12
AKTUAALNE
Eetika
Eetikast on kahe kümnendiga saanud ühiskonnaelu tähtis osa 20 aastat tagasi loodud TÜ eetikakeskus on aidanud muuta hoiakuid ja väärtusi nii teadlaskonnas kui ka ühiskonnas laiemalt. TIIA KÕNNUSSAAR etikakeskuse kolumnist-toimetaja
1990.
eelistada turvalisust või p rivaatsust? Kaalutud otsuste tegemiseks on vaja teadvustada, millised väärtused soovime esikohale panna. Filosoofide ülesanne on küsida õigeid küsimusi, et teadlased saaksid otsida vastuseid,“ selgitab Sutrop. Pärast asutamist tegi keskusele koostööettepaneku rakubioloogia professor Toivo Maimets. Juba tol ajal käisid vaidlused geneetiliselt muundatud organismide kasutamise üle. „Leidsin, et kui bioloogid sellesse arutellu haritud argumentidega ei sekku, minnakse meist mööda ja istume kohas, kus olid USA teadlased president Bushi ajal, kui lihtsalt keelati embrüonaalseid tüvirakuliine teha,“ meenutab Maimets. Mõistes, et ka teadlastel on aeg
aastate lõpus tajuti Eestis teravalt väärtuste kriisi: kuritegevuse tase oli kõrge, levisid ratsa- rikkaks-mentaliteet ja individualistlik eluvaade. Ülikooli humanitaaride listis arutleti samal ajal selle üle, milline on TÜ roll Eesti ühiskonnas. Margit Sutrop töötas 1997. aastal Konstanzi Ülikoolis teadurina ja uuris moraali normide kujunemist, kui toonane rektor Jaak Aaviksoo saatis talle edasi TÜ-le tulnud pöördumise küsimusega, mida teeb ülikool eetikakriisi leevendamiseks. Kirjas leiti, et eetikaga peaks t egelema usuteadusk ond, Algusaastatel tuli selgitada, et Sutrop a rvas aga, et kandepind võiks olla laiem. eetikakeskuse töö ei ole templiga Kui Sutrop 2 000. aaskinnitada, kas miski on eetiline. tal TÜ praktilise filosoofia professoriks valiti, leidis ta mõttekaaslasi arstide, bioloogide, juristide eetiliste küsimuste peale mõtlema hakata, ja teoloogide hulgast ning 1. juulil 2001 pakkus ta 2002. aastal välja idee taotleda asutatigi TÜ eetikakeskus. Sutropi sõnul koos Islandi teadlastega Euroopa Komistuli selgitada, et eetikakeskuse töö ei ole jonilt raha geenivaramute eetiliste, juriidikõikvõimalikel teemadel sõna võtta või liste ja sotsiaalsete aspektide uurimiseks. lüüa peale tempel selle kohta, mis on eeti See andis bioeetikateemalisele diskussiooline või ebaeetiline. nile ka Eestis hoo sisse. Sutrop sõnab: „Siis olid eetikud need koerad, kes haukusid, aga Õigete küsimuste esitamine karavan läks ikka edasi. Praeguseks oleme „Meie eesmärk on edendada mõtlemist. jõudnud olukorda, kus paljud teadlased Näiteks praegu on küsimuse all biomeetri tajuvad, et eetikud peavad algusest peale liste andmete kasutamine. Kas tahame paadis olema.“
See puudutab ka tehisintellektieetika urimist, sest on aru saadud, et enne u uue tehnoloogia väljatöötamist on vaja põhimõtted kokku leppida. Ei ole mõtet teha tehnoloogiat, mida turule ei lubata. Uue aastatuhande alguses jõuti järeldusele, et nn väärtuste kriisi ületami seks on vaja sihipärast sekkumist haridussüsteemi kaudu. Leiti, et hariduses toimuv peab saama kogu ühiskonna asjaks. Nii ongi eetikakeskus alates 2009. aastast vedanud riiklikku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“. Väärtusprogrammi esimehe, ajakirjanduse professori Halliki Harro-Loidu sõnul olid esimesed kümme tegevus aastat suurepärane aeg debattide pidamiseks ning arutleva avalikkuse kasvatamiseks. Nüüd näeb ta märke tabuteemade tekkimisest: on küll ajakirjandusvabadus, aga sõnavabadus on ohus.
Foto: Triin Paaver
