Valgamaa rännuteed EHE LÕUNA-EESTI
Valgamaa – Eesti lõunavärav Valgamaa on Eesti nooremaid ja pindalalt väiksemaid maakondi. Siinne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Leidub tasaseid alasid Sangaste ja Helme ümbruses, moreenkõrgustikke Otepääl ja Karulas, suuri metsi, arvukalt ilusaid järvi ja looklevaid jõgesid. Valgamaal on rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, kaunis loodus on andnud rohkesti ainet rahvapärimustele. Tietoa Valgan maakunnasta Fakte Valga maakonna kohta Pindala 2046 km2 Rahvaarv /2005/ 36 000 Rahvastiku tihedus 17,6 inimest / km2 Valgamaal on 11 valda ja kolm linna: Tõrva, Otepää ning maakonnakeskus Valga.
www.valgamaa.ee Valga maavalitsus Kesk 12, Valga 68203 + 372 766 6100 info@valgamv.ee
Valga – üks linn, kaks riiki
Valga Turismiinfokeskus Kesk 11, Valga 68203 +372 766 1699 valga@visitestonia.com www.visitestonia.com
Valgale andis linnaõigused Poola kuningas Stefan Batory 11. juunil 1584. a. Maakonnakeskus Valga ja Läti linn Valka on kaksiklinnad, mida läbib Eesti-Läti riigipiir. Riigipiiri märkis maha rahvusvaheline kohus eesotsas briti koloneli Stephen Tallentsiga 1920. a. Valgast Tallinnasse on 250 km ja Valkast Riiga 155 km. Pindala: Rahvaarv:
Valga 16,5 km2 14 750
1. Jaani kirik 2. Mälestustahvel Põhja poegadele 3. Raekoda 4. Kabel 5. Mälestustahvel Stefan Batoryle 6. Saksa panga hoone 7. Valga Kultuurikeskus 8. Valga keskraamatukogu 9. Valga muuseum
Valka 14,4 km2 6 700
10. Alfred Neulandi mälestusmärk 11. Apostlik-Õigeusu Issidori peakirik 12. Valga raudteejaam 13. Vedur-mälestusmärk 14. Katoliku Pühavaimu kirik 15. Vabadussõjas langenute mälestusmärk 16. Vene ja saksa sõjavangilaagri mälestuspaik Priimetsas 17. Pedeli puhkepiirkond
1. Jaani kirik Riia arhitekti Ch. Haberlandti poolt projekteeritud ja 1816. a. valmis saanud Jaani kirik on ainus ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Haruldane ja heakõlaline orel on ehitatud orelimeister Fr. Ladegasti poolt Weissenfelsis Leipzigi lähedal. Orel valmis 1867. a. juulis. Alates 1997. a suvest kostab keskpäeval ja keskööl kirikutornist kellamängu.
4. Kabel Kabel on Valga vanim ehitis, linna esimene kivihoone, mis ehitati pärast Põhjasõda 18. sajandil.
2. Mälestustahvel Põhja Poegadele Mälestustahvel Eesti Vabadussõjas lõunarindel langenud Soome vabatahtlikele paigaldati Jaani kiriku seinale Valga vabastamise 15. aastapäeval, 1. veebruaril 1934. a. Kommunistide käsul lõhuti kivi kirkadega 1940. aastal. Taastatud mälestustahvel avati 31. jaanuaril 1999 - Paju lahingu 80. aastapäeval.
6. Saksa panga hoone Neoklassitsistliku, juugendlike sugemetega hoone projekti autor on Riia arhitekt Wilhelm Roessler. Maja oli esialgu kavandatud pangahooneks. Saksa Laenu- ja Hoiupanga hoone valmis 1912. aastal. Väga plastilise kujundusega on joonia stiilis tänavafassaadi keskosa – paarissammastega, klassitsistliku kolmnurkviilu ja selle pinnal ornamenteeritud raamistuses ovaalaknaga. 1919. a. asus hoones Eesti 3. jalaväerügemendi ja 3. diviisi staap, samuti Ameerika Punane Rist. Aastatel 1940–1991 oli hoone Nõukogude sõjaväe valduses. Tänapäeval asub siin Valga Maavalitsus. Kesk 12
3. Raekoda Valga linna raekoda pärineb aastast 1865. Ühekorruseline, kõrge poolkelpkatuse, katuseakende ning tornikestega hoone on historitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja fuajee seinal asub mälestustahvel Johannes Märtsonile – esimesele eestlasest linnapeale Eestis (1902–1917).
5. Mälestustahvel Stefan Batoryle Poola kuningas Stefan Batory andis 11. juunil 1584. a. Valgale linnaõigused. Mälestusmärk Kesk tänava alleel valmis 2002. a. Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.
7. Valga Kultuurikeskus Valga Kultuurimaja valmis 1967. a. esimese stalinismijärgse modernistliku klubihoone tüüpprojekti järgi. 2001. a. märtsis lõppes hoone renoveerimine, mille käigus maja ehitati suures osas ümber. Kultuurikeskus sai kaasaegselt varustatud teatri- ja konverentsisaali, galeriid näituste ja väljapanekute tarbeks, huvitegevuse jaoks sobivad ruumid, kohviku ja avaliku internetipunkti. Kesk 1
8. Valga Keskraamatukogu Maja on ehitatud ja projekteeritud Karl Schmidti poolt 1902. aastal Kaagjärve mõisavalitseja Zenckeri tellimisel. Hoones on erinevatel aegadel olnud tütarlastekool, kriminaalpolitseiamet, ohvitseride kasiino, Saksa sõjaväe staap, lastekodu, miilitsaosakond, pioneeridemaja, laste huvikool.1996.a. maja renoveeriti ja anti raamatukogu kasutusse. Majas on avalik internetipunkt. Aia 12
10. Alfred Neulandi mälestusmärk Tõstesportlane A. Neuland (10.10.1895 – 16.11.1996) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920. aasta Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpiamängudel, kus ta võitis hõbemedali.
9. Valga muuseum Muuseum asub endises Säde seltsimajas, mis valmis 1911. a. G. Hellati projekti järgi. 20. saj alguses oli see suurim väikelinna ehitatud eesti seltsimaja. Juugendliku fassaadikäsitlusega suurehitisena on ta esiletõstetav kogu Eesti arhitektuuripärandis. Renoveeriti 1999. a. Muuseumi püsiekspositsioon kajastab Valga linna ja maakonnaga seotud looduslugu, ajalugu ning kultuurilugu olustikupiltide vahendusel. Ekspositsiooni täiendavad vahakujud ja rändnäitused. Vabaduse 8 +372 766 8867 www.valgamuuseum.ee
12. Valga raudteejaam Valga raudteejaam oli juba 19. sajandi lõpul kujunenud oluliseks transiidisõlmeks, mis meelitas Valka nii kaupmehi kui ettevõtjaid. 1890. aastatel ehitati punastest tellistest historitsistlikus stiilis jaamahoone, pöörddepoo ja töökojad. Raudteetöökodades töötas enne I maailmasõda ligi 500 töölist. Raudteejaama praegune torniga hoone valmis 1949. a. arhitekt V. Tsipulini jooniste järgi. Haruteede kohal kõrguvalt jalakäijate sillalt avaneb avar vaade ümbritsevale tööstusmaastikule. Jaama pst.10
11. Apostlik-Õigeusu Issidori peakirik Historitsistlikus stiilis ladinaristikujulise põhiplaaniga ning viiekuplilise kellatorniga kirik ehitati 1897–1898 arhitekt V. J. Lunski projekti järgi.
MATKARAJAD PEDELI VIRGESTUSALA MATKARAJAD 13. Vedur-mälestusmärk 1998. a. püstitatud mälestusmärk tähistab Pihkva– Valga–Riia rongiühenduse 110. aastapäeva. Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949. aastal Sormovo tehases. 14. Katoliku Pühavaimu kirik Kirik valmis 1907. a. ja oli ilma tornita, kuna tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba. Kiriku ehitamine toimus prelaat Affanasowiczi algatusel, sellest võtsid aktiivselt osa peamiselt leedulastest ja poolakatest raudteelased. Jumalateenistusi peetakse kiriku 1995. a valminud juurdeehituse ruumes. Maleva 8 http://kodu.neti.ee/%7Ebw003a/valga.htm 15. Vabadussõjas langenute mälestusmärk Priimetsa kalmistul Kalmistule on maetud üle 300 Eesti Vabadussõjas langenu. 11. okt. 1925. a. avas mälestussamba sõjaminister Jaan Soots. Mälestussammas oli okupatsiooniaastail peidetud ja taasavati 27. nov. 1988. a. 16. Vene ja saksa sõjavangilaagri mälestuspaik Priimetsas Sõjavangide laager Stalag 351 rajati 1941. aasta hilissuvel. Priimetsa kuuskede alla on maetud ligi 30 000 hukkunut, kelle mälestuseks on püstitatud monument “Lein” (skulptor Anton Starkopf ). Laager 187 alustas tegevust novembris 1944. Rahvuste järgi oli laagris kõige rohkem sakslasi ja austerlasi, umbes 300 ungarlast ja mõned hispaanlased. Priimetsa kalmistule on maetud ligikaudu 300 vangi. 17. Pedeli puhkepiirkond Valga ja Valka linna läbivale Pedeli jõele on rajatud ujumisrandadega paisjärved, puhkealal on kaks matkarada, mis sobivad ka tervisespordi harrastamiseks, ja laste mänguväljakud. 2005. a. suvel püstitati sinna Valga kunstniku Sergei Babitši skulptuur “Aja sünd”.
Linnalinnustiku matkarada Matkarada kulgeb põhja-poolsema paisjärve ääres. Rada on 1 km pikkune ja selle läbimiseks kulub ca 20-40 minutit. Infotahvlite kaasabil saab jälgida ja tundma õppida meie tavalisemaid linnuliike, kes elunevad nii korterelamute ja väikemajade piirkonnas kui ka parkides ja jäätmaal. Huvirada 1,5 km pikkuse, mööda paisjärve kaldakõnniteid kulgeva õpperaja läbimiseks kulub umbes tund aega. Rajal on neli atraktsiooni: Pedeli vee-elustikku tutvustav parvesõit, päikesekell, Eesti looduse mitmekesisust näitlikustavad turnimispuud ning mulla teket selgitav meetrisügavune mullaprofiil.
Valga–Tõrva–Taagepera
1. Jaanikese puhkekeskus 2. Hummuli mõis ja Põhjasõja lahingukoht 3. Koorküla Valgjärv 4. Koorküla koopad
5. Barclay de Tolly mausoleum 6. Helme kiriku varemed 7. Helme koduloomuuseum 8. Helme ordulossi varemed 9. Helme koobastik
10. 11. 12. 13.
Taagepera loss ja park Taagepera kirik Mats Erdelli kabel Riidaja mõisahoone, Gerdruta kabel 14. Torupillitalu
1. Jaanikese puhkekeskus Puhkekeskus asub Valgast 2 km kaugusel looduslikult kaunis Jaanikese orus. Euroopa parimal krossi-rajal leiavad huvilised aasta ringi tegevust nii ATV safaril kui ka orienteerumis- ja seiklusmänge mängides. Jaanikese küla +372 766 8745; www.jaanikese.com
4. Koorküla koopad Koopad hõlmavad umbes veerand hektari suuruse ala ja asuvad keskdevoni burtnieki lademesse kuuluva liivakivi kihtides. Maapinnal tähistavad koobastiku asukohta korrapäratu piirjoonega lehtrid, mille põhjas esineb väikseid maa-aluste käikude avasid. Suurim avaus asub ürgoru nõlvas.
2. Hummuli mõis ja Põhjasõja lahingukoht Hummuli piirkonda on esmakordselt mainitud Tartu piiskopi ja ordu maajagamisaktis 1226. a. Esimesed teated mõisast ulatuvad aastasse 1470. Praegune härrastemaja ehitati 1860. aastatel. 1914. aastal ostis Sangaste rukkikrahv Friedrich von Berg mõisa oma nooremale pojale. 1930. aastast asub mõisamajas kool. Põhjasõda viis Hummuli esimest korda suurde ajalukku. 29. juulil 1702 peeti Hummuli mõisa väljadel 18 000-mehelise Vene ja 7000-mehelise Rootsi välikorpuse vahel ohvriterohke lahing. Rootslased said lüüa ja olid sunnitud taganema. 2002. a püstitati Hummuli mõisa ette lahingut meenutav mälestuskivi.
5. Barclay de Tolly mausoleum Michael Andreas Barclay de Tolly (1761–1818) oli šoti juurtega balti aadliperekonnast põlvnev Vene väejuht, kes etendas olulist osa 1812.–1814. a. võitluses Napoleoni vastu. Jõgevestega on Barclay de Tolly nimi seotud alates 1791. a, kui ta abiellus Helene Auguste Eleanore von Smitteniga. Oma naise kaudu sai väejuht Jõgeveste mõisa omanikuks. M. A. Barclay de Tolly oli Venemaa poolt annekteeritud Soome esimene kindralkuberner, Venemaa sõjaminister, Vene 3. armee ja hiljem Vene–Preisi armee ülemjuhataja. Kuulus väejuht suri Ida-Preisimaal Insterburgi lähedal. Tema põrm toodi Jõgevestesse, süda olevat aga maetud surmakohta. Mausoleumi laskis 1823. a. oma mehe mälestuseks ehitada vürst Barclay de Tolly lesk. Klassitsistlikus stiilis hoone kavandas tolle aja tuntumaid vene arhitekte Apollon Štšedrin, hauamonumendi autor on kujur Vassili Demut-Malinoski. Hauakambrisse paigutatud vürst Barclay de Tolly ja tema abikaasa sarkofaagid on originaalkujul säilinud tänaseni. Jõgeveste küla +372 513 9065; www.torva.ee
3. Koorküla Valgjärv Idüllilise maastikuga järvederohke Koorküla ehe on Valgjärv – väga läbipaistva helerohelise vee ja kõrgete järskude kallastega metsajärv. Järve keskosas olevalt madalikult on leitud 1300–1400 aasta vanuse unikaalse vaiehitise jäänused. Siin on ilmselt olnud muistsest eesti kogukonnast eraldunud üliku kindlustatud elukoht. Folklooris on Valgjärve ja temast 200 m kaugusel asuvat Udsu järve seostatud mõisa ja kiriku vajumisega maa alla õe ja venna laulatuse ajal.
6. Helme kiriku varemed Kiriku täpne ehitusaeg pole teada, arvatavasti vahemikus13.–15. sajand. Arhitektuuriliselt on tegu Lõuna-Eesti kodakirikuga. Hoone oli väljastpoolt 41 m pikk ja 20 m lai, torni kõrgus oli 46 m. Kirikus oli 800 istekohta ja ta mahutas üle 2000 inimese. 1944. aasta septembrilahingute ajal tabas kirikut kaugelaskemürsk. Hoone sai kõvasti kannatada ja on sellest ajast varemeis. 7. Helme koduloomuuseum Muuseum asub endises pastoraadihoones, mis on ehitatud 19. sajandil. Eksponaatide hulgas on rohkesti põllumajanduses kasutatud töövahendeid, dokumente Helme–Tõrva piirkonna kultuurielu kohta, kooliõpikuid ja tunnistusi. Kirikuküla, Helme vald +372 528 2264 8. Helme ordulossi varemed Ordulinnus paikneb kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müürijäänused ja linnuse põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Varemeisse jäi orduloss Vene–Rootsi sõja ajal 1658. aastal, mil Rootsi väed lossi hävitasid. Nüüdseks on Helme ordulinnusest järel kõrged aknaavadega maakivimüürid. Nende järgi on kindlaks tehtud, et pealinnus kujutas põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 120 x 60 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitavamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas. Linnuse all orus vuliseb ohvriallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu. 9. Helme koobastik Koobastik paikneb Helme ordulossi varemetest põhja poole jätkuva seljandiku kõrgel ja kitsal nõlval. Peamiseks vaatamisväärsuseks on kaks saali, esimene neist läbimõõduga 3,5–6 m (kõrgus 3,5 m) ning teine läbimõõduga 5,5 m, ka teise saali kõrgus lubab vabalt püsti seista. Helme koobas kaevati pelgupaigaks arvatavasti juba enne muistset vabadusvõitlust. www.torva.ee
10. Taagepera loss ja park Aastatel1907–1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis-romantilist, osaliselt Soome mõjudele viitavat suunda. Loss kuulus kuni võõrandamiseni 1919. a. mõisaomanik Hugo von Strykile. Lossi ümbritsev vabaplaneeringuline park on suuremaid ja liigirikkamaid Lõuna-Eestis. Praeguseks on loss ümber ehitatud hotelliks. Taagepera küla, Helme vald +372 766 6390 www.taageperaloss.ee
11. Taagepera kirik Mõisnike von Stackelbergide eestvõttel 1674. aastal ehitatud väike kivikirik on puidust haritorniga.
MATKARAJAD HELME VALLA MATKA- JA RATTARAJAD Kogupikkus 110 km, tähistatud ja kaardistatud.
12. Mats Erdelli kabel Mats Erdell oli eesti talupoeg, kelle järglane Hans Erdell ostis endale 1868. a. päriseks Roobe mõisa. See oli üks esimesi taolisi mõisaoste Liivimaal. Taagepera kalmistul asub Mats Erdelli perekonna matusekabel. Tekst kabelis asuval kivitahvlil ütleb: “Siin hingab rahhoga omma suure tööteggemissest ja holekandmissest Sõnni peremees Rope mõisa Pfandhalter ja Pattkülmõisa Rentnik MATZ ERDELL – sünd Pöögle valla Erdo tallus esimesse Kristuse ülestõusmis pühha jutluse aial 1792 aastal, surnud Pattkülla mõisan 2-sel Detsembre kuu päeval 1847”. www.torva.ee 13. Riidaja mõisahoone, Gerdruta kabel 1762. aastal valminud Riidaja mõisahoone on kaasajal üks paremini säilinud barokseid puidust mõisahooneid Eestis. Mõisast pool kilomeetrit idas paikneb von Strykide perekonnakalmistu koos 19. sajandi teisel poolel ehitatud tellistest neogooti stiilis matusekabeliga. Vahepeal varemetes olnud kabel taastati von Strykide suguvõsa algatusel ning pühitseti 2001. aastal kohalikku piirkonda teenivaks kirikuks. 14. Torupillitalu Riidajas tegutseb Torupillitalu, kus saab kuulata torupillimuusikat ja õppida torupilli valmistamist. +372 527 8149 www.torupillitalu.ee
Helme valla matka- ja rattaradadel saab nautida liikumist ja vaheldusrikast maastikku ning tutvuda ajaloopärandiga. Valida võib 13 erineva pikkusega marsruudi vahel alates 3 kilomeetrist ja lõpetades 27-kilomeetrilise ringiga. Rajad kulgevad mööda kohalikke teid, on tähistatud siniste rattarajaviitadega ning varustatud eesti- ja ingliskeelsete infotahvlitega. Taageperas ja Tõrvas asub ka turismiinfopunkt. Radade ääres on 9 varjualusega peatuskohta, kus on võimalik jalgu puhata ja piknikku pidada. Tündre, Holdre ja Taagepera puhkealale on rajatud ka lõkkeplatsid. Lisaks infotahvlitele on huviväärsuste kohta võimalik teavet saada mobiiltelefoni T-numbrilt nii eesti, inglise kui ka soome keeles.
Tõrva Aed- ja suvituslinn Tõrva asub Valga–Tartu–Pärnu maanteeristil ja on Helme valla südameks. Linnas on kaks korrastatud rannaga looduslikku järve – Riiska ja Vanamõisa järv. Linna läbib Õhne jõgi. Tõrva Turismiinfopunkt Valga 1, Tõrva 68605 +372 766 3300 info@torva.ee www.torva.ee
1. Kõrtsihoone 2. Kirik-kammersaal 3. Õhne jõgi 4. Tantsumägi 5. Vabadussõja mälestusmärk 6. Vanamõisa järv 7. Riiska järv 8. Tikste ürgorg
Pindala: 4,8 km2 Rahvaarv: 3300
nn Valgerannal. Seal oli Õhne jõe kallas nagu liivamägi. Jõe kallastelt avaneb kauneid looduspilte, märkimisväärseim neist on Õhne ürgorg Koorküla mõisa juures. Holdres, Koorkülas ja Tõrvas on jõgi üles paisutatud veskijärvedeks. Õhne jõgi on sobilik kanuumatkadeks.
1. Kõrtsihoone Tõrva esimene maja oli kõrtsihoone Viljandi, Tartu ja Valga maanteeristil. Hoone kohta pärinevad esimesed teated aastast 1834. Algselt oli kõrtsihoone ehitatud puidust, kuid 1890. aasta põlengus kõrts hävis ja asemele ehitati maakivist hoone. Pärast II maailmasõda asusid endises kõrtsihoones tarbijate kooperatiivi kauplused. Aastatel 1998-1999 hoone renoveeriti. Nüüd peetakse kõrtsihoonet Tõrva linna sümboliks ja ilusaimaks ehitiseks. Valga mnt. 1
2. Kirik-kammersaal Hea kontserdielamuse võib saada Tõrva kirikkammersaalis. Laiemalt tuntud on iga-aastane loodusfestival, mille käigus korraldatakse erinevaid kontserte ja näitusi. Algselt oli kirik-kammersaal Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kirik (ehitatud aastail 1903–1904). II maailmasõja ägedate 1944. a septembrilahingute ajal sai kirik kõvasti kannatada. Taastamistöödeks kogudusel raha puudus ja nii jäi see aastateks seisma. Kuna linnas polnud korralikku kontsertsaali, otsustati 1987. aastal kirik ümber ehitada kammersaaliks. Ehitustööd kestsid kolm aastat, 1990. aasta jõulude ajal avati saal pidulikult. Valga mnt. 44a 3. Õhne jõgi Tõrva linna läbib Õhne jõgi. Jõe kogupikkus on 91 km, millest Tõrvat läbib 3,5 km. Jõgi on oma nime saanud sõnast „ahne”, kuna nõudnud vanasti sageli ohvreid. 19. sajandil ujusid ja suplesid tõrvalased just Õhne jões. Üks lemmikkohti asus praeguse kaarsilla juures. Linna kõrgem seltskond käinud ujumas
4. Tantsumägi Tantsumägi asub linna lõunaservas Õhne jõe vasakul kaldal. 19. sajandil oli selles paigas Patküla mõisa park toredate sildade, treppide ja tantsuplatsiga, millest ka koht endale nime saanud. Mõnusateks jalutuskäikudeks ja suusatamiseks on Tantsumägi justkui loodud. Vabaõhulaval toimuvad suviti kontserdid ja etendused. 5. Vabadussõja mälestusmärk Mälestusmärk püstitati 1928. aastal Helme kihelkonnast pärit Vabadussõja kangelaste mälestuseks. Monument hävitati 1940. aastal punavõimude poolt. 23. juunil 1990 taasavati mälestusmärk Tõrva Gümnaasiumi ees.
6. Vanamõisa järv Vanamõisa järv asub Tartu maantee ääres ja on tõrvalaste lemmiksupluskoht, sest vesi on selge ja soojeneb suvel hästi. Järve sügavus on 10,5 m ja pindala 2 ha. Järve ääres on ilus liivarand, 10 m kõrgune hüppetorn ja pallimänguplatsid. Suplushooajal töötab ka vetelpääste. 7. Riiska järv Riiska järv asub Valga maantee ääres. Järv on madalate kallastega, liivase põhja ja rohkete allikatega, sügavus 12,2 m ja pindala 5ha. Ka Riiska järve äärde on rajatud ilus liivarand ja pallimänguplatsid ning suvel töötab vetelpääste. 8. Tikste ürgorg Tõeline loodusime on Tikste ürgorg Tõrva läänepiiril. Lammi laius on 150–200 meetrit. See algab endise Helme kirikumõisa alt ja suubub lisaoruna endast laiemasse Õhne jõe lammi. Oru nõlvu katab kohati kuusemets, kohati toominga- ja sarapuutihnik, kasvab ka halli leppa ning paiguti on lagendikke. Tikste ojal on olnud kaks vesiveskit, üks kirikumõisa ja teine paisjärve ääres.
Valga–Karula–Hargla
1. Kaagjärve mõisakompleks 2. Karula mõis 3. Karula uus kirik 4. Karula Rahvuspark
5. Hargla kirik 6. Taheva mõis 7. Koiva puisniit 8. Aheru järv
1. Kaagjärve mõisakompleks Mõisa peahoone ehk Alamõis on 19. sajandi teise poole neorenessanss-stiilis ehitis, milles nüüd asub koolimaja. Mõisakompleksi kuulub ka stiilseid tellishooneid 19. sajandi lõpust – valitsejamaja, kaaristuga ait jt. 1880. aastatel rajati mõisast 2,5 kilomeetrit lääne poole, Rautina järvest väljuva väikese Kaagjärve oja äärde tolle aja kohta võimas ja stiilne tööstuskompleks ehk Mäemõis. Tööle pandi õllevabrik, jahuveski, saeveski, villavabrik, ketruskoda. Ühe- ja kahekorruselised historitsistlikud tööstushooned on ehitatud ühtses stiilis punasest tellisest ja maakivist. www.mois.ee/voru/kaagjarve.shtml
2. Karula mõis Mõisa imposantne härrastemaja hävis 1919. a. Vabadussõjas. Alles on maakivist neogooti stiilis valitsejamaja, mis meenutab keskaegset kindlust. Mõisast poole kilomeetri kaugusel asub mõisaomanike von Grotede matmispaik Krootimägi, neogooti stiilis telliskabeli müürid on säilinud. http://www.mois.ee/voru/karula.shtml
5. Hargla kirik Kirik valmis 1821. a. E. Jacobsi altarimaal pärineb 1895. a. ja võitis altarimaalide konkursil Londonis kuldmedali. Orel on ehitatud 1876. a. Knauffi poolt Gothas. 1781. a. ehitati Hargla surnuaiale kabel, kus kirstudes lebavad muumiad. Hauakabelis puhkavad Laanemetsa mõisa omanik Vene kindralmajor Gotthard Wilhelm von Wassermann, tema abikaasa, ema, kälimees Taheva mõisa omanik von Riekoff ning teised pereliikmed. 6. Taheva mõis Esinduslik kahekorruseline neobarokne peahoone hävis 1944. aastal Teise maailmasõja käigus. Arvukatest kõrvalhoonetest on suur hulk alles, neist esinduslikem 1820. aastatel ehitatud jääkelder. Taheva mõisa juurest saavad alguse 20, 25 ja 50 km pikkused tähistatud jalgrattarajad. Tellingumäele on rajatud vaatetorn. www.mois.ee/voru/taheva.shtml www.rmk.ee
3. Karula uus kirik Karulas on kirik olnud 1318. aastast. Viimati põletati kirik maha 1944. a. ja seisab siiani varemetes. Karula uus kirik on ümber ehitatud endisest loomalaudast ja valmis 1997. a. 2001. aasta jaanipäeval kinkisid endiste Karula mõisnike von Grotede järeltulijad kogudusele kauni vitraa˛i (kunstnik Dolores Hoffmann). Huvitav on märkida, et Karula kiriku vundament ja Urvaste kiriku torni tipp on ühel kõrgusel . 4. Karula Rahvuspark Valga ja Võru maakonnas asuvat Karula Rahvusparki iseloomustab metsade, niitude, soode ja rohkem kui 50 järvega tihe kuppelmaastik. Kõige kõrgem tipp on Rebasemäe Tornimägi, millel asuvast massiivsest umbes 30 m kõrgusest vaatetornist avaneb vaade Otepää ja Haanja kõrgustikule. Rahvuspargis on 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada, pikem ja lühem jalgrattarada ning hulgaliselt telkimis- ja lõkkekohti. Rahvuspargi territooriumil tegutseva Metsamoori Perepargi talude keti kohta saab infot aadressilt www.kaikakant.ee/metsamoor Ähijärve küla, Antsla vald +372782 8350 www.karularahvuspark.ee www.rmk.ee
7. Koiva puisniit Eesti kaunimaid lammipuisniite on Koiva jõe ääres Eesti - Läti piiril olev Koiva puisniit. Puistus on domineerivateks liikideks tamm, pärn ja haab, kuid jõe kaldal võib kohata ka tõelist loodusharuldust – kikkapuud. Kasvab ka käpalisi ja teisi haruldasi taimi. Mustjõe luht on rahvusvahelise tähtsusega linnupaikade nimistus. Jõe äärde on rajatud mitmeid telkimis- ja lõkkeplatse. www.rmk.ee 8. Aheru järv ( Kantsi järv , Suurjärv, Ahero järv) Karula järvede seas suurim Aheru järv (234 ha) asetseb Hargla nõos Koikkülast 3,5 km ida pool. Väikejärvede hulgas on Aheru üks paremaid kalajärvi. Järve kaldal Oore puhkekohas on külastajate käsutuses puhkehooned, lõkkeplatsid ning paadisillad. www.rmk.ee
Otepää – Eeestimaa talvepealinn Otepää Turismiinfokeskus Tartu mnt. 1, Otepää 67404 +372 766 1200 otepaa@visitestonia.com turism@otepaa.ee www.visitestonia.com www.otepaa.ee
Otepää vald moodustati Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemisel 1999. a. Valla koosseisu kuulub 21 küla, suuremad on Sihva, Otepää, Pühajärve ning Vana-Otepää. Vallakeskus on Otepää linn. Talvisest pööripäevast kevade alguseni kannab Otepää Eestimaa talvepealinna tiitlit. Pindala: 217,36 km2 Elanikke: 4500 (Otepääl 2400)
1. Otepää linnamägi ja piiskopilossi varemed 2. Raekoda 3. Energiasammas 4. Tehvandi spordikeskus
5. Otepää seikluspark 6. Otepää Maarja luteri kirik 7. Eesti lipu muuseum 8. Otepää suusamuuseum 9. Vabadussõjas langenute mälestussammas
1. Otepää linnamägi ja piiskopilossi varemed Linnamäele tekkis muistsete eestlaste asula II aastatuhande algul e.m.a. Esmakordselt mainitakse Otepää linnamäge Novgorodi kroonikas 1116. a. 1224. a. rajasid saksa ristirüütlid siia kivikindluse, mis on tänaseks teadaolevalt vanim telliskivikindlus Eestis. Linnus hävis 1480. a. paiku sõjas Venemaaga ja praegu on linnamäe tipus säilinud vaid varemed. 1937. aastal paigutati linnamäele metallist kaart.
2. Raekoda 1957. a. valminud hoones asuvad Otepää vallavalitsus, politsei, linnaraamatukogu, avalik internetipunkt, kohvik WIFI ning mitmed firmad.
5. Otepää seikluspark Tehvandi spordikeskuse kõrval avati 2005. aasta suvel seikluspark puude otsa ehitatud 5 erineva seiklusrajaga. Kogenud instruktorite juhendamisel saavad suvehooajal neilt adrenaliinitekitavat elamust nii suured kui ka väikesed. +372 504 9783; +372 766 1313 www.seikluspark.ee 6. Otepää Maarja luteri kirik Esimene Otepääle rajatud kirik asus linnamäe kõrgeimal tipul. Teine kirik, mida tähistab kivist rist, rajati linnamäe idapoolsele osale. Praegune kirikuhoone on ehitatud Rootsi ajal 17. saj. II poolel. 1850. a. remonditi kirikut seestpoolt ja ehitati koorirõdu. Orel valmistati Tartu orelimeistri Kessleri töökojas 1852. a. Kirikutorn sai oma praeguse kuju 1860. a. 7. Eesti lipu muuseum Eesti lipu muuseumis kajastatakse Eesti riigilipu saamislugu. 4. juunil 1884 pühitseti Otepää kirikumõisa saalis Eesti Üliõpilasseltsi sinimustvalge lipp, millest 1922. a. sai Eesti riigilipp. Lipu pühitsemist kajastavad bareljeefid asuvad Otepää Maarja luteri kiriku fassaadil. Kirikumõis, Otepää +372 765 5075, +372 525 4860 otepaa@eelk.ee
3. Energiasammas Otepää piirkonnas on sensitiivid avastanud positiivseid energiaväljasid. Nende tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Arvatakse, et oma rolli mängib tõsiasi, et siin on palju põlispuid. 1992. a. otsustati Otepää positiivsete energiaväljade olemasolu tähistada dekoratiivskulptuuriga.
4. Tehvandi spordikeskus Tehvandi kompleks rajati 1977. aastal NSVL talispordialade olümpiakoondise ettevalmistuskeskusena. Kompleksi kuuluvad lisaks peahoonele suusastaadion, murdmaasuusarajad, K70 suusahüppemägi, lasketiir ja rullsuusa- ning jooksurajad. Suusahüppetorni juurest avaneb ümbrusele kaunis vaade. SA Tehvandi Spordikeskus Nüpli küla, Otepää vald +372 766 9500 www.tehvandi.ee
8. Otepää suusamuuseum Otepää suusamuuseum avati kirikumõisas 2001. a. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) tunnustuse sai muuseum 2003. a. Muuseumi püsiekspositsioon kajastab Eesti suusaspordi ja Otepää kui talispordikeskuse ajalugu. Alates 2005. aastast on külastajail võimalik oma osavust proovile panna laskesuusatamise simulaatoril. Kirikumõis, Otepää, +372 766 3670, +372 501 6082 9. Vabadussõjas langenute mälestussammas Mälestussammas Otepäält pärit vabadusvõitlejaile avati 1928. a. (skulptor Voldemar Melnik, teostas kiviraidur P. Veeber). Nõukogude ajal oli sammas varjul maapõues. Sammas taasavati uues asukohas kirikuesisel künkal 22. aprillil 1989. Kaduma on läinud graniitrahn langenute täieliku nimekirjaga (54), säilinud on vaid 22 nime.
MATKARAJAD Pühajärve tunnetusrada 1,5 km, tähistatud ja kaardistatud Rajale minnakse Väikese Emajõe alguse juurest Pühajärve lõunatipus. Tunnetusrada on sobiv eeskätt lastele ja lastega peredele. Rajale on paigaldatud faunat ja floorat tutvustavad infotahvlid ning lõbusad lasteatraktsioonid. Mööda rada jõuab Kooliranda, kus on mõnus puhkekoht istepakkude, lõkkeaseme ning kiigega. Apteekri metsarada 3 km, tähistatud Rada algab ja lõpeb Otepää spordihoone juures Mäe tänaval. Rada kulgeb mööda Nüpli sporditeed Apteekrimetsa, jõuab Marguse paisjärve ja Otepää aedlinna vahelisele metsateele ning Sulaoja silla juurest tõuseb aste-astmelt tagasi alguspunkti. PÜHAJÄRVE ÜMBRUSE LIIKUMISRAJAD Info: Otepää Looduspargi administratsioon Kolga tee 28, 67404 Otepää +372 765 5876 www.otepaaloodus.ee; otepaa.looduspark@mail.ee Otepää–Pühajärve–Kääriku jalg- ning rattatee 11 km, asfaltkattega, tähistatud Rada saab alguse Mäe tänava ja Pühajärve tee ristmikult ning kulgeb mäest alla Pühajärve suunas. Otepää-Pühajärve lõik on mõeldud jalgsimatkajaile, Pühajärve–Sihva lõik jalgsimatkajaile, jalgrattureile, rullsuusatajaile ja rulluisutajaile, Pühajärve–Kääriku lõik jalgsimatkajaile ning jalgrattureile. Pühajärve–Kääriku suusamatkarada 9 km Matkarajale saab minna Pühajärve puhkekeskuse juurest ja Kääriku suusastaadionilt. Samast saab laenutada ka suusavarustust. Pimedal ajal on kell 17–22 valgustatud Kääriku–Sihva 3 - kilomeetrine rajalõik ja Pühajärve puhkekeskuse ümbrus. Pühajärve matkarada 12 km, tähistatud ja kaardistatud, teeb ringi ümber Pühajärve Rada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest. Jalgsi või rattaga matkajaile mõeldud 12 km pikkune rada viib avastusretkele ümber Pühajärve. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3–6 tundi. Rada möödub Kolga taludest, Kiigemäest, Armuallikast, Poslovitsast, Hobusemäest, Koolirannast, Pühajärve pargist ja rannast. Raja äärde jäävad puhke- ja lõkkekohad. Osa rajast (ca 2,2 km) kulgeb piki Otepää– Kääriku maanteed jalg- ja rattateed mööda.
KÄÄRIKU LIIKUMISRAJAD Info: MTÜ Kekkose Rada +372 515 1404 www.kekkoserada.ee; www.kaariku.com info@kekkoserada.ee Kekkose matkarada 15 km, tähistatud ja kaardistatud Aasta ringi kasutatav – suvel jalgsimatkajatele, ratturitele, nii harrastus- kui ka tippsportlastele, talvel suusatajatele. Nime on rada saanud Soome presidendi U. K. Kekkose külaskäigu järel Käärikule 1964. a. Rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib ülesalla kulgedes selliseid imelisi paiku nagu Alpiaas, Hirveorg, Harimägi. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn, kust avanevad kaugvaated Otepää kõrgustiku mägedele ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule. Kekkose rajalt on võimalik suunduda Amfiteatri ja Purakamäe 2,5 km ringidele, sel juhul kujuneb matkaraja kogupikkuseks 20 km.
Kääriku murdmaasuusarajad 1; 2; 2,5; 3; 5; 7,5 km, tähistatud
Suusarajad 1; 1,5; 2; 2,5; 3,2; 5; 7,5; 10 km
Rajad algavad Kääriku suusastaadionilt. 2,5 km rada on valgustatud. Staadionil asub suusavarustuse laenutuskoht.
Kõik kvaliteetse tehislumekattega suusarajad algavad ja lõpevad Tehvandi suusastaadionil. Valgustatud on 3,2 km treeningrada ja 5 km võistlusrada. 10 km rada sobib harrastajaile.
TEHVANDI LIIKUMISRAJAD Info: Tehvandi Spordikeskus Nüpli küla, 67406 Otepää +372 766 9500 www.tehvandi.ee; tehvandi@tehvandi.ee
MADSA LIIKUMISRAJAD Info: Madsa puhkekeskus +372 767 9656, +372 514 8103 madsa@madsa.ee; www.madsa.ee
Jooksu-, imitatsiooni- ja kepikõnnirada 5 km
Suusarajad 0,9; 1,5; 4 km
Rada algab Tehvandi peahoone juurest ning kulgeb Kunimäe, Hobuseraua, Püksisääre ja Tehvandi mäe ümbruses. Rada on kaetud saepurukattega ja tähistatud siniste lintidega. Rajal on tähised, mis näitavad läbitud kilomeetreid. Rada on raske reljeefiga, järskude laskumiste ja tõusudega ning pole mõeldud harrastussportlastele.
Suusarajad algavad Madsa puhkekeskusest ja on õhtuti valgustatud, 4 km rada siiski osaliselt valgustamata.
Rullsuusa- ja rulluisurada 5 km Asfalteeritud 3 m laiune rada algab Tehvandi peahoone juurest ja kulgeb Hobuseraua, Lättemäe, Tehvandi soo, Tehvandi mäe ja Ansomäe piirkonnas. Rada tohib kasutada ainult päripäeva ühes suunas. Tähised näitavad läbitud kilomeetreid. Rada on raske reljeefiga, ohtlike kurviliste ja kiirete laskumistega, seetõttu mõeldud kasutamiseks ainult hästi treenitud ja rullsuusatamises või rulluisutamises kogenud sportlastele. Jalgrattamatka rada 5,7 km Rada algab Tehvandi peahoone juurest ja kulgeb Tehvandi staadionilt Tartu rattamaratoni rada mööda Ansomäele, sealt Kasemetsa, Kuusemetsa ja Savimäe alt Tehvandi mäele ning Tehvandi soo, Lättemäe ja Linnamäe kaudu taas raja alguspunkti. Rada on enamasti mullakattega, põldudel ning kohati raskesti läbitavas soos. Rada on tähistatud kollaste lintidega. Jooksu- ja kepikõnnirada 5,5 km Rada algab Tehvandi peahoone juurest, kulgeb ümber Kunimäe, Ansomäe, Kasemetsa, Kuusemetsa, Savimäe, Tehvandi mäe, Tehvandi soo, Lättemäe ja Linnamäe. Rada on osaliselt saepurukattega ja tähistatud punaste lintidega. Terviserada 1,2 km Terviserada algab Tehvandi peahoone juurest ning kulgeb ümber Kunimäe, tähistatud roheliste lintidega. Rajale on ehitatud seitse erinevate lihasgruppide treenimiseks ja tasakaalu arendamiseks mõeldud harjutuspaika.
TARTU MARATONI RAJAD Info: Klubi Tartu Maraton; +372 742 1644 www.tartumaraton.ee tartumaraton@tartumaraton.ee Tartu rattamaratoni rada 63/31 km, tähistatud ja kaardistatud Tartu rattamaratoni rada algab Otepäält Tehvandi suusastaadionilt ning lõpeb Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Rada on tähistatud Eesti standarditele vastavate siniste jalgrattaviitadega ja kilometraa˛inäitudega mõlemas liikumissuunas. Rada on mõeldud nii matkamiseks kui ka treeninguks. Põhiosas kulgeb rada metsateedel ja väiksematel kruusateedel, läbitav erinevat tüüpi ratastel, sobivaim on maastikuratas. Rattamaratoni rada kulgeb alguskilomeetreil talvise Tartu maratoni raja lähedal, edasi mööda Nüpli sporditeed, üle Harimäe ja Meegaste mäe ning läbi Elva–Vitipalu maastikukaitseala. Tartu maratoni rada 63/31 km, tähistatud ja kaardistatud Tartu maratoni rada algab Otepäält Tehvandi suusastaadionilt ja kulgeb Matu, Mäeküla, Meegaste, Palu ning Hellenurme kaudu Elvasse Tartumaa Tervise-sp ordikeskusesse.
Valga–Otepää
1. Paju lahingu mälestusmärk 2. Sangaste loss 3. Märdi korgipuud 4. Kääriku
5. Harimägi 6. Gustav Wulff-Õie talumuuseum 7. Pühajärv 8. Pühajärve puhkekeskus 9. Pühajärve sõjatamm
10. Otepää golfiväljak 11. Hellenurme vesiveski 12. Nõuni järv 13. Leigo talu 14. Otepää looduspark
1. Paju lahingu mälestusmärk Paju mõisa lähistel toimus 31. jaanuaril 1919. a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri poolt lahingu 75. aastapäeval 30. jaanuaril 1994. a.
4. Kääriku Kääriku hakkas arenema alates 1947. aastast, kui siia rajati Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppeja treeningukeskus. Tänaseks on Kääriku tänu maalilisele loodusele ja aasta ringi avatud liikumisradadele muutunud populaarseks rahvaspordikohaks. Kõige rohkem kasutatakse14 km pikkust Kekkose matkarada. Kääriku järvel on paadilaenutus, ujumissillad ja vettehüppetorn www.kaariku.com; www.kekkoserada.ee
2. Sangaste loss 1881. a. valminud Sangaste loss, mis kuulus tuntud rukkiaretajale krahv Bergile, on ehitatud arhitekt Otto Pius Hippiuse jooniste järgi. Suursugune punastest tellistest härrastemaja on historitsismi uhkemaid näiteid Baltikumis, hoone välisilmes võib märgata sarnaseid elemente Windsori paleega Inglismaal. Külaliste tähelepanu köidavad ka tiikide ja haruldaste puuliikidega park ning kajaefekt trepialuses võlvistikus. Lossiküla, Sangaste vald +372 767 9300 www.sangasteloss.ee
5. Harimägi Harimägi on Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid, viimaste mõõdistamiste järgi 211,3 m üle merepinna. Mäge on kutsutud ka Leenardi ning Leonhardi mäeks. Harimäele on ehitatud 28 m kõrgune puidust vaatetorn, ülemise vaateplatvormi kõrgus on 24 m. Sealt avanevad kaugvaated Otepää mägedele ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule.
3. Märdi korgipuud Looduskaitse alla olevad Märdi korgitammed asuvad Väikesele Emajõele ehitatud tammi läheduses. Endine veskitamm on ehitatud nii, et veekardina taga on võimalik seista ja veemüha kuulata.
6. Gustav Wulff-Õie talumuuseum Gustav Wulff-Õis sündis 1. jaan. 1865 Vastse-Otepää vallas Juusa talus. Tuntuks on ta saanud laulu “Õrn ööbik” sõnade autorina. Laulu võib pidada ka Otepää hümniks. Praegu asub Lõhmuse talus muuseum, mille perenaine on poeedi lapselaps Mari-Ann Karupää. Nüpli küla, Otepää vald +372 765 5119, +372 523 3060 www.kirmus.ee/nypli
11. Hellenurme vesiveski Hellenurme vesiveski asub Otepäält 14 km Elva suunas kauni paisjärve ääres. Mastaapne punastest tellistest ja maakividest vesiveski on ehitatud 1880. aastail mõisnike Middendorfide poolt. Veskis asuvad jahu- ja tangutootmismasinad pärinevad enamasti 1930. aastaist. Hellenurme, Palupera vald +372 520 5142 www.hot.ee/hellenurmeveski
7. Pühajärv Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim järv (pikkus 3,5 km, suurim laius 1,6 km, suurim sügavus 8,5 m, pindala 292,6 ha ja kaldajoone pikkus 16,4 km). Järve kaldail on rohkesti allikaid, neist tuntuim on Armuallikas Poslovitsa rannakäärus. Pühajärve lõunatipust saab alguse Väike Emajõgi. Pühajärve rannapargis asub Tiibeti rahva- ja usujuhi Tema Pühaduse XIV Dalai Laama Tenzin Gyatso 1991. a. külaskäiku meenutav puuskulptuur. Pühajärv on sobiv kalastamiseks ja rannamõnude nautimiseks – rannas laenutatakse suvehooajal veesõidukeid, avatud on rannakohvikud ning töötab vetelpääste. Pühajärve suvitusrannale omistati 2000. a. suvehooajal Sinilipp, mis on Euroopas keskkonnasõbralikkuse tunnus. Igal suvel taotletakse tunnustust uuesti. 8. Pühajärve puhkekeskus Pühajärve puhkekeskus pakub oma külalistele lõõgastavaid tervise-, ilu- ja raviprotseduure. Majas on avatud veekeskus, bowlingu- ja jõusaal. Pühajärve mõisapargi sadamast väljub suviti lõbusõidupaat. Pühajärve küla, Otepää vald +372 766 5500 www.pyhajarve.com 9. Pühajärve sõjatamm Pühajärve sõjatamm on mõisapargi kroon. Kerakujulise hiigelvõraga madalatüvelise põlispuu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt on 210 cm, ümbermõõt 6,6 m, puu kõrgus 20 m, vanus ligikaudu 380 aastat. 1841. aasta sügisel keeldusid Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast. Vastuhakkajaid karistati 16. detsembril tamme naabruses. Sellest ajast kutsutakse põlispuud sõjatammeks. Sõjatamme ümbruses kulgevad jalutusrajad. 10. Otepää golfiväljak Otepää golfiväljak asub Mäha külas. Väljaku driving range ja pitch-put harjutusväljak avati 2005. a. juulis, lõplik valmimine on planeeritud 2007. a. hooajaks. Otepää Golf Club +372 56 200 115 www.otepaagolf.ee
12. Nõuni järv Nõuni järv on piirkonnas üks kalarikkamaid. Peamised kalaliigid on latikas, särg, ahven, haug. Järve pindala on 79 ha ja sügavus 15,5 m. Järve kaldal on puhke- ja ujumiskohad ning ümber järve on võimalik matkata nii jalgsi, jalgratta kui ka autoga.
13. Leigo turismitalu Leigo turismitalu on tuntuks saanud igasuviste järvemuusikakontsertide ja etendustega. Lutike küla, Palupera vald +372 509 1344 www.leigo.ee 14. Otepää looduspark Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab looduspark kõrgustiku keskosas 22 430 ha. Territooriumilt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala Eestis. Otepää Looduspargi keskus Kolga tee 28, Otepää www.otepaaloodus.ee
Tekst: Marina Lauk, Liivika Liiv-Kaldma, Mare Raid Kujundus: OÜ Disain ja Trükk Fotod: Tiina Viirelaid, Toomas Uibo, Jaanus Ilp, Olev Merivee, Mare Raid, Andy Karjus Trükk: AS Triip 2005
Selle trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit
Trükitud 100% taastoodetud paberile Cyclus looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Triip
Valga Turismiinfokeskus Kesk 11, Valga 68203 +372 766 1699 valga@visitestonia.com www.visitestonia.com Otepää Turismiinfokeskus Tartu mnt 1, Otepää 67404 +372 766 1200 otepaa@visitestonia.com; turism@otepaa.ee www.visitestonia.com; www.otepaa.ee Tõrva Turismiinfopunkt Valga 1, Tõrva 68605 +372 766 3300 info@torva.ee www.torva.ee