18
TEADUS
Andmed
Uus analüüsivahend aitab hädaolukorras teadlikumalt tegutseda Kriisiolukorras võime hätta sattuda me kõik. Osa tõenäolisi abivajajaid on kohalikel sotsiaaltöötajatel teada, kuid kriisist haavatavaid inimesi võib olla palju rohkem. Kuidas teada juba eos, kes ja millises olukorras võiks abi vajada? KATI ORRU kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor MARGO KLAOS Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht
S
eni ei ole hädaolukorrast põhjustatud sotsiaalset haavatavust ega selle mõju leevendamist Eestis hinnatud. Riiklikes riskianalüüsides on vaadeldud taristu toimepidevust ja operatiivsüsteemide valmisolekut ning tuvastatud peamisi lünki näiteks elutähtsate teenuste katkemise, laialdase kiirgusohu ja küberrünnaku korral. TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogide ja Päästeameti koostöös on aga välja töötatud sotsiaalse haavatavuse hindamise vahend, mis aitab murda müüte hädaolukorras kaitsetusse olukorda sattuvatest ühiskonnarühmadest ja täpsustada abivajajate ringi. Rahvusvahelise projekti BuildERS käigus loodud uus töövahend võimaldab süsteemselt analüüsida, millised sotsiaalsed tegurid muudavad meid kriisis haavatavaks, ja seob need tegurid asjaomaste andmebaasidega, näiteks rahvastikuregistri, sotsiaalteenuste andmeregistri ja mobiilpositsioneerimise andmestikuga. Teabe saamisele aitavad
kaasa andmebaaside ristkasutuse juht põhimõtted, mille on välja töötanud uurimismeeskond. Kriiside ennetamiseks ja lahendamiseks on vaja teada, mis meid haavatavaks teeb. Senised kogemused näitavad, et põhilised on kaks jõujoont: esiteks nii inimeste kui ka taristu võimekus ning teiseks isiklik hakkamasaamine ja ühiskondlike tugi süsteemide toimimine (vt joonis).
Tugivõrgustik peab toimima
Haavatavus või hakkamasaamine sõltub osaliselt inimeste materiaalsest kindlustatusest, psühholoogilisest ettevalmistusest ja ohuteadlikkusest. Isiklikku vastutust ja võimekust tähtsustavad ka meie kriisiala poliitikadokumendid, sh elanikkonnakaitse kontseptsioon.
Rahvusvaheline projekt BuildERS (Building European Communi ties’ Resilience and Social Capital) on rahvusvaheline teadus- ja arendusprojekt, mille partnerid Eestis on Tartu Ülikool, Päästeamet ja OÜ Positium. Projektis keskendutakse haavatavatele sihtrühmadele, kuid ka kogukondadele ja nende võimekusele abistada oma liikmeid kriisiolukordades. Projekti toetatakse Euroopa Liidu programmist „Horisont 2020“.
Keskendumine individuaalsele võimekusele on aga problemaatiline, sest siis seatakse vastutus inimestele endile, kuid mõnel puhul, näiteks keeleoskuse puudumise või võõrasse keskkonda sattumise korral, võib neil olla raske ise hakkama saada. Analüüsivahendiga tuuakse esile seni vähe käsitletud haavatavuse allikas: (riigi)asutuste, sh haiglate, hooldekodude ja koolide valmidus pakkuda kriisiolukorras abi ja avalikke teenuseid. Ka koroona pandeemia ajal on löögi alla sattunud just tervise- ja sotsiaalteenuste toimepidevus ning inimesed, kes neist sõltuvad, on kõige haavatavamas olukorras. Inimeste teotahte ja tugivõrgustiku kõrval on oluline ka tehnoloogia ja taristu toimepidevus. Arenenud heaoluühiskonnas sõltub meie elu paljuski näiteks kütte-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteemide toimimisest. Pärast 2019. aasta oktoobri suurtormi polnud Kagu-Eesti elanikel päevade viisi elektrit ja selles olukorras oli inimeste jaoks kõige häirivam side puudumine: polnud isegi võimalust oma abivajadusest teada anda. Nii isiklike kui ka avalike ressursside ärakasutamise eeldus on niisiis nende olemasolu ja kättesaadavus. Igal pool ei pruugi olla sotsiaalseid tugivõrgustikke ega toetavat kogukonda. Võib ka juhtuda, et need on olemas, kuid inimeste
