6 minute read

MOODSA LASERRAVI 7 IMET

MOODSA LASERRAVI 7 IMET

TEKST: Krista Kiin

Lasertehnoloogia on tulnud, et raputada nooruslikkuse otsingutel ilumaailma. Mitu aastat suudab moodne lasertehnoloogia näolt kaotada? Mida suudab see siis, kui ette satuvad pigment või armid?

Järjest rohkem kasutatakse eri nahaprobleemide korrigeerimiseks lasertehnoloogiat, mis suudab vähendada kortsukesi, arme, pigmentatsioonihäireid ja ebaühtlast nahatooni. Samal ajal võib laseriga parandada ka naha elastsust ja esteetilist välimust. Näiteks fraktsionaalset laserravi on nimetatud koguni suurimaks vananemisilmingutevastaseks läbimurdeks.

Millised on laserravi võimalused naha väljanägemist parandada ja millega tuleks laserprotseduurile minnes arvestada, räägivad Kotka erahaigla plastika- ja rekonstruktiivkirurg Pille Kirjanen (PK) ja esteetilise meditsiini arst Bret Kaldvee (BK).

Kas laserprotseduuride tegemiseks sobib mõni aastaaeg paremini kui teine?

BK: Paljude laserprotseduuride järel tuleb vältida intensiivset päikesevalgust, seetõttu on ideaalne aeg sügisest varakevadeni, mil päikesevalgust on vähe. Arvestada tuleb, et UVA-kiirgus läbib ka aknaklaase ja tekitab pigmentatsioonihäireid. Suurtelt pindadelt laseriga karvade eemaldamiseks on samuti praegu soodne aeg, kuna suvine jume on maha kulunud ja saab rakendada suuremat laserenergiat. Kui patsient on päikesest väga tõmmu, peame kasutama väiksemat laserenergiat ja tulemus ei pruugi olla nii hea.

PK: Meie jaoks on olulisim patsienti mitte kahjustada. Kui öelda „Ärge minge päevitama“, on igaühel sellest eri arusaam. Mitme laserprotseduuri järel ei tohi end päikesele näidata isegi väljas tööd tehes, rannas peesitamisest rääkimata. Ka tänaval liikudes tuleks end kaitsta kübara, nokkmütsi, varju ja riietusega. Seetõttu ei soovita me laserprotseduure kevadel, vahetult enne suve.

Millised on moodsate laserite võimalused naha välimuse parandamiseks?

BK: Meil on kasutusel kolm erinevat laserit: fraktsionaalne laser, Nd:YAG-laser ning IPL-valgusravi. Fraktsioneeritud laseriga on võimalik parandada naha kvaliteeti selle sügavamates kihtides. See on tavapäraselt näidustatud alates 40. eluaastast.

PK: Fraktsionaalse laseriga tekitame naha kõige sügavamas kihis dermises n-ö kontrollitud põletushaavu. On leitud, et fraktsionaalne laser töötab samal viisil kui varem praktiseeritud ablatiivne laserravi, mis lihvis nahakihti. Toonane taastumisperiood oli pikem, punetus püsis kauem ning oli oht kahjustada liigsüvakihti. Uudne tehnoloogia võimaldab kliendil kiiremini kahjustusest paraneda ega tekita kestvat punetust. Pärast protseduuri on nahk värskem, siledam ja tugevam, nahajooned pehmenevad ja toon jääb ühtlasem.

BK: Fraktsionaalne laser on efektiivne armide ravis. Ideaalis võiks sellega alustada kohe, kui haavad on paranenud, sest see annab nahale võimaluse toota uut, tervele nahale omast kollageeni ja eemaldada armile omast.

Häid tulemusi saavutab punetavate aknearmide ja täiskasvanu tuulerõugearmide parandamisel. Protseduuri on võimalik teha ka karvadega kaetud piirkondades (näiteks kulmudes), kuna see ei kahjusta karvanääpse. Kirurgiliste armide ravi tuleks alustada kohe, kui õmblused on eemaldatud. Armiravi juures tuleb arvestada, et tulemused ei ilmne üleöö, vaid läbida tuleb terve protseduurikuur ning tihtipeale ka eri meetodeid kombineerida.

Milliseid nahamuresid saab lahendada Nd:YAG-laseri abil?

BK: Kõiki veresoontest lähtuvaid moodustisi, nagu ämblikneevused, kirssangioomid, vaskulaarsed värvmoodustised, väänlevad soonekesed ninatiibadel ja põskedel. Eemaldatakse ka jalgade laienenud veresooni ehk kapillaarseid veenilaiendeid.

PK: Nd:YAG-laseri märklauaks on hemoglobiin ehk veres hapnikku kandev pigmentaine. Laser tõstab veresoone sees temperatuuri selliselt, et veresooneseina valgud kalgenduvad. Mõningast muutust on näha kohe pärast protseduuri, kuid üldiselt avalduvad tulemused 6–8 nädalaga. Vajadusel protseduuri korratakse.

Mille vastu on tõhus IPL-valgusravi?

BK: Kõige sagedamini ravitakse selle abil punetavat, laienenud kapillaaridega rosaatseat. Ravimitega neid patsiente aidata ei saa. IPL-tehnoloogiat kasutatakse veel naha fotonoorenduseks. See sobib ka pigmendilaikude eemaldamiseks näolt, kaelalt, dekolteelt, kätelt ja randmetelt. Eelkõige on võimalik eemaldada solaarlentiigosid ehk rahvakeeles maksaplekke ja helendada melasme. Enamasti on vaja protseduuri korrata. IPL-iga saab korrigeerida ka tumedaid silmaaluseid.

PK: Fotonoorendus parandab ja ühtlustab näonaha tekstuuri, seda protseduuri võib teha juba 20. eluaastate lõpust alates, samuti 50 aasta künnise ületades. Üks IPL-protseduuri võimalustest on veel karvaeemaldus kaenlaalustest, bikiinipiirkonnast, säärtelt, ülahuulelt, lõualt, juuksepiirilt – kõikjalt, kus häirivad karvad võivad kasvada.

Oluline on vaid nahk protseduuriks ette valmistada. Protseduurile tulles peab piirkond olema värskelt raseeritud, karv ei tohi olla pikk, sest laserenergia jõuab siis karva sisse, kuid mitte karvanääpsu, mida tahaksime hävitada.

Karvade eemaldamiseks on vaja teha mitu protseduuri. Protseduuridevaheline aeg võib erineda, näiteks bikiinipiirkonnas tehtud protseduuride vahe on sõltuvalt karva tugevusest ja jämedusest 8–10 nädalat. Ravile alluvad paremini tumedad karvad, kuna need on suurepärased sihtmärgid laserenergiale, mis ei tunne paraku ära punast ja heledat pigmenti. Viimaste korral ei pruugi tulemus niivõrd tõhus olla.

Kas erinevaid laserprotseduure võib ka kombineerida?

PK: Võib küll. Näiteks portveinilaikude korral oleme kombineerinud IPL-valgusravi ja Nd:YAG-laserit, mida ühendades oleme saanud tugeva sinise laigu näol peaaegu nähtamatuks. Eri laseraparaate kombineeritakse teleangiekstaasia ravis. Sageli töödeldakse nahka ühe protseduuri ajal eri laseritega – see annab koondefekti. Noorendavates protseduurides saab kombineerida IPL-ravi ja fraktsioneeritud laserit.

Milliseid müüte olete laserite kohta kuulnud?

PK: Üks levinumaid uskumusi on, et laserepilatsiooni peaks tegema vastu suve, et jalad ja bikiinipiirkond rannahooajaks siledaks saada. Ei teata, et protseduuride vahel peavad olema pikad vahed ja päikesevõtust tuleb loobuda. Teine linnalegend on seotud päikesekreemiga. Enamiku probleemidest, mille tõttu soovitakse noorendavaid protseduure, põhjustab just päike. Kui pärast protseduuri päikest kohe peale võtta, siis tulemus ei püsi ja tekib protseduurijärgse pigmentatsiooni oht.

Millised on laserprotseduuride vastunäidustused?

PK: Leidub ravimeid, näiteks kortikosteroidid, mille manustamine võib laserravi tulemust mõjutada. Akne süsteemseks raviks kasutatakse A-vitamiini derivaati, mis suurendab naha fototundlikkust. Kui teha akneprotseduure, peab laserraviarst teadma, kas ravi on pooleli, kuna selle toime kestab edasi ka pärast protseduuri. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) toimivad põletikuvastaselt, kuid laserprotseduuri ajal tekitataksegi just nahas põletik, et laser mõjuks. Seega, kui inimene võtab samal ajal põletikuvastaseid ravimeid, töötavad need laserile vastu ja efekt võib kujuneda tagasihoidlikumaks, kui võiks eeldada.

Fraktsinonaalset laserravi ei tehta patsientidele, kel esineb hüpertroofilisi (keloidsed) arme, kuna laserprotseduur võib armide vohamist hoopis soodustada. Abi võib olla armiravi erinevate võtete (näiteks steroidid või surveravi) kombineerimisest laserteraapiaga. Vastunäidustusteks on ka pikka aega kestnud diabeet, mille tõttu võib olla tekkinud juba süsteemseid tüsistusi. Samuti tuleb ettevaatlik olla hüübimishäirete korral.

BK: Kasutatavatest ravimitest tuleks kindlasti ära mainida veel antibiootikum doksütsükliin, mis muudab naha oluliselt valgustundlikumaks. Seetõttu on ülioluline, et enne protseduuri võetaks patsiendilt korralik anamnees ja protseduuri tegev arst teaks, missugused ravimid laserprotseduuridega kokku ei sobi.

Kui suure arengu on lasertehnoloogia läbi teinud?

PK: Laserid on sihtmärgi suhtes järjest valivamad, valgusenergia lainepikkused toimivad aina täpsemalt ja nii suureneb tõenäosus, et saame loodetud tulemuse ja tekitame ümbritsevatele kudedele vähem kahjustusi.

IPL-valgusravis on impulsi kestused läinud väiksemaks, mis võimaldab anda lühikese ajaga edasi väga suurt laserenergiat. Mida pikema kestusega on valgusimpulss, seda suurema tõenäosusega võib ümbritsev kude kahjustusi saada.

Fraktsioneeritud laser võimaldab tekitada kontrollitud nahakahjustuse selliselt, et see paraneb kiiremini ja intensiivne punetus on lühem – varem võis see püsida isegi kuni pool aastat, kuid praegu vaid paar päeva.

Kui turvalised on laserprotseduurid?

PK: Kotka erahaiglas teevad laserprotseduure ainult arstid. Tehniliselt võib protseduuri teha ka õde või kosmeetik, kuid arst oskab enne protseduuri naha seisundit adekvaatselt hinnata ning tal on laiemad teadmised laseri kasutusparameetrite kohandamisest ja protseduuride kombineerimisest. Mõnel juhul tuleb enne sügavaid nahaprotseduure ravida herpest või aknet ja arst saab vajaliku ravimi kohe välja kirjutada. Nahaarst hindab alati olukorda ning määrab vajadusel eelneva ja järgneva ravi.

BK: Sama kehtib ka rosaatsea korral, kui esmalt on vaja hinnata, kas konkreetset rosaatsea alatüüpi on üldse võimalik laseriga ravida. Juhul kui põletik on ägedam, peab kõigepealt sellest jagu saama ja alles siis võib jätkata valgus- või laserraviga. Seetõttu on väga oluline, et protseduuri tegija tunneks nahahaigusi ning teaks, millal ja mida teha; vastasel juhul võidakse patsienti kahjustada. Arstidena on meie prioriteet alati patsiendi ohutus.

Kui sageli tohib erinevaid laserprotseduure teha?

BK: Keskmiselt on protseduuridevaheline aeg 1–1,5 kuud. Erandiks on karvaeemaldus, mille korral peab vahe olema enamasti pikem, et karv jõuaks kasvada õigesse faasi. Samuti on Nd:YAG-laseri kasutamisel vaja pikemat vaheaega, et hinnata, kas veresooned on täielikult taandunud või mitte.

Mitu aastat on võimalik noorendavate laserprotseduuride abil näost kaotada?

BK: On patsiente, kellele tundub, et näost on mittekirurgiliste vahenditega kadunud isegi kümme ja rohkem aastat. Samal ajal tuleb aru saada, et muutused ei tule kohe pärast üht-kaht protseduuri, vaid selle jaoks on vaja korduvaid visiite, protseduuride kombineerimist (botuliinteraapia, täitesüstid, valgusravi ja laserid) ja patsiendile sobivat raviskeemi.

This article is from: