Tõstamaa Tuuled juuni 2017 by Toomas Mitt

Nr. 3 (228) / juuni 2017

Lasteaiast kooli! 26. mail toimus lasteaias lõpupidu. Sel aastal lähevad kooli 12 last, 6 tüdrukut ja 6 poissi: Stella Adler, Hanna-Maria Etner, Anna-Liisa Käär, Rete Laasi, Marten Loginov, Veljo Luhamaa, Timo Marus, Rasmus Soosaar, Hans Romet Uustalu, Cathryn Vahkel, Georg-Kristjan Väli, Grettel Ülevärva.

juuni 2017 - 2

JUHTKIRI  Vabadusest sündisid lapsed. Käputamisest ei teatud siis veel midagi, lihtsalt roomati. Edasi tuli tatsumine ja kukkumine. Viies aasta tuli tagasihoidlikult. Mängiti klaverit ja kiideti lapsevanemaid. Piiga patsiotsad olid kenasti lokirullis. Siis hakkas üks suur õppimine. Teistega arvestamine ja oma koha eest võitlemine. Kümnendaks sünnipäevaks tuli külla maavanem isiklikult ja kauged külalised üle lahe. Kiideti ja paitati tütrekese pead. Vahepeal oli piigat spordipisik nakatanud. Oda lendas ja jooksujalad olid väledad, koolis sätendas medalisära. Tegusad vanemad rajasid muuseumi ja putitasid mõisakooli viimase peale. Tööd tegi suviti ka tütreke. Viieteistkümnendaks sünnipäevaks saabusid külla igati nooblid ja hõbehäälsed Noorkuu noormehed. Tort oli õite pikk ja tiba kihisevat oli ka lubatud. Vaeva tuli suureks sirgunud tütarlapsel kõvasti näha. Õppimine ei lõppenud, talutööd ootasid iga päev. Rahvatants, näitering, sport ja muusika, igasugu võistlused. Käsitöö sai hoo sisse. Osavate näppude vahelt tuli saviserviise ja roositud kindaid. Kaksümmend lõi ette Kammiste muusika ja pika tordiga. Vanemad olid tütrega rahul, aga murekurd hakkas tükkima laubale. Viimati tahab keegi rõõsat ja tublit tütrekest enesele. Aimdus osutus tõeks. Kaks peiut olidki asunud piigat noolima. Palju pisaraid valas kogu pere, keeldumist ei peeta miskiks. Suisa rööviga on ähvardatud. Kas kahekümneviiese naise sünnipäevast saab pere rõõmu või leinapidu, teab vaid tuul. Ülle Tamm, toimetaja TOIMETUS Toimetaja: Ülle Tamm tel 505 5340, küljendaja: p2 Internet: www.tostamaa.ee

Tahan siin olla kuni... Efeline Liiv on elanud Tõstamaal 47 aastat. Õpetanud lapsi, on aktiivne looduseinimene, tantsib, laulab ja teeb ajalehele kaastöid. Koduvalla mured ja rõõmud on tal ikka südames. Oled pikalt näinud valla arengut, kas see on olnud selline rahulik teekond? Ma usun küll, eriti kui ma meenutan algusaastaid siis on elu Tõstamaal kogu aeg ülesmäge rühkinud. Palju toredaid uuendusi ja eriti südamelähedane teema mulle on heakord ning inimeste eest hoolitsemine. Esimese vallavanema aegu oli veel kogemusi vähe, alguse asi. Endel Tõnisson oli eeskujulik ja lugupeetud mees. Aga selleks, et suuri uuendusi teha, liiga leebe. Rõhu tulemisega vallamajja hakkas heas mõttes mürgeldamine pihta. Meenub, et juba külanõukogude ajal aeti kergliiklusteed. Kooli tööle minnes olid kingad liiva täis ja siidisukad augulised, aga see oli ju suur deﬁtsiit. Nüüd on kergliiklusteed ja must kate, ei ole kuskil vaja sumbata. Teine asi on mõis. Kõva meeskond, kes kõik selle mõisa nii ilusaks on loonud. Kahju, et mina ei jõudnud nii kaunis majas õpetada. Oma panuseks võin lugeda roosipeenra algust. Mille üle kõige rohkem rõõmu tunned, kui vallas ringi vaatad? Olen käinud koos Toomasega kauneid kodusid vaatamas. Ta tunneb valda läbi ja lõhki. Teab, kus inimesed elavad ja alati on neile mõne hea

sõna lausunud. Kodud on kaunid ja prügimäed on suures osas kadunud. Alev on puhas ja korras. Eks see ole ka suure töö tulemus. Puhkealad, vaatetornid ja paadisillad, ikka inimestele. Matkarada, suusarada, alati on olnud hakkajaid eestvedajaid. Viimane vili on pangaautomaat, ka suure võitluse tulemus, aga väga vajalik elanikele. Korrastustuhin inimestes on tohutu. Ehitajate tee on kõige ilusam tänav, aga milline torm selle ümber oli. Tore, et meierei ümbrus on saamas korda. Ja milline pärl on Sillametsa taimeaed! Cotze ja rahvamaja, kõik on nii elus ja ilus. Kas on veel mõni asi, mis tahaks koduvallas korraldamist?

Unistan, et kooliaiast saaks üks õpingute osa, et lapsed ei õpi üksnes läbi arvuti ekraani botaanikat vaid ikka katsuvad, vaatavad ja nuusutavad päris taimi. Praegu on aed ilus ja korras ning sobib pikniku pidamiseks või jalutamiseks - pigem vaateaed. Lapsed küll elavad maal, aga kaugenevad loodusest. Küll oleks kena, kui sügisel kooliaias pistaks laps rukkitera põske ja näeks oma silmaga leiva sündi, tundes selle maiku. Oleks päris, päris kooli aed. Teiseks on olnud varasemalt juttu, et keskalevis võiks olla välikäimla. Eks ta on mitme otsaga asi, aga siis jääks ehk mägedes loodus puhtamaks. Kolmandaks on natuke kahju, et paljudest lillepeenardest on saanud lihtsalt muruplatsid.

Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Teeristi pood, Tõhela raamatukogu, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam. Trükikoda: Hansaprint Tiraaž: 425 tk Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil leht@tostamaa.ee

3 - 2017 juuni

TÕSTAMAA VALLAVALITSUSES

Kallid lapsevanemad! Kui soovite oma lapsele sügisest 2017 Tõstamaa lasteaias kohta, esitage avaldus enne 30. juunit 2017. Avalduse blanketi leiate lasteaia kodulehelt http://lasteaed.tostamaa.ee ja selle võib saata elektrooniliselt digiallkirjaga aadressile lasteaed@tostamaa.ee või tuua ise lasteaeda, võib täita ka lasteaias kohapeal. Info telefonil 5346 5490. Kadi Adler, Tõstamaa lasteaia direktor

TÕSTAMAA VALLALIKOGUS Vallavolikogu 5. mai istungil osalesid kõik vallavolikogu liikmed.

 Vallavalitsusele anti luba võtta laenu investeeringute teostamiseks ning projektide kaasﬁnantseerimiseks.  Võeti vastu määrus „Hoolekandeasutusse paigutamise kord“. Nimetatud kord reguleerib eakate ja puuetega inimeste, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tõstamaa vald, hoolekandeasutusse paigutamist, sealt lahkumist ja väljaarvamist.  Täiendati volikogu määrust „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ lisades teenuste peatükki tugiisiku teenuse ja isikliku abistaja teenuse. Tugiisiku teenus on vallavalitsuse poolt osutatav teenus, mille eesmärk on pereliikmete iseseisva toimetuleku tagamine olukordades, kus pereliikmed vajavad sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi, mis seisneb juhendamises, motiveerimises ning pereliikmete suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 Isikliku abistaja teenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.  Esitati vastuväited Vabariigi Valitsuse ühinemisettepanekule, mis näeb ette Tõstamaa valla liitmise tulevase Pärnu, Audru ja Paikuse ühinemisel moodustatud Pärnu linnaga. Võeti vastu otsus „Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekule”. Vallavolikogu hinnangul ei toeta omavalitsuste sundühendamist ajalooline taust, sellel ei ole positiivset mõju elanike elutingimustele ega ühtekuuluvustundele ning ei teki terviklikku omavalitsust. Sundühendamisega ei parane avalikud teenused ega suurene nende pakkumine, tasakaalust lüüakse välja piirkonna areng, positiivset mõju ettevõtluskeskkonna, transpordi ja kommunikatsiooni korraldamisele pole või need hoopiski halvenevad. Eve Sahtel, vallasekretär

Vallavalitsuse istungil 10. aprillil  Algatati lihthange „Kruusa purustamine Uue-Alu karjääris“. Vallavalitsuse istungil 21. aprillil  Otsustati maksta toetust viiele majanduslikes raskustes olevale perele kokku 120 eurot.  Kinnitati toimetulekutoetuse väljamaks 13le inimesele kokku summas 2721.96 eurot.  Hüvitati taotlejale 32 euro ulatuses ravimitele tehtud kulutused.  Kinnitati aprilli kuu vajaduspõhise peretoetuse väljamaks 20le inimesele kokku summas 1530.00 eurot.  Otsustati vabastada 7 kinnistuomanikku korraldatud jäätmeveost, kuna kinnistutel ei elata. Vallavalitsuse istungil 8. mail  Anti luba Orienteerumisklubile WEST 29. juunil 2017 orienteerumispäevaku korraldamiseks Tõstamaal.  Kooskõlastati käesoleva 2016/2017 õppeaasta 6. juuni õppepäeva üleviimine 18. maile.  Otsustati suunata eelarve sporditegevuse realt Tõstamaa Spordiklubi tegevuskulude katmiseks 370.00 eurot.  Väljastati ehitusluba Tõstamaa alevikus asuvale Tõstamaa piirkonna alajaama maaüksusele alajaama püstitamiseks.  Tunnistati lihthanke “ Kruusa purustamine Uue-Alu karjääris” edukaks pakkumuseks Aspen Grupp OÜ esitatud pakkumus hinnaga 2.11 eurot (käibemaksuta)/tonn, kui kõige madalama hinnaga pakkumus.  Tunnistati avatud hankemenetlusega riigihanke “Teenuste kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Tõstamaa, Varbla, Audru, Koonga, Hanila ja Lihula vallas” edukaks RAGN-SELLS AS esitatud pakkumus hinnaga 7.29 eurot (käibemaksuta)/m3 kui kõige

madalama hinnaga pakkumus. Kinnitati mai kuu vajaduspõhise peretoetuse väljamaks 18le inimesele kokku summas 1395.00 eurot.  Hüvitati kahele abivajajale 32 euro ulatuses retseptiravimitele tehtud kulutused.  Otsustati vabastada üks kinnistuomanik korraldatud jäätmeveost, kuna kinnistul ei elata. Vallavalitsuse istungil 15. mail  Moodustati Tõstamaa Keskkooli hoolekogu kuhu kuuluvad: lapsevanemate esindajad Külli Janson, Kalle Rahuoja, Margus Tuulmees, Evelyn Piirme, Viivica Leibur, Tarmo Iman, Kadi Adler ja Kärt Jürgens; õpetajate esindajad Kirsti Talu ja Kaarin Reinson; õpilasesindusest Jonathan Jyrki Petrelius ja Keily Kaal ning vallavalitsuse esindajana Anu Peterson. Vallavalitsuse istungil 25. mail  Otsustati algatada lihthange „Laenu reﬁnantseerimine“.  Algatati lihthange „Tõstamaa Multikeskus osaline rekonstrueerimine“.  Kinnitati mai kuu toimetulekutoetuse väljamaks 12le inimesele kokku summas 2484.97 eurot.  Hüvitati abivajajale retseptiravimite maksumus 32 euro ulatuses ja lapse raviprillide soetamine 32 euro ulatuses.  Määrati hooldaja erivajadusega lapsele.  Otsustati kahele eakale hooldekodu teenuse võimaldamine.  Vabastati korraldatud jäätmeveost kaks kinnistuomanikku.  Sihtﬁnantseeriti OÜ Sufe tegevust valla elamukommunaali parendamisel 5115.60 euroga. Vallavalitsus

juuni 2017 - 4

Ehituslubadest ja loata ehitistest Millal on vaja ehitamiseks luba? Ehitamiseks ei ole luba vaja kui ehitatakse alla 20 ruutmeetri suuruse ehituasluse pinnaga ja kuni 5 meetrit kõrget hoonet. Kui ehitatakse 20 – 60 ruutmeetri suurust ja kuni 5meetrit kõrget hoonet on vaja esitada ehitusteatis. Suuremate hoonete puhul on vaja taotleda ehitusluba. Mis on ehitusalune pind? Ehitusalune pind on hoone alune pind ar vestatuna välisseintest. Ehitusaluse pinna hulka ei arvestata kuni ühe meetri laiust katuseräästast. Mis on ehitusteatis? Ehitusteatis on sisuliselt valla teavitamine ehitamisest. Vastavalt kavandatud ehitustegevusele tuleb selleks vallale esitada kas ainult ehitusteatis või ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Kõige mugavam on ehitusteatist ja

muid ehitusdokumente esitada internetis asuva Ehitusregistri kaudu (www.ehr.ee) Ehitusteatise puhul riigilõivu ei ole! Millal on vaja ehitusluba? Ehitusluba on üldjuhul vaja siis kui ehitatakse hoonet mille ehitusalune pind on suurem kui 60 m2 või mis on kõrgem kui 5 m. Samuti ka siis kui sellist hoonet lammutatakse või kui sellist hoonet laiendatakse üle 33%. Ehitusloa puhul on alati nõutud ka ehitusprojekti esitamine. Ehitusloa taotlemisel tuleb tasuda ka riigilõiv, mille suurus sõltub ehitise liigist. Kas võib ise ehitada või peab laskma ehitada vastava kvaliﬁkatsiooniga ehitajal? Endale võib ise ehitada. Kui aga ehitad kellegile teisele, näiteks naabrimehele, siis seda võib teha ainult vastavat kvaliﬁkatsiooni omav ehitaja. Ükskõik millisel ehitamisel sealhulgas

endale ehitamisel tuleb meeles pidada, et täitma peab kõiki Ehitusseadusest ja teistest seadustest tulenevaid nõudeid. Eriosade nagu küttesüsteem, ventilatsioon jms puhul on soovitatav lasta ikkagi ehitada vastava pädevusega ettevõtjatel, kes on kõikide uuemate nõuetega kursis. Valesti ehitatud kamina vmt puhul ei saa ehitust seadustada ja vastav osa tuleb ümber ehitada, mis on lõppkokkuvõttes kindlasti kallim kui lasta kohe alguses pädeval inimesel ehitada. Meeles tuleb pidada ka seda, et erinevad nõuded sh tuleohutuse nõuded on mõeldud ikkagi meie tervise ja vara kaitseks ja kui sa igapäevaselt mingi spetsiiﬁlise ehitusvaldkonnaga ei tegele siis kindlasti sa kõiki nõudeid ei tunne. Mida järgida kui kavandate ehitamist. Kui tekib mõte midagi ehi-

tada siis tasub kindlasti enne mõne ehituseksperdiga või valla ehitusnõunikuga asja arutada. Kõige suurem viga mis tihti tehakse on see, et alustatakse ehitamist ja alles siis tullakse nö luba küsima. Siis aga võib selguda, et selline ehitamine ei ole mõne väikese vea tõttu lubatud ja tuleb hakata ümber ehitama. Selliseid vigu on aga väga lihtne vältida kui vallast kohe alguses oma ideega aru pärida. Põhilised asjad mille vastu eksitakse on erinevad piiranguvööndid ja tuleohutusnõuded. Alati tasub meeles pidada, et kõikide hoonete vaheline kaugus peab tuleohutuse pärast reeglina olema vähemalt 8 meetrit. Seda kaugust võib vähendada vaid siis kui hoonete vahele rajada tuletõkkemüür. Tuleohutuse pärast peab ka hoone kaugus kinnistupiirist olema vähemalt 4 meetrit. Täpsemad nüansid on võimalik määrata vaid kinnistupõhiselt

Tabel ehitusteatise, ehitusloa ja ehitusprojekti kohustuslikkuse kohta Tegevus

Püstitamine Rajamine

Ümberehitamine

Laiendamine kuni 33%

Laiendamine üle 33%

Osa asendamine samaväärsega

Lammutamine

Hoone ELAMU JA SELLE TEENINDAMISEKS VAJALIK HOONE Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge

Puudub

Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puudub

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge

Ehitusluba

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusluba

Puudub

Ehitusluba

Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2

Ehitusluba

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusluba

Puudub

Ehitusluba

Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge

Ehitusteatis

Puudub

Ehitusteatis

Puudub

Ehitusteatis

Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puudub

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge

Ehitusluba

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusluba

Puudub

Ehitusluba

Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2

Ehitusluba

Puudub

Ehitusluba

MITTEELAMU

5 - 2017 juuni

ehk iga ehitis vajab arutamist. On olnud väga tobedaid olukordi, kus selliste kauguste suhtes eksitakse hoone paigutamisel vaid 0,5 - 1 m ja jama mis sellega kaasneb on väga suur. Selle asemel oleks võinud hoone kohe alguses lihtsalt natukene teistmoodi paigutada. Mere, järve ja jõe äärde ehitamine. Mere ääres on ehituskeeluvöönd kaldal 100 meetri ja metsamaa puhul 200 meetrit. Ermistu ja Tõhela järve ääres on see vastavalt 50 ja 100 meetrit. Jõgede ja allikate puhul on see suurusest tingituna 25 või 50 meetrit ja metsamaal vastavalt 50 ja 100 meetrit. Ehituskeeluvööndisse on igasuguste ehitiste sh ilma ehitusloa ja teatise kohustuseta ehitiste ehitamine keelatud! Olgu siis selleks grillkoda, katusealune, vaatetorn või mis iganes, keelatud on ühtemoodi. Vanade ja ehitusloata ehitatud hoonete nö seadustamine. Oma ehitiste seaduslikkust saab kontrollida Ehitusregistrist mille interneti aadress on www. ehr.ee. Kõik hooned mis selles registris ei ole, tuleb seadustada ja registrisse kanda. Vastasel juhul ähvardab hoone omanikku trahv ning 500 euro suurune lõiv hoone sundkandmise eest registrisse. See aga ei tähenda veel seda, et hoone saaks peale seda registri sundkannet seadustatud. Prob lee mi de väl ti mi seks tuleb kõik olemasolevad hooned seadustada. Selleks tuleb tellida pädevalt isikult ehitise audit või hoone inventariseerimine, mille käigus mõõdetakse hoone üle ja koostatakse selle kohta dokumentatsioon mille alusel saab selle ehitusregistrisse kanda, eeldusel, et hoone on ehitatud selle ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Alo Tomson, arendus- ja keskkonnanõunik

Tõstamaa keskkooli 4. klass osales eTWINNINGU projektis

eptembris 2016, pärast Rahvusvahelisel eTwinningu kontakt seminari koolitusel Tallinnas osalemist, algatasime koostöös Saksamaa partneri Kurt Mitländeriga õppeprojekti ‘’Colourful Words’’. Pojekt seisnes luuletuse kirjutamises ja erinevate osapoolte luuletustele illustratsiooni loomises. Projekti eesmärk oli teha koostööd teiste riikide koolidega ja selle käigus harjutada enda tutvustamist, inglise keelt, luuletuse loomist, teksti illustreerimist, rühmatööd, projekti esitlemist. Projekti algatasid ja selles osalesid Tõstamaa Keskkooli 4. klass (juhendaja Kaidi Pirso), Markg raft-Georg-Friedrich Realschule 5. klass Heilsbronnist Saksamaal (juhendaja Kurt Mitländer), juurde liitusid 7. Junior High School Ioanninast Kreekas (juhendaja Stamatia Stamati) ja Kherson Gymna-

sium 1. Ukrainast (juhendaja Oleana Soﬁienko). Osa võtsid 10.-13. aastased lapsed. Tõstamaa Keskkooli 4. klass alustas projekti oma kooli esitleva video tegemisega. Selleks tuli harjutada inglise keeles rääkimist ja enda ning kooli tutvustamist. Inglise keelega aitas meid 4. klassi inglise keele õpetaja Kati Rahuoja. Video ﬁlmis ja monteeris kokku direktor Toomas Mitt. Selleks, et saada äge video ja oleks korralik diktsioon (ja seda inglise keeles) pidi iga laps tegema mitu võtet, mistõttu kogeti, et näitleja elu polegi nii kerge. Lõpptulemusega jäime aga kõik väga rahule. Samuti tuli toimida audiofailiga, kuhu üks laps luges luuletuse oma emakeeles, nii saime kuulda ka saksa, kreeka ja ukraina keelt. Tänusõnad abi eest direktor Toomasele ja õpetaja Katile Luuletuste teemadeks olid sõprus, loomadest hoolimi-

ne, rahu maailmas. Tõstamaa Keskkooli 4. klass kirjutas luuletuse ’’Sõprus’’. Edasi tuli iga kooli kirjutatud luuletus illustreerida. Lapsed töötasid kahes grupis ja maalisid guaššidega pildi hüljatud koertest ning pildi sõpradega ajaveetmisest. Kreeka partner valmistas eTwinningu keskkonda ka luuletuste ja illustratsioonide äraarvamismängu. Lõpetuseks tegime oma koolile projekti kohta esitluse. Märtsikuu algul esitas Saksamaa partner Kurt Mitländer projekti ’’Colourful Words’’ Saksamaal korraldatavale võistlusele European Competition 2017. aprilli lõpus tuli e-mailile rõõmus teade, et meie projekt on tänavuse võistluse parim. Võidu puhul saadetakse igale osalenud klassile ka väike auhind. Kaidi Pirso Tõstamaa Keskkool

juuni 2017 - 6

Tõstamaa Keskkool kiid 5. juuni oli Tõstamaa Keskkoolis väga eriline päev, kus võeti kokku kogu õppeaasta ning kiideti ja tänati õpilasi, õpetajaid, vanemaid ja teisi toetajaid/aitajaid/suunajaid. Järgnevalt on lisatud õpilased, kes on väga tublit tööd teinud ja nende pingutusi jääb meenutama kooli või vabariiklik kiituskiri või dirktori vastuvõtul saadud tänukiri kingitusega. I KLASS

 MARKUS IMANS - tubli õppija, pääs laulupeole  JASPAR ADLER - tubli õppija  EGMAR KUUSK- maakonna kunstikonkursil II koht  ENELI PULK - tubli õppija, osalemine robootikavõistlusel FIRST LEGO League Jr, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”, pääs laulupeole  ENELI PIIRME - tubli õppija, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”, pääs laulupeole JANAR TUULMEES- tubli õppija II KLASS

 ANNA SHARLOTTE HALLGRIMSSON - hea õppeedukus, pääs laulupeole  KEITLYN KAAL - keskmine hinne 4,8; osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”; pääs laulupeole; osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”  ROBIN KAJA - keskmine hinne 5,0; pääs laulupeole  ROMEO KALJURAND - keskmine hinne 5,0; osalemine kooliteatrite festivalil  HENELI KAŠKIN - hea õppeedukus  ERIK KOPPEL - hea õppeedukus  SVEN-ARTUR RAHUOJA - keskmine hinne 5,0; osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”, kooliteatrite festivalil, robootikavõistlusel FIRST LEGO League Jr, VARIA viktoriinil, pääs laulupeole  JOONAS RÕHU- keskmine hinne 4,8; pääs laulupeole  LIIS RÕHU- keskmine hinne 4,8; osale-

mine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”, kooliteatrite festivalil, pääs laulupeole  RICO SEPP- hea õppeedukus  MARCUS SINIMERI- keskmine hinne 5,0; koolis oma vanuseklassi parim Kängurul  JENNIFER-LIISA TOOTS- hea õppeedukus  KARMEN TUHKANEN - hea õppeedukus, pääs laulupeole  ELIS TUNGEL - keskmine hinne 5,0; osalemine robootikavõistlusel FIRST LEGO League Jr, VARIA viktoriinil, pääs laulupeole III KLASS

 LEE GRÜNBERG - hea õppeedukus pääs laulupeole,  NIKOLAI KIRADI - keskmine hinne 5,0; osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”  JOOSEP LUHAMAA - keskimne hinne 4,8; osalemine robootikavõistlusel FIRST LEGO League Jr, Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”  GERTRUD MARTSON - keskimne hinne 4,8; osalemine Kooliteatrite festivalil, pääs laulupeole  MARIS PAJU- keskimne hinne 4,8; pääs laulupeole, osalemineTõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”, Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”  MARTHA-MARIA PÄÄSTEL - keskmine hinne 5,0; osalemine Kooliteatrite festivalil, pääs laulupeole, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”  GRETE VULKAN - keskmine hinne 5,0; osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”, VARIA viktoriinil, osalemineTõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”, pääs laulupeole  TORMI VÄLI - keskmine hinne 5,0; osalemine robootikavõistlusel FIRST LEGO League Jr IV KLASS

 MERILI ADLER - keskmine hinne 4,8; osalemine kooliteatrite festivalil, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”, osalemine matemaatikaolümpiaadil, pääs laulupeole  AIGAR GURJANOV - keskmine hinne 5,0; osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”, robootikavõistlusel FIRST LEGO League Jr, osalemi-

Tõstamaa kooli 2016/2017 õppeaasta aasta õpetaja Kati ja aasta õpilane Keily helistavad kooliaasta lõppenuks.

ne inglise keele olümpiaadil  MANIVALD MUUGA - hea õppeedukus  HEVENLI KAŠKIN - keskmine hinne 4,8; osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”, osalemine emakeele ja inglise keele olümpiaadil, osalemine kooliteatrite festivalil, pääs laulupeole  VILHELM PÕDER - hea õppeedukus, pääs laulupeole  EMMA LIISA SALK - keskmine hinne 4,8; osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”, osalemine kooliteatrite festivalil, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”, koolis oma vanuseklassi parim Kängurul, pääs laulupeole  EMMA SANG - hea õppeedukus, pääs laulupeole  MAARJA-HELENA VESKIMÄGI keskmine hinne 4,8¸ osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”, pääs laulupeole V KLASS

 BRIAN BLUMFELDT - hea õppeedukus  EVERITA IMANA- keskmine hinne 5,0; osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”, osalemine emakeele olümpiaadil, matemaatikaolümpiaadil, matemaatikavõistlusel Nuputa, osalemine kooliteatrite festivalil, robootikavõistlusel ROBOTEX, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”,

7 - 2017 juuni

dab ja tänab  REGINA KOIDU - hea õppeedukus  ARDO LEAS- Pärnumaa koolide MV

pääs laulupeole, aktiivne osaleja Nuputa ringis  KRISTO KARELSOHN - hea õppeedukus  JAAN LUHAMAA - keskmine hinne 4,8; osalemine kooliteatrite festivalil, robootikavõistlusel ROBOTEX, VARIA viktoriinil, pääs laulupeole  RITA NIINE- keskmine hinne 5,0; osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”, osalemine emakeele olümpiaadil, pääs laulupeole, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”  MARKUS OJA - keskmine hinne 4,8; osalemine robootikavõistlusel ROBOTEX  SAMUEL TIMO PELTOKANGAS keskmine hinne 4,8  MARKUS PRESS - hea õppeedukus  ANDREAS PUUSILD - osalemine Eesti Koolispordiliidu võistlussarjas ,,Tähelepanu, start!”; Pärnumaa koolide MV sisekergejõustikus, P-C 60m jooks, I koht; Pärnumaa koolide MV sisekergejõustikus, P-C kaugushüpe, II koht  LAURI TUHKANEN - keskmine hinne 4,8; osalemine kooliteatrite festivalil, osalemine matemaatikavõistlusel Nuputa, aktiivne osaleja Nuputa ringis, osalemine robootikavõistlusel ROBOTEX, pääs laulupeole VI KLASS  ANNY KEREM - hea õppeedukus

sisekergejõustikus, P-C kuulitõuge, I koht; Pärnumaa koolide MV minivõrkpallis, II koht; osalemine vabariiklikul võrkpalliturniiril ,,Sadolin Cup”; Saarde Lihavõtteturniir võrkpallis, P III koht; osalemine Pärnu linna- ja maakoolide KEAT ohutuslaagris  KEVIN PÄÄSTEL - hea õppeedukus; I koht võõrkeelsete lugude jutustamise konkursil, Pärnumaa koolide MV minivõrkpallis, II koht; Saarde Lihavõtteturniir võrkpallis, P III koht; osalemine kooliteatrite festivalil; osalemine Pärnu linna- ja maakoolide KEAT ohutuslaagris  MARLEEN SAHTEL - keskmine hinne 5,0; matemaatikaolümpiaadil III koht; osalemine emakeele olümpiaadil, osalemine Gulliveri teatrimängul, osalemine inglise keele olümpiaadil, koolis oma vanuseklassi parim Kängurul, osalemine kooliteatrite festivalil, matemaatikavõistlusel Nuputa, matemaatika täiendõppe läbija  GRETTEL SOONISOO - keskmine hinne 5,0; osalemine Gulliveri teatrimängul, osalemine informaatikaolümpiaadil, osalemine kooliteatrite festivalil, Pärnu linna- ja maakoolide KEAT ohutuslaagris, VARIA viktoriinil, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”; Pärnumaa koolide MV sisekergejõustikus, T-C kuulitõuge, III koht ; Saarde Lihavõtteturniir võrkpallis, T III koht  KATRE SUTT - keskmine hinne 4,8; osalemine Gulliveri teatrimängul, osalemine kooliteatrite festivalil, Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”; Saarde Lihavõtteturniir võrkpallis, T III koht  KADRI VULKAN - keskmine hinne 5,0; osalemine emakeele olümpiaadil, matemaatikaolümpiaadil, matemaatikavõistlusel Nuputa, osalemine Gulliveri teatrimängul, osalemine kooliteatrite festivalil, matemaatika täiendõppe läbija, osalemine Pärnu linna- ja maakoolide KEAT ohutuslaagris, VARIA viktoriinil, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “muusika meid kõiki seob”; Saarde Lihavõtteturniir võrkpallis, T III koht VII KLASS

 KAIERIIN BART - hea õppeedukus  KÄRT ELISMÄE - keskmine hinne 4,8  SIRETA JÜRGENS - hea õppeedukus  KEILY KAAL - keskmine hinne 5,0; “Kaunim metsalaul 2017” I koht, Parim metsalaul; informaatikaolümpiaadil III koht; osalemine Tõstamaa laste laulukonkurss

“Muusika meid kõiki seob” grand prix võitja; Saarde Lihavõtteturniir võrkpallis, T III koht, osalemine VARIA viktoriinil, matemaatikavõistlusel Nuputa, matemaatikaolümpiaadil, osalemine Kooliteatrite festivalil, Gulliveri teatrimängul, emakeeleolümpiaadil  PILLE KOPPEL - hea õppeedukus  MARKUS LOGINOV- hea õppeedukus  RISTO RAND - keskmine hinne 5,0; osalemine matemaatikavõistlusel Nuputa; Saarde Lihavõtteturniir võrkpallis, P III koht  BIRGITH SINIMERI - keskmine hinne 4,8  KATRE-MARIS VESKIMÄGI- keskmine hinne 4,8; osalemine kooliteatrite festivalil, matemaatikavõistlusel Nuputa, muusikaviktoriinil, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob” VIII KLASS

 AVE-TRIIN GURJANOV - keskmine hinne 5,0; matemaatikaolümpiaadil I-II koht; koolis oma vanuseklassi parim Kängurul, osalemine emakeeleolümpiaadil, matemaatika täiendõppe läbija, osalemine muusikaviktoriinil, VARIA viktoriinil  MARTIN KIISK - Pärnumaa koolide MV kergejõustikus, kuulitõuge, P-A, I koht; Pärnumaa noorte sisekergejõustiku MV, kuulitõuge, P-B üldarvestuse III koht,maakoolide arvestuse II koht”  MARK KIRADI - keskmine hinne 4,8; Pärnumaa koolide MV ergomeetrisõudmises, 8.-9. kl. P, I koht; osalemine füüsikaviktoriinil  KRISTIINA NIIT - hea õppeedukus  MARI-JAANA SIINNE - keskmine hinne 5,0; matemaatikaolümpiaadil I-II koht, osalemine emakeeleolümpiaadil, füüsikaviktoriinil, matemaatika täiendõppe läbija, osalemine informaatikaolümpiaadil, VARIA viktoriinil  HELINA VALGUR - hea õppeedukus IX KLASS

 STENAR FEDULAJEV - Pärnumaa noorte sisekergejõustiku MV, kuulitõuge, P-B üldarvestuse II, maakoolide arvestuse I koht”; Pärnumaa koolide MV discgolﬁs, 8.-9. kl. võistkondlik II koht; osalemine füüsikaviktoriinil  HELIINE GURJANOV - hea õppeedukus  KEILY KEREM - keskmine hinne 4,8  KRISTJAN SIRELI - hea õppeedukus; aktiivne noor, osalemine informaatikaolümpiaadil ja robootikavõistlusel ROBOTEX

juuni 2017 - 8

 MATHILDA-MARIA TORK - hea õppeedukus  AVE-INGRID VESKIMÄGI - keskmine hinne 4,8; osalemine emakeeleolümpiaadil, füüsikaviktoriinil, muusikaviktoriinil, VARIA viktoriinil, osalemine Tõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob” X KLASS

 ANNA-MAIAM KÄÄR - keskmine hinne 5,0  KERTU LILLE - Varia viktoriinil III koht; osalemineTõstamaa laste laulukonkursil “Muusika meid kõiki seob”, osalemine vabariiklikul võrkpalliturniiril ,,Sadolin Cup”, osalemine “Kaunim metsalaul 2017”, aktiivne noor  NELE-ELIISE RUNTHAL - hea õppeedukus  KENDER SUTT - keskmine hinne 4,8; VARIA viktoriinil III koht XI KLASS

 OTT ODES - keskmine hinne 4,8; osalemine emakeeleolümpiaadil, Pärnumaa noorte sisekergejõustiku MV, 1000m jooks, P-juunior, üld- ja maakoolide arvestuse II koht; Pärnumaa koolide MV discgolﬁs, 10.-12. kl. võistkondlik III koht; Pärnumaa

koolide MV kergejõustikus, 100m jooks, P-juunior, III koht  LIISBETH SIKK - Pärnumaa koolide MV kergejõustikus, 100m jooks, T-juunior, I koht; Pärnumaa koolide MV kergejõustikus, kaugushüpe, T-juunior, I koht  OSKAR TAMM - keskmine hinne 5,0; Varia viktoriinil III koht, aktiivne noor, geograaﬁaolümpiaadil II koht, osalemine emakeeleolümpiaadil ja matemaatikaolümpiaadil; Pärnumaa koolide MV discgolﬁs, 10.-12. kl. võistkondlik III koht; Pärnumaa koolide võrkpalliturniir kuni 12.kl. segavõistkondadele, III koht; Pärnumaa noorte sisekergejõustiku MV, 1000m jooks, P-A kuulitõuge, üldarvestuse III koht, maakoolide arvestuse II koht”

arvestuse II koht; Pärnumaa koolide võrkpalliturniir kuni 12. kl. segavõistkondadele, III koht; Pärnumaa koolide MV lauatennises, 10.-12. kl. P, II koht; osalemine vabariiklikul võrkpalliturniiril ,,Sadolin Cup”  TEELE TÕNISSON - hõbemedal ja 4,8; aktiivne noor; osalemine vabariiklikul rahateaduste olümpiaadil, Varia viktoriinil III koht; Pärnumaa koolide võrkpalliturniir kuni 12. kl. segavõistkondadele, III koht; koolis oma vanuseklassi parim Kängurul; osalemine vabariiklikul võrkpalliturniiril ,,Sadolin Cup”; osalemine emakeeleolümpiaadil Eelmise aasta kooliõpetaja LAURA JÕEEdukas esinemine kodu-uurimiskonverentsil (töö pälvis maakonnas II-III koha)

XII KLASS

 KULDAR JUURIK - vabariikliku rahateaduste olümpiaadi 6. koht; aktiivne noor; osalemine robootikavõistlusel ROBOTEX; Pärnumaa koolide võrkpalliturniir kuni 12.kl. segavõistkondadele, III koht  TANEL TUULMEES - vabariikliku rahateaduste olümpiaadi 9. koht; aktiivne noor; Pärnumaa noorte sisekergejõustiku MV, kaugushüpe, P-juunior,maakoolide arvestuse II koht; Pärnumaa noorte sisekergejõustiku MV, 60m jooks, P-juunior, maakoolide

Tublisid õpilasi juhendasid olümpiaadidel, ainekonkursitel ja võistlustel õpetajad: Ivi, Kaarin, Karoliine, Tiiu, Kati, Katri, Kaidi, Karin, Jaanika, Susanna, Laura, Maris, Kirsti, Heili, Grete ja Mari. Suured tänud lapsevanematele meeldiva koostöö eest. Ilusat suve! Maris Adler, õppealajuhataja

Ütleme aitäh Tõstamaa päästekomandole!

eie klassile on juba väi kest vii si tra ditsiooniks kujunenud külastada igal aastal, vähemalt korra, Tõstamaa päästekomandot. Täna hommikul lastega Päästeameti poole astudes esitati mulle küsimus, et no miks me jälle läheme. Oleme juba käinud ja näinud. Sellel hetkel ütlesin, et peab ja see on vajalik. Kohale jõudes tehti lastele esmalt ringkäik ja tutvustati eluolu, seejärel keskendusime tänasele teemale „Tean tulest!“. Lastel oli palju küsimusi ja olgugi, et nii mõnigi neist ei olnud teemasse, leidsid mehed aega neile vastata. Siiani sama nagu eelmisel korral. Edasi aga sain ma vastuse küsimusele, et miks me jälle tulema pidime. Päästetöötaja töö on nii huvitav ja põnev, et iga kord on midagi uut näha ja õppida. Mehed ei pidanud raskeks panna tööle hüdraulika masinat, et lapsed näeksid, kuidas need

suured tangid ikka töötavad, nad ei näinud raskusi vooliku laiali viskamise ja sinna otsa erinevate otsikute keeramist, mida lapsed said ise teha, nad ei pidanud paljuks kõiki luuke avada, lastele näidata KÕIKE, mida üks operatiivsõiduk mahutab ja sinna juurde selgitada, milleks mingi asi vajalik on ning kuidas seda kasutatakse. Lisaks jutustasid nad meile põnevaid lugusid, erinevatest päästetöödest ja mida kõike neil on ette tulnud, nii head, kui halba. Peale sellist külastust oli päris mitu last langetanud oma tulevase elukutse valiku. No kes ei tahaks olla päriselu superkangelane. Mul on rõõm, et meie päästekomandos on tööl nii toredad inimesed, kes meid rõõmuga võõrustavad ja selle igal korral ikkagi uueks ja huvitavaks muudavad. Lahkudes küsisin laste käest, et kas järgmine aasta tule-

me. Vastus oli vali ja ühehäälne:“Jaa!“. Ütleme aitäh Tõstamaa päästekomandole! Ütleme teile aitäh, et te olete võtnud nii vastutusrikka ameti oma õlule! Ütleme teile aitäh, et teil on süda õige

koha peal! Ütleme teile aitäh, et meil on superkangelaste peakontor, mida külastada! Ütleme lihtsalt aitäh kõige eest! Kati Rahuoja ja Tõstamaa keskkooli 2. klass

9 - 2017 juuni

Sutiranna suvilas vooliti savi T

eisipäeval, kui enamusel koolilastest algas vaheaeg, siis tulid Tõstamaa Mõisa Huvikooli lapsed Sutiranda suvilasse kolmepäevasesse savilaagrisse. Kokku oli meid 19 last ja ka kaks toredat õpetajat: Anu Randmaa ja Sirli Väära. Huvitavaid savitöö tehnikaid käisid õpetamas veel saviringide juhendaja Karin Väli ja Eveli Ilvest. Toredat juttu vestis ja kaevas meile jõepõhjast savi Villem Jaansoo. Aitäh! Lastele oli savilaager mõeldud huvikooli õppeaasta lõpu tähistamiseks ja preemiaks. Savilaagris tehti palju savitööd: valmistasime enda kaevatud savist linnukujulised ripatsid ja vormisime õhupalli peale kausid; ülejäänud savi vedeldasime ja sõelusime. Saunaõhtul proovisime savimaske. Tegime ise väikese seinale riputatava pildi, kasutasime selleks suvila ümbrusest korjatud taimi. Veel voolisime näppude vahel servieerimisalused, väikese marjakorjamise sõela ning näpunukud, millega on tore näidendeid teha. Saime ka näha ning ise järele proovida huvitavat nõude parandamist

jaapanipärase kintsugi-tehnikaga. Mängisime laagris õhtul mänge ja käisime saunas. Teise päeva õhtul kahjuks sadas, aga sellegipoolest grillisime vorstikesi. Me tegime seda toas kaminas ja pärast sõime ka grillitud vahukomme. Palusin teistel laagrilistel vastata küsimusele: Mis oli laagris kõige lahedam või mis Sulle kõige rohkem meeldis? Paljud vastused olid sellised: Mulle meeldis see, et sain teada palju uusi asju, näiteks saab savi ise maa seest kaevata või et kat-

kiläinud nõusid saab parandada väga lihtsa tehnikaga. Enamikele aga meeldis kõige rohkem ise savist nõusid meisterdada ja voolida kujukesi. Oli ka üks tore vastus, mis ajas paljud naerama: „Mulle meeldisid laagris kõige rohkem moosisaiad.“ Kui võtta laager kokku ühe lausega, siis see oleks selline: Laager oli täis nalja ja naeru, rõõmsaid inimesi, kes on õpihimulised ka peale kooli. Kadri Vulkan käsitööringis kuuendat aastat

Vokiratas käis väärikate lauluansamblite päeval  22. aprillil toimus Pärnus Nooruse Majas Pärnumaa väärikate lauluansamblite päev. Meie südi lauluõpetaja Ivi Kask tutvustas nimetatud ürituse sisu juba talvel ja ärgitas ka meid seal esinema. Algul oli meie naiste suhtumine kõhklev – kas oleme ikka väärilised nii suurejoonelisel muusikapeol osalema. Aga Ivi visadus viis sihile ja hakkasime hoolega laule õppima. Laupäeva hommikul kogunesime aleviku keskväljakule, kust alustasime reisi linna poole. Bussijuhiks alati abivalmis Villem. Saabudes üllatas rahvarohke saal. Kõiki osalejaid ootas kohvilaud, leidsime kiiresti oma tuttava nimekaardiga laua. Pidu algas ühislauluga, millele järgnes 18ne ansambli esi-

nemine, oli palju erinevat ilusat eesti muusikat. Vaheldust pakkusid särtsaka esinemismaneeriga ukraina ja ingerisoomlaste

ansamblid. Meie esitasime kaks laulu – „Mu kodu“ ja „Lõbusal rannal“. Kui kõik ansamblid olid esi-

nenud, anti koosviibijatele võimalus välja valida kõige rohkem hääli saanud lauljad. Võitjaks osutus ansambel Helin Seljamestsast. Kõiki ansambleid tänati kena kujundusega tunnuskirjaga, millega avaldati kiitust laulurõõmu ja väärika eeskuju eest maakonna laulukultuuri järjepidevuse hoidmisel. Meie ansambel esines laulupäeval esmakordselt. Saime jälle juurde ühe uut moodi esinemiskogemuse ja soovi ka järgmisel aastal osaleda. Suur tänu Ivile, kes meile laulud selgeks õpetas ja selle suurepärase muusikaelamuse korraldas. Efeline

juuni 2017 - 10

Suve algus Tõstamaa noortekeskuses

Kertu: „26. mail käisid 18 aktiivset Tõstamaa noort Pärnu vanglas. Olime varem kohale jõudnud, kuid täpselt 15:00 avanesid väravad, mille taga ootas nõukogudeaegsesse vormi riietatud vangivalvur. Ruumidesse jõudes jagati meid gruppidesse ning viidi kambritesse. Kambrites oli mitu tabaga lukustatud ust ja meie ülesanne oli leida ruumist vihje esimese taba jaoks. Edaspidised vihjed saime lukustatud kappidest. Eesmärk oli avada kongiuks. Vihjete leidmine ei olnud sugugi kerge, sest need oli igasuguste nippide abil ära peidetud. Vahepeal käis vangivalvur vihjeid andmas, kui otsimine ei edenenud. Mõni meist käis ka jahutuskambris. Lõpuks, kui kõik “vangid” olid kambritest välja saanud, oli koridoris paks suits ja paugutajad ning tuli avada vaheväravad. Aega oli lahendamiseks kolm tundi, kuid saime pool tundi kiiremini hakkama. Kõikidele väga meeldis ning paljud ütlesid, et tuleksid vanglat tulevikus veel külastama.“ Sellega veel meie tegevused ei lõppenud. 1. juunil tähistasime noortekeskuses lastekaitse-

päeva. Kell 12 esines põhikooliõpilastest koosnev tantsutrupp, pärast seda soovisin kõigile head lastekaitsepäeva ning kõik kohalolijad jagunesid gruppidese, et minna QR-orienteerumisele. Gruppidel tuli käia erinevates Tõstamaa alevis olevates punktides ja lahendada ülesandeid ning vastata küsimustele, mis olid seotud Tõstamaa Noortevolikoguga. Küsimustele aitas vastata noortevolikogu Facebookileht. Noortekeskuses tegid neiud kõikidele soovijatele näomaalinguid, mängida sai teleka- ja lauamänge ning tunda lihtsalt lastekaitsepäevast rõõmu. Aitäh kõikidele abilistele! Avatud Noortekeskuste projektifondi toetusega kut sus Karoliine noortekeskusesse ka Von Bombi õpitoa, mille käigus joonistasid noored endast portree. Pärast seda valmis mängutoa seinale noortekeskuse logo, et elavdada meie maja siseruume. Põgenemistoa külastamist, Von Bombi õpituba ning muid projektiga saadud seadmeid ning mänge rahastas Eesti Noorsootöö Keskus ning Hardidus- ja teadusministeerium. Laupäeval olid meie noored kohal Pootsi laadal, kus Kristiina ja Ave-Triin soovijatele näomaalinguid maalisid. Lisaks olid õuemängud ja piltide värvimine. Uuematest uudistest veel nii palju, et 9. juunil lõppes konkurss huvijuht-noorsootöötaja asenduskohale. Alates uuest õppeaastast tegutseb noortekeskuses ja koolimajas Laura Jõe. Nüüd on noortekeskus suvepuhkusel, kohtume juba sügisel! Nautige suve! Laura Jõe, Tõstamaa noortevolikogu esimees

Räimel käis Tooma Mitt

uvijuht-noorsootöötaja Karoliine Kask taotles Avatud Noortekeskuste projektifondist raha, et soetada noortekeskusesse uusi mänge ja vajalikke seadmeid. Noortevolikogu koosolekul laua ümber istudes arutlesime, mida me veel tahaks projekti lisada ja otsustasime, et võiksime noortega koos kuhugi minna ning nii kirjutaski Karoliine projekti sisse Pärnu vangla põgenemistoa külastamise. Meie suureks rõõmuks projektitaotlus rahuldati. Karoliine palus vanglakülastustest kirjutada Kertul.

11 - 2017 juuni

äimeter vituspidu oma tuntud headuses! Sel aastal oli õnnistatud meid ilusa ilmaga, rahvastki seetõttu hulgaliselt kogunenud: nauditi ilma, osteldi ja müüdi, kuulati meelelahutusprogrammi. Lavalaudadel astusid üles naaber vallast Audru Jõelaevanduse Punt, eesotsas päeva juhi Ado Kirsiga, ning muidugi meie oma valla tuntud headuses isetegijad: Vokiratta tantsijad ja lauljad, segakoor, Reedene Rõõm ja Rein Pihelgas lõõtsaga „westile“ hoogu lisamas. Lisaks erinevatele toidukohtadele oli selgi korral oma koh-

viku üles seadnud ahvatlevate kalaroogadega Tõstamaa mõisakool. Kuldari sõnul, polnud ka vahvliküpsetamises pausi, igaljuhul - populaarne ettevõtmine noorte poolt. Suureks tõmbenumbriks ning vaatamisväärsuseks kujunes Pärnu sadamast kohale seilanud Jenny Kruse purjekas, millega räimelaada lõpetuseks soovijatele lahel üks reis ette võeti. Õhtul sai rahvamajas Räimetrallil hoogsalt jalga keerutada Manija Posite ja Harki poiste muusika saatel. Ahoi! Katri, rahvamajast

juuni 2017 - 12

Tõstamaa mälumänguhooaeg 2016/2017  Üheks Tõstamaa traditsiooniks on mälumängusari. Oktoobrist maini kestnud hooajal toimus 8 mängu, kus osales 15 võistkonda. Mängud olid huvitavad ja tänusõnad mängujuhtidele Jaan Allikule, Toomas Mittile, Joel Kukele ja Tiit Lehtmele. Üldkokkuvõttes reastusid võistkonnad: NULLIRING – Karin Randmäe, Enn Martson, Heikki Luhamaa, Janek Jaansoo NUBLU – Anu Peterson, Agnes Janson, Mait Janson, Jaak Tork, Rain Randmaa ÜKS-TEIST – Tiiu Salu, Inger Vahuvee, Aidi Lellsaar, Tõnu Salu, Andres Laur MM – Kalev Martson, Enno Kase, Kirill Teiter, Alo Tomson OKAS – Marge Päästel, Marek Salk, Raido Salk, Ville Vulkan OPTIMISTID – Katrin Tõnisson, Aita Lind, Mari Lühiste, Mihkel Lühiste, Urmas Reinfeldt. KASTNA – Karin Miidu, Mare Pärna, Loret Miidu, Katre Järg, Kuldar Miidu, Valvo Volgerad METSKOND – Aive Leinpuu, Susanna Kuusik, Alar Kuusik, Roland Kuusik, Aimar Silivälja, Arvo Silivälja STEEL – Egle Leetma, Eerika Leetma, Aare Sutt NOORUSE 467 – Kati Rahuoja, Kersti Kott, Kaidi Sepp, Viljar Kaal, Kalle Rahuoja KESKKOOL – Karen Adler, Teele Tõnisson, Marge Maruse, Andrus Kiisler

Tanel Padar 28. aprillil Tõstamaa mõisa saalis

e tegime seda! Oli suur au vastu võtta hetke Eesti populaarsemat rockartisti – ehe ja vahetu kontsert, nagu meie mõisakontserdid kipuvad olema. Saal oli pilgeni kuulajaid täis, kahjuks jäid mõned soovijad lausa piletita. Täname Tanelit ja Tomi suurepärase kontserdi eest! Ja kummardus fantastilisele publikule, loodame, et ka edaspidi tee Tõstamaale leiate!

NOORTEKAS – Karoliine Kask, Kuldar Juurik, Kristjan Sireli, Karmo Kuristik

Räästapääsuke

äästapääsuke on suitsupääsukesest lühem ja tema sabahark ei ole nii sügav. Kergesti tunneb ta ära kontrastselt valge päranipuala ja kõhualuse järgi, muu sulestik on must. Emas- ja isaslind on mõlemad ühesugused. Kutsehüüd on räästapääsukesel lühike sirtsuv „prt” või „prrit”. Tema laul on palju tasasem ja vähemrõõmsam suitsupääsukese omast. Seda esitatakse tavaliselt telefonitraadilt ning see on kutsehüüde sisaldav kiire kare sädin. Räästapääsuke pesitseb seltsinguliselt ehitistel, eriti räästa all, nagu nimigi ütleb, kuid ka paljanditel ja kaljuseintel, sarikate ja katuse vahel. Iseloomulik on veel seegi, et seina, millel pesa on, võõpab räästapääsuke

Kultuur sõna

väl ja hei de te ga triibuliseks. Sageli pesitseb tihedalt koos koloonias suur hulk linnupaare. Pesaehitusest võtavad osa mõlemad vanemad. Mudast ja savist valmistatakse ilus pallikujuline pesa, mis vooderdatakse veel väikeste sulgede, udusulgede või pehmete taimekiududega ning mille sissepääsuava on üleval ääres. Mai keskel muneb emaslind 3-7 muna. Hauduvad mõlemad vanemad ja see kestab tavaliselt 14-17 päeva, kuid haudumise kestus oleneb suuresti ka ilmastikust: kui on külm ja sombune, siis lendab vähem putukaid ja vanemad peavad endale kaua süüa otsima. Kui aga ilm on ilus, püütakse kiirelt vajalik toi-

Tõstamaa Spordiklubi

Kunstnik Reet Rea - Smyth linnusari. Vaata lisaks www.ReetRea.com

duhulk ja saab jälle edasi haududa. Näljaoht võib pääsukest aga alati ähvardada. Selle vastu on neil kujunenud tardumusuni: mehhanism, mis alandab kehatemperatuuri ja ainevahetuse intensiivsust ning seeläbi toiduvajadust. Nii ei sure räästapääsuke kohe esimestel näljapäevadel ära. Sama abinõu saavad kasutada ka pojad, kui vanemad on

pikal toiduot simisrännakul. Koorunud pääsupojad viibivad pesas süüa oodates harilikult ligi kolm nädalat, lendama hakkavad nad alates juuni keskpaigast. Toitu püüab räästapääsuke alati õhust, saagiks on sagedamini väikesed mardikad, sääsed ja kärbsed. Räästapääsuke on Euroopas ja Aasias laialt levinud rändlind. Osa pääsukesi lendab kevadel ja sügisel lihtsalt meie aladelt läbi edasi põhjapoole, aga siinpesitsejad lendavad juba septembri teisel poolel Kesk- või Lõuna-Aafrikasse talvituma. Kevadel saabuvad nad Eestisse mõned päevad hiljem suitsupääsukesest, harilikult mai alguses. Räästapääsuke on Eestis looduskaitse all.

13 - 2017 juuni

as ja pildis 2017 mai

KUHU MINNA

JUUNI 17. juunil TÕSTAMAA VALLA SÜNNIPÄEV, kontsert-aktus esinevad kohalikud isetegevuslased, õhtul tanstuks ansambel KUKERPILLID 23. juunil JAANITULI TÕSTAMAAL, esineb ansambel Piccolo Folk Pärnust, õhtut juhib Elmar Trink

 JUULI 15. juulil saate “LAULUGA MAALE” avalik lindistus Tõstamaal ja tohter Madis Veskimägi tervisepäev mõisas 20., 21., 22., 23., 24. ja 25. juulil Tõstamaa mõisa saalis Tõstamaa suveteater „KARLSONSON“, mängivad Kersti Tombak ja Veikko Täär, lavastaja ja autor Gerda Kordemets

Talgupäev 6. mail

meline ilm ühise eesmärgi nimel koostoimetamiseks, meie lauluväljak suve suuremaks pühaks – jaanipäevaks, talveajaga kogunenud prahist ning murdunud okstest puhtaks saada. Eriti tore oli kogeda, et rahvas toimetas ilusama ja puhtama Eesti eest! Niisamuti ka meie siin Tõstamaal. Kui lihtne talgusupp peale pikka värskes õhus ja päikses viibmist gurmeena tundub, siis rohkem selgitada polegi vaja. Tänud tublidele talgulisetele ja ema Maiele fantastiliselt maitsva kringli eest! Talgupäeva õhtu lõpetasime Andrus Vaariku monoetendusega „Elu on parim meelelahutus“ – jah, nii see vist tõesti on – nautigem elu ja elamist, pärast surma jõuab mossitada küll!

Emadepäeva õhtukontsert „Mina ei taha veel magama jääda“

Tõstamaa rahvamaja kutsub pildistama

Foto: Eve Käär

õstamaa rahvamaja poolt üles seatud kutse pildistada oma koduvalda ja lapsi, on jõudnud lõpule. Laekunud fotod on üleval rahvamaja väikeses saalis. Parimad tööd avalikustatakse valla 25. sünnipäeva pidulikul kontsertaktusel.

TÕSTAMAA KÄSITÖÖ POOD taas avatud T - R kell 10 - 16 L kell 10 - 14 Asume Sadama tee 1

juuni 2017 - 14

ETKL Asendusteenistus pakub tööd ASENDUSTALUNIKULE Nõuded: põllumajandusharidus või kolmeaastane töökogemus põllumajanduses, autojuhiload ja isiklik auto. Oskus teha piimakarjaga seotud töid, meestel ka masina- ja traktoritöid. Lüpsioskuse puudumisel väljaõpe taludes. Pakume: tasuvat tööd erinevates taludes, kuluhüvitisi, koolitusi jm. CV saata aadressil: riina@taluliit.ee.

TULE TÖÖLE! Pakume hooajalist tööd täiskasvanutele Kaarli-Jaani talus Kiraste külas. Maasikate korjamine ja rohimine alates juuni lõpust kuni korjeperioodi lõpuni. Tasu alates 3,5 - 3,9 euri tunnis kätte. 5635 2810 Evelyn MAASIKATE MÜÜK KORJEPERIOODIL PÕLLULT ETTEHELISTAMISEGA. NB! Maasikad keemilise tõrjeta.

Maria talu on eelmise sajandi algusaastail ehitatud Lääne-Eesti tüüpi talu, kus on tähtsal kohal traditsioonide austamine ja jätkusuutlikkus. Maria talu on suurepärane paik nii puhkamiseks kui ka koolituste ja seminaride korraldamiseks, ühendades neid aktiivsete tegevustega looduses ja väljakutel. Talus toimetavad perenaised loovad meeleolu nagu oleksite sattunud maale vanaema juurde.

Tööle ootame PERENAISI ja TOATÜDRUKUID TÖÖÜLESANDED  Ettevalmistuste tegemine ja toitude valmistamine  Kaupade tellimine  Tööruumide puhtuse ja korrashoiu tagamine  Tubade koristus

KASUKS TULEB  eelnev töökogemus kokana  iseseisev mõtlemine ja tegutsemisoskus  puhtusearmastus, kiirus ja täpsus  kohusetundlikkus  tugev pingetaluvus

NÕUDMISED KANDIDAADILE  Hindame väga kõrgelt armastust oma töö, söögi ja kolleegide vastu.  Peame oluliseks eneseteostuse tahet ning kogemusi.

OMALT POOLT PAKUME  Sõbralikku ja koostööd armastavat kollektiivi  Huvitavat ja mitmekesist tööd  Konkurentsivõimelist töötasu

TÖÖLE ASUMISE AEG Niipea kui võimalik

Tule tutvu kohapeal tingimustega või küsi rohkem infot telefonil 503 6066 või e-mailiga: sales@maria.ee.

www.maria.ee

15 - 2017 juuni

KIRIK Õigeusu SURNUAIA PÜHAD 2017 Tõstamaa vallas: 18. juunil kell 12 Kõpu kalmistul, 1. juulil kell 13 Tõstamaa õigeusu kalmistul, 1. juulil kell 14 Kastna kalmistul, 8. juulil kell 12 Tõhela kalmistul, 16. juulil kell 12 Seliste kalmistul. 9. juulil kell 10 toimub Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kirikus liturgia. 16. juulil kell 10 toimub Seli-Tõstamaa Püha Vassilius Suure kirikus liturgia. Info telefonil 53841350, preester Agaton Paalberg



Luterlik KALMISTUPÜHA Tõstamaal 18. juunil kell 14

Õnnitleme uusi vallakodanikke ja nende vanemaid

Johan Tamm – 18.04.2017

Maikuu juubilarid JUTA RÄHN 88 VALENTINA HEINMAA 85 LEIDA VERTE 82 HELLA ORM 81 AIME MARTSON 80 MAIE ERIKSON 78 OLEG REIMAND 77 ENE EENSALU 76 MARIA PAALBERG 75 ARNE TAMM 74

PEET TÖLP 73 ENDEL ORGMA 73 MATTI RÄBUS 73 ENDEL KRUUSIMÄGI 71 LAINE POOM 70 PAUL KARLEP 70 AILI MERILA 65 AIN REA 65 OSKAR SUTT 65

Juunikuu juubilarid VILMA MÄNNIKU 90 HELJU VELIKOK 90 ANNA PULL 89 HELMI RAHUMÄE 87 MEINARD TSILK 87 MEERI TILK 85 HELJU SAAR 84 HEINO SIRELI 84 ELFI VOOL 83 HELMI ODES 82 ANTS JAANSO 81 MART SALU 81

VAABO SEGER 80 HILLAR PIHELGAS 78 MATI TAMMISTO 78 LEENA PÕLD 78 HEINO NÖMME 74 MATI LEHOLA 74 EEDI LEAS 71 ANDREW WILLIAM SMYTH 71 ALLI PREMET 70 ARMA HANNUS 65