"Pingviinide saar. Jumalad janunevad" by Allkertah OÜ

ANATOLE FRANCE

ANATOLE FI1ANCE

PINGVIINIDE SAAR

A A

JUMALAD JANUNEVAD

ffi KIRTASTUS (EESTI RAAMATD

'',:rrr':F:iqffi::=g;:=-::a:

! :tt-=r=-rrr-''w++mwtfi"rflrF!'!lF'1.

TALLINN 1975

voi kitsedest, kes s6ovad karjamaal, kus kohiseb mdnd ja vuliseb vesi. Peremees oli vihane mardikate peale, kes ndrisid dra tema viigimarjad, ta m5tles viilja lokse, et kaitsta oma kanu koheva sabaga rebase eest, kallas naabritele veini ja lausus: <<Jooge! Rohutirtsud ei rikkunud mu viinamarjasaaki dra. Kui nad tulid, olid viinapuud kuivad.>> Aeg lSks edasi. Tulid barbaarsed vallutajad ja rikkusi kogunud kiilad ning nisust rasked p6llud laastati ja r6dviti paljaks. Maa vahetas korduvalt peremeest. VSitjad pristitasid kiingastele losse. Polluvilju tuli juurde. Moldrid, sepad, parkalid ja kangrud asusid t66le. Lzibi metsade ja soode rajati teid. Joele ilmusid laevad. Krila-

dest said suured alevid, mis tihinedes moodustasid linna. Enesekaitseks kaevati siigavad kraavid ja ehitati korged miiiirid. Hiljem, kui suure riigi pealinnal kasutuks muutunud vallide vahel kitsas hakkas, tehti nende asemele haljad puiestikud. Linn kasvas ja rikastus m66tmatult. Ikka veel polnud majad kiillalt korged. Kerkisid ikka korgemad ja k6rgemad hooned, ehitati kolme- ja neljakiimnekorruselisi pilvelohkujaid, kus tiksteise peal asusid brirood, kauplused, pangakontorid ja driseltside juhatused. Uha siigavamale maa sisse uuristati keldreid ja tunneleid. Mddratus linnas tdotas viisteist miljonit inimest.

JUMALAD JANUNEVAD

Evariste Gamelin, maalikunstnik, Davidi* opilane, Pont-Neufi Henri IV liige+, ldks - endise - sektsiooni ajal vanasse barnabiidi* kirikusse, kus varahommikusel juba kolm aastat, alates 21. maist 1790, oli peetud selle sektsiooni rildkoosolekuid. See kirik seisis kitsal ia siingel vziljakul, mis ei jdzinud kaugele Justiitspalee voreaiast. Ajahambast puretud ja inimkzitest niustatud fassaadilt, mida kaunistasid kaks klassikalist sammast, alaspidi konsoolid ja Iaternad, olid ristiusu embleemid maha taotud ning ukse kohale oli mustade tdhtedega maalitud vabariiklaste deviis: <<Vabadus. Vordsus ia Vendlus v6i Surm.>> Evariste Gamelin astus hoonesse. Volvid, mis olid kuulnud apostel Pauluse kongregatsiooni vaimulikke kooriroivastuses missat laulvat, vaatasid ntiiid pealt, kuidas punastes miitsides patrioodid kogunesid linnavalitsust valima voi sektsiooni asju arutama. Piihakukujud olid orvadest vdlja kistud ja Brutuse, Jean-Jacques'i ning Le Peltier' biistid asemele pandud*. Laastatud altaril seisis tahvel inim6iguste dekl aratsiooni ga. Selles hoones peeti kaks korda nddalas kella viiest l<uni kella riheteistkrimneni ohtusi rahvakoosolekuid. Rahvuslipuga ehitud kantsel oli konepuldiks. Vastas, :rltarist paremal, kerkis hooveldamata laudadest trilriirin naiste ja laste tarvis, keda neile koosolekutele tuli iisna hulgaliselt. Sel hommikul oli kantsli all kirjutus;rLrldi taga punases miitsis ja karmanjoolis kodanik 253

Pqpgnl .v..anem, puusâ&#x201A;Źpp Thionville'i vdljakult, tiks kaheteistkrimnest jdrelevalvekomitec+ liikniest. puldil seisid. veinipudel ja klaasid, tindipott ja pabericl petitsiooni tekstiga, milles kutsuti Kohvenii Konvenii riles kahtitimkahtiilmmend kaht vddritut liiget liirret oma rijpest riinest vdlia rrilic heitma.* hoiime *

v < h

istidest draandjate proskriptsioonile olen ma

a verega alla kirjuiama,>'kinnitas Gamelin. sid Marat'surma* saagu nad siis ise

<See riksk6iksus saab meile veel saatuslikuks,> jdtkas Dupont vanem. <Sektsioonis on riheksasada haileoigr,rslikku liiget, aga koosolekutel kdib vaevalt viisktimmend. Eile oli meid kakskrimmend kaheksa.>> <<Siis tuleb trahvi dhvardusel sundida kodanikke koosolekutest osa votrna,>> arvas Gamelin. i nad koik tr_rlevad, siis oodid vastas puusepp kulmu <Ko_ in, joo oige uks klaas vei ankri_ eks!>>

tasid. Talle oli kuulunud igipoline Orfdvres'i tdnava prillipood, mille ta iiheksakiimne esimesel aastal loovuias tihele vanale sellile, et ise jzizigitult ametnikukohua. Tema ilusad mahedad ja kirglikud siljume ja malbe loomus pdrinesid emalt, tasena surnud veetlevalt naiselt, keda m6ned selle linnaosa vanaisandad hrirdusega meenutasid. Optikust ja oukonnavarustajast isalt, kelle sama tobi enne kolmekiimnendat eluaastat hauda viis, oli ta kaasa saanud oiglase meele ja usinuse. <Ja kuidas sinu kdsi kziib, kodanik?> ktisis ta silmi toolt tostmata. <Hdsti. Mis uudist ka on?>> <Mitte midagi. Nagu nded, siit-t ot-t koik vaikne.> <<Ja kuidas on rildine olukord?>> <<Ikka endine.>>

oli tavatu: vabariigi koige

parem armee piiratud, Valenciennes piiramisrongas, elaste hoivuses, Lyonis mdss, C6ven, Hispaania piir kaitseta, kaks kolmandikku departemangudest vaenlase kdes v6i mdssamas, rahata ia leivata Pariis Austria kahurite tule all. Fortun6 Trubert kirjutas rahulikult edasi. Kommuuni* korraldusel pidid sektsioonid mobiliseerima kaksteist tuhat meest Vend6e'sse saatmiseksx ja Trubert kirjutas vdrbamise ja relvastamise direktiivi kontingendi kohta, endine Henri IV rnille oidi andma Pont-Neufi sektsioon. Koik sojavdeptissid -tuli rekvireerijatele dra jahipidi relvastatama rahvuskaart anda. Sektsiooni Olukord

Mai Fon nes'

prisside -

ja piikidega. sulle aruande kirikukellade kohta, mis

<<T6in

Niiviisi vastas sojakomitee sekretdr Fortun6 Trubert

alati nond alles kuiv,

tervi il igasugu kaheksa a edad, selg tema

254

isid, ja lopetas teemal. Ta oli tema nahk oli osesarnad 6he-

tuleb

maksu; valitavaks vois saada kumnepdevapalgase maksuga. I(uid Point-Neufi sektsioon, kes austas v6rdsust ia oli kiivalt valvas oma soltumatust hoidma, luges valijaks ja valitavaks iga kodaniku, kes omal kulul muretses endale rahvuskaartlase mundri. Nii oli lugu 255

ka Gameliniga, sektsiooni tegevkodaniku ja tee liikmega.

sojakomi-

Beauvisage jdrelevalvekomiteest. _ <Kodanikud, ma toon halbu uudiseid; Custine jzittis Landau maha{',> teatas ta. <<Custine on draandja,> hrltidis Gameliu. <<Ta ld.heb giljotiini alla,>> kinnitas Beauvisage. Pisut hingeldanrisi, l<uid oma tavalist tasakialu sdi-

II I(uiljvaristeGamelinbarnabiidikirikustrlziliaastLls, Dofzitini platsi poole, mis voitmatu

,"rJi. ta sammud

Ta lehitses pabereid, silmitses neid vdsinud pilgLrl ja

... j dtkas:

<Selleks et nteie sodurid voiksid vankLuratult oma kohust tdita, ei tohi neil olla muret ofiasre saatuse pzirast. Kui sa mLl arvan.lust, kodanik

siis sa nouad sel l<oosolekul koos m hoolekandekom akomiteega kokku lepil< abistada puudu atavaid perckondi, kLr'st

on sojavdes.> Ta nacratas ja hakkas rlmisema:

<Qa ira! Qa ira!> See silmapaistmatu scktsioonisisese kontitee sekretzir

istus isam eto mete

v o

tute vahendite vahel sidusid tihised priudlu- niivord sed teda koigi patriootidega, niirrrird lahuiantzrtu osana oma rahvast turrdis ta end olevat, niirrorcl sulas tema elu rlhte meie suure rahva eluga. Ta kuulus ncnde entusiastlil<e ja kar-rnatlike inimeste hulka, kes pdrast iga 256

A France

2t7

taskus alati kaasas kandis. Ilvariste Gamelin liikkas oma eluaseme rrkse lahti'

,lcga lamburneidude rinda. 258

2s9

I I

:(;tl

261

emandad ja soldatid Geer tcga. Giimclirr oli koil< fi1 med rreist lopLtlcgi viiurrcL rimisvalmeirl' Dc.srla lr is'l c numaks pidas ta pilti pun kollaste prikste ji musta Kes tstus trummil, kolmnu mooltavirnal, ptiss jalge mis pidi asendama drtu s tas Gamelin vdsimatu armi Vaimust evil oli saanud Usna p tel. Viis atahilii<l vdrvi

ei mune, ei aedvilja, ei juusttr IImast ilma kastan vatSAS, V

Trik naiste anda.

ralistid ei tule Pariisi neid patrioote maha tapma,

t792. Klsl

ta: <<Ma rddkisin tdnaval stele lastele midagi sritia hdda suur. Ja ega see asi

keda

okste

rahvus! Vabadus voi surm!

a et tema srida kus sdrpides

vabatahtlikke

oleks Gamelin

olnud esimene, kes paljastab reeturid ja ajab nurja vandenoud. Ta on draostmatu ja kartmatu' Tema tiksi Siis kui tema mces

veel

j ole Naisko rraberitest, ra ilaks ning as l<aussi, kaks P6tioni <Ei

<<Issand Jumal,> ohkas emi

ndtsket Ieivapdntsu, <<na ilhingehinda.

Ja oleks ta siis veel puhas nisu. Turul pole 262

ta*

niisamuti.>>

steeris Gamelin siiras unustuses.

hoovlivalgel laual iihe nurga pintslitest ja pliiatsitest lagefajansist supitirina, kaks tinat, ttrmeda leivapdtsi ja kruusi-

tiiie odavat veini. 263

id. poeg pekitriki pistis n

petu_

nnud

mdlud

palju.

sl'T; ltll

j,dtnud parema suutdie taldrikule_ poja jaoks, ja motieise vaju_

9li.istus ^ luerit see lau:r dares haj an-reelcs

nlln a.

L5oo, Ei,ariste,>> kordas ema rihtepuhkr_r, <soo nrirld!>> ,..T:.u clelduna omandas see sona iri.n" kdsu tdhen_ uu5c.

Pont-Netr[il, kus hzirra de Lal1y'F hukkamist vaatama mincj:icl olcksid mu peaaegu dra tailanr-rd. Sundides sa olid nii tilluke, et arst ei uskunLtd sinust elulooma saavat. Aga mina olit't kindel, et Jumal oma sutlres armus sinu mulle alles jAtab. Kersvaiasin sind, nii hdsti kr-ri voisin, ei ma pannud paljuks kulu cga vaeva. Toele au andes ma pean utlemzr, et sa oskasid tdr-rulik olla, Everriste, jzr juba lapsest peast pLiLidsid sa mulle selle eest joudumooda tasuda. Sinul oli tr-rndeline ja orn iseloom. Sinu ode oma stidames ku1l kuri ei olnud, aga

kalliduse tile, Game_ indlad hir-rnad. Neid vastu.

J;5;.'^_1,[:'1*"fl;?. <Ara nritid nii

<Mis loevad

Revolutsioon raia Memm kastis- I

nes vdhehaaval. Naeratad Gamclin palus tema kdtt.

rlt, kLridas see koik

iuhtus.

t;n:

Grdve' i p r ats i re h d rra B i e' l.,.i-il'fl il' ilrl?, *:, J . tama, kuidas Damiens,i* neljaks tiiifut.., Suure vae_ vaga pddsesid nad uudishimuiike summast lzibi. Hi. el" rlaps eest roosas sabakuues

<<Sina

tulld mul

,veinitilga klaasipohjast ja enneaegselt. See oli ehmatusest t:

264

kes vastu jLrhtusid, sa vedasid koju ja tahtsid neile armuandi anda, nii et lopuks ma pidin vitsaga selle kon-rbe sult dra voorutama. Sa ei voinud ndha, kui teine kannatas, kohe tulid pisarad. Kui suuremaks kasvasid, siis sai sust vziga kena poiss. Ma kohe imestasin, kas sa seda isc ei mdrka. Selle poolest sa olid teistmoodi kui teised ilusad poisid, keda kena ndoiapp teeb albiks aKS.

k5neles oigust. i olnud volr-rv ja

ult ilus

ioeli

Evariste'i karm kui ka

Ntiiid

aga

reetsid tema tumedad silmad ja kal-rvatud palged kurvameelset ja dgedat hingelaadi. Ent kui ta silmad ema poole pooras, ilmus neisse hetkeks nooruse mahedus. Lesk idtkas: <<Oma ilusa vdljandgemisega sa oleksid voinud tridrukuid hullutada, sulle aga meeldis poes minu juures istuda. Ja monikord ma pidin sind lausa sundima, et szr mu seelikusabast lahti laseksid ja ldheksid s6pradega meelt lahutama. Ma voin surmatunnilgi kinnitada, ct sa oled mulle hea poeg, Evariste. Pdrast isa surma sa votsid mu kartmata enda kaela. Selle peale vaatarnata, et sinu too midagi sisse ei too, ei ole mul sinu

juures millestki puudus olnud. Ja kui me

m6lemacl

praegu viletsuses vilagume, ega sinlr selles sLiLidi ei ole. Sriridi on see revolutsioon.>> Gamelin vaatas emale etteheitva pilguga otsa, see aga kehitas olgu ja jzitkas: <Ega mina ju ei hoia aristokraatide poole. Mina olen nende voimu tunda saanud ja ma vdin oelda, et nad oma eesoigusi kurjasti tarvitasid. Minu silme all sai sinu isa hertsog de Canaleilles' tecnrite kdest peksa, et miks ta nende hdrrale krillalt kdrmesti teed ei'andnud.

ja liikumatult seisma. Nii suurest Iihtsameelsusest liigutatud ja lobustatud kunstnik pistis norgu vajunud armastajale pihku iihe oma al<varelli, mis kujutas vabatahtlikku, ja kiisis, kas tridruku kallim Ardennidest on selle moodi. Sringelt heitis ttidruk pilgu paberile. Vdhehaaval tema pilk elustus, hakkas sdrama ja hiilgama. Tema

ummarguses nzios helendas lai naeratus. <<See on jumala eest tema moodi,> lausus ta lopuks. <See on tditsa Ferrand, Jules'i ndgu, see ongi pdris Ferrand, Jules ise.>> Enne kui kunstnikule pdhe tuli pilti tema kdest 5ra votta, murdis tridruk paberi oma jdmedate punaste s6rmede vahel risna vziikeseks ruuduks ja peitis rinnale, korseti ja sdrgi vahele. Andis siis kunstnikule viieliivrilise assignaadi, soovis koik see perele head ohtut ning koperdas kerge siidamega minema.

III punases miitsis kavandatud kaa ratud poti solda

njoolis sankiilotti, kes

idi

tema astuma kadLrmisele mdd-

Ta krisis Gamelinilt, kas see ongi maalija, ja palus, "Feirand, tema-- kihlatust Jules'ist, kes teenib vabatahtlikuna Ardennide armees. ..Gamelin vastas, et ta teeb hea meelega selle portree, siis kui,vapper voitleja sojavdest tagaii tuleb.' Tridruk mangus hdrdalt: kas ei saaks ikka kohe. Tahtmatu muigega seletas kunstr-rik, et kui inimest

et kunstnik teeks portree

ei Vae tq.r.t p viltu, ees

ta midagi

vajus su anud ette

risti,

jAi

266

niisuqust takisiihe kiilje peale lo<jduna vaikselt

Sama pdcva ohtupoolikul Iziks Evar-iste grariiiiiripoodi kodanik Jean Blaise'i poole, kes kauples rihtlasi ilukarpide, l<artonaaZi ja rnitut liiki mzingudega. Armastajast Kunstniku sildiga kauplus asus Hono16 tdnavas Oratoire'i kiriku vastas Postiiaama ldhedal rihe aastat kuuskrimmencl vana maja alumisel korrusel. Srsse pAdses uksest, mille lukukivi kandis sarvilist maskarooni; portaali kaare all oli 6limaal <SiLsiillane ehk Armastajast kunstlrik>>,* Boucher"f teose koopia, mille Jean Blaise'i oli lasknud 1770. aastal ules panna ja mida sellest ajast saadik oli uhtnud vihm ja pleegitanud pdike. l(umrnalgi pool ust asetsevatele kaarakendele, mille lLrkukive ehtisid ntimfipead, olid suurimate saada olevate klaaside taha vziija pandud moodsad vaseloiked 1a viimased vdrvilise gravririri uudised. Praegu oli seal rraiha monevorra kuiva graatsiaga kujutatud anlustseene Boillylt* <Abielu-armastuse oppetunnid>> ja .Orn vaslupanll>>,-mis kutsusid esile jakobiini de nordirnuse ja ajendasid <puhtaid> pr-riirdLrnta kaebustegzr l(urstiuhingu poole. Veel oli seal Debucourt'i* <Rahva267