VILJANDI
ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI
AJALEHT
unil ju . 0 2 — a d b tea iste l ia s t e VÜKk anna p s u ue lenn u u l l e e m saada 3. aastakäik nr 3
KOOLI LEHT Seekordses lehes:
Külastusmäng "Unustatud mõisad" on alguse saanud Viljandimaalt ning kasvanud üleeestiliseks, kus viimastel aastatel on osalenud rohkem kui 30 mõisat igal suvel. Projekti algatas 2004. aastal MTÜ Viljandimaa Mõisad ning tol suvel osales 12 Viljandimaa mõisakooli. Eesti Mõisakoolide Ühendus võttis korraldamise üle järgmisel, 2005. aastal. Kui liikumise algatajate idee oli tõestada, et mõisahoone on sobiv kooliks, (sest väideti vastupidist), siis praeguseks oleme aru saanud, et mõis oli ja on kompleks. Külastusmäng aitab meil luua võimalikult terviklikumat pilti olnust. 2007.a huvitusid sellest ideest Viljandimaa sõprusmaakonna MindenLübbecke esindajad Saksamaalt ning tol suvel olid 20 eramõisa uksed ühel päeval huvilistele avatud. Nii ka sel aastal. Sirje Kessa
Meie juubilarid: Heiki Raudla 60 Timo ja Ott Kukk 50
VANA - VÕIDU 13. juuni: „Mida ütleb inimese nägu” – mõisaproua Sirje Kessa 11 mõisa kunstnik Heiki Raudla teeb karikatuure 13 musitseerivad Heili Rosin flöödil ja Heigo Rosin marimbafonil
27. juuni: „Mõisapagari saiake!” – mõisahärra Rein Kalda
11 mõisa magusameister Marek Tanvald õpetab küpsetama erimaitselisi krõbedaid saiakesi 13 musitseerivad Viljandi muusikakooli õpetajad Heili Kirsimäe klaveril ja Sirje Rein viiulil
11. juuli: „Romeo ja Julia” – mõisahärra Mati Valli 11 mõisa käsitöömeister Ülle Valli õpetab päti tegemist
15 tantsuetendus „Romeo ja Julia” – kultuuriakadeemia tudengid Triin Marts, Kaia Reinup, Evelin Lagle. Klaveril Diana Liiv
12. juuli: „Ja ingel saab tiivad” – mõisahärra Tarmo Loodus
11 mõisa dekoraator Helen Roosileht õpetab ingleid tegema 15 „Laule mõisate hiilgeajast” - laulab ja mängib kohalik pillimees Margus Põldsepp
30. juuli: „Igapäevast leiba anna meile tänapäev” mõisahärra Heiki Raudla
11 kooli ülempagar Imbi Põrk õpetab head leiba tegema 13 leivakõrvast lõõtsalugu tõmbab Rein Pärtma
8. august: „Mõisatooli lugu” – mõisaproua Helen Roosileht 11 mõisa sadulsepp Astrid Savitš õpetab pehmet mööblit uuendama (võta toolipõhi ja uuenduskangas kaasa!) 15 tantsuetendus „Tants läbi aegade” – tantsib tantsustuudio „Lys”
Mõisarahvas võtab külalisi igal külastuspäeval vastu 10 – 18 Sooviavaldusi õppimaasumiseks võtame vastu 15. juunist 21. augustini Täiendav teave: www.vykk.vil.ee sirje@vykk.vil.ee 4351 020
20. juunil lõpetavad meie kooli ja saavad ameti järjekordsed noored. Lõpetavad need, kes olid tublimad ja ei väsinud poolel teel. Head lõpetajad! Nüüd seisab Teil ees elukool, kus te peate ka praegustes oludes näitama, et olete ameti hästi selgeks õppinud ja saate elus hakkama. Õppimisest ei pääse Te aga ka edaspidi, sest kõik meie ümber muutub ja areneb kiiresti ning ikka ja jälle tuleb ennast
Mälumäng suveks. Õpetajate reisimuljed: Tarmo Loodus—Taanimaa Kadri London ja Anne Lapp—Holland Mati Valli—Saksamaa AUT08 õpilased olid vabariiklikul kutsevõistlusel võidukad. Nordplusi projekt aitab maailma avastada Meie koolis töötab Baltimaade parim koolijuht Mitmed pikaleveninud ehitustööd edenevad: Mõisatrepp valmis! Mõisakompleksi kuuluv saunamajake katuse all! Heina tänava maja sai sarikad! Seekordse lehe vahel KOOLILÕPETAJATE ERI Kõigi lõpusirgele jõudnute pildid ja nimekirjad.
täiendada, et konkurentsis püsida. Siis olete jälle teretulnud meie koolis. Aga siis ootab teie ees juba meie kool uues kuues. Soovin, et teil läheks elus hästi. Soovin, et teie õpitud amet annaks teile mitte ainult leiva lauale, vaid ka leivapealse ja kõik muu, mida me vajame, et end hästi tunda. Tuult tiibadesse ja rõõmu hinge!!! Tarmo Loodus, direktor
LK. 2
KOOLI
LEHT
MITMEKÜLGNE ÕPETAJA HEIKI RAUDLA küsimusele põhjalik vastamine tähendaks küll terve raamatu kirjutamist. Mõni kild meenub siiski kohe. Lubasin kord oma kursusele ühes füüsika tunnis, et kui keegi ühe raske ülesande ära lahendab, siis jooksen 10 ringi ümber koolimaja. Minu üllatuseks lahendasid Toomas Hanni ja Raivo Kazbekov selle ära. Lõunavaheajal kogunes peaaegu kogu õpilaskond koolimaja trepile ja mina alustasin oma ringe.
20. mail tähistas oma 60. juubelit Heiki Raudla, kes on meie kooliga seotud aastatel 1985—1991, 2002—2009. Sügisest näeme teda harvemini, kuid loodetavasti kuuleme tema uutest tegemistest kirjamehena, ajaloohuvilisena, pedagoogina ja muidu muheda mehena. Milline oli sinu lugu õpetajaks saamisel? See oli ilmselt juhus. Peale põhikooli kaalusin merekooli või kunstikooli vahel. Sain sisse esimesse, kuid sattusin seejärel hoopis kipsi ja nii jätkasin õppimist hoopis keskkoolis. Peale keskkooli olid mu eelistused reaalained ja ajalugu. Kohtusin Põltsamaa kirikuõpetaja Herbert Kuurme juures Tartu Ülikooli õppejõudu Paul Prüllerit ja tema kallutas mind füüsika õppimise kasuks. Milline olid noore õpetajana? Rangem ja palju teravama keelega. Andsin tunde Jakobsoni koolis, sealhulgas füüsikamatemaatika süvaklassides. Tegin palju katseid ja kontrolltöid. Üks füüsika suuline eksam kestis näiteks 15 tundi.
Kui teil on tahtmist mitte midagi teha, siis ärge tehke seda siin Mida soovitad tänastele noortele õpetajatele, mida õpilastele? Õpetajatele soovitan olla kannatlik ja püüda hinnata õpilaste arengut ning mõista seda, et kõige tähtsam on aidata pingisistujatel saada kasvõi natukene paremateks inimesteks. Õpilastele soovitan õppida hästi oma erialaaineid ja püüda laiendada oma silmaringi üldainete kaudu. Ja loomulikult, tehke mõõdukalt sporti ja püüdke mitte suitsetada. Mul on kurb vaadata, kuidas noored poisid ja tüdrukud pargis tubakalõa otsas ripuvad, mõistmata, et see on kõige kahjulikum ja mõttetum tegevus nende praeguses elus. Milliseid tähtsaid rolle on sul veel tulnud täita ja millised neist sulle kõige olulisemad on olnud? Ma ei oskagi erinevaid rolle oma elus pingeritta seada. Üks tähtsamaid rolle iga mehe elus on isa roll. Hiina filosoof Konfutsius on öelnud: "Lapse kasvatamine on palju keerulisem kui riigi juhtimine." Mulle on olnud
väga tähtis olla isa.
Ühel korral kutsus kooli direktor Lembar Kivistik mind enda juurde ja ütles: "Koolist tehakse reklaamfilm. Sina pead ütlema ühe ilusa lause." Esialgu ei tulnud midagi tarka pähe. Siis meenus mulle üks mõttetera Oxfordi ülikooli klubi uksel. See oli järgmine: "Kui teil on tahtmist mitte midagi teha, siis palun ärge tehke seda siin." See sobis ja kui ma hiljem mööda Viljandit kõndisin, kordasid isegi väikesed poisid mulle järele vaadates neid kummalisi sõnu.
Kunagi oli aeg, kus täitsin ligi 90-s pulmas isamehe ülesandeid. Seegi tegevus oli väsitav, keeruline ja omaette loominguline. Veel olen olnud Viljandi linnapea, ka see oli tähtis amet. Siia nimekirja lisandub veel Riigikogu liige, Sakala arvamustoimetaja, 20 aastat Viljandi linnavolikogu liige ja siseministri nõunik.
Üks sinu paljudest hobidest on mälumäng. Oled olnud nii küsija kui vastaja rollis. Miks just selline hobi?
Kindlasti on tähtis olnud ka õpetajaamet, olen seda pidanud väga pikka aega. Aga kõik rollid on õpetanud nägema maailma isesugusest vaatevinklist.
Oled nooruslik ja elujõus, mida teed alates sellest päevast, kui oled ametlikult erru saadetud?
See on olnud ajutine hobi. Tänu sellele olen teada saanud väga omapäraseid fakte. Ja kui saan ise teada, tahan, et ka teised saaksid teada.
Midagi väga senisest erinevat ma tegema ei Kuidas sattusid Viljandi Ühendatud Kutse- hakka. Tahan ehk veidi rohkem maailma keskkooli juurde? Kui pikk on seos siinse näha, kirjutada, pidada loenguid ja kui vaja, kooliga, millised mälestused on eredai- siis ehk anda ka mõned tunnid. Mul on paar raamatut pooleli ja kõigepealt püüan nendemad? ga ühele poole saada. See oli 1985. aastal. Töötasin Viljandi KaugIntervjueeris Epp Välba õppekeskkoolis füüsikaõpetajana, kuid õpilaste arv koolis vähenes ja tööd jäi vähemaks. Tollane tehnikumi direktor Lembar Kivistik pakkus tööd Vana-Võidus. Kooli nimi oli siis GNST ehk Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum. Õppeaeg selles koolis oli 4 aastat ja õpiti zootehnikuks, soojusenergeetikuks ja mehhanisaatoriks. Töötasin Vana-Võidus 1991. aasta maini. Teist korda sattusin VanaVõitu tööle 2002. aastal. See kool oli 1985. aastal poliitilises mõttes üsna liberaalne ja kompartei värki ei võetud seal liiga tõsiselt. See mulle sobis. Sellele
Heiki Raudla isamehena aastate eest
KOOLI
LK. 3
LEHT
ÕPETAJAD TIMO JA OTT KUKK—50. PALJU ÕNNE!!! Kumb teist on vanem? Kas ka targem? Timo: Vanuse kohta kindlad andmed puuduvad, kuid kindlasti võib öelda, et see, keda planeeriti, olin mina. Ott: Mina olen ikka vanem. Teatud asjades olen targem, Timo on oma tegemistes tegija. Iseloomusta oma venda 3 kõige tabavama sõnaga! Timo: Rahulik, tasakaalukas, tagasihoidlik. Ott: Aktiivne, hea jutuga, vaimukas Olete välimuselt üsna erinevad. Mille poolest su vend sinuga sarnane on?
Eestis pole just kuigipalju koole, kes võiksid uhkustada noorte meesõpetajate rohkusega. Meie võime! Ja enamgi veel—meie koolis on lisaks mitmetele teistele 2 noort meesõpetajat, kes saavad alati samal kuupäeval ja enamvähem samal kellaajal aasta vanemaks. Need on kaksikud, õpetajad Timo Kukk ja Ott Kukk, kes hiljuti tähistasid oma 25.ndat sünnipäeva.
Timo: Ott on peaaegu sama tark kui mina. Ott: Tal samasugune positiivne ellusuhtumine nagu minulgi.
Kelleks tahtsid lapsena saada? Timo: Kraanajuhiks Ott: Autojuhiks Mis sa arvad, milline õpetaja su vend on? Timo: Ma arvan, et rahulik, tasakaalukas ja mõistev. Ott: Arvan, et ta on õiglane ja karmi käega õpetaja, kes õpetab lastele peale õppeaine ka muud vajalikku. Milline õpetaja sa ise oled? Timo: Jäägu see teiste hinnata. Ott: Rahulik Millised on su hobid?
Kuidas suhtusid teadmisesse, et vend kavatseb koolipapaks hakata?
Timo: Vabal ajal käin laulmas meeskooris Sakala, meeldib ka sporti teha
Timo: Alguses oli suur üllatus, kuid hiljem arvasin, et väga lahe koos tööl käia.
Ott: Tants ja trall
Ott: Positiivselt. Ootasin huviga Timo esimest koolipäeva.
Timo: John Stuart Mill "Vabadusest"
Kumb tuli enne lagedale jutuga, et hakkab koolis tööle? Mida teine arvas? Timo: Vist oli nii, et mina tulin ja Ott arvas, et ma olen täiesti hulluks läinud. Ott: Timo tuli enne ja minu jaoks oli see päris hea üllatus. Täitsa erinev töö seni tehtuga võrreldes. Meenuta mõnd seika, kui vend on sulle käkki keeranud! Timo: Ott ei keera kunagi käkki! Ott: Ükskord sõi ta kõik minu kommid ära.
Mis on sinu lemmikraamat? Ott: Ei ole just kõige suurem raamatulugeja, aga mõnda ajalooromaani loen Kuidas sa Vana-Võidu kooli sattusid? Timo: Külastades ühel ilusal augustikuu päeval kooli kodulehekülge, avastasin tööpakkumise ning mõtlesin, et miks mitte uus väljakutse oma elus vastu võtta. Ott: Peale sõjaväge kuulsin tuttavatelt õpetajatelt, et otsitakse arvuti eriala õpetajat. Otsustasingi ennast proovile panna ja ei kahetse seda tegu
PEAMURDMIST KÕIGILE KOGU SUVEKS kirjutatud meloodiat Kuldrannake, mille 1. A. Kivirähki Rehepapi pikem pealkiri 5. Taani kuningad on aastail 1481-1972 on spetsiaalselt tornikellale seadnud Sven viitab kuule, mil selle raamatutegevus kandnud ainult kahte nime. Mis nimed Grünberg? 8. Kes on raamatu Tulbaahv autor? toimus. Mis kuul selle raamatu tegevus need on? toimus? 6. Selles riigis pole parlamendi suurus 9. Mis aastast ulatub kaugushüppe maailMälumäng interneti abiga
(11mängijat.)
täpselt kindlaks määratud, vaid on öeldud, et parlamendis peab olema 100-160 liiget. Täpse suuruse määrab parlament pärast valimisi, kui on teada hääletamas 3. Kes sai esimese mustanahalisena käinute arv. 2003.aastal oli see 152. TalOscari? 15.12.1939 teda oma tähtsa filmi vel puhub selles riigis tugev külm põhjaja kirdetuul Boora. Mis riik? esilinastusele Atlantas ei lastud. 4. Millise inglise haridussüsteemi omapä- 7. Millise Eesti linna raekoja tornikell raga seotakse jalgpallivõistkonna suurust mängib keskpäeval ja keskööl Aleksander Lätte poolt Ado Reinvaldi sõnadele 2. Kes on teose Capri maastik autor? Tegemist on ilmselt kõige kallima raamatuga (müüdi oksjonil 2 miljoni Eesti krooni eest )
marekord 8 meetrini? 10. Üks Europarlamendi liige aastast 2004 on ka Nõukogude Liidu kangelane. Lisaks on tema nime järgi saanud nime asteroid 2552. Kes?
Küsimused koostas Heiki Raudla Mälumängu auhinnaks on mängu koostaja poolt välja pandud raamat.
LK. 4
KOOLI
LEHT
MULJEID HOLLANDI JA TAANI AMETIÕPPEST Leonardo da Vinci programmi „Eesti täiskasvanute koolituse tõstmine Euroopa tasemele“ raames käisid Eestist kolm gruppi kutsekoolide direktoreid ja täiskasvanute koolituse spetsialiste lähetuses Saksamaal, Hollandis ja Sloveenias. Programmi eesmärgiks oli toetada Eesti täiskasvanuhariduse arengut, koolitustegevuste uuenduslikkust ja pakutava koolituse kvaliteeti. Minul oli rõõm tutvuda 19.—25. aprillini Hollandi hariduseluga. Lennusõit Hollandisse oli silmarõõmu pakkuv. Kui alla vaadates hakkas maastik meenutama vanaema kirjut lapitekki, siis teadsime, et oleme jõudnud tulpidemaa kohale.
õpetus. Külastasime ka sealset tööturuametit. Hollandis kehtib neile, kes pole saavutanud ühtegi haridusastet või omandanud ametit, koolikohustus kuni 23. eluaastani. Noorelt, kes pöördub tööturuametisse, küsitakse kohe diplomit või tunnistust. Kellel pole midagi ette näidata, saatetakse õppima. Individuaalne lähenemine on Hollandis tavapärane asi. Õpilane testitakse, määratakse tema tase ja tehakse individuaalne õppimisplaan, et jätkata tema arendamist sealt, kus see pooleli jäi.
Suurt tähelepanu pööratakse inimestele, kes on elu hammasrataste vahele jäänud. Nende Esimesed 4 päeva veetsime 180jaoks töötab mitmeid keskusi ja tuhandelise elanikearvuga Groprojekte. Koolides, kus käivad ningeni linnas, milles tänu mitmeteismelised emad, on sisustatud le kõrgkoolile domineerisid noolaste hoiutoad imikutele ja väikered. See oli jalgratturite paradiis, lastele. Emadele õpetatakse kus tipptunnil ei näinud ainsatki lastega mängimist, nende arenautot. damist, toitmist jne. Hariduse- ja ametioskusteta inimestele pakuEsimene haridusasutus, mida Hollandi haridussüsteemis on suur rõhk elus toimetulekul takse rutiinset vähetasuvat tööd, külastasime, oli erivajadustega et nad ise mingil hetkel avastak12 – 17-aastaste laste kool, kus õpetati noori läbi tegevuse. Noored sid, et soovivad teha midagi huvitavamat ja hakkavad õppima. õppisid süüa tegema, koristama, pesu pesema, jalgrattaid parandama, puutööd tegema, pere eelarvet koostama, loovtöödega tegelema, taimi kasvatama ja koduloomade eest hoolt kandma. Keset linna asuvas koolis olid kanad, kitsed, lemmikloomad jne. Puutöökojas valmis aiamööbel, jalgrattatöökojas parandati sinna toodud katkisi kaherattalisi jne.
Hollandis torkas silma inimeste rõõmsameelsus ja rahulolu: linnaliini bussijuhid laulsid või vilistasid, elektrirongi peatust koristas põhjalikult ja uhkelt noor neiu. Igal sammul pakkusid kohalikud turistidele abi ja nõu. Hollandlased ise arvasid, et see tuleneb nende väga heast karjäärinõustamise tööst. Eriti intensiivselt tehakse seda 10-ndast 12-nda eluaastani. Teise haridusastme alguses peab noor inimene tegema Järgmises asutuses, 16.–23.-aastaste õppimis- ja/või käitumisprobleejuba oma esimesed valikud. Hiljem on tal võimalus taas nõustatud midega noorte koolis olid väikesed grupid (8 – 12 õpilast). Mõnedki saada, kuniks leiab oma õige koha elus. läksid peale koolipäeva tagasi vanglasse või haiglasse. Neile pakuti 1aastast tööga seotud programmi, mille läbimine võimaldab töötada Meil on arenguruumi! assistendi või abitöölistena. Olulisel kohal on kasvatus ja kodanikuKadri London, osakonnajuht “Muidugi, eluõpetus on sagedasti enam väärt kui raamatute õpetus, aga kellel mõlemad on, sellel on kahevõrra rammu.“ Seda C. R. Jakobsoni mõttetera järgides käisid Viljandimaa koolijuhid aprilli keskel Taani Kuningriigi hariduselu uurimas Kõik lapsed Taanis peavad käima koolis. Kes põhikooli vanemas osas hakkama ei saa, või kui koolitee on jäänud pooleli, saab ametit õppida tootmiskoolis. Meie mõistes kutsekoolis. Aga seda mitte koolipinki nühkides, vaid meistri käe all igapäevatöid tehes. Korsöri Produktsioonikoolis (tootmiskool) õpivad abivajavad noored kas metallitööd, või bändi tegemist, kokandust, või käsitööd ja õmblemist. Või hoopis paadi remontimist. (Pildil on meistri käe all õpilaste poolt restaureeritud purjepaat) Igal õpetajal on 6-8 õpipoissi. Mõni saab ameti selgeks mõne kuuga, mõnel kulub selleks paar aastat. Oluline on dist-
sipliin ja soov saada ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks. Sügisest rakendame sellist õppeviisi ka Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis avatavas nn tootsi klassis. Muide - kui õpilane hommikul kooli ei tulnud, siis mindi talle koju järele - selline oli kooli, omavalitsuse ja lapsevanema vahel sõlmitud leping. Koolis peab käima! Viljandimaa koolijuhtide Taanimaa õppereis oli koolijuhtidele hariv. Ülevaated Taani haridusministeeriumis, erinevates koolides ja koolitüüpides, kohtumine õpetajate a/ü inimestega, kohalike eestlastega, andis meile palju mõtlemisainet, ideid tegutsemiseks ja oma koolide ja hariduselu edendamiseks. Tarmo Loodus, direktor
KOOLI
LEHT
LK. 5
HOLLANDI KOOLIS ON ÕPILANE KÕIGE KESKMES Õppedirektor Anne Lapp oli 20-28.aprill koos Viljandimaa õppealajuhatajatega õppereisil Hollandis. Eesmärk oli tutvuda Madalmaade koolisüsteemiga ja saada uusi ideid.
on tunniplaanis kehaline kasvatus. Riik ei maksa kooli lõuna eest ühelgi kooliastmel. Õpilastel on võileivad kaasas või ostavad puhvetist midagi. Puudunud õpilaste vanemaid trahvitakse.
Hollandis on 16 miljonit inimest, kes mahuvad ära peaaegu sama suurele maa-alale, kui eestlased. Pool maast asub allpool merepinda. Meie peatusime ühe põhjapoolsema linna –Den Helderi lähedal. Ümbruskond on uhke oma liivaranna (7 km ülipeent liiva), lillekasvatuse, tuulegeneraatorite, laevanduse ja juustutootmise üle (EDAMI juustu tootmine on saanud sealt lähedalt alguse). Suure au sees on jalgrattad, koerad ning tervislik eluviis. Majanduslangusest on hollandlased kuulnud, kuid nendeni pole see veel jõudnud. Elanikud tundusid lahked ja heatujulise
Koolituskeskuses, mida külastasime, oli võimalik õppida kontoritööd, raamatupidamist, metallitööd, puutööd, kokaeriala ja disaini. Praktika käigus tehakse aknaraame, aiapinke, metallväravaid – kõike, mida ümbruskonna elanikud vajavad. Nii sai lähedalasuv küla disainiosakonnalt plakatid 100 sünnipäevaks, Ümbruskonna elanikud saavad tellida kooliõpilastelt lõunat. Õpetajat innustab eelkõige nendetöö tulemus, palk pole esmajärguline.
Juliandorpi noortekolledž oli üks koolidest, mida külastasime. Seal õpivad 12 - 14 aasta vanused noored. Kool kuulub rühmitusse „Koolid mere ääres”, neil on ühesugune missioon: luua keskkond, kus õpilane on kesksel positsioonil. Koolimaja oli täiesti ümmargune. Keskel oli suur aatrium ning külgedel klassid. Treppe polnud, liikumine toimus kaldpinda mööda spiraalselt. Ülevalt olid terve kooli
Meeldejääv oli lillefestival, kus 2-kordse maja kõrgused lilleskulptuurid kujutasid kõigile tuttavaid muinasjutustseene. Uskumatuna Julianndorpi noortekolledži kaasaegse tundus vaatepilt, kus niidukisarnane masin õppehoone sisevaade. lõikab maha terve tulbivälja õied ning need ruumide uksed näha. Direktor oli uhke , et jäetakse lihtsalt sibulatele väetiseks. maja vastab kooli filosoofiale: õpilane on Holland oma lilleväljade, nukulike majade, kõige keskmes ja võib liikuda edasi vastavalt rahulike inimeste ja õpilasesõbralike koolidevõimetele madalamalt kõrgemale. Rõhutati, ga vääris külastamist ! et püütakse leida iga õpilase talent ning seda Anne Lapp, õppedirektor arendada. Koolis on au sees sport - iga päev
SAKSAMAALT SAADUD IDEED VÄÄRIVAD RAKENDAMIST 15.-22. aprillil külastas Mati Valli Saksamaa MecklenburgVorpommern i liidumaad Leonardo keevitusõpetajate programmi raames, et tutvuda sealse erialase õppetööga.
tamise ning asub kolmeks aastaks õppima talle sobivat eriala. Õppetöös käivad teoreetiline ja praktiline pool käsikäes, sest siis saab omandatu hästi selgeks. Tutvusime paljude õpperuumidega, mis meie võrreldes on tehniliselt paremini varustatud. Saime jälgida ka ühte näidistundi. Klassis oli vaid 7 õpilast ja õpetajal oli võimalus nendega individuaalselt töötada.
Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kirdeosas Läänemere rannikul ja piirneb idast Poolaga. Liidumaale kuuluvad Rügeri saar Rostocki kutsekoolis tutvusime põhjalikult ja osa Usedomi saarest. Liidumaa jaguneb 12 kreisiks ja 6 krei- Schwerini Käsitöökoja Keevituse Õppekeskuses oli kaasaeg- keevitusroboti tööga ja saime ka ise „käe sivabaks linnaks. Pindala on 23 ne keevitusklass autoremondi– ja keevituse eriala õpilastele valgeks“. 170 km² , elanikke 1 687 100 ning pealinn Saksa kolleegidega kogemuste vahetamine meile sarnased. Sealne õpilane satub Schwerin. oli väga kasulik. Loodan, et saame saadud kutseõppesse tänu eelnevalt läbitud kutse- kogemusi kasutada meie kooli uute õppeKülastasime kolme õppekeskust, mis asusid nõustamisele, mis algab viiendas klassis. hoonete ehitamisel ja siseseadmete valikul. Stralsundis, Schwerinis ja Rostockis ja mis Pärast põhihariduse (10 klassi) omandaoma suuruselt ning erialade valikult on Mati Valli, haldusjuht mist saab õpilane võimetele vastava nõus-
LK. 6
KOOLI
LEHT
MATI VALLI—BALTIMAADE PARIM KOOLIJUHT 14.-17. mail toimusid Viljandis 17. Baltimaade kutsekoolide mängud, mille organiseeris seekord VÜKK eesotsas õpetaja Kalev Heli ja Mati Valliga. Osa võtsid kolme Balti riigi kutsekoolide koondised. Mängiti lauatennist, võrkpalli ja korvpalli. Eesti koondise delegatsioon koosnes 53 võistlejast.
Lauatennises esindas Eestit tublisti meie kooli õpilane Birgit Palm (EV06), kes saavutas tütarlaste arvestuses tubli 3. koha.
Meie koolist osalesid võistlustel mitmed sportlased: Mati Valli lõi kaasa juhtivtöötajate võistluskategoorias, kus võeti mõõtu nooleviskes, korvpalli vabavisetes ja vibulaskmises. Kokku võistles selles kategoorias 3 kolmeliikmelist võistkonda. Individuaalarvestuses tunnistatigi Baltimaade parimaks koolijuhiks Mati Valli, kes edestas teisi nii nooleviskes kui vibulaskmises. Võistkondlikus arvestuses jäi Eesti liiga teiseks.
Õpilaste korvpallikoondises mängis PK09 õpilane Tarmo Varblane, Eesti koondis saavutas 2. koha.
KOOL SAI KAASAEGSE JÕUSAALI
Üldkokkuvõttes saavutas esikoha Leedu koondis, Eesti sai teise ja Läti kolmanda koha. Järgmised mängud toimuvad Leedus. Kalev Heli, Kehalise kasvatuse õpetaja
AUTOTEHNIKUTE VÕIT VABARIIKLIKUL KUTSEVÕISTLUSEL
Koolil on rõõmustav uudis kõigile, eriti aga spordilembestele õpetajatele ja õpilastele. Meie jõusaal on läbinud põhjaliku uuenduskuuri. Kuu aega tagasi sai kooli võimla vana jõusaali põrand õpilaste abiga üles võetud ja koos põrandasoojustusega uus valatud. Parima pakkumise uutele jõupinkidele tegi Machine Transport OÜ. Valisime plokiseadmed, pingid ja muu vajaliku selle järgi, et erineva tasemega õpilased saaksid koormata kõiki olulisi lihasrühmi. VÜKK-i jõusaali sisustus on võrreldav parimatega maakonnas. Samad masinad on juba mitmendat aastat kasutusel Kuperjanovi jalaväepataljonis, kus iga päev treenib jõusaalis ligi 180 ajateenijat. Jõusaal on õpilastele tasuta ja avatud -N 15.45-17.30.
Kutsekoolide Eesti võrkpallikoondises mängisid õpetajad Ady Anijärv ja Villu Kangro, Eesti õpilaste võrkpallikoondises lõi kaasa Siim Mängelsoo KT06-st.
E
Marko Liiva, kehalise kasvatuse õpetaja
04. ja 05. juunil 2009.a. toimus Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis vabariiklik autoerialade õpilaste kutsevõistlus, kus meie kooli esindajad saavutasid väärika esikoha. Võistlusaladeks olid rehvide käsitsemine, remondikoja seadmete käsitsemine ja sõidukiga manööverdamine piiratud alal, sooritus pimesõidu simulaatoril; tehnilise mõtlemise test; erialaste ainete test; osandamine, koostamine ja tehniline mõõtmine vastavalt juhendile; viktoriin teemal HONDA ja keskkond; tööriistakohvri koostamine; säästlikku sõidustiili tutvustav esitlus etteantud teemal; ajasõit RC-mudelautoga; lisavarustuse paigaldus sõidukile. Meie kooli esindasid I kursuse õpilased Lauri Mikkor, Elmar Kling ja Ragnis Liivamäe.
Võistkonna valmistas ette ja esindas võistlustel õpetaja Ago Mõttus. Kutsevõistlustel olid esindatud 14 võistkonda Eestist ja üks Lätist. Meeskondlikult saavutasid meie õpilased esikoha Põltsamaa Ametikooli ja Lasnamäe Mehaanikakooli ees. Ka individuaalarvestuses oli võistluste parim meie Lauri Mikkor. Võidukad oldi veel pimesõidu simulaatoril (Ragnis Liivamäe) ja tehnilise mõtlemise ning erialaste ainete testis (Elmar Kling). Riho Pulk, teenindusosakonna juhataja
NORDPLUS AITAB MAAILMA AVASTADA Sel kevadel osalesime Nordplus Põhja-ja Baltimaade koostööprogrammi projektis, mille eesmärgiks on tugevdada ja arendada Põhjamaade hariduskoostööd ning anda oma panus Põhja- ja Baltimaade ühisesse haridusmaastikku. Programm toetab mobiilsust, projekte ja võrgustikke ning on avatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele. Projekti tegevuseks on ehitus-ja kokaeriala õpilasvahetus Kainuu Ametikooliga, koordinaatoriks oli Soomes Kajaani linnas asuv Kainuu Ametikool. Kajaani on 38 000 elanikuga maakonnakeskus 600km Helsingist põhjas. Kool on suur – 3000 õpilast.
Meie kokaeriala esindasid koos õpetaja Tiina Tambetiga K07 õpilased Teele Hunt, Ave Saar, Leila Lanukopli, Sergei Belov ning K08 õpilased Reine Kose ja Rauno Saar. Soomes tehti koos kohalikke , Eestis jälle meie rahvustoite. Meie õpilastele avaldas kindlasti muljet põhjanaabrite õppeköökide tehniline varustus. Meie ehituseriala esindasid koos õpetaja Rein Soesooga EÜa07 Bremet Mario, Lind Jaanus, Ohi Priidu, Ojamägi Rauno, Orav Roland, Robam Ranno. Praktikatööd tehti kooli majaehitusel. Meie üritame ühte maja ehitada, nendel on korraga käsil 4 maja.
Projektis osalesid mõlemast koolist 6 kokaeriala õpilast ning Tähtis on olla avatud ja õppida igast kogemusest – seda paüks õpetaja ja 6 ehitusõpilast koos õpetajaga. Eesmärgiks oli kubki osalemine mobiilsusprojektis. tutvuda ja vahetada kogemusi vastavate erialade omandamise Tiiu Vaher, projektitöö koordinaator kohta erinevates riikides.
KOOLI
LK. 7
LEHT
JA SAABKI VALMIS!!! Lähipäevil jõuab lõpule Vana-Võidu mõishoone trepi remont. Tööd algasid juba 2007. a. Esialgsed plaanid venisid õige pea pikemaks, sest trepi lammutamise kui ka hilisemate tööde käigus selgusid asjaolud, mida tänapäeva kogenud ehitajad ega projekteerijad polnud ette näha osanud. Samuti puudus juhend ning joonis, kuidas sellist keerulist asja üldse taastada tuleks. Oli vaid üks nõukogude ajal “remonditud” trepp, millele laialivajumise ärahoidmiseks oli betoon üm- Reede, 12. juuni pärastlõunal toimetatakse usinalt trepi kallal, jäänud on veel anda viimane lihv. ber valatud.
sad kuulusid kunagi samale mõisnikule von Strykile ja tõenäoliselt on trepid samade meistrite valmistatud. Sellele viitavad trepi lammutamisel leitud üksikud detailid. Trepiplatvormi hakkavad kaunistama vanad originaalsed kuuskantkivid, mille järgi on valmistatud ka ülejäänud kivid. Esialgselt oli kogu varikatuse alune klaasseinaga kaetud, nüüdki tahetakse saavutada originaalilähedane välimus, millele aitavad kaasa Tiia Kippari abiga ühelt vanalt kasvuhoonelt leitud originaaldetailid.
Enne ehitama asumist oli teada vaid soov kasutada vanu käsitsitahu- Töid teostava ehitusettevõtte Viive juhataja Mart Vaiksaare sõnul ei tud trepiastmeid, samuti oli selge, et trepp peaks hakkama välja nä- uskunud keegi tööde alguses, et tööprotsess nii keeruliseks, samas gema originaalilähedane. loominguliseks ja üllatusterohkeks osutub. Eestis on nii keerulise Tõenäoliselt valati vanasti enne trepi ehitamist trepikere, millele ha- ehitusega mõisatreppe vaid 2-3. Järgmise trepi puhul oldaks kindlasti kati ülevalt alla trepiastmeid üksteise alla kiiluma. Seda eesmärgiga juba kogenumad. saavutada trepiastmete õige asend, et vihmavesi trepilt alati maha Loodetavasti saavad kõik lähitulevikus rõõmu tunda kaunist trepist valguks. Sama tehnoloogiani jõuti ka seekordsete ehitustööde käiega mäleta enam pikaleveninud ehitustöid! gus. Epp Välba Malmist trepipiirded on valmistatud Kõpu mõisa eeskujul, kuna mõi-
HEINA TÄNAVA MAJA SAAB SARIKATE ALLA
MÕISAAEGNE PARDIKUUR UUENEB
2006. aastal sündis ehitusosakonna juhata Rein Kalda peas idee viia ehitusõpe koolis uuele tasemele, ehitada õpilaste abiga ühepereelamu. Eeskuju saadi Soome ametikoole külastades. Viiratsi vald eraldas koolile krundi, millele rajasid vundamendi tollased esmakursuslased, EÜa06 õpilased oma praktikatundide käigus.
Linna poolt koolimajale lähenejaile jääb vasakut kätt silma omapärane ümara kujuga hoone. Tegemist on mõisakompleksi kuuluva ehitisega, mis algselt täitis pardimaja ülesannet. Pikka aega kasutati hoonet külasaunana, kus igal laupäeval nii mehed kui naised said saunamõnusid nautida.
Soome ametikoolides on käsil tavaliselt korraga vähemalt 3 erinevas ehitusjärgus olevat maja. Õpilased saavad maja valmimise kõiki etappe vajadusel jälgida ja praktilisi töid sooritada. Kui majad valmis, müüakse need oksjonil maha.
Nüüd on hoone uut kuube saamas, ka tulevikus hakkab seal olema saun. Majakese kallal on viimasel ajal toimetamas restauraatorite lõpukursus. Aleksander Vareiko (pildil) annab ülevaate viimase aja tegemistest. “Objektile minnes olid sarikad ja roov juba paigas. Meie teha oli uus korstnapits, sest vana oli lagunenud. Tegime tuulekastid ja paigaldasime katusekivid. Alguses tundus objekt väga lihtsana, aga tööde käigus selgus, et on ka mõningaid takistusi. Näiteks vajas korstna ümbrus enne kivide paigaldamist ümbertegemist.” Epp Välba
Janno Surva ja Tauri Kinnas rassivad roodsarikate kallal
“Restauraatorite õppegrupist RE07, Janno Surva ja Tauri Kinnas valmistavad lõputööna maja katusekonstruktsiooni. See on keeruline ja küllaltki palju mõtlemistööd nõudev ettevõtmine. Tööde algusetapil olid neli päeva abiks kuus Soome vahetusõpilast, kellega koostöös valmis keskmine toolvärk. Praeguseks on paigas rood- ja neelusarikad, mis vajavad täpset paigaldamist. Seejärel saab nad lõplikult kinnitada ja alustada vahesarikate paigaldamist.” (Tiit Mägi, puutööõpetaja) Epp Välba
LK. 8
KOOLI
LEHT
3.
AASTAKÄIK NR
3
KUTSEKOOLIDE SUVEPÄEVAD KULGESID SUURE LUSTIGA
Eelmise mälumängu õiged vastused 1.6, 2.Pauka, 3.tuletõrjekoer,
4.vaene, 5.Ford, 6.õhuke ülepannikook, 7.plangu värvimises, 8.Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, 9.Curtis Jackson, 10.Toomas Hendrik Ilves
Kooli logoga vihmavarju võitis Helvi Jõulu Palju õnne!
29.-31. mai toimusid Jõulumäel Kutsekoolide VI suvepäevad. Seekord oli korraldaja-kooliks Pärnumaa Kutsehariduskeskus.
jalgpalli täpsuslöögid, pushball, koolide etteasted antud teemadel— meie kool tegi loosi tahtel „Rooside sõda“., svammivõistlus.
Suvepäevadel osales kokku 13 kooli: Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Narva Kutseõppekeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Kopli Ametikool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, Võrumaa Kutsehariduskeskus
Kokkuvõttes jäi meie kool 5. kohale. Kõige eredamad mälestused suvepäevadest on esimesel päeval toimunud külapidu, kus me kõik rahvariietes olime. Selle eest suured tänud korraldajatele. Reipa kavaga esinesid ka Kihnu Poisid ja liba Kihnu Virve. Veel meeldis väga ka discgolf ja pushball. Pühapäevane autasustamise- ja lõpetamise tseremoonia oli väga emotsionaalne. Raske oli lahkuda nii paljudest toredatest uutest tuttavatest. Samas tunti ka kergendust—lõpuks ometi sai magada. VI Suvepäevade võitjaks tuli Võrumaa Kutseõppekeskus, kes korraldab ka järgmised suvepäevad
Meie kooli esindasid: Kaia Jõgi, Keidy Soosaar, Valdur Kangur, Matthias Kreisman, Sergei Belov, Rimo Soots, Geido Kõrgesaar, Taavi Roosmann. Suvepäevad avati traditsioonilise lipuheiskamisega. Võistlused toimusid kaheksas erinevas tegevuses:
Seega nägemiseni Võrus ja suursuur aitäh, meie tiimile!!!
Viktoriin, disc-golf (III koht), liivasuusatamine, võrkpall (III koht),
Mairi Reinsalu, huvijuht
SELLE LEHE VALMIMISELE AITASID KAASA: SIRJE KESSA, LAIDO VALDVEE, HEIKI RAUDLA, TIMO KUKK, OTT KUKK, KADRI LONDON, ANNE LAPP, MATI VALLI, RIHO PULK, TIIU VAHER, MARKO LIIVA, MART VAIKSAAR, TIIT MÄGI, ALEKSANDER VAREIKO, HELEN ROOSILEHT, MAIRI REINSALU, TARMO LOODUS JA EPP VÄLBA TÄNAME KÕIKI KOOSTÖÖ EEST! Tundide ajad: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.
tund tund tund tund tund tund tund tund
09.00-09.45 09.45-10.30 10.40-11.25 11.35-12.20 12.20-13.05 13.15-14.00 14.10-14.55 15.00-15.45
Tundi alustab ja lõpetab õpetaja Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu: 08.30, 08.35, 11.10, 13.10, 15.00, 17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45. Bussiajad Vana-Võidust Viljandi 08.30, 08.50 (L, P), 12.20, 14.35, 15.50, 16.40, 18.50, 20.25, 22.40.
Kaastöid saata õpetaja Epp Välba e-posti aadressile: epp@vykk.vil.ee
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL
Vana - Võidu, 70101 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, faks 4351 022 Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator 4351 038 Ehitusmaja administraator 4351 036 Kooli sekretär, direktor 4351 020 Õppedirektor 4351 030 Haldusjuht 4351 037 Ehitusosakonna juht 4351 036 Teenindusosakonna juht 4351 031 IT eriala juht 4351 033 Autoeriala juht 4351 027 Ühiselamu 4351 034 Täiendkoolitusosakond 4351 035