
4 minute read
Bakterid pugesid purki
Bakterid pugesid purki
TEKST: Evelin Kivilo-Paas
Apteekrid ja arstid soovitavad võtta probiootikume toidulisandina antibiootikumikuuri jooksul ja pärast seda, et taastada soolestikus normaalne mikrofloora, ning pista kaugetesse maadesse sõites reisikotti, et kaitsta kõhtu võõramaa bakterite eest ja hoida seedimine korras.
Kasulike bakterite peamine ülesanne on tasakaalustada meie kehas elavat mikroorganismide kooslust. Heade bakterite ülemvõim hoiab korras ainevahetuse, tasakaalustab immuunsust, toetab tervenemist ning aitab toota vajalikke vitamiine ja rasvhappeid. TEKST: Evelin Kivilo-Paas
BAKTERID PISTETI KREEMIPURKI
Heade bakterite võimete ja tegeliku mõju ulatuse väljaselgitamiseks teevad teadlased pidevalt uurimistööd.
Viisteist aastat tagasi hakkas hüppeliselt kasvama bakterite kasutamine dermatoloogias ja kosmeetikatööstuses, et leida lahendusi erinevatele nahaprobleemidele. Probiootilisi kosmeetikatooteid loodi esmalt tundlikule nahale, et soodustada naha tervet mikrofloorat, leevendada põletikku, ärritust ja punetust, muuta nahk vastupanuvõimelisemaks ning kanda hoolt selle niiskuse säilimise eest.
Biodroga koolitaja ja konsultandi Karin Mägi hinnangul on probiootikumidega sarnase mõjuga kosmeetikatooted kasvav trend. „Nende toodete kasutamisel on abi saadud ebapuhta, tundliku ja stressis naha ilmingute korral,“ kinnitab Mägi.

Karin Mägi
Mõju usutakse neil olevat ka vananeva naha, akne, rosaatsea, pärmseene, põletike, psoriaasi ja dermatiidi korral. Mõni ekspert on väitnud, et nende efektiivsust võib võrrelda isegi traditsiooniliste naharavimeetoditega, nagu hormoon- ja antibiootilised kreemid.
NAHA KIRJU FLOORA
Millist elu bakterid meie nahal elavad? Naha mikrofloora on rikkalik ja mitmekesine. Terve naha pind on kergelt happeline (umbes pH = 5,5), et säilitada normaalne niiskusetasakaal ja kaitsefunktsioon.
„Nahapinnal on imeõhuke hüdrolipiidkiht, mille esmane ülesanne on nahka kaitsta. Hüdrolipiidkiht tekib higi- ja rasuerituse tagajärjel,“ selgitab Karin Mägi. „Ühel ruutsentimeetril pesitsevad sajad mikroobid, osa neist nahale kasulikud, teised mitte.“
Teatud bakterid moodustavad nahale kaitsekihi, hoides seda kuivuse, läbilaskvuse ja keskkonnarünnakute eest. Lisaks muudab naha terve mikrofloora raskeks põletikke soodustavate bakterite elu, takistades haigusetekitajate levikut ja rakkude hävinemist.
Kui kasulike bakterite hulk väheneb ja võimutsema hakkavad kahjulikud bakterid, läheb mikroobide ökosüsteem tasakaalust välja ning seejärel saavad Mägi sõnul alguse nahaprobleemid, näiteks akne, nahaärritus, ketendus ja äärmine tundlikkus.
Kerged põletikud soodustavad naha kiiremat vananemist. Kui punetust ja põletikku esineb nahal vähem, on ka kollageen tõhusamalt kaitstud ja nahk vananeb aeglasemalt. Ta suudab end segamatult uuendada ning näeb välja värske ja terve.
MIS ON MIS?
PROBIOOTIKUMID on kasulikud elusad mikroorganismid, mis soodsas elukeskkonnas paljunevad ja takistavad halbade bakterite levikut. Paljud head bakterid (nt piimhappebakterid) toodavad oma elutegevusega ka (piim-)hapet, mis muudab kahjulike bakterite elu raskeks. Lisaks on headel bakteritel võime toetada meie immuunsüsteemi. PREBIOOTIKUMID on probiootikumidele toiduks ja toetavad nende kasvu. POSTBIOOTIKUMID on kasulike bakterite tekitatud ühendid (nt piimhape, äädikhape, vitamiinid, antimikroobsed peptiidid, samuti surnud bakteriraku lagunemisel vabanevad ensüümid ja peptiidid). Need aitavad luua naha mikrobioomile ideaalset elukeskkonda.
MILLISED BAKTERID ON KREEMIDES?
Piimhappebakterite loomulik elukeskkond on suuõõnes, soolestikus ja tupes, kus nad paljunemise korral suudavad oma mõjuvõimu maksma panna.
Jäävad küsimused, kas nahale kantud elusatel piimhappebakteritel on seal elutegevuseks vajalik keskkond ja kui kaua nad suudavad nahal ellu jääda. Vastuste leidmine vajab Karin Mägi sõnul veel uurimistööd ja tõendamist.
Mis siis ikkagi peitub sõnapaari „probiootiline kosmeetikatoode“ taga? On tõsi, et kosmeetikatööstus kasutab terminit „probiootikum“ palju laiemalt, kui selle tõeline tähendus (otsetõlkes „elu eest“) lubab.
Niinimetatud probiootiline nahahooldus võib koosneda pro-, pre- ja postbiootikumide sümbioosist.
Piimhappebakterid toodavad oma elutegevusega orgaanilisi happeid ja alkoholi, mis muudaksid kreemi kiiresti happeliseks. Seetõttu kasutab dermatoloogiatööstus bakterite mikrokapseldamist. Kreemi nahale kandes mikrokapslid purunevad ja elus piimhappebakterid satuvad nahale. Sellistel kreemidel on tõestatult tõhus aknevastane toime.
ELAVAD JA SURNUD
Erinevatest uuringutest selgub, et ilutööstus kasutab elusaid piimhappebaktereid kosmeetikumides siiski vaid väga vähesel määral. „Ekslik arvamus, et toodete koostises leidub elusaid piimhappebaktereid, on tekkinud sellest, et tootjad jätavad tihtipeale selgitamata, millisel kujul piimahappebaktereid toodetele lisatakse, või et toode toimib hoopis nagu prebiootikum,“ selgitab Karin Mägi.
Tihti räägitakse probiootilistest nahahooldustoodetest ka siis, kui neis sisalduvad koostisosad ei ole elus, küll aga on neis aineid, mis on saadud probiootilistest bakteritest. Sellised on näiteks inaktiveeritud ja surnud bakterid, mis on stabiilsemad kui elusrakud ja seetõttu sobivad naha- ja ilutööstuses kasutamiseks paremini.
Sellised bakterid suudavad kinnituda naharakkudele ja takistada patogeensete bakterite ligipääsu. Samuti võivad nad stimuleerida antimikroobsete peptiidide tootmist naharakkudes, mis aitab vähendada või ennetada mikroobide kasvu nahal. Selliseid ekstrakte sisaldavad tooted mõjuvad tervistavalt aknekolletele, vähendavad nahapunetust ja parandavad naha kaitsebarjääri.
Piimhappel on nahale antioksüdatiivne mõju, see toimib vananemisvastaselt, parandab jumet ja sobib ka tundliku naha hoolduseks, kuna ei tekita ärritusi. Hüaluroonhape on võimas naha niiskusetasakaalu säilitaja.
LAHENDUSED NAHAMUREDELE
Probiootiliste bakterite ainevahetuse tuntumateks lõpp-produktideks on piimhape ja hüaluroonhape, samuti äädikhape, diatsetüül, peptidoglükaan ja lipoteikoehape, mida kosmeetikatööstus laialdaselt kasutab.
On leitud, et piimhappebakterite ekstraktid aitavad vähendada naha kuivust ja tasakaalustada selle loomulikku kaitsebarjääri, samuti leevendada naha tundlikkust ning tugevdada naha vastupanuvõimet.
Kui suured eelised on naha välimuse parandamisel elusatel bakteritel inaktiivsete surnud bakterite eest? Milleks on probiootikumid veel suutelised? Teadusmaailm teeb selle väljauurimise nimel pidevat tööd.