3 1 0 2 / s i süg
Lehes
*Intervjuud õppealajuhtaja, direktori ja õp. Susannaga *Rebased *Bändilaager *Õpetajate päev *Gullivere *4H tegemised *Luubi all on...
Vasakult: Emma Liisa Salk, Merili Adler, Maarja-Helena Veskimägi, Hevenli Kaškin, Aigar Gurjanov, Remo Tammela, Manivald Muuga ja klassijuhataja Sirli Väära
iri .................................................................... Juhtk Kool on uue hooga pihta hakanud ning ka Koolivaimu toimetus on vahetunud. Sel aastal õpetab koolis nii mõnigi uus õpetaja ning intervjuud ühega neist saab lugeda järgnevatel lehekülgedel. Veel on võimalik aimu saada 4H suvistest tegemistest, selle-aastasest bändilaagrist ning kuna esimese veerandi lõpp juba paistab, siis kooli esindamised esimestel võistlustel on tehtud. Osad õpilased on jäänud ka Helevi luubi alla ning
kümnendikud täieõiguslikeks gümnasistideks ristitud. Lugeda saab ka sellest, kuidas möödus direktori ja õppealajuhataja suvi ning mis on nende mõtetes seoses alanud kooliaastaga. Laura Jõe 10. klass
.................................................................... www.tostamaa.edu.ee
2
Kuidas teadsid tulla Tõstamaa Keskkooli õpetajaks? Nägin kuulutust tööportaalis.
Mida sa enne teadsid Tõstamaa Keskkoolist? Teadsin, et tegemist on väikese mõisakooliga, kus on palju toredaid ja sõbralikke õpilasi. Olles mõned nädalad Tõstamaal olnud, millised on esimesed muljed?
Mulle väga meeldib, sest siin on huvitav. Õpilased ja õpetajad on rõõmsad.
Mis on sinu hobid?
Mis on su parim seik kooliajast?
Tegelen jahinduse, jalgpalli, jooga ja teatriga.
Parim seik? Jäin teises klassis õpetajate päeval magama, 11. klassi õpilane tuli ja paitas mind.
Kas sulle endale meeldis koolis käia?
Mulle ei meeldinud koolis, aga see-eest meeldis ülikoolis. Mis oli sinu lemmik tund?
Praegu tulevad ette tunnid, mida vihkasin. Lemmiktunnid olid aga kirjandus, kunstiajalugu ja geograafia.
Kui sulle antaks võimalus kasutada vaba mikrofoni, millest sa siis räägiksid? Vastutusest. Inimesed peaksid vastutama ja teistega arvestama.
Helevi Jurjev 8. klass
Bändilaager Juuli keskel toimus Lavassaares teist korda Pärnumaa bändikoolide laager. Osalejaid oli kohale tulnud Lavassaarest, Kilingi-Nõmmest Koongast, Audrust, Häädemeestelt, Vändrast ja Tõstamaalt. Laagris toimusid, klaveri, laulmise, kitarri, trummi ja basskitarri õpitoad. Esimesel päeval esinesid meile peotantsijad. Teisel päeval oli üllatusesinejaks Kristjan Kasearu, kellega koos laulsime paar laulu ja tegime fotosessiooni. Tänu kohalikele aktivistidele ja koomikutele saime näha Lavassaaret nii siitpoolt kui sealtpoolt. Raudteemuuseumi külastus oli väga lõbus. Kohalikud aktivistid tahtsid meile näidata tõetruud rongisõitu ning hakkasid muuseumiks kujundatud vagunit kõigutama. Loksumise lõpetas muuseumis olnud pildi kukkumine vaguni põrandale ning purunemine. Siis saabus muuseumi „vagunisaatja“, kes hakkas meilt ütlusi koguma. Alguses tekkis tunne, et me peame terve vaguni kinni maksma, kuid juurdlus lõppes otsusega, et klaas vahetatakse ära ja kõik lähevad rahumeelselt lahku. Viimasel päeval algasid peaproovid. Laagrilistel oli tuju natuke kurb, sest lõbusast seltskonnast tuli varsti lahkuda.
Iga uue õppeaasta alguses korraldavad abituriendid värsketele kümnendikele rebaste nädala. Esmaspäeva stiiliks oli vanurid. Teisipäeva teemaks oli soovahetus, mistõttu poisid kehastusid tüdrukuteks ja vastupidi. Kolmapäeval mindi ajas tagasi ja mängiti lutiga titasid. Neljapäeva teemaks oli superkangelased. Igal hommikul enne tunde kogunesid rebased kooli ette, kus nad märgistati ning esimeseks päevaks võeti ära ka koolikotid, mis asendati erinevate kottidega. Kostüümid olid väga naljakad, nii et naerda sai südamest. Neljapäeva pärastlõunal koguneti kooli staadionile, kus algas rebaste ristimine. Rebased riietasid end kõige vanematesse riietesse, kuid Agnes ja Laura ülla-
mängiti jalgpalli, aga et asi keerulisemaks teha seoti jalad teibiga kinni. Pärast mängu lõppu võeti jalad lahti, seoti silmad kinni ja liiguti hanereas pargi poole, kus tee peal tuli mööduda mitmetest takistustest. Raja alguses tuli läbi komposti täis kotte roomata. Hais oli kohutav. Järgmises ülesandes pidi kausis ujuvate kalade vahelt üles leidma kivi. Edasi liiguti väikese veega täidetud ämbri juurde, millest tuli suuga välja võtta küüslauke ja sibulaid. Järgmisena pidi nöörist käbisid tõmbama ja tänu sellele saadi korralik ämbritäis vett näkku. Veel tuli maadelda mädanenud õunte sees. Lõpuks avati silmad ning abiturientide ettelugemisel anti rebastevanne. Karen Adler 9. klass
ere
Ka sellel õppeaastal osalevad Tõstamaa kooli Endla teatris toimuval viktoriinil. Tänavu pühendatakse mälumäng kultuurielu tuntumatele sünnipäevalistele. Sellel aastal oli Pärnu koolidest väljas lausa 13 võistkonda. Tõstamaa keskkooli võistkonda kuuluvad Teele Tõnisson, Karen Adler, Viktoria Kullerkupp, Kertu Lille, Kadri Kase, Helevi Jurjev ja Kristiina Sireli. Järgmine voor toimus 11.oktoobril. Seekord kommenteeris vastuseid ka Kalju Komissarov. Tõstamaa Keskkool jäi lõppkokkuvõttes 9.kohale. Kristiina Sireli 9. klass
....... ............................
Õpilased ja õpetajad kallistasid ning vesistasid, kuid pidid ikkagi hüvasti jätma. Õnneks oli Lavassaare läheda Kõrsikute kontsert, mis oli laagrilistele tasuta ning seal saime veel laagrist muljetada ja edasi kallistada.
Helevi Jurjev 8. klass
Toimetus
Peatoimetaja ja küljendaja Laura Jõe Keeletoimetaja Maret Palusalu Kaastoimetajad Helevi Jurjev, Kristiina Sireli, Karen Adler, Teele Tõnisson Fotod: erakogud, Toomas Mitt
Rebased
........ ........................... ...................................
Intervjuu Susannaga
Gulliv
3
www.tostamaa.edu.ee kool@tostamaa.ee
4
5
4H suvised ja sügisesed tegemised
jal l e s l r ........ ........................... Pä
Juulikuu esimestel päevadel toimus Pärlseljal järjekordne laager, mis tõi kohale noori erinevatest noorteühendustest üle terve Eesti.
Laager kestis 1.-4. juulini. Peale 4H lõid kaasa ka Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti YMCA-YWCA, Kodutütred, Noored Kotkad, Noorteühing ELO, Noorteühing T.O.R.E. ning YFU Eesti. Koostööpäevade eesmärgiks oli suurendada noorteorganisatsioonide mõju, tõsta noorte teadlikkust oma võimalustest ning kaasata enam noori ühendustesse. Tegemist oli laagriga, mille korraldamisest võtsid osa kõik kohalolijad. Igale ühingule olid täitmiseks antud oma ülesanded ja päevapunktid. Meie esindasime Eestimaa 4H-d. Peale Tõstamaa tüdrukute (minu, Helevi Jurjevi ja Teele Tõnissoni) olid koos meiega ka kaks poissi Tootsi 4H-st. On küll kahju, et seekord me 4H-st uusi tutvusi ei saanud, kuid samas oli ka vanade tuttavatega tore aega veeta.
Esimesel päeval, kohe peale endi sisse seadmist ja söömist, toimus pidulik avamine, kus iga ühing ennast tutvustas. 4H valis selleks laulmise, et kuidagi enda viieinimeselist koosseisu tugevdada. Hiljem toimusid esimesed inimeste n.ö segunemised ehk moodustati võistkonnad, mis püsisid kuni viimaste võistlusteni. Toimusid töötoad ja läbiti seiklusrada. Avaõhtul korraldati tutvumismänge ning esinesid ka noortebändid. Teisel päeval toimusid GPS mäng 360° ja fotojaht, kus saime liikuda ringi väga laias ulatuses laagripaiga ümbruses. Õhtul leidis aset noorteühenduste mess, mille käigus mängiti erinevad tutvumismänge ning hoogsalt tutvustati kaasavõetud materjalidega teistele oma ühingut. Kolmandal päeval toimetati töötubades ja noortevaldkonna arutelugruppides. Peale lõunat võisteldi rannas tuletõrjeolümpial. Viimases toimusid erinevad tuletõrjeteemalised võistlused, kus peamiseks elemendiks oli vesi. Võistlus lõppes kõigile suuremat sorti veesõjaga. Lõpuõhtul leidsid aset erinevad sportlikud üritused, külas käis räppar ning õhtu sai ööks diskoga. Mina jäin laagriga väga rahule. See koosnes erinevatest pisikestest, kuid see-eest efektsetest tegevustest. Kuna
tegemist oli suurearvulise ja mitmepäevase laagriga, siis kontrolliti ka meie valmisolekut hädaolukorras, kutsudes meid mitmel korral tuletõrjealarmiga kokku. Õppust tehti ka viimasel ööl, kui kõik juba oma majades olid. Tol hetkel olime enda ühinguga rõdul, kui kuulsime paugutamist ja sireen tööle hakkas. Edasi jooksime juba peaväljakule ja õppe käigus pidime kõik randa jõudma. Tossupaukude ja muude segavate faktorite pärast, mis meid kinni hoidsid, kõik sinna ei jõudnudki. Viimasel päeval toimusid samuti väikesed töötoad ja iga ühing andis peakorraldajatele tagasisidet. Lõunal toimus pidulik lõpetamine, 4H jaoks taaskordselt lauluga. Jäime laagriga igatepidi rahule. Nagu igas laagris ikka, oli kurb kõiki ära saata ning nendega hüvasti jätta. Jääme taaskohtumisi kindlasti ootama!
is s t o o T ........ ...........................
Augusti keskpaigas toimus Tootsi koolimajas ja selle ümbruses Pärnumaa 4H noortejuhatuse poolt korraldatud suvelaager. Laager toimus 12.-14. augustil ning osa võtsid erinevad Pärnumaa 4H klubid. Laagri eesmärgiks oli toredalt aega veeta ja 4H-le iseloomulikke
ettevõtmisi korraldada. Tõstamaa klubist Positiivne võtsid peale minu osa ka Helevi Jurjev ja Teele Tõnisson.
Esimesel päeval kohale jõudes valisime koolimaja taga asuval platsil sobiva telkimispaiga ja seadsime end sisse. Sellele järgnes avamine, mis nagu tavaks, algas 4H lauluga. Esmaspäev jätkus sportlikult. Kuigi plaanis oli mängida erinevaid sportmänge, sai peamiseks alaks siiski indiaca(võrkpallireeglitega mäng, millel on teistsuguse kuju ja sulgedega pall). Hiljem toimus õues ka veejalgpalli miniturniir, mille Tõstamaa tüdrukud edukalt võitsid. Toimus 4H mäng, mis oli kõigile tuntud suvise ETV Eesti mängu sisuga. Hiljem tegid tiimid makroflexist erinevaid kujusid ning õhtu jätkus tutvumismängude ja diskoga. Öist silmailu pakkus uhke ilutulestik ning eelnevalt olime õhku lendlema lasknud soovilaternad. Teisel päeval saime Tootsis ringi uidata ning fotojahi ja orienteerumisega tegeleda. Külas käisid ka sõdurid, kes olid ise tõelise sõja keskmes olnud, nende hulgas ka üks Tõstamaa Keskkooli vilistlane. Näidati pilte, videoid, varustust ja sõjas kasutatud relvi. Enne õhtusööki olid 4H-kate käsutuses bamperpallid. Algselt oli teiseks õhtuks planeeritud näidendite esitamised, kuid
need jäid ära, sest laagri lemmikmänguks sai musimäng, mis pakkus kõigile nii palju pinget ja hasarti, et jäeti kõik muu ning mängiti tunde üht ja sama mängu. Enne taaskordset diskot muljetati reisist, kus 4H-kad suvel käisid. Kuna see öö oli vihmasem kui eelmine, siis kolisid kõik tuppa magama ning järgmisel hommikul saime kokku korjata ära lennanud ning läbi vettinud telke.
Üllatusena viidi meid kohalikku briketitehasesse, mis kahjuks oli juba aastaid tagasi kinni pandud. Hoones tehti ringkäik ning kirjeldati, kuidas enne seal töö käis. Saime ronida maja katusele, kuhu igaüks ei saa. Tegemist oli üsnagi viimase võimalusena, sest
Tõstamaa 4H-kad kiidupäeval koos Boyband-i osatäitjatega
v e v ä e p i ä n p H sün Kiidu ....... ............................ 4 ........................... ........ Sel aastal toimus Eesti 4H kiidupäev 4H sai tänavu 22 aastaseks ning sellePärnus Endla teatri sammassaalis. Peale parimate välja kuulutamist vaadati muusikali „Boyband“. 4H Pärnumaa piirkonna parimaks klubiks kuulutati Positiivne ehk Tõstamaa klubi ning parimaks juhendajaks Karoliine Kask klubist Positiivne.
4H-kad Tootsi endise briketivabriku katusel sest lammutustiimi saabumise tähtaeg ei olnud enam kaugel. Lõpetuseks lasime lendu soovilaterna.
Viimasel päeval käisid külas parkuurijad. Vaatasime nende poolt tehtud videoid ning peale seda demonstreerisid nad õues oma oskusi. Enne kojuminekut mängisime jälle musimängu ning ükski mängija ei pääsenud sinikatest ja valutavatest lihastest. See oli jõhker mäng, mida kõik siiski armastasid. Järjekordne vinge laager oligi läbi saanud. Jätsime sõpradega jällenägemiseni ning 4H tegevused jätkuvad ka sügisel.
Eesti Noorteühenduste Liidu esimesed koostööpäevad Pärlseljal
4H Pärnumaa piirkonna parim juhendaja
aastaseks üleskutseks oli, et iga klubi enda kodukohas midagi head teeks. Ka meie klubi käis pühapäeval, 13. oktoobril Tõstamaa alevit koristamas. Siinkohal täname ka Tõstamaa vallavalitsust, kes meid vajaminevate vahenditega sponsoreeris.
Laura Jõe 10. klass
6
Õpetajate päev ............................................................. ....... Tõstamaa Keskkool tähistas 4.oktoobril õpetajatepäeva ning nagu tavaks vahetasid gümnasistid õpetajatega kohad.
Tänavu kehastusid õpetajad eelseisvate valimiste tõttu poliitikuteks. Hommikul toimus aktus, kus pidas kõnet asendusdirektor Ingmar Juurik. Haridus-ja teadusministeerium tunnustas meie kooli staažikamaid õpetajaid Kaarin Reinsoni ja Hilja Mändlat. Uurisin sel päeval õpetajate ametit pidanud õpilastelt nende kogemuste kohta.
Kuidas oli õpetajate päeval olla õpetaja ametis ning mis ajendas valima just seda klassi/ainet? Ingmar Juurik: Olin õpetajate päeval direktori ametis. Eks ta on kindlasti üks vastutusrikas amet. Päev oli raskem, kui algul arvasin. Kui mõned õpilased oleks paremini tunnis käitunud, oleks see päev ilmselt lihtsam olnud. Paraku aga arvasid paljud, et võib lusti lüüa ja et “õpetajad” on eikeegid, keda ei pea kuulama. Mida suuremaks muutus klassinumber, seda tublimaks õpilased muutusid. Soovisin olla direktor, kuna mul oli üldiselt soov tunda ennast teistest kõrgemana. Nagu ka meie tänapäeva
ühiskonnas on välja kujunenud - kõik ihkavad võimu. Mulle meeldis jalutada koolis ringi ning teha, mis iganes ma tahtsin: jalutada tundi sisse, küsida halbadelt õpilastelt aru, miks nii käitutakse. Viia mõni õpilane õppealajuhataja juurde ja tähtsalt enda õpetajatega juttu rääkida. Ainulaadne päev, kus mul olid vabad käed niivõrd laias haardes terves koolis. Iga õpilane ei saa direktori toolil istuda, kuid minul avanes selleks siiski võimalus. Üldiselt olen oma valikuga rahul. Agnes Janson: Väga vahva kogemus oli. Andsin tunde 4.klassile. Mulle pakuti võimalust olla nende klassijuhataja mille võtsin hea meelega vastu. Mai: Mina olin 3.klassi õpetaja. Andsin, matemaatikat, eesti keelt, loodust ning kunsti. Päev meeldis mulle väga, kuigi alguses tundus see natuke hirmus. Valisin 3.klassi, sest mulle ei meeldi õpetada suuremaid klasse, kuna igas klassis on mõni hull või selline halva käitumisega õpilane. Arvan et ma ei oleks nendega toime tulnud. Aga pisikestega on hea. Nemad teevad koostööd ja on lihtsalt ägedad. Gert Kandelin: Olin keemia ja füüsika õpetaja, sest need on huvitavad ained. See päev oli lihtne. Huvitav oli lapsi kamandada ja niisama põnev asju korraldada.
Maret Palusalu: Mina õpetasin seekord muusikat. Valisin selle aine kuna kaalun muusikat ka edasi õppima minna. Sellepärast oli valik minu jaoks ka igati loogiline. Õpetajaks olemine oli väga huvitav kogemus. Tundide andmist ega õpilaste halba käitumist ei kartnud. Sain kõigega kenasti hakkama ning kokkuvõttes oli tore päev. Laura Jõe: Variante polnud valikus küll enam palju, kuid mõtlesin juba ammu, et kui kord õpetajatepäev tuleb, siis tahaksin kohe algklasside õpetaja rolli ära proovida, sest see tundub ikka teistsugune kui aineõpetaja olla. 2. klass tundus ka sellises parajas vanuses olevat. Ütleksin, et esimese korra kohta oli päev väga sündmusterohke. See meeldis mulle, kuid tekkis tunne, et kõik asjad juhtusid sarnaselt algklassiõpetaja argipäevaga: ainult viisi ei saanud hinneteks laduda ning väikeste poiste kraaklemist jagus ka tunniväliseks ajaks.
Kristiina Sireli 9. klass
7
Intervjuud direktori ja .......õppealajuhatajaga .............................................................
iga r o t k e ir ........ ........................... D
Kuidas möödus Teie suvi? Millega tegelesite ning kas jäite sellega rahule? Suvi möödus päris rutakalt. Tegemisi oli palju ja tundus, et puhkamiseks eriti aega ei jäänudki. Kõigepealt käisin noortega Bulgaarias noortevahetuslaagris, mis nõudis ka teatud ettevalmistusi. Puhkuseperioodi kõrghetkeks kujunes nädalane telklaager sõpradega Hiiumaa kauni looduse rüpes. Samuti võttis oma aja ka augusti alguses toimunud kooli kokkutuleku ja valla hariduselu aastapäeva ettevalmistamine ja korraldamine. Kui august juba kätte jõudis, oligi aeg hakata mõtlema uue kooliaasta alguse peale. Suvi oli kaunis ning jäin sellega rahule!
Millised on ootused ja eesmärgid uueks õppeaastaks? Uue õppeaasta eesmärgid korduvad eelnevatega. Koolielu peab olema lõbusalt aktiivne ning kõik noored peaksid leidma rakenduse erinevates tegevustes. Samuti on oluline, et sealjuures toimiks ka õppetöö ning et ette antud õppekava läbitaks täies mahus. Tähtis on leida kuldne kesktee ning teha õigeid valikuid.
Mis on sel õppeaastal Tõstamaa Keskkoolis uus ja huvitav? Päris uut, mida varasematel aastatel olnud pole, ma nimetada ei oskagi. Kuid samas on meil üks uus õpetaja ning taaskord praktikant-õpetaja Poolast, kes meie kooli uusi tuuli toob ning innukalt huvitavaid ideid annab. Taas alustasime ka Comeniuse projektiga „Healty body, healty mind“ („Terves kehas terve vaim“), mis on meile juba neljas kord. Projekt keskendub peamiselt noorte tervise-, liikumis- ja toitumisprobleemidele. On meid ju vallutanud nutiajastu, mil omavahel suhtlemiseks kodust lahkuma ei peagi ning mistõttu paljude noorte liikumine ainult kodu ja kooli vahel kõndimise ja kehalise kasvatuse tundidega piirdub. Samuti kuulub paljude noorte igapäevamenüüsse kiir-või rämpstoit, mis nende tervisele kasuks ei tule. Projekti käigus korraldataksegi küsitlus, mida noored oma toitumis- ja terviseharjumustest arvavad ning selle põhjal hakatakse tegema muudatusi koolielu parandamiseks. Selle raames toimuvad ka erinevad kokkusaamised erinevates riikides -
esimene kokkusaamine toimus õpetajatega siinsamas Tõstamaal, järgmine toimub novembris Bulgaarias ning kevadel kohtutakse Saksamaal, kus saavad osaleda ka aktiivsemad gümnaasiumi õpilased.
eemide ennetamisele. Toimub jätkuv uue õppekava arendamine ning lõimitud ainekavade väljatöötamine. Propageerime looduses liiklemist toas/internetis viibimisele - terves kehas terve vaim. Õpilase arengu toetamisse kaasame erinevaid osapooli ning spetsialiste.
eelisjärjekorras programmi tegevustes kaasa lüüa.
Mida ootate õpilastelt ja õpetajatelt? Eelkõige ootan head läbisaamist, sest see on kõige tähtsam. Koolis ei ole ühtegi õpilast, keda võiks pidada meie kooli „mustaks lambaks“ ning kellele me kõike ette peaks heitma. Tegelikult peamegi lähtuma üksikutest tegudest. Kui keegi saab mõne koerustükiga hakkama, siis tuleb karistada tegu ning kui karistus läbi, tuleks alustada puhtalt lehelt. Õpetajatelt ootan ma peamiselt aktiivsust. Õppekava raames on raske teha õpilastega individuaalset tööd, eriti kui klassis on erineva tasemega õpilased. See võtab õpetajatelt tohutu jõuvaru, kuid kuna meil on väike kool, siis püüame ikka sinna poole, et see võimalikuks saaks. Sooviksin siiski ka seda, et õpilased mõistaksid, et nad õpivad iseendale. Ei tasu ennast võrrelda klassikaaslasega. Igaüks on erinev.
Teele Tõnisson a 9. klass g a j a t a ....... ............................................................. h u laj a Uue õppeaasta eesmärkidena pöörame Sel õppeaastal piirdume kahe küsitlusee p p Õ rohkem tähelepanu käitumisprobl- ga, järgmisel õppeaastal on võimalus Kuidas möödus Teie suvi? Millega tegelesite ning kas jäite sellega rahule? Aitäh küsimast, minu suvi möödus väga kiirelt ja peamiselt töises meeleolus. Peame perega suvel Saulepis kohvikut ning sellega seonduv võtab suure osa ajast endale. Samuti olin tihedalt seotud augusti alguses toimunud Saulepi piirkonna kodukandipäevaga, mis pakkus ajaviidet ja tegevust ereinevale eale ning millega jäid külastajad väga rahule. Kõige selle kõrvalt jäi loomulikult aega perega kvaliteetaega nautida ning puhata.
............................
Millised on ootused ja eesmärgid uueks õppeaastaks?
Mis on sel õppeaastal Tõstamaa Keskkoolis uus ja huvitav? Usun, et mitmekülgsust toovad meile uued õpetajad ning poolatarist praktikant. Saumti osalemine Comeniuse projektis, külastades erinevaid riike ja saades uusi kogemusi. Osaleme 1.6. klassi õpilastega KIVa programmi kontrollkoolina 40 väljavalitu seas..
Mida ootate õpilastelt ja õpetajatelt? Ootan, et sära ja õpihimu ei kaoks õpilaste, lapsevanemate ja kolleegide silmist vaatamata teel ees ootavatele takistustele. Et igaüks leiaks üles endast selle positiivse energia ja päikesekiire. Koostöös suudame teha suuri tegusid ning saavutada häid tulemusi. Tänan vastamast ning soovin Teile edukat uut õppeaastat! Soovin kõigile ilusat kooliaasta algust!
Teele Tõnisson 9.klass
8
Luubi all on... Seekord käisin küsimas küsimusi, kus tuleb tähele panna, mida üteldakse ja küsitakse. 1. Palju on neli korda kuus? Üks kord nädalas. 2. Elektrirong sõidab põhjast lõunasse. Kuhu poole lendab suits? Elektrirong töötab elektriga, ehk suitsu ei tulegi. 3. Kujuta ette, et oled rongijuht. Sul on 10 loomavagunit, 7 toiduvagunit ja 15 reisivagunit. Kui vana on rongijuht? 4. Purjeka kapteni jalanumber on 40, madruse jalanumber on 39 ja koka jalanumber on 42. Kui suur on katlakütja jalanumber? 5. Mikul on üks tikk, küünal ja lõke, kuhu oleks vaja tuli alla saada. Mille peaks ta süütama esimesena?
2. Issand, mis küsimus?! Põhjast lõunasse? Suits. Tuulest ei olene see? ( Räägib pikalt tarka juttu selle suitsu ja tuule kohta) 3. 40 või midagi. 4. (Kurjalt) Kust ma tean? Miks sa küsid minult neid küsimusi? 5. Ta peaks ennast süütama. Olgu, appi, ära seda kirjuta! Mitte miski ei põle? Random. Sellele ei saa vastata!
Helevi Jurjev 8. klass
Õpilase Teele vastused: 1. (Küsides) Nädalas korra?! 2. Ee, läheb põhjast lõunasse? Elektrirong? Tal ei ole suitsu ju. 3. Kust ma tean? Oota misasja? 4. Ei tea. 39 äkki? 5. Tiku ikka.
Õpilase Jaagupi vastused: 1. 24 2. Suits jääb koha peale ju… (matsutab ja sööb õuna vahepeal), kui tuult ei ole. 3. Ei, ei! Mul pole nii palju kujutlusvõimet. 4. (Üllatunult) Ma ei tea ju! (Küsija: Miks siis nii?) Sa ei ütle ju mulle! 5. Miku vä? (targutades) Aga kas tal kraapsu on? (Küsija: Ei tea. Pole öeldud, kas on või ei ole. Mis sa vastad siis?) Millele? (Küsija: Küsimusele) Millisele küsimusele? Õpilase Gerdi vastused : 1. Oota neli korda kuus? See on 20 ju. Oota ei! 24 ikka.
.......................
.................................
Õpilaste Caisy, Kristjani ja Aaro vastused: 1. Kristjan: 29? Caisy: 28 äkki? 2. Mida? Mismõttes? Kristjan: Kuule, aga neli korda kuus on 24 hoopis! Caisy: Ma ei tea. Põhjast lõunasse? Kuule elektrirong ei suitsegi ju! 3. (Naeravad) Piisavalt vana. Oota, me mõtleme. Ei tea! 4. Mida? Seal ei olegi katelt ju. 5. Caisy: Lõkke. Või ei pane? Ma ei tea. Kirjuta see ära sinna. (Naeravad edasi)