ARVAMUS
Digiriigist
innovatsiooniliidriks teaduse tegemiseks ja investeerimiseks või suudame hoida paremal juhul vaid praegust positsiooni. Millise Eesti anname üle järgmisele põlvkonnale?
Foto: Kaupo Kikkas
26
Innovatsiooni lävepakul
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, TÜ vilistlane
S
eptember on uue akadeemilise aasta, aga ka uute avastuste ja tutvuste algus. Tänavu tähistab see ühtlasi Eesti taasiseseisvumise neljanda kümnendi algust. On märgiline, et uue aasta kümne lävel oleme taas teelahkmel. Praegused valikud on sama kaalukad kui Eesti krooni taaskehtestamine ja radikaalsed majandusreformid 1992. aastal või Euroopa Liidu liikmeks saamine 2004. aastal. Neile sündmustele tagasi vaadates tuleb esile tõsta kaks märksõna, mis on toonud meid praeguse elatustaseme juurde: rahvusvaheline ambitsioon ja riskijulgus. Meil oli toona vähe kaotada ja palju võita. Praegused valikud määravad, kas 10 ja 20 aasta pärast on Eesti parem paik elamiseks, e neseteostuseks,
Covid-19 pandeemia on võimendanud ja kiirendanud megatrende ning andnud tõuke üleilmsete tarneahelate ülevaatamiseks ja kohaliku tarnekindluse suurendami seks Euroopas, Ameerikas, Hiinas. Me näeme vastas suunalist liikumist sellele, millega olime harjunud 1990-ndate algusest kuni globaalse finantskriisi ja euroala võlakriisini. Majanduse ning ühiskonna arengu suuna ja kiiruse määravad meie stardipositsioon, riigi institutsioonide kvaliteet, investeeringute tase ja innovatsioon. Rohepööre, digitaliseerimine ja innovatsioon
Innovatsioon töhendab riskivõtmist, proovimist ja ebaõnnestumist – selleks, et lõpptulemusena õnnestuda. on need kolm sammast, millele toetub ühiskonna ja elukeskkonna kestlik areng. Vaadates tehnoloogia arengu kiirust, üha kasvavat nõudlust puhta ja keskkonnasäästliku majanduse järele, on ilmne, et me ei
