REISIKIRI
38
JAANUAR 2021, NR 1
Vahetussemester Tartus keset koroonat Kogu lugu algas minu magistriõpingute esimese eksamiga. Selle lõppedes sain õppejõuga jutule ja uurisin, kuhu ta soovitaks mul „Erasmus+“ kaudu õppima minna, et saaksin oma erialal teadmistele lisa. Ta mainis Tartut, mis oligi mitme võimaliku sihtkoha seas mul juba silmapiiril. Panin vihje kõrva taha.
LUCIE ČEJKOVÁ
ettevalmistusi tegema. Uurisin erinevaid võimalusi, aga lõpuks oli T artusse tulemise soov nii suur, et Tartu Ülikool oli ainus, oolteist aastat hiljem, mille ma taotlusse märkisin. 2020. aasta alguses Käes oli veebruari keskpaik. hakkasin välisõpinguteks Hiinast oli teadupoolest liikvele läinud mingi sugune viirus ja levinud juba üle riigipiiride. Ma ei osanud oma edasistes plaanides veel sugugi kahelda. Arvasin, et asjalood kulgevad tavapäraselt – haigu sele leitakse ruttu ravi ja mure on nädalatega pühitud. Kandideerimis- ja vastuvõtuprotsessi edenedes muu tusin aga järjest ärevamaks. Uus haigus oli saanud nime COVID-19 ja polnud kuhugi kadunud, vaid levis üle maailma. Nii LEIDA S TARTUST TU jäi ära minu bändi ES N N Õ IGEST. KOVÁL
P
KÕ LUCIE ČEJ B R Ä ÄKIDA LLEGA SA A SÕBR AD, KE
AKOG U FOTO D: ER
vahetusüliõpilane Tšehhist
kontserdituur ja läksid nurja suveplaanid. Kartsin, et kriips on peal ka mu unistusel elada ja õppida välismaal. Augustiks oli olukord pisut paranenud. Ebameeldivatest teise laine ennustustest hooli mata tänasin õnne, et saan vähemalt Tartusse sõita ja silmast silma loengutes o saleda. Pärast kaht päeva täielikku kaost ja mitmeid tühistatud lende võtsin ette 35-tunnise bussisõidu Tšehhist E estisse. Kui jõudsin lõpuks Tartu bussijaama ja avasin ühiselamu leidmiseks linnakaardi, tundsin, nagu oleks just maratoni läbi teinud. Plaan rahulikult Eestisse saabuda läks luhta, aga kõigest hoolimata ületasin finišijoone, ja see oli peamine. Olin ramp väsinud, kuid ääretult õnnelik. ENESEISOLATSIOON Nagu paljud teisedki, pidin pärast saabumist kaks nädalat isolatsioonis olema. Olin siiski tänulik, et sain üldse Eestisse