Laivu noma / Teenusepakkuja
Apzīmējumi / Legend
Kanoe / Kanuu Kajaks / Süst Jūras kajaks / Meresüst Piepūšamā laiva / Kummipaat Airdēlis / Aerusur Pontonu plosts / Ujuvparv SOT-kajaks / SOT-süst Campo +371 29404049 www.laivas.lv EŽI +371 64207263, 28685894 www.ezi.lv FF laivas +371 27852852 Ērgļu Skati +371 28330027 marcis.feldbergs@gmail.com Jeņču laivas +371 20607509 www.jenculaivas.lv Jūras laivas +371 29464901 www.juraslaivas.lv, www.seakayak.lv Laivinieks.lv +371 27878757 www.laivinieks.lv Laivu īre.lv +371 27594939, www.laivuire.lv Mežmalas laivas +371 26649575 www.mezmalaslaivas.lv Mučas +371 29211634 www.laivunoma.com Vanagkalns +371 26567616, www.skiriver.lv
vahemaa veekoguni attālums līdz upei hotell, külalistemaja viesnīca, viesu māja hostel jauniešu mītne talu, puhkemaja lauku māja kämping kempings puhkekoht atpūtas vieta parkla stāvvieta voodikohtade arv gultasvietu skaits saun pirts toitlustus ēdināšana telkimiskohad telšu vietas spordiväljakud sporta laukumi paadi rent laivu noma tasuta par brīvu tasuline maksas pikniku laud, pink piknika galdi, soli lõkkekoht ugunskura vieta kuivtualett sausā tualete joogivesi dzeramais ūdens elekter elektrība varjualune nojume pood veikals bensiinijaam degvielas uzpildes stacija kohvik kafejnīca jalakäijate sild gājēju tilts vesiveski ūdensdzirnavas kärestik krāces metri virs jūras līmeņa MVJL meetrit mere pinnast vaatamisväärsused apskates vietas tūrisma pakalpojumi
turismiteenused
pieejas punkti upei
jõele juurdepääs
maršruti pa ezeriem 45 attālumi, km
1km
marsruuti järvedes kaugus, km
Tūrisma informācijas centri / Turismiinfokeskused: Ērgļu novada pašvaldības informācijas punkts / Ērgļi valla omavalitsuse infopunkt +371 64871299, Rīgas iela 10, Ērgļi info@ergli.lv, www.ergli.lv Ogres novada Tūrisma informācijas centrs / Ogre valla TIK +371 65071883, 29491685 Brīvības iela 12a, Ogre info@latvijascentrs.lv, www.latvijascentrs.lv
Izdevējs / Väljaandja: Rīgas plānošanas reģions, Vidzemes plānošanas reģions / Riia Arenduskeskus, Vidzeme Arenduskeskus Kartogrāfija / Kartograafia: SIA “Karšu izdevniecība Jāņa sēta” / OÜ Kaardikirjastus Jāņa sēta Foto / Piltide autorid: Laila Alksne, Ritvars Alksnis, Harijs Tālbergs, Andis Upīts-Upenieks
RIVERWAYS
Rīgas plānošanas reģions
LV Ogre tek cauri Madonas, Ērgļu, Vecpie balgas, Lielvārdes un Ogres novadiem. Upes garums 188 km, kritums 222 m, galvenās pietekas – Līčupe un Aviekste, ietek Daugavā. Ogre ir trešā garākā Latvijas upe, un tā nekad nevienā posmā nav bijusi bagarēta. 2003. gadā Latvijas Dabas fonda eksperti konstatēja Ogres upē lielu īpaši aizsargājamu biotopu un augu sugu atradņu koncentrāciju. Upes ielejā atrodas 15 Latvijā īpaši aizsar gājami biotopi. Tās krasti ir izteikti vērsti pret ziemeļiem un dienvidiem, līdz ar to katrā krastā ir savs mikroklimats. Ja vienā jau zaļo zāle un zied efemēri, tad otrā krastā vēl nav nokusis sniegs. Krastos daudzviet dolomīta atsegumi: Kalnrēžu dolomītsmilšakmens pie Rembates un Ogres dolomītu krauja pie biju šās Ogres kartona fabrikas ir aizsargājami ģeoloģiskie objekti.
1
JaunogriŅi
700 m
25
+371 29426585, 26197871 www.jaunogrini.lv
A LV / Cirsti
2 LV / Cirstu muiža +371 29212990 Viena no izcilākajām neogotikas kultūras liecībām 19. gs. Latvijas arhitektūrā. Piedāvājumā ekskursija muižas kompleksā. EE / Cirsti mõis Üks suursugusemaid neoklassistsismi stiilis kultuurimälestisi 19. saj Läti arhitektuuris. Võimalus minna mõisasse ekskursioonile. 3 LV / Zemnieku saimniecība “Jaun-Vītiņi” +371 20399010 Pēc pasūtījuma piedāvā saimniecības pro dukciju – Vecpiebalgas tēju, Vecpiebalgas medu, Vecpiebalgas aromātus. Vasarā saimniecības apskate, iepriekš piesakoties. EE / Talupidamine Jaun-Vītiņi Võimalus ette tellida talusaadusid – Vecpiebalga teed, Vecpiebalga mett, Vecpiebalga maitseaineid. Suvel on ka võimalus talupidamist ise külastada, eelnevalt kokku leppida.
Dzirnavas 1,3 km 4 9 +371 29213828, www.dzirnavas.lv
TrIjupes B 5 +371 29482824 Upes krāmēšana, laivošanas apmācība. EE / Jõel aerutamise ja sõudmise koolitused. 110 m 6 LV / Sarkanie krasti EE / Sarkanie (Punased) kaljud 7 LV / Ērgļu profesionālā vidusskola 300 m 46
EE / Ērgļi Kutsekool 8 LV / Ērgļu vecie (Blaumaņa) kapi 50 m Rakstnieka R. Blaumaņa un dzejnieka J. Grota kaps. EE / Ērgļi vana (Blaumanis) surnuaed Kirjaniku R. Blaumanis ja luuletaja J. Grots hauad. 9 LV / Skanstes kalns – pilskalns EE / Skanste mägi – lossimägi
100 m
10 LV / Ērgļu HES C +371 29135577 EE / Ērgļi HEJ
11
Ērgļi
800 m
57
+371 29482053, www.erglihotel.lv
12
Palīgs
26
200 m +371 29155503
13
Estrāde
14 LV / Ērgļu viduslaiku pilsdrupas 150 m EE / Ērgļi keskaegse lossi varemed 15 LV / Brāžu krāces. Straujākais un sarežģītākais upes posms ~ 10 km garumā, kur upes gultne bagātīgi piepil dījusies ar akmeņiem. EE / Brāžu käreala. Kiireim ja keerulisim ~10 km pikkune lõik jäel, kus jõe põhja on kogunenud rohkelt kivisid. 16 LV / Akmeņupītes ūdenskritums 250 m 70 m garā posmā upītes kritums ir 10 m. Upītes gultne ir pilna ar lieliem apsūnojo šiem akmeņiem Vieta un ūdenskritums ir krāšņs pavasarī. Vasarā ūdens pazūd starp akmeņiem. EE / Akmeņupīte kosk 70 m pikkusel lõigul on jõe langus 10 m. Jõe põhjas on suured rohtu kasvanud kivid. Antud koht ja kosk on kõige maalilisemad kevadel. Suvisel ajal kuivab vesi kivide vahelt ära.
D LV / Kalnadalbu brasls EE / Kalnadalbas madalik
17 LV / Vecogres HES E Vēsturiski Emmas dzirnavas. EE / Vecogre HEJ Ajalooline Emma veski.
Ogre ir viena no Latvijas krāšņākajām un mežonīgākajām upēm, jo tās krasti ir samērā mazapdzīvoti. Atbilstoši sezonai, prasmēm un vēlmēm pēc komforta, Ogri iespējams izbraukt vismaz 8 dažādos maršrutos, plānojot tos gan dažām stundām Brāžu krāču nobraucienam, gan vairākām dienām samērā rāmam plūdumam līdz pat Ogres ietekai Daugavā. Ja mēģināsiet izbraukt visus maršrutus, varat pavadīt vienā upē līdz pat deviņiem dienām!
EE Ogre voolab läbi Madona, Ērgļi, Vecpiebalga, Lielvārde ja Ogre valla. Jõe pikkus on 188 km, langus 222 m, suurimad sissevoolavad jõed – Līčupe ja Aiviekste, jõgi suubub Daugavasse. Ogre on pikkuselt kolmas jõgi Lätis, jõge ei ole mitte kunagi süvendatud. 2003. aastal avastas Läti Loodusefondi ekspertide grupp Ogre jõest erilise kontsentreeritud looduskaitse all olevate biotoopide ja taimede leiukoha. Jõe orus on 15 erinevat Lätis looduskaitse all olevat biotoopi. Jõe kaldad on suunatud otse põhja ja lõuna suunas, sellest tulenevalt on mõlemal kaldal väga erinev mikrokliima. Kui ühel kaldal on rohi juba roheline ja õitsevad esimesed lilled, siis teine kallas on veel lumine. Kallastel on paljudes kohtades dolomiidipaljandid: Kalnrēži dolomiitliivakivi Rembate juures ja Ogre dolomiidist kaljurahn endise Ogre kartongitehase juures on looduskaitse all olevad geoloogilise tähtsusega objektid. Ogre on Läti üks rikkalikumaid ja metsikumaid jõgesid, kuna selle kaldad on väheasustatud. Vastavalt hooajale, sõudmisoskusele ja mugavusele, saab Orge peal valida vähemalt 8 erineva marsruudi vahel, võib planeerida nii paaritunnist sõitu Brāžu kärealal kui ka rahulikku mitme päevast kulgemist kuni jõe suubumiseni Daugavasse. Juhul kui soovite läbida kõik marsruudi, võite sama jõe peal sõita kuni üheks päeva!
Svarīgi zināt!
Oluline on teada!
1. Svarīgas lietas glabā ūdensnecaurlaidīgā maisiņā! 2. Aiz tevis upe paliek tīrāka – atkritumus ņem līdz, neatstājot tos apmetņu vietās! 3. Sazinies ar laivu operatoru un noskaidro, vai izvēlētajā posmā pietiek ūdens! 4. Krasti daudzviet neapdzīvoti un grūti pieejami, tāpēc jebkāda palīdzības sniegšana no sauszemes var būt ierobežota. Ņem to vērā, plānojot maršrutu.
1. Hoidke väärtuslikke esemeid veekindlas kotis! 2. Peale teid peab jõgi jääma puhtamaks – võtke prügi endaga kaasa, ärge jätke seda puhkealadele! 3. Võtke ühendust paadi operaatoriga ning uurige, kas lõigul on piisavalt vett! 4. Kaldad on paljudes kohtades asustamata ning raskesti ligipääsetavad, seetõttu on igasugune abi osutamine kalda pealt piiratud. Arvestage sellega retke planeerimisel.
18 LV / Ogresmuižas stārķu kolonija 450 m Viena no lielākajām balto stārķu ligzdoša nas vietām Latvijā. EE / Ogresmuiža toonekurgede koloonia Üks suuremaid valge toonekure pesitsemisalasid Lätis.
150 m 19 LV / Ogres pilskalns +371 29212990 Pilskalns ierīkots dabiski labi aizsargātā vietā, kādreiz to no trim pusēm apņēmusi upe. Dienvidrietumu un ziemeļaustrumu pusē nogāžu augstums sasniedz 15 m. Pilskalna plakums nedaudz ieslīps, iegarens, tā izmēri 60 x 10–20 m. Pilskalnā konstatēts vairāk nekā metru biezs, melns kultūrslānis. Pēc iegūtajiem savrupatradumiem secināts, ka pilskalns apdzīvots vēlajā dzelzs laikmetā (800.– 1200. g.). EE / Ogre lossimägi. Lossimägi asub looduse poolt hästi kaitstud kohas, mäge ümbritses kunagi kolmelt kaldalt jõgi. Edela ja kirde suunas on järsaku mäekõrgus kuni 15 meetrit. Künka platoo on väikse kallakuga ja piklik, selle mõõtmed on 60 x 10–20 m.
Künka pealt on avastatud enam kui meetri paksune must kultuurikiht. Kogutud väljakaevete alusel on järeldatud, et mägi asustati rauaajal (800–1200). 20 LV / Pirts Ogrēni +371 65029140, 26136981 gailitevalentina@inbox.lv EE / Saun OGRENI
50 m
21 LV / Ģērķu Dieva (Upuru) 240 m kalns Dieva kalns ir zīmīgs, reljefā labi nodalīts, ieapaļš, kukuļveidīgs, A–R virzienā orientēts, ap 20 m garš un 3 m augsts labi ieraugāms izcēlums, kas apaudzis ar lieliem lapu kokiem – ozoliem un liepām. Par kalnu kā seno svētvietu liecina tā nosaukumi un jau kopš 19. gs. beigām pierakstītā folklora par ozolu, pie kura baroti dieviņi, un par dieviņu atriebību pēc necienīgas uzvedības. Pēc citiem nostāstiem, zviedru zaldāti Dievu kalnu sametuši kara laikā ar cepurēm, kalniņā apglabāta zviedru manta un ieroči, te apglabāti arī cilvēki.
EE / Ģērķi Jumalamägi (Ohvrimägi) Jumalamägi on märkimisväärne tugevalt reljeefne eraldatud ümar ida-lõuna suunas kõrguv 20 m pikk, u 3 m kõrge hästi märgatav kaljurahn, mis on kaetud suurte lehtpuudega – tammede ja pärnadega. Kalju iidse pühapaiga staatuse kohta viitavad selle nimetus ning 19. sad lõpus kirjutatud rahvajutud, mis räägivad tammest, mille juurde viidi jumalatele süüa ning Jumala kättemaksust halva käitumise eest. Teiste juttude järgi vedasid mäe mütsidega kokku rootsi sõdurid, mäe sisse on peidetud rootslaste vara ja relvad, ning siia on maetud inimesi.
24 LV / Rata krusts un krustakmens 190 m Vienā pusē iekalts krusts, bet pārtraukts, otrā pusē aplis, citas zīmes. Vietējo iedzī votāju vidū krustakmens tiek uzskatīts par vecāko un galveno kapsētā. EE / Rata rist ja ristikivi Ühele poole on nikerdatud rist, mille tegemine on pooleli jäänud, teisel pool aga ring ja teised sümbolid. Kohalikud elanikud peavad ristikivi vanimaks ja olulisemaks kalmistul.
130 m 22 LV / Dullā Daukas birzs Pie pagasta robežas starp Zvaniņu un Gnēžu mājām, Ogres upes senkrastā, ozolu un bērzu birzī ir akmens ar iekaltu ierakstu “Dullais Dauka”. EE / Dullais Dauka salu Valla piiri peal Zvaniņi ja Gnēži majade vahel Ogre jõelookel on lepa- ja kasesalu, kus on suur kivi, millele on graveeritud kirje Dullais Dauka.
25
23 LV / Meņģeles muiža EE / Meņģele mõis
F LV / Meņģeles tilts EE / Meņģele sild
Forsteri
29 LV / Zemnieku saimniecība Saliņas 60 m +371 29474508 EE / Külalistemaja Saliņas
20 m 30 LV / Jāņozols Apkārtmērs – 5,4 m. EE / Jaanitamm. Ümbermõõt – 5,4 m
80 m
+371 29215797, kempings.forsteri.lv Krasti
60 m
+371 65055670, 29426836 www.zskrasti.lv
240 m
G LV / Lēdmanes tilts EE / Lēdmane sild
26
100 m 28 LV / Akotu ozols Apkārtmērs – 7,5 m. EE / Akoti tamm. Ümbermõõt – 7,5 m.
27 LV / Dzērves avots EE / Dzerve allikas
20 m
H LV / Glāžšķūņa tilts EE / Glāžšķūnis sild
31 LV / Sietiņu Velna 200 m akmens Stipri sadēdējušā un saplai sājušā ak mens garums 5,8 m, lielākais platums 5,2 m, augstums 1,7 m, apkārtmērs 17,5 m, virszemes tilpums ap 15 m². Akmenim (metamorfizēts biotīta ragmāņa granīts
ar laukšpata dzīslu) ir neregulāra forma un neviendabīgs sastāvs, tas ir slāņains ar izlūzumiem, nedaudz pāraudzis ar sūnu. Akmens nedaudz ieslīpajā virspusē ir lēzens iedobums (ap 1 x 1,4 m) vai drī zāk izlūzums, kurā var sakrāties apmēram pusspainis ūdens. Par akmeni fiksēta mito loģiskā teika, ka to nesis Velns, lai aizspros totu Ogri, bet dziedājis gailis un Velns ak meni nometis. EE / Sietiņi Kuradikivi. Tugevasti pragunenud ja murenenud kivi pikkus on 5.8 m, suurim laius 5.2 m, kõrgus 1.7 m, ümbermõõt 17.5 m, maapealne ruumala u 15 m². Kivil on ebatavaline kuju ning ebatavaline koostis, see on kihiline ja praguline, pealt natukene sammaldunud. Kivi kerge kallakuga pealispinnale on tekkinud võike süvend (u 1 x 1,4 m) või pigem pragu, kuhu võib koguneda kuni pool ämbri täit vett. Mütoloogi kohaselt vedas kivi kohale Kurat, kes tahtis sellega Ogrele tammi ette ehitada, kui kukk oli kirema hakanud ning Kurat viskas kivi maha.
svītas nogulumiem esošie Katlešu svītas raibkrāsainie māli un aleirolīti. Ogres svītas nogulumu lejasdaļā ieguļ slīpslāņoti, glaukonītu saturoši smilš akmeņi ar vēlā Frānas stāva fosilo zivju atliekām. Smilšakmeņi un tiem uzgulo šās raibkrāsainu mālu slāņkopas veido 11 m biezu Ogres svītas Lielvārdes ridu (slāni). Virs tā atrodas 18,5 m bieza Rem bates rida, kam raksturīga neviendabīgu smilšakmeņu mija ar raibkrāsaino aleiro lītu, mālu, dolomītmerģeļu slāņkopām. Atsegumos ir arī 3,2 m gara ala. Atsegumu lejasdaļā – milzu klintsbluķi. Centrālajā daļā – augstāk no upes – pamests karjers. EE / Kalnrēžu kalju. Ülemdevoni Ogre settekivi stratotüüp. Paljandi alumises osas on – hiiglaslikud kivilahmakad. Keskmises osa – jõest kõrgemal – maha jäetud karjäär.
32 LV / Kalnrēžu klintis Augšdevona Ogres svītas strato tips. Nedaudz atsedzas arī zem Ogres
+371 29242603 juris_veliks@inbox.lv
MARŠRUTI UN PIEEJAS PUNKTI UPEI / Veeturismi marsruudid ja jõele juurdepääs
Ogre 4 Ogres aizsprosts
Kārļu Glāžšķūņa Lēdmanes tilts/ HES 23 km tilts/sild (P8) 16 sild (V972)
47 km
Meņģeles tilts/ 22 km sild (V964)
Vecogres 5 Kalnadalbu 16 Ērgļi HES brasls
Upes kritums / Jõe langus 0 J I
2,2 m/km
H
G
F
E
D
C
15 km Trijupes B
19 km
Cirsti A
30 km
Sivēntiņa ezers MVJL 200 m 100 m
33
Indrāni
20 m
34
Sprīdīši
400 m
20
+371 26516558, artis@eko.lv
35 LV / Jāņa Zviedra keramikas darbnīca 80 m +371 26709556, 26146806 erickins10@tvnet.lv EE / Jānis Zviedrs keraamika töökoda 36 LV / Ogres dolomītu krauja Krauja sasniedz 4 m augstumu un no ģeo loģiskā viedokļa ir unikāls dabas objekts ar paleontoloģisku nozīmi, jo tajā konstatē tas dažādu seno jūras bezmugurkaulnieku un fosilo zivju atliekas. EE / Ogre dolomiitkaljurahn Kaljurahn on kuni 4 m kõrge ning geoloogilise tähtsusega unikaalne looduseobjekt paleontoloogilise tähtsusega, kuna sealt on leitud iidseid selgroogsete mereasukate jäänuseid ning kalade fossiile.
16
I LV / Ogres aizsprosts EE / Ogres aizsprosts J Ogre