toodetega Nokia turult välja. Abi polnud ei Ameerikast toodud juhist ega koostööst Microsoftiga. Numbrid näitasid müügi kiiret kahanemist ja sama kiiresti langes ettevõtte börsikurss. Maailma juhtivast mobiilibrändist sai mõne aastaga aktsionäride peavaluallikas. Läks nii, et Nokia juhtkond otsustas ettevõtte umbes 5 miljardi euro eest Microsoftile müüa. Paljude arvates oli hind situatsiooni arvestades isegi hea, kuid suur osa soomlasi pidas seda liiga odavaks. Oli kuidas oli,
igatahes ei ole Nokia telefonid enam Soome omad, ehkki üht-teist Soomes veel tehakse. Kust aga peaks otsima uut Nokiat? Eesti on selle leidnud turismiärist, kuigi sellest tavaliselt ei räägita. Soomes on aga miljardiklassi äritegevus kasvanud välja mängude tootmisest. Angry Birds on maailmas enim tuntud Soome mängubränd, kuid mitte ainus. Hay Day ja Clash of Clans mängude arendaja Supercell on samuti Soome ettevõte, kuigi Jaapani mängufirma omandas selles hiljuti 1,1 miljardi euroga enamusosaluse (51%). See tähendab, et kõigest mõni aasta tegutsenud mängutootja väärtuseks on hinnanguliselt enam kui 2 miljardit eurot. On ütlematagi selge, et firma loojad ja vähemusosalusega omanikud teenisid tehingult kopsaka summa.
sisu 12–13 turism Aasta 2013 suusakeskus Koli. Mida teha talvel Kesk-Soome idaosas?
ajakohast
Jukka Arponen peatoimetaja
05 Talvised üritused ja reisisihtkohad
restoranid 06–07 Uued söögikohad ja vanad lemmikud Helsingi kesklinnas
turism 08–09 Sirius Sport: surf ja tuuletunnel. Heureka – reis Marsile! Loomaaedades on kiire talvehooaeg
Jõulud „Kalevala” meeleolus TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD KALEVALA SPIRIT
Joulupukki Spirit viib kokku soomlaste tuntuimad müüdid – „Kalevala” kangelased ning Jõuluvana koos oma moori ja päkapikkudega. Kalevala Spirit on Soome rahvuseepose teemaline elamusreiside sihtkoht Kuhmos. Talvise pööripäeva paiku seguneb Kalevala külas aga iidne rahvapärimus jõulumeeleoluga. Spiriti jõuluhõnguline seiklusprogramm meelitab külastajaid nii kodumaalt kui kaugemalt. Ööbida saab sobiva nimega hotellis Kalevala, mis asub päris küla külje all. Lähikonnas on ka arvukalt üürimaju. Kaugematest paikadest saab Kalevalasse korraldada transporditeenust. Vuokatti päevareisi giid on Spiriti venekeelne päkapikk, kes räägib teemapargist ja selle ajaloost pea tund aega kestval ringreisil. Osaleda saab jõuluvana juhendatud seikluses, mis toimub osaliselt väljas, seega tuleks selga panna soojad riided. Külastada tasub käsitöötube, kust võib kaasa osta meeneid ja kingitusi. Leidub muudki mõnusat tegevust nii lastele kui täiskasvanutele, näiteks pakutakse sõitu põdrarakendiga. Ka autoga tulijatele on Kalevala Spiritis mõeldud: nende jaoks korraldatakse kogu hooaja jooksul iga päev
majandus 11 Business Guide: Tükkimäki lõbustuspargi laiendamine ja Matka 2014 mess
11 sündmused
kell 16 ühine ringreis. Siiski tuleb nendele retkedele juba varakult koht broneerida. Kui külalised soovivad kogeda midagi ainulaadset ainult koos oma perega, on ka see võimalik. Eriteenuste osas on samuti parem eelnevalt aeg kokku leppida telefoni teel (+358 (0) 40 540 7777). Lisateavet leiab internetist aadressil www.kalevalaspirit.fi. Kalevala Spiritis asuvad majad on muuseumieksponaadid. Need on kohale toodud lähiümbrusest ja esindavad 19. sajandile iseloomulikke tüüpilisi Ida-Soome palkehitisi. Just sellised olid siinkandis ehitised ajal, mil Elias Lönnrot „Kalevala” jaoks rahvaluulet kogudes ringi rändas.
14–15 Talve suurimad kontserdid ja teised kultuurisündmused
ostud 16 Arabia 140 18–19 Helsingi Länsisatama lähedal kerkib ostukeskus
Kalevala Spirit, Väinämöinen, Kuhmo
Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Karin Tohvri, Evelin Linhom Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Anne-Liis Advait Shah Kontakt Põhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti Toimetus tel +372 6117 760 editorial@balticguide.ee Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee Reklaamimüük Riitta Puolakka tel +358 45 261 3706 riitta.puolakka@balticguide.ee
Kaanel Steve Hackett Foto Tina Korhonen
Trükk Printall AS Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.
67($. +286( $ / $ 7 ( 6 $ $ 6 7 $ 6 7
ĂœLE LAHE STARDIAJAD!
Uuest aastast hakkab m/s Finlandia väljuma Tallinnast ja Helsingist uutel ja veelgi parematel kellaaegadel. Soodsad ßlesþiduhinnad, autopaketid ja infot laeva kohta leiate www.eckeroline.ee. TALLINNAST
Eteläesplanadi 24 7HO ( 7 . / 3
Forum 2. korrus Mannerheimintie 20 7HO ( 5 / 3
H ELSINGIST
REIS B A KEST5 2, I D TUN
LINNA PARIMAD BIIFSTEEGID + ( / 6 , 1 * , ‡ / $ + 7 , ‡ 7 $ 0 3 ( 5 (
Tere tulemast! Z Z Z P D Q K D W W D Q V W H D N K R X V H I L
Rþþm mitmekßlgsest buffee’st!
ee
Buff
â‚Ź 9,9g5ustoit Ma
â‚Ź 5 9 , 2
4 Tuntud oma maitsvate liharoogade poolest. Maitsvad, suured portsjonid. Soodsad hinnad.
Rohkem kui 30 rooga, millest saad koostada uue menßß kas vþi igaks päevaks! Magustoidu juurde kuuluvad kuumad joogid.
www.rax.ďŹ
Valikus on erinevaid steike, viini ĹĄnitslid, lĂľhemedaljonid ja palju muud maitsvat.
HELSINKI
Soome sinu keeles
Suomi sinun kielelläsi
Soome elama asumine Elu Soomes Teavet Soome kohta Helsinki, Espoo, Vantaa, Kauniainen, Turku, Tampere, Mikkeli, Savonlinna, Pieksämäki, Kuopio, Kainuu, Oulu, Rovaniemi www.infopankki.ďŹ
sündmused
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
5
■ Lahti MK
■ Finlandia aastast 1974
Soome suurim talispordisündmus Salpausselkä mängud on ainulaadne kogu rahva spordipidu. Aastast aastasse kogunevad legendaarsele staadionile ja radade äärde tuhanded talispordihuvilised, kes on saabunud võistlustele sooviga kaasa elada oma lemmikutele ja saada osa erakordsest meeleolust. Kolme päeva jooksul on kavas suusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus. Lahti MK raames toimub kokku kaheksa võistlust.
Pikad massisuusatamise võistlused on au sees kogu maailmas. Sel talvel pakub Soome sportlastele ja tervisesuusatajatele kolmest võistlusest koosnevat väljakutset sarja Marathon Skier Cup näol. Esimene võistlus on Pääkaupunki-hiihto (40 km) Helsingis 2. veebruaril, seejärel tuleb Jämi42 (42 km) 15. veebruaril ja lõpuks Finlandia (50 km) 22. veebruaril. Kõige tuntum nendest on Finlandia, mis toimub juba aastast 1974. Viimasel ajal on Finlandiat suusatatud Lahti maastikel, kusjuures ürituse peastaap asub Salpausselkä suusakeskuses. 2.2, 15.2 ja 22.2 Helsingi, Jämi ja Lahti
28.2–2.3 Salpausselkä mängud 2014, Lahti
Kultuur
Soome talve TOP7 TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD HELSINKI / LAURI ROTKO, MUUMIMAAILMA, VISIT FINLAND
01 Suurimad uusaastapeod Uue aasta ametlik vastuvõtmine toimub Soomes traditsiooniliselt Helsingis Senati väljakul. Tava sai alguse juba 1932. aastal. 31. detsembri õhtul kogunevad kümned tuhanded inimesed ajaloolisele väljakule, et nautida muusikaetendusi ja kõnesid, tervitusi ja ühislaulu. Loomulikult kuulub uue aasta vastuvõtu juurde ka suurejooneline ilutulestik.
02 Liuväli Helsingi keskel
Robbie Williams Soomes pärast 11aastast pausi Maailma kuumimaid popptähti Robbie Williams tuleb pärast 11aastast pausi taas Soome. Ahjusooja albumi „Swing Both Ways” ümber keerlevat show’d saab näha Helsingis Hartwall Areenal pühapäeval 18. mail. „Swing Both Ways Live” Euroopa-tuur on jätk sügisel Londonis Palladiumis toimunud paljukiidetud kontserdile, kus Robbie Williams oma uut albumit esmakordselt tutvustas. Plaadil on Robbie pöördunud tagasi muusika kuldajastu juurde, kusjuures eelmise albumiga võrreldes on seekord algupärast materjali rohkem. Plaadil laulavad Robbiega duetti Olly Murs, Lily Allen, Michael Bublé, Kelly Clarkson ja Rufus Wainwright. Eelmine album „Swing When You’re Winning” käsitles sama teemat ja ilmus 2001. aastal. Tegemist on siiani Williamsi kõige paremate müügitulemustega albumiga. Suurepärase meelelahutajana tuntud Robbie Williams esines augustis Tallinna laululaval 70 000 pealtvaatajale. Sel puhul sõitis Soomest Tallinnasse hinnanguliselt 20 000 innukat fänni. See on üks põhjus, miks Williams otsustas seekord turnee käigus ka Helsingist läbi põigata. 18.5 Robbie Williams – „Swings Both Ways Live”, Hartwall Areena, Helsingi
Aastate jooksul on talvekuudel Helsingi kesklinnas tegutsev liuväli pealinlastele omaseks saanud. Tänavu avati liuväli Pearaudteejaama kõrval juba novembris. Liuväljal saavad väikse piletiraha eest uisutada kõik soovijad. Samas tegutseb ka uisulaenutus ning päris algajatele teeb jääl liuglemise põhitõed selgeks uisuõpetaja. Liuväli on avatud iga päev E–R 12–21, L 10–21, P 10–18.
03 Muumioru võlutalv Naantali Muumimaailmas ärkavad muumid talveunest täpselt üheks nädalaks veebruaris. Talveüritused on Muumimaailmas toimunud juba 20 aastat ja Tove Janssoni raamatu järgi nimetatakse neid Võlutalveks. Nädala jooksul on teemapark avatud iga päev kell 10–16. Muumioru tegelased ootavad külla 15.–23. veebruaril.
04 Virmaliste vaatlemine Kui panna pingeritta maailma üheksa parimat kohta, kus virmalisi vaadelda, siis kaks või kolm neist asuvad Soomes Lapimaal. Need paigad on Paatsjoki, Inaris Nellim ning Kilpisjärvi ja Muonio. Ülejäänud kohad asuvad Rootsis, Norras, Islandil, Gröönimaal ja Alaskas. Nimekirjas on
kaheksa paika põhjapoolkeral, kus virmaliste nägemine on kõige tõenäolisem, ja lisaks Antarktis. Nimekirja avaldas Ameerika uudistekanal CNN.
05 Maailma suurim lumelinn LumiLinna 2014 pidulik avamine Kemis toimub 25. jaanuaril. Avapidustuste kava on juba paika pandud ja see on tihedalt seotud lumelinnaga ja mere saladustega. Öötaevas säravat ilutulestikku saadab muusika. LumiLinna ehitamist Kemi sadamas alustatakse detsembris, niipea kui ilm lubab. Maailma suurima lumest rajatise müüride vahele kerkivad restoran, hotell, kabel ja palju muud. Kui suur soe lumest linna varem ära ei sulata, jääb see avatuks 26.1–6.4.
06 Cheek müüs hetkega staadioni välja Hetkel kuumim Soome artist Cheek teatas, et annab kontserdi augustikuus Helsingi olümpiastaadionil. Tegemist on paigaga, kus on esinenud paljud rahvusvahelised kuulsused, kuid seni mitte ükski Soome bänd või artist. Kontserdipiletid broneeriti 71 minutiga. Cheeki kontsert toimub Olympiastadionil 23. augustil.
07 Jäähoki Olympiastadionil tagasi Esimene Soome meistrivõistluste liiga Talviklassikko mängiti Olympiastadionil 2011. aasta veebruaris. Matši võitis HIFK Jokerit seisuga 4:3. Mäng kogus 36 644 pealtvaatajat. Pea sama palju hokihuvilisi tuli võistlustele kaasa elama aasta hiljem. Möödunud aastal Talviklassikkot ei peetud, kuid tänavu toimub staadionil taas mäng 1. märtsil. Enne Talviklassikkot mängiti Olympiastadionil jäähokit 1941. aastal.
6
restoranid
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
■ Hobused areenil
■ Disney fantaasiad jääl
Apassionata on Euroopa suurim hobu-show, mis toob veebruaris Soome oma uusima lavastuse „Unistuste aeg”. Jutustusena lahtihargnevas loos on ühendatud kõik Apassionata tugevad küljed: erakordne hobuste käsitlus ning suurejooneline lavakujundus ja muusika. Kolme päeva jooksul antakse kokku viis etendust.
Maailma tuntuim jää-show „Disney On Ice” tuleb taas Soome. Seekordne etendus seob tervikuks neli kuulsat Disney lugu „Autodest” ja „Toy Story” seiklustest kuni Arieli merealuse kuningriigi ja Tinkerbelli võlumaailmani. Jääl liuglevad maailmakuulsad uisutähed, kel reeglina selja taga edukas MM- või olümpiakarjäär. 30.1–2.2 Disney On Ice, Hartwall Areena, Helsingi (kaheksa etendust)
7.–9.2 Apassionata, Hartwall Areena, Helsingi (viis etendust)
Como Lõuna paiku Comosse sattudes ning isuäratavate suupistetega buffee’d ja interjööri uurides võib rahuldustundega lauda istuda ja Itaalia köögikunsti austamisele pühenduda. TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
Meeldivalt konservatiivne itaaliapärane interjöör loob õdusa meeleolu
Selles restoran-vinoteegis on äärmiselt meeldiv ja heas mõttes konservatiivselt itaaliapärane sisekujundus. Ruumile annavad õdusa ilme ruudulise kattega diivanid ja toolid ning ehtsate nugade-kahvlitega lambivarjud. Osa laudu asub stiliseeritud verandal. Lõunasöögi ajal kuulub Comos iga toidu juurde vaba juurdepääs buffee’le, mis sisaldab rikkalikult hõrgutisi alates artišokkidest ja päikesekuivatatud tomatitest kuni mitmete oliivisortideni. Peale selle veel salaami, tuunikala, grissini’d ning suur valik oliiviõlisid ja kastmeid. Ja kõige lõpuks muidugi vesi, kohv ja magustoidud. Lõunaks pakutakse raguud, risotot, pitsat ja liha. Hinnad ulatuvad 9.70–15 euroni. Mina jõuan
kohale pärast kella kolme päeval ja seega tuleb toidud valida à la carte menüüst. See on üsna napp ja klassikalise sisuga: antipasti, pitsad, pasta, risoto, soojad toidud ja desserdid. Veinikaart meelitab kaunikõlaliste Itaalia nimetustega. Valin pastaroa – traditsioonilised Piemonte ravioolid ja Como restorani vorstikesed (16 eurot). Väiksemõõdulised hakklihatäidisega ravioolid tuuakse lauda koos koduste, veidi maksamaitseliste vorstikestega. Lisaks maitsetaimed ja Parmesani juust. Maitsed on väga pehmed, mis peaks meeldima koduste toitude austajatele, kuid võivad pisikese pettumuse valmistada neile, kes eelistavad väljendusrikkamat toitu. Kõige populaarsem magustoit, nagu kinnitab kelner, on šokolaadikook (9 eurot), millel on igati aus
šokolaadimaitse. Jäätisepallile on aga lisatud maitseaineid, muu hulgas kaneeli. Ja kuigi idee on igati arusaadav, oleks tavaline vanilješokolaad siiski rohkem omal kohal olnud. See-eest on suurepärane lisand hõõrutud maasikad sarapuupähklitega. ■
KUIDAS LEIDA? Como Ristorante & Vinoteca Simonkatu 8, kaubanduskeskus Forum, Helsingi Pühapäeviti suletud.
O’Malley’s Lai õllevalik, väga hea elav muusika, aus pubisumin – selle nimel tasub üle Iiri õlleka läve astuda.
TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
Tegemist on napi menüüga väikse pubiga, kus õlle kõrvale pakutakse suupisteid, suppi, salatit, burgereid, steiki ning kala ja krõbekartuleid. See-eest õlut jätkub nii vaadist kui pudelist, väikestest pruulikodadest ja erinevatest maadest – suisa silme ees hakkab virvendama. Küsin baarmenilt midagi erilist ja mulle ulatatakse üle leti suurepärane hõrgu kirsimaitsega Belgia õlu. Rahvast on palju, koos on igasuguseid karvaseid ja sulelisi, kuid õhkkond on sellest hoolimata väärikas. Pillimehed timmivad mingit
tõsist – eriti ruuminappust arvestades – heli- ja valgusaparatuuri. Aga kolmapäeviti mängitakse siin Iiri muusikat ja jämmitakse.
Minu kala krõbekartulitega ilmub lauale küllaltki kiiresti. Toit on väga värske ja suurepäraselt tehtud, kuid arusaadavalt kalori-
pomm nagu õllesuupisted ikka. Lahkuda ei tahaks siit niipea, teadagi, et kõrtsipink on pigine. ■
KUIDAS LEIDA? O’Malley’s, Yrjönkatu 26, Solo Sokos Hotel Torni, Helsingi. Avatud E–N alates kella 16, R–L kella 14, pühapäeval on pubi suletud.
restoranid
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
7
■ Michael Bublé
■ Legend Sarah Brightman
Kanada supertäht Michael Bublé on tuntud südameid võitva show-mehena. Kümneid miljoneid albumeid müünud ja mitmete Grammydega auhinnatud laulja on hetkel eriti kuum nimi tänu oma kevadel ilmunud albumile „To Be Loved”. Eelmisel suvel müüdi Bublé kümme järjestikust Londoni kontserti The O2 Arenal – kokku 200 000 piletit – läbi vaid paari minutiga
Tegelikult alustas briti laulja Sarah Brightman oma karjääri tantsijana. Esimese plaadi andis ta välja 1970. aastate lõpus. Muusikalitäht sai Brightmanist 1980. aastate alguses, kui ta hakkas tegema koostööd Andrew Lloyd Webberiga. Brightman on oma karjääri jooksul jõudnud rohkem kui 180 kuld- ja plaatinaplaadini 38 riigis. 24.2 Hartwall Areena, Helsingi
21.2 Hartwall Areena, Helsingi
Retrostiilis kitš Kiiksuga nimi ei anna just eriti tabavalt edasi Kitch Eat & Drinki õdusalt kodust õhkkonda ja kööki. TEKST JA FOTO JEVGENIA GORSKI
Wok Up
Cafe Picnic
Kippo
Hanko Sushi
Forum: lääne kaudu itta Uuenenud kaubanduskeskuses Forum tegutsevad restoranid asuvad enamjaolt kolmandal korrusel. Seejuures on aga tegu niivõrd erinäoliste köögikultuuridega, et siit peaks igaüks leidma just talle meeldiva. TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
■ O’Leary on ehe spordipubi, kus
pakutakse kiirtoitu. Nahkdiivanid, laudadel rohelise- ja valgeruudulised linad, kuvaritel lakkamatud spordisaated erinevatelt kanalitelt. ■ Hanko Sushi väiksed lauad ja
läbipaistev, helge sisekujundus tekitavad teatava intiimse atmosfääri. Selles Soome suurimasse suširestoranide ketti kuuluvas söögikohas pakutakse ka taimetoite.
■ La Grill Steakroom on õhuli-
■ Kippo pakub mahetoitu –
ne valgetes toonides interjööri ja mugava mööbliga paik, kus pakutakse, nagu nimestki võib järeldada, suurepärast liha.
ökoloogiliselt puhast, värsket ja kerget. Eriti hästi tulevad neil välja smuutid.
■ Italo tähendab traditsioonilist
Itaalia restorani, kus pakutakse nii maa põhja- kui lõunaosast pärit toitu. Ka tooraine on pärit Itaaliat. ■ Cafe Picnic kuulub suuremasse
kohvikuketti ja siin valmistatakse värskeid ja maitsvaid võileibu, suppe, pastasid ja salateid.
„Lunch?” läheb baarimees sujuvalt üle inglise keelele. Tegemist on reipa, positiivse ja võltsimatult külalislahke vastuvõtuga, vas mis lisab söögikohale kohe ko boonuspunkte. Niisiis saan kohe ammendava ülevaate kõikidest menüüs olevatest roogadest. Menüü on kirjutatud käsitsi tahvlile, selgitused kõlavad inglise keeles. Pakutakse suppi, krevetisalatit, loomaliha riisiga ning hautatud haugi, mille kasuks ma lõpuks otsustan. Kõik toidud maksavad ühepalju – 9.70. Tellimust vastu võttes juhib baarmen mu tähelepanu buffeelauale, kus saab endale valada filtreeritud vett, samas seisab kohvikann. Vaevalt jõuan maha istuda, kui mu kala on juba kohal. „Millest selline nimi – Kitch?” tunnen huvi. „Lihtsalt n niisama, et paremini meelde jääks,” kõlab vastus. Seda küll, kuid meeldejääva nimetagi on tegemist toreda kohaga: väike ruum, väiksed madalad lauad 2–4 inimesele, madalad diivanid põrandalampide mahedas varjus. Külastajad tunnevad end
koduselt, arutades omavahel elavalt ja sundimatult mingeid olulisi asju. Restorani välisseina moodustavad avarad aknad, millest avaneb suurepärane vaade tänavale. Isegi sombusel päeval pakub ümbruskond meeldivat vaatepilti – nimelt asub Kitch kvartalis, mille majad esindavad skandinaaviapärast art déco stiili. Vahepeal aga nõuab saabunud toit kogu mu tähelepanu: haugifilee, metsaseenekaste, kartuligratään ja peedilõigud. Toit on ehedalt kodune, igal komponendil on õige, värske ja puhas maitse. Tõsi, filees võinuks olla vähem luid, kuid see on ka kõik, mille kallal norida saab. À la carte menüü on inspiratsiooni saanud kõigist neljast maailmakaarest: tapas’ed, burgerid, salatid, soojad toidud. Valikuvõimalusi jätkub, esindatud on kana ja mereannid, sealiha- ja taimetoidud. ■
KUIDAS LEIDA? Kitch Eat & Drink Yrjönkatu 30, Helsingi
■ Wok Up on koht, kus saab aasia-
pärast kiirtoitu nii kohapeal kui kaasaviimiseks.
KUIDAS LEIDA? Kaubanduskeskus Forum, 3. korrus Mannerheimintie 20, Helsingi
Siin tunned end peaaegu koduselt
8
turism
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
Loomaaias on põnev ka talvel Soomes tegutseb neli suuremat loomaaeda, mis kõik on avatud aasta läbi.
Helsingi Korkeasaari loomaaed on liikide ja loomade arvult Soome suurim. Loomasõpradel tasub Korkeasaarit külastada ka talvel, mil paljud loomad end eriti hästi tunnevad. Näiteks naudib talviseid olusid loomaaia uusimate asukate hulka kuuluv Amuuri tiiger, keda võib tihti näha mõnulemas lumehanges. Avastusretke vahepeal saab end soojendada troopikamajas või Aafrika savannide elu tutvustavas hoones. Euroopa põhjapoolseimad loomaaiad Ranua ja Ähtäri, mis on avatud olnud juba vastavalt 30 ja 40 aastat, pidasid oma ümmargusi tähtpäevi 2013. aastal. Ranua talvised staarid on jääkarud ning sünnipäevaks hangitud 14 muskushirve (Moschus moschiferus).
Kõige vilkam elu käib aga siiski Soome looduses, kus elavad põhjapõdrad, hundid, kitsed ning ahmid ehk kaljukassid.
Veel üks loomaaed tegutseb Ida-Soomes Kitees, mis jääb Joensuu ja Savonlinna vahele. Kitee Zoo asub Pyhajärvi ääres Pajarinhovi turismikeskuses. See on suu-
ruselt Soome neljas loomaaed, kus elab umbes 100 isendit kokku 50 liigist. Kodumaistest loomaliikidest on esindatud näiteks karud ja ilvesed, peale selle leidub Kitee Zoos eksootilisi loomi kogu maailmast. Ööbimisvõimalusi pakuvad nii üürimajaked kui hotellid kokku 160 inimesele. Reisile lisab elevust samas asuv veepark. ■
Foto Markku Bussman
TEKST JUKKA ARPONEN FOTOD LOOMAAEDADE ARHIIVIDEST
Foto Mari Lehmonen
SOOME NELI SUURIMAT LOOMAAEDA Korkeasaari Helsingi Ranua Lõuna-Lapimaal asuv Euroopa kõige põhjapoolsem loomaaed Ähtäri Pohjanmaal, 300 km Helsingist põhja suunas Kitee Zoo Ida-Soomes, 70 km Joensuust lõunasse
Talveks valmis? Mida teha: kas muuta end väiksemaks, jääda talveunne või lennata lõunasse? TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD LOODUSTEADUSTE MUUSEUM / MIKKO HEIKKINEN, MARKKU LAPPALAINEN
Loodusteaduste muuseum pakub teadmisi ja elamusi igas vanuserühmas külastajale. Talvealguse eriväljapanek tutvustab Soome looduses elavate tavaliste loomade kohastumisi: kuidas nad leiavad lumisest metsast toitu ja kes jääb talveunne. Näitus on avatud kuni 6. jaanuarini 2014. Kokku on Loodusteaduste keskmuuseumil neli filiaali: Loodusteaduste muuseum, Kaisaniemi ja Kumpula botaanikaaiad ning Mineraalikabinett. Seega pakub muuseum teavet dinosauruste, nahkhiirte, hiiglaslike vesirooside, geoloogia jpm kohta. Loodusteaduste muuseumi püsinäitus läbis hiljuti põhjaliku
uuenduskuuri ning on nüüd tõeliselt ajakohane ja huvitav. Seal saab ettekujutuse kõikide mandrite loomadest, aga ka evolutsioonist üldisemalt. Näitus „Luud räägivad” tutvustab selgroogseid ja nende põlvnemist. Kaisaniemi ja Kumpula botaanikaaedades saab muu hulgas selgeks ka see, kas hiigelvesiroosi leht suudab kanda aednikku ning mida vahvat saab talvepäeval ette võtta troopikasoojas näituseruumis. Ülikooli muuseumi Mineraalikabinet tutvustab maapõues leiduvaid mineraale ja keemilisi elemente. Näha saab ka dinosauruste ajastust pärit ürglindu ja muid põnevaid elukaid. Ja uurida, kuidas tundub maailm tänapäeval läbi mikroskoobi või suurendusklaasi. ■
Saurusepesa Mineraalimuuseumis
KUIDAS LEIDA? Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi Avatud T, K, R kell 9–16, N kell 9–18, L ja P kell 10–16, E suletud. Kaisaniemi botaanikaaed Unioninkatu 44, Helsingi Avatud T, K, R kell 10–16, N kell 10–18, L ja P kell 10–16, E suletud. Kasvuhooned T–P 10–17, E suletud. Iga kuu esimesel neljapäeval 15–17 tasuta sissepääs. Aed E–P 9–20.
Kas vesiroosileht kannab?
Mineraalikabinet Snellmaninkatu 3, Helsingi. Avatud T–R 11–17 ja L–P 11–16, E suletud.
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
turism
9
Marsi suunas Heureka esimene kosmoseteemaline näitus esitab külastajale väljakutsuva küsimuse: „Kes tahaks minna Marsile?”. TEKST JUKKA ARPONEN FOTOD HEUREKA
Kanadas Ontarios tegutseva Science Center poolt kokku pandud näitus „Sihtkoht Marss” (Määränpäänä Mars) tutvustab füsioloogilisi, psühholoogilisi, tehnoloogilisi ja eetilisi probleeme, mis tuleks lahendada enne esimest reisi punasele planeedile. Näitus pakub juhiseid kosmosekirurgia ja maaviljeluse, aga ka sotsiaalsete suhete parandamise kohta. Külastajal on võimalus kogeda Marsil kõndimist, kaaluta oleku mõju kehale ja erinevate tunnete kandumist rühma ühelt liikmelt teistele. Peale selle saame teada, kuidas varjuda kiirguse eest ja ehitada toimivat kosmoseraketti. Paljud Maal endastmõistetavad asjad saavad kosmoseseikluse ajal uue tähenduse: kui normaalne satelliidiühendus Maaga ei toimi või kui toitu peab kasvatama õhupuuduse tingimustes, läheb vaja nutikaid lahendusi. Kas Marsil on elu või on seal kunagi olnud elu? Inimkonna huvi
Marsi vastu võibki taandada peamiselt nendele kahele küsimusele. Inimene on harjunud Maa elutingimustega ja tajub elu olemasolevates tuttavlikes piirides. Marsi äärmuslikud tingimused nõuavad meie arusaamade ümberhindamist. Näituselt lahkudes on uue tähenduse omandanud ka küsimus: „Kas sina läheksid Marsile?”. ■ Kuni 23.3 „Sihtkoht Marss”, teaduskeskus Heureka, Vantaa
Hei, me lendame! Sirius Spordis saab siseruumides surfata ja kogeda kaaluta olekut.
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO ANDREI CHERTKOV
Eelmisel kevadel valminud Sirius Sport on loodud elamusspordi nautimiseks, pakkudes võimalust saada väga erilisi kogemusi – vähemalt nii kaugel põhjas. Seni on tõmbenumbriteks osutunud lainetega surfibassein ning lendamist võimaldav tuuletunnel. Algaja elamussportlane saab proovida bodyboarding’ut, milles liueldakse kõhuli laua laiemal osal.
Flowboarding eeldab juba laual seismist, nagu ka traditsioonilises surfis. Eesmärk on õppida tasakaalu ja liikumist lainevoolus. Põhitõed saab treeneri abiga selgeks tunni ajaga. Lennukogemus tuuletunnelis sarnaneb vabalangemisega lennukist. Õhuvoolu maksimaalne tugevus on 260 km/h, kuid algajad lendavad umbes 180 km/h. Sellises õhuvoolus tõusevad jalad maast lahti, kui natukenegi käsi lehvitada. Tunneli õhuvoolus saab keha asendit muutes soovitud viisil liikuda, kuid see vajab harjutamist – loomulikult treeneri juhendamisel. Lendamist on huvitav ka niisama pealt vaadata. Professionaali etteastet jälgides võib pea hakata vabalt ringi käima. Sirius Sport Resort on avatud T–N 10–20, R 10–22 ja 9–22 ja P
9–19. Esmaspäeviti on paik avatud vaid rühmadele (minimaalselt 20 inimest) ja elukutselistele lenduritele. Koht ise asub Pyhtääl umbes tunniajase sõidu kaugusel Helsingist ida poole, Kotka ja Piiteri suunas. Sirius Sport sobib hästi eraviisiliste ürituste korraldamiseks rühmadele, kuid ka üksikud kliendid on teretulnud. Lennuhinnad tuuletunnelis algavad 85 eurost, mis sisaldab põhikoolitust ja mõned lennukorrad. Surfihinnad jäävad alla 30 euro. Broneeringuid tasub teha varakult, sest siis saab 15% allahindlust. Kõige mugavam on seda teha internetilehel www.siriussport.fi (soome, inglise ja vene keeles). ■
10
aktuaalne
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
Jõulud
on toidupidu Jõulude ajal on kõige tähtsam panna lauale parimad road ja hoolitseda, et toitu jaguks piisavalt.
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD VISIT FINLAND
Soome jõululauale kuuluvad jõulusink, erinevad vormiroad, kala mitmel kujul, puder, praad, maiustused ja jõulukoogid. Peale selle on tõenäoliselt igal perel üks oma toit, mis on alati laual pere kõige olulisemate sündmuste ajal. Jõule peetakse Kristuse sünni auks ja kombeks on käia ka kirikus. Kuigi jõulude kristlik tähendus on paljude jaoks tagaplaanile jäämas, muutub Soome pühade ajal kuidagi vaiksemaks ja pidulikumaks. Poed on kinni ning tänavad ja turud inimestest tühjad. Jõulude eel on aga kõik vastupidi. Siis otsitakse kinke perele, sugulastele ja tuttavatele, kuid eelkõige valmistutakse jõululaua
JÕ ULUSINK Vaja läheb 5–10 kg soolatud sinki (müüaks jõulude ajal turgudel ja toidupoodides nii külmutatult kui värskelt). Sinepikate umbes 1 dl sinepit ½–1 sl suhkrut 3 sl riivsaia nelgiterasid Valmistamine Sink võetakse enne küpsetamist aegsasti sügavkülmast välja. Sink sulab jahedas 2–3 päeva ja toatemperatuuril 10–15 tundi. Liha temperatuur enne ahju panemist võiks olla umbes 10 °C. Sinki võib küpsetada nii lahtiselt kui küpsetuskotis. Temperatuur ahjus peab alguses olema 200–225 °C, umbes poole tunni möödudes tuleks seda vähendada kuni 110 °C. Sink on valmis, kui liha sise-
katmiseks. Kui jõululaupäevaks on valikud tehtud ja toidudki valmis, saabub rahunemise aeg. Soomes kuulutatakse välja jõulurahu, mis kestab mõned päevad 24.–26. detsembrini. Tavaliselt veedavad soomlased pühad pereringis. Paljudel on jõulude ajal kombeks koguneda suguvõsa mõne vanema esindaja poole,
temperatuur on 75–80 °C. Küpsetusaega arvestatakse umbes üks tund iga kilogrammi kohta. Sinepikate Eemalda küpselt, vähemalt pool tundi jahtunud singilt kamar ja pekk. Pintselda sinki sinepiga ja raputa peale suhkrut ja riivsaia. Kaunistuseks võib peale panna nelke, selleks tehakse singi sisse umbes ühe sentimeetri sügavused lõiked, millesse torgatakse nelgiterad. Seejärel pruunistatakse sinki 15 minutit umbes 250 °C juures ahjus, kuni see omandab pealt ilusa sügava värvitooni. Kaste Parima kastme saab küpsetuskotti või pannile imbunud vedelikust, milles on palju rasva. Praevedeliku võib ka üle keeta, lisades sinna koort ja soovi korral paksenduseks jahu.
kus kõik kenasti laua ümber ära mahuvad. Igatahes peavad jõule koos lapsed ja vanemad. Aastavahetust võib vastu võtta koos sõpradega. Kõige traditsioonilisem jõulutoit on jõulusink. See on pikalt ahjus küpsenud sea reietükk, mis kaalub oma kümme kilo ja on peolaua keskne roog. Selle ümber on tavaliselt asetatud vormiroad (laatikkoruokia), näiteks kaalika-, porgandi-, maksaja kartulivormid. Peaagu kindlasti ilutsevad eelroogadena laual kalatoidud nagu soolalõhe ja -heeringas ning kalamari. Ida-Soomes on rahvustoiduks Karjala hautis, mida süüakse ka jõulude ajal, samuti Karjala pirukaid. Neid
■ Jõuluvana elab Soomes
ei saa lauale panna ilma munavõita, mis kujutab endast hakitud ja võiga segatud keedetud mune. Magustoitudest on kombeks süüa piparkooke, ploomitäidisega torte ja šokolaadikomme. Jõulujook on soe glögi ehk maitsestatud vein. Tähtis on, et erinevaid toite oleks palju ja et toitu jaguks pikemaks ajaks. Tavaliselt peab laud olema kaetud tunde ja söömist võib alati pärast väikest pausi jätkata. Ka järgmisel päeval süüakse samu toite. ■
Jõuluvana tuntakse maailmas mitme nime all ja tema kodukohastki räägitakse erinevaid lugusid. Soomlased aga on sügavalt veendunud, et punases kuues kingijagaja on pärit Lapimaalt Korvatunturist. Jõuluvanale kuulub soomlaste jõulukombestikus tähtis roll. Jõuluvana käib ühel või teisel viisil kingitusi jagamas enamikus lastega peredes. Jõulueelsel ajal võib jõuluvana kohata mitmel pool turgudel ja kaubamajades lapsi rõõmustamas.
K AALIK AVORM VIIELE 1 kg kaalikat ½ liitrit vett 2 tl soola 1 tass riivleiba 2 tassi koore ja piima segu 1 muna 3 sl siirupit ½ tl ingverit või kaneeli ¼ tl muskaatpähklit ½ tl valget pipart Koori ja viiluta kaalikas. Keeda soolases vees pehmeks. Jäta keeduvesi alles. Purusta või püreesta kaalikas saumikseriga, võid kasuta ka valmis kaalikapüreed, mida müüakse poes. Lisa piimas leotatud leivapuru, muna, maitseained ja kaalika keeduvesi või vett nii palju, et puder oleks pehme. Kontrolli maitset. Vala segu võiga määritud vormi. Vajuta lusikaga pinnale muster. Puista peale leivapuru ja mõni tükk võid. Küpseta 175 °C juures umbes 1 ½ tundi.
The Baltic
business guide Foto Finnish National Gallery / Central Art Archives / Petri Virtanen
Q Majandusuudised
Starbucks Helsingis
Turismimessil kavandatakse tulevasi reise TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD ANDREI CHERTKOV
Matka 2014 Helsingis ja Tourest Tallinnas annavad võimaluse tutvuda seinast seina reisipakkumistega ühes kohas. Helsingi reisimess toimub jaanuaris juba 28. korda. Osalejate hulgas on rekordilised 80 riiki. Põhirõhk on siiski kodumaisel siseturismil ja kohale tulevad kõik firmad, kes vähegi turismiga seo-
Helsingis on tekkinud üle pika aja jälle kohvisabad. Süüdi on selles Ameerikas alguse saanud ja nüüdseks üle kogu maailma levinud Starbucks keti kohviku avamine. Starbucksi edu saladus on eelkõige noortele meeldivad erimaitselised kohvid. Starbucksi kohvik avati novembris Helsingi kesklinnas Akateeminen Kirjakauppa raamatupoe lähedal Stockmanni kaubamaja naabruses. Täpne aadress on Keskuskatu 1.
kuid teemaks on ikka kõikvõimalik reisimisega seonduv. Kohal on paarkümmend riiki ja Soome on esindatud traditsiooniliselt põhjalikult. The Baltic Guide osaleb mõlemal üritusel. tud. Külastajate arv on stabiilselt püsinud 80 000 juures. Kuu aega hiljem kohtub turismirahvas taas Tourestil. Üritus on oma mastaabilt väiksem kui Matka,
■ 16.–19.1 Matka 2014, Messikeskus, Helsingi 14.–16.2 Tourest, Eesti Näituste messikeskus, Tallinn
VEEPARK KOUVOLASSE Tykkimäki lõbustuspargi kõrvale rajatakse veepark, mille ehitustööd juba käivad. Ettevõte nimega Tykkimäen vapaa-aikakeskus Oy on projekti investeerinud kuus miljonit eurot. Rajatis peaks lõplikult valmima suve alguseks. Veeparki tulevad kõrged liurajad, mitmesugused basseinid ja restoran. Tulevikus on plaanis laiendada ka kämpinguala, kus praegu on külastajate käsutuses viis talvel ööbimiseks kõlbulikku majakest, 35 suvemaja ja peaaegu 100 elektriga varustatud treilerikohta.
Põhjala legendide vaimus Soome kõige populaarsem alkohoolne jook Koskenkorva sai 60 aastaseks. Juubeli auks tõi Altia turule uue Koskenkorva baasil loodud ürdilikööri. Valhalla on tugevalt maitsestatud 35% liköör, mille inspiratsiooniallikaks on Põhjamaade legendid. Väärt jooki saab osta ka Eesti alkoholipoodidest ja laevadelt.
Teine restoran teeb uksed lahti veebruaris Helsingi raudteejaamas, peagi suletava restorani Eliel asemel. Tulevikus on plaanis laieneda pealinnast kaugemale. Üldse on Burger Kingi ketil kokku 11 500 restorani 72 riigis. Esimeste Soomes asuvate Burger Kingi restoranide asukohad on Mannerheimintie 12 ja Helsingi Pearaudteejaam.
Kiasma 15 Kiasma avati Helsingis 15 aastat tagasi. Sünnipäeva auks koostatud näitus „Kiasma Hits” ei ole tavapärane väljapanek, mis keskendub traditsiooniliselt ühele kindlale teemale. Sedapuhku on lähtutud kõikide muuseumitöötajate ja noorte vabatahtlike arvamustest, milline peaks olema üks tõeliselt hea näitus. Nii saamegi näha üle 80 töö rohkem kui viiekümnelt kunstnikult. „Kiasma Hits” on külastajatele avatud Kiasma teisel korrusel kuni 19. jaanuarini ja koomandal korrusel kuni 7. septembrini. Nüüdiskunsti muuseum Kiasma asub Helsingis aadressil Mannerheiminaukio 2.
Burger King maandub Soomes Hamburgerikett Burger King avab Helsingis kaks restorani. Esimene restoran avatakse Mannerheimintiel Stockmanni kaubamaja vastas, täpsemalt restorani Bakers ruumides. Avamine toimub 13. detsembril. Praeguste andmete kohaselt tuleb restorani 120 kohta.
EESTLANE! KAS SINU TÖÖTASU ON ÕIGUSPÄRANE? Võta ühendust Soome õigusbürooga, kes nõustab Sind erinevate tööõiguse alaste küsimuste lahendamisel. Õigussuhete iseloomu arvestades leiame ühiselt probleemidele lahenduse. Meie poole võib pöörduda kõikide juriidiliste küsimustega.
ScanLex Oy Energiakuja 3, 00180 HELSINKI toimisto@scanlex.fi tel. +358 50 344 2844, +372 59 057 419 +358 10 281 3174
EESTIKEELNE TEENINDUS!
12
turi
Aasta 2013 suusakeskus on Koli Koli valiti möödunud kevadel Soomes aasta suusakeskuseks. Tunnustuse taga on vanad head nõlvad ja oluliselt paranenud teenused. TEKST JUKKA ARPONEN
Joensuu lähedal idapiiril asuv Ukko-Koli on tuntud nõudlike suusamägede ning Loma-Koli omakorda vaheldusrikaste nõlvade poolest. Selliselt täiendavad nad ■ Koli ■ Uuendatud Snowpark, reedeti on mäed avatud õhtul kuni kella 21 (17.1–14.2. ja 14.3–11.4), after ski, Ski & Spa buss Joensuust, Koli Relax Spa. ■ Soome kõrguselt kuuendad nõlvad: kõrguste vahe 230 m, laskumise pikkus 1500 m. ■ Kolil on suusatatud 75 aastat! Ukko-Kolil asub ka nn must nõlv, mida paljud peavad kõige keerulisemaks mäeks Soomes. Suusatajate käsutuses on kvaliteetne laenutusteenus ning kohvikrestoran Rinnetupa. ■ Ukko-Kolist kümneminutilise sõidu kaugusele jäävad eelkõige perele ja lumelauduritele sobivad Loma-Koli nõlvad. Lastemägi, aga ka kelgumägi ja puhkepaigad tagavad mõnusalt lumise ja sportliku päeva kogu perele. Loma-Kolis tegutseb ka Werneri suusakool. Lisaks kõigele muule on Loma-Kolil võimalik sõita mootorsaani või koerarakendiga, tegeleda talikalastusega jne. ■ Majutus hotellidest kuni üürimajakesteni.
üksteist suurepäraselt ja pakuvad tegevust erinevatele laskujatele. Koli on seni hoidnud enda kui vanamoodsa suusakeskuse mainet, ilma uuendusteta aga konkurentsis ei püsi. Praeguseks on tehtud kannapööre ja asutud arendama nüüdisaegseid teenuseid, näiteks alustas tegevust Koli Relax Spa. alu „Pean taolist iga-aastast võistlust tähtsaks kogu tegevusvaldlus konnale.Ühed saavad tunnustuko se hästi tehtud töö eest ja teised innustust veelgi intensiivsemaks inn arendustööks eesmärgiga olla ise are järgmisel korral võitjate seas. Erijär nevused võistlejate vahel olid siiski ne väiksed, sest väga paljud Soome vä suusakeskused on kõrgel tasemel su ka rahvusvahelises plaanis,” sõnas žürii eesistuja, Turismiarenduskesžü kuse juhataja Jaakko Lehtinen. ku Teised žüriiliikmed on tänavu Pekka von Herzen regionaalsest Pe järelevalveametist, Jaana Karhila jär Skisport Finlandist, Anne LarilahSk ti Soome Suusakeskuste Liidust, Mats Lindfors Soome LumelaualiiM dust, suusatreener Kari Wahlman du ja Antti Laiho Relaa.comist. ■
KUIDAS LEIDA? Koli asub Joensuust 70 km põhja pool, Kuopiost on Kolini 150 km ja Helsingist 490 km.
Nagu Lapimaal Soome suurimad suusakeskused asuvad Lapimaal, kuid Tahko ei jää neist sugugi maha. TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TAHKO
Tahko on tüüpiline, kõiki tavapäraseid teenuseid pakkuv suusakeskus. Laskumisradu on üle 20, neist pikim üle 1000 meetri. Lifte on 15, seega ei pea kaua järjekorras seisma. Murdmaarajad algavad paarist kilomeetrist ja ulatuvad kümnete kilomeetriteni. Lastele leidub tegemist Werner Parkis, kus asuvad suusakarusell, jääkarusell, lastele mõeldud suusalift ja harjutamiseks algajatele sobiv nõlv. Suusahüppajaid viib megahüppetorni toollift.
Kõik Tahko tähtsamad teenused on koondatud nõlvade lähedaleühe katuse alla
Igasuguste lisateenuste nimekiri on Tahkos isegi pikem kui Lapi suurimates keskustes. Broneerimiskeskuse TAHKOcom Oy kaudu pakutakse külastajatele kõiki tavapäraseid lõbustusi nagu sõit koerarakendiga, mootorsaanimatkad, jäärajasõit ralliautoga, lasketiir, värvikuulisõda, räätsamatkad, talikalastus jne. Ja seegi ei ole veel kõik, sest Tahkos on oluline rõhk asetatud after ski tegevusele. Loomulikult on siin olemas spaa, keeglihall ja restoranimaailm. Erinäoliste söögikohtade seast leiab kindlasti endale lemmiku iga Tahko külas-
taja. Restoranid meelitavad Soome tippartistide esinemisega, karaoke ja populaarsete diskoritega. Ööbimisvõimalusi saab uurida broneerimiskeskuse kaudu ja neid peaks jaguma igale maitsele. Üürida võib luksusmaja või väiksema rannamajakese, muidugi ei puudu ka tavalised hotellitoad ja Alpidele omased apartementhotellid. Majutuskohti on Tahkos kokku 8000. ■
KUIDAS LEIDA? Tahko asub Nilsiäs, umbes 60 km Kuopiost põhja poole, Helsingist on Tahkoni 400 km.
Iga päev pärast sulgemist korrastatakse nõlvu masinatega
sm
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
13
Murdmaasuusataja paradiis Vuokatti maaliline maastik teeb suusatamisest tõelise talveelamuse, kuid tunnelis saab suusatada ka suvel. TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD RUKA
Suusatunneli optimaalsetes tingimustes võib tehnikat lihvida muidugi igal aastaajal, ent kui on soov saada osa Kainuu suurejoonelisest loodusest, tuleb siiski välja rajale minna. Vuokatti suusaradade kogupikkus on 150 km, millest 120 km sobib mõlema suusastiili
harrastamiseks. Valgustatud radu on kokku 32 km. Põhimõtteliselt pääseb kõikidest majutuskohtadest otse rajale, suusahooldusse ja -hoidu. Hooldatud ja sobivaid suuski saab laenutada lähikonnas asuvatest laenutuspunktidest. Mäesuusatamise hooaeg algab tavaliselt novembri keskpaigast, kevadisi lumehangesid saab nau-
tida kuni aprilli lõpuni. Vuokatti 13 nõlva, moodsad liftid, lumelaudurite ja new school mäesuusatajate käsutuses olevad Super Pipe ja street annavad tegutsemisruumi kõikidele huvilistele. Vuokattis on ka FISi nõuetele vastav slaalomirada. ■
MAJUTUS VUOKATTIS Vuokattis saab end mõnusalt sisse seada lähikonna kõrgetasemelistes hotellides – Sokos Hotel asub Vuokattis ja Holiday Club Katinkullas; eksklusiivseid rendimaju leidub ümbruskonnas igal pool.
■ Ruka suusakeskus
Sõit Ruka tõstukiga annab võimsa looduselamuse
■ Möödunud hooajal müüdi tõstukipileteid kaheksa miljoni euro eest, mis viis Ruka aastal 2012 Soome suuruselt teiseks suusakeskuseks. ■ 34 laskumisrada, suurim kõrguste vahe on 201 m ja pikim rada 1300 m. ■ 21 tõstukit, millest viis on tooltõstukid; üks ülikiire kuuele inimesele mõeldud Ruka Express tooltõstuk; 25 400 tõusu tunnis. ■ Kaks suusatarvete laenutust, milles on kokku 2100 tarvikut; 400 lumelauakomplekti ja 200 murdmaasuusakomplekti. ■ Suusahooajal üle 200 suusapäeva oktoobrist maini: tänavu püstitati eesmärk jõuda ajavahemikul 17.10.13–11.5.14 vähemalt 207 suusapäevani. ■ Erinevaid radu on Kuusamos kokku 2000 km, millest 506 km mõeldud murdmaasuusatajatele (53 km on valgustatud). ■ Ruka piirkonnas asub 28 restorani (7803 kohta), lisaks palju kohvikuid. ■ Piirkonnas tegutseb 63 teenusepakkujat. Muu hulgas korraldatakse aasta läbi safareid, mitmesuguseid nädalaüritusi ning pakutakse erinevaid laenutusteenuseid. ■ Kuusamo Troopikas on kolm sauna, suur basseiniosa, veeliumägi ja Angry Birds Activity Park. ■ Kuusamos on majutusteenusena voodikohti (koos üürikorterite ja puhkemajadega) kokku umbes 40 000, millest Rukal asub 23 000.
Soome teine suurim suusakeskus Kuusamos käib igal aastal miljon turisti, suurim tõmbenumber on Ruka suusakeskus. Ruka on üks Soome armastatumaid talviseid reisisihtkohti. Nii käib ainuüksi mäesuusanõlvadel hooaja jooksul tublisti üle 100 000 inimese. Ka paelub talispordisõpru ulatuslik murdmaasuusaradade võrgustik. Aktiivpuhkust saab nautida mitut moodi, näiteks osaledes erinevatel safaritel või suundudes talvisele kalastusretkele.
14 ■ Genesise legend tagasi juurte juures Steve Hackett mängis 1970. aastatel Genesise ajaloolises koosseisus koos Peter Gabrieli, Phil Collinsi, Toni Banksi ja Mike Rutherfordiga. Steve on suurepärane kitarrist, paljude ajalukku läinud laulude autor ning mitmekülgne muusik, kes on lisaks rokile tegelenud ka džässi ja maailmamuusikaga. Steve Hackett on andnud märkimisväärse panuse Genesise hittide tekkelukku, kuid tuntud ka isikupärase kitarrimängutehnika poolest. Näiteks on Hackett edasi arendanud koputamistehnikat (tapping), mida kasutatakse eriti kiiretempolistes elektrikitarri lugudes. Ka Hacketti soolokarjäär on olnud menukas. Ta on andnud kontserte igal pool üle maailma, jõudnud kõikjal ka edetabelite tippu ning müünud mitmeid kuldplaate. 1980. aastatel valmis tal hitiks tõusnud lugu „Cell 151” ning ta asutas koos endise Yesi ja Asia kitarristi Steve Howe’ga GTR nime saanud bändi. Hacketti uusim töö on duubelalbum „Genesis Revisited II”, kuhu on koondatud Genesise parimad lood. Helsingisse saabuval kontserdil kuulebki üle kahe tunni kestval rokipeol just neid. Helsingis annab Hackett kontserdi The Circuses, kuhu mahub kõigest 1500 külastajat. Seega tasub piletid hankida varakult aadressil www.lippupalvelu.fi. 27.4 „Steve Hackett – Genesis Extanded”, The Circus, Helsingi
sündmused
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
Armastust ja unistusi Ameerika bänd Thirty Seconds To Mars toob oma võimsa „Love Lust Faith + Dreams” maailmaturnee Soome. Suurepärase live-esineja mainega bändi oodatud kontsert toimub Helsingis Hartwall Areenal laupäeval 8. märtsil.
■ Peaaegu algupärane Deep Purple Briti hevimetalli ja raske roki vanimate tegijate hulka kuuluv Deep Purple saabub Soome kontserte andma. Oma värskeima kauamängivaga „Now What?!” saab 1970. aastatest pärit bändi näha 1. veebruaril Ouluhallis ja kohe ka järgmisel õhtul, 2. veebruaril Helsingi Jäähallis. Deep Purple’i praegusesse koosseisu kuuluvad Ian Gillan (laul), Roger Glover (bass), Ian Paice (trummid), Steve Morse (kitarr) ja Don Airey (klahvpillid). Kuldaja tegijatest puuduvad kitarrist Richie Blackmore ja klahvpillimängija Jon Lord. Juba 1968. aastal asutatud Deep Purple on müünud üle 100 miljoni plaadi ja teinud palju menukaid maailmaturneesid. Nende muusikas seguneb omapärasel moel bluusrokk, popp, progerokk ja isegi klassikaline muusika. Bändist on saanud omalaadne briti roki institutsioon, mille arvel on mitu kuld- ja üks plaatinaplaat. Bob Ezrini produtseeritud uusim album „Now What!?” tuli välja kevadel pärast seitsmeaaastast pausi. Album on pühendatud eelmisele klahvpillimängijale Jon Lordile. Deep Purple „Now What?!” 1.2 Oulu, Ouluhalli 2.2 Helsingi, Jäähalli
■ Motörheadi kontsert lükkus märtsikuusse Lemmy Kilmister teatas avalikkusele, et bänd peab oma Euroopa turnee lükkama tervislikel põhjustel järgmise aasta algusesse. Detsembrisse planeeritud kontsert Helsingis jääb ära, kuid juba on teada, et Motörheadi ilmub Hartwall Areena lavale 14. märtsil 2014. Detsembrikuisele kontserdile ostetud piletid kehtivad ka märtsis. Pileteid müüakse Lippupistes. Kui uus kuupäev ei peaks mingil põhjusel sobima, on võimalik piletid tagastada Lippupistesse hiljemalt 31. detsembriks. Piletid tuleb tagastada sellesse Lippupiste müügikohta, kust need on ostetud. Lippupiste netipoest ja R-Kioskist ostetud piletid tuleb saata postiga aadressile Lippupiste Oy/ Motörhead palautus, Kalevantie 2, B-talo, 33100 Tampere. Ümbrikusse palutakse lisada saatja kontonumber ja kontaktandmed. Elektroonsed piletid võib saata e-postiga lippupiste@lippu.fi (kirjale lisada kontonumber ja kontaktinfo). Teenustasu ja võimalikke postikulusid ei tagastata. 14.3 Motörhead, Hartwall Areena, Helsingi
Thirty Seconds To Mars suve hakul avaldatud love lust faith + dreams album on kogu maailmas olnud ülimenukas, tõustes Top5 tabelitesse Ühendkuningriigis, Saksamaal, Itaalias, Austrias, Portugalis, Austraalias, Mehhikos, Šveitsis ja Poolas. Ameerikas ja Kanadas jõudis plaat edetabelites kuuendale kohale. Soomes viibis Thirty Seconds To Mars viimati möödunud suvel Hietaniemis festivali Rock The Beach ühe peaesinejana. Praegune turnee astub rekordeid purustanud „This Is War”
Justin Timberlake Justin Timberlake jätkab 30. märtsil oma turneed Euroopas, mille pealkirja on „The 20/20 Experience World Tour”. Maailma edetabeleid kogu 2013. aastal oma valduses hoidnud Timberlake esitab fännidele elektrilist live-show’d. Euroopa tuur sisaldab kontserte Londonis, Pariisis, Zürichis, Berliinis ja Helsingis. Emmy ja Grammy auhindadega pärjatud muusik käivitas maailmaturnee 31. oktoobril Kanadas Montrealis. Turnee rahvusvaheline promootor on Live Nation Global Touring. 12.5 „The 20/20 Experience” Euroopa turnee Hartwall Areena, Helsingi
jälgedes, mis jõudis Guinnessi rekordiraamatusse kõige kauem katkestusteta kestnud rokkturneena. Tookord veetis Thirty Seconds To Mars teel olles kaks aastat ja külastas peaaegu 60 riiki kuuel mandril. Kontserdid olid staadionide kaupa välja müüdud ja ühtekokku kuulas 311 kontserti kolm miljonit inimest. Tookord jõudis Thirty Seconds To Mars kaks korda ka Soomes käia: kõigepealt Helsingi Jäähallis kevadel 2010 ja pärast seda Provinssirockil. Kevadine Helsingi kontsert peaks küll igaveseks meelde jääma.
„Mängime uusi asju oma värskelt plaadilt „love lust faith + dreams”, aga ka lugusid vanematelt albumitelt „This Is War”, „A Beautiful Lie” ja „Welcome To The Universe”. Jagame koos publikuga etenduselaadset õhtut täis üllatusi,” lubab Jared Leto. Thirty Seconds To Mars koosseisu kuuluvad Jared Leto (laul, kitarr), Shannon Leto (trummid) ja Tomo Miličević (soolokitarr, klahvpillid). ■ 8.3 Thirty Seconds To Mars – „Love, Lust, Faith + Dreams World Tour”, Hartwall Areena Helsingi
sündmused
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
15
Bullet For My Valentine klubituur märtsis Briti uuema metallimuusika tipptegijate hulka kuuluv Bullet For My Valentine tuuritab varakevadest alates mööda Soome klubisid. Kevadel oma uue albumiga „Temper Temper” välja tulnud nelik esineb Helsingis The Circuses 1. märtsil koos Sheffieldist pärit bändiga While She Sleeps ja sakslaste hevipundiga Callejón. Bullet For My Valentine on tõusnud viimastel aastatel üheks metallimuusika tähelepanuväärse-
maks nimeks, kelle albumid koguvad muljetavaldavaid kohti edetabelites üle maailma. Walesi bändi läbimurre toimus 2006. aastal albumiga „The Poison”, mida müüdi kuldplaadi jagu. Ka nende teine plaat „Scream Aim Fire” (2008) ja kolmas plaat „Fever” (2010) olid väga edukad. Bändi plahvatuslikud esinemised festivalidel, rokiklubides ja staadionidel on toonud Bullet For My Valentine’ile kuulsust aina juurde. Auhindadest võiks
nimetada Golden God karikaid Metal Hammerilt ja suurepärased seitse korda ajalehe Kerrang! auhindu. Värske „Temper Temper” on silmapaistev plaat ja sillutab ilmselgelt bändile teed veelgi kõrgemale tippu. Helsingisse toob bändi Radio Rock. ■ 1.3 Bullet For My Valentine + While She Sleeps + Callejón, The Circus, Helsingi
■ St. Petersburg Festival Ballet – „Luikede järv” ja „Pähklipureja” Juba mitu aastat on Venemaa üks hinnatumaid balletitruppe St. Petersburg Festival Ballet käinud oma klassikaliste ballettilavastustega Soome publikut võlumas. Jaanuaris paisub turnee aga nõudluse tõttu veel suuremaks: „Luikede järve” saab seekord nautida Espoos, Helsingis, Lahtis, Kuopios, Oulus ja Turus. Peale selle tantsitakse Helsingis ja Hämeenlinnas Tšaikovski jõuluballetti „Pähklipureja”. St. Petersburg Festival Ballet trupp on tuntud oma virtuoosse tehnika ja elegantse tantsumaneeri poolest, millele lisavad isikupära modernsed lahendused. Trupi etendused on pälvinud ülistavaid kiidusõnu nii tantsumeisterlikkuse, kostüümide kui lavastuse eest. Muusika tuleb kaunilt sissemängitud versioonidena lindilt. Etendused R 17.1 19.30 Espoo, Tapiolasali – „Luikede järv” E 20.1 19.30 Kuopio, Musiikkikeskus – „Luikede järv” L 18.1 15 Helsingi, Finlandia-talo – „Pähklipureja” T 21.1 19.30 Oulu, Madetojan sali – „Luikede järv” L 18.1 19.30 Helsingi, Finlandia-talo – „Luikede järv” N 23.1 19.30 Turku, Logomo – „Luikede järv” P 19.1 15 Lahti, Sibeliustalo – „Luikede järv” R 24.1 19.30 Hämeenlinna, Verkatehdas –„Pähklipureja”
Paljunäoline Simple Minds Looga „Don’t You (Forget About Me)” 1985. a üleilmselt kuulsaks saanud Simple Minds saabub aasta alguses Soome. Bänd esineb Helsingis The Circuses 27. jaanuaril. 1977. aastal asutatud Simple Minds on oma erinäolise muusikaga püsinud edetabelite tipus pikki aegu. Nende muusika on jätnud jälje mitme bändi loomingusse, teiste seas on Simple Mindsi inspiratsiooniallikana maininud Manic Street Preachers, Primal Scream ja Mobby. Simple Mindsi enda looming on saanud mõjutusi rokist, soulist, gospelist, funkist, diskost ja klassikalisest muusikast. Laulusõnad on sündinud nii isiklike elamuste kui poliitiliste sündmuste põhjal. Šoti päritolu Simple Minds on oma pika karjääri jooksul andnud välja 17 albumit, millest viis on plaatinaplaadid. Grupi tugev külg ja jätkuva edu saladus peitub mitmenäolises loomingus, milles seas on nii igihaljast meeleolumuusikat kui häid tantsulugusid.
Simple Minds tiirutab siiani aktiivselt lavadel ja klubides üle maailma ning kogub jätkuvalt kiidusõnu haarava esinemise eest. Hetkel valmistab bänd ette uut, veel nimetut
albumit, mis antakse välja järgmisel kevadel. 27.1 Simple Minds, The Circus, Helsingi
■ Viini uusaastakontserdid avavad hooaja Uut aastat tervitab ka tänavu Viini Schönbrunni lossi filharmoonikute (Wien Schönbrunn) sädelev kontsert. Igal aastal saab pidulikku sündmust jälgida Austria televisiooni kaudu miljonites kodudes üle kogu maailma. Kuid Viini filharmoonikud jõuavad aasta alguses mängida ka neljas Soome linnas – Tamperes, Poris, Turus ja kahel kontserdil Helsingis. Schönbrunni lossiorkestri parimatest muusikutest koosnev turneetrupp on publikut lummanud Rootsis, Taanis, Jaapanis, Itaalias, Hollandis, Saksamaal, Hispaanias ja Hiinas. Soomes on Viini uusaastakontserdid lisanud aasta algusse pidulikku sära juba seitse aastat. Kontsertide klassikaline kava on miljonitele tuttav televisiooni vahendusel. Viini uusaastakontserdid on muutunud kohalikust sündmusest rahvusvaheliseks traditsiooniks. Talvisesse turneekoosseisu kuuluvad paljude auhindadega pärjatud bariton Christoph Filler ja Nigeeria päritolu, kuid Austrias üles kasvanud sopran Bibiana Nwobilo. Schönbrunni lossiorkestri noori tippmuusikuid juhatab seekord dirigent Guido Mancusi. Viini uusaastakontserdid 2014 Schönbrunni lossiorkestri dirigent Guido Mancusi, solistid Bibiana Nwobilo ja Christoph Filler 16.1. Tampere-maja, Tampere 18.1. Logomo, Turku 17.1. Promenadikeskus, Pori 19.1. kl 14 ja kl 18.30 Musiikkitalo, Helsingi.
16
ostud
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
Arabia – Soome kvaliteet aastast 1874 Arabia nõud ja muud portselantooted on soomlaste kodusid kaunistanud juba 140 aastat.
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD ARABIA
Arabiat tuntakse eelkõige kui kvaliteetsete lauanõude – näiteks kohviserviiside –, aga ka dekoratiivsete tarbeesemete ja nipsasjade tootjat. Vabrikus on läbi aegade töötanud mitmed Soome parimad tööstuskunstnikud, teiste seas Kaj Franck, kuid Arabia on andnud võimaluse ka noortele disaineritele. Tulemuseks on mitmekülgne ja erinevaid stiilisuundi esindav tootevalik. Mõned esemed on jõudnud klassika staatusse, olles püsinud tootmises kümneid aastaid, kuid samas jõuab igal aastal tarbijani täiesti ka uusi tooteid. Arabia valikus leidubki midagi igale maitsele. Uusim uudis on Angry Birdsi tegelastega kaunistatud kruusid, aga endiselt valmistatakse ka kõikvõimalikke lillemotiividega serviise. Arabia ajalugu algab 1870. aastal, kui Rootsi firma Rörstrand sai loa ehitada Helsingisse portselanivabrik. Asukohaks sai valitud Helsingi piirkond, mida kutsutakse Arabiaks. Rörstrandi huvitas eelkõige Vene turg, kuhu Soomest oli tunduvalt lihtsam pääseda. Luba anti vabrikule 1873. aastal, tootmine läks lahti järgmisel aastal. Alguses valmisid nõud Rörstrandis väljatöötatud kujunduse järgi, mis omakorda tuginesid Euroopa vanade portselanimaade traditsioonidele. Näiteks toodeti
Arabia 140. sünnipäeva tähistab Johanna Kuneliuse retrospektiivne sinivalge dekoor, mis kaunistab Heiki Orvola disainitud 24osalist nõudekomplekti
Arabias aastatel 1876–1950 sarja Fasaan lauanõusid, mille disain jäljendab Inglismaal moes olnud Asiatic Pheasant stiili. Igatahes töötas 19. sajandi lõpus Arabia tehases juba 300 inimest ja Venemaale eksporditi kolmandik kogu toodangust. 1900. aastal pälvis Arabia kollektsioon
Pariisi maailmanäitusel kuldmedali. Pärast sellist tunnustust asuti tootevalikut suurendama ja dekoori lisandus rohkem isamaalisi motiive nagu „Soome vapp” (1903). 1916. aastal müüs Rörstrand vabriku Soome ettevõtjatele, kes alustasid reorganiseerimistöid. Uuendati tootmisprotsesse
ja pandi alus disainikonkursside traditsioonile. Hakati valmistama sanitaarportselani, kusjuures WCpottide tegemiseks võeti kasutusele kiire põletusmeetod, mida sai rakendada ka ülejäänud toodete puhul. Nii alandati tõhusalt tootmiskulusid. 1930. aastatel eksporditi Arabia tooteid juba rohkem kui kolmekümnesse riiki. 1945. aastal asus Arabias tööle Soome disaini juhtfiguure Kaj Franck, kes pani aluse tootedisaini osakonnale. Paljud Arabia tooted on kujundanud Kaj Franck ainuisikuliselt, kuid ta pakkus võimalusi ka teistele tuntud kunstnikele. Suund oli õige, sest nii Francki enda kui Birger Kaipiaineni ja Sara Hopea tööd kogusid 1950. aastatel arvukalt rahvusvahelisi auhindu. Alates 1950. aastatest on Arabia tegutsenud juba väljakujunenud strateegia põhjal, arendades järjepidevalt tootmist ja uuendades kollektsioone. 1990. aastal liitus Arabia Hackmani kontserniga, mille tuntuimad brändid on Iittala, Fiskars, Rörstrand ja Hackman. 21. sajandil on Arabia toonud tarbija ette palju uusi kollektsioone, kuid unustatud ei ole ka vanemaid eriti populaarseid tooteid. Arabia lauanõusid müüvad Soomes kõik kaubamajad, supermarketid ning köögitarvete ja lauanõude kauplused. ■
Johanna Kunelius
■ Kaj Franck (1911–1989)
Arabia kunstnikud koosolekul tehase savikojas (1940. aastatel)
Kaj Franck on üks tuntumaid Soome keraamika- ja klaasikunstnikke. Tarbekunstikooli lõpetas Franck 1932. aastal mööblikujundajana. Elu jooksul jõudis ta koostööd teha mitme ettevõttega, sh Arteki, Nuutajärvi ja Arabiaga. Tema tuntuimad tööd on Kilta ja Teema sarjad ning Kartio klaaside sari. Kilta, mille põhjal hiljem loodi Teema, oli oma aja kohta revolutsiooniliselt lakoonilise disainiga. Tänapäeval kaunistavad Teema sarja nõusid Angry Birds ja Muumid. Kasvav tööstusjäätmete probleem pani Francki rääkima taaskasutusest. Ideaalseks pidas ta sellistest materjalidest valmistatud tooteid, mis pärast kasutamist ise looduses hävivad. Eeskujuna hindas ta kõrgelt Savo rahvustoitu – rääbiseid rukkileivataignas –, mis on üheaegselt nii toit kui toidunõu ja hävib hiljem jääkideta.
Franck oli paljukordne konkursside võitja ning sai elu jooksul ohtra tunnustuse osaliseks, muu hulgas Milano triennaalidel aastatel 1951 ja 1954. Milano triennaali grand prix võitis Franck 1957. aastal.
Tykkimäe lõbustuspark – lastega perede lemmikkoht Arboretum Mustila – Põhja-Euroopa märkimisväärseim metsapark Selle suve uudis on veepark Aqvapark! Kogeda saab kiirust, veemöllu ja suurepärast seiklust. Sobib igas vanuses inimestele, sest Tükkimäki on rõõmus, lõõgastav ja turvaline lõbustuskeskus Kouvolas. Lõbustuspargis on ligi 40 atrakstsiooni ja mängu, mis hoolitsevad selle eest, et tegemist jätkuks kauemaks.
Verla tehasemuuseum – Unesco maailmapärandi objekt...
Lõõgastu ja rõõmusta!
SOKOS HOTEL
HELSINKI Kvaliteetaeg linna südames Naudi puhkust Helsingi kesklinna hubases ja modernses linnahotellis. Linna parimad ostutänavad ja kaubamajad leiad hotelli vahetuslähedusest. Muu hulgas on hotellist kiviviske kaugusel ka Esplanaadi park, Ateneum ja Senatiturg. Meie restoranid Fransmanni ja Memphis pakuvad suussulavaid hõrgutisi igale maitsele.
Hotelli külastajatele
Repovede rahvuspark – Soome lõunapoolseim eramaa-ala Rahvusvahelised spordisündmused: L 14.6. Kymi GP traavivõistlused, 28.–29.6. RX Finland Rallicross MM-osavõistlus.
-10 %
allahindlus Sokos kaubamaja ostudest.
Tere tulemast Sokos Hotel Helsinki’sse!
Kluuvikatu 8, 00100 Helsingi, Soome | Tel +358 20 1234 601 e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi WWW.SOKOSHOTELS.FI >
18
ostud
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
Granit – disainilahendused koju ja kontorisse Rootsi ettevõtte Granit stiilse disainiga toodete omanikuks võib nüüd saada Forumi kaubanduskuses. TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
Originaalsete disainilahenduste poolest tuntud tootemark sündis 1997. aastal. Eesmärk oli luua ja vahendada igapäevaseid tarbeesemeid, mis oleksid ühtaegu kompaktsed, mõnusad ja lahedad. Värvivalik piirdub peamiselt musta, valge ja nende vahepealsete toonidega, millele on vajadusel võimalik kergesti lisada eredamaid detaile. Küünlajalad on siin näiteks välja lõigatud roostevabadest torudest, küünalde jaoks mõeldud süvendid aga leitud mööblifurni-
tuuri seast. Taotluslikult robustsed roostevabad laualambid näivad aga pärinevat tisleritöökojast. Läbimõeldud kinnitusvõimalustega suured ja väiksed asjad võimaldavad otstarbekalt sisustada ka kõige väiksemat kööki. Võluvates purkides, mis ehiksid iga ruumi, saab osta mandleid, sinepit, kastmeid. ■
KUIDAS LEIDA? Granit Kaubanduskeskus Forum, 3. korrus Mannerheimintie 20, Helsingi
Vintage: Soome-Ameerika klassika Kauplusesse Weird Antiques tahakski elama jääda. Õigemini tassida kui mitte kõik, siis vähemalt pool kogu müügilolevast kaubast endale koju. Eriti arvesse võttes viimasel ajal ausse tõusnud vintage-moodi ja igikestvat armastust vanade Hollywoodi filmide vastu. TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
Väärib märkimist, et osa Weird Antiques poes müüdavaid esemeid on leitud Soomest ja osa Ameerikast. Nimelt sõidab kaupluseomanik kord aastas Ühendriikidesse kogumisreisile. Küsimuse peale, mida kõige rohkem ostetakse, korraldab omanik Tomppa Kekäläinen mulle poes väikese ekskursiooni. Kuni
ta annab ülevaate asjade päritolust ja ajaloost, saab selgeks, et ostetakse kõike. Muide, just praegu on eriti populaarne kõik anatoomiaga seonduv: taga otsitakse vanu skelette ja inimese siseelundite mulaaže. Lisaks igasuguseid lennukiosi alustades propelleritega. Hea minek on 1950. aastatest pärit muusikaautomaatidel. Väga suur valik on poes vanu heliplaate, mille hinnad ulatuvad
Ebatavalised pillid ja palju vanu heliplaate
5–200 euroni ning mõnikord kõrgemalegi, kui tegu ehtsa rariteediga, mida kollektsionäärid taga ajavad. Lühidalt, saali keskel on legendaarse Ameerika muusiku ja helilooja Rick Jamesi mootorratas. Selle kõrval draakonikuju Linnanmäki pargist. Samas seisab mängulennuk, millel said lennuelamuse Stockmanni külastavad lapsed aastatel 1950.–70. Ka peremees ise mäletab oma lapsepõlvest seda lennukit. Täielik nostalgiapomm on vintage-lelude nurk. Sisse tasub astuda ka naabruses asuvasse Car Show&Cafe’sse – retrostiilis kohvikut ehib korralik vanade autode ekspositsioon. Paar masinat on ka müügis. Teine naaber – Vintage Design Market – tegeleb vintage-mööbli ja -valgustitega, põhirõhk on Soome disainiklassikal. Müügil on ka muud antiigivärki, ehisklaasi ja väikseid interjöörividinaid. Peaasi on meeles pidada, et pood on avatud kolmapäevast reedeni kella 15–18 ning laupäeviti 11–14. ■
KUIDAS LEIDA? Weird Antiques, Car Show & Cafe Vintage Design Market Tyynenmerenkatu 6, Helsingi Jätkäsaari Suur osa müügil olevatest esemetest on pärit otse Ameerikast
Legendaarse Ameerika muusiku ja helilooja Rick Jamesi mootorratas
Müügil on ka paar vana autot
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
ostud
19
Apple’i esinduslik väljapanek
Suurepärane muusikaosakond: kitarridest kuni DJ-pultideni
Sissepääsu juures seisab vana armeeauto, katusel MiG
Verkkokauppa.com kõik tehnikavidinad ühest kohast Verkkokauppa.com on üks Põhjamaade suuremaid elektroonikat ja arvutitehnikat vahendavaid netikaubamaju. Ja tõeline paradiis neile, kes tahavad esimesena uusimaid vidinaid katsetada. TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
Tuleb märkida, et kaupluse kujunduses on kasutatud samuti tehnikasaavutusi: sissepääsu juures seisab armeeauto ja selle taga punane telefoniputka – täpselt selline nagu Londonis, kuid tegemist on Windafoniga. Esimesel korrusel töötab 24h avatud kiosk, mis annab põgusa ettekujutuse sellest, mida hiiglaslikust kaubamajast osta saab. Valik on tõesti muljetavaldav, piisab, kui öelda, et müügil on 55 000 nimetust kaupa ja seda
kõige soodsamate hindadega. Siin kaotavad ühtviisi kõnevõime nii kergemeelsed noorukid kui kõikenäinud tehnikahullud. Tüdrukuid köidab terve meretäis arvuti- ja telefoniaksessuaare, mis rabavad oma ootamatu disaini ja värvidega: tahvelarvutite kotid ja klaviatuurid, iPhone’i mobiilikotid… Tehnikasõbrad aga naudivad tõeks saanud unistust, sest siin on kõike. Absoluutselt. Igal tuntumal firmal on oma ruum, kus on väljas palju ja korraga: asju, mida me tavaliselt tellime ja mille kätte-
saamist ootame, võib siin kruttida, näppida ja proovida. Loomulikult on suures mahus kohal Apple. Aga ka Acer, Nokia, Cannon, Samsung ja nii edasi. Telerite valik tundub lõputu, silma jääb Philipsi 84” Ultra HD 3D… Lasteosakonnas tervitab külastajat vaat et loomulikus suuruses liigutav ja häälitsev dinosaurus. Lego kõrval on esindatud Meccano metallkonstruktorid, Brio puitdetailid ning tankide ja helikopterite, muuseas ka kaameraga varustatud, mudelid. Pehmete
mänguasjade valik on suur – muidugi ei puudu hiiglaslikud Angry Birdsi tegelased. Ning nukud koos tohutu hulga nukurõivastega. Poes on müügil kõikvõimalikku olmetehnikat, mida ainult ette kujutada võib, sh päikesevalgust jäljendavad lambid ja popkornimasinad. Pluss hiiglaslik muusikaosakond: kõlarid, kõrvaklapid, helistuudio varustus, kitarrid, klahvpillid, DJpuldid. Lisaks suur stend kaamerate ja muu fotokolaga. Eraldi on outlet-osakond, kust leiab päris palju mujal kaupluses
müüdavaid tooteid, kuid hinnad on siin odavamad kuni 25%. 4. ja 5. korrusel tegutseb arvuti- ja mängukonsoolide muuseum. Aga 7. korrusel – sinna pääseb ainult kesklifti kaudu – asub vaateplatvorm, kus peale Helsingi panoraami saab imetleda ka MiG lennukit, millel 15 aastat tagasi lendasid Soome õhujõudude lendurid. ■
KUIDAS LEIDA? Verkkokauppa.com Tyynenmerenkatu 11, otse Länsiterminaali vastas
20
mkm Helsingi
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
MIS KUS MILLAL
e-post: ravintola@merimakasiini.fi, www.merimakasiini.fi. Avatud E–R 11–24, L 12–24, P 12–23. Üle 20aastase kogemusega hubane mereannirestoran. Maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, millelt saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.
Hotell Anna Annankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi. Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.
majutus hostelid Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 962 204 70, faks +358 962 204 747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.
Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950, e-post: forum. rax@restel.fi, www.rax.fi. Avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.
Hostel Academica Hietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6–1.9. Mugav rahvusvaheline hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni neljakohalise toani. Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastadionil; avatud aasta läbi.
hotellid Airport Hotel Bonus Inn Elannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi. Vaid viieminutilise autosõidu kaugusel lennujaamast, kuhu hotellist viib tasuta väikebuss. Naabruses asuvad Flamingo Spa vabaajakeskus ning Jumbo kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka kauemaks. Helsingi keskusse vaid 30 minutit autosõitu. Best Western Hotel Katajanokka Merikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi, www.bwkatajanokka.fi. Kõrgklassi hotell ajaloolises vanglamiljöös. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, eriline õhkkond, rikkalikult põnevaid detaile. Park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei ulatu.
Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Hea asukohaga Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal, liigsete teenuse eest pole vaja maksta. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda; kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringuid saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga. Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili. Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne tänapäevane hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.
kämpingud Rastila Camping Karavaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.
Foto Visit Finland
Hotell GLO Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@glohotels.fi, www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi. Modernne ja urbanistlik elustiilihotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui väljaspool.
Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com. Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.
restoranid Aino Pohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi. Avatud E–R 11.30–22.30, L 12–22.30, P 14–22. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori lähedal, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.
Chico’s restoranid Helsingis asukohad nt Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus; Espoos Iso Omena, Sello, Tapiola; Vantaas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajita’de, quesadillo’de ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.
Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi. Avatud E–R 17–24, L 14–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti armastatud koha.
FishMarket Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket. Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud teise maailma. Mereandidesõbrad leiavad siit kõikvõimalikke hõrgutisi.
Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071. Avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lõhest piprapihvini.
Havis Eteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.ravintolahavis.fi. Avatud E–R 11.30–23, L 17–23, P suletud. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ja põhjamaiseid mereande.
Belge Kluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590, e-post: belge@sok.fi, www.belge.fi. Avatud E–N 11–02, R–L 11–04, P 12–24. Belgia Helsingi südames. Belge Bar & Bistro on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!
Kellarikrouvi Pohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.kellarikrouvi.fi. Avatud E–R 11–24, L 16–24, Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris
Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida lihtsaid ja maitsvaid sööke. Kämp Bar Pohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: sales@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi. Avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab väljuda argipäevast ning nautida klaasikest šampanjat või lihtsalt keset päeva maiustada. König Mikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig. Avatud E 11–24, T–N 11–02, R, L 11–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend. Lappi Annankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com. Avatud E–R 12–24, L 13–24. Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud saami hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida sõbraliku hinnaga klaasikest veini. Restoran Merimakasiini Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel +358 9 607 299, faks +358 9 604 834,
Raffaello Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi. Avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–22. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemeremaade hõrgutisi. Sasso Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunaajal E–R 11.30–14.30, à la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk ehtsatel ja puhastel Itaalia maitsetel. Salve Hietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi. Avatud E–L 10–24, P 10–23. Merehõnguline, hubane, armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks. Teatteringrilli Pohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, e-post: teatteringrilli@royalravintolat.com, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on moodsalt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädalalõppudel brunch’i serveerimine otse lauda. Vltava Elielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi. Avatud E 11–24, T–N 11–03, R–L 10–04, P 11–24. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.
Põhiinfo Soome kohta Info sisserändajatele www.infopankki.fi Norra Inari Enontekiö Kittilä Sodankylä Kemijärvi
Rootsi
Venemaa
Rovaniemi Tornio Kuusamo Kemi
Oulu
Kajaani
Kokkola Jakobstad Nykarleby Vaasa Seinäjoki Pori
Iisalmi Kuopio
Joensuu
Jyväskylä Mikkeli
Savonlinna
Tampere Imatra Rauma Heinola Hämeenlinna Lappeenranta Lahti Salo Porvoo Kouvola Lohja Kotka Turku
HELSINGI
Ahvena- Hanko maa
Eestimaa
Elanikke umbes 5 440 000. Eeldatav eluiga meestel 77 a, naistel 84 a. Ametlikud keeled on soome (91%) ja rootsi (5,4%); venekeelsed elanikud moodustavad rahvastiku koguarvust umbes 1,2%. Kogupindala on 338 145 km2, millest 10% moodustavad veestikud. Umbes 188 000 järve. Ajavöönd GMT +2 h, suveaeg UTC +3. Vahemaad Põhjast lõunasse 1140 km. Idast läände 528 km (kõige laiemas kohas). Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal. Pealinn Helsingis on 611 000 elanikku. Kliima Talv: Lõuna-Soomes –2...–4 °C, Lapimaal –16...–18 °C. Suvi: Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapimaal +10...+14 °C. Majandus Bruto SKT ca 195 miljardit eurot. SKT inimese kohta ca 36 000 eurot. Suured firmad: Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene, Kone. Religioon Evangeelne luterlik kirik 76 %, Soome õigeusu kirik 1,1 %, muud usundid 1,4 % ja ühtegi religiooni ei järgi 21,5 % elanikkonnast. Poliitika President Sauli Niinistö. Täidesaatev võim on valitsusel, mis koosneb 12 ministeeriumist. Valitsust juhib peaminister. Eduskunnas on 200 parlamendiliiget.
Ürituste piletid Lippupalvelu www.lippupalvelu.fi, Menolippu menolippu.fi, Lippupiste www.lippu.fi.
Riiklikud pühad 1.1 uue aasta algus 6.1 kolmekuningapäev 1.5 maipüha (Vappu) 20.–26.6 vahele jääv laupäev on jaanipäev 31.10–6.11 vahele jääv laupäev on kõigi pühakute päev 6.12 iseseisvuspäev 25.12 jõululaupäev 26.12 teine jõulupüha (Tapaninpäivä) Liikuvad pühad 18.4.2014 suur reede 20.4.2014 ülestõusmispüha (ka sellele järgnev esmaspäev on vaba) 29.5.2014 taevaminemispüha 40. päeval pärast ülestõusmispüha 8.6.2014 nelipühad ehk suvisted 50. päeval pärast ülestõusmispüha ELEKTRIENERGIA Soomes on pinge 230 volti ja
sagedus on 50 Hz. Pistikupesad on Euroopa tüüpi (C, F). RAHA Soomes on ametlik raha euro. POST Suomen Posti hoolitseb nii kirjade kui pakkide saatmise eest. Soome Post kuulub riigile ja selle kontorid asuvad kõikides linnades. Postkontorites toimub ka nõudmiseni saa-
KASULIK TEAVE Üldine hädaabinumber 112 (nii politsei kui päästeteenistus).
detiste vastuvõtmine ja väljastamine. Lisaks pakuvad teenuseid paljud nn postiteenindused (asiamiesposti), mis tegutsevad peamiselt kioskite juures. Postmarke saab osta paljudest kioskitest, hotellidest jne. Pakiautomaatidega saab saata pakke Eestis asuvatesse pakiautomaatidesse. EESTI SUURSAATKOND
Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki; sissepääs asub Kalliolinnantie 18. Tel (+358 9) 622 02 88 (9–15); e-post: Embassy.Helsinki@mfa.ee. Konsulaartalituse vastuvõtuajad: E, T, K kell 13–16; N, R kell 10–13. Nõutav eelnev registreerimine. Eesti ja Soome riiklike pühade ajal ning nädalalõppudel on konsulaartalitus suletud. Konsulaarametniku vastuvõtule tuleb eelnevalt aeg kinni panna internetis (klõpsa lingil ja sisesta oma isikuandmed) või telefoni teel (+358 9) 622 02 88 (kell 9–15). Passi, ID-kaardi või muude dokumentide kättesaamiseks pole eelregistreerimist vaja. Välisriigis hättasattunud Eesti kodanik saab töövälisel ajal helistada välisministeeriumi valveametnikule tel (+372) 530 19 999.
Turvaline liiklemine Peamised liiklusreeglid on Soomes samad mis Eestis. Autojuhil peab alati kaasas olema autojuhiluba. Üldised kiiruspiirangud on Soomes linnades 30, 40 ja 50 km/h, maanteel 80 ja 100 km/h (talvel paljudel teedel aeglasem). Alkoholipromille võib veres olla 0,5. Reeglitest tuleb kinni pidada, sest liikluskontroll on tihe. Kiiruspiiranguid jälgitakse suurematel teedel kaameratega. Trahvid tasub ära maksta, sest järgmisel korral võib Soome tulles probleeme tekkida. Parkimine on linnade keskustes tööpäeviti enamasti tasuline. Maksmine käib peamiselt parkimisautomaatide kaudu. Mitmel pool on parkimine teatud aeg tasuta, sellisel juhul tuleb kasutada parkimiskella. Alkoholi saab ainult vastavast poest Soomes on alkoholimüügi ainuõigus riigifirmal Alko. Õlut, siidrit ja muid kergemaid alkohoolseid jooke võivad müüa ka tavapoed ja kioskid, kuid üle 4,7%-lise alkoholisisaldusega jooke saab osta vaid Alko poodidest. Lahjemate jookide ostja peab olema vähemalt 18 aastat vana, kangemat (üle 22%) alkoholi müüakse ainult üle 20aastastele. Alko keti poed on avatud tööpäeviti 9–20 või 9–16. Pühapäeviti ja riiklike pühade ajal on poed suletud. Mõnikord harva võib Alko poode leiduda ka suuremates kaubanduskeskustes. 30 000 elanikuga Savonlinnas on vaid mõni Alko. Söögikohtades on kaasatoodud jookide tarbimine keelatud. Alkoholimüügi ametlik vanusepiirang on kuni 18. eluaastani, kuid restoranid võivad seda soovi korral tõsta.
NUMBRIPÄRING JA MUUD INFONUMBRID 020202 Fonecta, 118 Numeropalvelu, 0100100 Eniro.
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
mkm Helsingi
21
MIS KUS MILLAL
Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net. Avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti! Yume Kluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yume. Avatud T–L 17–24. Yume tähendab kaasaegset Jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.
kohvikud Coffee Bar Helsinki (kohvikukett) Citykoridor, I korrus, Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi. Avatud E–R 7.30–20, L 9–20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas. Karl Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, www.fazer.fi. Avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikueinet või maiustada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891. Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett) Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid. Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi. Avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18. Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.
klubid Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem teave kodulehel. Grand Casino Mikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, e-post: sales@ray.fi, www.gch.fi. Avatud E–P 12–04. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik isikut tõendav pildiga dokument; vanusepiirang 18. Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com. Avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.
19
Alates
80
/in/öö
Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi. Avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elavat muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard. Sportsacademy Kaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi. 1. korrus avatud iga päev 11–03, 2. korrus E–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad kõigile huvilistele tippvõistlustel ja spordiüritustel koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna. Storyville Museokatu 8, Helsingi, tel +358 5036 32 664, e-post: club@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud K, N 20–03, R–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) T–L 18–04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi.Kava kodulehel. Tavastia Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi. Avatud P–N 20–01, R–L 20–04. Soome mainekamaid rokiklubisid. Esinemiskava kodulehel. Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi. Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi. Elav muusika reedeti ja laupäeviti. Täpsem teave kodulehel.
pubid/õllebaarid Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90. Avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03. Traditsiooniline Inglise pubi, nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar. Gaselli Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85760, e-post: pubgaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli. Avatud E 16–01, T–N 16–02 (03), R 16–03, L 18–03. Helsingi populaarsemaid pubisid. Lai valik kraani- ja pudeliõlut. Kitty’s Public House Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi. Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22. Britilik pubihõng ja lai valik jooke Citykoridoris Helsingi kesklinnas. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiab kindlasti sobiva. Traditsioonilised pubimängud ja telerid, kust võib jälgida Inglise meistriliiga võistlusi. Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi. Avatud E–L 10–04, P 12–04. Euroopa 50 parima Iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iiripärast elavat muusikat kõigil nädalapäevadel.
Sir Eino Eteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5770, e-post: sireino.helsinki@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres. Sir Einos saab ka väga hästi süüa. Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi. Avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja õllekõrvane.
kaubanduskeskused Reeglina on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Samas võib esineda erandeid. Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubanduskeskuse kõrval) Vantaas, www.flamingo.fi. Avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa ja tervisekeskus, keegel, kino, eripalgeline restoranimaailm, ööklubi, show-restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa, 800 tasuta parkimiskohta. Forum Mannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Südalinnas Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik ihaldusväärseimad brändid. Iso Omena Piispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse. Itäkeskus Itäkatu 1–7, Helsingi, tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid. Jumbo Vantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus.
Kamppi Urho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubanduskeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi uksed on avatud varahommikust hilisõhtuni. Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke. Kluuvi Aleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kaubanduskeskus Senaatintori läheduses, kus muu hulgas leidub huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab! Kämp Galleria Kluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes. Sello Leppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi. Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.
koos lastega Fallkulla koduloomapark Malminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095, e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi – lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi. Gardenia-Helsinki botaanikaaed Koetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi. Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi Ülikooli filiaali lähedal. Aasta läbi avatud kasvuhoonest avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks muudavad Gardenia aiad, sh Jaapani aed, roosi- ja pojengiaiad. Mitmesugused näitused ja üritused. Heureka teaduskeskus Tikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi. Kõik inimesed on uudishimulikud – meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemusse ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki
Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii laste kui ka täiskasvanute ellu. HopLopi seikluspark Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi. HopLop on aasta läbi avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta. Korkeasaari loomaaed Mustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi. Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väiksed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põder, tundraöökull ja muskusveis – veedavad aega õues nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine. Linnanmäki lõbustuspark Tivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva! Megazone Energiakatu 3, Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles. Sea Life meremaailm Tivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba üle 1,2 miljoni külastaja. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas võib näha 10 hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku on meremaailmas üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit. Serena veepark Tornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com, www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna- koobastik, mida tasub ilmtingimata külastada. Seiklushall Huimala Juvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta. Suomenlinna Tel +358 9 684 1880, e-post: info@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi. Kauppatorilt veebussi või praamiga Musta-
KÕIK HELSINGI KIUSATUSED ON KÄE-JALA ULATUSES, KUI ÖÖBID EUROHOSTELIS, HELSINGIS KATAJANOKAL. Meie hinnad on väga taskukohased ja sulle jääb rohkem raha Helsingi kogemuste jaoks. Mida varem broneerid, seda soodsamalt ööbid. Küsi ka soodsaid töönädalalõpu pakette!
saarele. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega ja kuue muuseumiga, nautida parke, merd ja saarestikuloodust. Suomenlinna pakub ekskursioone giidiga, näitusi ja kauneid käsitööesemeid. Suvel toimub häid üritusi, nt Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele programmile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht. Tropicario troopikamaja Sturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade moodsaim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, troopilisi linde ja kalu.
lapsesõbralikud muuseumid Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi, www.luomus.fi. Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16, E suletud. Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt. Päevalehe muuseum Ludviginkatu 2–4, Helsingi, tel +358 9 122 5210, www.paivalehdenmuseo.fi. Avatud T–P 11–17. Muuseumist saab teavet ajakirjanduse ajaloost ja ajalehe tegemisest. Lastemuuseum Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi. Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil. Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi, www.teatterimuseo.fi. Avatud T–P 11–18, K 11–20. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas. Leikkilinna – Soome Mänguasjamuuseum WeeGee näitusekeskus Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo, www.lelumuseohevosenkenka.fi. Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17. Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju XX sajandi algusest tänapäevani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.
Soome viis suuremat linna Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiate järgmistelt aadressidelt. www.visithelsinki.fi www.visitespoo.fi www.tampere.fi/matkailu www.vantaa.fi www.turkutouring.fi
p. (09) 622 0470 www.eurohostel.eu
22
mkm kultuur
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
MIS KUS MILLAL
Klubi
Muuseum ja näitus
Kuudes Linja
NB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!
Hämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.
Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T–P 16–02. Elav muusika kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.
Nosturi Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi Muusika- ja kultuurimaja Nosturi Hietalahtis pakub head muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel!
Sätendus ja sära Ameerika glam rock’i saadik Steel Panther on peagi jälle Soomes. Vähemalt riietuskoodi pärast ei pea muret tundma, sest on teada, et bänd ilmub kohale rõvedusi, kõva pidupanemist ja roki suurt sõnumit ülistava turnee „Spreading The Disease” käigus. Nähtus lööb õitsema 19. veebruaril Tampere Pakkahuones. Loomulikult on Los Angeleses Sunset Stripil asutatud Steel Panther n-ö a live one juhtum. 1980. aastate lõpu juuksehevisse respektiga suhtuv bänd on saavutanud kogu maailmas suure populaarsuse ja seda mitte põhjuseta. Steel Pantheri käilakuju Michael Starr on laulnud omal ajal L.A. Gunsis ja kitarrist Satchelli tuntakse ka Rob Halfordi Fight kooslusest. Kuigi bänd ei võta ennast väga tõsiselt, on selle muusika ja seaded alati täiuseni viimistletud. Steel Panther kummardab oma žanri kuningaid, kes sammuvad Mötley Crüe ja Poisoni hiilgavates jälgedes. 19.2 Steel Panther, Pakkahuone, Tampere
Amos Andersoni Kunstimuuseum Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi, avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17. Kuni 10.3.14 Metsaretk, koguperenäitus
Kunstimuuseum Ateneum Kaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi, avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17. Kuni 9.2.14 Järve lummus, Tuusulajärve kunstnikeühendus Kuni 22.3.14 Fookus: 125 aastat nüüdiskunsti Kuni 2.3.14 Rafael Wardi 14.3.14–7.9.1 Tove Jansson
Storyville
Disainimuuseum
Museokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi, avatud E–L 20–04. Euroopa paremaid džässiklubisid. Mängivad nii Soome kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajuncreole’i köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.
Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi, avatud suvel 1.6–31.8 E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18). Põhinäitus „Soome disain” 24.1–11.5 Henrik Vibskov 24.1–23.3 Shop Show
Tavastia
21.12 20 28.12 20 30.12 21 30.12 20 3.1
20
5.1 11.1 14.1
20 20 20
16.1
20
3.2 16.2 22.2 11.3 18.3 22.3
20 20 20 18 20 20
Don Johnson Big Band, The Winyls Roope Salminen & Koirat feat. Lieminen The 69 Eyes Helldone 2013: HIM, Pertti Kurikan Nimipäivät, Beastmilk, Odalisque Alamaailman Vasarat, Hidria Spaccefolk Crazy World, Mind Of Doll Kolmas Nainen, Neiti Rubinstein Kylesa (USA), Sierra (Kanada), Jagged Vision (Norra) U.K. Subs, T.V.Smith (Ühendkuningriik) Nina Persson (Rootsi) Bonobo (Ühendkuningriik) Psychic TV/ PTV3 (USA/Inglismaa) An Cafe (Jaapan) Anna Calvi (Ühendkuningriik) Uncle Acid and the Deadbeats, The Oath (Rootsi/Taani)
Hakasalmi villa Helsingi Linnamuuseum/Karamzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444, avatud K–P 11–17. Põhinäitused „Helsingi areng”, „Hea kodanik”, „Soome disain”.
Helsingi linna kunstimuuseum Tennispalatsi Salomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi, avatud T–P 11–20.30. 4.12–26.1
Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi, avatud T 10–17, K–P 10–20.30.
Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04. Restoran, baar ja ööklubi. Elav muusika reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.
EMMA
Kontsert Lisateave www.livenation.fi 15.12 19
Depeche Mode, The Delta Machine Tour, Hartwall Arena, Helsingi 16.2 19 All Time Low, The Circus 8.5 18.30 Nine Inch Nails, Hartwall Arena, Helsingi 18–19.5 19 Robbie Williams, Hartwall Arena, Helsingi 30.5 18.30 Aerosmith – The Global Warming World Tour, Hartwall Arena, Helsingi
Play – Mediataiteen tähtiä
Nüüdiskunstimuuseum Kiasma
Foto Visit Finland
Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P–N 21–02, R–L 21–03 juhul kui teisiti ei mainita. Soome mainekamaid rokiklubisid. Täpne kava kodulehel!
WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum/, avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20. Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest Kuni 2.3.14 JAA/EI/POISSA – kogu tegelikkus
Kuni 23.2.14 Mika Taanila, ajamasinad Kuni 23.2.14 Erkki Kurenniemi, 2048. aasta poole 7.2–21.4.14 Ars Fennica 11.4–7.9.14 Alfredo Jaar
Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi Kuni 23.3.14 Sihtpunkt Marss
Seurasaari Vabaõhumuuseum Seurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti),
www.nba.fi/fi/seurasaari. Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8); E–R 9–15 (15.5–31.3 ja 1.9–15.9); E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).
Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuseo.fi/, avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17. Püsinäitus Soome maalikunsti klassikast.
Soome Postimuuseum Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo, avatud E–R 10–18, L–P 12–17. Põhinäitus Jutustusi Soome Postist.
Soome Klaasimuuseum
Soome Rahvusmuusem
Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar–detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.
Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm
Alvar Aalto Muuseum
Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid. 1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil. 3. korrusel käsitöötuba Vintti avatud T–P 12–16.
Alvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi, avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E. Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt. Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.
Soome Spordimuuseum Olympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi, avatud E–R 11–17, L–P 12–16. Enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.
Teater/muusika Finlandia-talo Mannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.
Helsingi Linnateater
Festival
Ensi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi
Soome Rahvusteater Lisateave www.festivals.fi 10.–11.1 23.–25.1 25.1–9.2 16.–23.2 5.–9.3 7.–23.3 12.–15.3
Folklandia-kruiis, Helsingi-Tallinn Tomatteja! Tomatteja! Stand up-festival Tunturitomaatit, Ruka Lahti laste talvekarneval, Lahti Kokkolan Talviharmonikka, Kokkola Tampere filmifestival, Tampere Oulu muusikafestival, Oulu Tomatteja! Tomatteja! Stand up-festival Tampereen Tomaatit, Tampere
Mess Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi 13.–15.12
Koira 2013, Soome suurim koeraüritus 8.–10.1 Lääkäripäivät 2014, meditsiinimess 16.–19.1 Matka 2014, turismimess 17.–19.1 Caravan 2014 22.–23.1 Next Step 2014, koolitusja töömess noortele 7.–9.3 GoExpo 2014, sport ja vaba aeg 7.–9.3 Kalastus 2014, kalapüügimess
Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi
Savoy-teater Kasarmikatu 46–48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy
Soome Rahvusooper Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi Ooper, ballett ja kontserdid täiskasvanutele, noortele ja lastele.
Tampere Ooperiteater Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkester Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.
23
mkm kultuur
T H E B A LT I C G U I D E ™ TA LV 2 0 1 3 / 2 0 1 4
MIS KUS MILLAL Munkkiniemi
Pasila
Herttoniemi
Vallila
Alppiharju Kallio
Reijola
TakaTöölö
Seurasaari
Kaubanduskeskused
Kulosaari Mustikkamaa
1 Kauppakeskus Ruoholahti, Itämerenkatu 21a
VironKorkeasaari niemi KatajaKampinnokka malmi Lauttasaari
Laajasalo
2 Kamppi, Urho Kekkosen katu 1 3 Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9
Ullanlinna
4 Forum, Mannerheimintie 20
Helsingi kesklinn
5 Stockmann, Aleksanterinkatu 52 Vega
P länääskyrn S lahuviden k
Harju katu
To
o Vilh n
Sö rn äis ten ran tat ie
uja
atu
Lin tul ah-
ge rk
Pe n
Ria tonkl- Eläin j lä Tuulen äk .kj surun kj
Tavastvägen
Vääks
Kustaankatu
tori
ka tu
th an in
Po r n b. ranta
ellamo nk atu
t
o nt
rkke
Pe ng erk
ak am Sat
enk atu
Pohjo isrant a Olympia terminal
itu ri
Mannerheimintie 19A
Muuseumid
WC
1 Helsingi Linnamuuseum, 2
ioli Kall
- nP
e toti uis
atu
ivo Karn h
Erottajankatu 7
Kinod
Pon. Siltat
ot Oik
Kylpylän aukio
WC
3 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 4 Design Forum Finland,
Kaivokatu 2
nnant
Pu ist ok
Mannerheimintie 53
12 Hesburger, Töölö
5 Ateneumi kunstimuuseum,
Kaivopuistonranta
tie Ehr enströmin
k ion Su
Fr
It. Papink
Papink L.
atu ink str én
Ca
on
pp ika tu
-K od in
E.
at u
St ur en k
e
Al
Suvann on t
K nin ajaa k -
on k
He T in saaammolan r i k H en ka Tiv go an k tu olit nk Ink ie o liti
inkat u
Ve sa nn
L ke iuku rin la kj aVe n Ru tiili nk laa lla j k Tr erin av err kj sik uja
S m aiaa nk
Ve turitie
Tiv o
Siu nti on Ko k tka nk
Laivurinrn
Eteläsatama
I
sto
La i
nla
e täin
C. t We n c li nkt sel- t
Hie
atu
Lapuank
mehTeyönk Laste kodin nk Lapin rinne
Kr
katu
Vyökatu
Luotsi-
11 McDonald’s, Töölö
Bulevardi 40
Pui
Merisatama
Teollisuuskatu 6
Laivastokatu
Katajank
Sau kon ki
K ranatnava a -
Katajanokka terminal
Is o
dekj
Helsinginkatu 28
10 McDonald’s, Teollisuus
ka
KAIVOPUISTO Kaivopuisto Eh ren str öm int ie
Siltasaarenkatu 12
9 Hesburger, Kallio
na uunuvKauppiaank vak uor Ka atu enkat taj an u o
u kat llan
n Vaih
Mariankatu
Ritarikatu
-
Itäine
Meritullink
Halkolaituri
Ka
derint lan
an k
Kasarminkatu 19
8 McDonald’s, Hakaniemi
nsi iva
atu Merik ranta n a atam
6 McDonald’s, Kluuvi 7 Hesburger, Kasarmitori
La
Sirpalesaari
Laivastnajank varu
katu
u
m felt int
Töölöntorink
k-
seCalo nk ni u
nnaksent ta k a
K
u tu nkaatu manink
u
ski ö
Nor den
tu
ka ck in
bä
Ste n
saar ent
d strands Sa n
Aspnäsg
Maurink
Snell-
Katajan puisto
aukio
ytpolk
ri k
sa
Sirpalesalmi
Neits
atu enink Kapte inkuja Pietar akatu Huvil akuja Huvil inkatu r Laivu
Horn
Eh
Me
teVads j nank k täjän npyy
WC
Arg e
WC
in-
Itämerenkatu 14
2 Hesburger, Tennispalatsi
Kluuvikatu 7
terminal
ie tim Raeank h
nk
uri
nk
Ka
u akat
k iehen Peräm
kk Tela
ee Hylk
Meris
Pietar
1 McDonald’s, Ruoholahti
Vuorikatu 14
Makasiini terminal
Tähtitorninvuori
u Tehtaankat
Kiirsöögikohad
Tervasaare
1
tu inka itorn Täht Muuk al. atu henk ie im Pyhän r t o u V Henrikin Mylly
ULLANLINNA
Tivolinkuja 1
Hanasaari
Kaivokatu
Bernhardinkatu
Kaartinkj
Hammarskjöldintie 1 A
11 Linnanmäki lõbustuspark
Hakaniemenranta
kuja en
is ja teh ku Ve kin Nä
Hallitusk
Senaatintori
Kopernikuksent
nk
Jääkärink
e or
Agr i
2
Kasarmikatu
Johan- J.kj neks.t k Tarkk’ampujan
7
k
nkannas WC
Rauhankatu
Eteläranta Unionkatu
atu
vuorenk
rti
be
e eh u mi kat n e r i o M vu er tu M Puna ka en eh i WC m tu ka änTehtaanrsi p u e P S puisto u Tehtaankat tint fel elEd ik k ansRehbinder Muanrenkatu Spertie int sa in Engeline- atu k aukio n r e k H aren o sa r J. Ah re n sv A ä r d i nti e taBirisigk a E la ta tu iranran ta nran a Eir Pyhän
Ullanl.k
Korkea-
Al
. Kiv
atu nk
Kasarmikatu
t ak Ra
atu
n.k
ink
u np
rik ed Fr
ob
Fabianink
Erottajank
atu
nk
Ro
i ert
For d
in k
Si
k
tu ka
ink
rti
lah
tu ka WC
ren
Maneesik
E. Makasiinik
P. Roobertink
n
PUNAVUORI
Birgitan puisto
Flemingink
gin or
an
rik
be
atu
nm
de Uu
Iso
sk
Kaarlenk
Ge n An
ed Fr
Al
et a
i ard lev Bu
k aan
10 Helsingi talveaed
KRUUNUNHAKA
P. Makasiinik
4
Nordenskiöldinkatu 11-13
saa
5 Hesburger, Kaisaniemi
KAARTINKAUPUNKI
Kasarmitori
na
4 Hesburger, Rautatientori
Liisankatu
1 Pohjoisesplanadi WC Eteläesplanadi 4 Kanava Rikh.
Ha
Savilankatu 1B
9 Helsingi jäähall
Fredrikinkatu 65
WC
WC
Parruk
kj
Kruun.
Kirkkokatu
2
6
L in tul a
3 McDonald’s, Forum
Vironkatu
Fabianinkatu
Keskusk
5
ie
3
Ludv.
Sinebrychoffin puisto
a all
Maneesik
76
Helsinginkatu 58
6 Sibeliuse skulptuur, park
8 Finnair Stadium, jalgpalliplats
Kirja työn.k Kristianink
l t av.penger
Yli- opistonkatu
Aleksanterinkatu
int
eim
M
Mikonk
rh ne an
3 Kaivokatu 5
Vuorik Kluuvik
M
Rautatientori
Lutherinkatu 3
5 Helsingi Rahvusooper
Paavo Nurmen tie 1
ja
hd den enk
Oikok
1 5 iem n isa Ka
WC
Aurorankatu 6
4 Temppeliaukio kirik,
Mannerheimintie 20
nkatu ore avu Silt Yliopisto
KLUUVI
M
Senatintori
3 Parlamendihoone,
Haka-
J. Ste
Botaanikaaed
ie int
eim
k
ink am nk rah de Ab
Hi
ll i o Ka
H.
ta
-
erh nn Ma
in rg
la
ja
j
ank
vak
4
nk
2
Munkkisaari
Mat asalmal enkj
ntie anieme Kais
in mzin Kanrata ra
atu
e -b
k tin ro n n Lö 2
le
Siltasaarenk
önk
ee Frsenk
.k
ed Fr
de
ku
nok
n kj
van
tu ka
Alp.rn
l Töö
V. Stoolin k atu
-
din
Ah
kon
Jätkäsaari
Länt. Alp.rn
atu
y Kö
Hietalahti
Länsi terminal ar e
tu ka
WC
ta hde nran
Sau ido
se Po
tori
enlah ti
nk
Siltavuoren- niemen silta salmi
Kaisaniemi
r jö k Y katu 4 on Sim
ans k Ka ulu Kampin- ko
Hietalahdentori
WC
LÄNSISATAMA kj nin
E
Ka
ja
aj tta
er
niki
kk Ke
U.
k enWC
hd
la ho
Saarin.k
k lön
ne Ru
ank
am
ja ku
jan
po
sat nsi
Lä
Mi
Hietasaarenku
ssi
uja
Siltasaarenkärki
ö Tö
atu
e ta Hi
Me
k ön tyt ssi e M Selkämeren- katu puisto ojan p iva La
k
atu
Santakatu
tu
nta
ara
WC
o Ru
Rusokkikj
1
nk
en os
2
Kamppi
lahde
La te nkodsin k
Ruoholahdentori Kanal
l Jaa
Ruoholahti
Santa kj
Selkämerenka
Kellosaarenk WC Kaapelitehdas ta arenran Kellosa
Itäm.kj
Harma
Loisto kj
Kasuunikj
Länsisat.k
Kaapelipuisto
M
Wallinin
nk
senk
Lapinlahdent Kappeli Ortodoksinen hautausmaa
Ruoholahti
M
lo-
KAMPPI
Lapin
Siltasaari
Pitk änsi llanr an
Sörnasstrandv
iankj
Kanavakatu 1
2 Helsingi Toomkirik,
nku
Ka
kj
Allotr
Vaatamisväärsused 1 Uspenskij Katedraal,
7 Olympia staadion ja vaatetorn,
Käe
Torkelinmäki riSnakka-
ku
k ko tik R is Eläin lä Plazan kj
Vil ho nv vuorenk u j
Näkinsilta nie a k WC Ha enk Hakaniemenranm ta Hakaniemenranta
Kaisaniemi
Mauno Koiviston aukio
k
a katuS
Marian sairaala
m
nta .ra töp s ä Sä Paasi- 8 vuorenk
Vilhonk
M Sörnäinen
Aleksanterinkatu 9
V
ik lin Väinö uka ja WC Tannerin tu Ha kenttä ap an e Pannunti Heli-äisp iemen e kakune k m puistikko
ä M H
Kaisan iemen ran ta
3
3
es
lin ja
lin ja
i-
Vi id
Hakaniemi
Mannerheimin aukio
n mo
Ka
nja
Puut.
a ror Au
u kat tie tu uta tieka a R uta Ra 2
Po eläin Et Malm in
tori
Itämerenkatu
Da
Perhon- katu Hietaniemen katu
u Porkkalankat Itämeren1
a-
co la
s li as
Eläintarhanlahti
nlahdenk ölö Tö
Arkadiankatu
n
renk aa- Lepakon s i aukio lm Sa
Mus eok tu ka n ri 3
Ki
6 Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29 7 Kauppakeskus Kluuvi,
Lauta tarhan k Pääsk Junatie ylänk Kulmav a tu .k
rink po na
Aad ninkatu anze rkkelinkatu linkj
KALLIOArgnkicolank
Ko lm
niem
nk
katu
Vaasankatu
Harju
äintarhantie
Kaisa
gm
rik
Leppä suonk oine en hj
Sairaala
at u
ula tu ka
Sam
Lapinlahti
9
en
WC
is Ki ven
Brahen puisto
Ne ljä
3
inlandia Finlandia al alo Talo
WC
lek s
To in
El
Museok
Luth e
Länt. Brahenk
tie din jöl sk ar m m Ha
tie
ie us Ru
Väinämöisen urheilukenttä
atu
I lm u ari nkat
nk
Hietaniemen hautausmaa
atan eling Mech k
me
si l inj a
atu
r- Helsinginkj WC Kaa lenkj tu Kallion inginka Ha rju urh. kenttä Hels olfink
Kaupunginteatteri
Tunturika tu Temppelikat u monk 4
öisen
nie
äm Väin
et a
riont
Hi
remato
en Nurm
int
ETU-TÖÖLÖ
ok Muse
W lin alink j
En
5 1
Oksa
Marta Ypyän aukio
WC
o Apoll nk
inen Etelä
mäki
ym Mänt äen t
Döbelnink tu rianka Hespe nkatu a ri e Hesp
nen Pohjo
ALPPIHARJU
ng lsi He
Tykistö nk Sandelsi nk
TAKA-TÖÖLÖ
j
11 Linnan-
10
hk Ta
Paavo
atu
lön
Hyks Psykiatria keskus
atu Kesäk
lik
länk Rahvusooper Kive Töölönlahti
k sen
Kivelän sairaala
Helsingi talveaed
Mäntymäen WC kenttä
sen
ö Tö
Sib
uk eli
WC
Sigurd Frosteruksen puisto
12WC
eim
Merikannontie
Taivallahti
WC
Sibeliuksen puisto
Toivo Kuulan puisto
7
tu ka
Topeliuksenpuisto
k eliu Top
6
uk eil
ink nth
WC
ja Ra
Mechelingatan
tie on
n an
ntie
Kajanuksenk Kajanuksenk
linna
rik
Me
e arentti Rajaasa
M
Ca
en-
k Linnankosken tu ka ton lis a m Eino Leinon k Hu
L innankoskenk Humalluodon puisto ie
h rh Ur ne an
a
nn
k n jer ckin tst yb e va s Las Ta ael L t ik Mi
atu
Kalliolanrn
Olympia O St tadion Stadion
viSaank l u-k u R an s
nk
Lenininpuisto
Tiv o
sk
ve
Kirstink Kirstink
Mi
ank
Ki
Viipurikatu WC Vesilinnank
Alppila
Uim as potladion ku in-
Finnair Stadium 8
nkat
k Me
siPaiavenk k
Meilahden sairaala
ldi nk
lin
nk
ivä nk Päinna sseniur ksenk
MEILAHTI
9
Reijolank
Po r Lo voon v ii k a sa nk tu
Alppipuisto
Malm inrn
ul nt
k
Jäähall Jää ähall
11
ik a tu
is
Kirstinkj
lö
in
Eläintarhan urheilukenttä
diont en Sta Pohjjoin
ilu ka tu
ö Tö
an
Laakson ratsastuskenttä
Käpylän kuntoutuskeskus
Karjalan-
ek s
.kj
Ur he
k se eliu Top
H
a Kirjasto art m
Laakson sairaala
ontie
ie
ur
uks e
int
Vi ip
Cygn ae
äk
Lä
eim
n är i
uu
Al
ks Vää
ntie
laj a
erh
Auroran sairaala
u kat
llis
t in t rta en Vi ine Ro
Pih
an n
Te o
Ni ian ls ok en iänk N tie at u
To
M
Sipoonk
ne
tu inka rion
Pa
LAAKSO
tie an ur Ka - I EHau nga a rn na h sa Peant t rint ont lav Eli j lun v ie ie mä . sä en Ou Suv tä- ent nt ka Va tu Mänt Ähint itele t r e ä n l Ke naj K hja ur an uu tie Lo nt Vallilantie e i t Päijänilan teent Vall t n e e nt ä j i Pä Sat t am yn a ra 10 dan A k
älkä
k
tilan lkka
1 Kinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2 2 Maxim, Kluuvikatu 1 3 Tennispalatsi, Salomonkatu 15
Teatrid 1 Rahvusooper, Helsinginkatu 58 2 Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27 3 Linnateater, Eläintarhantie 5 4 Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48
c
Rongijaam
' ) 2 8 ) 6 - 2 2 6 ) 7 8% 9 6 % 2 8 7
Restoranid linna südames. Teretulemast! Restaurants in the city center. Welcome!
Aleksanterinkatu
ie int eim erh nn Ma
22
66 55
11
1) König Helsinki Mikonkatu 4
Mikonkatu
3
Wanha Kauppakuja
Stockmann
Keskuskatu
Kaivokatu
2) La Famiglia Keskuskatu 3 3) Raffaello Aleksanterinkatu 46
Pohjoisesplanadi Eteläesplanadi
4) Sir Eino Eteläesplanadi 18 5) Tapas BarCelona Wanha Kauppakuja
44
6) Gaselli Wanha Kauppakuja
%aar K||k Lõunabuffee Karaoke g|klubi
1
König Helsinki Mikonkatu 4
2
Sir Eino Eteläesplanadi 18
La Famiglia Keskuskatu 3
3
Hispaania stiilis tapas baar Lõunabuffee
Elav pubi Lõunabuffee Nädalalõppudel mängib muusikat DJ
4
9ahemere k||k %aar Lõunabuffee
Hubane pererestoran Pi]]a Pasta Lõunabuffee
5
Tapas BarCelona Wanha Kauppakuja
Raffaello Aleksanterinkatu 46
Pubi ®lu Siider Soome popmuusika
6
Pub Gaselli Wanha Kauppakuja