VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
õiki k e m a t o o ada— e t b a n le! n u a k e l u t VÜKk u k kok il l u ju . 2 i s a vilistl 5. aastakäik nr 7
ÜKSIKNUMBRI HIND 30 senti
Juuni 2011
KOOLI LEHT MEIL ON HEA KOOL! 90 aastat on Vana-Võidus kooliharidust antud. Igal aastal astuvad uued lõpetajad oma tööelu elama, hinges suured ootused ja lootused oma unistuste täitumiseks. Õnn kaasa teile! Hoian pöialt, et kõik hästi läheks! Tänased lõpetajad on kohe uued vilistlased, kes tööle jõudes oma tegemiste või tegematajätmistega iseloomustavad meie koolis õpitavat, toimuvat. Kui noor töömees on täpne, töökas ja sõnapidaja, saab tast ajapikku meister. Ja tööandja ütleb – Vana-Võidust tulevad asjalikud töömehed, minge sinna ametit õppima! Kui aga on vastupidi, siis on ka koolil märk küljes ja soovitust siia õppima tulemiseks tööandja ei anna. Loodan, et kõik sellel aastal kooli lõpetavad noored tegijad annavad tööandjatele võimaluse kooli tunnustada ja soovitada. Nii suudame sellelgi sügisel kõik 300 õppekohta täita ja kooli edasi pidada. Kõik lõpetajad on vilistlased, keda ootame külla vilistlaste kokkutulekule 2. juulil. Loodan, et osalejaid on kõigist Viljandis olnud kutsekoolidest kui Vana-Võidus olnud koolidest. Oodatud on kõik Viljandi kutseõppeasutuste vilistlased! Meil on rõõm teid kõiki taas näha ja koos kooliaega meenutada. Laupäevasel päeval on mõisa uksed valla ja ootavad endisi õpilasi. Kell 2 päeval toimub kooli ja õpilaste ning õpilaste auks Viljandi Jaani kirikus ka tänu-jumalateenistus. Keegi meist pole ju vanavõitu, et mitte sõita kokkutulekule Vana-Võitu! Tarmo Loodus, direktor
VANA-VÕIDUS ASUNUD AMETIKOOLIDE NIMETUSED Vana-Võidu põllutöökool 1921 Vana-Võidu Kodumajanduskool 1941 Vana-Võidu Tehniliste Kultuuride Tehnikum 1945 Vana-Võidu Loomakasvatustehnikum 1947 J. Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum 1964 Vana-Võidu Tehnikum 1991 Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool 1992 Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 1999
LK. 2
KOOLI
LEHT
Kooli ajaloost
JUUBEL ON MEENUTUSTE AEG
1920. aasta sügisel kirjutas Viljandi maavanem alla korraldusele asutada Vana-Võidu mõisas põllutöökool. Kulus veel mõni kuu kuni Vabadus-sõja sõdurid mõisa vabastasid ja esimesed õpilased 13. jaanuaril 1921. aastal õpinguid alustasid. Nii on alates Eesti riigi algusaastatest kuni tänaseni Vana-Võidus noori inimesi tööd tegema õpetatud. Erinevad on olnud ajad, võimud, koolis õpetatavad ametid ning kooli nimed. 15. juunil 2011 avati koos raamatu esitlusega mõisa kaminasaalis ka Vana-Võidu koolis erinevatel aegadel töötanud direktorite pildigalerii.
AVATI DIREKTORITE PIDIGALERII August Usin 1921-1923 Karl Tõnnis 1923-1925 Albert Leesment 1925-1932 Marie Tärn 1941-1945 Heinrich Jaagusoo 1945-1950 Mihkel Talu 1950-1954 Uno Tombak 1954-1963 Heldur Koolmeister 1963-1981 Lembar Kivistik 1981-1994 Peep Tarre 1995-1997 Erik Mäe 1997-1999 Margus Ojaots 1999-2004
Tarmo Loodus, direktor aastast 2004
VANA-VÕIDU LUGU SAI KAANTE VAHELE Igal raamatul on oma sündimise lugu. Nii ka raamatul "Kilde Vana-Võidu ajaloost". Meie kooli 85. aastapäevaks sai kokku pandud õhuke brošüür. Tundsin, et seda on vähe sellise ajaloolise kooli ja mõisa kohta. Kakskolm aastat tagasi arutasime kooli direktori Tarmo Loodusega, et kohe-kohe jõuab kätte kooli 90. aastapäev ja et nüüd tuleks kokku seada üks põhjalikum trükis. Leppisime kokku, et maht võiks olla umbes 200 lehekülge, kaaned peaksid olema kõvad ning pilte peaks olema võimalikult palju. Umbes poolteist aastat tagasi algas põhjalikum töö: vaja oli käia arhiivides, muuseumides, vestelda asjaKolmapäeval, 15. juunil toimus Vana- tundjatega ja koguda endiste õpetajate, direkVõidu mõisa kaminasaalis Heiki Raudla torite ja õpilaste mälestusi. Tänu riigiarhiividekoostatud raamatu "Kilde Vana-Võidu le, filmiarhiivile, kooli muuseumile ja paljudele ajaloost" esitlus. teistele valmis raamat selle aasta maikuus.
Raamatu tegemise käigus õnnestus arhiividest üles leida ka kolme Vana-Võidu kooli direktori fotod. Nüüd on nad kõik kenasti raamitud ja neid võib näha kooli peeglisaali seinal. See raamat polnud ainult kooli ajalugu, ehkki sellest on raamatus kõige rohkem juttu, vaid siin on kirjas ka Vana-Võidu mõisa ajalugu, lühike ülevaade Vana-Võidu valla tegemistest. Samuti võib raamatust leida lõbusaid lugusid, legende ja VanaVõidu kooli ning vallaga seotud inimeste elulugusid. Fotodega aitas raamatu koostamisel kaasa Riho Pulk, mitmete materjalidega kooli muuseumi juhataja Anne Pulk. Heiki Raudla, raamatu autor
Õpetaja
KOOLI
LEHT
LK. 3
RUUDI SILLMANN — ÕPETAJA, KELLE TÖÖ ON HOBI Ruudi Silmann töötab meie koolis teist aastat elektroonikaõpetajana. Ruudi on noor õpetaja, kes tegeleb töö ja pere kõrvalt veel mitmete põnevate hobidega. Järgnevalt räägib Ruudi, kuidas ta siia kooli jõudis ja millega ta enne tegeles.
üks tuttav rääkis vabast autodiagnostiku ametikohast Viljandis. Kandideerisin ja saingi tööle. Olin selleks ajaks Lada elektrisüsteemid enda jaoks suhteliselt selgeks teinud. Kaasaegsemate lääne autode elektroonika poole vaatasin sinnamaani väikse hirmuga. Ja nüüd tekkis võimalus seda kõike tundma õppida! See oli väga põnev töö. Iga uus tööpäev oli täis avastusi ja uusi teadmisi, töökogemust, remondinippe, teadmisi, kuidas uuematel autodel kõik süsteemid töötavad. Suuresti sain seal hakkama tänu abivalmitele suurte kogemustega töökaaslastele. Väga head olid asutusesisesed koolitused peamajas, vahel olid koolitajad lausa autotehasest Saksamaalt.
„Mu erialavalik toimus hetkel, kui oli aeg valida põhikooli lõpuklassides endale mõni uus huviring. Juba sellel ajal olin suur autohuviline, aga põhiliselt ainult teoorias, sest oma masinast võisin ainult unistada. Olin korduvalt läbi lugenud kõik isa auto- ja mootorrattaraamatud. Kodukohale lähim huvikool oli Nõmme Noortemaja ja seal oli automoto ring, kus oleks saanud garaažis vanu Vene autosid ja tsikleid putitada: seal oli Moskvitš, IZ ja Minsk, muidugi sai nendega ka sõitu harjutada. Vanemad soovitasid mul millegi muuga tegelda, hiljem selgus, et õigesti tegid! Siis jäi silma raadioside ring. Otsustasin vaatama minna. Tundus põnev, samas keeruline, aga ma käisin seal paar hooaega ja asjad hakkasid selgemaks saama. Sai ehitatud enda esimene elektrooniline seade – toiteplokk ja mõned väiksemad skeemikesed. Vahepeal olin oma haridusteel niikaugele jõudnud, et tuli otsustada, kas minna keskkooli või tehnikumi. Keskkool tundus minusugusele tehnikahuvilisele noorele ajaraiskamise ja igavana. Raadioringi juhendaja soovitas Tallinna Polütehnikumi, sest seal õpetatakse väga hästi elektroonikat. Sinna saigi mindud. 5 aastat õppisin telekommunikatsiooni eriala. Sain keskerihariduse ja väga kõvad teoreetilised ja praktilised elektroonika-alased teadmised ja kogemused. Kooli ajal sattusin Tallinna Veemotoklubisse Harku järve ääres, kus tegeldakse veemootorispordiga. See on spetsiaalsete võistluspaatidega võidusõit põhiliselt siseveekogudel. 5 aastaga jõudsin nii kaugele, et õnnestus saada omas paadiklassis Eesti meistriks ja seda Viljandis! Peale seda ma enam tolleaegse tehnikaga teiste kiiremate paatidega konkureerida ei suutnud ja mu võidusõidukarjäär selleks ajaks lõppes. Peale Polütehnikumi sain tööle Eesti Raadiosse (nüüd ERR) välisülekannete osakonda helitehnika mehaanikuks. Seal sain väga suured kogemused tänapäeva professionaalsest helitehnikast, sideseadmetest ja elektroonikast. Muidugi on nüüd mõne aastaga asjad kõvasti edasi läinud, püüan võimaluste piires end kursis hoida. Raadiotöö ajal sai ka oma esimene Lada ostetud, millega kaasnes autohuvi veelgi suurem sügavnemine ja rakendamine praktikas. Vahel sai ikka mitmed ööd garaažis veedetud seoses ümberehituste, remontimis-
te või täiendustega. Hakkasin huvi tundma autovõidusõidu, täpsemalt ringrajasõidu vastu. Võtsin osa mitmetest rahvasprindi võistlustest, mis on parim võimalus legaalselt autoga kihutada niipalju, kui julged. Sai ka osaletud mitmetel autoklubide rajapäevadel, see oli kõik väga põnev, selle käigus sain palju kogemusi ja teadmisi auto dünaamikast kurvisõidus ja ekstreemsetes tingimustes. Muidugi tuli alati autot natuke ette valmistada — sildu reguleerida, rehve, lõpuks lausa mootorit vahetada. Raadios jõudsin töötada 9 aastat (siis oli ta juba ERR), kuid see amet oli selleks ajaks minu jaoks end ammendanud. Elu ja töö Tallinnas ka enam ei meeldinud. Olin alati unistanud elust mõnes väiksemas LõunaEesti linnas. Unistus tundus hakkavat realiseeruma, kui
Töömaht vähenes ja enam polnud tarvis niipalju diagnostikuid. Hakkasin uurima, mida veel minu teadmiste ja kogemustega Viljandis teha annab. Siis leidsingi Vükk-i elektroonikaõpetaja koha, mis mulle väga sobib. Kokkuvõtteks, nagu mu esimene elektroonikaõpetaja raadioringis, kes mind sellesse maailma juhatas, ütles, et kes elektroonikat jagab, see saab hakkama kõigega, mis on elektriga seotud (elektritööd, automaatika, autoelektroonika) - nii ongi. Soovitan teilegi, noored, õppida elektrit ja kui võimalik ka elektroonikat, sest üha enam sõltub meie elu sellest — järelikult on tarvis ka vastavate teadmistega inimesi. Viljandis on ka olemas elektroonikaring, mis võib ka teid selle ala juurde juhatada, kui teil elektroonikatunde pole. Ruudi Silmann
LK. 4
KOOLI
Õpilaste tegemised
LEHT
KAS MEIE ÕPILASED TUNNEVAD VILJANDIT? Kuulmispuudega õpilaste grupp EVE09, kellest enamik õpilasi pole pärit Viljandist, soovisid seda linna paremini tundma õppilda. Grupijuhendaja Liivi Ilvese eestvedamisel sai teoks tore orienteerimismäng “Kas tunned Viljandit”, mille tulemusena teavad õpilased kindlasti oluliselt paremini, kus asuvad Viljandi linnas tähtsamad asutused ja kus Viljandi sümboliks kujunenud maasikad. “17. juunil organiseeris meie hea grupijuhendaja Liivi Ilves Viljandi linnas orienteerumise mängu. Kutsus appi ka meie armsa eesti keele õpetaja Marge Soonetsi, kellele ka see mõte meeldis. Liivi Ilves sai infopunktist kaarte ja kleepse, sest tal on seal tuttav töötaja. Nii
algas meie orienteerumise mäng. Meid oli 3 võistkonda. Pidime leidma linnas õigeid kohti ning neist siis pilte tegema. Esimesena jõudis finišisse Birgiti grupp, kes sai kokku 28 punkti, teisena jõudis Eneli grupp, samuti 28 punkti. Kolmandana jõudis Merilyni grupp, nemad said 24 punkti. Kõik olid tublid. Eriti aktiivne oli Aleksandr, ta jooksis mööda linna maasikaid otsides ning pildistades. Ürituse lõpus saime koolitunnistused, kõikidel olid head hinded. Olime väga rahul ja täname grupijuhendajat Liivi Ilvest ja eesti keele õpetajat Marge Soonetsit organiseerimise eest! Pildil loo autor Eneli Ruusa, EVE 09 õpilane koos grupikaalslastega.
Eneli Ruusa EVE09 õpilane
Soomaa retkest sai näitus Kolmapäeval 25-ndal mail, käis valitud seltskond, AV10 õpilased ja kõikide gruppide parimad geograafia õpetaja Silja Malli ja Piret Ausi eestvedamisel Soomaad avastamas. Päeva ei suutnud ära rikkuda isegi kehvapoolne ilm. Kell üheksa hommikul oli start VanaVõidust ja poole üheteistkümneks olime kohal, valmis alustama matka läbi soo. Ülesandeks anti teha võimalikult palju pilte, et hiljem saaks võistluse korraldada, selgitamaks parimat fotograafi. Riisa matkarada oli umbkaudu 5 km pikk, aega selle läbimiseks kulus tunni ringis. Selle aja jooksul sai nautida loodust, seltskonda ja klõpsida pilte. Rada ise lookles nii metsas kui ka laugaste vahel. Vaatluspostilt sai veel parema ettekujutuse soo suurusest kui ükskõik milliselt kaardilt. Lõuna, mis oli kaasa pandud kooli kokkade poolt, pidasime Soomaa Looduskeskuses, kus lisaks söömisele saime imetleda topiseid ja sooteemalisi filme, raamatuid jne. Kes tahtsid, said käia ka Looduskeskuse juures asuval Koprarajal, mis oli suhtelist tabavalt oma nime saanud, sest kopra hävitustöid oli terve matka-raja ulatuses näha. Puutüvedele lõigatud jälgede järgi sai jälgida, kui kõrgele kerkib vesi nn. Soomaa 5nda aasta-
aja ajal. Retke jooksul tehtud parimatest piltidest pandi kooli peeglisaali üles näitus, rahvahääletuse teel selgitati välja enim meeldinud fotod ning võitjaid premeeriti fotopoe kinkekaartidega. Silver Koovit, AV10 õpilane Konkursil osalesid: Sander Juurik, AV10 õpilane Diana Tamela, EVA08 õpilane Mariliis Mutli, K08 õpilane Madis Kams, EVE09 õpilane Anu Hark, K09 õpilane Sirli Hansen, EVA08 õpilane Piret Aus, avalike suhete spetsialist Fotovõistluse võitjad:
1. koht “Tuppvillpes tuules” autor Madis Kams 2. koht “Tuunitud päevakoer” autor Anu Hark 3. koht “Puu on päike” autor Mariliis Mutli
Lõpetajad
KOOLI
LEHT
LK. 5
TUULT TIIBADESSE!!! TERE TULEMAST VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI VILISTLASTE RIDADES-
Veoautojuhi eriala lõpetajad: Eller Ergo Eylandt Jörgen Haritonov Georg Jõgeda Martin Lvov Over Siimenson Jürmo Välimets Andre Grupijuhendaja Villu Kangro Keevitaja eriala lõpetajad: Averkiev Voldemar Kukk Toomas Luik Mihkel Privits Kristjan Päevaloo Risto Rang Joosep Rappu Madis Tahnoven Toivo Õunapuu Tanel Grupijuhendaja Jevgeni Kruglov Abikoka eriala lõpetajad: (all) Alliksaar Maire Bogdan Aleksei Eek August Hovunova Aljona Imala Maiki
Automaalri eriala lõpetajad: Baran Heiki Kadaja Priit Kärp Kristjan Kütt Tanel Lepik Aimar
Jakobi KristelleJanela Kõvask Kadi Lips Mari-Liis Mkrttšjan Grant Paul Vaike Randlepp KalviKris
Sillaots Sander Tomp Egert Türkson Egon Varuson Artur Grupijuhendaja Imbi Põrk
Mägi Mati Paabut Martin Palanen Veljo Salupalu Silver Grupijuhendaja Karin Saar
KÕRGET LENDU!!! NÜÜD SEISAB TEIL EES ELUKOOL!!! OLETE MEIE KOOLIS ALATI TERETULNUD!!! KAU-
SOOVIME, ET ÕPITUD AMET ANNAKS TEILE LEIVA LAUALE!!! OLETE UUE JA HUVITAVA ELUETAPI LÄVEL!!! MAAILMA ON TEIE EES VALLA!!! ÕNNE!!!
MINGU TEIL ELUS IKKA HÄSTI!!! RÕÕMU TEIE HINGE!!! PALJU ÕNNE TEILE!!! OLITE TUBLID, ET EI VÄSINUD POOLEL TEEL!!! ÕNNESOOVID TEIE
LÕPETAJATE LEHT
LK. 6
KOOLI
Lõpetajad
LEHT
MINGU TEIL ELUS IKKA HÄSTI!!! RÕÕMU TEIE HINGE!!! PALJU ÕNNE TEILE!!! OLITE TUBLID, ET EI VÄSINUD POOLEL TEEL!!! ÕNNESOOVID TEIE VANEMATELE!!!
EDU!!! SOOVIME, ET ÕPITUD AMET ANNAKS TEILE LEIVA LAUALE!!! OLETE UUE JA HUVITAVA ELUETAPI LÄVEL!!! MAAILMA ON TEIE EES VALLA!!! ÕNNE!!!
TUULT TIIBADESSE!!! TERE TULEMAST VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI VILISTLASTE RIDADES-
Restauraatori eriala lõpetajad:
Kraav Martin
Meremaa Kerd
Uussalu Rainer
Krüger Ailar
Pikhof Karl-Raigo
Vare Margus
Jäetma Jorma
Lehtla Raido
Raud Taavi
Viks Raido
Lohk Henri
Roost Karin
Lustus Maarja
Tammann Madis
Grupijuhendaja
Malken Magnus
Telkinen Andres
Helen Roosileht
Kalm Andre Kase Karel Koitmäe Martin
Ehitusviimistleja eriala lõpetajad:
Raiend Gerly
Hansen Sirli
Saar Heleri
Jõgila Kristina Kukk Mikk Lembinen PilleRiin Marmor Karlos Meeder Urmet Melotškov Janno Mänd Katriin Rahe Andres
Simanova Julia Soosaar Keidy Talviste Triin Tamela Diana Tulmin Käthlin Vildersen Kaupo Grupijuhendaja Rein Soesoo
Ehitusviimistleja eriala lõpetajad: Gross Jüri Heidemann Maris Juht Raido Juht Rain Kuningas Meelike Kütt Kermo
Maijo Kaisamai Männik Renee Pärnaku Erki Telkinen Jaanus Uku Ain Varusk Kalev
Langus Sirli
Grupijuhendaja
Lukas Leidin
Siim Sikka
KÕRGET LENDU!!! NÜÜD SEISAB TEIL EES ELUKOOL!!! OLETE MEIE KOOLIS ALATI TERETULNUD!!!
Lõpetajad
KOOLI
LEHT
LK. 7
Elektriku eriala lõpetajad:
Nõmmik Jorma
Saarem Joel
Ahosepp Andre
Ots Rasmus
Zaitsev Valeri
Bronski Denis
Pahapill Siljar
Tumanski Tanel
Kaljula Kert
Põder Ergo
Vaab Rauno
Kanarbik Egert
Raev Priit
Grupijuhendaja
Kuusik Siim
Raidma Mihkel
Raimund Talts
Ehitaja eriala lõpetajad: Bengel Rutmar Kosarev Mati Liivakant Villi Murumaa Heiki Student Martin Sõerd Arvo Tõkke Günter Vaan Ats Grupijuhendaja Aarne Eller
Keskkonnatehniku eriala lõpetajad: Ardel Andri Buk Alvar Jaeski Reino Kaasik Kristjan Laustam Ingvar Leiman Sander Orumets Karl
Pukk Hendrik Pukk Ott Rebane Madis Tiitus Oliver Grupijuhendaja Karin Saar
KÕRGET LENDU!!! NÜÜD SEISAB TEIL EES ELUKOOL!!! OLETE MEIE KOOLIS ALATI TERETULNUD!!! KAU-
EDU!!! SOOVIME, ET ÕPITUD AMET ANNAKS TEILE LEIVA LAUALE!!! OLETE UUE JA HUVITAVA ELUETAPI LÄVEL!!! MAAILMA ON TEIE EES VALLA!!! ÕN-
MINGU TEIL ELUS IKKA HÄSTI!!! RÕÕMU TEIE HINGE!!! PALJU ÕNNE TEILE!!! OLITE TUBLID, ET EI VÄSINUD POOLEL TEEL!!! ÕNNESOOVID TEIE VANE-
TUULT TIIBADESSE!!! TERE TULEMAST VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI VILISTLASTE RIDADES-
LK. 8
KOOLI
Lõpetajad
LEHT
MINGU TEIL ELUS IKKA HÄSTI!!! RÕÕMU TEIE HINGE!!! PALJU ÕNNE TEILE!!! OLITE TUBLID, ET EI VÄSINUD POOLEL TEEL!!! ÕNNESOOVID TEIE VANEMATELE!!!
EDU!!! SOOVIME, ET ÕPITUD AMET ANNAKS TEILE LEIVA LAUALE!!! OLETE UUE JA HUVITAVA ELUETAPI LÄVEL!!! MAAILMA ON TEIE EES VALLA!!! ÕNNE!!!
TUULT TIIBADESSE!!! TERE TULEMAST VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI VILISTLASTE RIDADES-
Pehme mööbli restauraatori eriala lõpetajad:
Koppelmann Piret
Sepp Moonika
Laas Kaspar
Särg Andres
Aren Moonika
Ligi Elin
Grupijuhendaja Astrit Savitš Põhihariduse nõudeta ehitaja eriala lõpetajad: Avald Kairo Disko Janek Kambek Siim Stroom Asko Tammiste Kristjan Õun Kardo Grupijuhendaja Jaan Moor
Keskhariduse baasil elektriku eriala lõpetajad:
Üldehitaja eriala lõpetajad:
Meriküll Rasmus
Aren Toomas
Roosild Marko
Aasküla Valdur
Veere Danel
Kont Ranno
Viisut Meelis
Luik Marko
Grupijuhendaja
Kubjan Timo
Grupijuhendaja
Rohtla Siim
Rein Ölluk
Kuur Carl
Alar Sarapuu
KÕRGET LENDU!!! NÜÜD SEISAB TEIL EES ELUKOOL!!! OLETE MEIE KOOLIS ALATI TERETULNUD!!!
Õpilaste tegemised
KOOLI
LEHT
LK. 9
MEEDIAVIKTORIIN 10:6 SAI HOO SISSE Koostöös VÜKKi eelmise huvijuhi Mairi Reinsaluga sündis idee pakkuda õpilastele välja võimalus teadmiste proovile-panekuks meediaviktoriinis. Vastse projekti nimeks sai 10:6.
Pingelise võistluse lõppedes saavutas EVE09 võistkond koosseisus Birgit kangur, Martin Mägi, Madis Kams ja Merilyn Kaha üldarvestuses 5 punktiga III koha. (võistkond liitus sarjaga viimases voorus, kuulmispuudega õpilased said kaasa lüüa viipekeeletõlk Liivi Ilvese abiga).
Ürituse formaat nägi ette, et igakuiselt toimuva viktoriini käigus esitatakse kümme küsimust eelmise IV-V kohta jagasid 4 punktiga kuu jooksul kodu- või välismaa EVb08 meeskond (Rain Juht ja ajakirjanduse huviorbiiti jõudnud Birgit Kangur, Martin Mägi, Madis Kams ja Leidin Lukas) ja üksikmängijad Ain sündmuste kohta. Et „pääseda― Merilyn Kaha liitusid mänguga viimases voorus Uku (EVb08) ning Martin Nõlve kooliseinte vahel valit-sevast argi(RE10). VI-VII kohta jäid jagama 3 rutiinist, sai toimumispaigaks valitud punktiskooriga individuaalvõistlejad õpilaskodu hubane kohvik, mille atmo- dusa sujumise nimel tegusa panuse ka Enar Jürgenson (E10) ja Rimo Soots sfäär lausa tingis küpsiste ja kuuma tee pagari eriala õpetaja Imbi Põrk, viipekee- (AT08). letõlk Liivi Ilves ning õpilaskodu abivalpakkumise vajaduse. Aitäh kõigile meediaviktoriinis 10:6 osamid töötajad. Kartus, et viktoriin ei pälvi õpilaste tälenutele! Kohtumiseni järgmisel õppehelepanu, osutus asjatuks. Veebru-aris Viktoriini üldvõidu noppis K08 naiskond aastal! (Mariliis Mutli, Sirle Kusmin ja Keili alguse saanud ja mais finišeerunud Tahur) tulemusega 15,5 punkti. ettevõtmises lõi kaasa tervelt 15 meie II koht kuulus K09 naiskonnale (Astrid Marge Soonets, eesti keele õpetaja kooli õpilast. Kallisto ja Kairit Joost), kelle lõppLisaks Piret Ausile andsid viktoriini la- tulemuseks jäi 13 punkti.
13 filmirulli Vana-Võidust saavad uue elu
Raamatukogus etendati Trivillepit
1. juunil külastas VÜKKi avalike suhete spetsialist Piret Aus Eesti Filmiarhiivi Tallinnas, et viia taastamiseks ja digitaliseerimiseks Vana-Võidut tutvustavad filmirullid.
Vana-Võidu raamatukogus toimus 13. juunil lastele Viljandi Linnaraamatukogu projekti „Saja rahva lood“ raames Taanit ja taanlasi tutvustav üritus.
Arhiivis säilitatakse ringvaateid, kroonikapalu, telesaadete juurdevõtteid, dokumentaal-, muusika-, mängu- ja reklaamfilme. Külastuse eesmärk oli kohtuda audiovisuaalsete arhiivide talituse arhivaari Naima Kulliga ning anda üle kooli valduses olnud ja muuseumi riiulitel seisnud 13 filmirulli. Kooli tutvustavad ülevaate- ja reklaamfilmid (Eesti Reklaamfilm, Riia kinostuudio ja kinostuudio „Lenfilm―) aastatest 1978 kuni 1990 digitaliseeritakse ning neid plaanitakse taaseksponeerida kooli vilistlaste kokkutulekul.
Viljandi Kultuuriakadeemia 3 huvijuhtimise eriala tudengit Tuuli, Triin ja Erki rääkisid lastele Taani sümbolitest, loodusest ja taanlastest. Edasi etendati muinasjuttu „Trillevip―, mis jutustas vaese talutüdruku loo, kuidas ta sai perepojale mehele. Etendus oli meeleolukas ja lapsed elasid kaasa.
Filmide näol on tegemist väärtusliku arhiivimaterjaliga, mida kavatsetakse säilitada tulevastele põlvedele vaatamiseks kooli muuseumis.
Seekord olid meil peale Vana-Võidu lasteaia laste külas ka Uusna lapsed. Neile üritus meeldis ja edaspidigi taheti etendusi vaatama tulla. Signe Kaasla, raamatukogu juhataja
LK. 10
KOOLI
Teeme Ära 2011
LEHT
TEEME ÄRA 2011 VANA-VÕIDUS Planeeritud mõisapargi korrastustööd said päris alguse juba 19. aprillil ja vältasid terve nädala. Kes käinud VanaVõidus, see hoomab Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli territooriumi suurust. Neil päevil töötasid õpilased koos õpetajatega ca 30-liikmeliste gruppidena ja tegid korda suurema osa mõisapargist. VanaVõidu mõisapargi korrastustöödel osales ca 120 töömesilast. Siinkohal suur tänu tegijatele! 7. mail võeti ette äsjarenoveeritud õpilaskodu esine plats. Seal oli terve rida igerikke mände, mis vajasid langetamist, et rajada teed uuele haljastusele. Kolmteist talgulist sebisid tubli viis tundi: saagisid, tassisid, riisusid ja rõõmustasid. Päike säras ja põhjatuul oli soodne. Laupäeva, 7. mai hommikul kell 9.45 koguneti mõisa paraadtrepile. Esmalt toimus kohaloleku kontroll. Kohal olid järgmised VÜKKi vabatahtlikud: Laine Mitt (administraator), Astrit Savitš (pehme mööbli restauraatorite ja vene keele õpetaja), Marju Roosipuu (töökeskkonna spetsialist), Tarmo Loodus (direktor), Tiiu Vaher (projektijuht, välissuhete koordinaator, inglise keele õpetaja), Mati Valli (haldusjuht), Enn Lüdig (majahoidja) ja Marko Liiva (kehalise kasvatuse õpetaja) koos oma perega (Kristina, Mia ja Marta). Nimed pani kirja agitaator Piret Aus (avalike suhete spetsialist). Hiljem liitus timurlastega Alar Sarapuu (ehituserialade õpetaja). Kuraditosin oli kohal!
olemas. Lepiti kokku, et naiste ja meeste sooline võrdõiguslikkus on EL-i kodanike põhiõigus ja ühine väärtus ning sellest johtuvalt on kõigil võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
tahtlikele aktsioonil osalejatele jagati ülesanded järgmiselt:
Inimene võib iga päev midagi ära teha. Talgutel osaletakse omast vabast ajast ja vabast tahtest. Talguline on rahulik ja rõõmus igasuguse ilmaga, teeb talle usaldatud tööd, sööb talle pakutavat präänikut ja joob rosinatega rikastatud kasemahla, ei virise kinnaste suuruse üle, ei kurda, kui selg hakkab väsima, naeratab fotograafile ning iga 15. minuti Väga väärikas ja värvikas seltskond. Ja mis tagant ergutab kaaslasi hüüdlausega: peamine, oluliste valdkondade esindajad olid „TEEME ÄRA!"
Mati – organiseerib töövahendid ja hoolitseb söögi-joogi eest. Ta haldab ja korraldab kõike seda, millest keegi teine mitte kunagi mitte midagi ei tea. Kui sellega OK, siis teeb ka Mati füüsilist tööd.
Laine – teab paroole ja koode unepealt ning avab ja sulgeb majade uksi ja aknaid, vastab telefonikõnedele, mis ei ole seotud koolitööga (laupäev). Kui sellega OK, siis füüsilist tööd ei tee, ravib oma tervist.
Marju – peab loengu teemal „Kaasaegne töökeskkond― (KATK peab arvestama eelkõige inimeste ja nende eripäraga. Erinevused, mis on tingitud kehakujust, kaalust, pikkusest ja soost on mõnevõrra kergemini lahendatavad kui erinevused, mis tulenevad isiksuste erinevusest töö iseloomust ning inimese ja töö kokkusobitamisest). Kui sellega on OK, siis teeb ka Marju füüsilist tööd. Tiiu – peab inglisekeelse loengu projektijuhtimisest ja kooli välissuhete hetkeseisust. Teeb ülevaate Leonardo da Vinci programmist ning soovitab meil liituda Facebookis „Konkurentsivõimeliseks üleeuroopaliselt“ grupiga. Kui sellega on OK, siis teeb ka Tiiu füüsilist tööd. Astrit – räägib meile pehme mööbli restaureerimise põhitõdedest. Kuna tal sel perioodil vene keele tunde ei ole, siis sooviks ta kolleege restaureerimise alal koolitama hakata. Lepitakse kokku aeg ja jagatakse välja mööbliesemed, mida siis suvel restaureerima hakatakse. Kui sellega OK, siis teeb ka Astrit füüsilist tööd.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli töökas esindus Teeme Ära talgu- Vabapäeval õpilaskodu terrassil.
Teeme Ära 2011
KOOLI
Marko – kasvatab meid kehaliselt, st. näitab ette harjutused saega, veepudeliga, rehaga, puurontidega, prügikotiga. Algajad õpivad ära ristsammu ja heite. Kummitama jääb mõistujutt Suurest Tõllust ja tema naisest. Loengu lõpus jagatakse kätte töövihik „Lihtsad venitusharjutused edasijõudnutele―. Kui sellega OK, teeb ka Marko füüsilist tööd.
LK. 11
LEHT
kõrvatroppe, sest traktori kabiinis on väga lärmakas, raadiot nagunii ei kuule, toodagu talle „rohelised punnid―. Veel jutustab ta loo traktori pidurite müstilisest kadumisest ja sellest, et oksad tuleb kasti panna ikka õiget pidi. Kui sellega on OK, siis teeb ka Enn füüsilist tööd.
Tarmo – viibib korralisel puhkusel. Teda asendab õppedirektor, aga seda igapäevastes tööülesannetes. Talgutele tuli ta ise kohale. Objekt on vaja ikka enda silmaga üle vaadata. Ühtlasi võib ta erakorraliselt puhkuse katkestada, sest on vaja otsustada talguliste spetsialiseerub avalikele suhetele. Kui selleMia – annab teada, kui Marta autos ärkab, preemia suurus, väljamaksmise aeg ja koht. ga on OK, siis teeb füüsilist tööd ka Piret. hoiab tal silma peal ja räägib temale, mis Kui sellega on OK, siis teeb Tarmo ka füüsiAlar – on suhteliselt napisõnaline. Ta tuli õues toimub. Kui sellega OK, teeb Mia füüsi- list tööd. list tööd ka. PS. tal on oma väike reha ka Piret – üllatab poemüüjat, kuna soovib pool lihtsalt vaatama, et kaua me siin jändame tundi enne kaupluse avamist „mulliga― ja nende puudega. Tema kui ehituserialade kaasas. Ta on väga tubli! õpetaja teab, et enne kui ehitama hakata, on Marta – peamiselt magab, vahepeal pigistab „mullita“ vett osta. Lisaks reguleerib liiklust, vaja tundma õppida ehituses kasutatavaid pisara välja, siis sööb, siis jälle magab. Kui teavitab Teeme Ära staapi talgutel toimuvast, materjale ja töövahendeid. Pikka juttu siin sellega on OK, siis teeb füüsilist tööd ka kõnnib tähtsa näoga objektil ringi ja pildistab, pole midagi, Alar asub kohe ka füüsilist tööd kõnetab külarahvast, tutvustab möödujatele Marta koos emaga (traksidega kinnitatult). VÜKKis õpetatavaid erialasid – ühesõnaga tegema. Enn – peamiselt räägib meile, et tal on vaja Kristine – hoiab lastel silma peal, söödabjoodab-pissitab neid ja räägib meile väikelaste muretust elust. Ühtlasi hoolitseb ka Marko eest. Kui sellega OK, siis teeb ka Kristine füüsilist tööd.
Selline nägi välja õpilaskodu esine pärast tööpäeva lõppu
Autotehnikute kutsevõistlustel esineti väärikalt MTÜ Autokutseõppe Liit korraldas 2. - 3. Võistluste parimad meeskondlikus arvesjuunil V kutsevõistlused autoerialade I tuses: kursuse õppijatele Vana-Vigala Tehnika- I koht Kuressaare Ametikool ja Teeninduskoolis. II koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Võistlusel osales 13 Eesti kutseõppeasutust ja 1 külalisvõistkond Lätist – Riga Technical III koht Tartu Kutsehariduskeskus College. Individuaalselt parim võistleja oli Aivo Netšajev Viljandi Ühendatud KutseVõistlusaladeks olid: keskkoolist. 2 teooriatesti, viktoriin Valvoline ja AMTEL Autode Keretöökodade Alaliidu esitluste Alavõistluste parimad meeskondlikus üldarpõhjal, reklaamklipp etteantud teemal, aja- vestuses: sõit raadioteel juhitavate sõidukitega, HELLA Reklaamklipp etteantud teemal pimedasõidu simulaator, rehvi käsitlemine, TOYOTA vigursõit, KAMASA tööriistakohvri I koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool koostamine, VALVOLINE auto hooldus- ja II koht Vana-Vigala Tehnika- ja Teenindusremondimaterjalide valmistamine, tehniline kool mõõtmine, elektrimõõtmised, sõiduki manööIII koht Riga Technical College verdamine piiratud alal, osandamine ja koosHELLA pimedasõidu simulaator tamine. I koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
II koht Pärnumaa Kutsehariduskeskus III koht Kuressaare Ametikool Rehvi käsitlemine I koht Kuressaare Ametikool II koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool III koht Tallinna Tööstushariduskeskus Tööriistakohvri koostamine I koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool II koht Kuressaare Ametikool III koht Tallinna Tööstushariduskeskus Tehniline mõõtmine I koht Tallinna Tööstushariduskeskus II koht Kuressaare Ametikool III koht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Allikas Autokutseõppe Liit
LK. 12
KOOLI
LEHT
5. AASTAKÄIK NR 7
MEIE LÕPETAJAD TEEVAD HEAD TÖÖD
Selle lehe valmimisele aitasid kaasa Ruudi Sillmann, Heiki Raudla, Eneli Ruusa (EVE09), Silver Koovit (AV10), Marge Soonets, Piret Aus, Signe Kaasla, Sten Aus, Tarmo Loodus ja Epp Välba.
Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu:
VÜKK 90 AJAKAVA 14.00 Tänujumalateenistus Viljandi Jaani kirikus 15.00 Eribuss Viljandi - Vana-Võidu (väljub Vabaduse platsilt)
16.00 kerge eine (supp)
08.00, 08.35, 8.40, 9.20 (L, P), 11.10, 13.10, 15.40, 17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45. Bussiajad Vana-Võidust Viljandi 07.15, 08.15, 08.40, 08.50, 09.40, 10.20 (L; P) 12.20,12.30(R)12.50, 13.10 (R), 13.30 (R)14.35, 15.50, 16.40, 18.50, 21.40 (L; P) 22.25
15.00 registreerimine Vana-Võidus 15.00 avatud muuseum, klassiruumid, pehooned
Koolilehe toimetus tänab kõiki, kes 2010/2011 õppeaastal Koolilehe ilmumisele kaasa aitasid, ja soovib kaunist suvepuhkust!
õp-
REGISTREERIMINE KOKKUTULEKULE
17.00 Eribuss Viljandi - Vana-Võidu (väljub Viljandi bussijaama parklast)
Registreerimiseks on kolm võimalikku viisi:
18.00 Pidulik aktus
1) Täida registreerimisvorm kooli kodulehel
20.00 Direktori vastuvõtt (kutsetega) 21.00 Eribuss Vana-Võidu - Viljandi 21.00 Pidu ansambliga Nukker Kukeke 23.15, 01.15 Eribuss Vana-Võidu - Viljandi
2) Saada e-kiri aadressil piret.aus@vykk.vil.ee 3) Helista telefonil 435 1025 või 528 0515
Koolilehe toimetus ootab lehes avaldamiseks põnevaid kaastöid aadressil epp@vykk.vil.ee
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee tel 43 51 020