VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
UUS I L O O K — a tead b a n n a k K S!!! I VÜ M L A V N O ÕPILASKODU ÜKSIKNUMBRI HIND 30 senti
5. aastakäik nr 3
KOOLI LEHT JÕULUKELLU 2010—MEIE KOOLI VÕISTLEJAD ESINESID EDUKALT
Kooli juubeliaastal on paslik kooli ajaloos tagasi vaadata ja ka tulevikuplaane teha. 90-e aastane kool on igati soliidses vanuses ja meie ajalugu rikas nii kurvastavatest kui rõõmustavatest sündmustest. Koolis on olnud mitmeid põlenguid ja aegu, kus mõisale uusi hooneid juurde ehitati. On olnud aegu, kus kool üldse kinni oli. Mõis on olnud majutuskohana küll eesti ja saksa sõjaväe käes. Korra on kooli päästnud riigivanem Konstantin Päts, kelle korraldusel kool 1937.a. taas avati. Meie ajalugu on rikas ka erinevatest võistlustest ja konkurssidest, meil on palju igasuguseid saavutusi, mille üle tänagi tasub uhke olla. Ajaloo tegijateks on ikka meie õpilased ja töötajad. Üks on kindel—kool on olnud paljudele hüppelauaks oma elu kujundamisel, meistriks saamisel. Rõõm on tõdeda, et mitmetest kooli vilistlasetest on saanud oma ala meistrid, teadlased, riigijuhid. Aga ka õpetajad, kes oma oskusi ja teadmisi teistele edasi annavad. Kõik võimalused on avatud ka tänastele õppijatele—ole vaid ise hakkaja, õpi ja arene! Tänaste noorte tublidest tegudest pajatavad selleski lehes mitmed kirjutised. Nii võime koos rõõmustada saavutuste üle spordis, kutsevõistlustel või õppimises. Lisaks osalemine erinevates projektides ja huvitegevuses. Kool omalt poolt püüab pidevalt õppimis- ja elamistingimusi parandada. Meil kõigil on hea meel uuenenud õpilaskodu, uute õppevahendite ja materjalide üle. Sel kevadel algab ka uue õppekompleksi ehitus. Valmis peab uus kool olema 2013.a. sügiseks. Ilus lumerohke talv toob minuvanusele oma lapsepõlve meelde—hanged olid nii kõrged, et ei ulatunud ülegi vaatama! Soovin kõigile toredat juubeliaega ja talvemõnude nautimist! Tarmo Loodus, direktor
15.-16. detsembril peetud müürseppade kutsevõistlusel, millel osales kokku 14 võistlejat 13 koolist, esindasid väärikalt meie kooli RE10 õpilased Lili Sepp ja Priit Männik, kes saavutas 2. koha. Jõulukellu 2010 võitis Mart Kalle Tallinna Ehituskoolist. Võistlejate
ülesandeks
oli
korstnapitsi ladumine, mis etteantud skeemi järgi pidi valmima 9-tunnise töö käigus. Töid hinnanud žürii liikme Priit Valge sõnul olid õpilaste tööd heal tasemel.
Ehitusosakonna juhataja Rein Kalda arvates võib võistlusega igati rahule jääda. Loodetavasti paraneb majanduse olukord ja ehituseriala maine saab taas populaarseks.
Ainsa neiuna saavutas meie restaureerimise eriala õpilane Lili Sepp hea tulemuse, jagades 6.-7. kohta.
Jõulukellu võistlus toimus juba korda, VÜKK-i õpilased on sellel alati üsna edukad olnud, mis näitab meie kooli ehituserialade head taset.
DIANA MOGIš ON EHRL-I STIPENDIAAT Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) andis 18. novembril üle stipendiumid 17 parimale hotelli või toitlustuse eriala õppivale noorele. Hea meel on teatada, et VÜKK-i koka eriala 2. kursuse õpilane DIANA MOGIŠ on stipendiumi vääriline. Pidulik stipendiumi üle andmise tseremoonia toimus Nordic Hotel Forumis. EHRL-i juht Sigre Luts: "Liidu ja kogu sektori jaoks on oluline, et hotellide ja restoranide klienditeenindajad oleksid oma valdkonna spetsialistid. Oleme huvitatud, et jätkuks noorte huvi nende erialalade vastu ning et oleks suurem pakkumine kvaliteetset tööjõudu," Allikas EHRL
LK. 2
KOOLI
LEHT
Koolielu
90 AASTAT AMETIÕPET VANA-VÕIDUS Katkendeid kooli sünnipäeva puhul välja antavast raamatust: 1921. aastal otsustas Viljandi Maakonnavalitsus avada VanaVõidu mõisas kaheaastase õpiajaga alampõllutöökool. Põllutööministeerium aga polnud kaheaastase kooliga nõus ja pani Maakonnavalitsusele ette kool üheaastaseks ümber muuta, sest siis oleks ministeerium ja riigikogu nõus kooli lubama, toetama ja kooliõpetajate palkasid maksma. Kooli esimeseks Vett tassisime kaevust esialgu pangedega teise korruse pesuruumis asunud suurde direktoriks sai August Usin. tünni. See oli üks suur orjus. Et vett kokku Tegelikult võeti esimesed 18 õpilast vastu hoida, siis ei kasutanud me päeval WC-d. juba 1920. aasta 2. septembril, kuid et sõja- Maja otsauksest natuke maad eemale põõvägi ei andnud ruume vabaks, algas tegelik saste taha oli kaevatud maasse auk, selle õppetöö siiski alles 13. jaanuaril 1921. peal oli latt istumiseks ja teine samasugune Laine Raudsepp (Rössleri) mälestused seljatoeks. Nimetasime seda „õrreks―, sest me istusime tõesti nagu kanad õrrel. Vana-Võidu kooliajast aastail 1944-1947 Ühel päeval tulid meie kooliga tutvuma kolm Sõjajärgsel ajal, 29. juulil 1950. aastal lokkis juustega Saaremaa Kõljala Põllutöö- ilmus ajalehes „Tee Kommunismile“ V. kooli noormeest. Nagu hiljem selgus, oli üks Kasepuu artikkel „Vaba aja veetmisest neist Arnold Rüütel. Tema meile õppima ei Vana-Võidu Loomakasvatus-tehnikumis“. jäänud, vaid läks Jänedale. Noormeeste kooli Sealt võib lugeda: tulekuga läks meie elu huvitavamaks. Hakka- „Möödunud õppeaasta jooksul esinesid Vana sid toimuma referaadiõhtud. Olime selles -Võidu isetegevuslased 26 korda oma tehniosas poistest tunduvalt nõrgemad, kuid huvi- kumis ja 8 korda väljaspool, külastades koltav oli siiski. Veel toredamad olid aga laupäe- hoose ja rahvamaju. Märkimisväärset tööd va- ja pühapäevaõhtul toimunud tantsuõhtud. tegi näitering, õppides õppeaasta jooksul 10 Kuna peaaegu kõigi kodu oli kaugel ja näda- näidendit, millega esineti 29 korda. lavahetustel sai koju harva, siis nüüd ei tund1956. aastani kehtis koolis õppemaks. Et nudki me enam koduigatsust. saada pilti kooli elust 1950. aastate lõpus, heidame pilgu 26. juulil 1958. aastal ilmunud ajalehe „Tee Kommunismile― vahelehele Esimesel leheküljel kirjutas kooli direktor Uno Tombak:
õppetöö juba alates esimesest kursusest orgaaniliselt seotud tootmisalase väljaõppega, et tehnikumi lõpetajad oleksid võimelised kõiki teaduse saavutusi kasutama mitte ainult praktilises töös, vaid neid ka julgelt edasi viima, olema novaatorid teaduslikus ja tootmistöös. Et saada sellisteks spetsialistideks, peab õpingute kestel omandama iseseisva loova töö meetodid. Siinjuures omavad tähtsa koha õppe- ja aineringid.― Kuni 1964. aastani viidi kehalise kasvatuse tunnid ja spordiüritused läbi peahoone peeglisaalis, kus mängiti isegi võrkpalli. Alates 1964. aastast oli sporditöö ja kehalise kasvatuse programmi täitmiseks kasutada vanast hoonest ehitatud spordisaal, 330 m pikkuse ringrajaga spordiväljak kergejõustiku ja sportmängude tarvis (hiljem rekonstrueerimise käigus jäi staadioniring 305 m pikkuseks), lasketiir, jalgrattabaas ja suusabaas. Mõned aastad hiljem remonditi võimla rõdu ja sinna paigaldati maadlusmatt, võimlasse kohandati ka väike ruum tõstespordi harrastamiseks. Välisväljakutest olid kasutusel võrkpalli- ja korvpalliplats. 1986. aastal tunnistati võimla varisemisohtlikuks ning kehalise kasvatuse tunnid viidi kolme aasta vältel läbi õues. 2. augustil 1977 kirjutas ajaleht üleliidulistest lüpsivõistlustest Vana-Võidus, mis avati eelmisel päeval: „Vana-Võidu on jällegi pidurüüs. Laupäevast peale saabusid siia liiduvabariikide võistkonnad ja külalised, et osa võtta kuuendatest üleliidulistest lüpsivõistlustest. Meisterlikkuse ja proovi järel selguvad 6. augustiks kolme ala võitjad: kannulüpsil, kalasaba- ja Tandem -tüüpi lüpsiplatsil.“
„Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumi kollektiiv, juhindudes NLKP XX kongressi otsustest, on seadnud endale eesmärgiks valmistada ette sotsialistlikule põllumajandusele kvalifitseeritud eriteadlasi-praktikuid, kes on valmis andma kogu jõu, kõik teadmised ja 1980. aastatel hakkas kooli juhtkond pöörama suuremat tähelepanu kooli reklaamivõimed kommunismi ülesehitamiseks. Selle suure ja vastutusrikka ülesande täitmi- le. Valmisid mitmed reklaamlühifilmid. Ühes seks on allutatud kogu õpetajate ning ühis- neist kõlas reklaamlausena „Kui te ei soovi kondlike organisatsioonide mitmekesine mitte midagi teha, siis palun ärge tehke seda õppe- ja kasvatustöö tehnikumis. Tehnikumi siin.― Ehkki mõte oli pärit ammusest ajast kasvandikud peavad mitte üksnes hästi Oxfordi Ülikooli klubi ukse kohalt, sai see omandama teooriat, vaid niisama hästi tund- lause populaarseks ja pani õpilasi mõtlema, ma ka praktikat. Sellepärast on teoreetiline et meie koolis tuleb diplomi saamiseks teha kõvasti tööd.
KOOLI
Koolielu
LK. 3
LEHT
ÕMBLUSERIALA LÕPETAS TEGEVUSE keskusesse õpinguid jätkama.
1. jaanuarist 2011 ei ole meie koolis enam õmblusklassi, selle eriala õpetamine lõpetati juba möödunud õppeaastal, mil õpilaste vähesuse tõttu mõned üksikud seda eriala õppivad noored suunati Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse. Ühe eriala aeg meie koolis oli otsa saanud.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli lõpetas 8 lendu õmblejaid, keda juhendasid ja õpetasid Marje Luppe ja Vivika Ikonen, õpetajad, kes sama eriala õpetasid juba Viljandi Õppekeskuses ja koolide ühinemise järel meile tulid.
2000. aastal ühinesid 3 kooli—Viljandi KutseEelviimane õmblejate lend lõpetas kooli 2007. aasta kevadel. Nende kool, Vana-Võidu Kõrjuhendaja oli õpetaja Vivika Ikonen gem Põllumajanduskool ja Viljandi õppekeskus. Ühinenud kool sai nimeks Viljandi Ühenda- 2000/2001 õppeaastal õmbleja tud Kutse- erialale õppima 30 noort, see k e s k k o o l , fakt näitab eriala tollast popukus hakati laarsust. 3-aastase õppeaja piõ p e t a m a das vastu 20 noort, kes lõpetaü h i n e n u d sid 2003. aasta kevadel õmblukoolides va- se eriala 1. lennuna. rem õpeta- 2009. aastal võeti samale erialatud erialasid. le vastu viimane lend õpilasi, V Ü K K - i s kes saadeti peale mõnekuulist Marje Luppe a s u s õppimist Pärnu Kutseharidus-
Nende juhendamisel saavutas Iisi Kaasik 2005. aastal Kutsevõistlusel Noor Tegija 1. koha. Koolileht
TÄIENDÕPPIJATE TINGIMUSED PARANEVAD Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli täiendõppeosakond saab peatselt kolida uutesse, senisest avaramatesse ruumidesse.
tänaval. Idee sinna täiskasvanute täiendõppekeskus rajada tekkis direktor Tarmo Loodusel ligikaudu aasta tagasi, kui tühjana seisvale majale taheti rakendust leida.
Hoone asub Viljandi linnas Leola
VÜKK-i täiendõppeosakonna juhi
Kadri Londoni sõnul on kooli praegused ruumid linnas kaubamaja kolmandal korrusel kitsad ja seotud ebameeldivustega: «Eakamatel või viletsama tervisega inimestel annab sinna üles ronida,» nentis ta. «Meil ei ole praegu kursuslastele ja lektorile puhkeruumi ning tunneme vajadust ka väikese laoruumi järele.» Kui hooned vastavalt kooli vajadustele remonditud saavad, hakkab Leola tn 15-a tööle ka Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ühine karjäärikeskus. Allikas Sakala
LK. 4
KOOLI
LEHT
Õpilased
HELINA LEITER VÕITIS ESSEEKONKURSIL ERIAUHINNA Noortealgatuse ROHELISED UUENDUSED poolt läbi viidud noortele suunatud keskkonnasäästu ja rohelise mõtlemise teemalise esseekonkursil osales K10 õpilane Helina Leiter, kelle essee “Ärme alusta sõda” tunnistati retro eriauhinna vääriliseks. Kas oled avastanud end kunagi mõtlemast … ...kui paljud inimesed kasutavad kilekotte ja mis kilest edasi saab kui see on prügikasti jõudnud? ...kui paljud plastikpudelid jõuavad ringlusesse või hoopiski metsa? ...miks mõned armastavad taaskasutust, second hand poode ja vanadele asjadele uue hinge sisse puhumist, teistel ei ole sellest sooja ega külma? Kõik teavad, et prügi koht ei ole looduses, ometigi on metsaalused prahti täis. Kuigi kõik paistavad teadvat, mida tähendab keskkonnasäästlik mõtteviis, siis miks ikkagi on nii, et me ei tee selle jaoks midagi? Helina on täiesti tavaline tüdruk, vähemalt esmapilgul. Aga tema silmades on säde, mis ütleb, et see siin on maailmaparandaja! Oleks selliseid ainult rohkem!
ÄRME ALUSTA SÕDA!!! Iga päev näen, kuidas me sööme enda Maa järjest tühjemaks ja tühjemaks. Ei, meid ei huvita, kas meie lapsed, lapselapsed saavad söönuks. Kas neist saavad elurõõmsad, õnnelikud inimesedmeil on ükskõik sellest. Me ei mõtlegi muule, kui iseenda heaolule. Meid ei huvita, mis saab kümne, kahekümne aasta pärast. Tähtis on, et me saaks võtta kõik, mis võtta annab. Ahnitseda. Me ei mõtle loodusele, meid ei huvita... ei huvita see valu, mida põhjustame Maale. Ei huvita tagajärjed. Meid ei huvita, mis meist edasi saab. Meil on ükskõik, et hingame endale aeglaselt tapvaid mürke sisse, saades sellest naudingut. Haigused, mustus, reostus - me armastame seda. Armastame enda tekitatud sitta. Värske õhk, puhas järvevesi, muinasjutulikud kasemetsad, armas linnulaul, päikese kallistused - meid ei huvita! Meile meeldib mürk, sõltuvus, masinamüra, haisvad tänavad, läbipaistmatu järvevesi. Piinata iseennast, loodust. Meile meeldib see. Me ei armasta rahu, me ei armasta armastust. Me õgime, peksame,
hävitame loodust. Meid ei huvita kas tulevased põlvkonnad saaksid kunagi elurõõmsate nägudega jalutada muinasjutulikus kasemetsas, ujuda puhtas järves... Ma armastasin kunagi maailma. Armastasin iseennast. Armastasin maagilisi metsi, puhast rabajärve, lõputult kaunist päikeseloojangut, energilisi hommikuid, imeilusat vikerkaart keset taevalaotust. Mind pani naeratama enda aiast puu otsast kukkunud tulipunane õun. Kõige magusam! Armastasin puhast, südamerahu tekitavat õhku sisse hingata. Armastasin enda mõtteid. Armastasin elurõõmsaid ja naeratavaid inimeste nägusid. Armastasin nautida! Mis meist saanud on? Miks me ei oska enam armastada? Miks me ei oska enam rõõmu tunda? Miks me saame rahuldust halba tehes? Miks me ei austa enam ennast? Miks meile meeldib hävitada? Miks me tahame surra aeglast ja piinarikast surma? Hakkame palun elama! Hakkame armastama, hoolima! Hakkame austama. Hoiame enda maad, rõõmustame iseennast ja tervet maailma. Ärme reosta.
Ärme lõhu. Lõpetame vihkamise. Mida me loodusele teeme? Miks me maksame talle kätte selle eest, et ta meid toidab, armastab? Ta on andnud meile kõik mida me vähegi tahame. Miks me ei austa seda? Tahame ju surra õnnelikult ja südamerahuga, et meie lastel oleks õhku, mida hingata, toitu mida süüa, ilu, mida nautida, loodust, mida armastada ja austada. Tahame ju? Miks me siis teeme kõik selleks, et meie laste elu hävitada!? Lõpetame selle! Armastame enda lapsi ja oleme õnnelikud. Ärme oleme nii kibestunud ja viha täis. Meie elu on niigi lühike, ärme raiska seda väärtuslikku aega. Hakkame naeratama! Hakkame hoolima! Lõpetame reostamise! Kas tõesti oleme kõige jõhkramad olendid kogu universumis? Ärme hakka loodusele vastu! Ärme alusta sõda ! Süsinikureostus ja Maa loodusressursside ülekastutamine on kujunenud nii kriitiliseks, et praeguste trendide jätkudes on meil selleks, et oma vajadusi jätkuvalt rahuldada, vaja aastaks 2030 leida teine koduplaneet, teatas Maailma Looduse Fond WWF. Helina Leiter , K10 õpilane
Õpilased
KOOLI
LEHT
LK. 5
KAS MEIE ÕPILANE ON UHKE KODANIK? MIKS PEETAKSE KODANIKUPÄEVA? Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes Iseseisvuspäeva ja Võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta (Maanõukogu määrus Eesti demokratilise vabariigi kodakondsuse kohta). Selle lühikese dokumendi esimeses paragrahvis on kirjas järgmised read: "Eesti demokratilise vabariigi kodaniku
õigused on kõigil isikutel, rahvuse ja usu peale vaatamata, kes järgmisele kolmele nõudmisele vastavad: 1) kes Eesti demokratilise vabariigi piirides elavad, 2) kuni 1918. a. veebruarikuu 24. päevani endise Vene riigi alamluses olid ning 3) Eesti demokratilise vabariigi osadest pärit või kohalikkude elanikkude nimekirjas seisid, mis endise Vene riigi asutuste poolt siin maal ehk selle maa jaoks peeti. Ajutine äraolek Eesti demokratilise vabariigi piiridest, mille kestuse Ajutine Valitsus kindlaks määrab, selle määruse väljakuulutamise ajast arvates, ei võta mitte õigusi riigikodakondsuse peale." Allikas: Internet
TEGUS KODANIK ON RIIGI RIKKUS Üks tuntud vanasõna ütleb, et kes palju teeb, see palju jõuab. Üldjuhul peab see reaalsuses ka paika. Inimene harjub pideva koormusega ja õnnestumised ettevõtmistes õpetavad teda edasipüüdlikuks, tekitavad tahet tegutseda ning vähendavad võimalust, et ta lihtsalt loorberitele puhkama jääb. Selline aktiivsus avaldub sageli ka kodaniku rollis olles. Tegus kodanik on minu jaoks keegi, kes oma riigist ja eelkõige isiklikust käekäigust on huvitatud. Ta võtab aega, viimaks end olulisega kurssi, võtab osa kõiksugu vabatahtlikest projektidest, on kaasmaalaste suhtes hooliv ja esindab edasiviivat mõtlemist. Lisaks sellele käib ta tööl ja edendab riigi käekäiku, tal on normaalne kodune elu ja laste näol aitab ta iibele kaasa. Riigi jaoks tundubki inimese väärtus just eelmainitus seisnevat. Kahtlemata on seda tüüpi inimesi ühiskonnas tarvis, sest nad esindavad edasiviivat jõudu. Oma arvamuse avaldamine on tähtis, sest see on üheks esimeseks sammuks muutuste poole. Ko-
danikuna on meil õigus seda teha valimistel, mõttetalgutel, koosviibimistel. Kujutagem ette, et igaüks meist oleks riigiga seonduvates küsimustes osavõtmatu. Mis ühiskonnast niimoodi
Milline riik on heal järjel, rikas, edukas? See on riik, mis hoolitseb oma kodanike eest— esimese asjana teeb kõik, et rahval oleks tööd. Piisav tööhõive tagab, et inimesed saavad ise enda elujärje ja hea käekäigu eest hoolitseda, olles kokkuvõttes õnnelikud. Minu arvates leidub kahte liiki inimesi: ühed tahavad õnnelikud olla, teised ei taha. Tahtmise all mõtlen ma soovi oma eluga midagi ära teha, olla kasuks inimestele enda ümber ning isegi järeltulevatele põlvedele. Just laiskade ja tegusate inimeste hulgast sõltub riigi rikkus. Kodaniku kasvatamine algab juba tema sündimise hetkest. Valitsus peab tagama selleks vajalikud tingimused: Korraliku meditsiiniabi, sotsiaalsed toed, võimaluse haridust saada. Vaid nii saab lapsest kasvada tark, õnnelik ja tahtejõudu täis kodanik. Vastasel juhul võib riigi elanikkond järjest enam koosneda haigetest ning rumalatest, kes ei oska ega suuda ennast kuidagi kasulikuks teha. Sellised kodanikud on riigile pea alati koormaks.
saaks? Või oleks selline asjade käik tõepoolest nii hirmus? Kõik pole ju ühe puuga löödud, seepärast pole ka kodanikud ühte nägu ega tegu. Erinevused tulevad kõiksugu teguritest: kodusest kasvatusest, päritolust, sõpradest, võimalustest arenguks, ühiskonna tavadest—kõige selle mõju kokku mängib isiksuse arengus suurt rolli. Tänapäeva ühiskonnas külg-külje kõrval elamine tekitab paratamatult illusiooni, et me pole üksinda. Igal pool näeme teisi, kes sarnaselt meiega proovivad ennast eostada, tegelda meeldivaga või lihtsalt elus püsida. Eesmärgid on laias laastus sarnased, seega pole üldsegi imekspandav võlts kindlustunne, nagu saaksime häda korral teistelt abi ja mõistmist. Reaalsuses seisame igaüks enda eest, hoolimata teiste käekäigust. Juhul, kui ulatamegi abikäe, ei muuda see meie jaoks midagi peale heaolutunde ja lootuse pakkumise, et heategu jõuab meieni tagasi. Elis Tannenberg, AV10
Oletame, et on kasvanud üles noor tark tugev inimene, kellel on omandatud teda huvitanud haridus. Ta asub tööle erialale, mis teda huvitab ja mida ta tunneb. Tema töötulemused on head, ta on ise oma eluga rahul. Ka riik on rahul—maksude näol saab ta kodaniku kasvatamise protsessile kulunud raha kuhjaga tagasi. Kui riik on võimaldanud kodanikule ülikoolihariduse, toob ta veelgi rohkem kasu, asub tööle näiteks teadlasena, võib ta kasu tuua lausa kogu maailmale. Selline kodanik teenib raha, tegeleb harrastustega, sööb korralikult, on terve, reisib—on õnnelik. Aga mis saab neist, kelle kodanikuks kasvatamine riigil ei õnnestunud: ta istub kodus, võib-olla tegeleb kuritegevusega, võimalik,. Et joob ennast toimetulekutoetuse abil täis—riigil tuleb maksta tema valedest eluviisidest tingitud tervisekahjustuste ravi eest, tema üle kohtumõistmise eest ning isegi tema vangistamise eest. Milline kodanik on riigile kasulikum? Ikka see esimene, iseenda ja eluga hakkama saav. Tema hoiab elus riigi majandust, haridust, kunsti– ja spordielu ning kõike, mida me oleme harjunud enda ümber positiivsena nägema. Just tema paneb aluse riigi rikkusele. Madis Lillipuu, VA10
LK. 6
KOOLI
Koolielu
LEHT
HEATEGU LÄBI ÕPILASE SILMADE On jõulude aeg—aeg, kus tehakse enamasti head. Rohkem kui tavaliselt. Miks teevad inimesed teistele head, mis paneb neid seda tegema? Selle üle arutlesid õpilased enne jõule oma kirjandeis. Mõned mõtted õpilastelt: Sandra Tipp, AUT10: ―Mis on heategu? See on teiste inimeste või abivajajate omakasupüüdmatu abistamine. Heategusid on palju ja erinevaid - alates pastaka laenamisest sõbrale, lõpetades rahaliste annetustega abivajajatele. Mina tüüpilise eestlasena ei ole just väga avatud. Ja kui palju kordi on olnud olukordi, kus hiljem olen mõelnud, et oleks ikka pidanud… Aga olen mõnikord ka alateadlikult, mõtlemata, et teen head, pakkunud bussis istet vanainimesele, kellelegi teed juhatanud—see on mulle väga meeldinud. Lisaks sellele, et panen kellegi end hästi tundma, saan sellest ka ise hea enesetunde. On levinud väljend—ükski heategu ei jää karistuseta. Mina seda ei usu, sest kui ikka teed kellelegi südamest head, ei saa keegi selle eest karistada. ―
Silver Koovit, AV10: ― Minu meelest ei ole kellelegi meelehea tegemine veel heategu, küll aga kellegi aitamine. Saab ju vanainimene ka ilma abita üle
tee ja haigla ilma annetustetagi töötatud. Aga kui võtta varjupaigast koer või adopteerida laps, on see minu silmis tõeline heategu. Võib tunduda küll must-valge mõtlemine, aga minu jaoks läheb piir sealt. Miks? Sest annetamise ja vanainimese üle tee aitamisega ei kaasne mingit kohustust, see on asi, mis üldjuhul vajub unustusse. Adopteerimine on aga igavene kohustus, heategu on alati sinuga koos ja tuletab sulle iga päev meelde, et sind on siia maailma väga vaja. Mulle ei meeldi poliitikute viis annetada enne valimisi kellelegi raha ja nimetada seda heategevuseks. See on odav viis otsida tähelepanu, sellel pole heategevusega üldiselt mingit pistmist.
Kunnar Raev, AUT10: ―Heategu ei tohiks endale kasu tuua. See peaks olema siiralt teisele heameele toomiseks tehtud ning kui mängus on omakasu, teeb inimene seda pigem enda aitamiseks. Heategu ei pea tähendama alati midagi suurt, see võib olla ka lihtsalt viisakas olemine, sest muudab kellegi päeva ilusamaks ja paremaks. Minu meelest on ka materiaalsed heateod toredad, kui see ei tähenda just kellegi kingitustega ära ostmist. Paljud materiaalsed heateod on vägagi oodatud ja teretul-
nud. Pean silma annetusi lastele, haigetele, kodututele. Aga kui poliitik teeb annetuse ja sellest ajakirjanduses suur number tehakse, on see kellelegi küll hea tegu, kuid see on tehtud valedel motiividel ja pole minu meelest siiras.‖
Tanel Tamm, AUT10: ― Pisike heategu võib päästa teise inimese elu. Mulle on tehtud head ja ka mina olen teinud head. Kui teed teisele head ja näed, kui õnnelikuks see heategu võib kellegi muuta, oled ka ise õnnelik. Ja kui keegi teeb meile head, oled õnnelik selle üle, et on olemas häid inimesi, kes suudavad teisi õnnelikuks teha. Kord vanaema juure olles leidsin õnnetu kassi, kellel käpp verine. Sidusime vanaemaga kassi käpa kinni ja jätsime ta enda juurde. Järgmisel päeval nägime kuulutust, kus teatati, et ühel mehel on kass kadunud. Viisime talle looma tagasi ja selgus, et tegemist oli väga üksiku inimesega, kellele kass oli ainsaks seltsiliseks. Mees oli väga õnnelik. Ja siis ma mõtlesin, et ükski heategu ei jää tasumata, tavaliselt tuleb ta kaks korda suuremana tagasi, sest näed, kui palju see heategu kedagi õnnelikuks võis muuta.‖
KURDID ÕPILASED KÄISID VÄLISMAAL KOGEMUSI SAAMAS 22. september - 02. november viibisid kuulmispuudega ehituse ja koka eriala õpilased ettevõttepraktikal Saksamaal Schwerini ettevõtetes. Projektis "Läänemere riikide kurtide koostööpraktika" osales 10 kurti. Meie koolist 9: Aleksandr Bazarov, Janno Janson, Merilyn Kaha, Madis Kams, Birgit Kangur, Martin Mägi, Eneli Ruusa EVE09 ja Dagne Jürs, Doris Pehtla EV10. Tegemist on Euroopa Liidu Leonardo programmi projektiga, mis on mõeldud ametialase tegevuse edendamiseks. Osalejad said 15. detsembril Europassi Õpirände tunnistuse praktika sooritamise kohta koos tööandja hinnangulehega, mida on võimalik kasutada edaspidi tööotsingutel.
“Alguses olime ärevuses ja tahtsime teada, mis meid ees ootab. Elukoht oli barokiaegses villas teisel korrusel. Vastuvõtvad inimesed ja kohalikud töökaaslased olid väga heatahtlikud ning oskasid kurte õpetada. Suhtlesime kehakeeles ja vähe inglise keeles. Tüdrukud ja poisid töötasid erinevatel objektidel. Tööriistad erinesid meie omadest, omandasime töövõtteid, mida me ei olnud veel praktiliselt teinud. Meile meeldis väga, kuigi pärast kolmandat nädalat tuli suur koduigatsus, sest me ei olnud enne nii kaua kodust ära olnud. Õppisime iseseisvust ja oma ametialaseid oskusi. Oleme tänulikud võimaluse eest ja soovitame kõigil võimaluse korral minna välismaale ennast täiendama.‖ Merylin ja Madis, EVE09 õpilased
Koolielu
KOOLI
LK. 7
LEHT
SPORTLIKUD TULEMUSED TEEVAD UHKEKS 10.-11. detsembrini toimusid Riias kurtide rahvusvahelised võistlused korvpallis, kus osalesid ka meie kooli õpilased Ragnar Arro (AM10), Mihkel Taaber (EV10) ja Gert Krehov (AUT09). AM10 õpilase Ragnar Arro sõnul osales võistlustel kurtide meeskondi Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest, kokku 6 võistkonda. Eesti kurtide korvpallimeeskond saavutas võistlustel suurepärase tulemuse, 1. koha Leedu Vilniuse ja Läti Riia 1. võistkonna ees. Eesti võistkond saavutas ülekaalukad võidud: Estonia vs Latvia Riga I - 72:64 Estonia vs Finland Mikael - 128:37 finaalis alistas Eesti Vilniuse meeskonna tulemusega 97:67. Pildil Eesti kurtide korvpallikoondis. 15. 11. toimus SuureJaanis Viljandi maakonna 10.-12. klasside poiste võrkpallivõistlus. Meie esindusmeeskond, kuhu kuulusid Sten Saarpere, Kristo Sosi, Rimo Soots, Kerd Meremaa, Mihkel Taaber, Margus Vare, Hendrik Pukk ja Reino Jaeski oli Viljandi maagümnaasiumi järel teine.
17.11 toimusid VÜKK-i võimlas EKKSL MV II liiga Balagrupi mängud poiste korvpallis. Meie võistkond saavutas ülekaaluka alagrupivõidu ja nende tee finaali sai avatud. Meeskonda kuuluvad Andres Telkinen, Vahur Paju, Tarmo Varblane, Jaan Pärgmaa, Kert Vallas, Toomas Kukk, Mihkel Taaber, Kert Krehov, Priit Kadaja. Treener Marko Liiva
23.11 osalesime EKKSL KV II liiga finaalturniiril, kus saavutasime IV koha. Turniiri võitis Kehtna MTK, VÜKK -i ja Kehtna omavaheline mäng lõppesvastaste minimaalse eduga 4:5. Taavi Raud, Rimo Soots, Janno Melotšov, Kerd Meremaa, Oskar Kivilaan, Rait Pärna, Priit Järvesoo, Andres Telkinen, Rait Pärna
02.12.2010 toimus Tartus EKKSL KV II liiga poiste korvpalli finaalturniir, mille võitis meie kooli esindusmeeskond.
07.12 toimus Tartus EKKSL KV segavõrkpallis Saavutasime Tartu ja Pärnu KHK järel III koha
Meeskonda kuulusidAndres Telkinen, Rasmus Ots, Vahur Paju, Tarmo Varblane, Jaan Pärgmaa, Kert Vallas, Toomas Kukk, Mihkel Taaber, Kert Krehov, Priit Kadaja
Võistkonnas Tarvo Anijärv, Margus Vare, Rimo Soots, Kristo Sosi, Eva Männigo, Diana Mogiš, Ave Moks, Gelly Pajor.
Võiduka meeskonna treener on õpetaja Marko Liiva.
24.11 toimus meie juures EKKSL KV II liiga finaalturniir poiste võrkpallis. Olime seekord teised. Võistkonnas mängisid: Sten Saarpere, Kristo Sosi, Priit Järvesoo, Rimo Soots, Kerd Meremaa,, Mihkel Taaber, Tarvo Anijärv, Margus Vare, Hendrik Pukk Treener Anneli Taresaar 09.12 toimus Tartus EKKSL Jõuluturniir töötajate segavõrkpallis, meie õpetajate-töötajate esindusmeeskond saavutas võistlustel 2. koha Võistkonda kuulusid Anneli Taresaar, Kersti Koval, Eha Kooser, Ady Anijärv, Marko Liiva ja Villu Kangro
KOOLILEHT ALUSTAB Kes on pildil?
UUE RUBRIIGIGA Igas lehes ilmub pilt ühest meie kooli õpetajast või töötajast. Pildid on seotud meie inimeste hobidega—kõige sellega, millega meie töötajad väljaspool tööaega tegutsevad on tegelenud. Kõigil on võimalik arvata, kes on pildil ja oma vastus panna peamaja valvelauas olevasse vastustekasti.
Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja auhindu.
LK. 8
KOOLI
Raamatututvustus õpetajale
LEHT
5. AASTAKÄIK NR 3
Raamatututvustus õpilasele
Eesti mees. Eesti naine
Sefiirist loss
Lauri Vahtre
Ketlin Priilinn
Tirelraamat "Eesti mees" ja "Eesti naine" jutustab küsmuste-vastuste vormis kõigepealt sellest, mis on üldse mehelikkus ja naiselikkus ehk nagu on pealkirjastatud vastav alajaotus raamatus: "Kuidas meest/ naist ära tunda?". Seejärel leiab autor vastuseid mitmesugustele eesti meest ja eesti naist puudutavatele küsimustele – mis on olnud meestetööd ja naistetööd minevikus, milline on rollijaotus tänapäeval (nii palju, kui seda on), millised on probleemid, haigused jm. Raamatus on esitatud ka lühivalik meie ajaloos olulist rolli mänginud meestest/naistest, püüdes võimalikult lühidalt esile tuua iga konkreetse isiku tähtsuse tuuma.
Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad IngaKerstin ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid kahe leeri vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed. „Sefiirist loss“ on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. Teos saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2010. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha.
KOGEMUSED RIKASTAVAD
on just planeerimisjärgus, siis oli huvitav vaadata juba toimivat kaasaegset autoremondi õppetöökoda. Direktor Tarmo Loodus ja automaja 2 . - 3 . d e t - juhataja Jaan Mätas võisid konstasembril oli teerida, et meie suunad planeerimimeie kooli 6- sel on õiged. l i i k m e l i n e Peamine külaskäigu põhjus oli mam e e s k o n d jaehituse projekt. Soomlased on töölähetuses alustamas oma 3nda maja ehitust, Porvoo ame- kus ehituseriala õpilased saavad tikoolis. sooritada oma praktikat. Planeerimi-
Porvoo ametikooli õppehooned paiknevad 5 erinevas asukohas. Hiljuti on uuendatud mitme eriala õppetingimusi. Alles sel sügisel valmis renoveeritud automaja. Kuna meie uus koolimaja
sel on mõeldud kaasaegsetele ehitussuundadele, mida tulevane ehitaja peaks teadma. Samas on oluline ka jõukohasuse aspekt. Maja peaks valmima 2 aastaga.
Koolilehe toimetus ootab lehes avaldamiseks põnevaid kaastöid. Kaastööd saata aadressil epp@vykk.vil.ee
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL
Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator Ehitusmaja administrator Kooli sekretär, direktor Ehitusosakonna juht Teenindusosakonna juht
4351038 4351036 4351020 4351036 4351031
Porvoo ametikool on teinud ettepa-
Vana - Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, faks 4351 022 IT eriala juht Autoeriala juht Ühiselamu Täiendkoolitusosakond Huvijuht Kantselei Gruppide juhendaja
4351033 4351027 4351034 4333095 4351025 4351023 5033780
Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu: 08.00, 08.35, 8.40, 9.20 (L, P), 11.10, 13.10, 15.40, 17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45. Bussiajad Vana-Võidust Viljandi 07.15, 08.15, 08.40, 08.50, 09.40, 10.20 (L; P) 12.20,12.30(R)12.50, 13.10 (R), 13.30 (R)14.35, 15.50, 16.40, 18.50, 21.40 (L; P) 22.25
neku meie ehitusõpilastele osaleda selle maja valmimisel. Meie kool hakkab projekti koordinaatorina taotlema toetust kutseharidusele suunatud programmist Leonardo da Vinci. Kaugemas perspektiivis tahame me „majaehituse“ kui innovaatilise ehituserialade õppemetoodika ka Eestisse maale tuua. Põhimõtteline kokkulepe tehti ka kahe ametikooli autoerialade koostöös. Reede hommikupoolikul osalesime aktusel, kus anti tunnistused gümnaasiumi lõpueksamid sooritanud 4le õpilasele. Tiiu Vaher, projektitöö koordinaator
LOOSIKUPONG VIIB UGALASSE Nimi: Õppegrupp:
Kes on Koolilehe lk 7 avaldatud pildil? Kõigi vastanute vahel loositakse välja 1 Ugala kinkekaart Lõika loosikupong välja ja vii peamaja administraatori lauas olevasse kasti