KOLUMN

Uus arengukava seab sihte muutlikus    maailmas

Loodetavasti lõpeb koroonakriis peagi ja kogu maailm FOTO: JÜRI LUHT jõudnud uude ajajärku, kus oleme mitme rahvusvahelise toetus ja hindamissüsteemi pöördub tagasi nn normaalsesse geograafilises jaotuses viidud ellu. Pandeemia ajast võiksime IdaEuroopast üle Põhjakaasa võtta õppetunni: suuri maade hulka. See tähendab, üleilmseid probleeme saame et järjest olulisemaks muutub lahendada teaduse ja rahvus koostöö Põhjamaade ja Lääne vahelise koostöö abil. Euroopa ülikoolidega – selleks

Vahetult enne koroonakriisi on Tartu Ülikool liitunud puhkemist, 2019. aasta teises Euroopa teadusülikoolide pooles oli kogu maailmas koostöövõrgustikega (The üks peamisi aruteluteemasid Guild, LERU, ENLIGHT, kliimamuutused. See mure ei ole kuhugi kadunud ja kerkib ERIK PUURA Europaeum). Toetussüsteemide muutupärast pandeemia vaibumist uuesti päevakorda. Eestil on arengukava komisjoni esimees, arendusprorektor mine tähendab, et ülikool peab end üha rohkem rahastama kliimaprobleemide lahenda muudest konkurentsipõhistest miseks kaks võimalust: võtta allikatest, millest valdav osa üle mujal juba välja töötatud ja läbi proovitud toetab rakendusliku suunitlusega koostööd nii lahendused või olla uuenduslik ja leida ise omale ettevõtete kui ka avaliku sektoriga. Nendega parim tee. Viimasel juhul avaneb võimalus tehtav ühistöö pakub järjest suuremaid võimasuurendada siin välja töötatud tehnoloogiliste lusi, mida tuleb kasutada parimal moel. Teadlane lahenduste eksporti. peaks suutma sektorite vajadused tugiüksuste

Keskkonnateadlik ülikool saab uute arengu abiga üles leida ning algatada ja hoida selleks suundade tekkele kaasa aidata – see eesmärk on vajalikku teaduskoostööd. läbivalt sees ülikooli uues, 2025. aastani kehtivas Ilma kõrgtasemel teaduseta ei ole teadusarengukavas. Keskendumine kliimamuutustega põhist kvaliteetõpet. Püüame luua parimaid kaasnevatele probleemidele ja teistele suurtele võimalusi talentidele nii Eestist kui ka mujalt üleilmsetele sõlmküsimustele on kui rong ning maailmast. Ülikoolil tuleb pöörata erilist täheleülikool peaks olema vedurijuht, mitte jooksma panu sellele, millised peaksid olema praeguste viimasele vagunile järele. noorte tulevikuoskused ja arenguvajadused

Teel on takistusi. Üks olulisemaid mõjureid kiiresti muutuvas maailmas. Kui ülikooli eelmise on tõsiasi, et Euroopa Liidu tõukefondidest saa arengukava kehtivusajal oli fookuses ettevõtdav toetus Eesti teadustaristule, tippkeskustele likkus ja ettevõtliku ülikooli arendamine, siis ja doktoriõppele väheneb. Eesti on oma arengus nüüd peame samavõrd tähtsaks digioskusi,

KESKKONNATEADLIK ÜLIKOOL SAAB UUTE ARENGUSUUNDADE TEKKELE KAASA AIDATA — SEE EESMÄRK ON LÄBIVALT SEES ÜLIKOOLI UUES, 2025. AASTANI KEHTIVAS ARENGUKAVAS.

loomingulisust, kriitilist mõtlemist, õpioskusi ning enesejuhtimis ja koostööoskusi. Üliõpilaste terviklik ülikoolikogemus ei koosne ainult õppetööst. Igaühe isiklik areng saab toimuda siis, kui ta osaleb mitmesugustes organisatsioonides ja ettevõtmistes. Üha suurema kaalu omandavad seejuures eõpe ja õpiränne. Kiiresti muutuv keskkond nõuab elukestva õppe järjest suureneva vajaduse rahuldamist.

Ühiskonnas on olnud palju juttu ka eesti keele ja kultuuri säilimisest ning arenemisest. On tunnetatud ohtu, justkui muutuks ülikool üha rohkem ingliskeelseks ning seetõttu võiks hävida meie oma keel ja kultuur. Eestikeelne ülikool on Eesti lahutamatu osa ning suur väärtus kogu maailmale. Ülikoolil on kohustus ja missioon hoida ning arendada eesti keelt, haridust, kultuuri ja pärandit. See roll on igavikuline, tähtajaliste arengukavade ülene.

Hiljuti senati poolt vastu võetud keele ja rahvusvahelistumise põhimõtted on ülikoolile suuniseks, kuidas täita jätkuvalt ja tugevalt rahvusülikooli rolli ning samal ajal arendada rahvusvahelist ülikooli.

Ülikooli tugevus ja konkurentsivõimelisus on ülisuures sõltuvuses riigi toest. Viimasel ajal palju jutuks olnud eraraha võimalik kaasamine õppemaksudena ei ole välja mõeldud mitte üliõpilaste koorimiseks, vaid selle taga on tõdemus, et praegu kavandatud riiklik rahastus ei võimalda tagada õpetamise head kvaliteeti. Riiklik eesmärk peaks olema kasvatada kõrghariduse rahastust sihiga 1,5% SKPst, toetades erialade mitmekesist arengut. Seejuures ei tohi ligipääs kõrgharidusele halveneda ega muutuda ebavõrdseks. Ka teaduse rahastamise kohta on öeldud, et 1% SKPst võib jääda ajutiseks ja järgmistel aastatel taas kahaneda.

Loomulikult on kõik omavahel seotud – nii avalik kui ka erasektor soovivad, et ülikoolis tehtaks kõrgetasemelist teadust ja koolitataks vajalike oskustega inimesi. Sellest saaks riik otsest kasu ning ühiskond ja majandus areneksid. Kui ülikooli töötajatele ei ole tagatud head töökeskkonda ja konkurentsivõimelisi töötingimusi, jääb see vaid loosungiks.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et ülikool on olnud ning on edaspidi – ka kestva üleilmastumise tingimustes – eesti keele, kultuuri ja pärandi hoidja ja arendaja. Ülikool tagab teadusel põhineva eestikeelse hariduse omandamise. Samal ajal on Tartu Ülikoolil rahvusvahelises võrdluses viimase 10–15 aasta jooksul läinud hästi. Nii on see olnud eelkõige tänu meie teadustöö heale kvaliteedile, suurele mahule ja silmapaistvale viidatavusele, kuid pidevalt on ülespoole liikunud ka hinnangud ülikooli õppe kvaliteedile, mainele, ettevõtluskoostööle ja ülikoolile kui tööandjale.

Akadeemilise kogukonna, tugiüksuste ja üliõpilaste kaasabil valminud uus arengukava püüab ette näha tulevikuküsimusi. Valmimisjärgus olevas arengukava rakenduskavas pannakse selleks kirja ka konkreetsed eesmärgid ja tegevussuunad. •

FOTO: ANDRES TENNUS