VILJANDI ÜHE NDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
du o k s a l i p õ — teada b a n n a k ks u VÜ K p õ l i r b m e valmib nov ÜKSIKNUMBRI HIND 5 KROONI
5. aastakäik nr 2
KOOLI LEHT ÕPILASKODU VALMIB LUBATUD TÄHTAJAST HILJEM
ELU KEERDKÄIGUD Mõnikord on inimeste ettevõtmised keerulised ellu r a ke nduma , mõnikord lahenevad ettevõetud asjad lihtsalt ja kiiresti. Millest see sõltub, pole alati selge. Tõenäoliselt juhtuvad kõik asjad just nii meie endi tegutsemise tulemusena. Õpilaskodu remont on jäänud venima. On selle põhjuseks aknategijate viivitus meile akende tegemisel või peatöövõtja lohakus? Samas ollakse õpilaste majutamisega väga paindlikud ja valmistehtu on hea kvaliteediga. Mitmed asjad liiguvad ka paremuse poole. Hea meel on meie uutest töötajatest, kes pakuvad õppijatele uusi võimalusi. Tänud tegijatele ka õpetajate päeva eest koolis ja Ugalas. Sel aastal oli vähem ka neid, kes oma kevadisi õppevõlgnevusi sügisel lahendasid. Ehk muutub õppimine popimaks. Soovin teiseks perioodiks kõigile rohkem D vitamiini, et päikesepuudus meid maha ei murraks! Tarmo Loodus direktor
Uus õpilaskodu ja vana õpilaskodu… Tänavusel õpetajate päeval, 5. oktoobril tehtud fotol on juba olemas uus ja veel olemas vana. Algselt 1. augustiks valmiva pidanud õpilaskodu valmib kõigi lootuste ja ootuste kohaselt novembri lõpuks.
aasta tagasi kooli lehes ilmunud fotogaleriile vanast õpilaskodust, on mõistetav, miks reeglid on ranged—need, kes ei hinda kooli jõupingutusi pakkuda õpilastele kaasaegseid elamistingimusi, peavad enda välja elamiseks valima mõne muu koha ja aja.
Õpilased, kes remonditud hoones juba sees elavad, kiidavad kaasaegseid elutin- Kes aga soovivad õppida, oma aega gimusi ja kiruvad harjumatult ranget kor- kvaliteetselt ja tervislikult sisustada, neile da, mis uues majas valitseb. Kui mõtleme pakub uus õpilaskodu sooja ja hubase kodu õpingute ajaks. Seekordses lehes: Tutvustame lähemalt uusi töötajaid Jaan Kabinit, Karmen Selterit ja Kersti Rätsepat
Õpetajate päeval tunnustati pikaaegse töö eest meie koolis Anne Lappi, Tiia Kipparit ja Riho Pulka (pildil)
Juttu tuleb koostööleppest, mille üheks partneriks meie kool alates 8. oktoobrist 2010 on.
Ülevaade õpetajaid ja õpilasi arendavatest ja täiendavatest tegemistest viimasel ajal. Koolileht soovib head lugemist!
LK. 2
KOOLI
LEHT
Uued töötajad
ÕPPEDIREKTOR JAAN KABIN USUB NOORTESSE Alates 2010 aasta septembrist töötab meie kooli õppedirektori ametis Jaan Kabin. AUT07 õppegrupi poisid uurisid, mis inimene meie uus õppejuht on. Miks sellele töökohale kandideerisite? Sellele on üheselt raske vastata. Olin üle aasta tagasi aktiivsest elust tagasi tõmbunud, et natukene tervist kosutada ja vanematele toeks olla ning realiseerida üks oma unistustest - luua oma ettevõte. Tervis taastus, firma on olemas ning tekkis soov end veel proovile panna. Kuna kutsehariduse temaatika on tuttav ning praegusel ajal huvitavaid arenguid pakkuv, siis otsustasin kandideerida. Milline on eelnev töökogemus hariduse vallas? Olen hariduse valdkonnas erinevatel ametikohtadel töötanud alates 1986. aastast, kui alustasin tööõpetuse õpetajana Sadala põhikoolis. Õpetajana töötasin kuni 1993. aastani ning sellest ajast olen seitse aastat olnud sotsiaalhoolekandes ning haridusasutustes juhi rollis kuni 2009 aastani. Mul on ehitus-ja puiduosakonna juhatajana olnud võimalus Tartu KHK kujunemise juures olla ning jälgida selle organisatsiooni arengut.
Kutsekeskkooli tunnistuse ettenäitamisel pole häbenemiseks põhjust. Mida arvate kooli juures suitsetamisest? Kahju on nendest, kes on selle pahe ohvriks langenud. Sellega kaasneb ju mõttetu raha kulu ja pidev mure, millise nurga taga saaks jälle mõne kõhvi tõmmata. Teades statistikat, kui vara selle pahega alustatakse, on keelamine mõttetu, aga see tegevus tuleb muuta nii ebameeldivaks, et inimesel endal tekib tahtmine loobuda. Kas Teid huvitab motokross? Mootorite maailm ei ole mulle võõras. Isa ja vend olid suured huvilised ning käisime koos võistlusi vaatamas. Vend proovis kätt külgkorvide klassis. Oma lõbuks olen natuke sõitnud. Noorena sõitsin aastaid K-750ga ja praegu on mul 150ne roller, mis ei olnud ehk väga arukas valik. Milline on Teie unistuste auto? Unistuste auto on see, millega praegu sõidan. Ma poleks ju teda ostnud, kui poleks meeldinud. Kui oled soetanud, siis hoia teda, kuni tekib uus soov ja võimalus, siis realiseeri oma järgmine unistus.
neks ega lahkuks varem), austaks tööandjat ja kolleege (sotsiaalne intelligentsus) ja töölt lahkudes võtaks kaasa vaid temale kuuluvad asjad (emotsionaalne intelligentsus). Tööks vajalikud oskused õpetab tööandja. Kui väl- Üks tuttav pankur ütles kunagi, et auto on Mis on Teie arvates meie koolis hästi, mis jenduda ehitajate keeles, siis tugev vunda- rahalises mõttes üks mõttetumaid investeeringuid. Tuleb alati läbi mõelda, millist eesment on oluline. halvasti? märki auto täidab. Kuna ma arvan, et mul on Eks organisatsiooni plussid ja miinused on Kui lähtuda Töötukassa Viljandimaa osakonenesehinnanguga asjad vast korras, siis minu kirjas arengukavas, minu kohus on oma tege- na statistikast, siis 20% töötutest on noored vajadus on pikemate vahemaade läbimine mistes lähtuda arengukavast. Kooli arengu- ning probleemiks ebaadekvaatne enesehin- asfaltteel, loodushuvi rahuldamine, metsateekava on realistlik ja minu seisukohtadega nang. Seega on kindlasti oluline väljalange- del sõitmine ning firma vajaduste rahuldamihaakuv. Kui lubada isiklikku vaadet, siis orga- vuse vähendamine. Olen õppinud sotsiaal- ne. Järelikult suhteliselt ökonoomne, kõrgem, nisatsiooni esmane väärtus on ikka meeldiv tööd ja minu seisukoht on – iga lahkumine luukpära, haagist vedada jõudev auto. Aga ja positiivselt mõtlev kolleeg. Aga negatiivne peab olema põhjendatud ja uus eesmärk unistus – vaikselt sahisev elektriauto. pool saab ehk lahendused 2014. aastaks, seatud. Põhjendusega, et ma ei taha, ei viitsi, Milline mulje on Teil autoerialast? sest kaasajastatud töö- ja õpikeskkond on mul ei õnnestu, ei jõua kuhugi. olulised. Olen näinud teiste koolide autoeriala õpetaMilline on Teie ettekujutus meie koolist mise võimalusi ja arvan, et meie kool ei pea tulevikus? Mida Teie arvate meie kooli õpilastest? häbenema. See eriala on kiirelt arenenud. Kui ma arvaks, et noorus on hukas, siis ma ei Uus õppehoone, korras mõis, kaasaegsed Põhiline mure on ruumipuudus. Uus õppetöötaks koolis. Eelkõige on mul hea meel, et õppevahendid, tegusad kolleegid, õpihimuli- hoone annab kindlasti uued võimalused, aga koolis õppivad erivajadustega noored eristu- sed, tööturul oodatud noored. Kooli tulevik on kes õppida tahab, sellel on ka täna võimaluvad vaid statistikas. Kahju on alati nendest paindlikkus, kiire reageerimine majandusest sed olemas. Kindlasti on parendamise kohti, noortest, kes on kool pooleli jätnud. Kogu tulenevatele vajadustele ja kindlasti täiskasaga me oleme sinna teel. selles eliitkoolide problemaatikas on jõutud vanud õppijate vajaduste arvestamine. Tänaikkagi järeldusele, et oluline on õppija ise. sed lõpetajad võivad olla kümne-viieteist Millega vabal ajal tegelete? Kooli nimi ja ajakirjanduslik maine on teisejär- aasta pärast jälle meie koolis uusi teadmisi Eks erinevatel eluperioodidel on saanud teha gulised. Kui on eesmärgid, realistlik enese- omandamas, selleks tuleb olla valmis. erinevaid asju. Nooruses tegelesin mägimathinnang ning tahe, on maailm kõigile võrdselt Kas oma lapsed paneksite siia kooli õppi- kamisega, suved kulusid heinategemisele avatud. ning maatööle, sest vanaema oli vaja aidata. ma? Kolmekümneselt läksin ülikooli, siis tuli kogu Millised eesmärgid loodate saavutada Olen ise lõpetanud kutsekeskkooli, mu poeg vaba aega jagada õppimise, laste ja majareoma esimese aastaga meie koolis? on lõpetanud kutsekeskkooli, tütred on selle mondi vahel. Mõned aastad tagasi sai osteMinu ülesanded on kirjas ametijuhendis ning etapi vahele jätnud. Olen alati soovitanud tud mõni hektar metsamaad ning nüüd kulub eesmärgid tulenevad arengukavast ja õppe- noortele enne ülikooli võimalusel õppida min- vaba aeg sinna. Hobi on ka käsitöömööbli aastaks püstitatud eesmärkidest. Kui küsida gi kutseoskus, mis annab eluks lisaväärtuse, valmistamine looduslikest materjalidest, näiettevõtjatelt, millist noort nad koolist ootavad, mille olulisust märkame alles hiljem. Kooli teks kõveratest okstest, pakkudest, juurikasiis levinum vastus on, et ootame noortelt nimi pole eesmärk omaette, oluline on inimetest ning väikeste meenete tegemine. kolme omadust: et ta tunneks kella (ei hili- ne ise. Aga olen kindel, et Viljandi Ühendatud
Uued töötajad
KOOLI
LEHT
LK. 3
KARMEN SELTER TEAB, KUIDAS KVALITEETI PARANDADA Karmen Selter on Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kvaliteedijuht alates septembrist 2010. Kes on kvaliteedijuht, mida ta meie koolis kavatseb saavutada? Karmen Selter: Oma kooliteed alustasin praeguses Viljandi Maagümnaasiumis, põhikooli lõpetasin Abja Keskkoolis, seejärel õppisin Paide Kutsekeskkoolis laomajanduse operaatoriks. 2001. aastal asusin LääneVirumaa Kutsekõrgkooli õppima ärijuhtimist. Järgmised neli ja pool aastat oli raske, kuid põnev aeg. Bakalaureuseõpe pere ja täisajaga töö kõrval oli suur väljakutse. 2004. aastal sain tööd laojuhatajana mööblitootmisettevõttes Eerung. 2007. aastal asusin tööle müügija turundusjuhina Handymann Concept OÜ-s. Kui ilmus teade VÜKK-i kvaliteedijuhi konkursist, otsustasin kandideerida. Kvaliteedijuhtimi s e a la ne Sisehindamine ongi ana- kogemus on lüüs sellest, mida me ole- o l e m a s me seni teinud, mida see Eerungi-ajas t, on meile andnud, kuhu kus rakendasime ISO tahame jõuda ja mida 9000:2001 kvaselleks tegema peame liteedijuhtimise süsteemi
sele peavad kõik haridusasutused iga kolme aasta järel läbi viima sisehindamise. Meie koolis seda siiani tehtud ei ole. Sisehindamine ei ole pelgalt mingi järjekordse dokumendivormi täitmine. Sisuliselt osalevad selles kõik töötajad ja õpilased. Nii, nagu me kõik osaleme ka kooli igapäevaelus. Sisehindamine ongi analüüs sellest, mida me oleme seni teinud, mida see on meile andnud, kuhu tahame jõuda ja mida selleks tegema peame. Lisaks sisehindamisele ootab meid ka ees õppekavade akrediteerimine.
Uuele ametikohale sisseelamist on kindlasti lihtsustanud varasem kokkupuude VanaVõiduga, mistõttu on tuttav nii koht kui ka siinsed inimesed. Üldiselt tundub, et koolipere on mind kollektiivi omaks võtnud. Koostööst pole keegi keeldunud ja suhtumine on sõbralik. Kvaliteedijuhi amet on selles majas uus ja võib-olla paljudele ka pisut mõistmatu. Kindlasti erineb kvaliteedijuhi töö erafirmas tööst õppeasutuses. Praegu on kõige olulisem osa minu töös kooli sisehindamise läbi viimine. Vastavalt haridusministri 2006. aasta määru-
ELUTARKUS TULEB KOGEMUSTEGA
Pisut koolielu kõrvalt jälginuna tundub mulle, et info kiirem liikumine parandaks oluliselt (töö) koolielu kvaliteeti. Hea on see, et kogenud ja staažikas personal tunneb hästi oma tööd ja oskab ise oma asju korraldada. Meie kool on muutuste teel. Seni pisut räämas mõisakoolist on kasvamas uus tänapäevane õppekompleks. Ma olen kindel et koos vormiga muutub ka sisu. Kui praegu levib õpilaste hulgas arvamine, et siia kooli võetakse vastu kõik soovijad, siis tulevikus näen Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli koolina, kuhu on konkurents ja siin õppijad on tõeliselt uhked oma kooli üle. Karmen Selter, kvaliteedijuht
VIIPEKEELETÕLGID
kogemuste inimene kasvab, muutub elutargemaks. Kasutades neid kogemusi, loodan olla parem inimene (töötaja, õpetaja, kolleeg) siin ja praegu. Juba esimesel korral, tulles töövestlusele, oli mulje meie koolist meeldiv. See on nii praeguseni. Mulle meeldib kool, kus töötan, meeldib töö, mida teen. Ma hindan väga õpilasi, kellele olen grupijuhendajaks, samuti hindan kõrgelt inimesi, kellega teen igapäevaselt koostööd. Vabal ajal loen palju, olen oma lastega, teen veidi sporti. Suvel olen tihti maal. Minu jaoks on tähtsad lähedased inimesed. Kersti Rätsep töötab alates septembrist Tähtis on tasakaal elus, olla aus iseenese 2010 Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis ning teiste suhtes. Püüda anda endast parim gruppide juhendaja ametis, sel õppeaastal kõiges, mida teen. on tema juhendada 1. kursused, tema hoo- Suhtlemises inimestega lähtun idamaade le all on ligi 150 õpilast. tarkusest: õpi enne inimest tundma, alles Kersti Rätsep: Minu haridustee on olnud seejärel kujunda temast arvamus. Meie kõrteekond iseeneseni, kõige selleni, mida tõeli- val on iga päev toredaid inimesi. Märgake selt armastan. Esimese erialana omandasin neid! Elus on nii, et headel aegadel me sahooldusõe kutse, järgnesid 2-aastased õigus- geli ei märka neid, kuid rasketel aegadel on teaduse õpinguid, palju erinevaid koolitusi nad vaikselt meie kõrval, meie jaoks olemas. Hea on ka teada, et rasketele aegadele ning psühholoogiaõpingud. järgnevad alati paremad ajad: olles laine Enne Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli tule- põhjas on seda raske uskuda, kuid see on kut töötasin koolipsühholoogina. nii. Ma hindan väga kõiki oma varasemaid koge- Hoidke ning armastage iseend! musi, nii kergemaid kui raskemaid, sest läbi
Tene Rubin on lõpetanud Tartu ülikooli viipekeele tõlgina ja töötab ka Pärnu tõlkekeskuses.
Bret Paas, Tartu ülikooli viipekeel tõlgi eriala diplomand, on ka Kuressaare Puuetega Inimeste Koja tõlkekeskuses viipekeele tõlgina tegev.
KOOLI
LK. 4
LEHT
Õpetajate päev
ÕPETAJATE PÄEVAL JAGATI TUNNUSTUST ANNE LAPP ON AASTA ÕPETAJA 2010 2. oktoobril tunnustasid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondik pidulikul vastuvõtul Tartus Athena keskuses aasta õpetajaid. Vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi, neist kolm Viljandimaalt. Aasta õpetaja valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu. Üks kutsutuist oli meie kooli raudvara Anne Lapp. Anne Lapp on töötanud meie koolis alates 1980.ndast aastast, olnud pikka aega kooli õppedirektor. Õnnitlused kogu koolipere poolt!
HEA KUNSTIHALDJAS TIIA KIPPAR Tiia Kippar tuli Vana-Võitu kunstnikuna tööle 1975. aasta sügisel. Ta asutas kunstikabineti, kunstiringi ja hiljem ka kunstiklubi, mis sai väga populaarseks ja on olnud siiani ainsaks vahepausideta töötanud huviringiks meie koolis.
tehnikates tööd olid heatasemelised ning maitsekad ja pälvisid hindajate tunnustuse.”
Tiia sõnul tuli ta tööle tolleaegsesse pidevalt tippu püüdlevasse õppeasutusse, mis oli kodune, hea sisekliimaga kool. Sellesse kooli ta kiindus ja sellest sai tema elu armastus.
Tema eestvedamisel tähistati igal aastal ringi asutamise aastapäeva, peeti jõule, käidi pea kõikidel mainekatel kunstinäitustel ja muuseumides Tallinnas, Tartus, Viljandis ja mujal. Ühiselt külastati teatrietendusi. Koolis külas käis õpilastega kohtumas vabariigis tunnustatud kunstnikke, õpilased koos Tiiaga olid oodatud vastukülaskäikudele nende ateljeedesse.
Tiia eestvedamisel kujunes kooli kunstikabinet vormist ja sisult omalaadseks nähtuseks teiste põllumajanduslike tehnikumide seas, iga 2 aasta tagant toimusid vabariiklikud õpilastööde näitused, meie õpilased olid alati edukad tänu energilisele ja töökale juhendajale. Kunstiringis viljeleti palju erinevaid žanre ja tehnikaid erinevatest materjalidest: paber, puit, tekstiil metall jne. Vabariiklik komisjon märkis ühes oma kokkuvõttes: “õpilaste kunstiliste loometööde osas paistis järjekordselt eksponaatide hea kunstilise teostuse ning kasutatud tehnikate, žanrite ja materjalide mitmekesisuse osas silma Gagarini-nimelise Näidissovhoostehnikumi väljapanek. Kunstiringis valmistatud mitmesugustes
Peale regulaarsete kunstiõpetuse tundide koguneti ka vahetundidel ikka kunstikabinetti Tiia juurde. Peale tunde jätkati.
Koostöös ENSV Kunstnike Liiduga olid kooli peeglisaalis alati üleval kunstinäitused. Sagedased külalised oldi ka SanktPeterburis Ermitaažis. Rääkimata sellest, et tollal kohustuslik näitagitatsioon oli alati õpilaste abiga väljas, lisaks kaunistasid kõiki väljapanekuid alati lilleseaded. Tiia Kippari headus, töökus, andekus on imetlusväärsed. Täname teda senitehtu eest ja soovime talle edaspidiseks loomeindu ja jõudu meie õpilastele kunstiarmastuse jagamisel.
8. oktoobril Ugalas toimunud Liivimaa Kutseõppeasutuste õpetajate päeva tänuüritusel anti õpetaja Tiia Kipparile tänukiri pikaajalise väärika töö eest Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis. Ta on 35 aasta jooksul teinud oma tööd suure rõõmu ja pühendumisega, süstinud õpilastesse kunstiarmastust ja olnud neile lihtsalt heaks sõbraks. Meie kooli nimetab Tiia oma Elu Armastuseks.
Õpetajate päev
KOOLI
LEHT
LK. 5
LIIVIMAA KUTSEKOOLIDEST SAID PARTNERID 8. oktoobril toimus Ugalas õpetajate päevale pühendatud üritus, kus osalesid Lõuna-Eesti piirkonna ametikoolide õpetajad ja töötajad, maavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad. Üritusel kirjutati alla „Liivimaa kutseõppeasutuste koostöölepe“, mille partnerid on järgmised koolid: Heino Elleri nim Tartu Muusikakool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Põltsamaa Ametikool Räpina Aianduskool, Tartu Kunstikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, VanaAntsla Kutsekeskkool, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, Võrumaa Kutsehariduskeskus. Leppe sisuks on kutseõppealase tegevuse koordineeritud korraldamine Liivimaa
ga endale hulgaliselt kohustusi väga mitmekülgse koostöö tegemiseks. Muuhulgas on kavas moodustada ühiste huvide esindamiseks EKEÜ Liivimaa osakond. Maavalitsused ja omavalitsusliidud aitavad partneritena kaasa oma paikkonna elanike huvide eest seismisele, korraldavad kutseõppeasutuste, tööjõuturu osapoolte ja omavalitsuste vahelist koostoimimist, analüüsivad kutsehari(Jõgeva, Järva, Põlva, Valga, Viljandi ja duse kättesaadavust ja teevad ettepaneVõru maakonnad ning Tartu linn) kutse- kuid olukorra parendamiseks õppeasutustes. Selle tulemusena on Liivimaal ametit õppida soovijatel ja täiend- Maavalitsused ja omavalitsusliidud osalekoolituses osalejatel mitmekülgsed elu- vad ja teevad teavitustööd kutseõppe võimaluste tutvustamisel oma paikkonkestva õppe võimalused. nas, aitavad omavalitsustes korraldada Koostööleppe toimimisele aitavad partne- kutse- ja karjäärinõustamist; tagavad ritena kaasa Jõgeva, Järva, Viljandi, Val- üldhariduses ja kutsehariduses õppivate ga, Võru ja Põlva maavalitsused ja oma- noorte võrdse kohtlemise valitsusliidud. Lepe kehtib 1. septembrini 2015.aastal Kutseõppeasutused võtsid antud lepingu-
47 AASTAT MEIE KOOLIS! Riho Pulk sai õpetajate päeva tänuüritusel Ugalas haridusministrilt tänukirja ja tunnustuse hea töö eest. Riho on lõpetanud EPA ag ro no omi ate aduskonna ja Moskva Põllumajandusakadeemia. Alates 1963. aastast seotud Vana-Võidu kooliga, töötanud nii õpetaja kui direktori asetäitjana. Tegemist on vaikse ja endast mitte palju kõneleva inimesega, tema tegemistest kõnelevad hoopis fotod. Arvake ära, kes on pildid!!!
ÕPILASED ÕPETAJATÖÖST… *Kui ma oleksin õpetaja, meeldiks mulle, kui õpilased arvaksid minust hästi ja räägiks ka teistele, et neil on hea õpetaja. (Ken Midri, EV09) *Ropendada minu tunnis ei tohiks. Kes teeb seda korra, peab 25 kätekõverdust tegema. Kui seda teeb tüdruk, peab kükke tegema. Väga ropud eemaldaksin tunnist (Andres Teder EV09) *Kui mina oleksin õpetaja, üritaksin õpilasi suunata positiivsuse poolele. Mu tunnid oleksid vaimukad. Hindaksin õpilasi nende võimekuse, mitte nägude ja tegude põhjal, nagu paljud õpetajad teevad. Tahaksin näha, kui fantaasiarikkad õpilased võivad olla. (Sirly Valgiste, EV09) *Kui ma oleks õpetaja, üritaks ma aru saada, kelle ja mille eest ma vastutan. Räägime ju ikkagi inimeste tulevikkudest. Ma jätaks oma probleemid koju, annaksin õpilastele ruumi areneda ja ennast avastada, tehes seda mitte ainult enda moraali ja tõekspidamisi silmas pidades. Ma väldiks inimeste hinnetega veel sügavamat kihistamist. Õpetaja, kes teeb oma tööd raha pärast, on ilmselgelt loll ja ei sobi seepärast õpetajaks. Töötagu siis juba panganduses, kus liiguvad suuremad summad. (Heikko Heinsalu, K10, pühendanud oma mõtted headele õpetajatele) *Oleks hea, kui õpetaja oskaks varvastega vilistada ja pea peal seista. Selline õpetaja meeldiks arvatavasti kõigile ja eriti lahe oleks, kui kogu selle tsirkuse juures veel aine ka selgeks saaks. Tegelikult on siiski tegemist kooli, mitte tsirkusega, me oleme siin vabatahtlikult ja vaevalt siia keegi tsirkuse lootuses tuli. (Holden Aasmäe, K10)
LK. 6
KOOLI
Koolielu
LEHT
RESTAURAATORID KÄISID INSPIRATSIOONI KOGUMAS kirik on taastatud peaaegu esialgsel kujul ja toimiv pühakoda, teisest on jäänud alles ainult varemed, kuid seeeest oskuslikult säilitatud. Nii kirikus kui ka linnuses õnnestus kõigil ära käia tornidesse ehitatud vaateplatvormidel, kust avanes ilus vaade Tartu linnale. Toomemäel asuv ajaloomuuseum pakkus huvitavat kuulamistvaatamist teaduse ja tehnika arenguloost Tartu Ülikoolis.
Tartu Toomemäel asuva restaureeritud piiskopilinnuse varemed
Edasi sõideti Alatskivile, kus asub üks uhkemaid historistlikke mõisaansambleid. Loss on huvitav selle poolest, et ta on minimalistlik koopia ühest Šotimaal asuvast lossist - sakiliste müüride ja teravate tornidega. Seal on oskuslikult eksponeeritud lossi ajalugu ning on näha erinevaid restaureerimistöid: puidu imiteerimine, ornamentika, kipskaunistused - tööd, millega õpilased võivad tulevikus kokku puutuda.
9. septembril toimus kahe restauraatorite õppegrupi- Loodetavasti sai nii mõnelegi restauraatori eriala õpilaga (RE10 ja RE09) õppekäik Tartusse ja selle lähistel sele selgemaks tema panus tulevikus kultuuriväärtuse säilitamise kaasaaitamise võimalustest. Lisaks raamatu asuvasse Alatskivi lossi. tõdedele ning õpetaja jutule oli väljasõit väärtuslik vahelSõidu eesmärk oli tutvustada Lõuna-Eesti paremini säi- dus. Reisi soosis kuldne sügisilm ning tore bussijuht linud ja unikaalsemaid keskaegseid ehitusmälestisi TarEnn. tu Jaani kirikut ning Toomemäel asuvat piiskopilinnust. Meeldiv ühendati kasulikuga, kuna äsja arhitektuuri aja- Õpilastega kaasas olid õpetajad Anti Kivistik ja Helen loos õpitut sai oma silmaga vaadata ning ülevaate ehi- Roosileht. tusajaloost andsid asjatundlikud giidid. Helen Roosileht, Objektid erinesid üksteisest selle poolest, et Tartu Jaani
restaureerimise eriala õpetaja
KULTUURIRIKAS KOOLITUSREIS PARIISI 13.-19. septembrini toimus õpetajate koolitus– ja kultuurireis Prantsusmaale, muuhulgas külastati ka Pariisi. Meie koolist osalesid sotsiaalpedagoog Ene Reband ja ehitusmaja administraator Ester Kold. Väike killuke reisimälestusi Ene Rebandilt annavad ülevaate kultuuriannusest, mille osalisteks reisil käinutel õnnestus saada.
13.sajandi gooti imedest. Ajaloost tuntud Le Havre sadamalinna jõudmiseks tuli sõita üle Normandia silla, mis on Eurobrücke kõrval kindlasti muljetavaldavamaid Euroopas. Le Havre on kuulus oma Euroopa suurima Raekoja väljaku poolest. Edasi suundusime Fecampi, kuulsa benediktiini likööri sünnipaika, kus asub muuseum koos likööritehasega. Saime näha, nuusutada ja maitsta 27 maitsetaime ja vürtsi, mis kuuluvad benediktiini koostisse, aga missuguses vahekorras ja mida sinna pannakse , see on tänaseni saladus.
Põikasime korraks tagasiteel ka Brüsselisse, aga kahjuks jäi meie aeg seal lühikeseks ja saime käia ainult keskväljakul, mis kannab 13.septembri varahommikul võis Vabaduse platsil näha ootusärevu- Grand Place nime ning heita pilgu “pissivale poisile”, mis on omases inimesi, et suunduda Riiga ja sealt lennukiga Pariisi. Tegemist moodi Brüsseli sümboliks. oli seltskonnaga nii Ida- kui Lääne-Virumaalt, Põhja- kui ka LõunaEne Reband, sotsiaalpedagoog. Eestist, kes osales 7-päevasel kultuuri- ja psühholoogiakoolitusreisil, mille jooksul majutuskohtadesse jõudsime reeglina kella ühe paiku öösel. See eest nägime ja kogesime palju. Meeldejääv on hilisõhtune laevasõit Seine jõel, kust avanev vaade Pariisi vaatamisväärsustele võtab kohati hingetuks: Eiffeli torn, Invaliidide Toomkirik, Pariisi "süda " Cite saar, kirjandusest tuttav Jumalaema kirik (Notre Dame) ning Louvre. Kõik, kes on külastanud Pariisi, on kindlasti nautinud jalutuskäiku Montmartre bulvaril. Kuna meie olime Montmartrel hilisõhtul, nägime seal veidi ka ööelu. Õnnestus külastada veel Pere-Lachaisei kalmistut, kuhu on maetud ka meie kaasmaalane, graafik Eduard Viiralt, aga ka näiteks Edidt Piaff. Pariisist jäid meelde veel imeilusad aiad ja palju rohelust, teisalt meie mõistes mustad tänavad, maailmalinnale omane kiirustamine ja kärarikkus. Pariisist suundusime Normandia maakonda, kus meid vapustas Mont-Saint Micheli klooster, mis asub kaljusaarel ja on kindlasti üks
Pariisi kalmistule on maetud Eestimaalt pärit graafik Eduard Viiralt, kelle viimselt puhkepaika E. Rebandil õnnestus külastada.
Koolielu
KOOLI
LK. 7
LEHT
ÕPETAJAD HOIAVAD MÄLUMÄNGUTRADITSIOONI AU SEES 15. oktoobril Olustvere Maamajandus ja Teeninduskoolis Parts, kes on selles mälumängusarjas kaasa löönud alates peetud kutsekoolide traditsioonilisel õpetajate mälumän- esimesest mängust. gul saavutas meie kooli meeskond 2. koha Küsimusi oli nii ajaloo, geograafia, kirjanduse, muusika, looKilvaturniiril osalenud meeskonnas võistlesid Tiiu Vaher, duse kunsti ja muu huvitava kohta. Laido Valdvee, Krista Valdvee, Olev Teder ja Epp Välba Mälumängutraditsioon sai alguse 1. detsembril 1983. aastal Traditsiooniliselt oli mängus 40 küsimust, iga õige vastus andis 2 punkti. Mängu võitis Pärnu Kutsehariduskeskuse meeskond, kes kogus 44 punkti, meie meeskond oli 36 punktiga 2. kohal, edastades korraldajakooli Olustvere võistkonda. Küsimused oli koostanud Olustvere pikaaegne õpetaja Kadri
Jätkame koolilehe traditsiooni ja avaldame seekordseski lehes lugejatele nuputamiseks 5 küsimust, mis pärinevad 15. oktoobril Olustveres toimunud mängult. Olgu vihjeks, et vastamisel võib internetist suur abi olla. Õigeid vastuseid ootame nii õpetajatelt kui õpilastelt 15. detsembriks peamaja valvelauas olevasse vastustekasti. KÕIGI VASTANUTE VAHEL LOOSIME VÄLJA PRIIPÄÄSME KAHELE UGALA VABALT VALITUD ETENDUSELE. HEAD NUPUTAMIST!
meie kooli toonaste õpetajate Matti Kallaspooliku ja Rein Abeli eestvedamisel ja toimus Põllumajanduslike kutsekoolide vahel. Tänaseks on koolid oma sisu ja nime vahetanud, aga tookord alustanud seltskond on traditsiooni hoidnud ja mänge on peetud juba üle 100 korra.
Mälumängu küsimused
korral vaid üks, 2004. aastal Ateenas aga juba üle 20. Ühed olümpiamängud sellel ajavahemikul olid aga dopinguvabad. Millistel mängudel ei avastatud ühtegi dopingukasutajat?
1.Vabadussõja võidusammas avati 23. juunil 2009. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi. Projektis on kasutatud Eesti Vabadusristi motiive. Kes on Eesti Vabadusristi 4. Suurima rahvaarvuga riik maailmas on teatavasti Hiina. Kõige väkavandi autor? 2. Mitu kirjavahemärki on eesti hem elanikke on Vatikanis (2090). Millised on elanike arvult järgmised keeles? kaks väiksemat riiki? 3. Järjepidev dopingukontroll suveolümpiamängudel algas 1968. aas- 5. Kuidas nimetati vanasti sedelit, tal Mexiko Citys. Patustajaid on mille andis pastor hauakaevajale, sestsaadik alati leitud: esimesel et viimane haua õigeks ajaks valmis kaevaks?
Peidust välja toodud õuevaas osutus väravahingeks Vana-Võidu mõisa aida kõrval asuva hoone eest kaevati välja ligi 100 kg kaaluv graniidist mürakas, mida mõisaaegseks õuevaasiks peeti, kuid mis muinsuskaitsjate hinnangul osutus väravahingeks. Kooli muuseumi töötaja ja pika-
aegse endise õpetaja ning Vana-Võidu elaniku Anne Pulga eestvedamisel kaevati mõisaaegne graniidist hiiglane välja ja toodi koolimajja hoiule, et vana eset säilitada ja ehk kunagi isegi uue sti k asut use le võtta. Anne Pulga hinnangul on teine sarnane ese veel maa sees peidus. Leiu asukohast andis teada mõisakompleksi kuuluvas vanas majas elav Tiina Vaigur. Ilmselt
on sealkandis olnud sissesõidutee mõisaõue, kus graniidimürakad oma ülesannet on täitnud. Uudist kajastati ka kooli kodulehel, ning uudisteportaalis Postimees Online. Leiust anti teada ka muinsuskaitseametile, kes usinaid muinsusepäästjaid manitses, et edaspidi selliste leidudega hoolsamalt ringi käiaks ja spetsialistidki kohale kutsuks. Graniitmüraka veeretamine koolimajja oli raske ja jõudu nõudev ettevõtmine, mille juures olid suureks abiks EÜ09 õppegrupi õpilased Egert Saar, Kristen Rooden ja Kaimo Mihkelson. Suur tänu neile! Epp Välba
KOOLI
LK. 8
LEHT
5 . AAST AK ÄIK NR 2
TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL ÕPETAS ÕPETAJAID RESTAUREEIMA
METALLIRING TEGUTSEB TULEMUSLIKULT
Usinate õppijatena lõid TÕN-i raames mööbli restaureerimise õpitoas kaasa meie kooli õpetajad Imb i Põrk, Tiina Tambet ja Ilona Niklus 14. oktoobril uudistasid meie kooli Täiskasvanud Õppija Nädala raames grupp linnarahvast. Huvilistel oli võimalus osaleda kahes õpitoas: „Tooli polsterdamine“ ja „Näpunäiteid kodu remonttöödeks“. Keevituse eriala õpetaja Albert Ustimenko juhendamisel on tubli hoo sisse saanud automajas tegutsev keevitusring. Aktiivselt lööb ringi töös kaasa 4 KE10 õppegrupi õpilast: Toomas Kukk, Taivo Tahkonen, Joosep Rang ja Voldemar Averkijev. Nad on valmistanud automaja vahetatud akende kinnitused, ehitasid spordihoonesse võrkpallikohtuniku jaoks puki. Juhendaja sõnul kõige suurem ja mahukam töö on rehvivahetuse juures vajamineva rehvipesu käru valmistamine. Poiste juhendaja on rahul nende tööga, poiste suur huvi midagi ära teha on kiiduväärt. Edu nende tegemistesse! Koolilehe toimetus ootab lehes avaldamiseks põnevaid kaastöid. Kaastööd saata aadressil epp@vykk.vil.ee Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator Ehitusmaja administrator Kooli sekretär, direktor Ehitusosakonna juht Teenindusosakonna juht
4351038 4351036 4351020 4351036 4351031
Mõni õpitoas osaleja kasutas võimalust ning võttis kodust tooli põhja kaasa. Paar tundi hiljem võis uuendatud mööblitükiga rõõmsalt koju
minna. Osalejad unustasid end sedavõrd tegutsema, et ei teinud lõpukellaajast suurt numbrit. Oma ala meister Astrit Savitš oskas osalejate silmad särama ja käed tegutsema panna. Õpetaja Aule Sulaoja viis oma loenguga kuulajad remondiplaane tegema. Õpihimulised said teada, et ka kodus remonti tehes peab Ehitusseadusest tulenevaid nõuded tundma ja isikukaitsevahendeid kasutama. Tarkuseterasid sai juurde ka tööriistade, abivahendite, värvide ja pindade ettevalmistuse kohta. Väljas möllanud sügisraju ei suutnud neil täiskasvanuil, kel nooruslik teada tahtmine alles, tuju rikkuda. Päev läks korda. Kadri London, täiendõppeosakonna juht
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, faks 4351 022
LOOSIKUPONG VIIB UGALASSE
IT eriala juht Autoeriala juht Ühiselamu Täiendkoolitusosakond Huvijuht Kantselei Gruppide juhendaja
4351033 4351027 4351034 4333095 4351025 4351023 5033780
Nimi: Õppegrupp:
Mis aastal alustas meie koolis tööd praegune teenindusosakonna juhataja Riho Pulk
Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu: 08.00, 08.35, 8.40, 9.20 (L, P), 11.10, 13.10, 15.40, 17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45. Bussiajad Vana-Võidust Viljandi 07.15, 08.15, 08.40, 08.50, 09.40, 10.20 (L; P) 12.20,12.30(R)12.50, 13.10 (R), 13.30 (R)14.35, 15.50, 16.40, 18.50, 21.40 (L; P) 22.25
Kõigi vastanute vahel loositakse välja 1 Ugala kinkekaart Lõika loosikupong välja ja vii peamaja administraatori lauas olevasse kasti