Lehes
*LAHE koolipäev *Maailma toidupäev *Sügisulg 2013 *Kooliga PÖFF-il *Comeniusega Bulgaarias *Playback show *Jõulud koolis *4H-ga Lätis ja Tootsis *Luubi all..
4 1 0 2 / v l ta
Comeniusega Bulgaarias. Loe lk 4-5
i
r Juhtki
Head 2014. aastat, armsad lugejad! Vahepealse aja jooksul on sügisest saanud talv ja toimunud on nii mõnedki üritused, näiteks Maailma toidupäev, mis leidis kajastust ka Pärnu Postimehes. Suvepealinnas toimus lauluvõistlus Sügisulg, kus meie kooli noored tublit tööd tegid. Tallinnas oli LAHE koolipäev, 4H-ga käidi Lätis ja saadi kokku ka Tootsis. PÖFF-i raames pakkus Solariskino võimalust tutvuda nii maja endaga kui ka vaadata noorte ilmi. Kolm 10.
Jõulupidu. Loe lk 6
klassi noort käisid Comeniuse projekti raames Bulgaarias. Kooli iga-aastane Playback toimus novembri esimeses pooles ja enne teise veerandi lõppu andsime ilusa alguse jõuludele nii koolimajas kui ka kirikus. Lehe viimaselt leheküljelt saate lugeda, kuidas Helevi taaskordselt kaasõpilasi kavalate küsimustega kimbutamas käis. Head lugemist! Laura Jõe 10. klass
2
LAHE koolipäev 19. novembril toimus Tallinnas Nokia Kontserdimajas üle-eestiline noortekonverents „Lahe Koolipäev“. Tegemist oli konverentsiga, kus igav tõesti ei hakanud. Laval käisid mitmed kuulsused, kes näitasid noortele end hoopis teisest küljest, kui enamik neid tunneb. Näiteks Ene Ergma viskas laval seljast oma igapäevase pidurüü ning hakkas hoopis korvpalli loopima ja spordikommentaator Tarmo Tiisler tuli perekonnaga lavale iidseid rahvatantse tantsima.
Oma huvitavast ja sündmusterohkest elust ning tegemistest rääkisid meile veel psühhiaater Andres Gross, sõjaväekirurg Tiit Meren ning ettevõtja ja asekantsler Taavi Kotkas. Samuti pakkusid saalile põnevust ja nalja laval lausa ringi hüppavad moeasjatundja Ženja Fokin, näitlejad Tiit Sukk ja Taavi Teplenkov. Tom Valssberg ja Indigolapsed õpetasid koolinoortele vägilaulu ning jagasid meiega oma elukogemusi. Konverentsi lõpetas Siiri Sisask, kes kuulutas välja ka aasta eeskuju, kelleks osutus suure südamega Tallinna Huma-
nitaargümnaasiumi abiturient Makar Timofejev. Makar käib koos mõne omavanuse noorega regulaarselt Põhja-Tallinna või Lasnamäe sotsiaalkeskustes ja Koplis asuvas Tuulemaa sotsiaalmajas, kus nad tegelevad puuduste all kannatavate lastega, mängides nendega või tehe muid elulisi tegevusi. Makari südamlikkus läks paljudele noortele väga hinge. Lahe koolipäev tõesti väärib oma nime ning jääme järgmist konverentsi ootama. Teele Tõnisson 9. klassist
Maailma toidupäev 16. oktoobril toimus koolis maailma toidupäev, kus iga klass pidi tegema toidu. 1.-4. klass valmistas salati ning 5.-13. klass küpsetise, kas koogi või tordi. Konkursil oli ka žürii, kuhu kuulusid õpetajad ning toimus hindamine parima koogi tiitlile. Parima koogi tegi 7. klass ning 9. klass sai domino-toorjuustu koogi eest teise koha. Maailma toidupäeva auhinnad pani välja Tõstamaa Rauapood. Iga klass tegi veel plakati tervisliku toitumise kohta, mida kajastati ka Pärnu Postimehes. Kristiina Sireli 9. klass
Põhikooli ja gümnaasiumi koogitegijad.
Toimetus
Algklasside salatimeistrid. istr triid id.
Peatoimetaja ja küljendaja Laura Jõe, kaastoimetajad Helevi Jurjev, Kristiina Sireli, Teele Tõnisson Keeletoimetaja Maret Palusalu Fotod: erakogud, Laura Jõe, Toomas Mitt
www.tostamaa.edu.ee a.ed du.eee kool@tostamaa.ee maaa.e .eee
3
Sügisulg 2013 Seekord toimus laulukonkurss „Sügisulg“ 11. korda. Konkurss kestis koos eelvoorude ja ϐinaaliga 8.-24. november. Koos minuga võtsid Tõstamaalt konkursist osa veel Maria-Liisa Lember, Keily Kaal, Ave-Ingrid Veskimägi, Kertu Lille, Kadri Kase, Maria Toodo, Oskar Tamm ja Liisbeth Sikk. Enamus lauljaid saatis kultuurimajas tegutsev noortebänd kooseisus: Heiko Piirme (kitarril), Raimond Palberg ((bass)kitarril), Andrus Kiisler (trummidel) ja mina (klaveril). Võrreldes eelmiste aastatega läks sel aastal kõigil palju paremini. Eks ole ka rohkem kogemusi. Maria-Liisa ja mina saime edasi inaali ja teised said meid tasuta Pärnu Kontserdimajja kuulama
tulla. Eelnevatel aastatel on Tõstamaalt inaali saanud Keily Kaal ja Maret Palusalu. Kontserdimaja lava oli ikka palju võimsam ja vägevam, kui need lavad, kus siiani esinetud on. Kuna olin varem juba balletiga seoses Pärnu Kontserdimajas esinenud, oli lava juba tuttav. Finaalis oli palju vägevam tunne. Esinejatele oli oma ruum, meile oli lausa ette antud kuidas lavale tuleb minna, mida enne esinemist teha jm. Õhkkond oli osade poolt närvilisem, teiste poolt jällegi vabam. Esinemine läks meil mõlemal väga hästi ja loodame, et juba järgmine aasta pääseb rohkem Tõstamaa soliste inaali. Helevi Jurjev 8. klass
Liisbeth Sikk.
Helevi Jurjev klaveril.
Helevi Jurjev ja pillidel Heiko Piirme ja Raimond Palberg.
Kooliga PÖFF-il Novembri keskel said 5.-12.klass võimaluse sõita pealinna Pimedate Ööde Filmifestivalile. Meie käisime vaatamas Hollandi ϐilmi „Kahetse“. Film oli üpris tõsise sisuga ja rääkis klassist, kus osad teismelised, kellel oli endaga probleeme, kiusasid igavusest enda klassi poissi. Samal ajal proovis ülejäänud klass poissi aidata ja teda kiu-
sajatest päästa. Kuna klassijuhataja ei pööranud kiusamisele tähelepanu, vaid „nokkis“ ka ise teda natuke, läks asi lõpuks päris käest ära ja poiss sooritas enesetapu. Nagu alati hakkasid kiusajad alles pärast traagilist sündmust mõtlema ja oma tegu kahetsema. Ma usun, et meie kooli õpilased ja õpetajad said selle ilmi mõttest aru. Paljudele läks ilm nii hinge, et pisaraid
ei suudetud tagasi hoida. Film sai meie kooli poolt palju positiivset vastukaja. Pärast väljasõitu toimusid koolis arutelud sellest, kuidas meie saaksime sellist kiusamist ja traagilist tagajärge ära hoida. Film oli väga õpetlik ja tore oli jälle kooliga kusagil käia. Järgmise korrani! Helevi Jurjev 8. klass-
4
Comeniusega Peale novembri keskpaika sõitsime seoses Comeniuse projektiga Bulgaariasse. Nädala vältel osalesime tervisliku eluviisi teemalistes töötubades ja tutvusime sealse elu ja oluga. Esimene Comeniuse projekti „Healthy Body – Healthy Mind“(Terves kehas terve vaim“) kokkusaamine toimus Razlogis Bulgaarias. Projektis, mis kestab kaks aastat (2013 – 2015), osalevad kaheksa riiki: Eesti, Inglismaa, Bulgaaria, Türgi, Saksamaa, Rumeenia, Portugal ja Ungari. Projekti eesmärk on muuta elu tervislikumaks nii toitumise kui liikumise poole pealt. Sõit algas 17. novembri ööl vastu 18. novembrit ning reisijateks olime mina, Agnes Janson, Janno Pavlov, huvijuht Karoliine Kask ja direktor Toomas Mitt. Kõigile peale direktori oli tegemist esimese lennukogemusega ja see tegi reisi juba omamoodi põnevaks. Sõit Bulgaaria pealinna So iasse läks hästi ning sealses lennujaamas võtsid bulgaarlased meid soojalt vastu. Eelnevalt kohtusime ühe seltskonna sakslastega juba Frankfurdi lennujaamas ning lendasime nendega samal lennul. Soiast liikusime edasi bussiga ning võtsime teisest hotellist peale britid, kes olid saabunud eelmisel õhtul. Saime esimese vaba aja ühes So ia kaubanduskeskuses ja kulutasime oma aega kuni ka teiste lennud saabusid. Peale seda algas bussisõit Razlogi, mis asub pealinnast umbes kahetunnise sõidu kaugusel.
Eestlased ja inglased. Hotelli juurde jõudes hirmutas meid tõsiasi, et õhk oli väga jahe, kuid õnneks saime kiirelt sisse ning algas tubadesse jaotumine. Tubade jaotus oli kõigi jaoks üsna ehmatav, sest meid, kahte ainsat Eesti tüdrukut oli lahku aetud. Kuna ka teisi oli oma sõpradest eraldi tuppa pandud, tegid osad vahetust. Kui muidu olid enamjaolt kolmesed toad, siis järgmise päeva õhtuks oli meil Agnesega kahene tuba, millega üpris rahule jäime. Esmaspäeva hommikul toimus hotellist veidi eemal asuvas koolimajas kokkusaamise avamine. Peale lõunat toimus samas kohas riikide tutvustamine, kus iga kool kandis ette presentatsiooni
Karoliine Kask, Janno Pavlov ja Laura Jõe rahvustoite valmistamas.
või video kohast, kust nad tulevad. Õhtu lõpetas logovõistlus. Iga kool oli kaasa võtnud oma õpilaste parimad tööd ja kõik kohalolijad said hinnata, milline logo võiks hakata projektiga järgnevate aastate jooksul kaasas käima. Konkursi võitjaks kuulutati Maret Palusalu töö ning ka teine koht tuli Tõstamaale. Peale õhtusööki oli vaba aeg. Lisaks tutvusime samal päeval sealse ümbrusega. Teisipäeva hommik algas kokkusaamistega, mis olid õpetajatel ja õpilastel eraldi, külastasime linnavalitsust ning õpilastel oli seal töötuba teemal „Kui ma oleksin linnapea, siis mida teeksin, et lastel oleks tervislikum eluviis“. Pea-
Janno koos oma türklasest sõbraga.
5
a Bulgaarias
le lõunasööki läksime Razlogi kultuurimajja, kus etendasime samal päeval välja mõeldud ja harjutatud teatritükke, mille teemaks olid toitumisharjumused. Kolmapäeval sõitsime veidi eemale teise linna, Banskosse, mis asub mägedes. Algul tutvusime sealse linnaga, jalutasime mägede turistikeskusesse ning peale seda saime sõita üles mägedesse. Kahjuks polnud meie vaade ideaalne, sest just sel päeval oli Pirina mägedes kehv ilm. Samal õhtul toimus tavapärasest teises söögikohas pidu koos diskoga ja bulgaarlased õpetasid teistele kohalikke rahvatantse.
võetud šokolaadi serveerimine ei olnud sugugi keeruline. Pärast saime kõik üksteise toite proovida. Kõiki toite ei jõudnudki proovida, sest kõht sai täis, kuid kõik maitsesid hästi. Õhtu jätkus diskoga. Järgneva õhtu ja öö jooksul oli palju pisaraid ja kallistusi, sest osad pidid varem lahkuma ning kõik olid üksteisega juba nii harjunud, et koju minemise isu polnud kellelgi. Laupäeval sõitsime taas So iasse ning siis tagasiteed Razlogi enam polnud, vaid pidime minema lennukile. 17 tundi peale So iast sõitma hakkamist jõudsime Tõstamaale. Bulgaarias oldud aja jooksul saime tunda ka sooje ilmu. Samuti juhtus eri-
nevaid naljakaid seiku, näiteks kogu nädala vältel oli pargis niisama lahtiselt hobune. Meile, eestlastele, said kõige paremateks sõpradeks briti poisid. Mõistsime, et tajume üksteise nalju, mida kõik teised rahvused nii väga ei mõistnud. Üldse tundus meile reisi vältel, et olime teistest rahvustest palju elavamad, mida tavaliselt eestlaste kohta ei öelda. Reisist jäid meelde vaid positiivsed emotsioonid ja ma ei kahetse, et olin nõus sellest projektist osa võtma. Jään ootama järgmisi selliseid võimalusi ning Facebooki suhtlusgrupis jagame üksteisele oma emotsioone ja räägime niisama juttu, et mälestused ei kustuks. Laura Jõe 10. klass
Neljapäeva veetsime So ias. Sinna sõites peatusime Rila kloostris, mis oli tõesti väga uhke ning kus reaalselt elasidki nunnad ja mungad. So ias jalutasime mööda linna, nägime põhilisi vaatamisväärsusi ja peale seda nautisime vaba aega. Juba oligi käes reede ning sellel viimasel päeval jagati meid jälle gruppidesse, kus pidime koostama küsitluse jaoks küsimusi. Hiljem valisime kõik koos välja kasutusse minevad küsimused. Pärast vahepealselt vaba aega suundusime ühte kaugemal asuvasse koolimajja, kus alustasime söögi tegemist. Iga riik valmistas oma rahvustoite. Meie sooritasime selle ülesande üsnagi lihtsalt, sest kama, munaga kiluvõileibade ja kaasa-
Rila klooster .
6
Jõulupidu ja -hommik Tõstamaa Keskkooli jõulupidu toimus 19. detsembril. Aktuse avas kooli näitering oma tehtud näidendiga. Seejärel esines 4.klass lauluga. 1-2. klass esitas samuti laulu ning vahva tantsu. Õhtu jooksul sai kuulda ka klaveripalu ning vahepaladena esitati näidendit. Kuulda sai ka keskkooli õpilaste laulu ning dr. Madis Veskimäe ja tema tütre Katre löödimängu. Kohalik noortebänd esines lugudega, mis meeldisid rahvale väga. Lõpuks tuli kauaoodatud jõuluvana, kelle abilised toimetasid kommikotid klassidesse. Pärast külastas jõuluvana kõiki klasse eraldi, et kuulata luuletusi ja laule. Peale seda, kui jõuluvana oli kõikides klassides ära käinud, toimus disko, kus lugusid valis Laura. Peale pidu viis buss õpilased koju.
Näidend.
Järgmisel hommikul kogunesid kõik õpilased ja õpetajad Tõstamaa kirikusse. Jõulujutluse viis läbi Mari Lühiste ja lauldi traditsioonilisi jõululaule. Loret ja Teele esitasid ka luuletuse ning mudilaskoor esitas paar jõululaulu. Seejärel suudusid õpilased koolimajja, kus neid ootas kringel ning soe tee. Kristiina Sireli 9. klass
Jõuluvana ja tema abilised.
Bänd.
4H-ga Lätis Novembrikuu viimasel nädalavahetusel, päev enne esimest adventi, külastasime oma 4H sõpradega Lätit. Reis oli üsnagi lühike, kuid põnev ja seltskondlik nagu 4H ikka. Klubist Positiivne osalesin reisil koos Teelega. Külmal laupäeva hommikul, 30. detsembril, algas meie sõit Eestist lõunapoole. Reisi algatasid tootsikad, kes olid
meile ka väikese giidituuri ette valmistanud. Riias jalutasime vanalinnas ja tutvusime erinevate vaatamisväärsustega. Kuna jõulukuu oli ukse ees, siis igal pool oli näha erinevaid jõulukaunistusi ja külastajaid ootas jõuluturg. Naaberriigis oldud ajast veetsime mitu tundi ilmselt ühes kõige populaarsemas söögikohas Lido. Tegevust oli seal piisavalt, sest tegu ei ole lihtsalt kohaga, kus saab süüa. Ümber söögimaja oli eri-
nevaid suveniiriputkasid, mängumaju ja kõike muud sellist. Kahjuks ei olnud miinuskraade piisavalt ja uisuväli oli kinni. Söögikoht ise on üsna suur ja meeletult maitsvate toitudega. Sõiduga jäime vägagi rahule ning saime taaskord olla koos oma heade sõpradega Tootsist ja mujalt. Laura Jõe 10. klass
7
4H-ga Tootsis Detsembri teisel nädalavahetusel ootas kõiki Pärnumaa 4H-kaid külla klubi Kärmed Tootsikad. Taaskord leidsid just nende juures aset kaks 4H üritust – aastakoosolek ja päkapikupäev. Juhtus nii, et peale Lätis käiku ei pidanud uut üritust enam kaua ootama, sest nädal hiljem, 6.-7. detsembril, toimus Tootsis kaks 4H üritust korraga. Reede õhtu algas avamise ja tervitusega noortebändilt, mille saatel kõik koos 4H ja jõuluteemalisi laule laulsime. Pärast seda algas kokkusaamise ametlik osa ehk Pärnumaa piirkonna aastakoosolek, kus vaatasime tagasi 2013. aastale nii tegevuste kui eelarve valdkonnas. Jätkus iga klubi ettekanne oma tegemistest aasta vältel. Toimus ka uue piirkonnajuhi valimine ja suure häälteenamusega jäi oma tööd jätkama klubi Kärmed Tootsikad juhendaja Inga Raudsepp. Kinnitasime ka 2014. aasta tegevuskava ehk iga klubi leidis endale üritusi, mida korraldada. Õhtu jätkus showprogrammiga „Pär-
numaa 4H tippmodell“, millest Heleviga osa võtsime. Programm nägi välja selline, et kõik vabatahtlikud modellihakatised rivistusid laval üles, said endale mingit tüüpi peakatte, kas kübara või muu selle laadse või siis hoopis ujumismütsi, peale seda pidid kõik oma aksessuaari võimalikult hästi reklaamima. Modellidelt küsiti küsimusi ning jõulukuuse juures toimus pildistamine. Samuti töötas pihikamber.
noortega, kelle peamiseks probleemiks oli kas sõltuvus alkoholist, narkootikumidest või mõnest muust mõnuainest. Nii mõnelgi jäi selle jutu peale suu lahti, sest sellist tõde, mida ta rääkis polnud vist paljud varem kuulnud. Külas käis ka politsei koos koeraga ning vabatahtlikul, kelleks osutus Kristiina, oli võimalus kogeda, mis tunne on, kui koer hooga eemalt peale jookseb, ohutuse tagamiseks oli tal muidugi seljas paks kostüüm.
Peale show-d said noored aega sisustada üllatuslikul jõulurajal, kus meisterdati erinevaid asjakesi ja lauldi. Tootsi kooli vilistlased rääkisid meile oma lood sellest, kes nendest nüüdseks saanud on. Poolteist tundi enne keskööd pidasime varajast aastavahetust ehk imetlesime ilutulestikku ja lasime lendu soovilaternad. Õhtu jätkus diskoga.
Vahepeal toimus koolitus „Kuulun 4H-sse“ ning peale kõiki laupäevaseid tegevusi oligi aeg lahkuda. Kuna kõik uue aasta plaanid said paika pandud, siis ei pea enam kaua uut kokkusaamist ootama, sest nüüd oleme end juba järgmisesse laagrisse kirja pannud, mis toimub taaskord Tootsis. Kaugel pole ka märtsi algus, mil Tõstamaal laager on. Muidugi jäime kõigi toredate ettevõtmiste ja seltskonnaga rahule, seega järgmise korrani!
Uus päev algas ühistantsuga. Kuna külas oli ka 4H klubi Lätist, siis kuulasime nende jutte ja tantsisime Läti tantse. Enne lõunat ja ärasõitu kuulasime üht naist, kes töötab vaimselt abivajavate
Laura Jõe 10. klass
Playback show Novembri alguses toimus koolis taas traditsiooniline Playback show. Nagu igal aastal, pidi alates viiendast klassist iga klass esitama ühe kava. Sel korral oli teemaks Eesti muusika. Laval käis palju andekaid ja humoorikaid kodumaa muusikuid Metsatöllust Birgit Õigemeeleni. Kohal oli ka žürii, kuhu kuulusid Alo Tomson, Ly-Andra Pärnaste, Valeri Jurjev, Kaarel Kase ja Karin Miidu. Nende õlul oli ülesanne selgitada välja parimad etteasted. Žürii raske otsustamise tulemusel selgitati välja esikolmik. Kolmanda koha saavutas 10. klass, teisele kohale tuli 6. ning võidutses 8. klass. Välja jagati ka mõned eripreemiad. Lõbus õhtu aga jätkus kõigile meeleoluka diskoga.
/Mr. Sofa ja Õike - Suitsu Ei Tee/
/Push Up - Ämblikmees/
Teele Tõnisson 9. klass
/Dave Benton - Everybody/
8
Luubi all on... ed s u m i s ü K 1. Mis juhtub, kui ristata kirjatuvi rähniga? 2. Miks pigistab kukk lauldes silmad kinni? 3. Mida ütles koer, kui elektriküünaldega jõulukuuske nägi? 4. Mida ütles eesel, kui nägi sapakat? 5. Kolm kilpkonna kõnnivad ühes rivis. Esimene kilpkonn ütleb: “Minu taga kõnnib kaks kilpkonna.“ Teine kilpkonn ütleb: “Minu ees kõnnib üks kilpkonn ja minu taga kõnnib üks kilpkonn.“ Kolmas kilpkonn ütleb: “Minu ees kõnnib kaks kilpkonna ja minu taga kõnnib üks kilpkonn.“ Kuidas on see võimalik? 6. Mis juhtub neegriga, kui ta kukub Punasesse merre?
d
Vastuse
Viktoria 1. „Siis tekib...ee. Ma ei oska vastata. Jätame selle vahele.“ 2. „Ei pigista ju!“ 3. (naerab) „Ma ei saa midagi aru. Oota ära seda kirjuta! Ossa ütleb.“
4. „See on mu tulevane!“ 5. „See polegi võimalik. Äkki kolmandal on laps?!“ 6. „Saab puhtaks.“ Peale vastuste nägemist: „Appi! Kuidas ma nii loll olen?“ Manfred 1. „Ma arvan, et tuleb Helevi.“ 2. „Sest tal on…“ (mõtleb) „uni.“ 3. (tähtsalt) „Auh!“ 4. „Huh? Ma ei tea ju mis häält eesel teeb. Amuu?!“ 5. „Ei olegi võimalik. Taga ei kõnni ju kedagi.“ 6. (mõtleb) Jaagup kõrvalt: „Shokolaadi kommikesed tekivad vee peale. Jah, just nii.“ Karl-Erik 1. (naerdes) „Päris rõve loom tuleb.“ (Alo: „Karli sugune…“) 2. „Kukk vä? Kuked ei laula ju. Nad k i r e v a d.“ (laulab halleluujat) 3. „Koer h a u g u b, mitte ei räägi.“ 4. „Nägi sugulast.“ 5. (vene aktsendiga) „See vajab natuke mõtlemist. Nad kõnnivad mingi ringis? Ei see ei ole võimalik.“ 6. (Karro: „Ta läheb punaseks.“) „Läheb ka? Ei... Mis värv tuleb pruunist ja punasest? Ei. Ta keha kattub soolaga.“
Richard ja Laura 1. (naeravad)(vaikus) Richard: „NEXT!“ 2. (naeravad) Laura: „Kukk ei laula ju.“ 3. (naeravad) (Albert: „See on ju see valgustatud WC!“) Laura: „Valgustatud WC.“ 4. (naeravad) „Dafuq?“ (slängis üllatunud „mida?“) Richard: „Seel, et, et .. 5. (naeravad) Richard: „Mh, kolmas on pilves.“ Laura: „Ahjaa.“ 6. (ikka veel naeravad) Laura: „Run nigga-nigga. Ei ära seda kirjuta! Ma ei taha rassistlik olla.“ Richard: „Ja see küsimus pole rassistlik?“ (Küsija kordab küsimust) Richard: „Upub ära.“ (Laulavad küsijale Savika ja Kuzzer’i „Kaunis maa 2“ laulu)
d
se u t s a v d Õige
1. Siis saadakse lind, kes enne kirja toomist uksele koputab. 2. Ta oskab peast laulda. 3. “Lõpuks ometi üks korraliku valgustusega tualett!” 4. Kui see on auto, olen mina hobune. 5. See polegi võimalik. Kolmas kilpkonn valetas. 6. Ta saab märjaks.
Küsimusi esitas: Helevi Jurjev, 8. klass