24
TEADUS
Psühholoogia
Psühholoogiast on kasu nii logopeedil kui ka politseinikul Tuba on hämar. Istun akna all arvuti ees, kõrvaliste pilkude eest varjab mind hall vahesein. Kohe algab katse, kus pannakse proovile minu ennustusvõime.
et kiiresti reageerida. Erinevuse avasta mise võime kahanemine võib muu hulgas viidata neuroloogilistele või psühhiaatri listele probleemidele. See teema on praegu Kreegipuu uuringu keskmes. ANNI LEENA KOLK metallrõngas). Ka 2021. aastal on nägemis Üks nähtus, mille kohta psühholoogi kirjanduse ja kultuuriteaduste üliõpilane taju üks eksperimentaalpsühholoogia delt palju küsitakse, on ajataju. Sedalabori peamine uurimisteema, kuigi füü- gi uuritakse eksperimentaalpsühho siliselt enam midagi silma ei topita. loogia laboris. atse on väga lihtne, ent oma oleKreegipuu sõnul on ajataju juba sellemuses täiesti absurdne – mul tuleb Tähelepanu on piiratud pärast huvitav teema, et selle jaoks ei ole ainult oma sisetunde ja ennustamis Praegu näiteks uuritakse laboris, mis oma organit – erinevalt näiteks nägemivõime abil ära arvata, kumma ekraanile kasu võiks olla sellest, mida me teadli- sest või kuulmisest, milleks on olemas sililmuva kardina taga peitub foto. „Vale“ kult t ähele ei pane. Tähelepanu jaotumise mad ja kõrvad. valiku puhul tuleb kardina tagant nähta uurimiseks antakse katseisikule pingutust Laste jaoks on ütlus „Aeg lendab“ vale ühtlane hall sein, „õige“ korral ilmub nõudev ülesanne. Näiteks tuleb tal jälgiFoto: Andr s ageli arusaam atu – nende es Ten arvates on päevad ju pikad! foto mõneks sekundiks ekraanile. da ekraanile ilmuvat tähtede jada, n Sellise katsega korrat akse sotsiaal seda meeles pidada ja otsustada, Võib tunduda kumma psühholoog Daryl Bemi kümne a asta kas hetkel ekraanil olev täht on line, aga psühho tagust uuringut, millega prooviti tões- sama mis üle-eelmine. Samal loogidel on sellele tada inimese siset unde olemaso lu. ajal lastakse kõrvaklappidest seletus olemas. Aja Kuna Bemi järeldustele ei saa tugine- helisignaale või näidatakse kulgemise kiirust da, korratakse katset mitmes laboris, arvutiekraani serval ka m idagi mõjutab kognitiivse et näha, kas tulemus tuleb sarnane. muud. Tegelikult mõõdetakse pingutuse hulk. Tartus on eksperimentaalpsühholoogiaga niisuguse katsega aju vastu„ L a p s ee a s ja K seid just sellele, mida reeg 20-n date alguses on ipuu tähele panema ei pea ‒ palju uusi sündmusi, mis Ajataju on olevikus ja minevikus segavatele helidele või kõrvavajavad läbitöötamist,“ räägib erinev. Kui arstiaega oodates aeg listele kujutistele. eksperimentaalpsühholoogia nooremTÜ eksperimentaalpsühho lektor Annegrete Palu. „Seetõttu tundub, venib, siis tagantjärele ei paista loogia professor Kairi Kreegi et ka aega on palju läinud. Hiljem aga on ootusaeg nii pikk. puu selgitab, et inimese rohkem korduvaid sündmusi ja sellepärast tähelepanuvõime on piiratud. näib, et aeg läheb kiiresti.“ tegeletud juba alates 1886. aastast, kuid Katseisiku ülesanne peab olema piisavalt Ajataju on erinev ka olevikus ja mine selle ala labor on kasvanud välja nägemis- keeruline ja hõlmama suure osa tähelepa- vikus. Kui arstikabineti ukse taga istudes taju uuringutest, mida tegid pikaajalised nust. „Aju töötab erinevuse avastamise kal- tundub, et minutid lausa venivad, siis teadlased ja õppejõud Jüri Allik, Marika lal,“ sõnab Kreegipuu. „Kõigele sellele, mis tagantjärele ei paista ootusaeg enam nii Rauk, Aavo Luuk ja Talis Bachmann. on püsiv või tavaline, ei ole mõtet lõpu pikk. Samas, kui olla terve päev tegevu1980. aastatel olid Tartu teadlased tult töötlusressurssi kulutada.“ Aju võime ses, läheb aeg kiiresti, ent tagasi mõele ririnnas s ilmaliigutuste uurimisel avastada erinevusi ka siis, kui tähelepanu des tundub, et päev oli pikk ja sellesse (milleks, muide, pandi silmamuna peale on m ujale suunatud, on aga ü lioluline, mahtus palju huvitavat.
K
us
iri Ka
