JALUTUSKÄIGUD TARTUS: AJALUGU / SÜDALINN by Visit Tartu

AJALUGU

JALUTUSKÄIGUD TARTUS SÜDALINN

Tartu on samal ajal noor ja vana linn. Seejuures ei ole Tartu üks vanimaid linnu mitte ainult Eestis, vaid ka Baltimaades. Siin leidub põnevaid kohti ja hooneid ning mälestusmärke eri ajastutest. Jalutuskäik südalinnas laiendab jalutaja silmaringi ja tutvustab seda keskkonda, mida tartlased peavad õiguse ja uhkusega oma kodulinna südameks. Praeguseni heljub siin nii äratuntav ja samas nii sõnulseletamatu Tartu vaim… Ajalooline marsruut on koostatud ajaloohuvilistele jalutajatele ja tutvustab vaatamisväärsusi ja hooneid ajaloolises perspektiivis. Ajalugu ei sisalda üksnes sõdu ega militaarseid monumente, vaid ka teadust ja kultuuri, ehituskunsti ja botaanikat. Seetõttu võime julgelt väita, et kui veetilgas peegeldub meri, siis Tartu ajaloos peegeldub kogu Eesti ajalugu. Avatud meelt ja rõõmsat uudistamist!

Tartu Linnavalitsus 2017, www.tartu.ee Tekst: L. Kängsepp, Artwerk Keeletoimetaja: M. Sedrik Fotod: A. Andresen, A. Haas, K. Ilves, O. Kuusk, L. Laurikainen, H. Leis, M. Lokk, J. Nilson, Oop, V. Parhomenko, J. Sokk, M. Toom, R. Toom, J. Voolaid, Artwerk: O. Helm, K. Kutsar, A. Pluum, L. Vuks, www.visitestonia.com, www.visittartu.com, Tartu Linnavalitsuse arhiiv, et.wikipedia.org Kujundus: Artwerk

1 2

JALUTUSKÄIK TARTU SÜDALINNAS Algus ja lõpp: Raekoja plats. 1,5 tundi 4,1 km

5400

Raekoja plats – Rüütli tn – Jaani kirik – Ülikooli tn – Küüni tn – Kalevi tn – Lille tn – Soola tn – Soola-Turu ristist üle tänava – Sadama tn (AHHAA teaduskeskus) – avaturg – turuhoone – promenaad Emajõe ääres – Kaarsild.

1. Raekoda (Raekoja plats 1a) Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus – raekoda. Praegune, 1780. aastatel valminud hoone on samal kohal juba kolmas. Raekoja esimesel korrusel olid vangla ja vaekoda, ülemistel korrustel raad. Tänini töötavad raekojas linnavolikogu ja linnavalitsus ning ka infokeskus. Iga päev kell 9, 12, 15, 18 ja 21 kõlab raekoja tornis kellamäng 34 kellaga, mis on valmistatud Saksamaal ja Hollandis. 2. Suudlevate tudengite skulptuur

1951. aastal ehitati raekoja ette populaarseks kohtumispaigaks saanud purskkaev, mida pärast ümberehitust ehib 1998. aastast skulptuur „Suudlevad tudengid“ (autorid M. Karmin ja T. Trummal). Iga aasta 30. aprillil, poole kuue aegu õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja. Tartu on linn, kus viiendik elanikkonnast koosneb üliõpilastest, mis loob siia maagilise, noore ja eesmärgikindla õhustiku.

3. Viltune maja (Raekoja plats 18)

Viltune maja, mida rahvasuus hüütakse Tartu Pisa torniks, ehitati keskaegse linnamüüri äärde 1793. aastal. Maja jõepoolne külg toetub vanale linnamüürile, teine aga vaiadest alusele.

Sellest on tingitud maja viltuvajumine. Hoonet nimetatakse ka Barclay majaks, kuna selles majas on elanud vürstinna Barclay. Hiljem asus hoones apteek, kus 20. sajandi alguses töötas apteekrina kirjanik O. Luts. Majas on praegu Tartu Kunstimuuseum.

4. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum (Rüütli 15)

Baltimaade suurimas spordimuuseumis on suurepärane kogu Eesti kehakultuuriga seotud esemeid.

5. Jaani kirik (Jaani 5)

Samal kohal on kirik asunud arvatavasti hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, esialgu on ehitis olnud puidust. Praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Jaani kirikut võib pidada keskaegse Euroopa kõige rikkalikuma terrakotadekooriga ehitiseks! Viimases sõjas sai kirik tugevalt kannatada, taastamistööd lõpetati 2005. aastal.

6. Jaan Tõnissoni monument

Monument on püstitatud Eesti kunagise riigivanema, peaministri ning Postimehe väljaandja ja peatoimetaja J. Tõnissoni mälestuseks ning asub endise Postimehe toimetuse vastas Tõnissoni platsil. Monument avati aastal 2001, autorid on skulptor M. Karmin ja arhitekt T. Trummal.

7. Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18)

Tartu Ülikooli peahoone ehitati J. W. Krause projekti järgi ja õnnistati sisse 1809. aastal. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi. Tänu väga

heale akustikale korraldatakse aulas sageli kontserte ja tänu ruumikusele ka konverentse. Peahoone pööningul asub ajalooline kartser ja esimesel korrusel ülikooli kunstimuuseum.

8. Von Bocki maja (Ülikooli 16)

Ülikooli taasavamise järel andis ooberst M. J. von Bock oma maja alumise korruse viieks aastaks ülikoolile tasuta kasutada. Hiljem ostis Tartu ülikool hoone ära. Lühemat või pikemat aega on siin olnud ka Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu, kliinik ja veterinaariakool. Nõukogude ajal oli hoone nn punaste kateedrite käsutuses ja sai endale hüüdnimeks Marksu maja. Maja raekojapoolsele otsaseinale maaliti 2007. aastal ülikooli peahoonet kujutav seinamaal, L. Höflingeri 1860. aastal valminud gravüüri täpne koopia. Jakobi tänava poolsel otsaseinal on A. Madissoni fotonäitus ülikooli õppejõududest.

9. Pirogovi plats

Pirogovi plats on traditsiooniline Tartu tudengite kohtumis- ja ajaveetmiskoht. N. Pirogovi kohta loe ajaloolise Tartu osas nr 24.

10. Barclay plats ja monument

Keskpargi vastas kulgeb väike promenaad, mille äärde püstitati 1849. aastal monument feldmarssal M. A. Barclay de Tollyle (1761‒1818). See baltisaksa juurtega ja perekondlikult ka Tartuga seotud Vene väejuht oli Venemaa sõjaminister ning juhtis aastal 1814 Pariisi vallutamist.

11. Skulptuur „Isa ja poeg“

Ü. Õuna skulptuur Tartus Küüni tänaval sümboliseerib eri põlv-

kondade suhet, kus lapsed üha vanematest üle kasvavad. Tartust pärit Õun modelleeris „Isa ja poja“ 1977. aastal. Autor on kujutanud ennast ja oma imikueas poega Kristjanit. Skulptuur avati lastekaitsepäeval 1. juunil 2004.

12. Teater Vanemuine (Vanemuise 6) 1865. aastal asutati J. V. Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. Seltsi 5. aastapäeval kanti ette L. Koidula näidend „Saaremaa onupoeg“, seda peetakse Vanemuise teatri ja eesti rahvusliku teatri alguseks. Siinsesse asukohta kolis teater 1906. aastal. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. Praegune teatrihoone avati 1967. aastal II maailmasõjas hävinud teatrimaja asemel.

13. Tartu loodusmaja (Lille 10) Tartu loodusmaja koos avara pargiga on killuke loodust otse Tartu linnasüdames, mis pakub rahulikku hingamist, põnevat ja harivat ajaveetmist nii lastele kui ka täiskasvanutele. 14. Teaduskeskus AHHAA (Sadama 1) Baltimaade suurim ja moodsaim teaduskeskus pakub võimalust tutvuda mänguliselt teaduse ja tehnoloogiaga, ise katsetada ja avastada.

15. Tartu avaturg (Soola 10) Turul Tartu kesklinnas Soola tänava otsas Emajõe kaldal kaubeldakse eelkõige toiduainetega, vähemal määral tööstuskaupadega. 16. Tartu turuhoone ja „Pronkssiga”

Tartu turuhoone valmis detsembris 1937 ja jäi pikaks ajaks Eesti kõige esinduslikumaks turuhooneks. Eeskujuks oli olnud Liepāja turuhoone. 2008. aastal paigaldati turuhoone ette turu 70. aastapäeva puhul M. Karmini skulptuur „Pronkssiga”, mille alusel on I. Hirve luuletus ja sea tükeldamise skeem. Siga sümboliseerib rikkust ja kauplemist.

17. Veemõõdutorn

Emajõe kaldapealne veemõõdutorn-infotabloo avati aastal 2010. Tabloo näitab reaalajas õhu- ja veetemperatuuri ning veetaset Emajões. Andmed uuenevad iga kümne minuti järel.

18. Kaarsild

Kaarsild on jalakäijatele mõeldud sild kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel. Sild on ehitatud aastatel 1957‒1959 endise Kivisilla kohale, selle kaldasammaste vundamentidele, renoveeritud aastal 2017. Kuni silla valmimiseni vedas inimesi 1950. aastail regulaarselt üle jõe pikk sõudepaat (paarkümmend meetrit sillakohast ülesvoolu).

AJALOOLINE TARTU Algus ja lõpp: Raekoja plats. 1,5 tundi 4 km 5250 Raekoda – Raekoja plats – Küüni tn – Barclay plats – Vallikraavi tn – Vallikraavi tn (kunagine võõrastemaja ja kliinikumihoone, korporatsiooni Estonia ajalooline maja) – treppidest Toomemäele – Lossi tn-st alla Ülikooli tn-le – Pirogovi plats – von Bocki maja – ülikooli peahoone – Jaani kvartal (Lutsu teatrimaja, mänguasjamuuseum, Antoniuse õu, Jaani kirik, ülikooli rootsiaegne peahoone, linnakodaniku muuseum) – Lai tn (aadlielamud, botaanikaaed) – Uus Teater – Tartu linnamüür – Magasini tn – Uspenski kirik – Rüütli tn – Raekoja plats – Kaarsild ja Kivisilla makett.

1. Raekoja plats

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud Raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendas Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. Tänapäeval on Raekoja plats klassitsistliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak, kus asub purskkaev „Suudlevate tudengite“ skulptuuriga.

1 2

2. Raekoda (Raekoja plats 1a) Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus – raekoda. Praegune 1780. aastatel valminud hoone on samal kohal juba kolmas. Raekoja esimesel korrusel olid vangla ja vaekoda, ülemistel korrustel raad. Tänini töötavad raekojas linnavolikogu ja linnavalitsus ning ka infokeskus. Iga päev kell 9, 12, 15, 18 ja 21 kõlab raekoja tornis kellamäng 34 kellaga, mis on valmistatud Saksamaal ja Hollandis. 3. Küüni tänav

Küüni tänav on üks käidavamaid tänavaid Tartus. Ajalooliselt on see olnud kaubandustänav, 1821. aastast II maailmasõjani asus siin kaubahoov, tänapäeval on selle koha peal Kaubahoovi park ehk Keskpark. Küüni tänaval asuvad Tartu kaubamaja (valmis 2005), Kesklinna Keskus (1989) ja kunagise hotelli London kohale rajatud GMP Plaza. 2004. aasta lastekaitsepäeval paigaldati tänavale Ü. Õuna skulptuur „Isa ja poeg“ (aastast 1977). Küüni nime (Kühnstraße) kandis tänav 1550-1936. Keskaegne nimi taastati 1989. aastal.

4. Barclay plats ja monument

5. Kunagine võõrastemaja ja kliinikumihoone

(Vallikraavi 10) Praegu sellel aadressil asuv hoone ehitati 19. sajandi lõpus. Siin oli kirurgiline erakliinik, kus suri 1919. aastal Eesti Vaba-

5 4

dussõja kangelane J. Kuperjanov. Hiljem asus hoones võõrastemaja Grand Hotell, pärast sõda Toome hotell ja seejärel Tartu ülikooli kliinikumi üks korpus.

6. Korporatsiooni Estonia ajalooline maja

(Vallikraavi 9) Maja on ehitatud 1860. aastate lõpul ja siin on tegutsenud mh ka korporatsioon Estonia, üks vanimaid üliõpilasorganisatsioone Tartus. Praegu asub majas kirjastus.

7. Toomemägi

Toomemäel asus varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu ja hiljem koos piiskopilinnuse ja toomkirikuga keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Piiskopilinnus hävitati Põhjasõja ajal. Peale Põhjasõda tasandati Rootsi ajal rajatud bastionid. 19. sajandi alguses läks Toomemägi ülikooli valdusse ning siia rajati park ja ülikooli hooned.

8. Friedrich Georg Wilhelm Struve monument

Fr. G. W. Struve, tuntud astronoom ja geodeet (1793‒1864), oli esimene tähetorni direktor. Ta alustas siinse observatooriumi varustamist oma aja parimate vaatlusriistadega. Vaatlused tollal maailma suurima läätsteleskoobi, 1824. aastal Tartusse toodud Frauenhoferi refraktoriga tegid maailmakuulsaks nii Tartu tähetorni kui ka teadlase enda. Struve mälestusmärk on oma ajastu vaimust kantud abstraktne teos, mis kajastab inimmõtte pürgimist kosmosesse.

9. Tartu tähetorn (Lossi 40)

19. sajandi alguses ehitatud tähetorn oli omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi. Siin on tegeldud ka geodeesia, seismoloogia, aja mõõtmise, teoreetilise ja eksperimentaalfüüsikaga. Tähetorni direktorite Fr. G. W. Struve ja C. F. Tenneri juhtimisel Põhja-Norrast Musta mereni mõõdetud meridiaanikaart teatakse tänapäeval kui Struve geodeetilist kaart. 2005. aastal kanti see geodeesia ja kartograafia arengus suurt tähtsust omanud kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja. Üks olulisemaid punkte Struve kaarel on ka seesama Tartu tähetorn, praegu Tartu Ülikooli muuseumi filiaal.

10. Muinaslinnuse ja piiskopilossi asukoht

Praeguse tähetorni kohal ja selle ümbruses asus eestlaste varaseim linnus, Tarbatu, mille vallutasid ristisõdijad 13. sajandil. 1234. aastaks oli muinaslinnuse kohale rajatud kivist piiskopilinnus, mis koosnes pealinnusest ja eeslinnusest. See hävis Põhjasõjas 1708. aastal. 18. sajandi teisel poolel rekonstrueerisid venelased linnusemäe põhjapoolse nõlva muldkindlustuseks.

11. Vana anatoomikum (Lossi 38) Vana anatoomikum on üks esimesi taasavatud ülikooli hooneid, ehitatud ülikooli arhitekti W. J. Krause projekti järgi aastatel 1803‒1805. Selles majas töötasid silmapaistev anatoom A. Rauber, farmakoloog R. Buchheim, füsioloog F. Bidder ja kirurg N. Burdenko.

12. Friedrich Robert Faehlmanni mälestusmärk

Fr. R. Faehlmann (1798‒1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Ta oli ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Mälestussammas avati 1930. aastal, selle autor on V. Mellik.

13. Kuradisild

Kuradisild ehitati Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubeliks 1913. aastal ja pühendati keiser Aleksander I mälestusele. Sild on üks väheseid säilinud 20. sajandi alguse betoonsildu. Kuradisilla nimi võib pärineda vastandusest läheduses asuvale heledamale Inglisillale. Samuti on kirjanduses välja pakutud variant, et põhjuseks võis olla sillaehituse juhataja, arstiteaduse professori ja kirurgi W. Z. von Manteuffeli nimi (saksa keeles on Teufel kurat).

14. Riigikohtu hoone (Lossi 17) 1778. aastal ehitati Toomemäele sõjaväelaste kasarm-haigla, mis ongi praeguse Riigikohtu hoone eelkäijaks. Ülikool sai lagunenud müüristikuga kasarmu endale 1805. aastal. Pärast ehitustöid hakati hoonet kasutama nn kliinilise instituudina, mis koosnes meditsiini-, kirurgia- ja sünnitusabi kliinikust. Aastail 1845‒1847 ehitati kliinik taas ümber ja sai praeguseni säilinud kuju. Alates 1995. aastast asub hoones Riigikohus.

15. Johan Skytte mälestusmärk

J. Skytte oli Rootsi riigiametnik ning Rootsi kuninga Gustav II Adolfi õpetaja ja nõunik. Ta oli Tartu ülikooli rajamise idee algataja ja esimene kantsler. Ülikooli avaaktusel pidas ta Liivimaa kindralkuberneri ja ülikooli kantslerina kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. See oli kogu Euroopas erakordne mõte. J. Skytte mälestusmärk avati aastal 2007 Tartu Ülikooli 375. aastapäeva puhul Rootsi kuninganna Silvia osavõtul.

16. Toomkiriku varemed ja Tartu Ülikooli muuseum Toomkiriku ehitust alustati 13. sajandil. See oli keskaja lõpus kogu vana Liivimaa üks suuremaid sakraalehitisi. Reformatsiooni käigus ja Liivi sõjas kirik purustati. 1624. aasta tulekahju

tegi viimase hävitustöö. Seoses ülikooli taasavamisega 1802. aastal rekonstrueeriti kiriku kooriosa ülikooli raamatukogu tarbeks, mis asus seal 1982. aastani. Praegu asub neis ruumides Tartu Ülikooli muuseumi valge saal. Saal on heade akustiliste omadustega ja hinnatud kontserdipaik.

17. Ohvrikivi

Muistsetel eestlastel oli kombeks ohverdamisega paluda jumalate soosingut. Kividel oli ka maagiline tervendav mõju. Eestis on umbes 400 ohvrikivi.

18. Johann Karl Simon Morgensterni mälestusmärk

J. K. S. Morgenstern (1770‒1852) oli Tartu ülikooli klassikalise filoloogia ja esteetika professor, ülikooli raamatukogu rajaja ja esimene direktor, ülikooli kunstimuuseumi asutaja. Tema isiklikku raamatukogu (umbes 11 500 köidet) säilitatakse ülikooli raamatukogus.

19. Karl Ernst von Baeri mälestusmärk

K. E. von Baer (1792‒1876) oli baltisaksa päritolu loodusteadlane, embrüoloogia rajaja, kes avastas imetajate munaraku. Ta oli Tartu ülikooli kasvandik, töötas Königsbergis ja Peterburis. Tema auks on nimetatud seitse geograafilist objekti maailmas.

20. Inglisild

1838. aastal valminud Inglisilla nimi tuleneb ilmselt nimetusest „inglise sild“, sest Toomemäe park on rajatud inglise stiilis. Silla Toomemäe-poolsel küljel on 1802. aastal taasavatud ülikooli esimese rektori G. Fr. Parroti bareljeef.

21. Lossi tänav

Praeguse Lossi tänava kohal oli tänav juba muinasaja lõpul, 11.‒12. sajandil sai see puitsillutise. Keskajal algselt Toomemäe järgi Doomi nime kandnud tänava ülemisest osast sai hiljem Schloßstraße ehk Lossi tänav, alumine ots kandis Schmidestraße ehk Sepa tänava nime.

22. Püssirohukelder

Otse Tartu Toomemäe nõlval asub Püssirohukelder, mis oli püssirohukeldrina kasutusel 19. sajandi alguseni, hiljem sai

keldri omanikuks ülikool. Kelder ehitati 1767. aastal kraavi, mis eraldas piiskopilossi eeslinnusest. Ehituseks kasutatud tellised saadi keskaegse Maarja kiriku varemetest ning piiskopilinnuse müüridest. 1827. aastal rentis ülikool keldri õlletööstur Schrammile. 19. sajandi lõpus kasutati keldrit ka maavärisemise ning magnetiliste nähtuste uurimiseks. Praegu asub siin õllerestoran, mis on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui maailma kõrgeima, 11-meetrise laega õllerestoran.

23. Pirogovi plats

Pirogovi plats on traditsiooniline Tartu tudengite kohtumis- ja ajaveetmiskoht.

24. Nikolai Pirogovi monument

N. Pirogov (1810‒1881) oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog. Ta õppis aastatel 1828‒1832 Tartu ülikooli professorite instituudis, kaitses siin doktoriväitekirja ja oli siin aastatel 1836‒1841 professor. Teda peetakse välikirurgia ja topograafilise anatoomia rajajaks. N. Pirogov oli üks esimesi arste Euroopas, kes kasutas narkoosiks eetrit, võttis kasutusele jäiga kipsmähise ja arendas jala amputeerimisel luuplastikat. Monument valmis 1952. aastal.

25. Von Bocki maja (Ülikooli 16) Ülikooli taasavamise järel andis ooberst M. J. von Bock oma maja alumise korruse viieks aastaks ülikoolile tasuta kasutada. Hiljem ostis Tartu ülikool hoone ära. Lühemat või pikemat aega on siin olnud ka Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu, kliinik ja veterinaariakool. Nõukogude ajal oli hoone nn punaste kateedrite käsutuses ja sai endale hüüdnimeks Marksu maja.

Maja raekojapoolsele otsaseinale maaliti 2007. aastal ülikooli peahoonet kujutav seinamaal, L. Höflingeri 1860. aastal valminud gravüüri täpne koopia. Jakobi tänava poolsel otsaseinal on A. Madissoni fotonäitus ülikooli õppejõududest.

26. Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) Tartu Ülikooli peahoone ehitati J. W. Krause projekti järgi ja õnnistati sisse 1809. aastal. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi. Tänu väga heale akustikale korraldatakse aulas sageli kontserte ja tänu ruumikusele ka konverentse. Peahoone pööningul asub ajalooline kartser ja esimesel korrusel ülikooli kunstimuuseum. 27. Gustav II Adolfi monument

Gustav II Adolf (1594‒1632) oli Rootsi kuningas ja väejuht. Veidi enne Lützeni lahingut, kus ta langes, kirjutas ta alla Tartu ülikooli asutamisürikule. Algne monument püstitati Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks. 1950. aastal hävitas monumendi nõukogude võim. Taastatud monumendi avasid 23. aprillil 1992 Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia. Juba aastal 1988 olid Tartu tudengid teinud peahoone taga asunud lilleplatsile lumest skulptuuri, mis sarnanes samas kohas 1950. aastani seisnud mälestusmärgiga.

28. Teatri Kodu (Lutsu 2)

Krundi esimesed puithoonete jäänused pärinevad hiljemalt 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste aseme-

le kivihooned, mida on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud. Praeguse kuju sai hoone 18. sajandi keskpaigas, kui kuulus Jaani kiriku pastorile. Märkimisväärsed on hoone barokkstiilis

30 26

29 28

portaal ja uks. Maja elas õnnelikult üle nii Tartu 1775. aasta suurtulekahju kui 20. sajandi sõjad. Praegu saab siin vaadata etendusi, teha teatrit, nautida teatrinukkude muuseumi. Keldriruumides on näha keskaegse elamu jäänused.

29. Tartu Mänguasjamuuseumi peahoone (Lutsu 8)

Muuseumi peahoone kuulub Tartu vanimate säilinud puitehitiste hulka. Esmalt olid siin Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Siin on tegutsenud ka Tartu kreiskool, kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. Algsest hoonest on praeguseni säilinud mantelkorsten, rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja puitkarniis. 1998. aastal sai maja mänguasjamuuseumi asupaigaks. Pärast renoveerimist asuvad siin muuseumi püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba.

30. Antoniuse Gild (Lutsu 3 ja 5) Jaani kvartalis Antoniuse õuel asub kunstnikke ja käsitöölisi ühendav Antoniuse Gild. Kolmes majas tegutsevad kunsti- ja käsitöökojad. Õuel toimuvad vabaõhuüritused, laadad, kontserdid ja on avatud kohvik. Esimest korda mainiti Püha Antoniuse gildi juba aastal 1449. Gildile kuulus ulatuslik maa-ala Väikese Gildi tänavast (praegune Munga tänav) Lutsu tänavani.

31. Jaani kirik (Jaani 5) Samal kohal on kirik asunud arvatavasti hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, esialgu on ehitis olnud puidust. Praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Jaani kirikut võib pidada keskaegse Euroopa kõige rikkalikuma terrakotadekooriga ehitiseks! Viimases sõjas sai kirik tugevalt kannatada, taastamistööd lõpetati 2005. aastal. 32. Ülikooli rootsiaegne peahoone (Jaani 8)

Sellel krundil asunud hoonet on mainitud juba 16. sajandil. 1640. aastal kolis krundil seisvasse kivimajja Academia Gustaviana. Peale selle üleviimist Pärnusse jäi maja komandandile ja läks Põhjasõja järel varemetena Vene kroonule. 1766. aastal taastati maja kohtuhoonena, hiljem lisandus vangla. Tänapäeval on hoone kasutusel elamuna. Müüritises on 19. sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi.

33. 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum

(Jaani 16) Muuseum paikneb 1740. aastatel valminud puidust elumajas, mis on Tartus säilinuist üks vanemaid. Külastaja leiab eest Tartu bürgeri ehk linnakodaniku kodu 1830. aastatel. Biidermeierajastule iseloomulikus stiilis on sisustatud elutuba, söögituba ning majaperemehe töö- ja magamistuba.

34. Lai tänav (aadlielamud, botaanikaaed) Juba 1547. aasta rae protokollis on tänava nimena mainitud Bredestraße’t (tõlkes Lai tänav). Laial tänaval asub mitu 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel ehitatud aadlielamut. Lai 32 kuulus pikka aega Raadi mõisa omanike Liphartide perele. 1921. aastal ostis kinnistu korporatsioon Vironia. 35. Tartu Ülikooli botaanikaaed (Lai 38)

Botaanikaaed rajati 1803. aastal. 3,1 hektari suurusel alal on

umbes 6000 erinevat taimeliiki. Palmihoone on Baltimaade kõrgeim kasvuhoone (22 m). Botaanikaaia territooriumil asus linnamüüri nurk koos kindlustorniga ja selles nurgas asus Novgorodi kaupmeeste linnaosa elamute, kalmistu ja kirikuga. Botaanikaaia tiik on osa linnamüüri piiranud vallikraavist, mis on ka praegu veega täidetud.

36. Uus Teater (Lai 37) Uus Teater asub Tartu Ülikooli endises võimlahoones botaanikaaia vastas. Võimlahoone on ehitatud 1892. aastal R. Guleke projekti järgi. Keskajal paiknes sellel kohal Pühavaimu kirik koos haiglaga. 37. Tartu linnamüüri varemed (Laia ja Vabaduse nurk) Säilinud on osa keskaegsest linnamüürist. Esialgu oli maakividest ehitatud linnamüüri pikkus ligikaudu 2 km, keskmine kõrgus 9 m ja läbimõõt 2 m. Linnamüüris oli 27 torni, millest 9 oli väravaga. Siinne müürilõik valmis arvatavasti 14. sajandi alguses. 38. Genialistide Klubi (Magasini 3 ja 5) Selles hoones on varem olnud mitu õppeasutust. Sõja järel asus siin ehitustehnikumi ühiselamu ja seejärel Kalevi suusabaas. Aastal 2008 kolis endisesse spordisaali Genialistide Klubi – populaarne „subkultuurimaja“, kus tehakse eksperimentaalse kallakuga muusikat ja teatrit. 39. Uspenski kirik (Magasini 1)

Uspenski Maarja Taevamineku apostlik-õigeusu kirik asub kohas, kus paiknesid varem dominiiklaste klooster ja Maarja-Magdaleena kirik, mis hävisid pildirüüste käigus. 1753. aastal püstitati varemete asemele puidust Uspenski kirik, mis põles 1775. aasta linna suurtulekahjus. 1783. aastal ehitati uus, kivikirik. Kiriku põhiplaan oli algselt Kreeka risti kujuline.

40. Rüütli tänav

Tänav algab Raekoja platsilt ja lõpeb Laial tänaval ning on umbes 380 m pikk. Praeguse sirge joone sai tänav pärast 1775. aasta tulekahju. Tänavat on nimetatud ka Peatänavaks ja Suureks tänavaks, mis viitab selle kesksele rollile. Praegu on Rüütli tänaval rohkelt pubisid ja kohvikuid ning põhiline õhtune melu ongi koondunud just sellele tänavale.

41. Hotell London (Rüütli 9 / Küütri 10/12)

Maja ajalugu ulatub 16. sajandi teise poolde. Hoones on tegutsenud nii tütarlastekool kui ka õllevabrik, 1933‒1940 asus siin

legendaarne Ko-Ko-Ko (Kolme Koopa Kohvik) ja 1975‒1997 ülipopulaarne õllerestoran Humal, mida on mälestustes ja ilukirjanduses maininud või kirjeldanud paljud tuntud kultuuritegelased. Hotell London avati majas 2002. aastal. Samanimeline hotell tegutses Tartus ka enne II maailmasõda Kauba tänaval.

42. Viltune maja (Raekoja plats 18) Viltune maja, mida rahvasuus hüütakse Tartu Pisa torniks, ehitati keskaegse linnamüüri äärde 1793. a. Maja jõepoolne külg toetub vanale linnamüürile, teine aga vaiadest alusele. Sellest on tingitud maja viltuvajumine. Hoonet nimetatakse ka Barclay

majaks, kuna selles majas on elanud vürstinna Barclay. Hiljem asus hoones apteek, kus 20. sajandi alguses töötas apteekrina kirjanik O. Luts. Majas on praegu Tartu Kunstimuuseum.

43. Kaarsild

44. Kivisilla makett

Kunagise Kivisilla pronksist makett, skulptuur Kaarsilla juures paigaldati sellele kohale Kivisilla fondi eestvedamisel. Tartu Kivisild oli pikka aega ainus kivist sild Baltimaades. Sild otsustati ehitada pärast 1775. aasta tulekahju Liivimaa kindralkuberneri G. Browne’i algatusel ja keisrinna Katariina II rahastamisel. Ehitamise ajal täideti Emajõe põhjapoolne kõrvalharu, Holmi saar liideti Emajõe põhjakaldaga. Sild hävis II maailmasõjas.

TARTU KÜLASTUSKESKUS Raekoda, +372 744 2111 info@visittartu.com www.visittartu.com