AVASTAMIST VÄÄRT TARTU JA TARTUMAA
www.visittartu.com
Heade mõtetega heasse linna!
Kui nüüd minu käest küsida, mis on see minu jaoks üks ja ainus sõna või lause, millega võiks Tartut ehtida, siis võimalik, et see mahuks sõnasse „vaim“ ja üldse mitte ainult „Tartu vaim“, mida ongi hakatud liialt ülekohtuselt ära kasutama. Vaimu all pean silmas seda unikaalset ja vaid Tartule omast ideede, helide, värvide, tegude ja vaimustuse segupundart, mis elab Tartus aastaaegadest sõltumatult ning näitab ennast ka kõige ootamatumates kohtades, olukordades, küll jões ja küll sildadel, küll parkides ja küll majaseintel, pisikestes kohvikutes ja salahoovides. Tartut on sageli nimetatud ka vabalinnaks. Linnaks, mida läbivad nii ideed kui ka inimesed, kes siin pikemalt või lühemalt oma elu elavad. Aastaringselt elab Tartus enam kui viiekohaline arv üliõpilasi, kes toovad siia erinevatest Eesti ja maailmanurkadest oma kodukoha ideid ja koloriite – seepärast Tartu muutubki kogu aeg ning linn ei muutu kunagi äravahetamiseni sarnaseks eelmise aasta või aastaajaga.
Aga see on vaid üks pool Tartust, sest Tartus tõepoolest ka sünnib palju sellist, mis on selle linna oma ja mida siit mitte keegi viia ei saa (kui siis ainult heade emotsioonide näol) – need on rohked Tartu festivalid, laulupeod ja laulupäevad, rohked põnevad muuseumid ja galeriid, kontserdid ja vabaõhuüritused, suvekohvikud ja rikkalikud sportimisevõimalused. Suviti on raske leida nädalavahetust, mil Tartus ei toimuks mõnd suurt festivali või vabaõhuüritust. Mitmed festivalid on toimunud ka koostöös, et Tartusse sõbralikult ära mahtuda. Tartu elab ja pakub häid emotsioone. Head sõbrad, öelge, mis on see üks ja kõige olulisem põhjus, mida te Tartus näete ja hindate? Millise hea mõttega te siia tulete ja millisega lähete? Usun, et head Tartu mõtted saavad teie pärisosaks ning need kanduvad ka teie lähedastele – ikka selleks, et olla hoitud ja kantud Tartu vaimust. Tere tulemast heade mõtete linna Tartusse!
Urmas Klaas Tartu linnapea
Arheoloogide sõnul asusid inimesed praeguse Tartumaa territooriumile elama vähemalt 5000 aastat tagasi. Meie ajaarvamise alguses sai siinsete asukate peamiseks elatusallikaks põlluharimine, mille raames tihenesid sidemed naaberhõimude ja -rahvastega. Nüüdisaegne Tartu maakond asub Ida- ja Lõuna-Eesti piiril Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel. Tartu, suuruselt teine linn Eestis on väravaks Lõuna-Eesti regiooni. Tänu Hansa Liidule sai Tartust tähtis kaubanduskeskus ning 19. sajandi teisel poolel rajatud raudteeühendus Tallinna, Riia ja Peterburiga andis võimaluse linna arenguks. Tartu on olnud oluline hansa-, teadus ja kultuurilinn läbi aegade. 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool on Tartust kujundanud hariduselu keskuse ja linna, mis kutsub külastajaid oma kihava kultuurielu, nooruslikkuse ja suursuguste arhitektuuriehitistega.
Tartu linn
Tartu maakond
Esmamainimine: 1030. aastal vanades Vene kroonikates Tartu on kandnud nimesid: Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev Pindala: 38,8 km2 Elanikke linnas: 97 097 Rahvuslik koosseis: eestlased 81,5%, venelased 14,4%, teised rahvused 4,1% Linna tunnuslause: Tartu - heade mõtete linn
Pindala: 2 993 km2 Elanikke: 151 377 Omavalitsusi: 22 Linnad: Elva, Kallaste, Tartu Pikim jõgi: Suur-Emajõgi (100 km), Tartut läbiv 10 km ulatuses Suurimad järved: Peipsi järv (3 555 km2), Võrtsjärv (270 km2) Suurim saar: Peipsi järvel paiknev Piirissaar (7,5 km2) Kõrgeim punkt: Ivaste Kaldemägi (190 m)
Statistika seisuga 01.01.2015
Olen ise väga sageli oma kolleegidelt ja sõpradelt küsinud: ütle üks ja kõige olulisem põhjus, mis tooks Tartusse turiste ja uusi linna-avastajaid!? Esmapilgul lihtne küsimus ja võiks arvata, et ka lihtne vastata, kuid teades ja tundes Tartut ja tartlasi, pean tõdema, et niipalju kui on vastajaid, nii palju on ka vastuseid. Üks toob esile mõnusaid söögikohti erinevatele maitsetele, teisele meeldib Emajõe elluärkamine, kolmas hindab Toomemäe rahu ja vaikust, neljas ei saa kuidagi mööda vaadata linna nooruslikkusest ja meie kõrgkoolidest ning viiendale (ja ta ei ole viimane arvaja) meeldib aastaringselt elav, lärmakas ja ideedest pungil Rüütli tänav.
Kuidas tulla Tartusse? BUSSIGA Igal täistunnil, hommikul alates kl 7st kuni õhtul kl 20ni väljub Tartu-Tallinn-Tartu marssruudil Täistunni Ekspress, kus on võimalik lugeda värskeid ajalehti, kasutada tasuta traadita internetti ning meelelahutuseks kuulata muusikat või vaadata filme. Kõik Täistunni Ekspressi bussid läbivad mõlemal suunal Tallinna lennujaama. Lisaks saab Tartusse kergesti ka teistest suurematest ja lähematest linnadest: Jõgevalt, Rakverest, Narvast, Põlvast, Räpinast, Võrust, Viljandist, Pärnust, Paidest jm. Informatsioon ja sõidugraafikud siseriiklike bussiliinide kohta: www.tpilet.ee. Lisaks on Tartul bussiühendus ka Riia ning Peterburiga. Informatsiooni rahvusvaheliste bussiliinide kohta leiate: www.eurolines.ee ja www.ecolines.ee. RONGIGA Iga päev on võimalik mitu korda päevas mugavalt ja kiirelt sõita rongiga Tartusse nii Tallinna kui Valga suunalt. Täpsema info sõidugraafikute kohta leiate: www.elron. ee. Tartust saab rongiga sõita ka Lätti, ümberistumisega Valgas. Täpsema info ja sõidugraafikud leiate www.pv.lv.
AUTOGA Autoga reisijatele on Tartu meeldiva sõidu kaugusel: Tallinnast (186 km), Pärnust (184 km) ja Narvast (179 km) on Tartusse umbes 2 tunni teekond. Autoreis on ideaalne võimalus tutvust teha ka teele jäävate Eesti vaatamisväärsustega (www.puhkaeestis.ee). Valga-Narva suunal liiklejad saavad enda reisi läbi Eesti planeerida Via Hanseatica reisiplaneerijaga (www.viahanseatica.info). Külalised, kes soovivad Tartut ja Tartumaad avastada kohapeal, saavad rentida endale auto või ka jalgratta. Rendiautode ja -rataste kohta saate rohkem infot Tartu Külastuskeskusest (info@visittartu.com, tel. 744 2111). LENNUKIGA Tartu lennujaam (www.tartu-airport.ee), millel on otseühendus Helsingiga, paikneb 11 km kaugusel Tartu linnast. Finnairi Helsingi-Tartu-Helsingi lendudele saab pileteid osta ainult lennufirma Finnairi kodulehelt ning reisibüroodest. Lisainfo www.finnair.com. Tartu lennujaamast viivad Teid kesklinna nii taksod kui ka AirportShuttle bussid (www.tartaline.ee).
3
Saa osa Tartu ajaloost ja kultuurist! Baltikumi vanima linnana pakub Tartu põnevaid vaatamisväärsusi igal sammul, kuid eriti just kesklinnas, mis kuulub riikliku muinsuskaitse alla. Siin leidub imelisi stiilinäiteid arhitektuuri erinevatest ajastutest – keskajast tänapäevase moodsa arhitektuurini. Lisaks sellele on Tartul olnud oluline roll eesti kultuuri ja rahvusteadvuse kujunemisel – siinsest ülikoolist võrsus esimene rahvuslik eliit, siin alustasid oma tegevust esimesed ajalehed ja kultuuriseltsid, sündis rahvusteater ning ühtlasi toimus ka esimene rahvuslik üldlaulupidu. Lisaks ülikoolile kannavad Tartu ajalugu ja kultuuri tänini edasi ka mitmed puitlinnaosad, ajaloolised ehitised ning erinevad Tartu muuseumid.
Tartu Ülikool (www.ut.ee), mis asutati 1632. aastal, on
Tartu kesklinnast võib leida linna jaoks olulise ehitise Jaani kiriku (www.jaanikirik.ee), mis on Põhja-Euroopa üks ainulaadsemaid näiteid keskaegsest sakraalehitisest. Kiriku kellatornist saate heita pilgu ajaloolisele Tartu vanalinnale ja Jaani kvartalile. Tartu on muuseumide linn - siin asub üle 20 erineva muuseumi. Tartu (www.linnamuuseum.tartu.ee) linnamuuseumis saate teha tutvust Tartu linna ajalooga, Eesti Rahva Muuseumis (www.erm.ee) aga Eesti kultuuri- ja ajalooga. Tartumaal asub ka kaks Eesti kirjanikele pühendatud muuseumi – Tartus tegutseb Oskar Lutsu majamuuseum ja Peipsimaal, Alatskivi vallas Juhan Liivi majamuuseum (www.muusa.ee). Tartust 3 km lõuna suunas Ülenurmel asub Eesti Põllumajandusmuuseum (www.epm.ee), kus tutvustatakse kõikidele huvilistele eestlaste maakultuuri, põllumajandustraditsioone ning -masinaid.
olnud üheks oluliseks kultuuri- ja rahvusteadvuse kujundajaks. Ülikooli praegune peahoone, mis valmis aastal 1809, on siiani Eesti uusklassitsistliku ehitusstiili pärliks.
võimalik tellida ka võõrkeelseid subtiitreid. Kontserdielamusi pakub aga teatri kõrval asuv Vanemuise kontserdimaja (www.concert.ee).
Olulist rolli Eesti kultuuri arengus ja edendamises mängib Vanemuise teater (www.vanemuine.ee). Vanemuise teater on Eestis ainus 5-žanriline teater, pakkudes nii muusika- kui balletietendusi, kuid ka oopereid ja operette. Paljude etenduste juurde on huvilistel
Tartu linna vapil on võti ja mõõk - need on linna kaitsepühakute Peetri ja Pauluse sümbolid. Tartus asuvad nii Peetri kirik kui ka vastrenoveeritud Pauluse kirik. Viimane neist on kuulsa Soome arhitekti E. Saarineni poolt projekteeritud juugendstiilis kivikirik.
Ajalooliselt põneva kultuurilise kooslusega saab tutvuda Peipsi järve rannikualadel, kus on 17. sajandist endale kodu leidnud vene vanausulised, kelle omanäoline kultuur ja traditsioon on piirkonna muutnud põnevaks sihtkohaks. Vanausuliste ajaloo ja traditsioonidega saab tutvust teha Kolkja (www.hot. ee/k/kolkjamuuseum/) ja Varnja (www.starover.ee/est/ museums/varnja.html). Rohkem infot Peipsiveere tegemiste ja võimaluste kohta saab ka Peipsimaa Külastuskeskusest (www.peipsimaa.ee) ning Sibulatee võrgustiku lehelt (www.sibulatee.ee).
Tartust 16 km kaugusel Veskiorus asub Eesti Lennundusmuuseum (www.lennundusmuuseum.ee), mis on
alguse saanud erakogust ja mille ekspositsioonipinnal saab näha ligi neljasadat kõrgkvaliteedilist lennukimudelit, kuid ka elusuuruses helikoptereid ja lennu-
4
keid. Aasta olulisim sündmus on suve hakul toimuvad lennunduspäevad, mis toovad muuseumisse kokku sadu lennundushuvilisi.
Lisaks vanausulistele on siinsetele aladel segunenud eesti talupoja- ja aadlisaksa kultuurid, millega tutvumiseks pakub suurepärast võimalust üheks Peipsimaa pärliks peetav ehitis - Alatskivi loss (www.alatskiviloss.ee), mis juba 19. sajandist saati avaldab muljet oma uusgooti stiiliga. Loss pakub elamusi läbi terve maja nii ekskursioonide, ise meisterdamise kui ka puhkusepakettide näol.
5
Tartu – heade ja nutikate mõtete linn! Ülikoolilinnal Tartul on läbi aegade olnud oluline koht maailmakaardil tänu mõjukale teadustegevusele. Tänaseks päevaks on Tartust kujunenud Eesti teaduskeskus, kus paikneb 12 kõrgkooli, milles omandab haridust enam kui 22 000 tudengit nii Eestist kui ka välismaalt. Tartu teadusajalooga 17. sajandist tänapäevani saab tutvuda väga mitmes paigas. Üheks märkimisväärseks näiteks on Tartu Ülikooli muuseumid, mis oma rikkalike kogudega pakuvad suurt avastamisrõõmu kõikidele huvilistele. Ajaloohuvilistel on võimalus tutvuda Baltimaade ühe esimese ja suurejoone-
lisema tellisgootika näite, endise Toomkirikuga, kus tänapäeval asub Tartu Ülikooli muuseum (www.muuseum.ut.ee). Lisaks ajaloole saavad väiksemad külastajad lõbusalt teadmisi omandada Hullu Teadlase kabinetis (www.hullteadlane.ut.ee) või proovida sõita ajaloolise liftiga. Kellel on aga huvi kosmoses toimuva vastu, siis teleskoobi abil saab taevakehi uurida, proovida kätt meteoorivaatlejana või planetaariumietenduse ajal tähistaevasse reisida praeguseks üle 200 aasta vanuses Tartu Tähetornis (www.tahetorn.ut.ee). Nuputamist nõudvaid tegevusi, atraktiivseid seiklusi ning kasulikku ajaviidet pakkuva Baltimaade moodsaima ja suurima kaasaegse teaduskeskuse AHHAA (www.ahhaa.ee) vahendusel jõuab teadus igas vanuses külastajani. Keskuses saab proovida füüsikaseaduste toimimist näiteks „käed-külge“ eksponaatide katsetamise, erinevates töötubades osalemise ning planetaariumi- ja teadusteatri etenduste külastamise vahendusel. AHHAA keskuses paikneb maailmas täiesti ainulaadne täissfääriline planetaarium, milles on võimalik korraga näha umbes 5 miljonit tähte!
Tartu Observatoorium (www.to.ee), tuntud
ka Tõravere Observatooriumi nime all, jääb Tartust 21 km lõuna suunas, Tartu-Valga maantee äärde. Seal asuvad astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad, kus saate tutvuda astronoomia erinevate harudega ning ka teaduspublikatsioonidega, näha ja katsuda raudmeteoriiti ja uurida päikesesüsteemi maketti. Külastuse soovitame aegsasti ette broneerida.
6
7
Puhka koos perega! Lastega reisijate jaoks on Tartu rahulik ja turvaline linn, mis pakub väikestele rohkesti tegevust ja mängurõõmu. Siin on arvukalt muuseume ja kohvikuid, mängutube ja -väljakuid, kuid aktiivsemad saavad end proovile panna ka mitmetes töötubades ja seiklusparkides! Tartu linnas tasub lastega peredel sammud seada Tartu Mänguasjamuuseumisse (www.mm.ee), mis pakub äratundmisrõõmu ka vanematele külalistele. Muuseumis on esitletud mänguasjad, millega lapsed on siinmail läbi aegade mänginud ning õuemajas asuvad Eesti filminukud. Aega saab huvitavalt veeta ka muuseumi mängu- ja meisterdamistoas. Mänguasjamuuseumi kõrval asub Teatri Kodu
(www.teatrikodu.ee), kus lapsed saavad vaadata etendusi ning ise nukuteatrit teha. Huvitavat tegevust lastele ja noortele võib leida ka Lianni Stuudiost (www.liannistuudio.ee) näiteks erinevate toidu, kaartide ja ehete valmistamise või lauamänguõhtute ja sünnipäevapidude näol. Põnevaid õppereise, koolitusi ja aktiivset tegevust looduses pakub Tartu Loodusmaja (www.teec.ee). Tahad ise valmistada märkmikku või rohkem teada trükikunstist? Siis soovitame külastada Kastani tänava Aparaaditehases asuvat Trüki- ja Paberimuuseumit (www.trykimuuseum.ee).
Aura Veekeskus (www.aurakeskus.ee) on hea või-
malus lõbutseda ja lõõgastuda veemõnusid nautides nii veepargis, ujulas kui ka tervisekeskuses! Laste jaoks on tõmbenumbriks 38-55 m pikkused liutorud, veekardinad, purskkaev, langev veejuga, mullivannid ja vastuvoolu ujumise võimalus. Pisematele külastajatele on olemas eraldi väikelaste bassein.
Eesti Põllumajandusmuuseum (www.epm.ee),
Tõeliselt raputavaid elamusi pakub Lõuna-Eesti suurimas kaubanduskeskuses Lõunakeskus asuv AHHAA 4D kino (www.ahhaa.ee) oma audiovisuaalselt ja dünaamiliselt täiuslike eriefektidega. Lõunakeskuses pakuvad rõõmu veel uisuväljak, laste mängudžungel, miniloomaaed, ning liuvälja kohal paiknev Lõunakeskuse seikluspark (www.tartuseikluspark.ee/lounakeskus). LõunaEesti suurim mängumaa Batuudikeskus UP (www.batuudikeskus.ee) pakub lisaks hüppeatraktsioonidele ka küllaldaselt teisi meelelahutusvõimalusi, nagu näiteks pallimeri, arvutimängud, spordisaal pallimängudeks, piljard ja palju muud põnevat.
8
mis asub Tartu piiril Ülenurme mõisas, saab tutvuda põllumajandusajaloo ja -kultuuriga, osaleda töötubades ning õppepäevadel. Lisaks toimuvad muuseumis kaasakiskuva meelelahutusprogrammiga kogupereüritused, kontserdid, rahvakalendri tähtpäevad ja tõuloomade võistlused. Muuseumis elavad loomad ja on võimalus ratsutada ponidel.
Tartust 21 km kaugusel Saadjärvel asub Jääaja Keskus (www.jaaaeg.ee), mis on omanäoline keskkonna-
haridus- ja külastuskeskus, kus populaarteaduslik jääaja mõtestamine on ühendatud meelelahutusega. Suvisel perioodil on Jääaja Keskuse juurest võimalik ette võtta giidide saatel ka loodusõppereise parvega maalilisele Saadjärvele (www.saadjarvejahtklubi.ee).
9
Tule naudi loodust linnas ja maal! Tartus võib kogeda midagi hämmastavat – aeg möödub siin teisiti kui mujal. Kiirustada pole vaja, sest kõik vaatamisväärsused on vaid mõnusa jalutustee kaugusel. Tartu muudab hubaseks ka selle rohelisus. Siin on mitmed pargid, Toomemägi, Emajõe kaldad, mis kõik kutsuvad teid lõõgastuma ja aega maha võtma! Kes aga soovib lõõgastuda linnast väljas, siis selleks puhuks leidub vaid lühikese autoteekonna kaugusel Tartust imekauneid järvi, mille kallastel piknikku pidada või telkida ning arvukalt matkasellidele sobivaid matka- ja loodusõpperadasid. Tartu linnas saavad loodushuvilised läbi põigata vastrenoveeritud Tartu Ülikooli loodusmuuseumist (www.natmuseum.ut.ee) ning 1803. aastal asutatud Tartu Ülikooli botaanikaaiast (www.botaanikaaed.ut.ee), mis on üks vanimaid ning ühtlasi ka Baltimaade suurima ja liigirikkama palmihoonega botaanikaaedu.
10
Lõbusõite Võrtsjärvel teevad pea aastaringselt kalepurjekas Paula (www.vortsjarv.ee), Emajõel ja Peipsi järvel viivad teid sõidule keskaegne lodi Jõmmu ja viikinglaev Turm (www.lodi.ee) ning tänapäevased Setoline laevad Alfa ja Hilara (www.setoline.ee) ning Pegasus (www.dorpat.ee/ pegasus). Setoline pakub võimalust sõita ka ainukesele püsiasustusega Eesti saarele Peipsi järvel – Piirissaarele! Matkajatele on avastamist väärivateks paikadeks kindlasti Tartumaa suurimad looduskaitsealad Peipsiveere (endine Emajõe-Suursoo) ja Alam-Pedja. Inimtegevusest puutumata märgaladel on säilinud eluruum kotkastele, must-toonekurgedele, rohuneppidele ja paljudele teistele haruldastele linnuliikidele. Giidiga loodusretkede kohta saab infot aadressil www.naturetours.ee.
Elva on metsaparkidega endine kuurortlinn, kust leiate mändide rohelust, puhast õhku ja aktiivseid tegevusi, näiteks jaamahoones asuva Matkakeskuse juurest saab alguse rahvajuttude-aineliste puuskulptuuridega palistatud Väepark (www.tervisesport.ee) ning Verevi järve mändide vahelt algab seikluslik seiklusrada, mille lõpetab õhulend üle Verevi järve. Veekogudest sobib Elva jõgi hästi paadi- või kanuumatkadeks. Rohkem infot Elva puhkepiirkonna kohta leiate www.visitelva.ee. Mitmekülgset ajaveetmisvõimalust pakub ka Saadjärve piirkond. Saadjärv on ainus järv, mis kuulub 10 eesti kõige sügavama kui ka 10 kõige suurema järve hulka. Saadjärve Jahtklubi (www.saadjarvejahtklubi.ee) vahendusel saab proovida nii purjetamis- kui ka sukeldumisoskusi ning järve ilu nautimiseks on võimalus kasutada parvsauna ja grillmaja.
Võrtsjärve kaldal Rannu vallas, Tartust 48 km kaugusel asuvas Järvemuuseumis (www.kalala.emu.ee) saab aga vaadelda eluskalu, veetaimi ja põhjaloomi. Ekspositsioonis leiate nii püügivahendeid, ürgkalade ja kalakivististe väljapanekuid kui ka veekogude uurimis vahendid. Rannu-Jõesuu puhkealal asub Võrtsjärve Külastuskeskus (www.vortsjarv.ee), kust leiate infot piirkonna
puhke- ja turismivõimaluste kohta. Soovi korral saate keskusest tellida ka puhkusepakette või näiteks kalepurjeka sõite Võrtsjärvele.
Nõuandeid looduses aja veetmiseks leiate: www.loodusegakoos.ee ja www.rmk.ee.
Tartumaa tihedaim matkaradade võrgustik jääb Elva linna ümbrusesse, 29 km kaugusele Tartust. Matkaja võib jälgida kobraste toimetusi ja metsseakarja toitumisjälgi.
11
Otsid seiklust? Nii suve- kui ka talvehooajal pakub Tartumaa puhkajatele mitmekülgseid võimalusi aktiivseks puhkuseks. Olenemata sellest, kas teid köidab kerge aktiivne tegevus või tegelete võistlusspordiga – erinevaid tegevusi jagub kõigile! Tulge, proovige oma oskusi tennises, golfis, vibulaskmises või hoopis ratsutamises! Spordisõpru ootavad Tartumaal suurepärased rattaja rulluisurajad. Tartumaad läbivad mitmed Euro-
Velo marsruudid ning sajad kilomeetrid Põhja-Lätti ja Lõuna-Eestisse rajatud jalgrattamarsruudist Tour de LatEst (www.tourdelatest.vidzeme.com). Üks pikemaid siinseid rattaradu lookleb ümber Võrtsjärve 140 km ulatuses. Lisaks sellele on rattahuvilistele hea võimalus loodust nautida Elva maastikukaitsealadel Vitipalus (23,5 km pikkune rattarada), Vellaveres (8 km ja 13 km), Ilmatsalus (8 km) ning Vapramäel (6,5 km).
Elva Seikluspargis (www.facebook.com/elvaseik-
luspark) on kõige adrenaliinirohkemaks atraktsiooniks õhusõit üle Verevi järve ja tagasi: kokku 800m vabalaskumist vee ja taeva vahel, mis on Baltikumi üks pikimaid. Mõistagi leidub võimalusi adrenaliinirohkete väljakutsete proovimiseks ka Tartu linnas linna piiril, Raadil asuvas Tartu Seikluspargis (www.tartuseikluspark.ee) leidub erinevate raskusastmetega seiklusradu, pikki trossilaskumisi, lasteseiklusi ning ronimisseinu kogu perele. Või miks mitte osa võtta maailmas üha enam populaarsus koguvast põgenemismängust, milles on
12
võimalik end proovile panna nii EscapeTartu Roomscape (www.escapetartu.ee) kui ka (www.roomscape.ee) põgenemistubades. Vaba aja veetmise võimalusi pakub Tartu laululava juures Emajõe ääres asuv Tähtvere Puhkepark (www.arena.ee) oma dendro-, skate-, laste- ja spordipargi, disc golfi väljaku, BMX raja ja talvise liuväljaku näol. Vajalikku spordivarustust saab rentida nii suvel kui talvel. Kelgutajate ja suusatajate seas on populaarsed Tartu linnas asuvad Kassitoome nõlvad ja maakonnas Vapramäe (www.vvvs.ee) ning loomulikult Lähte suusarajad.
Lisaks eelpool mainitud tegevustele on veel võimalik mängida paintballi (www.paintland.ee) või lennata kuumaõhupalliga (www.balticballoons.com). Veearmastajad saavad adrenaliinisüsti Rahinge ekstreempargis (www.rahinge.ee), kus saab harrastada lumelaua ja trikisuusa hüppeid keset suve, sõita veelaua, veesuusa, veerula või snowtuubiga. Rahulikumalt saab veemõnusid nautida kanuu- ja paadimatkadel (www.ah.ee, www.kanuuretk.ee, www.joematkad.ee).
13
Kaubandus, käsitöö ja kohalik toit OSTUPARADIIS Tartu linn pakub ostlemiseks nii hubaseid eriilmelisi väikepoode kui ka suuri ostukeskusi, millest leiab kohalikku käsitööd ja ökotooteid, kuid ka maailmakuulsate rõivatootjate loomingut. Mitmed ostukeskused pakuvad lisaks ostlemisele ka toitlustus-, ilu- ja meelelahutusteenuseid. Näiteks võite Tasku keskuses osa saada imelisest vaatest Tartu linnale, nautida kinoelamusi, iluprotseduure või veeta lastega aega mängutubades!
Mahetoodangut ja kohalikke saadusi pakub Lõuna-Eesti suurima kaubanduskeskuse Lõunakeskuse Taluturg (www.taluturg.ee).
NAUDI KOHALIKKE MAITSEID
KÄSITÖÖ - TULE TEE ISE!
Tartus leidub küllaldaselt väikeseid hubaseid kohvikuid kui ka uhkeid ja meeleolukaid restorane, mille menüüdes on esindatud nii eksootilisi kui ka eestimaiseid toite. Igal aastal valitakse Eestis 50 parimat söögikohta, mille hulgas on esindatud alati ka Tartu restoranid. 2015. aastal leiab nende seast restoranid Antonius, MeatMarket ja Polpo ning kohviku Cafe Truffe, kuid varasemalt on tiitli pälvinud ka Cafe Truffe, La Dolce Vita ja Werneri kohvik.
Tartu on tuntud kui endine hansalinn. 13. sajandi lõpus liitus Tartu Hansaliiduga ning seeläbi kasvas ka tema roll maailmakaubanduses, kuna Tartu asus täpselt Lääne-Euroopa ja Venemaa Hansalinnade, Pihkva ja Novgorodi kaubateede vahel. Tartus tegutsesid hansaajal muuhulgas ka mitmed käsitöömeistrid. Meisterdamise traditsioon on säilinud tänapäevani ning Tartu linnast võib leida hulgaliselt kauplusi ja töökodasid, kust saab kaasa osta või ka ise valmistada erinevaid meeneid. Miks mitte valmistada oma kätega kingituseks sõbrale kaunis ehe, siidsall või hoopis maheseep? Kes otsib kohalike käsitöömeistrite toodangut, siis tasub läbi astuda Antoniuse õuest (www.antonius.ee), kus erinevates meistrikodades valmistatakse vanade ja uute traditsioonide järgi käsitööd. Kaasaegsemat käsitööd ning disaini pakub Tartu Loomemajanduskeskus (www.lmk.ee). Mõlemas paigas on võimalik osta originaalseid disainitooteid, kogeda mitmekesiseid kultuurija maitseelamusi ning osa saada põnevatest töötubadest. Erinevaid töötubasid korraldavad ka Lianni Stuudio Tartu Käsitööklubi (www.liannistuudio.ee), (www.rahvakultuur.ee) ja Tartu-Võru maanteel, linnast 10 km kaugusel endises kivikõrtsis tegutsev Uhti Avatud Ateljee (www.uhti.ee).
Suurimad ostukeskused Tartus on Lõunakeskus (www.lounakeskus.ee), Tartu Kaubamaja (www.tartukaubamaja.ee) ja Tasku (www.tasku.ee). Mõnevõrra väiksemad ostukeskused on Kesklinna Keskus (www.kesklinna.ee), Eeden (www.eeden.ee) ja Zeppelin (www.zeppelin.ee). Tartust on võimalik leida ka mitmeid ökotoodete kauplusi, millest tuntumad on Looduspere (www.looduspere.ee), Ökokeskus (www.okokeskus.ee), Tervisepesa (www.tervisepesa.ee), Aroomipood (www.aroomipood.ee) ja Via Naturale (www.vianaturale. ee). Ökotoodete kauplusi leidub kõigis Tartu suurimates ostukeskustes. Tartus leidub ka mitmeid turge. Kohlike talupidajate toodangut saate osta Tartu kesklinnas Emajõe ääres asuvatelt turgudelt (www.tartuturg.ee).
Kindlasti tasub külastada ka Tartu vanalinnas asuvaid õlleja veinikeldreid, mis tihti pakuvad kohalikku toodangut või eksklusiivsemat valikut, nt Gambrinus Õllepood nr 1 (www.facebook.com/Gambrinus.Tartu). Lisaks leidub Tartus ja Tartumaal mitmeid erinevaid puukoole ja istikute müügiga tegelevaid kaupluseid. Parima valiku leiad RMK Tartu Puukoolist, Juhani Puukoolist, erinevatest ehitusja aiakaupade taimehoovidest, ka maakonnas asuvatest Kambja, Ignase, Krista jt puukoolidest.
Tartus on toimunud Tartu Toidufestival, kus tutvustati kohalike väikeettevõtete toodetud toitu ja hooajalisi aiasaadusi ning pakuti Tartu söögikohtades kohalikust toorainest valmistatud suupisteid ja roogi. Kampaania „Maitsev Tartu“ (www.maitsevtartu.ee) raames pakkusid Tartu restoranid põnevaid maitseelamusi ning parima erimenüü tunnustuse sai Chez Andre (www.chezandre.ee). Maakonnas on toimunud kaks korda Elva kohvikutepäev - avatud on kodukohvikud, kus mõnusasti aega veeta ja hõrke toite nautida. Jälgige Tartu sündmuseid (www.kultuuriaken.tartu.ee) ja tulge nautige meie kohalikke maitseid!
Kohalike valmistatud käsitööd saab osta veel erinevatelt laatadelt. Kauplemishooaeg algab kevadel Tartu Kevadlaadaga, millele järgnevad Hansapäevade raames toimuv Suur Hansalaat, septembris aset leidev Maarjalaat ning detsembris lõpetab hooaja Jõululaat Raekoja platsil.
Kui soovite ise õppida, kuidas kohalikku toitu valmistada, külastage näiteks Antoniuse õuel tegutsevat Maitseelamuse koda (www.loovtartu.ee). Niisamuti on võimalik õppida näiteks leivategu Eesti Põllumajandusmuuseumis (www.epm.ee) ja Uhti Avatud Ateljees (www.uhti.ee). Kuna Tartumaal asub mitmeid veekogusid, on kala juba ammusest ajast siinsete elanike menüüs au sees olnud. Külastada tasub Pangodis asuvat Kalarestorani Vapramäe Forelli (www.kalarestoran.ee), (www.vapramäe.ee) ja loomulikult Kolkja kalasibularestorani (www.hot.ee/kolkjarestoran) PeipSaadjärve Jahtklubi (www.saadjarvesimaal. jahtklubi.ee) pakub värsket suitskala, mis serveeritakse klientidele otse ahjust ja lisaks angerjasuppi, mis valmistatakse kohaliku kaluri poolt püütud Saadjärve angerjast. Kalaroogi saab maitsta ka sõites lodja või kalepurjekaga.
14
15
JUULI Punk´N´Roll www.punknroll.ee
Tartu tähtsündmused
Rahvusvaheline puhkpillifestival Mürtsub pill www.potartu.ee
Tartus toimub aastaringselt mitmeid erinevaid sündmusi, mille pärast tasub teekond siia ette võtta. Rõõmu jagub nii kultuuri- kui ka spordihuvilistele! JAANUAR
MÄRTS
Tartu Talvemuusika Festival www.kultuuriaken.tartu.ee
Maailma Filmi festival www.worldfilm.ee
Muuseumiöö www.muuseumioo.ee
APRILL
Karlova päevad www.karlova.ee
Rahvusvaheline graafikafestival www.nongrata.ee
Kirjandusfestival Prima Vista www.kirjandusfestival.tartu.ee
Maamess www.maamess.ee
Eesti Lennupäevad www.lennundusmuuseum.ee
Tartu tudengite kevadpäevad www.studentdays.ee Jaapani Animatsiooni Filmifestival JAFF www.animefest.eu MAI VEEBRUAR Tartu suusamaraton www.tartumaraton.ee Rahvusvaheline võimlemisturniir Miss Valentine www.missvalentine.eu
Autorilaulufestival Mailaul www.mailaul.ee Tartu Jooksumaraton www.tartumaraton.ee Alternatiivmuusika festival Indiefest www.indiefest.eu Kirikute Öö www.kirikuteoo.ee
16
Klassikalise muusika festival Klaaspärlimäng www.klaasparlimang.com
Tour of Estonia www.tourofestonia.ee JUUNI
Tartu Hansapäevad www.hansapaevad.ee
Eesti Heliloojate Festival www.composer.ee
Auto24 Rally Estonia www.rallyestonia.com
Tartu linna päev www.kultuuriaken.tartu.ee
Tartu Mill Triatlon www.tartutriatlon.ee
Tartu Rattaralli www.tartumaraton.ee
Emajõe festival www.tartu.ee/emajoefestival
Popkooripidu www.popkooripidu.ee
17
GIIDIGA EKSKURSIOONID
AUGUST Armastusfilmide festival TARTUFF www.tartuff.ee Tartu Muusikanädal www.kultuuriaken.tartu.ee Küüslaugufestival www.epm.ee Alatskivi lossi päevad www.alatskiviloss.ee Tartu Rulluisumaraton www.tartumaraton.ee SEPTEMBER Teatrifestival Draama www.draama.ee
Jazz- ja rütmimuusika festival IDeeJazz www.ideejazz.ee Tartu Linnamaraton www.tartumaraton.ee Tartu tudengite sügispäevad www.studentdays.ee NOVEMBER Tartu Pimedate Ööde Filmifestival www.poff.ee DETSEMBER Tänavatantsufestival Battle of EST www.boe.ee
Arhailise loomingu festival Regiöö www.tartu.ee/regioo Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT www.artistkukunuut.org Teadlaste ÖÖ festival www.ahhaa.ee Tartu Rattamaraton www.tartumaraton.ee
Jõululinn Tartu ja Tartu Talvine Tantsupidu www.joululinntartu.ee
Tartu Rally www.tarturally.ee
Jõulujazz www.jazzkaar.ee
OKTOOBER
Jõululaat www.tartunaitused.ee
Rahvusvaheline autorilaulu festival LEHESAJU MUUSIKA www.mellnovfest.com
Teater Vanemuine Hennessy aastalõpukontsert ja -ball www.vanemuine.ee
Vanamuusika festival ORIENT et OCCIDENT www.festivitas.ee Kõigest Tartus toimuvast leiate infot Tartu Kultuuriaknast (www.kultuuriaken.tartu.ee), Piletilevi kodulehelt (www.piletilevi.ee) ning Vanemuise teatri (www.vanemuine.ee) ja kontserdimaja (www.concert.ee/tartu) kodulehtedelt.
18
Oled sa kunagi mõelnud, kui vana on Raekoja platsi purskkaev ja mis on sellega seotud legend? Või näiteks kui palju sildu ja mitut erinevat ehitusstiili võib linnas kohata? Kui soovid vastuseid nendele küsimustele või avastada veel enamatki, astu läbi Tartu Külastuskeskusest ja küsi infotöötajatelt giidiga ekskursioonide kohta. Giididega saab kontakteeruda ka otse. Rohkem infot leiate www.visittartu.com/et/giidid ja www.tartugiid.ee.
Kas teadsid et…? Tartu vaim on Tartu linnale omane elu- ja mõttelaad, mida sageli kujutatakse ka kehastununa mõnes inimeses või karikatuurselt vaimolendina. Priidu Beieri kirjeldust mööda kujunes Tartu vaimu mõiste 1930. aastatel Konstantin Pätsi võimuletuleku järel, mil Tartus koondus Jaan Tõnissoni ümber demokraatlik opositsioon, kes vastandus Tallinnale kui pealinnale ja sealt kehtestatud vaikivale ajastule. Tartu vaimu kehastusteks on nimetatud mitmeid koloriitseid Tartu kultuuri- ja ühiskonnategelasi nagu Villem Ernits, Tullio Ilomets, Matti Milius, Jaan Muna jt. Tartu linna lippu nähes küsivad paljud, kas see on Poola lipp. Lippude sarnasus on tingitud sellest, et aastal 1584 kinkis Poola kuningas Stephan Batory Tartule valge ja punasega lipu, mis on kasutusel praeguseni. Poola ise võttis sarnase lipu kasutusele alles 1919. aastal. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala. Enamus vanalinna hooneid on ehitatud 19. sajandi klassitsismi ja hilisemas neoklassitsismi stiilis. Erandiks on barokses stiilis ehitatud Raekoja torn. Tänini asub Raekojas Tartu linnavalitsus, kuid varem on Raekojas asunud ka Tartu Linna Panga ruumid, vaekoda ja raevangla. 2001. aastal paigaldati Raekoja torni uued kellad, mis võimaldavad esitada mitmesuguseid meloodiaid. Igapäevaselt mängivad Raekoja kellad Raimond Valgre “Tartu marssi”. Tartu üheks sümboliks kujunenud Mati Karmini loodud Suudlevate tudengite skulptuuriga on seotud legend kahest armunud tudengist, kes kõndisid mööda pimedaid vanalinna tänavaid. Naerdes ja suudeldes jõudsid nad Raekojani. Oli sügis ja hakkas sadama. Noormees avas oma vihmavarju ja kaisutas tüdrukut. Nad suudlesid pikalt. Nende armastus jõudis taevani. Tüdruk soovis, et see jääks igavesti nii. Äkitselt tabas neid taevast sinine nool ja paarike kivistus. Sellest ajast saati on nad seisnud Raekoja platsil ja avanud möödakäijate südameid armastusele ning huuli suudlustele. Iga kord kui sajab, kukub vihmavarjult väike punane süda. Need on südamed, mis meenutavad imeilusat armastuslugu. Kui peatute õigel hetkel, võib väike purpurpunane süda kukkuda just teie jalge ette.
Raekoja taga asuv Pirogovi park, on kujunenud tudengite kogunemiskohaks. Viimastel aastatel on Tartu linnavolikogu määrusega Pirogovi Toome nõlva aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vahelist haljasala tähistatud suviti (15. märtsist kuni 15. oktoobrini) piknikukohana, kus võib pruukida kuni 6 mahuprotsendiga alkohoolseid jooke. See on teadaolevalt ainus taoline paik Eestis. Pirogovi pargi lõpus asuv Püssirohukelder on aga maailma kõrgeim õllerestoran ning kuulub oma 11 meetri kõrguse laega ametlikult Guinessi rekordite raamatusse. Maa orbiidil tiirleb 2013. aasta 7. maist Eesti satelliit EstCube, mis ehitati 2008. aastal alanud Tartu Ülikooli Eesti tudengisatelliidi programmi raames. Projekt on olnud hindamatu õppevahend teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika ainetes ja andnud tudengitele praktilise kogemuse kosmosetehnoloogia arendamises. Vara vallas Koosa lähedal asub Eesti ainuke looduslik nartsisside kasvukoht. Algselt on nartsissid pärinenud seal asunud talu õuelt, kuid täna levivad nad looduslikult ja enam hoolitsevat inimkätt ei vaja. Tartu maakonnas leidub mitmeid rahvuseepose kangelase Kalevipoja tegudest nime saanud objekte. Saadjärve ääres Kukulinnas asub Kalevipoja lingukivi, Peipsi rannal Nina küla juures kivikülv, mis olnud üle Peipsi viiva silla ehituse alguseks. Alatskivil asub Kalevipoja säng, kus võib näha seljandikule rajatud linnamäge. Praegune armas kuurortlinn Elva hakkas kuulsust koguma juba alates aastast 1888, kui sinna rajati raudteeliinid. Elva looduskaunis asukoht ja veekogud meelitasid sinna külalisi lähedalt ja kaugelt. Kuurortlinnaks saamisele aitas kaasa 1929. aastal rajatud Verevi plaaž, rannahoone, välibasseinid ja hüppetorn. Unikaalseks ja eristuvaks tegi Elva asjaolu, et tegemist oli Lõuna- Eesti piirkonnas just sisemaal asuva ainsa kuurortiga. Sarnaselt teiste Eesti kuurortlinnadega, oli ka Elva armastatud puhkamispaik Vene aristokraatide hulgas.
19
2015
Raekoja 1A, 50089 Tartu Tel: +372 744 2111 info@visittartu.com www.visittartu.com Lahtiolekuajad: E-R 9-18, L-P 10-17 (15.mai-15.sept) E 9-18, T-R 9-17, L-P 10-14 (16.sept-14.mai) Tekst ja väljaandja: SA Tartumaa Turism • Fotod: Tartumaa avalik pildipank, EAS fotopank, Teaduskeskus AHHAA, Klubi Tartu Maraton, Alatskivi loss, Aura Keskus, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Seikluspark • Kujundus: GBF Design • Trükk: Paar