VILJANDI
ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI
AJALEHT
me u t h o k — a tead b a n n a k VÜK essil! m s u d i r a h viljandi 3. aastakäik nr 2
KOOLI LEHT On valikute aeg
OSKAJAD VÕTSID MÕÕTU
Kevad on noortele rõõmu 4. märtsil toimus Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis koostöös aeg - kohe on talv möödas Viljandi Ühendatud Kutsekooli ja Viljandi Noortemajaga Viljandi ja koolgi läbi. Veel mõned Maakonna 9-ndate klasside kutseoskusvõistlus „Oskaja“. lõpueksamid ja ongi kõik. Vabadus! Vähemalt praegu nii tundub. Aga tean omast käest - see tunne on petlik. On otsustamise aeg, mida teha edasi? Mida valida? Valikuid teha on keeruline. Leida endale sobiv tee oma unistuste täitumiseks on suur vastutus oma elu ees. Öeldakse, et inimene on ise oma õnne sepp. Usun, et just nii ongi. Kevadine lõplik valik edasiõppimise või töölemineku, pereloomise või sõjaväkke mineku vahel on otsus, mis mõjutab teie käekäiku tulevikus. Mina soovitan mõelda enda tulevikku läbi heaks töömeheks olemise. Meister omal alal! Siis ei kõiguta teid ei majanduskriis ega halb ilm. Hea töömees on alati hinnas. Tehke õige valik, et teie elu oleks õnnelik. Tarmo Loodus direktor
Valuoja Põhikooli võistkond koos nendele kaasa elanud direktori Matti Oravaga.
Mõõtu võtsid 9-ndate klasside 3-liikmelised võistkonnad, kuhu kuulusid 2 poissi ja 1 tüdruk või 2 tüdrukut ja 1 poiss. See, milliseid ülesandeid neil lahendada tuli, oli õpilastele üllatuseks ja selgus kohapeal. Võistkonnad lahendasid juhendite järgi 8 erinevat ülesannet. (Loe lähemalt lk 2)
Õpilaskodu uueneb
Vali õige eriala!
Meie kooli õpilaskodu läbib aastaga
2009. aasta sügisel plaanitakse meie
põhjaliku uuenduskuuri. Tööd võetakse
kooli vastu võtta 200 õpilast.
ette etapiti.
saab nii põhi– kui ka keskkooli baasil
Kevadel alustame reno-
veerimistöödega
kolmandas,
Õppida
talvel
kokku 23 avatavas õppegrupis. Võima-
teises ühiselamus. Järgmisel sügisel
lused on ka neile, kel põhikool lõpeta-
elavad õpilased kaasaegses õpilasko-
mata. Kool pakub õpilastele mitmeid
dus. Tõelises kodus.
soodustusi.
(Loe lähemalt lk 3)
(Loe lähemalt lk 4)
LK. 2
KOOLI
LEHT
OSKAJA
OSKAJA VÕISTLUS PANI OSKUSED PROOVILE 4. märtsil toimus Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis koostöös Viljandi Ühendatud Kutsekooli ja Viljandi Noortemajaga Viljandi Maakonna 9-ndate klasside kutseoskusvõistlus „Oskaja“. (Algus lk 1) Nuputamist jagus järgmiste ülesannete 5. KALMETU 1.: Diana Mogiš, Elen Leemet ja Tanel lahendamiseks: õmblusmasina niidistamine, salvräRebane (22 min 8 s); tiku voltimine, puu- ja juurviljade tundmine, erineva- 6. KALMETU 4.: Heidi Reial, Berle Mees ja Sander test kujunditest T-tähe kokku panemine, võrgukaabli Roosimaa (23 min 10 s); valmistamine, lipsusõlme sidumine, elektri tundmisel põhinev ülesanne ja tooli loodimine. Iga ülesande 7. VMG 2.: Enelin Kavak, Patrik Hytonen ja Siim Mets (23 min 17 s); lahendamiseks oli antud 5 minutit. Mida kiiremini ülesanne sai lahendatud, seda 8. VMG 6.: Ragnar parem. Võitjaks kuulutati meesJaanov, Reinhold Uudris kond, kellel kulus 8 ülesande ja Laura-Liisa Tamra (23 lahendamiseks kõige vähem min 39 s); aega. 9. VMG 5.: Grete Evert, Võistlus oli pingeline ja põnev. Jan-Eric Kelner ja Renar 2. aprillil Viljandi Haridusmessil Toome (24 min 4 s). toimuvatele finaalvõistlustele Palju õnne kõigile edasipääses meil võistelnud 30-st pääsenutele! võistkonnast parimate aegade Vaid 2 sekundiga jäi kokpõhjal 9 võistkonda: kuvõttes finaalist välja 1. VMG 4: Helene Tambet, supertubli Kärstna võistAnts-Martti Helinurm ja kond. Kärstnale järgnesid Kristo Reiss (17 min 33 s); pingereas Sürgavere 2., Kaare 2., VPG 2., Tarvastu 2. KALMETU 3: Rauno Pettai, Laura Kalam ja San- ja Lahmuse 1. võistkonnad. der Roosimaa (19 min 49 s); Suured tänud kõikidele osalenud võistkondadele 3. SÜRGAVERE 1.: Arko Akenbärg, Margus Teearu toreda päeva eest! Ja edu finaalipääsenutele! Kohja Pille-Riin Rego (20min 36 s); tume Viljandi haridusmessil! 4. PUIATU: Aarne Maripuu, Kert Küüsmaa ja Maiko Mertsin (21 min 50 s);
Mairi Reinsalu, huvijuht
ETTEVÕTTEPRAKTIKA ANNAB VÄÄRTUSLIKKE KOGEMUSI Ettevõttepraktika on õpilastele kindlasti vajalik, sest seal seal õpib igaüks midagi. Minu jaoks on väga oluline, kui õpilasele usaldatakse mingi ülesanne, millega ta peab ise toime tulema. Nii püüab õpipoiss rohkem ja mõtleb tööülesanded läbi. Ettevõttepraktika aitab kinnistuda koolis õpitud teadmistel. Arvan, et ettevõttepraktikat võiks isegi rohkem olla. Villu Vaalmäe, AT06 J a m i s k õ i g e o l u l i s e m — ettevõttepraktikal ei tohi koolile häbi teha. Meie koolile sobiks häsEttevõttepraktikal tundsin esimest ti hüüdlause: õpi Vana-Võidus ja korda tõsiselt kohusetunnet näe vaeva, siis saab sinust ehitaKristjan Rohtla, K06 ja. Taavi Mägi, EÜa 06 Villu Velling, K06
Minu praktika toimus Tallinna Vanalinnas restoranis Must Lammas. Minu ülesandeks oli tuua kööki uus maitse ja välimus. Praktika algas sõjaga võimu pärast minu ja seal juba 10 aastat töötanud kokkade vahel. Minu edusammudest andis märku see, kui mõned püsikliendid mind saali kutsusid, et tänada meelepäraste muudatuste eest. Restoran sai kiita puhaste ja tõepäraste kaukaasia maitsete ning modernse graveeringu eest. Alles praktika lõpus sai ülemus teada, et olen veel õpilane ja praktikant. Minuga jäädi väga rahule.
Olin ettevõttepraktikal arvutipoes tehnikuna. Praktika muutis väga oluliselt mu arusaamist tööst, mida arvatavasti tulevikus tegema asun. Probleeme on seinast seina, iga päev üllatab erinevate väljakutsetega. Inimeste arvates rutiinne arvutitehniku töö osutus väga huvitavaks ja mitmekesiseks. Sain aru, et tööl on väga tähtis meeskond, mis on nagu pere.
KOOLI
ERIALAD
LK. 3
LEHT
VALI ÕIGE ERIALA - VÕIMALUS ÕNNELE! Õpilaste vastuvõtt 15. juunist 24. augustini E 9.00-18.00
lukksepp Ehituspuusepp
Õmbleja 1 aasta Soodustused
(haridustaseme nõudeta õpe)
Elektrik (sesoonõpe)
Õppetoetus 600 kr kuus 9.klassi klassitunnistus (põhikooli lõpetajatele) Automaaler Isiklikud tööriided ja Isikut tõendav doku Õmbleja-kostümeerija õppevahendid poole ment hinnaga Veoauto- ja bussijuht 4 fotot (3X4 cm) Keskkonnatehnika, (B,C,CE,D) Arstitõend (auto ja busPõhikooli baasil 3 aastat elektriku ja autoeriala õppijatele B-kategooria sijuhil eraldi tõend) ja 6 kuud: autojuhi load Arvutiteenindaja Vanema kirjalik nõusKoht õpilaskodus olek (alla 18-aastastele) Kokk
Õppeajaga 6 kuud
Autotehnik
Tasuta koolilõuna
Veoautojuht I(C-kat)
Haridustaseme nõudeta
Bussisõidutoetus
T-R 9.00-14.00 Keskkooli baasil õppeajaga 2 aastat: Puit- ja kiviehitiste restauraator Ehitaja
Autorongijuht II(C, E)
Elektrik
Bussijuht
(alates 17. eluaastast)
Põhikooli baasil
Keevitaja (6 kuud)
õppeajaga 3 aastat:
Müürsepp (8 kuudõppetöö algab 26.10.2009
Ehitaja Ehitaja (lihtsustatud õppekava) Ehitusviimistleja Keskkonnatehnika
Abikokk (1 aasta ja 6 kuud) Mööbli restauraator (sadulsepp) 1 aasta
Kooli astumiseks vajalikud dokumendid (võib esitada elektrooniliselt): Avaldus (blankett kooli koduleheküljel) Põhi-või keskkooli lõputunnistus Viimase lõpetatud klassi tunnistus
Erivajadustega õppijal rehabilitatsiooniplaan (olemasolul) Suunamis- või garantiikiri ettevõttest (eelis vastuvõtul)
Kohtumiseni 31. augustil 2009 kell 9.00
ÕPILASKODU OOTAB EES PÕHJALIK UUENEMINE Selle aasta kevadel alustatakse õpilaskodu põhjalikku remonti. Õpilased saavad loodetavasti uue välimusega õpilaskodu hoonetesse nr.2 ja 3 sisse kolida 2010. õppeaasta alguses.
.Kahte maja ühendav koridor saab laienduse, selle esimesele korrusele tuleb suur ja avar fuajee koos kohviku ja puhkenurgaga. Loodetavasti on selleks ajaks Tööd toimuvad kahes loodud õpilasfirÜsna armetu väljanägemisega õpilaskodu näeb lähitulevikus välja noortepärane etapis, kõigepealt ma, kes kohvikut renoveeritakse õpipidama hakkab. Loome vaba aja sisustamiseks uusi laskodu nr. 3 koos juurdeehitatava osaga, seejärel võimalusi, plaanime, et õpilased saaksid jõudeaega maja nr. 2. veeta piljardi– või lauatennislaua taga, plaanis on ka Õpilaskodust peaks saama õpilaste kodu, kust on jõusaal ja saun. Ka maja fassaad saab uue ja noortekadunud pikad koridorid. Elatakse 2-3-toalistes korpärase välimuse. terites, kus kasutada koos oma kööginurk ja WC— Mati Valli, haldusjuht duširuum.
LK. 4
KOOLI
LEHT
MEIE ÕPILANE
TIMMO LIIVA - ÕPPIMINE AITAB UNISTUSTEL TÄITUDA Õpid Viljandi Ühendatud Kutsekoolis arvutiteeninduse erialal. Kuidas jõudsid just selle eriala juurde? Arvutid on mind juba ammu huvitanud. Vanasti, kui arvutid veel kallid olid ja me endale ühtegi lubada ei saanud, käisime vennaga linnaraamatukogus kuvarite taga aega veetmas. Midagi kasulikku ja praktilist me väga ei teinud, mängisime lihtsaid mänge. Kuid infotehnoloogia oli meid oma lummusesse saanud. Kui koju aastaid hiljem arvuti muretsesime, siis muutus ka tegevusvaldkond, enam nii pidevalt ei mänginudki, vaid keskendusin erinevate süsteemide õppimisele. Valmisid esimesed koduleheküljed, uurisin riist- ja tarkvarade kohta - teadmised arenesid. Peale põhikooli läks 2 aastat, enne kui leidsin, et infotehnoloogia on tõesti see mida õppida tahan. Vahepeal läksin õppima sepaks, peale seda üritasin keskharidust omandada – nüüd olen siin ja leian, et olen teinud õige otsuse.
Kas Sinu meelest on infotehnoloogia õppimine perspektiivikas? Eriala on huvitav ja iga tund on hariv. Kolm pool aastat on küll pikk aeg, kuid hiljem nö oma puu vilju süüa on hea. Infotehnoloogia on miski, mis areneb pidevalt ning selle eriala töötajatest on pidevalt puudus, eriti aga väljamaal, kus nad ka palju raha tahavad palgaks maksta.
Kui peaksid Vana-Võidut ja meie kooli tutvustama, siis milliseid tahke Sa esile tooksid? Vana-Võidu asub imekauni looduse keskel. Siin on ilus park, vaade kaugele metsale ja niidule, nüüd kui soojad ilmad on lähedal, lastakse ka hobused välja. Vana-Võidu mäed ja metsateed on suusatamiseks ideaalsed. Kool ise on väga
suur., asub vanas mõisahoones, millele on antud kooli sisemus. Esimest korrust täidavad tihti pagariklassi magusad lõhnad. Ma olen alati mõistnud, et kokkadega tuleb sõber olla ;) Üleüldse on kooli toit tasemel ja väga maitsev ning riik maksab enamuse kinni, mõnikord tuleb vaid enda apluse eest mõned tühised kroonid juurde maksta. Lõunapaus kestab päris kaua ning kõik jõuavad rahulikult süüa. Ka pood asub vaid mõnekümne meetri kaugusel koolist.
Kuidas õpilased tavaliselt vaba aega sisustavad? Esmaspäevast neljapäevani saab tegutseda tehnikaringis. Kool võimaldab ka käia tasuta ujumas C.R.Jakobsoni nim. kooli ujulas. Palju pannakse rõhku ka spordile. Kooli võimlas saab mängida korvpalli, võrkpalli, lauatennist jpm. Pidevalt toimuvad paljud erinevad nii koolisisesed kui ka mitme kooli vahelised . Ei saa mainimata jätta ka kunstiringi, ansambli proove või laulmist. Intervjueeris Epp Välba
Laido Valdvee, IT eriala õpetaja: Timmo Liiva on aktiivne õpilane, suhtleb kõigiga vabalt, on väga hea esineja ja üldse väga mitmekülgne inimene. Tööülesannetesse suhtub kohusetundlikult. Teab, mida tahab ja tegutseb selle nimel. Klassis on ta alati rõõmsameelne ja abivalmis, vajadusel võtab juhtimise enda peale. Tunnis kuulab hoolega, töötab kaasa ja tänu sellele on ka hinded head. Sellised inimesed jõuavad elus tavaliselt kaugele
MEIE ÕPETAJA
KOOLI
LEHT
LK. 5
HELEN ROOSILEHT—ÕPETAMINE ANNAB ENERGIAT Mida mäletad oma õpingutest VYKK-is, mida pead kõige tähtsamaks? Õppisin puit- ja kiviehitiste restauraatoriks, sidudes eriala huviga arhitektuuri ja ajaloo vastu. Õppima asudes ei olnud mul ehitusega mingeid eelnevaid kokkupuuteid, Lõpetanud õpingud, olin iseseisvalt võimeline tegema ehitusalaseid otsuseid ja - töid. Meie väike õppegrupp osales väga erinevatele loengutel ja õppepäevadele ka väljaspool kooli. Tänu grupijuhendaja aktiivsusele nägime, mis toimub sellel erialal väljaspool koolimaja. Meie remonditud ruumid meenutavad õpingupäevi.
Miks otsustasid õpetajaks hakata? Õpetajatöö võimaldab mul endale armsaid erialasid edasi arendada. Olen õpetajana palju uut avastanud. Õpetamine võimaldab mul saadud teadmisi õpilastele edasi anda .
Mida pead õpetajatöös kõige olulisemaks? Olulisim on, et tunnis oleks huvitav nii õpilasel kui minul. Ma pole seda tüüpi, kes igal aastal alustab ainet ühe sama süsteemi järgi, pigem üritan teemasse midagi uut ja huvitavat lisada, et õpilasel oleks põnev taas tundi tulla. Näha rahulolu õpilaste nägudel, kui mõne praktilise tööga on valmis saadud - see on tore!
Milliseid töid oled teinud kooli uuendamisel, mida neist kõige väärtuslikemaks hindad? Esimest nö. „projekti“ saab nautida iga õpilane, kes astub sisse ehitusmaja nn Tänavakohvikusse einestada on võimalik vanalinna miljöös, mis seintele maalitud. Minu panus on eelkõige seotud õppeprotsessi täiustamisega. Õnnestunud on viia restauraatorite dekoratiivtehnikad ja kipsi-
tööd korralikule tasemele. Olemas on nii materiaalne kui ka teoreetiline baas, mis on saavutatud tänu osakonna toetavale suhtumisele.
Mida öelda neile, kes kaaluvad meie kooli tulekut? Kui on leitud meie koolist sobiv eriala, siis tulla tasub kindlasti. Võimalused edasiõppimiseks on olemas ning erialased oskused kuluvad ju isiklikus eluski ära. Õppimise aeg on tore aeg!
Mis on restauraatori või viimistleja ameti head küljed? Mõlemad on nii loomingulised ametid. Töö on Vaheldusrikas, sest iga objekt on uus ja huvitav väljakutse. Nendel erialadel on ennast võimalik täiendada, sest pidevalt tuleb juurde uusi materjale, mis muudavad töötegemise lihtsamaks.
Miks just VÜKK valida? VYKK on pidevalt täiustuvate õppebaasidega kool. Võimalus on praktiseerida välismaal. Meie kooli tugevateks külgedeks on kindlasti ka toredad õpetajad, tugev koolivälise tegevuse organiseerimine, sõbralik ja vastutulelik kollektiiv.
Rein Kalda, ehitusosakonna juhataja: Aastal 2001 tuli Helen õppima VÜKK-i äsja avatud restauraatori erialale. Jäi meelde üks seik: küsimusele, miks just restauraatoriks, vastas Helen, et talle meeldivad vanad majad ja tema soov on osata ise vanameistrite tehtut parandada ja säilitada. Ja muidugi jäi meelde Heleni lõputöö, mis oli koostatud sellisel tasemel, et seda võib kasutada õppevahendina. Nüüd on Helen ise õpetaja ja ma pean ütlema, et väga hea õpetaja. Õpetaja, kes ise pidevalt õpib ja ennast arendab.
LK. 6
KOOLI
MÕTLEMISAINET
LEHT
PANGE RAHA TEENIMA Praegu on õige aeg hakata raha koguma. Majanduskriis ei ole veel oma põhja saavutanud. See jõuab minu arvates kätte alles käesoleva aasta teisel poolel. Mõõdukat tõusu võib prognoosida alles 2011. aastal. Õpilastel, kellel on võimalus koolivaheajal tööl käia ja raha teenida, ei tohiks seda kergekäeliselt raisata. Raha tuleks paigutada tähtajalisele hoiusele või investeerimishoiusele. Viimase puhul on
hoiuse põhisumma hoiuperioodi lõpuni 100% kaitstud. Need aga, kes tahavad suuremat kasu saada, peaksid pidevalt jälgima aktsia- ja fondiosakute hinna muutusi. Momendil näitavad hinnad langustrendi. Loodetavasti tuleb aeg, kus aktsiate ja fondiosakute hinnad hakkavad tõusma. Raha teenitakse just tõusu arvelt. Lihtsamalt öeldes, odavalt ostan, kallimalt müün. Kõik see on seotud teatud riskiga. Aga kes ei riski, see ei saavuta ka midagi. Ühtlasi tuletan meelde, et raha teenimine on vaid vahend mingi eesmärgi saavutamiseks. See ei tohiks olla eesmärk omaette. Mõelge selle peale ja võimaluse korral hakake tegutsema! Georgi Vändre, majanduseriala õpetaja
PEAMURDMIST ÕPILASELE JA ÕPETAJALE 1. Mitu linna on Viljandi maakonnas (vali õige variant): A:3, B: 6, C: 9, D:12 2. Milline neist ei ole Kalevipoja koera nimi? A: Irmi B: Mustuke C: Pauka D: Armi 3.Kes on Nublu? A: Kunksmoori sõber B: Tuletõrjekoer C: Christofer Robini sõber D: hulkuv kass 4.Lõpeta kaasaegne vanasõna: gab, see on...?“
A:Õhuke ülepannikook, B: teatud kujuga kotlet C: vahukoore magustoit D: kalapallike 7. Mark Twaini kangelase Tom Sawyeri kodulinnas Hannibalis toimub igal aastal Tomile pühendatud võistlus. Mis alal võisteldakse? 8. Nimetage kõik Eesti linnad, kus on rohkem elanikke kui Viljandis.
“Kes ma-
9. Mis on räppar 50 Cent kodanikunimi?
5. Millise automargi mudel on Puma?
A:Elmo Medan B:Hillar Siminov C: Curtis Jackson D: Cassius Clay
6. Mis on krepp?
10. Kes on pildil?
A: Väsinud B: vaene C: haige D: rikas
Eelmise nuputamismängu õiged vastused olid järgmised:
Õiged vastused panna 1. juuniks administraatori lauas olevasse vastuste kasti. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kooli logoga vihmavari
1. Fellin 2. Johann Laidoner 3. Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Demokraatlik Vabariik
7. 1967. a 1 Eesti kroon = 1 Rootsi kroon 8. 26. nov 1918. a võeti vastu esimene määrus Eesti Vabariigi kodakondsuse kohta 9. 20. augustil 1991. a
4. kell 7
10. 29.03. 2004. ja 01. 05. 2004
5. Konstantin Päts 1938. a
Auhinnalisele kohale tulid Joosep Jõulu AL06 (18 punkti) ja Elis Vahemets E06 (17 punkti)
6. August Maramaa, 15 aastat. 19191921, 1927-1939
PALJU ÕNNE!!!
MEELELAHUTUST
KOOLI
LK. 7
LEHT
APRILL ON NALJAKUU Läbi aegade on koolis olnud probleemiks, mida kajastab õpetaja poolt õpilasele pandud hinne. Kas see mõõdab hetke teadmisi, mõtlemisoskust, õpilase töökust ja tundidest osavõttu. Ilmselt nii ühte kui teist, ülitäpset mõõdupuud ju ei ole. Hinne on alati mõnevõrra subjektiivne. See on paratamatu. On olnud isegi selliseid aegu, kus õpetajatel kästi õpilasele kolm välja panna sõltumata sellest, kas ta teadmised sellele vastasid või mitte. Nii pididki õpetajad kuuvalgel higistama, kirjutama kolmesid ja mõtlema: "Kolm, kaks meelde". Õnneks on see aeg möödas. Vahel on õpilane küsinud, kas õpetaja paneb näo järgi hindeid. Mingil määral on selles oma tõde, sest õpilane, kes on tubli õppija, paistabki arukam välja. Heiki Raudla
SÕNA KEELES JA HAMMASTE VAHEL Professor annab televisioonis intervjuud ja märkab ,et ajakirjanik ei vaata talle otsa, vaid silmitseb hoopis ta rinnaesist. Kui intervjuu läbi, küsib professor, et mis teil sealuurida oli. - Seda ,et teil on kaks lipsu ees, vastab ajakirjanik.
Uksekell. Vanadekodu elanik avab ukse, seal seisab usumees. - Tahaksin teid paluda, et hakkaksite Jehoova tunnistajaks. - Ei, mina küll ei saa. - Miks mitte? - Ma ju ei näinud, millega ta hakkama sai.
- Jah, mu naine soovitas, ütleb professor. Kui hakkasin saatesse tulema, vaatas mu naine Väike Johanna tahtis kangesti teada, kuhu mu üle ja ütles ,et võiksid teise lipsu panna. päike õhtul kaob. Öö läbi muudkui vahtis ja vahtis ta ainiti aknast välja – kuni lõpuks koitis. - Ega sa tea, millesse Pertti suri? - Ta tegi enesetapu Rootslased peavad aru, et kumb küll peaks - Uskumatu, arvasin ,et see on küll viimane asi, mida ta elus teeks! pärima krooni, kas printsess Victoria või prints Carl Philip. Paljud on seda meelt, et - Ja oligi viimane kumbki võiks saada 50 ööri. - Halloo! - Halloo, kingakauplus kuuleb! Kärbes oli ämblikuvõrku kinni jäänud. Sääsk juhtus mööda lendama ja küsis, et mida sina - Vabandust, võtsin vale numbri. - Pole hullu. Kui kviitung on alles, vahetame siin teed. ümber. - Surfan võrgus, vastas kärbes
Metsakülas põles laut koos sõnnikuhoidlaga maha. Järgmisel päeval oli uudis ajalehes: punane kukk sai sõnnikust söönuks. - Mida su matemaatikust pruut teeb? - Ei tea, läksime lahku. - Miks? Millal? - Siis, kui ta kirjutas mulle, et maadles õhtul voodis lihtsalt lõbu pärast kahe tundmatuga, kuni lõpuks oli läbi kui Läti raha. Mina leian omaleiva teiste suust, ütles hambaarst. Arstiteaduskonna üliõpilane jääb eksamil jänni. Professor on nördinud: Kuidas te loodate arstiks saada, kui teie pähe ei mahu isegi kõhuõõne siseelundid mitte! Matti Punttila soome keelenaljad leidis üles Maire Tars
LK. 8
KOOLI
LEHT
3.
AASTAKÄIK NR
2
RAAMATUTARKUS ON TOPELTTARKUS Raamatusoovitus õpetajale Ideedeajaloo põhijooni G.Eriksson, T.Frängsmyr Inimkonna arengut saadab loendamatu hulk ideid – religioosseid, poliitilisi, filosoofilisi jne millel kõigil on ajalugu. Ideed, mis said alguse juba sajandite eest, kujundavad ja vormivad meie mõtlemisviisi ning elulaadi veel tänagi. Raamat annab ülevaate kesksetest inimühiskonda kujundanud ideedest nende ajaloolisest keskkonnast lähtuvalt. Nii hõlmab raamat ideede ajalugu alates antiikajast kuni 20. sajandi ideeliste allikateni. Kuigi algselt kavandasid autorid raamatu õpikuna, kujunes sellest populaarses vormis hariv raamat kõigile huvilistele, seetõttu on raamat heaks lisamaterjaliks gümnaasiumi ajaloo- ja filosoofiatundides.
Raamatusoovitus õpilasele Koodimurdja. Salajase sidepidamise ajalugu S.Pincock, M.Frary Raamat tutvustab koodide ja šifrite ajalugu alates VanaEgiptuse kirjatundjatest kuni tänapäeva programmeerijateni ning annab põneva ülevaate nende ülimalt salajasest ja mõistatuslikust kunstist. Saame teada, kuidas Julius Caesar varjas kavalalt tähtsate sõjaliste teadete sisu vaenlase eest ja kuidas Briti salateenistuse looja Sir Francis Walsingham suutis salakirjade abil nurjata vandenõu Elizabeth I vastu. Tutvume ka palju keerukamate šifritega, mida loodi ja murti Külma sõja aegu, ning saame teada, milline roll on koodimurdmisel tänapäeval võitluses terrorismi ja kuritegevusega.
SELLE LEHE VALMIMISELE AITASID KAASA: MAIRI REINSALU, OTT KUKK, MATI VALLI, VILLU VELLING JA KRISTJAN ROHTLA K06, VILLU VAALMÄE AT06, TAAVI MÄGI EÜA06, MAIRE TARS, MARGE SOONETS, HEIKI RAUDLA, TIMMO LIIVA AT08, HELEN ROOSILEHT, LAIDO VALDVEE, REIN KALDA, GEORGI VÄNDRE, ANNE-LY ÜTSIK, LAGLE RÄGA, TARMO LOODUS JA EPP VÄLBA TÄNAME KÕIKI KOOSTÖÖ EEST! Kaastöid saata õpetaja Epp Välba e-posti aadressile: epp@vykk.vil.ee
Tundide ajad: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.
tund tund tund tund tund tund tund tund
09.00-09.45 09.45-10.30 10.40-11.25 11.35-12.20 12.20-13.05 13.15-14.00 14.10-14.55 15.00-15.45
Tundi alustab ja lõpetab õpetaja Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu: 08.30, 08.35, 11.10, 13.10, 15.00, 17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45. Bussiajad Vana-Võidust Viljandi 08.30, 08.50 (L, P), 12.20, 14.35, 15.50, 16.40, 19.05, 20.25,
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70101 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, faks 4351 022
KOOLILEHE TOIMETUS OTSIB UUSI KAASTÖÖTAJAID Et leht tuleks huvitavam ja mitmekesisem, pakume kõigile huvilistele võimalust ajakirjanikuna käsi valgeks saada. Info kab 303, Epp Välba Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator 4351 038 Ehitusmaja administraator 4351 036 Kooli sekretär, direktor 4351 020 Õppedirektor 4351 030 Haldusjuht 4351 037 Ehitusosakonna juht 4351 036 Teenindusosakonna juht 4351 031 IT eriala juht 4351 033 Autoeriala juht 4351 027 Ühiselamu 4351 034