NDRUS oo
HIVI RAHH
1.
Kujundanud Andres Rohu Toimetanud Sirje Ratso Trtikitud AS Pakett tri.ikikojas Vdljaandja Eesti Keele Sihtasutus
Autori6igus: Andrus Kivirahk 2007 ISBN 97 8-998s-7
9
-r7 8 -3
Mets on ttihiaks jii2inud. Vaevalt kohtad kedagi, sitikad muidugi viilja arvatud. Nendele ei mojuks nagu miski, nemad ikka sumi.scvad ja pinisevad, nii nagu enne, nii ka ntitid. Lendavad verd irnema v6i hammustama, ehk siis ronivad niisama m6ttetult su jalale, kui sa nende teele ette satud, ja sibavad seal edasi-tagasi, kuni sa nad maha piihid v6i laiaks 166d. Nende maailm on ikka cndine - aga ega see niiviisi jee. Kiill l66b ka sitikate tund! Mina seda muidugi ei nie, keegi ei nie. Ag. iikskord see tund 166b, nrina teSn seda piris kindlasti. Ega ma enam kuigi sageli valjas kii, vast nii korra nidalas te'usen maa peale, liihen allikale, toon vett. Pesen ennast ja oma kaaslast, ntihin ta kuuma keha. Vett kulub palju, mitu korda tuleb allikal kdia; agaet ma tee peal kohtaks kedagi,kellega s6na juttu saaks vesta, seda juhtub harva. Enamasti pole mitte hingelistki, paar korda olen trehvanud m6nda kitse v6i metssiga. Kartlikuks on nad muutunud, pelgavad mind juba l6hnast. Kui ma sisistan, siis tarduvad paigale, j6llitavad mind juhmakalt, agaligi ikka ei tule. P6rnitsevad otsekui ilmaimet - inimene, kes m6istab ussis6nu! See ajab neile veelgi suurema hirmu peale, hea meelega Irtippaks nad pea ees v6ssa, annaks jalgadele valu ja pogeneks sellise imeliku virdja juurest v6imalikult kaugele - aga ei tohi. Sonad keelavad. Sisistan neid veel, juba tugevamini, sunnin neid karmi kdsuga enda juurde. Lojused inisevad ahastavalt, lohistavad ennast vastu tahtmist minu poole. Voiksin neile halastada ja loomadel minna lasta - aga mistarvis? Mingi imelik viha on minus nende uute elajate vastu, kes ei tunne vanu kombeid ja kepsutavad mooda metsa, otsekui oleks see aegade alguses just neile vabaks ptiherdamiseks loodud. Seeplrast sisistan ma veel kolmaski kord
IIGGS, IIGS TGADIS USSISONU
ja sedapuhku on mu s6nad kanged kui mddasoo, millest vdlja rabelda pole v6imalik. Ogaraks ldinud loomad soostavad minu juurde nagu vibust lastuna, sam al ajal kui kogu nende sisikond v?iljakannatamatust pingest plahvatab. Nad purtsatavad lohki, nii nagu rebenevad liiga kitsad ptiksid, ja soolikad voolavad rohule. Iak on seda vaad ata ja ma ei tunne oma teo i,ile r66mu - aga iial ei jdta ma siiski oma v6imu proovimata. See pole minu siiii, et need lojused on unustanud ussis6nad, mida mu esivanemad neile omal ajal opetasid. Kord juhtus siiski teisiti. Olin just allikalt tulemas, raske veeldhker 6lal, kui ndgin korraga suurt potra oma teel. Sisistasin sedamaid lihtsaimad sonad, tundes juba ette polastust podra kimbatuse tile. Agu poder ei kohkunud, kuuldes ootamatult inimlapse suust ammu unustatud kdsus6nu. Ta langetas hoopis pea ja tuli kiiresti minu juurde, laskis end polvili ning paljastas alandlikult kaela, just nagu neil vanadel aegadel, mil me endile sel kombel kOhutdidet muretsesime, et p6drad enda juurde tapale kutsusime. Kui sageli olin ma vdikese poisina ndinud oma ema sel viisil meie perele talvevarusid hankimas ! Ta valis suurest podrakarjast vdlja koige sobivama lehma, kutsus enda juurde ja loikas siis ussis6nadele alistunud loomal kerge vaevaga kOri labi. Tdiskasvanud podralehmast jdtkus meile terveks talveks. Kui naeruvddrne tundus meie lihtsa toiduhankimise mooduse k6rval ktilainimeste n6me jaht, kus tihte potra pikki tunde taga aeti, hulk nooli huupi v6ssa ldkitati juseejdrel ikkagi iisna sageli Paljaste kdtega ning pettunult koju mindi. Oli vaja ju vaid paarr s6na, et poder enda voli alla saada! Nagu praegugi. Suu r ja tugev poder lesis minu jalge ees ja ootas hoopi. Ma oleksin v6inud ta tihe kiieliigutusega surmata. Agu ma ei teinud seda. Selle asemel votsin ma olalt liihkri ja pakkusin podrale juua. Ta lakkus vaguralt. See oli vana pull, pdris vana - pidi olema, sest muidu poleks ta mdletanud, kuidas peab keituma ilks poder, kui inimene teda kutsub. Th oleks rabelnud ja rapsinud, putidnud kas voi hammastega puulatvadest kinni hoida, sam al ajal kui iidne sonajoud teda minu poole kisub, oleks tulnud minu juurde nagu
ANDRUS I{IVIRAHI{
nirrr, kuna ta ni.ii.id tuli nagu kuningas. Sellest pole midagi, et ta
tuli
Ka seda peab oskama. On selles siis midagi alandavat, kui rrlistutakse muistsetele seadustele ja kommetele? Minu meelest mitte. trrprale.
Me ei tapnud iialgi tihtegi potra lobu pdrast
mis lobu sellest teost ilika leida voib? Meil oli vaja stiiia, toidu hankimiseks oli olemas sona ja seda s6na tundsid ka podrad ning kuuletusid sellele. Nandav on kOik unustada, nagu need noored metssead ja kitsed, kes s6nu l<uuldes p6iena lohkevad. VOi ki.ilainimesed, kes knisid kiimnekesi ptitidmas tihte potra. Lollus on alandav, mitte tarkus. Ma jootsin seda potra ja silitasin ta pead ning tema ntihkis oma koonu vastu mu vammust. Vana maailm polnud veel siiski pririselt kadunud. Nii kaua, kuni elan mina, nii kaua, kuni elab see vana poder, mdletatakse ja tuntakse siin laanes veel ussis6nu. Ma lasin podral minna. Elagu ta veel kaua. fa mdletagu. See,
-
millega ma oma hgo tegelikult alustada tahtsin, or Manivaldi
nratused. Olin tookord kuueaastane. Mina polnud seda Manivaldi oma silmaga tildse niinudki, sest tema ei elanud metsas, vaid rnere kaldal. Ma ei tea tegelikult siiamaani, miks onu Vootele mind matustele kaasa v6ttis. Teisi lapsi seal ei olnud. Ei olnud minu s6pra Pdrtlit, ei olnud Hiiet. Ometi oli ka Hiie sel ajaljuba kindlasti stindinud, t? oli minust vaid aasta noorem. Miks Thmbet ja Mall teda kaasa ei v6tnud? See oli ometi just i.iks neile meelepdrane stindmus - mitte selles m6ttes, et neil Manivaldi vastu midagi olnuks ja et nad tema surma iile r66mustanuks. Ei, seda kaugeltki mitte. Tambet austas Manivaldi vdga; mdletan selgesti, kuidas ta riida juures koneles: "selliseid mehi enam ei si.innil' Tal oli oigus, ei sundinudki. Tegelikult ei stindinud i.rldse enam mehi, meie kandis. Mina olin viimane, paar kuud enne mind oli tulnud Pairtel, aasta hiljem tuli Tambetil ja Mallel Hiie. Tema polnud enam mees, tema oli tiidruk. Pdrast si,innitasid meie metsas veel ainult nirgid j" jdnesed. Siis Tambet seda muidugi veel ei teadnud ega tahtnudki teada. 'lbma uskus ikka, et kord jOuab jalle kdtte aegja nii edasi. Th ei saanudki teistmoodi uskuda, ta oli juba kord selline mees, kes
TIGGS, I{GS Tâ&#x201A;ŹADIS USSISONU
pidas kangesti lugu koikidest tavadest ja kommetest, kiis iga nddal puhas hiies ja sidus t6sise n6oga pirnapuude ki.rlge vdrvilisi riideribasid, uskudes, et toob ohvreid haldjaile. Hiietark Ulgas oli tema parim s6ber. Voi ei, s6na s6ber siia ei passi, Tambet poleks ilmapeal hiietarka oma sObraks nimetanud. See oleks tundunud talle matslikkuse tipuna. Hiietark oli suu r ja ptiha, teda tuli austada, mitte temaga s6brustada. Loomulikult oli ka Ulgas Manivaldi matustel. Kuidas siis muidu! Tema oli ju see, kes pidi tuleriida si.ititama ning kadunukese hinge vaimudemaale saatma. Seda tegi ta pikalt 1a ttii,itult: laulis, l6i trummi, poletas mingeid seeni ja heinak6rsi. Nii oli ajast aega surnuid poletatud, nii pidi tegema. Sellepdrast ma titlesingi, et Thmbetile olid need matused viga mokka mooda. Temale meeldisid kOiksugused riitused. Peaasi, et tehti nii nagu esiisad, siis oli Tambet rahul. Minul jallegi oli hirmus igu,r, mdletan seda selgesti. Manivaldi ei tundnud ma ju tildse, seega ei saanud mul olla ka mingit leina; vahtisin niisama ringi. Algul oli ponev ndha surnu kortsulist ja pika habem ega nagu - ning iisna jube kah, sest ma polnud varem surnud inimest nlinudki. Hiietark loitsis ja manas nii kaua, et lopuks polnud enam ei ponev ega hirmus. Oleksin hea meelega tildse minema jooksnud - mere ddrde, polnud ma ju sealgi varem kdinud. Mina olin metsalaps. Agu onu Vootele hoidis mind ikka paigal, sosistades korva, â&#x201A;Źt kohe pannakse tuleriit polema. Algul see mojus, tuld tahtsin ma ndha kii[, ja eriti veel seda, kuidas poletatakse inimest. Mis tema seest valja tuleb, millised kondid tal on? Ma jiiin paigale, kuid hiietark Ulgas ei lopetanud ikka veel oma kombetalitust ja lopuks olin ma tiidimusest poolsurnud. Mind ei oleks enam seegi huvitanud, kui onu Vootele oleks lubanud vanamehe laiba enne poletamist veel ka dra niilgida, ma tahtsin lihtsalt koju. Haigutasin valjusti ning Tambet jollitas mind oma pungis silmadega ja urises: "Vait, poiss, sa oled matustel! Kuula hiietarka!" "Mine, jookse ringi!" sosistas mulle onu Vootele. Ma jooksingi mere ddrde ja htippasin riietega lainetesse, pdrast mdngisin
ANDRUS I{IVIRAHl{
liivaga, kuni nlgin valja nagu mudattikk. Siis mdrkasin, et loke juba poleb, ja jooksin tuhatnelja tule juurde, aga Manivaldist ci paistnud enam midagi, leegid olid niivord suured ja tousid trihtede poole.
"Kui rapane sa oledl' titles onu Vootel. ja katsus mind oma kdisega puhastada, ning taas kohtasin ma Tambeti tigedat pilku, loomulikult ei sobinud matustel kriituda nii, nagu tegin seda mina, ja Tambet pidas alati reeglitest vdga tdpselt kinni. Mina ei hoolinud Tambetist, sest ta polnud minu isa ega onu, vaid koigest tiks naaber, kelle tigedus mulle korda ei ldinud. Mina sikutasin hoopis onu Vootelet habemest ja noudsin: sest
"Kes see Manivald oli? Miks ta mere ddres elas? Miks ta metsas
ci elanud nagu meie?" "Mere ddres oli tema kodul'vastas onu Vootele. "Manivald oli vana ja tark mees. Koige vanem meie hulgast. Tema oli niinud isegi Pohja Konna." "Kes on P6hju Konn?" ki.isisin mina. "P6hja Konn on suur madu," vastas onu Vootele. "K6ige suurem, palju suurem kui ussikuningas. Ta on suur nagu mets ja oskab lennata. Tal on tohutud tiivad. Kui ta ohku t6useb, varjab ta pdikese ja kuu. Vanasti t6usis ta sageli taevasse ning ogis k6iki rrreie vaenlasi, kes oma laevadega siia randa joudsid. Ning kui ta oli nad ara oginud, saime meie endile nende vara. Siis olime me rikkad ja voimsad. Meid kardeti, sest mitte keegi polnud neist randadest eluga pddsenud. Samas ka teati, et me oleme rikkad, ja ahnus v6itis hirmu. Ikka uued ja uued laevad purjetasid meie randadesse, et meilt meie aardeid roovida, ning Pohja Konn tappis nad
k6ikl'
"Ma tahan ka Pohja Konna ndha," titlesin mlna. "See pole kahjuks enam v6imalik;' ohkas onu Vootele. "Pohju Konn magab ja me ei suuda tedaaratada. Meid on liiga vihel' "Ki.ill me tikskord jeille suudame!" sekkus Tambet. 'Ara rddgi sellist juttu, Vootele! Mis alandlik lora see on? Pane tdhele - me nrrilemad ndeme veel seda pdeva, mil Pohja Konn uuesti taevasse s(iostab ju k6ik nirused raudmehed ja kiilarotid ara soob!"
MGGS, I{GS TCADIS USSISONU
"Sa ajad ise lorai' i.itles onu Vootele. "Kuidas peaks see stindima, kui sa vdga hdsti tead, et Pohja Konna dratarniseks on vaja
kiilili maas ning mina ei olnud jnllegi ndinud, millal ja kuidas ta tuli. Andsin endale
vdhemalt ktimmet tuhandet meest? Ainult siis, kui kiimme tuhat meest tiheskoos ussis6nu lausuvad, drkab Pohja Konn oma salajases pesas ning t6useb taeva alla. Kus need ktimme tuhat meest on? Me ei saa kiimmetki kokku!" "Ei tohi alla anda!" sisistas Tambet. "Vaata Manivaldi - tema lootis ikka ja tegi pdevast pdeva oma tood! Nii kui ta silmapiiril laeva mdrkas, si,ititas ta kuiva kdnnu, et kuulutada koigile - Pohja Konnal on aeg argata! Aastast aastasse tegi ta seda, ehkki enam ammu ei vastanud keegi tema mdrgutulele ja voorad laevad muudkui maabusid ja raudmehed tulid karistamatult maale. Aga ta ei loonud kiiega, vaid juuris ja kuivatas endiselt keinde, stititas neid ja ootas - muudkui ootas! Ootas, et ehk kerkib siiski jalle metsa kohale vOimas Pohja Konn, nagu vanadel headel
s6na, et kord ma veel selgitan vrilja, missugune see mees kahel jalal seistes valja ndeb v6i mil kombel ta iildse liigub - kas ptisti nagu inimesed voi neljakdpakil nagu loomad, v6i hoopis roomates nagu maod. Ma ldksin Meemele ldhemale ning ndgin oma tillatuseks, â&#x201A;Źt sedapuhku ei soogi ta kdrbseseent, vaid ri,itipab hoopis
Ka sedapuhku oli Meeme kdnnu juures
aegadel!" "Ta ei kerki enam kunagi," titles onu Vootele stingelt. "Mina tahan teda ndha!" n6udsin mina. "Ma tahan ndha Pohja
nahklahkri seest mingit jooki. 'Ahh!" pilhkis ta parajasti suud, kui ma tema juurde ktikitasin ja huvigu kihkrist hoovavat v66rast lohna nuuskisin. "See on vein. Hoopis parem kui kdrbseseen, olgu need v66ramaalased ja nende m6istuseraasuke kiidetud. Seen ajas hirmsasti vett jooma , aga see siin kustutab tihekorragajanu ja teeb purju kah. Suurepdrane kraam. Ma arvan, â&#x201A;Źt selle juurde rna jeitin. Tahad kah?" "Ei;' i,itlesin mina. Ema polnud mul ktill veinijootnist ara keelanud, aga arvata v6is, et kui Meeme juba midagi pakub, siis pole see parem kui kirbseseen. "Kust selliseid lahkreid saab?" Metsas polnud ma midagi siirast iialgi kohanud.
Konna!" "Sa ei ndei' kostis onu Vootele. "Kas ta on surnud?" pdrisin mina. "Ei, tema ei sure kunagii' titles onu. "Ta magab. Ainult ma ei tea kus. Keegi ei tea." Ma vaikisin pettunult. Lugu Pohja Konnast oli nii huvitav, kuid jutu lopp oli kehv. Mis kasu on imeasjast, mida sa kunagi ei nie? Tambet ja onu vaidlesid edasi, mina aga lonkisin tagasi mere ddrde" Ma kondisin mooda randa; see oli ilus ja liivane ning siin-seal vedelesid suured valjajuuritud kdnnud. Need olid ilmselt needsamad, mida kadunud ja dsj a arapoletatud Manivald kuivatas - et siltidata mdrgutuled, mis kedagi ei huvitanud. Uhe kdnnu k6rval konutas keegi mees. See oli Meeme. Ma polnud teda iialgi kondimas ndinud, vaid ikka kusagil poosa all sirakil, otsekui oleks ta m6ni puuleht, mida tuul i.ihest kohast teise kannab. Alati ndsis ta kdrbseseent ja alati pakkus ta seda mulle gi, aga mina ei v6tnud kun agr vastu, sest ema ei lubanud.
"Munkade ja teiste v66ramaalaste kdestl' vastas Meeme. "Tuleb neil lihtsalt pea l6hki ltiiia - ja ldhker on sinul' Ta jeti jd,lle. "Maitsev joogike, pole midagi iitelda," kiitis ta taas. "See lollakas Tambet voib ju kisadu ja vinguda palju tahab, aga v6Oramaalaste riitibe on meie omast etem." "Mida see Tambet siis kisas ja vingus?" ktisisin mina. 'Ah, tema ju ei salli, kui keegi v66ramaalastega tegemist teeb voi isegi nende asju katsubl'lOi Meeme kdega. "Ma utlesin ki.ill, et mitte mina ei katsunud seda munka, vaid minu kirves , aga ta vigiseb ikka. No agakui ma ei taha enam pdevad labi kdrbseseeni suua? Kui see siin on hoopis parem sodi ja hakkab kiiremini peihe? Inimene peab olema oppimisvoimeline, mitte kange nagu see kdnd siin. Agu sellised me just paraku olemegi. Mis see kangus meile kasu on toonud? Nagu viimased kirbsed enne talve, lendame aeglase porinaga libi metsa, kuni sopsatame samblasse ja kirvame." Sellest jutust ei saanud ma enam midagi aru ja tousin ptisti, et onu juurde tagasi minna.
ANDRUS I{IVIRAHI{
MEâ&#x201A;ŹS, J{ES TGADIS USSISONU
"Oota, poiss!" peatas mind Meeme. "Ma tahtsin sulle midagi andal' Hakkasin otsekohe agaralt pead raputarno, sest teadsin - ntii.id tuleb kas kirbseseen voi vein r'6i mingi kolmas jilkus. "Oota, titlesin ma sulle!" "Ema ei luba!" kinnitasin mina. "Pea louad! Ema ei teagi, mida ma sulle anda tahan. Seh, v6ta
endale! Minul pole sellega midagi teha. Riputa kaela!" Meeme pistis mulle pihku pisikese nahkkoti, mille sees tundus olevat vdike, kuid raske asi. "Mis siin sees on?" ki.isisin mina.
'Ara anna jah," kostis onu Vootele. "Meeme ei tee kunagi rrriclagi ilmaasjata. Kui ta s6rmuse sulle andis, ju oli siis niir)roodi tarvis. Mina ei saa praegu tema plaanist kiill aru, aga see t'i taihenda midagi. Kiill kunagi k6ik selgeks saab. Llhme ntitid l<ojul'
"Ldhme jahl' olin mina n6us ja tundsin, kui unine ma olen. ( )nu Vootele t6stis mu hundi selga ning me ldksime ldbi oise rnetsa koju. Selja taha iaid kustunud lOke ning meri, mida mitte licegi enam ei valvanud.
"Seal sees? Noh, seal sees on i.iks s6rmus."
Ma harutasin kotisuu lahti. Toepoolest, seal oligi s6rmus. Hobes6rmus, suure punase kiviga. Ma proovisin seda s6rme, kuid s6rmus oli minu peenikeste ndppud. jaoks liiga suur. "Kanna seda kotisl' 6petas Meeme. "|a kott riputa kaela, ma ju i.itlesin." Pistsin s6rmuse taas kotti. Oli see alles imelikust nahast tehtud! Ohuke justkui puuleht; kui kdest pillad, kannab tuul kohe minema. Agu eks kallil s6rmusel pidigi olema peenike ja uhke pesa. 'Aiteh!" tdnasin ma ja olin hirmus 6nnelik. "See on jube ilus s6rmus!" Meeme naeris. "V6ta heaks, poisu," titles ta. "Mina ei tea, kas see on ilus v6i kole, aga vajalik on see kiill. Hoia seda kenasti koti sees." Ma jooksin tagasi lokke juurde. Manivald oli jub a arap6lenud, i,iksnes tema tuhk hoogus veel. Nditasin s6rmust onu Vootelele ja onu silmitses seda pikalt ning pohjalikult. "See on kallis asi," utles ta viimaks. "V66ral maal tehtud ja t6endoliselt omal ajal koos raudmeeste laevadega meie randa joudnud. Ma ei imestaks, kui selle s6rmuse esimene peremees langes Pohja Konna saagiks. Ma ei saa aru, miks Meeme selle just sulle andis. Pigem oleks ta v6inud selle liikitada su 6ele Salmele. Mida sina, poiss, metsas sellise kalli ehteasjakesega teed?" "Mina seda ki.ill Salmele ei anna!" hi.iiidsin solvunult.
ANDRUS I{IVIRAHI{
MGGS, UES TGADIS USSISONU