6
ARVAMUS
JAANUAR 2021, NR 1
L
FOTO: JÜRI LUHT
Uus arengukava seab sihte muutlikus maailmas oodetavasti lõpeb jõudnud uude ajajärku, kus koroonakriis peagi oleme mitme rahvusvahelise ja kogu maailm toetus- ja hindamissüsteemi pöördub tagasi nn normaalsesse geograafilises jaotuses viidud ellu. Pandeemia ajast võiksime Ida-Euroopast üle Põhja kaasa võtta õppetunni: suuri maade hulka. See tähendab, üleilmseid probleeme saame et järjest olulisemaks muutub lahendada teaduse ja rahvus koostöö Põhjamaade ja Lääne- vahelise koostöö abil. Euroopa ülikoolidega – selleks Vahetult enne koroonakriisi on Tartu Ülikool liitunud puhkemist, 2019. aasta teises Euroopa teadusülikoolide pooles oli kogu maailmas koostöövõrgustikega (The üks peamisi aruteluteemasid Guild, LERU, E NLIGHT, kliimamuutused. See mure ei Europaeum). ERIK PUURA ole kuhugi kadunud ja kerkib Toetussüsteemide muutu arengukava komisjoni esimees, pärast pandeemia vaibumist mine tähendab, et ülikool peab arendusprorektor uuesti päevakorda. Eestil on end üha rohkem rahastama kliimaprobleemide lahenda muudest konkurentsipõhistest miseks kaks võimalust: võtta allikatest, millest valdav osa üle mujal juba välja töötatud ja läbi proovitud toetab rakendusliku suunitlusega koostööd nii lahendused või olla uuenduslik ja leida ise omale ettevõtete kui ka avaliku sektoriga. Nendega parim tee. Viimasel juhul avaneb võimalus tehtav ühistöö pakub järjest suuremaid võima suurendada siin välja töötatud tehnoloogiliste lusi, mida tuleb kasutada parimal moel. Teadlane lahenduste eksporti. peaks suutma sektorite vajadused tugiüksuste Keskkonnateadlik ülikool saab uute arengu abiga üles leida ning algatada ja hoida selleks suundade tekkele kaasa aidata – see eesmärk on vajalikku teaduskoostööd. läbivalt sees ülikooli uues, 2025. aastani kehtivas Ilma kõrgtasemel teaduseta ei ole teadus arengukavas. Keskendumine kliimamuutustega põhist kvaliteetõpet. Püüame luua parimaid kaasnevatele probleemidele ja teistele suurtele võimalusi talentidele nii Eestist kui ka mujalt üleilmsetele sõlmküsimustele on kui rong ning maailmast. Ülikoolil tuleb pöörata erilist tähele ülikool peaks olema vedurijuht, mitte jooksma panu sellele, millised peaksid olema praeguste viimasele vagunile järele. noorte tulevikuoskused ja arenguvajadused Teel on takistusi. Üks olulisemaid mõjureid kiiresti muutuvas maailmas. Kui ülikooli eelmise on tõsiasi, et Euroopa Liidu tõukefondidest saa arenguk ava kehtivusajal oli fookuses ettevõt dav toetus Eesti teadustaristule, tippkeskustele likkus ja ettevõtliku ülikooli arendamine, siis ja doktoriõppele väheneb. Eesti on oma arengus nüüd peame samavõrd tähtsaks digioskusi, KESKKONNATEADLIK ÜLIKOOL SAAB UUTE ARENGUSUUNDADE TEKKELE KAASA AIDATA — SEE EESMÄRK ON LÄBIVALT SEES ÜLIKOOLI UUES, 2025. AASTANI KEHTIVAS ARENGUKAVAS.
