AJALUGU
JAANUAR 2021, NR 1
41
Parkla all oli peidus põhjasõjaeelne maailm Juba mitu kuud on Tartus Jakobi 5 asuval ehitusplatsil toimetanud hulk kiivritega inimesi. Lisaks haridusteaduste instituudi uut õppehoonet rajavatele ehitajatele on seal ka arheoloogid, kes on leidnud põnevaid jälgi unustusse vajunud elust.
D
etsembrikuu ilm arheoloogilisi kaeva misi ei sega. Kohtume kaevamiste juhataja, töid tegeva ettevõtte Arheox juhataja Rivo Bernotase ning objektijuhtide Keiti Randoja ja Kristjan K reosega lumisel platsil, kuhu on pikki aastaid pargitud auto sid. Seni ei olnud ka arheoloogid aimanud, et kaevama asudes võib kohe tabada vanu müüre, mida pole kantud ühelegi teada olevale kaardile. Maapõuest on välja tulnud tüüpilise keskaegse elukvartali ja kuni põhjasõjani püsinud hoonete müürid. „Peeter I vallu tas Tartu 1704. aastal, aga 1708 lasi ta linna hävitada,“ tuletab Bernotas ajalugu meelde. „Need müürid pärinevad sellele eelne nud ajast.“ Müüre kattis põhjasõjaaegne rusu. Bernotas selgitab, et kui majad hävisid, lükati platsile
jäänud sodi ilmselt laiali. Nii jäi maapõue põnevaid, suisa harul dasi esemeid. Keiti Randoja ja Kristjan Kreos võtavad kaasavõetud paberkotist välja Minigripi kilekotikesed, millest igaühte on pandud üks leid. Minu peo pesale rullub mõne sentimeetri pikkune elevandiluuvärvi toru jas jupp. „See on Eestis kõige vanem dateeritav savipiip,“ teatab Kreos. Esemel on selgelt loetavas kirjas aasta 1632. Samast ajastust, täpse malt 1629. aastast, on pärit ka peaaegu šokolaadi medali suurune üheöörine, millel on kujutatud Gustav II Adolfit. Münt on üllatavalt raske – seda peopesal hoides on tunda, et rahal on kaalu. Seesama münt on aidanud arheolooge platsil leitut ka dateerida. „Varaseim münt, mille me oleme leidnud, kujutab Tartu piiskoppi Bartholomäus Sawi jerwet, kes oli piiskop aastail 1441–1459,“ ütleb Bernotas.
Leitud müntidest kõige haruldasemat kaupade soeta miseks aga ilmselt ei kasutatud. „Selle peal on aastaarv 1545 ja sel on kujutatud justkui ringikujulist eset,“ kirjeldab Bernotas. Ta jätkab, et numis maatikuga konsulteerides on jõutud arvamuseni, et tegemist võib olla hoopiski meene mündiga. „Võib arvata, et see on 1545. aastal Tartu piiskopiks saanud Jodokus von der R H EOX
maarit.stepanov@ut.ee
:A FOTO D
MAARIT STEPANOV
II GUSTAV L JA K A TULI VÄ T I. S IV E K U L HHE MA AP Õ TAV K A IT KUJ U A D O LF
