16
AKTUAALNE
JAANUAR 2021, NR 1
Uus karjäärimudel on paindlikum Uue aasta algul jõustus TÜ akadeemilise töötaja karjäärimudel, mille eesmärk on muu hulgas anda noortele edukatele teadlastele kindlus, et neil on ülikoolis väga head karjäärivõimalused.
LIINA LUDVIG UT praktikant
Ü
likoolis on juba mõnda aega arutletud uue karjäärimudeli üle. Nüüd on jõutud ümber korraldusteni, mille eesmärk on säilitada akadeemilise töötaja kindlustunne ja motivatsioon kogu karjääri vältel. Kõik pole siiski veel lõpuni selge – ees on ootamas arutelud tenuuri professuuriga seonduvate põhimõtete üle. Seoses uue kõrgharidus seadusega on muudatus tehtud akadeemiliste tööta jate ametinimetustes. Senini on õppejõududel olnud viis ametikohta – õpetaja, assistent, lektor, dotsent ja professor – ning teadustöötajatel neli – nooremteadur, teadur, vanem teadur ja juhtivteadur. Uue neljaastmelise struktuuri järgi on ametikohti kokku seitse. Esimesel astmel on õpetaja, nooremlektor ja nooremteadur,
teisel lektor ja teadur, kolman dal kaasprofessor ja neljandal professor. Kõiki neid hõlmab edaspidi ühtne termin akadeemiline töötaja. Professori, lektori ja õpe taja ametikohtadel ei muutu midagi ei ametinimetuses ega -nõuetes. Muudatused puudu tavad praeguseid assistente, nooremteadureid, teadureid, vanemteadureid, dotsente ja juhtivteadureid. NÕUDED MUUTUVAD Mõne ameti puhul tehakse muudatus kvalifikatsiooni nõuetes. Siiani on noorem teadurina töötamiseks olnud vaja magistrikraadi või sellele vastavat erialast ettevalmistust. Käesolevast aastast peab nooremteadur aga olema immatrikuleeri tud TÜ doktoriõppesse. Kui tähtajatu töölepinguga noorem teadur doktoriõppesse ei astu, siis l eping lõpetatakse või pakutakse võimaluse korral muud tööd.
Doktorikraadi nõutakse edaspidi ka teaduritelt. Doktori kraadita teaduril on väitekirja kaitsmiseks aega viis aastat pärast TÜ uute ametijuhendite jõustumist. Kui doktorik raadi selle aja j ooksul ei omandata, lõpetatakse teaduri tööleping või pakutakse võimaluse korral muud tööd. Assistendi ametikoht kaota takse ja praegustest assistenti dest saavad tööülesannete alusel kas nooremlektorid või õpeta jad. Assistendiks võib endiselt nimetada meditsiiniteaduste valdkonna töötajat, kes täidab õpetaja kohustusi. Õpetaja ametikohal tehaksegi peamiselt õppetööd, nooremlektoril lasub lisaks õppetööle teadustöö kohustus. Mõlema ülesanne on ühiskondliku tegevuse raames ka oma eriala populariseerida. Juhtivteaduri ametikoht muutub professori ametikohaks ning dotsentidest ja vanemtea duritest saavad kaasprofessorid. Kaasprofessori ülesanded on ametijuhendis sõnastatud
