"Puutööraamat" by Allkertah OÜ

TIF-

)raamat I

Phil Davy

Inglise keelest tolkinud Virgo Siil

\ &

;

t { t

Sissejuhatus 6 Originaali tiitel: How to Woodwork Phil Davy Hamlyn

Esmatrrikk Suurbritannias 2007. aastal Hamlyn

Octopus Publishing Group Ltd 2-4 Heron Quays, London El4 4JP Copyright @ Octopus Publishing Group Ltd 2007 KOik 6igused kaitstud. Uhtki selle raamatu osa ei tohi

reprodutseerida mehaaniliste v6i elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autori6iguse omaniku loata ISBN 978-0-600-61559-0 (ingl k) ISBN 978-9985-3-1635-1 (eesti k) O T6lge eesti keelde. Vlrgo Siil, 2008 oie Kilter

TSlke toimetanud

Kirjastus Varrak Tallinn, 2008 www.varrak.ee

Puu ja

puitmaterjalid

Keskkond 10 Puiduvalik 12 Puidu kuivatamine ja saagimine 16 Puidu ostmine ja ladustamine 20 Vineerid 24 Plaatmaterjalid 26 Maailma puuliigid 30

Puutoodete

kujundamine 38

disaini 40 Joonistamis- ja visandamisvSrred 42 Puitja koostejoonis 45 Sissejuhatus

Kujundamine arvuti

Moobligalerii

abil

merkus

Tiiiikoda

KOigi selles raamatus kirjeldatud toov6tete puhul on soovitatud k6ige ohutumaid tootlusviise. Enne iga ulesande alustamist moelge jarele, kas teate, mida tegema peate ning kas oskate k6iki tooriistu ja -vahendeid ohutult kasutada. Kirjastaja ei vastuta t.ihegi kirjeldatud seadme kasutamisest tekkinud otsese vdi kaudse kahju eest

Tookoja asukoht 56 Tookoja varustus 58 Tookoja kujundamine 60 Paigutamine 62

Tisleripink

Tookeskkond 66 Tootervishoid ja tooohutus 68

Tiiiiriistad: p6hiteadmised 70 Tooriistade ostmine 72 Esmane tociriistakomplekt 74 Tooriistade kohendamine 76

Teritamine

82 5 Kiisitiiiiriistad Mootmis- j a mdrkimisvahendid Saed BB Hoovlid 94 Peitlid 100 K:isipuurid

104

Kruvikeerajad 106 Haamrid l0B Pitskruvid 110

Elektritiiiiriistad

113

1r8

120

Tiiiipingid

Puidu tr:eimine 172 Vineerimine l78 Puidu painutamine l83 Puidu liimpainutamine l84 Puidu nikerdamine 186

Silenurkseotised 192 \hltsiga r-rurkseotised 194 Ser-r,seotised 196

Elektrisaed 124 Elektr:itrellid 126 Lihvmasinad 128 Elektrihoovlid 131 Lamellifreesid 132 Ulafreesid 134 Masintoolauad l4l

17 0

Seotised 190

Pziisuhoovlid ja kaabitsad Rasplid ja viilid 116

Akutooriistad

Tiiiiv6tted

Tr.itibelseotised l9B Lamellseotised 200 Pool-poolega T:seotised 202 T:seotised 204 Keeltapid 208

Harktapid 213 Kalasabatapid 2I1

Ettevalmistus ja viimistlemine 220 1ffi Abrasiivid ja Iihvimine 222

142

Ketassaepingid 144 Suportsaed 148 Nurgasaed 150

Lintsaed 152 Johvsaed I55 Hoovelpingidja paksusmasinad 156 Puurpingid 160 Tapipuurpingid 162 Lihvpingid 164 Universaalpingid 166 Liit- rs. iiheotstarbelised pingid 168 Masinate ohutu kisitsemine 169

Tiiidised ja peitsid 225 Sellakid, vahad ja olid 227

Lakid

230

Sideained Liimid 231

ja kinnitusvahendid 232

Ii-uvidja naelad 236 Hinged 238 Furnituurid 242 S6nastik 244 Register 250 Tzinus6nad 256

SI SSEJ U

HATUS

tagatud puutoomeistrite poolt hrakasntatava puidu taastumine, sest m6ned tuntud liigid on juba praegu hdvi-

Sissejuhatus Raske on ette ktriutada nr;railrn:r. kus

polcks puirl" Mcic planr:cdil cksisteerilr r-isn:i vAhe tcisi s:una unikzralseicl lccclusvalzrsicl. Pr-rrrcl arrrralacl Ioonrac-lele

*ln-

:rlust. injnrestcIc ktitterr*rater-jali Ia pr-l:-rviijrr rring var-nstzrr acl rne iri meclitsiiniliste kenri kaali c'lesa, rii;ikirnzrta pl zureeti l-eo st:r\-:l sii sih appe gzrasi absor1teeli;tlise s t. Kdesolev raamat keskendub pohiliselt puitmaterjalile ja sellele, mida puidust teha saab. Olles silmale ilus vaadata ja meeldiv katsuda, on puit uskumatult laialdaselt kasutatav. An,estades, et seda kasutatakse nii majaehituses, muusikainstrumentide valmistamisel, elegantse kesitoona valmiva moobli tegemisel kui ka orna dekoratiir'-

marketrii loomisel, on puit meile kdttesaadavatest materjalidest koige mitmekiilgsem. On oluline, et oleks

misohus. Kui teete puidutooga alles algrst, on v6imalike suundade valik l6putu, alates puusepat6o baasteadmistest

kuni peentisleritooni - paadiehitus, nikerdamine, treimine, tooli valmistamine, kui vaid m6ned ndited tuua. Kuigi moningatel juhtudel voivad toovotted erineda, kehtivad alati puidu iildised omadused ja selle tootlemisel kasutatakse samu tooriistu. Selle raamatu eesmirgiks on juhatada teid liibi koigi puutoomeistriks saamise astmete: alates tooriistade valikust ja kasutamisest kuni puitmaterjali ostmise ja ettevalmistamiseni; koduse tookoja sisseseadmisest kuni uksehingede sobi-

tamiseni; lihtsamatest kujundr-rsvo te tes I kuni tappideni, mille abil motiblitlikki liita; ja samrn-sammult selgitame r,6imalikult pohjalikult koiki pr otseduure ning illustreerime neidjooniste ja fbtodega. -\nname tilevaate ka puutoo spetsiililisenatest r aldkondadest, sealhulgas treimisest. nikerdamisest ja puiclu painutamisest. Viimased peatiikicl riiiigir ad r ajalikest liimidest ja riiswarast ning materjaliclest. mida on vaja too viimistlemisel. UIe kogu l-aallfrtlr puistatud nouanded aitavad teil oma tookojas kergenini hakkama saada ning s6naseletused selgitatacl pur-rtoole ainuomaseid s6nu ja vdljendeid. Sonaseletuste loend jagab lisaselgitusi. Enamik raamatlrs toochrcl n-roorudest on meeterm6odustikus, inglise moocltrcl on antnd voimalikult Iigiliihedastena. Puutoolise tooriistakast voib olla kummaline segu prae gusae gse tes t.j a iidsetest tooriistadest. Samal aj al, kui

paljud kdsitoor-iistad valmistatakse jiitkuvalt traditsioonilistest nateljaliclest ja pole aastate jooksul eriti muutttnud, on elektlilised tooriistad ja masinad pidevas arengus. Lisaks sellele, et need sddstavad tookojas vddrtus-

likku aega. r oir.r.raldavad need meil proovida ka votteid, mille omanclamine oleks muidu v6tnud mitmeid tunde. Edti on nitmekiilgsemaks muutumas just elektrilised toor-iistad. eclusarlr.nud akude tehnoloogia arengus on

juhtmega tooriistu tookodadest viilja to{umas. Leiutatakse aina uusi elektritooriisu ja uuendatakse neid. Kuigi moned neist heidetakse peagi kon'ale, imestame me teiste puhul tulevikus, kuidas me varem ilma nendeta iildse l'rakkar-na saime. Anname teile uusimat teavet tooriistadest, mis on tinapzieval saadaval, ja sellest, kuidas neid kasutada, olgu siis tegemist traditsioonilise kdsitooriista voi uusima masinavdrgiga. Eelkoige on siin tegemist kiied-ktilge raamatuga, et saaksite nautida nende oskuste arendamist, mis v6imaldaksid teil tootada hdmmastavaima materjaliga - puiduga. VASAKUL Puud pole mitte ainult silmale ilusad vaadata, vaid on ka Maa uheks tahtsarnaks ioodusvaraks Peame 0ppima neid austavalt kohtlema PAREI'/AL Puutoo eeldab mitmekulgsete oskuste valdam st, alates kasitooriistade kdsitsemisest kuni masinate tohusa rakendamiseni

Thrbepuidul ja plaatmaterjalil on nii palju teisendeid, et kindla projekti jaoks sobivar\a puidu valimine v5ib osutuda raskeks. Igal puidul on oma spetsiifilised omadused, kvaliteet ja kasutusalad. Pidevalt tuleb miiiigile uusi lehtpuuliike, samas on tuttavamad puiduliigid muutumas arrra kallimaks ja haruldasemaks. Tootlemiseks sobiva materjali valimisel peate

lihtuma mitte ainult selle kasutusvaldkonnast, vaid ka teadma, kuidas seda on saetud ja ladustatud v6i toodeldud.

PUU JA PUITMATERJALID

Puiduvalik Puitmaterjal,jagatakse leht- ja okaspuicluks. Ulcliselt on leirtpuud tugevarnacl, kuici esineb ka erandeid l."lassikaliseks niiteks on brasiilia araukaaria.ja jugapuu, mis on mzlrksa kdvenracl kui mdnecl lehtpuud, nditeks balsapuit. See on kiill iirmuslik r'6rdlus, kLrid t6estab ilrnekalt, et ei tasu lihtsameelselt eeldada, nagu oleksid koik lehtpuucl tugevad ja okaspuud pehrned. Onneks on enarnik liikide onradustest juba kindlaks tehtud.

SONASELETUSED Ohkkuivatus

Pdrast tuve langetamist laotakse palgid

vabas 6hus, kuid vihma eest kaitstuna risti, et nad kuivaksid loomulikul teel.

Tangentsiaalne l6ige Tangentsiaalselt loigatud laudadel on ndha peaaegu lamedad v6i kergelt kaarduvad aastar6ngad. Puidu pinnal on niiha leegimustri moodustavad aastar6ngad. Puusuumuster, mis tuleb puidutukil tavaliselt hooveldamise jtirgselt esile. See nditab teatud puidu unikaalseid jooni.

Tekstuur

Ltilipuit

K6vad ja tihked rakud puu keskosas moodustavad puidu tugevaima osa. Kuivatis kuivatatud puit Selle protsessi kiiigus on v6imalik puidu niiskussisaldust vdhendada rohkem kui 0hkkuivatuse puhul. Materjali kuivatatakse ahjus kuuma 6hu ja auru abil. See on siseruumides kasutatava puidu puhul hiidavajalik.

Siisikiired

Piklikud tiihnid. mida v6ib ndha radiaalselt l6igatud puidu pinnal.

Maltspuit Uus puidukiht, mis kasvab puusudamikust k6ige kaugemal

Aastarongad Puu kasvades lisandub eelmisel aastal moodustunud

puidu pinnale uus maltspuidu kiht. Selles alas maltspuit kasvab, kuid ltilipuit siiilitab enam-vdhem sama paksuse kogu puidu elueajooksul. Aastar6ngas on puidukiht, mis tekib iihe kasurperioodi jooksul. Kevadist kiirelt kasvanud osa nimetatakse kevadpuiduks. Selle laiema osa aastar6ngast moodustavad suuremad rakud. Suvega tekkinud tihedamad rakud (stigispuu) moodustavad tumedama r6nga, lisades puidule tugevust. Lehtpuude aastar6ngad on nende rakustruktuuride paigutusest soltulalt kas r6ngassoonelised v6i hajussoonelised. Rongassoonelises puidus on jiirjestikused kihid, mis koosnevad avatud rakkudest v6i tihedatest rakukogumitest. Avarud rakud tekivad puu kaslrrperioodil kevadel ja suvel ning tihedamad rakud moodustuvad kasl'u aeglustumisel siigisel ja talvel. R6ngassoonelisteks lehtpuudeks on tamm ja saar. Hajussoonelist puitu voib kohata seal, kus kasvuperioodil ei toimu erilisi muutusi ning seetottu on rakud iihtlasema suumse ja paigutusega. Hajussoonelised lehtpuud on nditeks vaher ja pook.

ja heledama

see on k6ige pehmem puiduosa.

Kuivatamine Protsess, millega eemaldatakse puidu rakuseintelt niiskus.

ULAL Puutuvi on puu baasvarreks, hoides uleval vora, mis koosneb okstest ja lehtedest. Juurteragastik ankurdab puu maasse, imades samas vett ja mineraale, mis puud toidavad. Mooda tiive rakususteeme liiguvad mahlad rdoe+ lahta.laaaa

Radiaalsaagimine Radiaalselt saetud plangu pinna

nurk on aastar6ngaste suhtes 45 kraadi. Sellise l6ikenurga puhul paljastub ilusaim tekstuur.

ULAL PAREMAL Lehtpuud kasvavad aeglaselt ning tavaliselt langevad nende laiad lehed sugisel maha.

PAREMAL Okaspuudel on tildjuhul sirged tuved ning noeljad lehed. Nende hulka kuuluvad ka maailma k6rgeimad puud sekvoiad.

.Li'rcl putrclel or laiem puusii[

.".

kLri lrajussoo

on s:ragimisel r'6i booveldarnisel

,1,,,,

: ..:il-i.ii a:i:.:i.-';f i .. pLricl kutsutakse lehtpuucleks, mille paljucl r.lrirs\ ootmes) talr el orna lelrteclest loobur ad . -r uktnur moodustub lakkude st r'6i rr-: on r:iu:r pik:lcl ja n6elakujulised. Sellisecl .- .c\:rte osistega lehtpr-LlLcl on ta\aliselt . i kLri okaspund. .\ast:rr6ngaid on tihtipeale . -rk: nr:i:irata, eriti li:rjussooneliste materjalide.: rr:r ptLhul Ka vastupiclavus on neil iildiselt .i err:rrnjkul okaspr-rudel ning lehtpur-rliikide ,rricle mitrnekesisns on tohutlr. l.ehtpuud '--Li tloopilises kui palastr ootnielises kliimas .-i olla l'reitlehisecl voi igihaljad. Leliruini:rd n t2ulr1n, mahagorr, r'ahet'. pdhkel, pdrikjt.

i i.i i.ii- 1i I rr::c-:

i c paljasseer-nretairned kannalacl noeljaicl viri . ,1 lehti. Okaspuu saab tdiskasvanuks urnbes neli

crrrjni kui lehtpuu. Okaspuu rakucl on

r-rirr-rsacl

., kujuga. Rakkucle ktilgedel on r:iikesecl ausud,

. .rcl iihendusleeciena. micla mt)rida toitainecl .-. lriqrnad OkasprLit on iilcliselt kahlatr-rnr kui -

Lng rrrir-ksa selgeln:rlt

r-dljajoonistulate aasta-

.-.r C)kaspuitn or talaliselt lihtsanr tijoclelcla kur . kurcl on ka erancleicl. Okaspr-rud kasr':rlad . palasvootrnes - tuntuimzrd liigid on kuusk, .:rcl lue:rpuu, punane puu ja r':igcl sekr oia.

a okasDuu rakkude erinevused

: : : spuit

Fongassooneline puu

naiteks tamm

Haiussooneline ouu

nateks vaher

PU U .TA PUTTMA-I'E r{JAr.rD

KUUPMEETRI ARVUTAMINE Kergeim vijs m6ne puutuki kuupmeeterm6Otude viilla arvutamiseks on korrutada selle pikkus laiusega ning

materjaii te vajate, arvestades ka jaakidega, mis omakorda sOltuvad puiduliigist, mida kavatsete kasutada.

saadud number konutada omakorda m66detava materjali paksusega. Vastavad arvutused tehtud, on juba Usna lihtne kokku luua ostetavate laudade

T6sisemad defektid, nditeks oksakohad, l6hed ja praod,

tuleks ara tdhistada ning materjali arvestusest lahutada. Segaduse viiltimiseks veenduge eelnevalt, et nii teie kui ouiduhoov dhtute meetermOOdustikust. Meeterm6odustiku jargi on lihtsam arvutada meetrites, sest millimeetrite puhul tekib nii palju nulle, et see ajab segadusse.

koguhindr lihtsalt korrutage materjalihulk puuhoovi

antud kuupmeetri hinnaga. Materjali nimekirja koostades on teil nuUd vOimalik hinnata, kui paliu

Erinevate puutiikkide kuupmeetri arvutamine 1 kuupmeeter v6ib koosneda uksk6ik mis m66tu puidust, mis taidab sama mahum66du:

A = 1 tk m6otudega 500 x 5OO x 1000 mm

=0,5x0,5x1m=0,25m3 B = 25 tk m60tudega 100 x 100 x 1OO0 mm

=0,1 x0,l x1m=0,01

3 3

C = 10 tk m66tudega 50 x 500 x 1000 mm

=0,05x0,5x1m=0,025m3 D = 4 tk m66tudega 250 x 250 x 10OO mm - 0,25 x 0,25 x 1 m = 0,0625 m3 1 kuuomeeter = 1m3 = 1 000 000 000 mm3

Materjali mahu arvutamine kuupjalgades Kuupjalas on 1728 kuuptolli. Kui palju kuupjalgu on kuues lehtpuuplangus, mis on I O jalga pikad, 6 tolli laiad ja 2 tolli paksud? Kui arvutada tollides, siis sisaldub igas plangus:

120 x 6 x 2

1.440 kuuptolli

Korrutage see tulemus plankude arvuga:

1440 = 8640 kuuptolli

z torri

Nuud jagage vastus 1 728, eI konverteerida kuuptollid kuupjalgadeks: 8640 + 1,728 = 5 kuupjalga Kuue identse plangu kuupmaht.

Kuue identse plangu kuupmaht

nri.l r ostminc ia ladUstamine

.-,hcmal r':ratlusel r-oite teisel ktiljel avastada :rniri(1 oksakohti ning ebaiihtlast puusiitrcl, n)is ..tl.r eI mingit osa sellest rnaterjalist ei saa - ,, ,riliste elernenticlena kasut:rcl:r. Sellised :rbrrr lrcl llaterjali hirrra kiill alla, kuicl krLi te -,imalik kokkuhoid ei r'lir-i hilisernaid . 'ii: r'alise m6ni muu l:rucl. Arge ost.ke . l.rnclu: nende puukiucl on kuir,:rrlisplotsessi rclLrnud nine rakkude seinad.j:i:ivadki

\: ..-lik:

puicluvalikul ol) see, et rnida iihtlasem on -ccla r zihern ta kokku tonibub. See ei t:ihencla

- .

re ei liriks ost:r l:ruclu, millel on salnriline jrr - - rLi - :elline pind on.ju visu:ralselt p6nev. Kiill :.ib see seda, et te peate ebaiihtlase stitiga laie . .:rlr kitsamateks laucladeks (umbes 152 mrn) : : .Luesti kokku liirninra. Nii saale enclale laia .Lc:t on paljud pinged eem:rldatucl. Kui ost:rte . .r3-r-r. niille m<-rlemad sen'ad k:'rh:iner':rd ja n'ris r -nrastki olsast sama lai, siis puuhorx'is [rir6clc.rlat otsa ja lzrua keskpaika nins an'estatakse

. i 'r.s dge pr. ' oo iha ULAL Or o oo\o need vertlkaaselt ukstese kohae

.ritr:. Iiui teile laudu tiiokotta kohale ei toocla, :rlruhoovi kiilastades kiisisaag kaasa r 6tta.

Kas tlag. t ah- ooe. o"igrL"de-

ALL Laud surnud oksakohaga, mi est osa kukub mis ku vab ara juba enne puu lafgetam st

vaja Seda pohlustab

oks,

Tdrikcrjas peaksite pikad lauacl horisontaalselt rnaha lilnastarna, rnitte r-nu'geti \astu seilra toetama. Alge j:itke neicl otsese piikesevalgr-rse kaitte, sest see loib materjali looruulikkr-r r':irr ust pleegitada (mahagor) r-iri turnenclacla (kirsipuu). Pintselclage k6ikide lauclzrde otsad sulatatucl parafiiniga iile, et takistada soojas tookojas otsi liiga kiilelt kuivanrast. Heaks nr:rksiirniks on ,,Siiilita pikka

puuttikki nii pikana kui r'6imalik.;.r nii pikrlt

kLri

voinralik": paljudel puidutddlistel on tdirkojad tziis puitu, mis rxr kasul:rmiseks liiq-a viikel L6petuseks: koik puiduhoidrniskrhad peaksicl olema h:tsti \ entileeritud ningi seal tuleks r-iiltida lriiskete tingimLrste tekkinrist. Soo'n'i Lav ou kasu tacla niiskuse-eem:rld:r j :rt. SO

NASELETUSED

- ::, elpuit

- -,:

: ::mkant

- .

See termin viitab okaspuidule, mll el on k6ik

eldatud. Plangu naturaalne serv, mis v6ib end selt

^iaetud olla,

Lisateave Keskkond, lehekiljed I 0-1 I

Puiduvalik, lehektiljed 1 2-15 Puidu kuivatamine ja saaeinrine, lehekiiljed l6-19 Maailmzr puuliigid, lehektiljed 30-37 Puit ja krostejoonis, lel-rekuljed 45-17

PUUTOODETE KUJUNDAMINE

â&#x201A;Ź

s=*:3

ueE

e ss

fo" . E;T :.{

R t",l

i{.i:-'=,': :l':";.

,li,;"

i,': ,

,..:.:,

:.: :i'..-',t'i, :

.1i=

r' :::iil:: :'.,:l!

;::11!:

il l.;,.:-i"' ::,i ll;:

i-l

,,]-- , -:

il r'

-..r,i-,'

.i,i:i..',;ir' r.::: ::r i.: :{.: : .."1.-:ar:.i !:.: r l,:.::.: X

r.:

:: ,,ti.5

()ttlL ltf,ltir ilcltrrselt teselelr dislirt rajacllstele u:ttrtulcku. IlIre nchrste Pakkunise ja Pr-oblcelricle lalrcncl.Lnri:cqlr 5ee tcgevus eelclnb nritnretc irItcllckrLrlal.ctc -ja 1tr aktiliste oskuste olenasolu, slt stt'uktulrr'c. c.teetili:c-ia kolltsel)tuaalse nr6tlemisoskuse ning okorrconr.cte. i jkoloogilistc, kultutLr-ilisLc ja Iootnti :r i n gi nt rL.rcgir un'estamist. Plaktikas ttiltenclab see secla. ct k,g11 ;11,rirri,,rc[ teave tu]eb ecl:Lsi anclir visiinclite, tiii) j oor i'rc l r .LrLtlkr rc. llr clelite.ja pr.orotirti lticle altil. Flea krr jurcl,r jl rin rcacllik ininene, kes \'a)rab k6iki rlt'ic[ tlrltkt' .lJ\r:.s rrirrg kastrtalt 6na loonter<1inet, el luu:r lfrltprrLlt,nr-r:. nris r irstab nii tootj:r krri kasr-rt:rj:r r I jrrcln'rr1c \r r'{r1 l)ca\ acl clisainelid antucl tulr-rr]iiisa r iisa h:i.ri krLr'.i: olcrua nins iga ltlobleerli ltrrl'rrl kusrrtaurl 1u.r .cJlck. sobir aicl osktrsi. r

,Jlir-Urlt'r ort'r.sejLtltatLrs

clisaili ltoltitocleclcsse.

Iii rjelclar rrcl p a'l r ir r or ecl ke h rivacl nii j tLr eelil:reka, tooli ktti ka .Lrru e krrPi kujtrnclarnisel. N,ftrningittel juhtuclel roib r:rjlL ntilnlL lisate:r\et: t)iiiteks tooli pulrtrl tulcks irlr cstarlu elgotroortriliste lirktor-itega - istme kor.qrs, scljatoc kalclcnLu-k. kas kzie tusesicl llhcb lzrj:rl ritliinkapi r

prrlrui orr r:1hti: ar-r'estada nr:rhutuvtLse ning crinelate asj:tcle iir:r p:rucrlise r oi esile tr-rstmise r ajaclrrseg:r. Koiei nr<ir)blitiilkiclc pulnrl ol aga iiks i'rhile fakror: esrrratiihtsacl ori lt ii strukttrla:rlseci norrc.hnisccl ktri kasutirjate ohrrt

Lrs

ULAt Sellised lrhtsad joonistamisvahendid nagu s lekaal d on asendamatud

rkel painduv loonlaud

VASAKUL CAD \computer-arded design) programmi abi oodud kolmemootmeiised pildid magamistoa toolist Pa jude puutooliste jaoKs on see programm trad ts ooni se joonestus aua nuudseks vAja vahetanud

Phil liitr aiakirinan Gnr | | ttt lJarrv vv vJl rrrLvv rq sjur\rrJu:ru vvv!J

Woodworking (Hea Puutoot t-,rrr :: asutamise alguses ning ta toc.as s= Suurbritannias muudavaima ::-.- ., alakt\a toimetajana peaaeg -, aastat. Oma kaastoodega a^ . n2nl lcA aiakirie lzr,nliiaa,--r vcr.r ru\)\/ c-lorr\il Jcr n vollLUUL] L t.:

-SE\

9l! 9)E:-i

,lill[fti

163)-':

l lil .llll

[(alrrclirtoc,[: gl Jacqui Hurst :t Octopus Publishing Group Limitedf (..)litt Rerr iinc

13.