:\-TIIN
ii\ilF
NAT
E
d)r/l;fuA,"%*h_ten
Originaall tlitel: Anatole France
L'ILE DES PINGOUINS Paris
1924
*
T6lkinud Heano Ralandi Kunstiliselt kujundanud Juon Jensen
EESSONA
Ehk kfill v6ib tunduda, et mind koidavad iipris mitmekcsised meelelahutused, on minu elul siiski vaid tiks:linus eesmdrk: olen end tervenisti piihendanud tihe suure grlaani tiiideviimisele. Ma kirjutan pingviinide ajalugu. 'Icrotan selle kallal usinalt ega lase ennast kohutada sagedastest raskustest, mis m6nikord paistavad olevat iileoddsmatud.
Tuhnisin mullas, otsides selle rahva maap6ue maetud rndlestusmdrke. Inimeste esimesed raamatud olid kivid, Ma uurisin kive, mida voib pidada pingviinide kdige vanemateks ajaraamatuteks. Ookeani kaldal ma kaevasin lahti puutumata hauakiinka, ja nagu see tavaks on kujunenud, leidsin sealt riinikivist kirveid, pronksrn66ku, rooma miinte ja iihe kahekiimne-sou'lise rahatiiki Prantsusmaa kuninga Louis-Philippe I kujutusega. Mis puutub ajaloolisse aega, siis siin oli mulle suurcks abiks Beargardeni kloostri munga Johannes Talpa kroonika. Sellest allikast join ma seda suuremal s66mul, ct pingviinide ajaloo kohta pole hiimarast keskajast teisi ilrikuid leida. Xlll sajandist alates oleme rikkamad, rikkamad, aga rtritte 6nnelikumad. Ajalugu kirjutada on otsatult raske. l(rrnagi ei voi teada, kuidas stindmused tegelikult tol-
tttttsid, ja ajalookirjutaja kitsikus kasvab sedam6oda, ttrirla rohkem leidub firikuid. Kui m6nda sfindmust tunlrrl<se vaid tiheainsa tunnistaja kaudu, siis ndustutakse Ir.nra seletusega ilma pikema kdhklemiseta. Kaksipidinlv;rrnused tekivad aga siis, kui iihest ja samast siindrttrrscst k6neleb mitu tunnistajat: nende seletused on nlirti vasturZiiikivad ja alati kokkusobimatud.
Knhtlemata on vahel viga mdjuvaid teaduslikke p6hJcndusi, mis sunnivad eelistama fiht tunnistajat teisele. Ent kunagi ei ole need p6hjendused nii tugevad, et nad oleksid tile meie kirgedest, meie eelarvamustest, meie omakasupiiiidlikkusest ja saaksid v6itu sellest kergemeelsuse vaimust, mis on omane k6igile tdsistele inimestele. Seet6ttu valgustame ajaloolisi siindmusi alati omakasupfi fidl ikult ja kerglaselt. Pihtisin mitmetele dpetatud arheoloogidele ja paleograafidele kodumaal ja vSdrsil neist raskustest, mida ma pingviinide ajaloo kirjutamisel tunda sain. Mind tabas nende pdlgus. Nad vaatasid mind kaastundliku naeratusega, mis niiis iitlevat: <Kas meie kirjutame siis ajalusu? Kas me otsime siis mdnest tekstist v6i dokumendist oisimatki elu vdi tde terakest? Me vaid avaldame tekstid ja see on k6ik. Me hoiame hoolikalt kinni kiriatShest. Ainult kirjatSht on usaldusvddrne ia kindel. Vaim ei ole seda mitte; ideed on vaid fantaasia. Aialookiriutajal on vaja tublisti upsakust ja ebatavalist rirOttelendu!>>
K6ike seda lugesin ma meie Spetatud paleograafide oilgust ja naeratusest ning vestlus nendeqa vdttis mult hoopiski 'iulguse. Ent kord, kui ma pdrast k6nelust rlhe vEljapaistva sigillograafiga olin veelgi rohkem masendatud kui tavaliselt, hakkasin ma jdrsku endamisi arutlema ja tulin m6ttele: <K6igest hoolimata on ajaloolased siiski olemas, nende sugu pole maa pealt mitte soqtuks kadunud. Viis vdi kuus neist on veel Humanitaarteaduste Akadeemiasse alles jiidnud. Nad ei avalda tekste, vaid kirjutavad ajalugu. Nemad kindlasti ei tule mulle iitlema, et ainult upsakas inimene asub seda laadi t66 kallale.> See m6te andis mulle uut julgust. Jiirgmisel pdeval kiilastasin ma iihte nende hulgast v5ga terase vaimuga vanakest. .lMu harra,> ritlesin ma talle, <tulen teie suurtelt kogemustelt abi otsima. Ma niien rasket vaeva ajaloo kirjutarnisega, aga k6ik mu t6o jookseb tiihja.> Ta kehitas olgu ja vastas: <<Armas hiirra, milleks te ennast n6nda vaevate ajaloo koostamisega, kuna teil ometi ei tarvitse teha muud, kui 1
rnaha kirjutada kdige tuntumaist, nagu see kombeks on? Kui teil on mdni uus seisukoht, mdni originaalne idee, kui te valgustate inimesi ja asju monest ootamatust vaatepunlitist, siis te rillatate lugejat. Kuid lugeja ei armasta rillatusi. Ajaloolisest teosest otsib ta ikka neidsamu
rurnalusi, mida ta juba tunneb. Kui te katsute teda harida, siis te ainult.alandate ja vihastate teda. Arge priLidke teda valgustada ta piStab karjuma, et solva-le tcrna tdekspidamisi.
l(as. arvate, pcctud ja aus sin pannud. o
-
ta, <et oleksin luguegu olen, kui ma oleksse midagi uudset? Ja
lllls on uudsu I> 'I'a t6usis piisti. Tdnasin teda lahkuse eest ja astusin rrl<se poole, ent ta peatas mind: <Veel paar s6na: kui soovite oma raamatule soodsat vrrstuvottu, siis 2irge polake rihtki parajat juhust, et -iihiskond: st,llcs iilistada neid voorusi, millele -rajaheb irrrstust rikkuse vastu, vagu tundeid, isedranis aga v;rt:ste alandlikku meelt, mis on korra alusmriririks. Kinnilrr11c, mu hdrra, aadliseisuse iandar-
et tekkimisest rrrrlcrrtusega, mida n rrrt'clia
ja
teie teoses kogu
selle
sioonid v?idrivad. Andke rrroista, et teie ei eita tileloomulikku, kui seda esineb. Nr,irl tingimusi tdites on teil heas seltskonnas edu.>> t\lrr rnotlesin nende teravmeelsete mdrkuste tile jiirele Jir pidasin neid hoolsasti silmas. Siinkohal ei ole minu rilesandeks kdsitleda pingviine lrrrrt: nende muundumist. Need olevused saavad minu o',,rlts alles sellest hetkest peale, kui nad viiljuvad zool,',';'i;1 raamidest ja astuvad ajaloo ning teoloogia vald11,'s1,lr. Need, keda suur ja pLiha Madl inimesteks muutis, r'lr,l l-cpoolest pingviinid, kuid selle asja kohta tuleb voib termil,,,lri;rlikumaid seletusi anda, sest tdnapdeval r'rl,,r1rli1 kergesti segadust siinnitada.
Meie, prantslased, nimetame pingviiniks tiht arktiliste alade lindu, kes kuulub algiliste perekonda. Tuu-
kerlinnnks nimetame :d'ht Spheniscidae liiki, kes elLrtseb antarktilistes meredes. Niisamr-rti toimib nriiteks ka hdrra G. Lecointe <<Belgica> reisi kirjelduses: I <K6igist lindudest, kelle elupaigaks on Gerlache'i 'r'din,>> kirjutab ta, <<on kahtlemata koige huvitavamad tuukerlinnud. M6nikord, ent ekslikult, nimetatakse neid l6un ap ingviinideks.> Kuid doktor J.-B. Charcot kinnitab otse vastupidiselt, et ainukesed ehtsad pingviinid on Antarktises elutsevad linnud, keda meie nimetame tuukerlindudeks. Ta toob p6hjenduseks se1le, et kui h I n Magalhaes'i neemele j6udsid, pinguinos, ra - kindlasti nende niiiidsest peale pingviinideks, nimetada tuukerlinnud kuidas siis nimetada pingviine? Doktor J.-B. Charcot ei lausu sellest s6nakestki, ja paistab, et ta ei kavatse selle iile kiiilnev6rragi muret tunda.2 Ent olgu! Kas tema tuukerlinnud pingviinideks ristida v6i ilmber'ristida, selles asjas tuleb edaspidi kokku leppida. Ja kui doktor Charcot neid tutvustas, siis
on tal ka 6igus neile nime anda. Aga lubagu ta viihemalt p6hjamaa pingviinidel jddda pingviinideks. Meil oleksid siis p6hja- ja l6unapingviinid, Antarktise ja Arktise pingviinid, algilised ehk endised pingviinid ja Spheniscidae'd ehk endised tuukerlinnud. See tekitab v6ib-olla segadust ornitoloogide seas, kelle mureks on s6udialaliste kirjeldamine ja liigitamine. Nad kiisivad kahtlemata, kas iiksainus nimi sobib kahele perekonnale, kelledest fiks elutseb iihel ja teine teisel poolusel, ja nimelt noka, tiivanukkide ning kes mitmes suhtes - lijhevad. ja varvaste poolest lahku Mis aga minusse puutub, siis lepin mina selle segadusega 6ige kergesti. Kuigi minu pingviinid hdrra .I.-B. Charcot' omadest m6neti erinevad, siiski paistavad neil hoopis arvukamad ja tihtsamad tunnusmdrgid kokku langevat. Nii fihed 1 G. Lecointe. Au pays des manchots. Bruxelles, I904, in-8".
2 J.-B. Charcot. Journal 1903-1905. Paris, in-8o. 6
de
I'exp6dition antarctique frangaise
ja vagura olemis0ga, naljaka vddrikusega, usaldava s6bralikkusega, trruheda heasfidamlikkusega ja oma kditumisega, mis on tihtaegu kohmakas ja pidulik. Nii iihed kui teised on rahulikud, ohtrasdnalised, maiad igasugustele vaatemdngudele, armastavad tegelda avalikkude asjarlcga ja on vdib-olla kdrgemalseisjate peale pisut krri teised torkavad silma oma tdsise
kldedad.
Tott 6elda pole minu p6hjanabalaste tiivanukid kaetrrd mitte soomustega, vaid viiikeste sulgedega, ning rrcnde jalad on pisut rohkem tagapool kui lSunanabalask'1. Siiski k6nnivad nad niisama sirgelt ja pristi pai rring koigutavad ennast samasuguse vddrikusega. Nende filcmine nokapool (os sublime) pole k6ige tuhisem pohlrrs, mis apostli eksitusse viis, kui ta neid inimesteks gr
irlas.
Pean tunnistama, et kdesolev t66 kuulub vana kooli rrjllugude hulka; ta esitab iiksteisele jdrgnevaid srindrrrrrsi, millest on j56nud mdlestus, ja nditab niipalju kui vrlimalik nende p6hjusi ja tagajdrgi. See on pigem l<rrnst kui teadus. Vdidetakse, et selline meetod ei rrrlrulda enam tdpsust n6udvaid vairne ia et muistset l(liot tuleb tdnapdeval pidada lobiseval<s kaardimooriks. Viiib toesti juhtuda, et tulevikus muutub ajalugu hoopis nrrldusvdSrsemaks, saab meie elutingimuste ajalooks ja lr;rl<l<ab 6petama, milliseid saadusi mingi rahvas sellet voi teisel ajajdrgul koigil oma elualadel valmistas ja f rrrvitas. Taoline ajalugu pole siis enam kunst, vaid tearlrrs, ja ta voib uhkeldada tdpsusega, mida vanas ajalrros ei leidu. Ent selleks, et ta teoks saaks, on vaja lolrrrtu palju statistikat, mis seniajani on k6igil rahvaslr,l, criti aga pingviinidel, iipris puudulik. On v6imalik, ,.1 rusaegsed rahvad loovad kord selliseks ajalooks vrri:rlikud eeldused. Kuid mis puutub inimsoo senisesse rrrcrrcmiskdiku, siis kardan, et selles osas peame ikkagi l''l)l)irna vanaviisilise jutustusega. Huvi niisuguse jutusIrr,;r. vastu oleneb aga k6igepealt jutustaja m6tteteravu,rr,,rl
ia ausameelsusest.
nllrhvaste elu,> fitles iiks suur Alca kirianik, <on hrrriliiiide, viletsuste ja p66rasuste lSimedest kootud l(;urtT;rs.> Pingviinidega on lugu samuti kui k6igi teiste
rahvastega, ent ometi voib nende ajaloos leida imetlusvdiirseid episoode, ja ma loodan, et olen need esitanud 6iges valguses. Pingviinid jiiid kauaks ajaks s6jahimulisteks. Uks nende hulgast, Jacquot Filosoof, on maalinud nende iseloomustuseks viiikese kombepildi, mille ma siin dra toon ja mida vOib kahtlemata ldbirga'lugeda: <Viimaste Drakoniidide ajal riindas tark Gratianus
riiircs. Selles kitsas orus, mida miied igast kfiljest piirirvad, on ainult see ktila ja meie oma. Oleme vaenuJrrlal. Iga kord, kui meie ja naaberkiila poisid vastamisi sirtrrvad, s6imavad ja peksavad nad iiksteist. Kuidas virite siis arvata, et pingviinid ei peaks mitte delfiinide vrrcnlased olema? Kas teie ei tea siis, mis on pairiolisrn? Vaid kaks hiiiiet t6useb minu rinnast: <Elagu lrirrgviinid! Surm delfiinidele!>> I(olmeteistkrimne sajandi vdltel s6disid pingviinid lrrrrgematul ohinal ja muutliku Snnega koikide maailma r';rlrvaste vastu. Ent siis ttidisid nad m6ne aastaga selIt'st, mida olid nii kaua armastanud, ja hakkasid tuliselt t'rrlru taotlema, kusjuures nad ilmutasid vddrikat, ent
Majaisand, noor ja tugev mees, kostitas Gratianust piima ja leivaga. Kui delfiinide maa filosoof oli end selle lihtsa einega
st,llc uue mottelaadiga; kogu nende sdjaviigi - ohvitsr,rid, allohvitserid ja sodurid, nekrutid ja veteranid k,,lrancsid sellega r66msal meelel; ainult paberimdiirijad jrr raamatukogurotid kaebasid selle rile ning rikspdinis jrrlrrtud jiiid lohutamatuks. .Scesama Jacquot Filosoof kirjutas iihe 6petliku loo, krrs ta lopsakal ja naljakal viisil kirjeldab inimeste mittrrcsrrguseid tegusid. Ta poimis sellesse mitmeid jooni rrrrn kodumaa ajaloost. Mdned ktisisid tema kdest, mill,'l,s ta krill niisuguse pentsiku loo kirjutas ja millist tulu vrrilis tema arvates sellest olla isamaale. <'l'ulu on suur,> vastas filosoof. <Kui pingviinid neiev;rrl orna tegusid n6nda pahupidi pooratult ja ilma iga'rillrilsc aupaisteta, mis koditaks nende enesearmastust, 'trri lrakkavad nad nende tile oigemini otsustama ja saav;r,l chk targemaks.> Alrr ci tahtnud sellest ajaloost midagi niisugust vdlja I'rll;r, mis voiks huvitada kunstnikke. Selles leidub peairrl,li pingviinide keskaegsest maalikunstist, ja kui see ;rr';rtiilik ei kujunenud nii tdielikuks, nagu ma oleksin r,r r,yi1111d, siis ei saa seda mitte minu sriiiks panna rr'llr,:; voib veenduda igariks, kes loeb hirmsat lugu, tttrlliltla ma kriesoleva eess6na l6Oetan. | ;iirrLrd aasta juunikuus tuli mdl mote ndutada selgust
kosutanud, s6nas ta: <Armsa maa armsad elanikud. ma tiinan teid. Siin lehvib koikjal r65mu, iiksmeele ja rahu hingus.> Kui ta n6nda r:izikis, liiks mooda karjane, miingides oma vileoillil marssi. <<Kust bn pririt see nii elav viis?> krjsis Gratianus. v6itluslaul sojast delfiinide vastu,>> vastas
Siin laulab seda igariks. Viiikesed
lapsed
a enne kui nad rddkima 6pivad. Meie oleme
pingviinid.> teie ei armasta delfiine?> <Me vihkame neid.>> dVlispiirast te neid vihkate?> <Te ktisite veel? Kas ei ole delfiinid siis pingviinide naabrid?> <Kahtlemata.> <<Noh ndete, sellepdrast pingviinid vihkavadki delfiine.> <Kas see on siis p6hjus?> <<Ja
siilirst piiiidlikkust. Kindralid harjusid iipris
kergesti
lrirr;'''i{nide maalikunsti tekkimise ja arenerniskdigu l','lri,r lrirra Fulgence Tapirilt, <Maalikunsti, skulptuuri l,r ,rrlritcktuuri rildise ajaloo> 6petatud autorilt.
I
Mind juhatati tema t6dtuppa, ja sealt, rulooga kirjutuslaua ddrest, hiiglakorge paberikuhja varjust, leidsin ma tillukese, uskumatult liihinzigeliku mehikese, kelle silmad kuldraamidega prillide taga vahetpidamata
pilkusid. Tema puuduliku silmandgemise tegi tasa pikk, liikuv
ja tundlik nina, millega ta vdlismaailma uuris. Selle organi kaudu oli Fulgence Tapir fihenduses kunsti ja iluga. V6ib tihele panna, et Prantsusmaal on muusikakriitikud enamasti kurdid ja kunstil<riitikud pimedad. See v6imaldab neil vaialikul madral srlveneda esteeti- sarvate,e gelistesse -ja misega looduse sa ja pir voinud vorme, kdsitsi tide miiged iritualismi tippudeni ja luua vzigeva 6petuse, mille jzirgi k6igi aegade ja kdikide maade kunstid j6uavad l6puks vdlja Prantsuse Instituudi, nende piiridluste eesmdrgi juurde?
k6rgeima
Kabineti seinu, p6randat ja lage katsid pakatavad paberipuntrad, uskumatult pungil mapid ja kastikesed, kuhu oli pressitud mddratu hulk sedelikesi, ning ma vaatasin kohkumisega segatud imetluses seda eruditsiooni laviini, mis oli iga hetk alla varisemas. <<Meister,>> s6nasin ma vdriseval hdilel, <<ma tulen abi otsima teie heatahtlikkuselt ja teadmistelt, mis m6lemad on ammendamatud. Kas oleksite n6us iuhtima mind. kes ma tulise innuga otsin pingviinide kunsti allikaid?> <<H6rra,> vastas 6petatud mees, <<mul on kogu kunst, te m6istate mind, kogu kunst sedelitele kirjutatud ja alfabeetiliselt ning samuti ka ainealade I<aupa jdrjekorda seatud. Ma loen oma kohuseks anda teie kzisutusse k6ik, mis on ilhenduses pingviinidega. Ronige m6oda seda redelit iiles ja t6mmake viilja kastike, mida te seal k6rgel ndete. Sellest leiate koik, mida vajate.>> Vabisedes kuulasin sdna. Ent vaevalt olin avanud saatusliku kastikese, kui sealt libisesid viilja sinised sedelikesed, pudenesid minu s6rmede vahelt 1a- hakkasid illa sadama. Sedamaid avanesid fiksmeelselt- ka ltaaberlaekad ja neist hakkas ojadena voolama roosasid, rohelisi ja valgeid lehekesi. Oksteise jiirel avanesid kdik IO
karbikesed ja mitmevdrvilised sedelid tiitsid ruumi, kohisedes nagu kdrestik miien6lval aprillikuus. Uhe rninuti pdrast kattis pdrandat paks paberikiht. Sedelid voolasid iiha valjema kohinaga p6hjatuist panipaikarlcst vdlja ja iga hetkega kasvas selle kose tormiline lroog. Fulgence Tapir oli juba p6lvist saadik sisse vajurrrrd ja jdlgis katastroofi oma tdhelepaneliku ninaga. Siis rndistis ta selle p6hjust ja kahvatas ehmatusest. <Kui palju kunsti!> karjatas ta. Ma htiridsin teda ja kummardusin allapoole, et aidata lr,rla redelile, mis selle valingu all looka vajus. Kuid oli lrrba hilja. Murtud, meeleheitel ja haletsusvddrne, kaotarrrrrl oma sametmiitsikese ja kuldprillid, t6stis ta asjata rrrna lrlhikesi kdsivarsi kaitseks selle voo vastu, mis talle Jrrha kaenla alla ulatus..Akki t6usis hirmus sedelikeste vt:sipriks ja miissis ta koletusse keerisesse. Uhe sekundi at pealage ja pisiviiltcl ndgin siigav k ja uputuse laine kr,si rimaraid k?isi. rrlrrrs ule vaikuse j ehvardas ka mind enesin akna k6ige fllrr:s redeliga dra 0lcnrise ruudu kaudu. (,)rriberonis L septembril 1907. a.
I
I RAAMAT KOIGE VANEM .AEG I PEATOKK PUHA MAELI ELU Madl, fihe Cambria kuningliku perekonna v6su, saade{l oma riheksandal eluaastal Yverni kloostrisse, et ta rcul 6piks ptihi ja ilmalikke teadusi. Neljateistkrimne. lastlsclt fftles ta ennast piirandusest lahti ja andis tooture tccnida issandat. Eeskirjade kohaselt jaotas ta oma lJa lrrirnnide laulmise, grammatika uurimise ja igaveste 16rh,rlc'iile m6tisklemise vahel. l)clgi andis kloostris leviv taevalik aroom mdrku selle munga voorustest. Ja kui Yverni abt, 6nnis Gal, siit lltttrrst lahkus, sai noor MaEl kloostri valitsemises tema kooli, rajas llrglrrscks. Ta t66kojad ja f0fit'rrslernaja,
kohustuseks lltllrrsplatsid n as ise kloost i lpttrfrr.rf maad ;cplstrs rnetalle, 6petas noviitse ja tema elupiievad vooltrlrl virikselt nagu j6gi, mis taevast vastu peegeldab ja
;rrrljc[as Saint-Micheli lahte graniidist krinas, mida hil-
kes oli 6nnistuse saanud piihalt Malolt, valitses nunna-
kloostri ffle.
'l';r ulatas oma saarepuust saua piihamees Budoc'ile, sel kombel rile kloostri valitsemise. Siis vullis ta endaga iihe leiva, vaadikese mageda veega ja pirlrrr cvangeeliumi raamatu ning astus kivikiinasse, mis h;rrrrlis ta tasamahti Hedic'i saarele. rrrrrlt's temale
kabelisse kandis. ,lrr piiha mees Madl fitles neile:
tegudele.
II
PEATOKK rrrrrrr
PUHA MAEI-,I APOSTELLIK KUTSUMUS
Uhel pdeval, kui piiha MaEl mdttesse vajunult k6ndis vaikses iahekdzirus,'mida varias pikalt merre ulatuvaist kaliudest looduslik muul, silmas ta kivist kiina, mis
I6
r,lt'...Seejdrel_
soitis
t
lllr''r l)rirast kolmetunn lllrr, r'ooma laadis maja rrrll'r Itiiha mees astus
Auray joge pidi astus ia"miale al keerles kerge aunistas turrifi_
t7
tas pfrha mees Maâ&#x201A;Źl nende hulgas noore ema kuju, kes hoidis p6lvedel last. Otsemaid s6nas ta, niiidates sellele kujule: <<See siin on PUha Neitsi, Jumalaema. Poeet Vergilius
kuulutas tema siindimist ette sibtillilistes vdrssides, laulis inglih?i?ilel: Iam redit et airgo. Juba muistsetel aegadel tegid paganad temast prohvetlikke kujukesi nagu seegi, mille sina, oo Marcus, oled siia altarile pannud. Ei ole kahtlust, et tema varjas sinu vdhen6udlikku koda. N6nda valmistuvad need, kes loomisseadust
tiipselt peavad, ilmutatud todesid m6istma.> Sellest k6nest valgustatult poordusid Marcus Combabus ia Valeria Moerens ristiusku. Nad v6tsid vastu piiha ristimise koos oma noore vabakslastud orjatari Caelia Avitellaga, kes oli neile kallim kui silmavalgus. Koik nende koloonid loobusid paganausust ja ristiti selsamal pzieval. Marcus Combabus, Valeria Moerens ja Caelia Avitella elasid sest ajast peale vooruslikest tegudest tdidetud elu. Nad uinusid issandas ja voeti vastu prihakute kaanonisse.
Veel kolmktimmend seitse aastat ristis Snnis MaEl selle maa paganatest asukaid. Ta ehitas kakssada kaheksateist kabelit ja seitsekiimmend neli kloostrit. Aga rihel pdeval, kui ta oli Vannes'i linnas evangeeliumi kuulutamas, sai ta teada, et tema 2iraolekul olid Yverni mungad piiha Gali reeglid unarusse jdtnud. Mureliku tuhinaga, nagu kanaema, kes oma pojukesi
kol<ku kogub, kiirustas ta otsekohe oma eksinud laste juurde. Sel ajal j6udis ta oma tlheksaktimne seitsmendasse eluaastasse; tema selg oli ktlriru vajunud, kuid kdsivarred olid veel tugevad ja s6nu oli tal rikkalikult nagu laia lund, mis talvel orgudesse langeb. Abt Budoc andis pLihale Ma6lile tagasi saarepuust saua ja jutustas talle kloostri 6nnetust seisukorrast. Mungad olid riidu ldinud [ilest6usmispiihade kuupiieva pzirast. Uhed pidasid kinni rooma kalendrist, teise-d kreeka kalendrist ja kronoloogilise usutrili koledused lohestasid kloostrit. Ent korralagedusel oli veel teine pdhjus. Gadi saare nunnad olid dnnetul kombel kaotanud oma kunagise J.t
vooruslikkuse ja purjetasid nrlfid alatasa Yverni randa. MLrngad v6tsid neid krllalistemajas vastu ja selle tule, rrrrrseks olid skandaalsed lood, mis vagade hingi meelelrcitcga t2iitsid. I(ui abt Budoc selle t6etruu aruandega valmis sai, iitles ta l6petuseks: <<Niipea kui tulid need nunnad, oli otsas meie murrk:rde siititus ja hingerahu.> <A{a usun seda tf,iesti,> vastas 6nnis MaEl. <Sest rurine on osavalt filesseat ioea kui teda riiv;rrl, oled loksus. Ja oh 6 e olendite magus virlu m6jub eemalt veel kui l?iheda maa purlt. Nad siilitavad seda suuremat iha, mida viihem nad ,rr,rla rahuldavad. Seepdrast prihendaski keegi poeet iilrcle neist sellise vdrsi: <Sinu juurest ma p6genen, sinust kaugel vaid leian sind.> Nii ndemegi, mu poeg, et lihaliku armastuse peibulrrst.tl tSmbavad erakuid ja munki hoopis tugevamini r,rrrll poole kui neid, kes elavad keset maailma tiihisusi. llinrrrruse saatan on mind l<ogu eluaja k6ige mitrlesugu,,r'rrr;rl viisil kiusanud, ja kdige raskemasse kiusatusse ei lrrrrllcnud ma mitte kohates naist ja - olgugi ta ilus l,'lrrrastatud; k6ige raskemasse kiusatus"se-saatis mind llrrr;rlviibiva naise m6ttekuju. Veel niliidki, orna p2ievade l, rplrl, oma iiheksaktimne kaheksanda eluaasta l5vel, p;rlrrstan ma hingevaenlase sunnil kasinuse vastu, vdherrrrrll m6ttes. Ocisel, kui ma oma voodis lddisen ja kui l','l;rtrrlt l<olisevad minu krllmunud kondid, kuulen ma lr,rili, mis loevad esimese Kuningate raarnatu teist salmi: Itrrr'rtrn.t ergo et serui sui: Quaeramus domino nostro t t't'i o(lolescentulam airginem, et stet coram rege et I'r111'111 eum, dormiatque in sinu suo, et calefaciat domi,trtttr ttostrum regem.>> Ja saatan nziitab mulle fiht vastl,rrlrlicrrrrrl neitsit, kes mulle iitleb: <Mina olen sinu Abi/rl,; nrina olen sinu Sulamit. Oo isand, tee mulle aset ,'ril;t vo0dis.>> I l ,lirrfie mind, ainult taeva erilise abiga v6ib munk r,r,llr,.; ia teos karskeks ja kasinaks jiiEida,> lisas vanake. A',rrrlcs viivitamatult kloostri siiritust ja rahu jalule ' r'lur;r, parandas ta kalendrit kronoloogiliste ja astroI9
noomiliste arvutuste pohjal ja sundis koiki munki seda tunnustama; ta saatis piiha Brigide'i langenud ttitred nende kloostrisse tagasi; kuid ta oli kaugel sellest, ei neid toorelt minema kihutada - ta laskis nad laevale saaia psalmide laulmise ja litaneiadega. <<Austagem neis Brigide'i tritreid ja Kristuse m6rsjaid,>> lausus ta. <Hoidugem toimimast variseride kombel, kes hooplevad sellega, et polgavad eksinud naisi. On vaja alandada nende naiste pattu, aga mitte nende isikut, on vaja sundida neid hziberrema oma tegusid, aga mitte iseennast, sest nad on jumala loodud.>> Ja ptiha mees kutsus oma munki truult silmas pidama ordu juhtlauset: kuulab <<Kui laev ei kuula tiiiiri,> iitles ta ta veealust kaljut.>
III PEATAKK PUHA MAELI KII.JSATUS Vaevalt oli Snnis Madl Yverni kloostris korra jalule seadnud, kui ta kuulda sai, et Hedic'i saare elanikud, kellele ta koigepealt oli ristiopetust kuulutanud ja keda ta koigist kdige kallimaks pidas, olid paganausku tagasi p66rdunud ning riputasid piiha viigipuu okstele lillevanikuid ja villaseid paelu. Kippar, kes need kurvad uudised t6i, avaldas kartust, et peagi hdvitavad need eksinud inimesed tule ja mo6gaga oma saare rannale piistitatud kabeli. Prlha mees otsustas viibimata kiilastada oma truuduseta lapsi, et nad usu juurde tagasi tuua ja takistada neid andumast otihadust teotavale meeletusele. Kui ta j6udis lahe iiiirde, kus kivikiina ankrus seisis, pooras ta oma pilgu laevaehitusplatsi poole, mille ta kolmekiimne aasta eest selles merekddrus oli rajanud ja mis sel tunnil kaikus saagide ja vasarate hzi2ilest. Sel hetkel tuli laevaellingute juurest Kurat, kes iial dra ei vdsi, astus Samsoni-nimelise munga kujul piiha mehe juurde ja hakkas teda kiusama jdrgmiste sdnadega: <<Mu isa, F{cedic'i saaie asukad patustavad jdrelejzitmata, Iga hetk kannab neid jumalast iiha kaugemale.
'l'r'.olete isegi kiillalt tark selleks, et niisugusele m6ttele lrrllir.>>
loog, teise kiisimusega: "rMu isa, kas on kiiduvddrne oodata, kded ristis, abi rri.v:rlt ja nouda koike Sellelt, kes v6ib k6ik, selle aserrrr'l ct tegutseda oma inimlike v6imete piires ja aidata |' ,r'r,t I tt aSt?>>
",1(indlasti mitte,>> kostis piiha vanake Ma6l. <Lool,lrlrr tegutsemast inimlike v6imete piires - see tZihenkiusata jumalat.>> 'l;rlis ,.Aga kas kdesoleval juhul ei n6ua inimlik tarkus .hiirrrrle taglast?> kdis Kurat peale. .'.Sec oleks tark, kui muul viisil poleks vdimalik kohale l,,ttrltt.>>
"Alr nii! Teie krina on siis 6ige nobe?> Nii nobe kui see jumalale meele jrirgi on.> "'\4irla teate teie tema tahtest. Kfrha tiigub nagu abt llrrrlor"i muul. Lausa vana viisk. Kas teild on keelatud lrrllr. l<iiremat kdiku anda?> M.rr poeg, selgus on ehteks teie vdidetele, kuid nad ,,r" iilr.rrrddra teravad. Pidage silmas, et see on ime,
I'tin;r
>
.Mrrirlugi, mu isa. Graniidist krlna. mis ujub vees rrrp,11 l<ork, on t6esti imektina. Selles pole kahtlust. I r rrrirla te sellest jzireldate?> 'M;r olen suures kitsikuses. Kas on sobiv tdiustada trrrrrrl rl(r' ja ioomulike vahenditega nii imepdrast riista?>
20
JI
RBL. 4.90