Azvitrin mart

MART 2014 SAYI 3

Älaqälärimizi daha da şaxäländiririk

TÄSİSÇİ “ZAMAN-AZÄR MMC

Baş direktor SÜLEYMAN Ünal

Redaktor RÄCÄB Rzayev Reklam şöbäsinin müdiri HARUN Aydoğdu Mäslähätçi Loğman Mämmädov Reklam menecerläri VÜQAR Quliyev ARIF İsgändärov Dizayner FÄRİD İsrafilov

Bakı, Tbilisi pr. 1058, İndeks: Az 1078, Tel: (+99 412) 530 85 81 (+99 412) 530 85 82 (+99 412) 530 85 83 E-mail: reklam@zaman.az www.azvitrin.az Pulsuz älavädir

VİTRİN

Bildiyiniz kimi, bu il Prezident İlham Äliyev täräfindän “Sänaye ili” elan edilib. Ölkä iqtisadiyyatının sänayeläşmäsini sürätländirmäk mäqsädi ilä verilän bu qärar heç şübhäsiz sänayenin modernläşdirilmäsi, qeyrineft sänayesinin şaxäländirilmäsi vä änänävi sänaye sahäläri ilä yanaşı, yeni prioritet istehsal sahälärinin dä inkişafına xidmät edäcäk.

Bütün dünyada olduğu kimi Azärbaycanda da özäl sahibkarlıq sürätlä inkişaf etmäkdädir. Bazar iqtisadiyyatındaki mövcud räqabätä tab gätirmäk üçün kiçiyindän böyüyünä kimi bütün firma vä şirkätlär göstärdikläri xidmät säviyyäsini här keçän gün daha yüksältmäkdädirlär. İstehsalçılar istehlakçıları razı salmaq üçün necä deyärlär, bir-birläri ilä yarışmaqdadırlar. “AZVİTRİN” jurnalı olaraq biz dä oxucularımızı istehsalçı şirkätlärlä, onların täqdim etdikläri yeniliklärlä görüşdürmäyä davam edirik. Äsas mäqsädimiz oxucularımıza istär yerli, istärsä dä äcnäbi şirkätlär täräfindän täklif olunan mähsul vä xidmätläri täqdim etmäkdir. Här buraxılışımızda “AZVİTRİN” heyäti olaraq Sizlärä daha maraqlı vä oxunaqlı bir näşr täqdim etmäk niyyätindäyik. Mähz bu säbäbdän jurnalımızı sadä reklam kataloqundan oxunaqlı näşrä çevirmäk üçün bu däfäki sayımızı daha maraqlı yazılarla, mäqalälärlä, müsahibälärlä zänginläşdirmäyä çalışdıq. Jurnalımızı daha da täkmilläşdirmäk, zövqläri oxşayan bir näşrä çevirmäk üçün Sizin täklif vä tänqidlärinizi gözläyirik.

Qarşıdan bir çox Azärbaycan milli adät-änänäsini özünü birläşdirän Novruz bayramı gälir. Bu bayram münasibätilä hamınızı täbrik edir, başda Siz oxucularımız olmaqla bütün Azärbaycan xalqına xoşbäxtlik, ruzi-bäräkät, sülh vä ämin-amanlıq arzulayırıq.

Harun Aydoğdu h.aydogdu@zaman.az

AZVİTRİN

2

“Azärbaycan iqtisadiyyatında islahatların davam etdirilmäsinä ehtiyac var" Vüqar Bayramov

Ýqtisadi vä Sosial Ýnkiþaf Märkäzinin(ÝSÝM) Ýdarä Heyätinin sädri, iqtisadiyyat elmläri namizädi Vüqar Bayramov müsahibimizdir.

- Sizcä, hazýrda Azärbaycanýn iqtisadi väziyyäti necädir?

Bazarý necä qiymätländirirsiniz?

- Azärbaycan iqtisadiyyatýný müstäqil þäkildä qiymätländirsäk, son illär bir sýra pozitiv märhälälärdän keçdiyini, eyni zamanda bir sýra änänävi problemlärin hällini tapmasýný qeyd edä bilärik. Mäsälän, 2014-cü il Azärbaycanýn ümümdaxili mähsulunda qeyri-neft sektorunun payýnýn 62%-ä çatdýrýlmasý proqnozlaþdýrýlýr ki, bununla da dövlät büdcäsindä qeyri-neft sektorunun payýnýn 25%-dän 35%-däk artýrýlmasý näzärdä tutulub. Bunlar häm ümumdaxili mähsulun, häm dä dövlät büdcäsi gälirlärinin formalaþdýrýlmasýnda qeyri-neft sektorunun payýnýn artýrýlacaðýndan xäbär verir. Dövlät büdcäsi bu il ilk däfä neft fondundan transfer häcmini 17,7% azaldaraq, qeyri-neft sektoruna ödänilän vergilär hesabýna kompensasiya ediläcäk.

Beläliklä, qeyri-neft sektoruna ödänilän vergilärin 6%-ä qädär artýrýlmasý näzärdä tutulur. Qeyri-neft sektorunun payýnýn artýrýlmasý, iqtisadiyyatýn ciddi þäkildä þaxälänmäsindän xäbär verir vä bu baxýmdan neft sektorunun dominantlýðýnýn azaldýlmasý müsbät tendensiya kimi qiymätländirilmälidir. Artýq 2010-cu ildän etibarän neft hasilatýnýn azalmasý müþahidä edilir. Buna baxmayaraq, ölkä ixracatýnda neft sektoru dominant olaraq qalmaqdadýr vä ölkä ixracatýnýn 92%-ni täþkil edir. Bu sahänin dominant olmasý Azärbaycana daxil olan valyuta ehtiyatlarýnýn neft sektoru hesabýna formalaþmasýna imkan verir ki, buna görä daxili iqtisadiyyatdaký þaxälänmä ixracatdaký þaxälänmä ilä tamamlanmayýb. Eyni zamanda Azärbaycan iqtisadiyyatýnda änänävi olaraq monopoliya vä korrupsiyaya qarþý mübarizänin gücländirilmäsi olduqca vacibdir. 2014-cu ildä iqtisadiyyatýn þaxälänmäsi ilä yanaþý, Azärbaycan iqtisadiyyatýnýn änänävi problemlärinin aradan qaldýrýlmasý istiqamätindä islahatlarýn davam etdirilmäsinä ehtiyac var.

- Bir ölkänin iqtisadi artýmý nä ilä ölçülmälidir?

- Ölkänin iqtisadi artýmý ölkädä istehsal olunan mähsul vä xidmätlärin häcmi ilä ölçülür. Ýqtisadi artýmý qiymätländirärkän ümumdaxili vä ümummilli mähsul terminindän istifadä olunur. Ümummilli mähsul ölkädä istehsal olunan mähsullarýn häcmini göstärir. Ölkädä mähsul vä xidmätin häcmindä artým varsa, bu inkiþafýn göstäricisidir. Ümumdaxili istehsalda isä ölkänin dövlät gälirlärinin artýmý müþahidä olunmalýdýr. Ümumdaxili yüksäliþ birbaþa iqtisadi göstäriþlärin yaxþýlaþdýrýlmasýndan tutmuþ, mäþðulluðun artýrýlmasý vä insanlarýn sosial ehtiyaclarýnýn qarþýlanmasýna qädär kompleks mäsäläläri ähatä edir. Dövlät gälirlärindäki artým da, öz növbäsindä, ähalinin ämäk haqlarý vä gälirlärinin çoxalmasýna gätirib çýxarmalýdýr.

- Bir ölkänin iqtisadiyyatý daxili vä xarici investorlarýn qoyacaðý kapital vä särmayädän asýlý olmalýdýrmý?

- Täkcä 2013-cü ildä rekord häcmdä - 28 mlrd dollar investisiya cälb edilib. Ýnvestisiyanýn äksär hissäsi daxili investorlarýn payýna düþür. Näzärä alaq ki, artýq ölkä iqtisadiyyatýnýn investisiyasýna yönäldilän kapitalýn son 5 ildä täxminän 75%-i regionlarýn payýna düþür. Ýnvestisiya qoyuluþunda birinci mäqam daxili investisiyanýn häcminin artýrýlmasýdýr, digäri isä cälb edilän investorlarýn yalnýz paytaxtda deyil, bütün regionlarý ähatä etmäsidir. Bu gün bütün ölkälär investolarý cälb etmäk uðrunda mübarizä aparýrlar. Ýnvestisiyanýn cälb edilmäsi äslindä asýlýlýðýn yaradýlmasý demäk deyil. Ägär ölkä investisiya cälb vä bu investisiya yeni iþ yerlärinin yaradýlmasýna xidmät edirsä, burada asýlýlýq yox, xarici investisiyasýnýn ölkä iqtisadiyyatýna töhfä vermäsindän danýþmaq lazýmdýr. Yerli investisiyanýn inkiþafýna xidmät edän investisiya ölkänin idxaldan asýlýlýðýný aradan qaldýrýr. Bu isä olduqca vacibdir. Çünki idxal ölkädän pulun getmäyi demäkdir. Ýdxalýn aradan qaldýrýlmasý, istehsalýn geniþländirilmäsi ölkädä valyutanýn qalmasý baxýmýndan ähämiyyätlidir. Xarici invesrotarlarýn olmasý çox vacibdir vä yeni iþ yerlärinin yaradýlmasýna xidmät edän investorlar ölkäyä asýlýlýq gätirmir, äksinä, onun inkiþafýna töhvä verir.

- Hazýrda xarici investorlarýn axýný müþahidä olunur. Sizcä, bunun näticäsi iqtisadiyyatýmýzýn xeyrinädirmi?

- Ýnvetisiya istehsal sektoruna qoyulursa, bu täbii ki, tählükäli deyil. Näzärä alsaq ki, investisiya qoyuluþlarý alýcýlýq qabiliyyäti yüksäk olan ölkälärä edilir vä hazýrda dövlätlär investisiya þäraitini yaxþýlaþdýrmaða çalýþýr, ähalinin gälirini artýrmaqla investor cälb edirlär. Azärbaycanda real sektorda istehsalla mäþðul olan çox sayda þirkätlär var vä bu, hämin þirkätlärin yeni iþ yerläri açmalarý demäkdir. Daha mäqsädäuyðundur ki, xarici investorlarla yanaþý, yerli sahibkarlýq da inkiþaf etsin. Daxili investisiya hesabýna särmayälär qoyulsun. Mäqsäd yalnýz dövlät büdcäsinä görä deyil, eyni zamanda özäl sektor hesabýna investisiya qoyuluþuna nail olmaqdýr. Çünki yerli sektora daha çox investisiya qoyulmasý milli burjuaziyanýn formalaþmasý demäkdir.

Täbii ki, bu, xarici investorlarý cälb etmäkdän daha ähämiyyätlidir.

- Ýnvestorun hansý ölkä vätändaþý olmasý ölkä bazarýnda bir mäna käsb edirmi?

- Ümumiyyätlä, räqabätli ölkälärdä investorlarýn hansý ölkäni tämsil etmäsi ähämiyyätli deyil. Vacib olan investisiyanýn istehsal vä sänaye sektoruna yatýrýlmasý, çirkli pullarýn yuyulmasýna xidmät etmämäsi, mäcburi öhdäliklärdän, vergidän qaçmamasý, gäliri büdcädän yayýndýrmamasýdýr. Ýnvestisiya häyata keçirän þirkät äldä etdiyi gälirin bir hissäsini Azärbaycan dövlät büdcäsinä ödäyir. Bu baxýmdan ähämiyyätli olan onun hansý ölkäni tämsil etmäsi deyil, ölkä iqtisadiyyatýna hansý xeyri vermäsidir. Xüsusän iri þirkätlärin ölkädä çox pay almasý yaxþý hal deyil.

Mäsälän, Ermänistan täcrübäsini götürsäk, Rusiyadan asýlýolma säbäbi rus þirkätlärinin Ermänistanda dominantlýq etmäsidir.

Rusiya investisiyasý onlarda aparacý rola malikdir vä bu da onlarýn iqtisadiyyatýný Rusiya iqtisadiyyatýndan asýlý väziyyätä salýr,

AZVİTRİN öz növbäsindä, Rusiyaya Ermänistana siyasi baxýmdan ciddi täzyiq etmäk imkaný verir.

- Azärbaycaný belä bir tählükä gözläyirmi?

- Azärbaycan üçün bu väziyyät färqlidir. Bu gün biz investor rolunu oynayýrýq. Türkiyä ilä yanaþý, digär qonþu ölkälärdä investisiya qoyuruq. Lakin yenä dä strateji ähämiyyät daþýyan tenderler keçirilärkän Azärbaycan þirkätlärinin qalib gälmäsi vacibdir. Strateji ähämiyyät daþýyan müässisiälärin özälläþdirilmäsi, sähmlärin satýlmasý, layihälärin reallaþdýrýlmasýnda, xarici deyil, yerli þirkätlärin iþtiraký daha mäqsädäuyðundur.

- Digär ölkälärdä särmayä yatýrmaq hansý märhälädän sonra daha faydalýdýr?

- Ümumiyyätlä, yerli biznesi xarici investisiyaya yönäldän zaman müxtälif faktorlardan istifadä edilir. Buraya häm ölkä yaxýnlýðý, häm investisiya mühiti, häm dä dil vä iqtisadiyyatýnýn mänfäät normasý kimi faktorlar daxildir. Azärbaycan þirkätläri, xüsusän iri þirkätlär Þärqi Avropa, hätta ABÞ-da investisiyalar häyata keçirirlär. Qonþu ölkälär sýrasýnda Gürcüstan, Türkiyä bizim investorlarý än çox cälb edän ölkälärdir. Färdi sahibkarlar belä, digär ölkälärdä investisiya qoyuluþlarý edir. Biz investisiya qoyuluþu zamaný ya onu daþýnmaz ämlakýn alýnmasýna yönäldir, ämlakýn idarä edilmäsiný nisbätän asanlaþdýrýr, kirayä vermäklä müäyyän gälir äldä edir, ya da xarici þirkätlärin sähmlärini alaraq, aylýq ya illik olaraq “fix” adlandýrýlan däyiþmäyän, azalmayan dividentlär äldä etmäyä çalýþýrlar. Kiçik sahibkarlar yaxþý olar ki, sähmlär vä daþýnmaz ämlakýn alýnmasýna yönälsinlär.

- Äldä yüksäk mäbläðin olmaðý uðurlu biznesin tämäli ola bilärmi?

- Biznes üçün äldä yüksäk mäbläðin olmasý ähämiyyätlidir, ancaq väsaitdän daha çox pulun necä idarä edilmäsi vacibdir.

Mäsälän, dünyanýn än böyük pul ehtiyatýna malik enerji daþýyýcý þirkäti olan “Enron” 2004-cü ildä iflas etdi. Pul bu þirkätin iflasýnýn qarþýsýný ala bilmädi. Digär täräfdän “Microsoft” kiçik bir pulun - 1500 dollarýn üzärindä qurulub. Biznesdä konkret äsaslandýrýlmýþ planlama vä täþäbbüslärä ehtiyac var. Bu gün innovasiya önämlidir. Amerikada gälirin 60%-i innovativ däyärdir. Bu ekstensiv üsulla formalaþan, internet üzärindän artan däyärdir. Ýnnovativ däyärin yaradýlmasý üçün puldan çox, ideyaya ehtiyac var. “Facebook”, “Google” pul üzärindä deyil, sadäcä ideya vä strateji baxýþ üzärindän formalaþmýþ þirkätlärdir.

- Ümumiyyätlä, yaxþý kapital sahibi hansý sahädä gälir äldä edäcäyini necä anlaya bilär?

- Mänfäät normasýna baxsaq, än çox gälir gätirän sahä xidmät sektorudur. 2012-13 ci illärdä elektron xidmät täklif edän “strartap” adlandýrýlan þirkätlärin sayýnda artým var. Äslindä kapitalý olanlarýn innovativ istiqamätä yönälmäsi daha vacibdir. ÝEÖ-lärdä þirkätlär internet üzärindä yaranýr vä fäaliyyät göstärirlär. Þirkätlär internet üzärindän sifariþä keçmälidir, çünki bu, gälir äldä etmäyin än rahat yoludur.

- Uðursuz vä uðurlu täcrübänin biznesdä rolu vä yeri nä däräcädädir?

- Biznes häyatýnýn qurulmasý üçün täcrübä vacibdir. Bu 2 yolla mümkündür. Birincisi, särbäst þäkildä iþini qurmaq, ikincisi, aparýcý þirkätlärdä çalýþaraq hämin þirkätdä karyera qurmaqdýr. Bu, sänä hämin iþi vä þirkäti daha yaxýndan öyränmäyä imkan verir. Täcrübä çox önämlidir vä sänä ideya, färqli düþünmäk üçün imkan verir.

- Bu gün iqtisadi bazarda belä bir väziyyät yaranýb; güclü þirkätlär özlärindän aþaðýda olanlarla räqabät aparmaq äväzinä sýradan çýxarmaða, onun biznesinä zärär yetirmäyä çalýþýrlar. Bu, ölkä iqtisadiyyatýna, istärsä dä hämin þirkätlärä nä däräcädä ziyan vurur?

- Dünya iqtisadiyyatýnda iri þirkätlär kiçik þirkätläri boðmur, onlarla ämäkdaþlýq edirlär. Çünki onlarýn istehsal etdiyi mäh-

sullar böyük þirkätlärin istehsal etdiyindän daha ucuz baþa gälir. Mäsälän, “General Motors” täxminän 900.000 kiçik þirkätä sifariþ veräräk, ona lazým olan bütün ehtiyat hissälärini hämin þirkätlärdän alýr. Kiçik müässisälärdä ämäk haqqýnýn az olmasý, vergi güzäþtläri hämin þirkätlärin istehsalý daha ucuz etmälärinä säbäb olur. Ona görä dä böyük þirkätlärin bazarda hegomonluq etmäsi, kiçik þirkätläri sýxýþdýrmasý iqdisadiyyata ziyandýr.

Bu, xärclärin artmasýna vä böyük þirkätlärin monopoliyasýna gätirir.

- Hazýrki firmlarýn, sizcä, särmayäsi nä olmalýdýr?

Belä deyäk, nä çatmýr ölkä biznesindä?

- Birincisi, bizdä xarici räqabät formalaþmayýb. Þirkätlärin heç dä hamýsý doðru räqabät aparmýr. Tutaq ki, sizin meydançanýz var, kimlä oynayacaðýnýzý özünüz müäyyänläþdiräräk hämiþä zäiflärlä oynayýrsýnýz. Bir gün qapý açýlýr, meydana güclü räqib gälir vä uduzursunuz. Buna görä ölkäyä böyük þirkätlärin gälmäsinä ehtiyac var. Ýkincisi, strateji yanaþma yoxdur. Çalýþýrlar qýsa müddätdä gälir äldä etsinlär. Strateji düþünmä xärcläri taktiki vä qýsamüddätli planlaþdýrılmamalýdýr. Bank sektorunda da eyni väziyyät täkrar olunur. 30%-lä kredit verirlär. Bununla tez bir zamanda xeyli gälir äldä etmäk istäyirlär. Ancaq Milli Bankýn açýqlamasýna görä 800 mln-a yaxýn pul geri qayýtmýr. Qýsa müddätdä gälir äldä etmänin dä böyük riski var.

- Ýþ adamlarý anlayýþý olsa da, çox da näzärä çarpacaq þäxslärimiz yoxdur. Özümüzü bazara tanýda bilmirik, yoxsa baþqa säbäblär var?

- Ýþ adamlarýnýn önä çýxmasý istehsal etdiyi mähsulun ölkä daxilindä vä xaricindä tanýnmasý, brendläþmäsindän asýlýdýr.

Dünyada markalaþmaða meyil var. Bu sahädä payýn yarýsý Türkiyänindir. Çünki onlar mähsullarýný dünya bazarýndaký tendensiyaya uyðunlaþdýra bilirlär. Azärbaycanda isä þirkätlär brend istehsalýný häyata keçirmädikläri üçün xaricä çýxma imkanlarý da yoxdur. Hämçinin kooparativ sosial mäsuliyyät dä inkiþaf etmäyib. Äslindä här bir þirkätin kooparativ sosial mäsuliyyäti olmalýdýr. Bizdä bu sosial mäsuliyyätin zäif inkiþaf etmäsi vä ya iþ adamlarýnýn maraqlý olmamasý tanýnmasýna gätirib çýxarýr. Qazandýðý pula þäxsi pul kimi baxýlmamalýdýr. Avropada biznesmenlär qazandýðý pulun bir qismini cämiyyyätä xärclädiyi halda, bizdä þäxsi pulu kimi xärcläyir, sosial layihlälärdä az iþtirak edirlär. Ýqtisadiyyatda bu, belä deyil, qazandýðý pulu digärläri ilä bölmälidir.

- Güclü biznesmen necä olmalýdýr? Hansý keyfiyyät onu ön sýralara çýxara bilär?

- “Güclü iþ adamý” beynälxalq terminologiyada öz kapitalý ilä iþ quran adam kimi qeyd edilir. Öz xýrda kapitalýný böyük kapitala çeviribsä, böyük iþ adamýdýr. Bunu Bil Geyts timsalýnda söylämäk olar. Güclü iþ adamý böyük kapitalý idarä edän deyil, kapitalýn böyümäsindä iþtirak edändir. Sosial mäsuliyyäti olan, xalis räqabätdän qorxmayaraq, räqibläri ilä ädalätli räqabät aparandýr, älaqälärindän istifadä edäräk bazarda yer tutan deyil.

- Bu ilin “Sänaye ili” elan edilmäsi nä däräcädä effektli olacaq?

- Ölkä baþçýsýnýn bu addýmý, yäni 2014-cü ili “Sänaye ili” elan etmäsi, sänayeyä diqqätin artýrýlmasý baxýmýndan olduqca ähämiyyätlidir. Bununla da, bir daha bütün diqqät yenidän sänayeyä yönältilmiþ oldu. Artýq ümumdaxili mähsulda sänayenin payýnýn artýmý müþahidä edilmäkdädir. Bu sektorun inkiþaf etdirilmäsindä müsbät mäqam, ölkä iqtisadiyyatýnýn qurulmasý vä dayanýqlýlýðý baxýmýndan olduqca vacib rol oynamasýdýr.

Hämçinin neft hasilatýnýn azaldýlmasý proqramýnýn hazýrlanmasý sänayenin inkiþafýna imkan vermäklä bu sektora investisiyalarýn cälb edilmäsinä þärait yaradacaq. Bu proqram imkan veräcäk ki, bu sahä ilä baðlý näzärdä tutulmuþ layihä vä islahatlar davam etdirilsin. Bu da ölkä iqtisadiyyatýnýn inkiþafý baxýmýndan önämlidir. Türkan Ýman

3

AZVİTRİN

4

Süfrä häm bäräkätdir, häm sämimiyyät Ailänin süfrä baþýnda cäm olub yeyib-içmäsi täkcä bir ehtiyacýn tämin edilmäsi deyil, mädäniyyätdir, sevgi qaynaðýdýr, qarþýlýqlý hörmätdir. Ona görä dä xalqýmýz hälä qädimdän bäri ailänin süfrä baþýnda cämlänmäsinä xüsusi ähämiyyät verib. Çünki süfrädä ailänin häm qazancý ortaya çýxýr, häm säliqäsi, häm sämimiyyäti bütün detallarý ilä görünür, än baþlýcasý isä tärbiyä näzärä çarpýr.

Bilänlär bilir, ävvällär yerdän oturardýlar vä süfrä ailänin iki baþçýsý arasýna körpü kimi salýnardý, yuxarý baþda ata, lap aþaðý baþda isä ana äyläþärdi. Ananýn aþaðý baþda äyläþmäsi onun hörmätsiz tutulmasý anlamýna gälmäzdi, äksinä, daha hörmätli, daha mäsuliyyätli olduðunun göstäricisiydi. Çünki çömçä onun älindä olardý, yemäkläri qablara çäkib süfräyä ötürär, bir növ oradan här käsä näzarät edärdi. Ýlk çäkilän yemäk atanýn qarþýsýnä gälärdi, äslindä heç bunu söylämäyä dä lüzum yox idi, ana här käsin nä qädär yeyäcäyini vä näyi daha çox xoþladýðýný yaxþý bildiyi üçün yemäyi dä adamlara uyðun çäkärdi. Här käsin qarþýsýna yemäk düzüldükdä ata “Bismillah” deyib älini çöräyä uzadardý vä bu da baþlamaq üçün “start” iþaräsi idi. Yemäk zamaný uþaqlardan hansýsa gäväzälik edärdisä, ana yüngülcä gözünü aðardardý: “atandan ayýbdýr!” Uþaq da özünü yýðýþdýrardý.

Amma ata balalarýný danýþdýrardý, nä iþ gördüyünü vä ya görä-

cäyni soruþardý. Övlada tapþýrýq verib, sonra da tapþýrýðýn necä yerinä yetirildiyini soruþmaq atalarýn peþäsidir, amma nädänsä süfrä baþýnda här zaman xoþ þeydän danýþýlardý. Bälkä dä, böyüklär ona görä bu qädär hässas davranardýlar ki, övladlarýn iþtahasý qaçmasýn. Bizdä çöräyä här zaman hörmät olub, ona görä dä süfrä baþýnda särt davranmaq, lap suçlu olsa belä, kiminsä qälbini qýrmaq xoþ qäbul olunmayýb.

Süfrädä häm dä xeyir-bäräkät var. “Bismillah”la baþlayýb “Älhämdülillah”la tamamlanan yemäyin ardýnca ailä baþçýsý dua eläyir: “Allahým, çox þükür, biz yedik, doyduq, Sän aclarý da doyur!” Demäk olar ki, yaþý qýrxdan artýq olan här käs buna bänzär dua eþidib. Ailä baþçýsý deyib, digärläri dä ya säsli, yä da üräyindä “amin” söyläyiblär. Yäni yemäk märasimi häm dä dua märasiminä çevrilib. Sämimiyyätin, þükür duyðusunun, qarþýlýqlý hörmätin hakim olduðu ailälär kasýb olsalar belä onlarýn yuvasý bir cännät guþäsinä bänzäyib.

Bizim zängin vä çox gäräkli süfrä mädäniyyätimiz var vä bu mädäniyyät ailä müässisäsinin sarsýlmazlýðýný, xoþbäxtliyini tämin edän äsas amillärdän olub. Bu mädäniyyäti yaþatmaða çalýþýn, ämin olun ki, häm maddi, häm dä mänävi baxýmdan böyük faydalar göräcäksiniz. Äli Çärkäzoğlu

6

AZVİTRİN “Destec” şirkätinin marketinq meneceri Emil Ähmädov

“Hädäfimiz müässisäläri yerli avtomatlaşdırma sistemläri ilä tämin etmäkdir” “Destec”in faäliyyät sahäläri vä täqdim etdikläri mähsullarla baðlý þirkätin marketinq meneceri Emil Ähmädov mälumat verärkän bildirdi ki, þirkätin täsisi 2012-ci ilä täsadüf edir vä ilk iþi proqramlaþdýrma ilä baðlý olub.

“Biz fäaliyyät göstärmäyä baþlayanda, äsasän, kiçik proqramlar hazýrlayýrdýq. Hazýrladýðýmýz proqram vä sistemlärdä beynälxalq iþ prinsiplärindän yararlanýr, müþtärilärimizin täläblärinä uyðun istifadäsi rahat modullar täqdim edirdik. Sonra, täqribän 2 il öncä “Destec” þirkätini formalaþdýrarkän, ävvälcädän näzärdä tutduðumuz kimi, 3 färqli sektor - proqramlaþdýrma, räqämsal reklam (Digital Signage) vä RFID (Radio Frequency Identification) texonologiyalarýnýn tätbiqi üzrä iþä baþladýq. Hal-hazýrda üstünlüyü proqramlaþdýrmaya vermiþik, lakin räqämsal reklamla baðlý bäzi fäaliyyätlärimiz dä var.

Biz reklam avadanlýqlarýnýn vä RFID texnologiyalarýnýn tätbiqini proqramlaþdýrma ilä parelel aparırıq”. Þirkätin täqdim etdiyi mähsullar vä sistemin mahiyyäti Proqramlaþdýrma sahäsindä özlärini täkmilläþdirdiklärini qeyd edän Emil Ähmädov dedi: “Ýlk däfä “Fpro” adlý proqram paketimizlä 2004-cü ildä xidmät göstärmäyä baþlamýþýq . Täkcä 2010-cu ilädäk “Fpro” proqram täminatýnýn 15-ä yaxýn modulunun 100-ä yaxýn modifikasiyasý mövcud idi. Qärara gäldik ki, proqramý daha da täkmilläþdiräräk “Logix” Tätbiqi Proqramlar Paketi adý altýnda bazara täqdim edäk. Hal-hazýrda þirkätimizin täqdim etdiyi bu proqram 30-a yaxýn modulu ilä 500-dän çox müässisädä minlärlä istifadäçiyä xidmät göstärmäkdädir. “Logix” paketindä yer alan çoxsaylý modullar marketdän tutmuþ istehsal prosesinin idarä olunmasýna qädär här þeyi özündä ehtiva edir. Tutaq ki, siz istehsal, yaxud satýþla mäþðul olursunuz. “Logix” proqramlar paketindän yararlanaraq anbarýn idarä edilmäsi, satýþýn häyata keçirilmäsi, kassa gälir vä xärclärinin aparýlmasýný vä s. idarä etmäklä bütün struktur bölmälärinin iþini avtomatlaþdýra vä ümumilikdä uðurlu inkiþafa nail ola bilärsiniz. “Logix” tätbiqi proqramlar paketi häcmindän asýlý olmayaraq, biznesin istänilän fäaliyyät növü ilä mäþðul olan här käsin tätbiq edä biläcäyi, istifadäsi rahat proqramlaþdýrma modullarýndan ibarätdir. Bu modullardan bir neçäsini qeyd etmäk yerinä düþär: Logix Market, Logix Anbar uçotu, Logix Mobil satýþ, Logix SPA Fitnes, Logix Restoran, Logix Otel, Logix Þäbäkä marketinqi, Logix Aptek, Logix Klinika, Logix Xidmät modulu, Logix Tähsil sistemi, Logix Äsas väsaitlärin uçotu, Logix Mühasibat uçotu, Logix Tekstil, Logix Sänäd dövriyyäsi, Logix Müraciätlärin täqib olunmasý, Logix Ýstehsalýn idarä olunmasý, Logix Kadrlarýn üçotu, Logix Kargüzar vä s”.

Bundan baþqa bütün modullara CRM (Customer Relationship Management) sistemini daxil etdiklärini söyläyän marketinq meneceri bununla þirkätlärin öz müþtäriläri ilä baðlý mälumatlara vä alýþveriþ statistikasýna rahatlýqla sahib ola biläcäklärini bildirdi. Bu da öz növbäsindä satýþ tendensiyasýný izlämäk vä istehlakçýnýn täläbinä uygun bazarýn formalaþmasýna, dolayýsıla istehlakçý ilä birbaþa älaqä sax-

lamaða imkan yaradýr. Menecer CRM sistemini täkcä proqram kimi deyil, müþtärinin täläbinä uyðun istänilän kartoxuyucu, äl terminallarý vä s. kimi cihazlarla inteqrasiya etdiklärini bildirdi.

Yeni layihälär Fevral ayýndan etibarän KPI (Key Performans Indigator) sisteminin dä “Logix”ä inteqrasiyasýyla mäþðul olduqlarýný älavä edän E.Ähmädov, onun dünyada bir çox qabaqcýl þirkätlärin motivasiyasýný ölçä bilän bir proqram olduðunu da näzärä çatdýrdý. E.Ähmädov: “Tutaq ki, bir sisteminiz vä istifadä etdiyiniz proqramýnýz var. Mövcud proqramýnýzýn içärisindä bütün mälumatlarýnýz toplanýb, amma burada äsas odur ki, bu mälumatlar iþinizä nä qädär müsbät täsir göstärir vä þirkätinizin idarä olunmasýnda, iþçilärinizin motivasiya edilmäsindä onlardan nä däräcädä yararlana bilirsiniz? Mäsäläyä bu yöndän baxsaq, belä bir sual ortaya çýxýr: sizin iþçiläriniz 100% motivasiya ilä iþläyirmi, siz onlarý iþä nä däräcädä häväsländirä vä personalýnýzýn potensialýndan tam istifadä edä bilirsinizmi? Sadaladýqlarým bütün müässisälärin problemidir vä yaranan ängällär dä, adätän, bu faktlardan qaynaqlanýr. Bir sözlä, belä ängällär inkiþaf tendensiyasýna täsir edir. Ancaq KPI sistemi sizin personalýnýzýn gücündän maksimum yararlanmaða vä analitik näticälär äldä etmäyä imkan verir. Siz, bu proqramla iþ prosudurunuzun nä däräcädä effektli olduðunu analiz edä bilirsiniz”. Þirkätin digär yeniliyi isä RFID (Radio Frequency Identification) texnologiyasýdýr. Bu sistemin ölkämizdä istifadäsinin az olmasýna diqqät çäkän E.Ähmädov bildirdi: “RFID tätbiqlärinä dunyada istehsaldan tutmuþ xidmät sektoruna qädär bütün sahälärdä rast gälmäk mümkündür. Müässisälär mähsulun istehsalýndan satýþýna qädär bütün prosesin avtomatlaþdýrýlmasý üçün RFID tätbiqlärindän uðurla istifadä edirlär. Xüsusän xästäxanalarda RFID-in tätbiqi geniþ þäkildä öz äksini tapmýþdýr. Bu, xästälär haqqýnda aylýq mälumata vä personalýn xidmät imkanlarýna näzarät etmäyä imkan verir”.

“Destec”in täqdim etdiyi bütün proqramlar yerlidir “Destec”in üstünlüyü burada çalýþan proqramçýlarýn vä mähsullarýn tamamilä yerli olmasýdýr. Bu, öz növbäsindä sizä tätbiq olunan sistemdä ortaya çýxan än kiçik problemi därhal yerindä häll etdirmäk imkaný verir. Müsahibim: “Hädäfimiz þirkätläri yerli avtomatlaþdýrma sistemläri ilä tämin etmäkdir. Düþünüräm, öz sözümüzü demäyä baþlamýþýq. Mütäxässislärimizä gäldikdä, hamýsý burada tähsil almýþ gänclärdir. Biz “Destec” olaraq bu sahä üzrä tähsil alan täläbälärä dä þirkätimizdä tälim verir vä onlarýn gäläcäkdä savadlý mütäxässis kimi yetiþmäläri üçün optimal þärait yaradýrýq. Mäqsädimiz respublikamýzýn inkiþafýna öz töhfämizi vermäkdir. Bu sektorun yüksälmäsi, inkiþafý proporsional þäkildä mümkündür. Buna görä dayanmaðý düþünmür, daim yeni layihälär üzärindä çalýþýrýq. Bu ilin “Sänaye ili” elan edilmäsi dä bu yöndä täräqqiyä yol açacaq vä bu inkiþafda aktiv rol oynamaq niyyätindäyik”.

Türkan Ýman

8

AZVİTRİN Saat zamanýn carçýsý olsa da, istär xanýmlarýn, istärsä dä, bäylärin vazkeçilmäz aksessuarýdýr. Lakin häyatýmýzýn bir hissäsinä çevrilän telefonlar bu doðma äþyamýza olan maraðý da azaltmýþ oldu.

Yalnýz iþ adamlarý vä siyasätçilärin qollarýnda görmäyä öyräþdiyimiz bu zaman “keþikçiläri” qýsa bir müddätdän sonra yenidän öz yerini ala bildilär. Xüsusilä gäncläri “hädäf seçän” istehsalçýlar färqli vä rängaräng dizaynlar üzärindä iþläyäräk, onlarýn diqqätini çäkä bildi. Bu gediþat uðurla näticäländi vä saata täläbat yenidän artmaða baþladý. Bundan älavä, qiymätlärin här cibä uyðun olmasý satýþ tempinä dä täsir etdi.

Brend saatlarýn satýþý ilä mäþðul olan maðazalarýn sayý az olduðu kimi, mähsullarýn çeþidi dä azdýr. Bäzän sevdiyiniz markanýn cib yandýran qiymätdä olmasý sizi kädärländirirdisä, artýq “elektron maðazalarýn” kömäyi ilä bu problemi kökündän häll edä bilärsiniz.

Etibarlý “online maðazalara” daxil olub qeydiyyatdan keçmäklä qarþýnýzda saat dünyasý açýlacaqdýr. Burada

alýcýya, häm dä satýcýya särf etdiyindän qarþýlaþdýðýnýz qiymätlär normaldýr. “Online maðazalarda” saatlarýn qiymäti, adätän, dollarla hesablanýr vä än aþaðýsý bizim milli valyuta ilä 100 manatdan baþlayýr.

Lakin bu cür maðazalardan alýþ-veriþ edä bilmäyänlär müxtälif yerlärdän (bazar vä metro stansiyalarýnýn çýxýþý) brend mähsullarýn saxtasýný qat-qat ucuz qiymätä äldä edirlär. Färq ondan ibarätdir ki, orijinalla müqayisädä aldýðýnýz mähsul bir müddätdän sonra istifadäyä yararsýz olacaqdýr. Bunu alýcýlar da bildikläri halda yenä original olmayan saatlara üstünlük verirlär. Mäsälän, deyäk ki, saatýn äslinin qiymäti 200 manat olduðu halda, saxtasý 10-20 manatdýr. Täbii ki, bu ucuzluq insanlarýn “diqqätindän” yayýnmýr. Ýstehlakçýlarýn bir qisminin fikrincä, telefonda saat olduðu halda, qol saatýna böyük mäbläðin xärclänmäsi bädxärclikdän baþqa bir þey deyil. Digär qisim isä bu fikirlä razýlaþmayaraq brend saatýn yerini heç näyin vermädiyini müdafiä edir.

Bäs ümumiyyätlä, bahalý saatlara pul xärcläyänlär kimlärdir? Bu þäxslärin sýrasýna siyasätçilär, iþgüzar þäxslär, saat häväskarlarý vä kolleksiyaçýlarý aid edä bilärik. Elitar täbäqä brend saatdan istifadäni bir növ þärt kimi qäbul edir. Buna görädir ki, alýnan saatlarýn dizayný da sadä vä klassik formada olur.

Saat hässas mexanizmä sahib olduðundan özäl baxým täläb edir. Bu kiçik aksessuar bir çoxlarý üçün olduqca qiymätli vä däyärlidir. Bu cür saatlar, äsasän, täklif edilän saatlarýn qiymätläri ol- ailä yadigarý olduðundan yaþý çox olur vä duqca münasibdir. Qiymätlärin onun tämiri dä çätin baþa gälir. 25 ildir aþaðý olmasý sizdä þübhä yat- saatsaz iþläyän usta Ýlqar Hämidovun masýn. Ýndi bäzi þirkätlär sözlärinä görä, saat tämir etdiränlärin çomähsullarýný xarici öl- xu bahalý vä nadir tapýlan saatlarýn sahibkälärä ixrac edib läridir. “Müraciät edänlärin äksäriyyäti zärärä düþ- bahalý vä quruluþca müräkkäb saat sahibmäkdänsä, läridir. O cür saatlarýn hissäläri çätin tain ter net pýlýr vä biz sifariþ vermäli oluruq. Ancaq vasitäsi ilä bu tämirin qiymätinä o qädär dä täsir etbirbaþa alý- mir”. Saatsazlýq iþinin gälirli sänät olducýya istädiyi ðunu söyläyän usta Ýlqar deyir: “Saatýný qiymätä satýb tämir etdiränlärin çoxu gänclärdir. Görüdaha çox xeyir räm ki, insanlarýn saata täläbatý vä maraðý äldä edir. Bu hälä dä qalýr”.

Türkan Ýman cür qarþýlýqlý sövdäläþmä häm

Zama nımızın carıçısı

10

AZVİTRİN

Kökälmäk xästälik riskinin älamätidir

Äksär hallarda insanlar ehtiyacýndan çox qida qäbul edirlär. Häm dä bu qidalar çox vaxt saðlam olmur. Bu, özünü än çox hazýr yemäklärdä göstärir. Hazýr vä yüksäkkalorili qidalar, sürätli yemäk vä tikäläri yaxþý çeynämämäk, öynä ötürmäk dä köklük yaradýr. Tez-tez qälyanaltýlardan istifadä edän adamlarda bu, värdiþ halýna gälir.

Gün ärzindä ac qalýb þam yemäyini gec saatlarda yemäk dä risk faktorlarýndan biridir. Elä insanlar var ki, bununla kifayätlänmäyib, gecä yuxudan da qalxýb yeyirlär. Bu zaman enerji särfiyyatý minimum säviyyädä olduðundan alýnan enerji yað þäklindä qarýn nahiyäsinä yýðýlýr. Stressli, kädärli, sevincli vaxtlarda yemäk miqdarýný müäyyänläþdirmäk vacibdir. Bütün bu sadaladýqlarýmýzdan da mühüm olan säbäb su içmämäkdir. Su insan orqanizmi üçün än vacib qida maddälärindän biridir. Su häm bädänin mikroelementlärlä tächiz edilmäsi, häm dä orqanizmdä yýðýlmýþ zähärli maddälärin xaric edilmäsindä äväzsiz rol oynayýr.

Bädänin gündälik su ehtiyacý, orta hesabla, 2 litrdän çoxdur. Çaya gälincä onun da tärkibindä faydalý elementlär var. Ancaq mäsälä burasýndadýr ki, marketlärdä satýlan çaylarýn, demäk olar ki, çoxu täbii çaydan çox boyaq maddälärindän ibarätdir. Bu maddälär insanda çaya asýlýlýq yaradýr, ancaq çaya olan ehtiyacýný ödämir. Uþaq vä yeniyetmälärin äksäriyyäti isä su äväzinä þäkärli içkilärdän istifadä edirlär. Enerjili içkilärin istifadäsi getdikcä artdýðýndan onlarýn qýsa vä uzunmüddätli täsirläri dä ço-

xalýr. Bu içkilärin çoxunun üzärindä istehsalçý firma täräfindän qoyulmuþ kafeinin miqdarýný göstärän yarlýqlar var.

Ancaq problem yalnýz kafeindä deyil. Çünki bu cür içkilärin tärkinbindä orqanizmä ziyan vuracaq digär maddälär dä olur. Kafein onlardan biridir. Kafein enerjili içkilärin problem yaradan säbäblärinin baþýnda gälir. Kafeinä qarþý kifayät qädär dözümlülüyü olmayan uþaqlar xüsusilä ondan uzaq durmalýdýrlar. Kafein üräyin daha sürätlä vurmasýna vä täzyiqin yüksälmäsinä säbäb olur. Kafein qäbul edäräk yorucu idmanla mäþðul olan insanlarýn bäzisi hätta ölür. Üräk ritminin pozulmasý kimi problemi olan insanlarýn yüksäk miqdarda kafeindän istifadä etmäsi xüsusilä tählükälidir. Enerjili içkilärin insanlarda qýsa müddätdä gümrahlýq yaratmasýnýn säbäblärindän biri dä onlarýn tärkibindä þäkärin çox olmasýdýr. Tädqiqatçýlarýn araþdýrmalarýna görä, bir çox enerjili içkilärin tärkibindä çoxlu miqdarda þäkär var. Artýq çäki vä kökälmänin geniþ yayýldýðý indiki vaxtda bu içkilär adýçäkilän problemläri daha da gücländirir. Taurin isä enerjili içkilärin tärkibindä olan bir aminturþu növüdür. Taurinin atletik imkanlarý artýrmasý mälumdur. Beynin imkanlarýný da artýrdýðý söylänsä dä, bu, däqiq sübut olunmayýb. Artýq taurin qäbulunun uzunmüddätli täsiri müþahidä olunmamýþ vä gündä 3000 mq istifadäsi däqiqläþdirilmiþdir. Ancaq Norveç, Danimarka vä Fransa taurinä görä bäzi enerjili içkilärä qadaða qoymuþdur. Loğman Mämmädov

12 12

AZVİTRİN

“Elif”in yeni restoranı fäaliyyätä başlayıb “Ýnsanlarýn äsas ehtiyaclarýndan biri dä ärzaqlarýnýn täzäliyinä, tämizliyinä etibar etdiyi vä ailäsi ilä bärabär yemäyä gedä biläcäyi restoranlarýn olmasýdýr. Þähärimizdä belä restoranlarýn fäaliyyät göstärmäsinä böyük ehtiyac olduðunu näzärä alýb yeni märkäzimizi istifadäyä verdik”. Bunu “Elif” Restoranlar þäbäkäsinin tämirdän yeni çýxmýþ þöbäsi haqqýnda “Zaman-Azärbaycan”a mälumat verän marketinq müdiri Aziz Demirçi dedi. “Elif” Restoranlar þäbäkäsi olaraq äsasän idarä vä täþkilatlara yemäk çatdýrýlmasý xidmäti ilä mäþðul olduqlarýný deyän A. Demirçi istifadäyä yeni verilän restoranda Osmanlý vä Urfa mätbäxindän olan läziz yemäklärlä müþtärilärin xidmätindä olacaqlarýný bildirdi.

Osmanlý mätbäxinä mäxsus yemäklärin özälliklärindän dä

danýþan A. Demirçi qeyd edib ki, bu yemäklärin äsas üstün cähäti sulu olmasý vä rahat häzm edilmäsidir. Müsahibimizdän äldä etdiyimiz mälumata görä “Elif” Restoranlar þäbäkäsinin digär üstünlüklärindän biri dä, tärkibindä spirt olmayan zängin “Vitamin bar”ýn fäaliyyät göstärmäsidir: “Yeni restoranýmýz eyni vaxtda 106 näfär qonaða xidmät göstärmäk imkanýna malikdir. Bundan baþqa här biri 18 näfär müþtäri tutumu olan 2 VÝP qonaq otaðý da qonaqlarýmýzýn üräyincä olacaq”. Sonda isä A. Demirçi qeyd etdi ki, korporativ xidmäti tämin edän täcrübäli aþbazlarýn vä peþäkar personallarýn iþlädiyi “Elif” Restoranýnýn yeni þöbäsinin ekoloji vä täzä ärzaqlardan hazýrlanan yemäkläri müþtärilärinin aðýz dadýný oxþayacaq.

14

AZVİTRİN

Avtomobil şirkätlärinin gäläcäk planları mälum oldu..

Dünyanýn avtomobil sänayesini araþdýran “Marklayns” þirkätinin mälumatýna görä, “Audi” þirkäti 2014-cü ildä “Q7”, 2016-cý ildä “Q5”, 2018-ci ildä isä “Q3” modelli avtomobillärini yeniläyäcäk. “Audi” þirkätinin digär bir planý isä “Q8” markalý avtomobillärin istehsalý ilä baðlýdýr.

“Marklayns” þirkäti “BMV” markalý avtomobillär haqqýnda da maraqlý xäbärlär yayýb. “BMV” þirkäti “krossover” seqmentindä hazýrlanmasý näzärdä tutulan “X4”, “X2” vä “X7” markalý avtomobillär istehsal etmäklä avtomobil bazarýný canlandýrmaq istäyir. Adý artýq ictimaiyyätä mälum olan “Citroen” avtomobil þirkätinin “C4 Kaktus” markalý avtomobili 2014-cü ilin ortalarýndan etibarän istehsal olunmaða baþlanacaq. Ýtaliyanýn “Fiat” þirkäti isä 2016-cý ilä qädär 8 yeni “Alfa Romeo” vä 6 “Maserati” markalý avtomobil istehsal edäcäk.

Qýsa müddät ärzindä 25 yeni modelin täqdimatýný keçirän “Ford” þirkäti isä üzümüzä gälän 5 il ärzindä bir çox modellärini Avropa alýcýlarýna täqdim etmäyä hazýrlaþýr. Bu qäbildän olan “S-Maks” markalý “Ford” avtomobili 2014-cü ildä bazara çýxarýlacaq.

Cari ildä yeni model avtomobilin täqdimatýný keçiräcäk þirkätlärdän biri dä “Honda”dýr. “Marklayns” bildirir ki, “Honda” þirkäti yaxýn 3 il ärzindä 22 yeni modellä Avropa avtomobil bazarýnda räqiblärini arxada qoymaða çalýþacaq.

Daha bir maraqlý xäbär isä “Ýnfiniti” þirkäti ilä baðlýdýr. “Ýnfiniti” 2020-ci ilä qädär 5 yeni model hazýrlayacaq. Onun “Mersedes-Bens”in “GLA” markalý avtomobili ilä eyni platformada hazýrlanmasý näzärdä tutulan “Q30” avtomobilinin

istehsalýna isä 2015-ci ildä baþlanýlacaq.

“Yaquar” isä yaxýn vaxtlarda 8 yeni modellä Avropa bazarýna çýxacaq.

“Leksus” þirkäti dä häväskarlarýnýn böyük intizarla gözlädiyi ilk yýðcam “krossover” “LF-NX” markalý avtomobilin istehsalýna 2014-cü ildän baþlayacaq. Amma bu layihä 2015-ci ilä kimi täxirä dä salýna bilär.

Avtomobil þirkätlärinin äsas räqibi sayýlan “MersedesBens” þirkäti isä 2014-cü ilin yay ayýnda satýþa çýxaracaðý “GLA” markalý avtomobillä sürpriz etmäyi planlaþdýrýr. Þirkät 2020-ci ilä qädär “Mersedes” fanatlarýnýn qarþýsýna 13 yeni model çýxarmaq niyyätindädir.

Xäbärlär arasýnda “Opel” þirkäti ilä baðlý mälumat da vardýr. Sözügedän þirkät yaxýn 3 il ärzindä böyük iþlär häyata keçirmäyi planlaþdýrýr. “Opel” 2016-cý ilä kimi 23 yeni avtomobil istehsal edäcäk. Bundan baþqa, 13 yeni mühärrik hazýrlamaq da gündämdädir.

“Pejo” avtomobil þirkäti isä “EMP2” platformasýnda täkmilläþdirdiyi “308” markalý avtomobilini satýþa çýxarmaqla kifayätlänmäli olacaq.

Aparýcý avtomobil þirkätlärindän olan “Porþe” isä 2014-cü ildä, sadäcä, kiçik “SUV Makan” markalý avtomobili ilä öz sözünü demäk istäyir. “Porþe”dän färqli olaraq, “Reno” þirkäti 2014-cü ildä bazara iki yeni model çýxaracaq: “Eskap” vä “Tvinqo”.

Bäzi yenilikläri ilä färqlänmäyä çalýþan “Volksvagen” þirkäti isä 2014-cü ildä daha çox ekoloji vä elektriklä iþläyän 14 avtomobilin istehsalýna baþlayacaq. Elvin Äliyev

AZVİTRİN

“Dämir şahin”lär tarixi ölçmüþlär. Rayt qardaþlarýnýn düzältdiyi planer stabil idarä olunaraq havada bir däqiqä qala bilirdi.1903-cü ildä Rayt qardaþlarý planerä benzinlä iþläyän mühärrik qoþurlar.

1903-cü il martýn 14-dä Uilbur Rayt ilk motorlu uçuþ häyata keçiräräk 32 m mäsafä qät edir. Hämin ilin 17 dekabrýnda o, 260 m mäsafä qät edir. Bu, dünyada aparýlan ilk täyyarä uçuþunun sýnaðý idi. Tädricän mühärriklärin gücünü artýraraq Rayt qardaþlarý öz täyyarälärini täkmilläþdirirlär. 1905-ci ildä onlar havada 38 däqiqä qalaraq 39 km uçurlar. Buna baxmayaraq Rayt qardaþlarýnýn nailiyyätläri dövlät täräfindän laqeyd qarþýlanýr. Buna görä dä, onDaxiliyanma mühärriklärinin käþfi aviasiyanýn da inkiþafýnda larýn sýnaqlarýný yarýmçýq saxlayýrlar. mühüm rol oynamýþdýr. Öncä fikirläþirdilär ki, mühärrikin qanadlý 1907-ci ildä Fransa Rayt qardaþlarýnýn iþlärinä maraq göstärir. aparata quraþdýrýlmasý näticäsindä uçmaq mümkün olacaq. 1894- Bu iþdän xäbär tutan Amerika dövläti Rayt qardaþlarýna 100 min cü ildä Maksim adlý rus ixtiraçý qanadlarýnýn uzunluðu 32 m, çä- dollar mäbläðindä sifariþ verir. 1908-ci ildä onlarýn düzältdikläri kisi 3,5 t olan nähäng bir täyyarä düzäldir. Bu qurðu elä ilk täyyarä 2,5 saat havada qalýr. Verilän sifariþläri yerinä yetirmäk sýnaqdaca sýradan çýxmýþdý. Sonra mälum olur ki, äsas problem üçün Nyu-Yorkda “Wright” täyyarä fabriki yaradýlýr. Ancaq Rayt uçuþ zamaný stabilliyin yaradýlmasýndan ibarätdir. täyyarälärinin quyruq hissäsindä qanadlar olmadýðýndan onlar ge1870-ci ildä fransýz mühändisi Peno sýnaq niþ tätbiq tapa bilmir. Bu täyyarälärlä bir sýra qäzalar baþ verir. Täymäqsädilä bir neçä kiçik täyyarä mo- yarädä quyruq idarä sisteminin vacibliyinä Penonun iþlärindän delläri düzäldir. Onun apardýðý bäläd olan fransýzlar Rayt qardaþlarýnýn täyyarätädqiqatlarda täyyaränin hä- lärinin bazasýnda yeni täy-

rä kä ti ni quyruq hissäsi ilä nizamlamaðýn mümkünlüyü araþdýrýlýr. 1890-cý ildä alman mühändisi Otto Liliental düzältdiyi planerdä 2 mindän artýq üçüþ keçirmiþdir. O, planeri öz bädäni ilä tänzim edäräk havada 30 saniyä ärzindä 100 m yol qät edir. Öz sonuncu uçuþu zamaný äsän küläk Lilienthalýn tarazlýðýný pozaraq onun qäzaya uðramasýna säbäb olmuþdur. Sonralar planerlärin düzäldilmäsi ilä amerikalý Rayt qardaþlarý mäþðul olmaða baþlamýþlar.

Onlar ilk däfä vertikal vä eninä idarä sistemläri tätbiq etmiþ, qanadlarý süni verilän havanýn kömäyi ilä yüklämiþ vä düþän yükü

yarä düzäldäräk böyük nailiyyätlär äldä edirlär. 1908-ci ildä fransýz mühändisi Lui Blerua (fr. Louis Bleroit) uzun sürän tädqiqatlardan sonra praktikada tätbiq oluna buläcäk täyyaräni - “Bleroit XI”-i düzäldir. O, 1909-cu ildä La-Manþ üzärindän uçub keçir. Sonralar fransýz täyyarä konstruktoru Anri Faman (fr. Henri Faman) 1912-ci ildä täyyarä layihäländirmä firmasýný yaradýr. Burada o, ilk aeroplan düzäldir vä onun kütlävi istehsalýný täþkil edir. Onu da qeyd etmäk lazýmdýr ki, bu täyyarälärin hamýsý qeyri-metaldan hazýrlanýrdý. Yalnýz alman mühändisi Huqo Yunkersin säyläri näticäsindä 1915-ci ildä tamamilä metaldan hazýrlanmýþ ilk täyyaräni - “Junker J1”-i düzältmäk mümkün olur. “Yunkers” täyyarälärinin konstruksiyalarý täyyaräqayýrmada yeni märhälänin baþlanðýcýný qoyur. Bundan sonra täyyarälär metaldan hazýrlanýr. Färid İsrafilov

15

AZVİTRİN

16

Mäzarlara nä üçün çiçäk qoyulur?

Miladdan öncä 1346-cý ildä Misir fironu Tutanxamon ölärkän ilk däfä mäzarýnýn çiçäklärdän hörülmüþ çälänglärlä bäzädildiyi sübut olunmuþdur. Þimali Avropada isä e.ä. 2000-ci illärä qädär mäzara çiçäk qoyulduðu müäyyän edilmiþdir. O vaxtlar mäzar üstünä çiçäk qoymaq yaxþý ruhlarý çaðýrmaq, pis ruhlarý isä qovmaq mäqsädi daþýyýrdý. Sonralar isä äsl mäqsäd cäsädlär çürüyärkän yayýlan pis qoxununun qarþýsýný almaqdan ibarät idi. Qäbiristanlýqlarda särv aðaclarýnýn äkilmäsi dä bu mäqsädä xidmät göstärir. Aðacýn yarpaqlarý küläyin qarþýsýný alýr, özünä xas olan xoþ qoxusu yayýlýr. Däfn märasimlärindä qara paltar geyinmäyin mäqsädi dä ruhlardan qorunmaq üçündür.

Şahmatda şah nä üçün passivdir? Çünki þah digär fiqur vä piyadalar täräfindän müdafiä olunur. Þahmat oyununun äsas mäqsädi þahý tutmaqdýr. Buna görä dä onu bütün daþlar qorumaða mäcburdur. Väzir isä baþ komandan kimi þaha yardým göstärir - iräli-geri, çarpaz vä düz istiqamätlärdä häräkät edä bilir. Qärbdä väzirä kraliça adý verilmiþdir.

Bununla kraliçanýn þaha än böyük dästäyi olduðuna iþarä edilir. Þahmat altýncý yüzillikdä hindlilär täräfindän oynanýlmaða baþlanmýþ, oradan da bütün dünyaya yayýlmýþdýr.

İnsanlar niyä salamlaşırlar? Çox qädim zamanlarda bütün kiþilär silah gäzdirir vä äksäriyyäti dä bu silahdan sað älilä istifadä edirdilär. Bir kiþi digärinä dost olduðunu, älindä silah olmadýðýný göstärmäk üçün boþ sað älini uzadýr, qarþýsýndaký da eyni cür davranýrdý. Amma här iki täräf dä özünü müdafiä

etmäk, digärinin anidän silah çäkmäsinä mane olmaq üçün bir-birindän arxayýn olana qädär ällärini yüngülcä sýxaraq üzbäüz dayanýrdýlar. Salamlaþarkän älläri yellämäk värdiþi räqibin geyiminin içindän qäflätän bir silah çýxarmasýnýn qarþýsýný almaq üçün baþlanmýþ ola bilär. Ancaq sonralar dostluðun bir ifadäsinä çevrilmiþdir.

AZVİTRİN

Qısa... qısa...

18

Dünyada insan ölümünä görä än tählükäli heyvan aðcaqanaddýr. *** Bir insan yatarkän 400 däfä þäkil däyiþdirir. *** Bir litr istifadä olunmuþ motor yaðý 1000 ton içmäli suyu vä 15 näfärin birillik su ehtiyacýný çirkländirir. *** Bir saat qulaqcýqla bir þey dinlämäk qulaqdaký bakteriyalarýn sayýný 700% artýrýr. *** Bir qarýþqanýn iybilmä qabiliyyäti än azý bir itinki qädär inkiþaf etmiþdir. *** Ýnsan üräyi qaný toxumalara vurarkän yaranan täzyiqlä qaný 10 metr uzaða vura bilär. *** Bir qarýþqa çäkisindän 50 däfä aðýr yükü qaldýra, 30 däfä aðýr yükü daþýya bilir. Zähärländikdä isä hämiþä sað böyrü üstä düþür. *** Säudiyyä Äräbistanýnda bir qadýn ärinä qähvä hazýrlamazsa, bu, boþanmaya säbäb ola bilär. *** Bir siçan bir dävä ilä müqayisädä daha uzun müddät susuz qala bilir. ***

Ýnsan mädäsi iki häftädänbir iç täbäqäsini yenilämäk mäcburiyyätindädir. Äks täqdirdä, özü özünü häzm edir. *** i härfinin üstündäki nöqtäyä ingilislär “dedi-qodu” deyirlär. *** Aðzýmýza atdýðýmýz yemäyä tüpürcäyimiz däymäsä, dadýný bilmärik. *** Corc Vaþinqton baðçasýnda marexuana yetiþdirirdi. *** Zürafä qulaqlarýný 53 sm uzunluqda dili ilä tämizläyir. *** Eynþteyn 9 yaþýna kimi sälis danýþa bilmämiþdir. Ailäsi onu qüsurlu hesab etmiþdir. *** Här gün doðulan uþaqlarýn orta hesabla 12-si sähv olaraq yad valideynlärä verilir. *** Kaðýz pullar düþünüldüyü kimi kaðýzdan deyil, pambýqdan hazýrlanýr.

1950-ci ilä qädär isä känävir, aðac qabýðý vä marexuana yarpaðýndan istifadä ediläräk hazýrlanýrdý. *** Ketçup 1830-cu illärdä därman kimi satýlýrdý.

“Müştärilärimizin mämnuniyyätini qazanaçağımızı düşünürük” Däyiþän menyu vä yeni dizaynla “Masal” restoraný xidmätinizdä hazýrdýr. Ýki märtäbädän ibarät mäkanýn birinci märtäbäsindä sizi saat 5-ä qädär mükämmäl servis vä “bizness launch” xidmäti gözläyir. Bundan älavä, restoranýn ikinci märtäbäsi häftänin 7 günü musiqinin müþayiäti altýnda sizä xidmät göstäräcäk. Restoran Azärbaycan vä Türkiyä mätbäxlärini özündä cämläþdirir. Bununla baðlý qäzetimizä ätraflý mälumat verän “Masal” restoranýnýn direktoru Erdinç Koþkun: “Restoran olaraq, üstünlüyü yemäklärimizin keyfiyyät vä tämizliyinä veririk. Bununla müþtärilärimizin mämnuniyyätini qazanacaðýmýzý düþünürük. Burada qonaqlarýmýz Türkiyänin mäþhur yemäklärinin dadýna baxa biläcäklär”.

Mälumat üçün qeyd edim ki, “Masal” resto-

raný hämçinin daþýma vä yerindä ketrinq xidmätini dä täklif edir. “Buradaký aþpazlardan tutmuþ iþçilärä qädär här käsi özüm yetiþdirmiþäm. Personalýmýz gülär üzlä xidmät göstä-

räcäklär vä buna görä müþtärilärimizin täqdirlärini dä gözläyirik”. Restoranýn açýlýþýnda Türkiyänin ölkämizdäki sälahiyyätli säfiri Alper Coþkun, TÜSÝAB-ýn sädri Murat Bakýr vä iþ dünyasýnýn bir sýra tanýnmýþ simalarý da iþtirak ediblär. Türkan Ýman

20

AZVİTRİN

Büdcä kasadlığı sevgi kasıblığı yaratmasın!

Pul här þey deyil, amma çox þeydir. Bälkä dä, pulun çox olmasý xoþbäxtlik deyil, lakin olmamasý da mährumiyyätä açýlan bir qapýdýr. Bäzän ona sahib olmaq üçün doðmalarýmýzdan uzaq düþmäli oluruq. Maddi problem yalnýz büdcädä deyil, elä ailänin özündä dä bir sýra çatýþmazlýqlara säbäb olur.

Ata maddi sýxýntýlarý aradan qaldýrmaq, ailäsinin ehtiyaclarýný tämin etmäk üçün mäcburän övladlarýndan, xanýmýndan uzaq düþür. Vaxt keçdikcä ailä baðlarý zäifläyir. Ata-övlad häsräti här iki täräfä mänävi zärbä vurur. Büdcä kasadlýðý ailä färdläri arasýnda sevgi, nävaziþ, qayðý kasýblýðýna çevrilir. Ailä baþçýsýnýn uzaqda olmasý bütün yükü bir növ ananýn çiyinlärinä qoyur. Häm övladlarýn tärbiyäsi, häm mäiþät iþläri, häm dä yalnýzlýq qadýný çýxýlmaz hala salýr. Bäs bu halda qadýn nä etmälidir? O, bütün bunlarýn öhdäsindän gälmäk üçün nädän güc almalýdýr? Häm qýz, häm dä oðul övladý tärbiyä edän ana nälärä diqqät etmälidir? Suallarýmýza Psixologiya vä Konsultasiya Märkäzinin psixoloqu Gülär xaným Mämmädova aydýnlýq gätirdi: “Bir qisim valideynlär müxtälif säbäblärdän, xüsusän dä, maddi ehtiyaclarý ödämäk mäqsädi ilä qazanc üçün ailälärindän känarda yaþamalý, qalmalý olurlar. Bu zaman ailädä bütün mäsuliyyät, cavabdehlik qadýnýn üzärinä düþür. Bu halda ana, häm dä atanýn rolunu ifa etmäli olur.

Uþaqlarýn saðlam böyümäsi üçün ata vä ananýn birgä yaþamasý vä bir-birinä dästäk olmasý çox önämlidir. Ägär ata ailädän uzaqda yaþayýrsa, bütün yük qadýnýn üzärinä düþür vä o, bir sýra problemlärlä üzläþir”.

“Ata” statusunu ata özü qazanmalýdýr Uþaqlarýn tärbiyäsindä valideynlärin rolunu xüsusi vurðulayan Gülär Mämmädova mäsäläyä belä izah verir: “Qýzlar anaya, oðlanlar isä ataya daha yaxýn olurlar. Oðulun tärbiyäsindä atanýn rolu böyükdür. Elä mövzular var ki, oðul onu anasý ilä deyil, mähz atasý ilä bölüþür. Lakin atanýn uzaqlýðý oðlanlarýn da yükünü ananýn çiyinlärinä qoyur. Övladlarýný cämiyyätin çirkin ämällärindän qorumaq istäyän ana uþaqlarýn, xüsusän dä oðlan övladý-

nýn üzärindä näzaräti gücländirir. Bu zaman onlarda böyük äsäb gärginliyi yaranýr. Ana uþaðýna qarþý häddindän artýq täläbkar olduðundan onlarýn arasýnda gärginlik artmaða baþlayýr. Onsuz da atanýn yoxluðunu yaþayan oðul, ananýn müdaxilälärinä qarþý çýxýr. Bu da ana ilä münasibätlärin soyumasýna säbäb olur”.

Uþaqlarda “ata” ünvanýnýn düzgün formalaþmasýnda ananýn rolu böyükdür. Bu baxýmdan ananýn üzärinä çox böyük mäsuliyyät düþür. O, atanýn än adi häräkätini belä qiymätländirmäli, onun bu evdä birinci olduðunu vurðulamalýdýr. Övladýn, xüsusän dä oðulun atadan çäkinmäsi onun bir çox mänfi häräkätlärdän uzaqlaþmasýna þärait yaradacaqdýr. Lakin bu statusu ata özü qazanmalýdýr. Ana isä bu düþüncäni inkiþaf etdirmälidir. Ägär ata özü bu düþüncäni formalaþdýra bilmäyibsä, ana nä qädär “atan nä desä odur”, “evdä atanýn sözü keçärlidir” desä dä, bunun heç bir faydasý olmayacaq. Ata getdiyi yerdän asýlý olmayaraq ailä baþçýsý olduðunu unutmamalýdýr. O, tez-tez ailäsi ilä sýx älaqä saxlamalý, onlarýn väziyyäti ilä maraqlanmalý, uzaqda olsa belä, daima onlarý düþündüyünü göstärmälidir”.

Qayðýný uzaqdan da göstärmäk olar Atanýn ailädän uzaqda olmasý uþaqlarýn psixologiyasýnda iz qoyduðu kimi, onlarýn cämiyyätdä sosial münasibät qurmasýna da mane olur. G. Mämmädova deyir: “Atasý uzaqda olan uþaqlar här zaman bunun aðrýsýný çäkirlär. Yaþýdlarý öz atalarý haqqýnda danýþdýðý halda onlarýn bu barädä xatiräsi az olur. Atadan çox þey asýlýdýr. Artýq insanlarýn bir-birilä älaqä qurmasý çox asandýr. Ata uzaqda olsa da, “Skayp”(skype) vä ya telefon vasitäsilä tez-tez älaqä saxlamalý, uþaqlarý ilä maraqlanmalýdýr. Bu, övladlarýn düþüncäsindä “qayðýkeþ ata” anlayýþýnýn formalaþmasýna þärait yaradar. Lakin elä ailälär var ki, ata heç uzaða getmir, amma o ailädä nä ünsiyyät, nä dä uþaqlara qayðý var. Belä hallarda da uþaq cämiyyätdä bir çox problemlärlä üzläþir. Uþaqda öz atasýna qarþý soyuqluq yaranýr. Ailä, insanlarýn sevgi baðlarý ilä birläþdiyi bir müässisädir. Ailä tämällärinin möhkäm olmasý üçün münasibätlär qarþýlýqlý hörmät, anlayýþ vä xoþgörüyä dayanmalýdýr. Ägär här iki täräf bu düþüncä ilä häräkät edärsä, o zaman än xýrda problemlärin öhdäsindän belä böyük ustalýqla gälmäk mümkündür. Müsahibimizin fikrincä, ailänin tämäli sevgi üzärindä qurulubsa, häyat yoldaþý uzaqda da olsa, münasibätlär ilk gündäki doðmalýðýný, sämimiyyätini itirmäyäcäk. “Ýnsanlar daha çox maddiyyat häväsinä düþdükläri üçün äslindä än däyärli xäzinäyä sahib olduqlarýný unudurlar. Ýnsanlar daha gözäl häyat üçün çalýþmalý, amma bununla bärabär, Allahýn onlara verdiyi nemätlärlä kifayätlänmäli vä xoþbäxt olmaðý bacarmalýdýrlar”. Xäyalä Sadýqova

22

AZVİTRİN

Därman atmağın da qaydası var! Ýlk baxýþdan sadä görünsä dä, därman qäbul etmäk çox müräkkäb mäsälädir. Hätta bäzi mütäxässislärä görä, därmanlarýn qäbulu üçün kompleks mexanizmlär mövcuddur.

Bundan älavä därmanlarý qäbul edärkän konkret qaydalara riayät etmäk lazýmdýr. Därmanýn täsirli olmasý üçün o, mädädä parçalanmalý vä “itkiyä märuz qalmadan” qana qarýþmalýdýr. Därmaný qäbul edärkän än azý yarým stäkan su içmälisiniz. Därmaný oturmuþ väziyyätdä qäbul etmäk lazýmdýr. Lakin bu halda bädän dik olmalýdýr. Bundan baþqa, bir-iki däqiqä bu väziyyätdä qalmaqla därmanýn yemäk borusuna yapýþmadan mädäyä çatmasýna nail ola bilärsiniz. Ägär därman yemäk borusuna yapýþmýþdýrsa, onu bir tikä çöräk vä ya çoxlu su ilä ötürmäyä çalýþýn. Elä därmanlar var ki, onlarý udmaq çätin olur. Belä därmanlarý ovaraq vä ya suya qarýþdýraraq içmäk olar. Ancaq bunun üçün häkim vä ya äczaçý ilä mäslähätläþmäk lazýmdýr. Çünki bäzi därmanlar tädricän qana qarýþmalýdýrlar. Äks halda hämin därmanlar zähärlänmäyä gätirib çýxara bilärlär. Här därmanýn öz vaxtý var Baþqa ciddi bir mäsälä isä därmanýn hansý vaxtda qäbul edilmäsidir. Buna görä dä vaxt intervalýna riayät etmäk vä därmaný här gün eyni vaxtda qäbul etmäk lazýmdýr. Mütäxässislärä görä, gündä 3 däfä qäbul edilän därmanlarý gün ärzindä bärabär intervallarla qäbul etmäk mümkün olduðu kimi 24 saat ärzindä dä bärabär intervallarla qäbul etmäk mümkündür. Bunun üçün ävvälcädän häkim vä ya äczaçý ilä mäslähätläþmäk lazýmdýr. Bäzi därmanlarý acqarýna, bäzi därmanlarý isä tox qarýna vä ya yemäklä qäbul etdikdä daha täsirli olur. Bäzi ärzaq mähsullarý da därmanýn täsirindä mühüm rol oynayýr. Mäsälän, süd vä süd mähsullarý därmanlarýn sorulmasýna vä qana qarýþmasýna mane olur. Täbii ki, eyni þeyläri meyvä þiräläri vä ya çaylar üçün dä demäk mümkündür. *** Siz dä tämir edä bilärsiniz Bu yazýmýzda sizä evdä istifadä etdiyiniz bäzi alätlärdä baþ verän nasazlýqlardan vä onlarýn säbäblärindän bähs edäcäyik. Kim bilir, bälkä dä bundan sonra bu alätläri özünüz tämir edä biläcäksiniz. Elä isä ütüdän baþlayaq...

Ütü Ägär ütünüz qýzmýrsa vä lampasý yanmýrsa, demäli, kabel, elektrik çängäli vä ya cäräyan giriþindä problem var.

Lampa yanýr, ancaq ütü qýzmýrsa, demäli, rezistoru däyiþmäk lazýmdýr. Ütünüz çox qýzýr vä ya heç qýzmýrsa, demäli, problem termostatdadýr. Çöräkqýzardan (tost maþýný) Çöräkqýzardan maþýnýnýz qýzmýr vä çöräyinizi qýzartmýrsa, bu, rezistorun sýradan çýxdýðýný göstärir. Çöräkläri çýxarmýrsa, problem termostatdadýr. Yeri gälmiþkän, deyäk ki, çöräkqýzardan maþýna qalýn dilimlär qoymaq olmaz. Çünki bu, rezistorun sýradan çýxmasýna säbäb olar.

Saçqurudan (fen) Ýsti hava düymäsinä basdýqda soyuq hava verirsä, demäli, problem rezistordadýr. Baþqa bir problem isä saçqurudanýn çox qýzmasý vä iy vermäsi ilä baðlýdýr. Bu, maþýnýn hava giriþlärinin tutulmasýndan xäbär verir. Adätän belä hallar mühärrik oxuna saç dolaþdýqda baþ verir. Elä isä maþýný sökäräk tämizlämäk, yaxþýca quruduqdan sonra yýðmaq lazýmdýr.

Havaçäkän (aspirator) Ägär havaçäkäniniz qoxularý ävvälki kimi çäkmirsä, filtrin tutulduðunu demäk olar. Filtri däyiþdikdän sonra problem yenä dä davam edirsä, demäli, mühärrikdä problem var. Bunun üçün aspiratoru xätdän ayýrýn. Mühärrik oxundaký qanadcýqlarý sökäräk yuyucu toz älavä edilmiþ su ilä yuyun. Daha sonra süngärlä oxu tämizläyin. Quruduqdan sonra yenidän yerinä yýðýn.

Qähvä maþýný Ägär qähvä maþýnýnýz isitmirsä, demäli, rezistor sýradan çýxmýþdýr. Rezistorun seriya nömräsini götürün vä texniki servisä müraciät edäräk yeni rezistor sifariþ verin. Baþqa bir nasazlýq isä iþýðýn yanmamasý ilä baðlýdýr. Ägär qähvä maþýnýnýz isidirsä, ancaq iþýðý yanmýrsa, demäli, problem lampadadýr. Aydın Ucal

İSTANBUL BOĞAZIN AZVİTRİN

“Gänc Mühändislärin Ýnkiþafý” Ýctimai Birliyi

Çoxlarýmýzýn bildiyi kimi qardaþ Türkiyädä 29 Oktyabr 2013-cü il tarixindä Bosfor boðazýnýn altýndan keçän vä Ýstanbul þähärinin Asiya vä Avropa hissälärini tunel tipli dämiryolu vasitäsilä birläþdirän Marmaray layihäsinin açýlýþý olmuþdur. Älbättä ki, dänizin 60 m därinliyindä tikilän bu tunelin layihäsi, tikilmä prosesi, tunelin inþa edilmäsi zamaný qarþýlaþýlan problemlär vä üzä çýxan maraqlý faktlar biz inþaat mühändislärinin diqqätini cälb etmäyä bilmäzdi. Äslindä boðazýn altýndan tunel keçidi hälä 19-cu äsrin sonlarýnda, o zaman mövcud olan Osmanlý dövlätinin häyata keçirmäk istädiyi bir layihä idi. Lakin o dövrün þärtläri säbäbilä layihänin häyata keçirilmäsi mümkün olmadý. Bir äsrlik arzu

km-lik hissäsi Ýstanbulun Avropa vä Asiya täräflärini dänizin altýndan bir-birinä birläþdirän yeraltý dämiryolu tunelinin inþaatý, qalan hissäsi isä äsasän mövcud olan dämiryolu xättinin yenilänmäsi, yeni avandanlýqlarýn alýnmasý vä idaräetmä sisteminin täkmilläþdirilmäsi idi. Äldä olunan razýlýqdan sonra yapon “Taisei” vä türk “Gama-Nurol”þirkätlärinin ämäkdaþlýðý ilä yeraltý dämiryolu tunelinin tikintisinä baþlandý. Tunelin 1387 m-lik hissäsi Ýstanbul boðazýnýn altýna yerläþdirilän batýrmaboru tipli tunel inþaatý, 9.8 km uzunluðunda yeraltý tunel qazýlmasý vä 2.4 km-lik yerüstü aç-baðla tipli tunel tikintisi olaraq planlaþdýrýldý.

Tunel inþaatýnda aparýlan iþlär äsasän mövcud olan dämir-

1999-cu ildä Yapon Beynälxalq Ämäkdaþlýq Banký layihänin häyata keçirilmäsi üçün lazým olan maliyyäni tämin etdikdän sonra reallaþmaða baþladý. Planlaþdýrýlan layihänin ümumi uzunluðu 76.3 km olaraq näzärdä tutulmuþdu. Bunun 13.6

yolu xättinin yer altýndan Ýstanbul boðazý känarlarýna qädär uzadýlmasý, bu xätt boyunca 3 yeni yeraltý metro stansiyasýnýn vä boðazýn altýndan keçän dämiryolu xättinin tikintisindän ibarät olub. Boðazýn altýndan keçän täqribän 1.4 km uzunlu-

NDA ƏSRİN LAYİHƏSİ AZVİTRİN

MARMARAY

ðundaký dämiryolu xättinin inþaatý üçün batýrmaboru tunel metodundan istifadä olunmuþdur. Bunun üçün uzunluqlarý 98.5 m vä 135 m arasýnda däyiþän 11 ädäd boru tunel parçasý yaxýnlýqdaký gämiqayýrma zavodlarýnda quraþdýrýldý. Quraþdýrýlma prosesi zamaný ävvälcä silindrik formada dämir lövhälär qaynaqlandý. Sonra isä silindr içärisindä tunel formasýnda dämir-beton konstruksiya quraþdýrýldý. Eni 15.5 m vä hündürlüyü 8.75 m olan här bir batýrma tunel parçasý üçün 1000 ton armatur istifadä olunmuþdur. Uzunluqlarý 98.5 m ilä 135 m arasýnda däyiþän bu parçalarýn ümumi aðýrlýqlarý müvafiq olaraq 12000 vä 18000 ton intervalýndadýr.

Boru tunel parçalarýnýn qoyulacaðý xätt boyunca ilkin olaraq detallý geoloji käþfiyyatlar aparýldý vä müäyyän mäsafälärdä däniz altýndaký qrunt nümunäläri toplanaraq qruntun mühändislik xüsusiyyätlärini müäyyän etmäk üçün laboratoriya testläri aparýldý. Bu testlär näticäsindä boðazýn Asiya täräfindä olan sahildäki qrunt täbäqäsinin äsasän seysmik häräkätlär zamaný meydana gälän “qruntun mayeläþmäsi” hadisäsini özündä ehtiva edän, müqavimäti zäif qumlardan ibarät olduðu ortaya çýxdý. Bu problemi aradan qaldýrmaq mäqsädilä sahildäki 460 m2 ärazidä qrunt yaxþýlaþdýrma iþläri aparýldý. Ärazidäki qrunt täbäqäsinin içärisinä täzyiqlä sement qatýþýðý vurularaq 2,778 ädäd sement sütun ämälä gätirildi (jetgrout metodu) vä bu þäkildä qruntun müqavimäti artýrýlmýþ oldu. Daha sonra däniz dibindäki säth çirkli vä üzvi maddälär ehtiva edän qum täbäqäsindän tämizlänäräk hamarlandý. Ardýnca dänizin dibindä bu tunel parçalarý üçün müäyyän därinlikdä maili kanal qazýldý. Su üstündä üzän platforma þäklindä hazýrlanan bu tunel parçalarý içäriyä su daxil olmayacaq þäkildä qaynaqlandý. Dänizin dibinä batýrýlmasý üçün isä Arximed qanunu tätbiq olundu. Belä ki, tunel parçalarý, içärisinä quraþdýrýlmýþ 10 ädäd xüsusi kameranýn su ilä doldurulmasý ilä näzarätli bir þäkildä däniz dibindäki tunel yataðýna bir-birinin ardýnca yerläþdirildi. Sonra üstündän 4 m qalýnlýqda qum vä daþ kütläsi ilä örtüldü. Beläliklä boðazda axýnlardan, gämi batmasýndan meydana gälä biläcäk här hansý fäsadýn tunelä täsiri minimuma endirilmiþ oldu. Tunel eyni zamanda Ýstanbul boðazýndan täqribän 16 km aralý keçän Þimali Anadolu qýrýlma xättindä ola biläcäk här hansý bir tektonik häräkät näticäsindä meydana gäläcäk 7.5 bal gücündäki zälzäläyä davamlý olaraq dizayn edilmiþdir.

Layihänin icra olunmasý zamaný qarþýlaþýlan çätinliklär dä

älbättä, näzärdän qaça bilmäzdi. Bu çätinliklärdän än ciddi olaný layihänin baþa çatma müddätini 4 il gecikdirän arxeoloji iþlär idi. Belä ki, Yenikapý stansiyasýnýn tikintisi üçün qazýntýlar aparýlan zaman Ýstanbulun bilinän tarixini däyiþdiräcäk olan arxeoloji tapýntýlara rast gälindi. Bu arxeoloji tapýntýlarda tarixi Teodosis limaný, indiyä qädär saðlam väziyyätdä qalmýþ 32 ädäd gämi, kiçik balýqçý qayýqlarý, çoxlu sayda avar vä III äsrä aid cürbäcür äþyalar üzä çýxdý. Qazýntýlar davam etdikcä daha alt täbäqälärdä 8500 il ävvälä aid olan insan skeleti tapýldý. Bu da Ýstanbulun tarixinin indiyä qädär bilinän 2700 ildän dä qädim olduðunu sübut etdi.

Qýsaca, Marmaray layihäsi dünyanýn än därindän keçän (62 m därinliklä) sualtý tuneli, 73 km uzunluðu, layihä zamaný tätbiq olunan son texnoloji metodlarý vä bir meqapolisin tarixini däyiþdirän arxeoloji qazýntýlarý ilä hamýnýn diqqätini özünä cälb etmiþdir.

26

AZVİTRİN

Mesut Kurnaz “İNEPO-Avrasiya” BEYNÄLXALQ LAYİHÄ OLİMPİADASI İCRAÇI DİREKTORU

Dünya mäktäbliläri Bakıda ekologiya ilä bağlı häyäcan täbili çalacaqlar Aprel ayýnýn 4-5-dä Bakýda Beynälxalq Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasý (”ÝNEPOAvrasiya”) keçiriläcäk. Dünyadaký ekoloji problemlärin hällini, gänc näsildä ekoloji þüuru daha da inkiþaf etdirmäyi hädäf seçän “ÝNEPO-Avrasiya” ilä baðlý bizi düþündürän bir neçä sualla “ÝNEPO-Avrasiya” ÝB-nin sädri, Azärbaycan Beynälxalq Tähsil Märkäzi Ümumtähsil Müässisäläri Baþ Ýdaräsinin räisi Mäsut Kurnaza müraciät etdik. Ýlk sualýmýzý cavablandýran hämsöhbätimiz dedi: “Ýlbäil sýralarýndaký iþtirakçýlarýn sayýný artýran Ätraf Mühitin Mühafizäsi Beynälxalq Layihä Olimpiadasý 2007-ci ildän keçirilir. Artýq dünyanýn 50-dän çox ölkäsinin mäktäbliläri bu bilik yarýþýnýn iþtirakçýsýna çevrilib. Mälumat üçün bildirim ki, ilk däfä bu olimpiadaya dünyanýn 17 ölkäsi 70-ä yaxýn layihä ilä qatýlmýþdý”.

Bu ilin aprel ayýnda keçiriläcäk Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnýn qaydalarýnda heç bir däyiþikliyin olmayacaðýný vurðulayan Mäsut Kurnaz daha sonra dedi: “Bu bilik yarýþýnda da þagirdlär 4 kateqoriya üzrä (ätraf mühit, mühändislik, enerji vä sosial biliklär) ekoloji biliklärini sýnayacaqlar”. Onun sözlärinä görä, builki bilik yarýþýnda dünyanýn 51 ölkäsindän 350-dän çox mäktäbli öz bacarýqlarýný nümayiþ etdiräcäk: “Zännimcä, bu, häm ölkä daxilindä, häm dä xaricdä “ÝNEPO-Avrasiya”nýn þöhrätinin getdikcä artmasý ilä älaqädardýr. Yeri gälmiþkän, bir önämli mäqamý da vurðulamaq istäyiräm: iþtirakçý ölkälärin sayýnýn artmasýnda Azärbaycan xalqýnýn qonaqpärvärliyi dä xüsusi rol oynayýr”. Onu da qeyd edim ki, bu yarýþa respublikamýz-

da fäaliyyät göstärän mäktäblärin dä maraðý ilbäil artmaqdadýr. Sýralarýmýzada Þäki, Þirvan, Mingäçevir vä Sumqayýtdan qoþulan mäktäblärin sayý nisbätän çoxluq täþkil edir”.

“Bu, yalnýz bir bilik yarýþý deyil” sözlärinä Mäsut Kurnaz bunlarý älavä etdi: “Bu layihä çärçiväsindä ölkämizä gälän här käsi Azärbaycanýn gäzmäli-görmäli yerläri, muzeyläri, mädäni-tarixi abidäläri ilä tanýþ edirik. Çalýþýrýq ki, Azärbaycandan xoþ täässüratlarla qayýtsýnlar vä öz ölkälärindä Azärbaycan sevgisini yaþatsýnlar. Bu mänada bu olimpiada Azärbaycanýn dünya miqyasýnda tanýdýlmasýnda mühüm rol oynayýr. Biz här il olimpiada çärçiväsindä iþtirakçý ölkälärin stendlärini dä qururuq”.

Bu olimpiadalarýn mäktäblilärin gäläcäk fäaliyyätlärindä dä faydalý olduðunu bildirän hämsöhbätimiz dedi ki, bu bilik yarýþýnda medal qazanan Qazaxýstan, Slovakiya, Sloveniya mäktäbliläri öz ölkälärindäki ali mäktäblärin ekologiya, kimya-biologiya ixtisaslarýna imtahansýz qäbul olunurlar. O, hämçinin bildirdi ki, mäktäblilärin layihäläri häyata da väsiqä alýr. Belä ki, neftlä çirklänmiþ torpaqlarýn tämizlänmäsi, su israfýnýn qarþýsýnýn alýnmasý ilä baðlý layihälär artýq tätbiq olunmaqdadýr.

Qeyd edäk ki, VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasý “ÝNEPO-Avrasiya”ÝB, Ekologiya ÝB, ARDNÞ, Tähsil Nazirliyi, Ekologiya vä Täbii Särvätlär Nazirliyinin räsmi täþkilatçýlýðý ilä Azärbaycan Tennis Akademiyasýnda keçiriläcäk. Açýlýþ märasimindä dövlät nümayändäläri vä mötäbär qonaqlarýn iþtiraký da gözlänilir.

Türkan Ýman

AZVİTRİN

28

2013-cü ilin aprel ayında keçirilän VII Beynälxalq Layihä Olimpiadasında Heydär Äliyev Fondunun vitse-prezidenti Leyla Äliyeva açılış lentini käsärkän.

Täbiätä hesabat vermäliyik Aprel ayýnýn 4-5-dä Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnýn täþkil olunacağı mäkanda - Tennis Akademiyasýnda bir qäläbälik yaþanacaq. Dünyanýn 51 ölkäsinin 350dän çox nümayändäsi burada ekologiya, ätraf mühitlä baðlý bir-birindän maraqlý layihälärini täqdim edäcäklär. Onlar öz sevinclärini bu möhtäþäm tädbiri ziyarät edänlärin här biri ilä bölüþmäyä can atacaqlar. Bir sözlä, burada ekoloji bir bayram ähval-ruhiyyäsi yaþanacaq.

Son illär Baký bir çox beynälxalq säviyyäli siyasi, dini, mädäni tädbirlärä ev sahibliyi edir. Artýq 8 ildir ki, hämin beynälxalq tädbirlärä daha biri dä älavä olunub. Bu, ekologiya ilä baðlý Ätraf Mühitin Mühafizäsi Beynälxalq Layihä Olimpiadasýdýr. Qeyd edäk ki, bu olimpiadalar bir özälliyi ilä digär tädbirlärdän färqlänir. Belä ki, hämin olimpiadalarýn iþtirakçýlarý dünyanýn müxtälif ölkälärininin orta mäktäb þagirdlärindän ibarät olur. Yeri gälmiþkän, bildiräk ki, ekologiya ilä baðlý belä geniþ tärkibli tädbir dünyanýn yalnýz iki ölkäsindä - qardaþ Türkiyädä vä Azärbaycanda keçirilir.

Ekologiya ilä baðlý beynälxalq tädbirlär Türkiyädä 1993-cü ildän, Azärbaycanda isä 2007-ci ildän täþkil olunur. Lakin zaman färqinä baxmayaraq, Azärbaycan bu olimpiadalardaki iþtirakçý dövlätlärin sayýna görä, artýq qardaþ Türkiyäyä çatmaqdadýr. Belä ki, ägär ekologiya ilä baðlý Türkiyädä 1993-cü ildän start verilmiþ tädbirä 8 ölkä qoþulmuþdusa, ötän il bu tädbirin iþtirakçýlarýnýn sayý 50 olub. Ölkämizdä isä 2007-ci ildän keçirilän bu tädbirä 17 ölkä qatýlmýþdý, bu il isä onlarýn sayý 51-ä çatacaq. Qeyd edäk ki, builki Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasý Tennis Akademiyasýnda täþkil olunacaq.

“Hamýmýz eyni gäminin särniþinläriyik” Ätraf Mühitin Mühafizäsi Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnýn (INEPO-Avrasiya) hädäfläri äslindä Birläþmiþ Millätlär Täþkilatý-

AZ

28

nýn iþläri ilä dä paralellik täþkil edir. Belä ki, 1992-ci ildä Birläþmiþ Millätlär Täþkilatý täräfindän täþkil edilmiþ Rio-De-Janeyrio konfransýnda qäbul edilän qärarlar toplusunun 21 saylý bändindä gäncliyä önäm verilmäsinin vacibliyi vurðulanýr vä bu sahädä beynälxalq ämäkdaþlýðýn ähämiyyätinä dä diqqät çäkilir. Bir sözlä, ätraf mühitin problemlärinin qlobal olmasý, dünyaný qlobal ämäkdaþlýða mäcbur edir. Bäli, neçä illärdir ki, insanýn täbiätä qarþý amansýz olmasý onu geniþ ölçüdä ekologiya problemi ilä qarþýqarþýya qoyub. Ýndi bundan çýxýþ yollarý ilä baðlý danýþýqlar daha tez-tez gündämä gälir. Ätraf Mühitin Mühafizäsi Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnýn iþtirakçýsý olan mäktäblilär bu kimi problemlärin hällinä yaþýl iþýq yandýrmaq mäqsädi ilä müxtälif layihälärlä çýxýþ edirlär. Bununla da sanki mesaj göndärirlär: “Ämäli iþlärä baþ vurmaðýn vaxtý çatýb, cänablar”. Bäli, Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnda iþtirak edäcäk 51 ölkänin mäktäbliläri bir daha häyäcan täbili çalacaq vä bildiräcäklär: “Hamýmýz eyni gäminin särniþinläriyik. Täk bir häyat sahämiz var. Buna sahib çýxmaq hamýmýzýn väzifäsidir”.

Mälumat üçün onu da qeyd edäk ki, Sovet dönämindä ölkämizdä neft çýxarýlarkän ekologiya mäsälälärinä önäm verilmädiyindän bu sahädä bir sýra problemlär yaranýb. Ölkämiz müstäqilliyini bärpa etdikdän sonra bu sahäyä, daha doðrusu, ekologiyaya da ciddi önäm vermäyä baþlayýb. Artýq o zamanlar neftlä çirklänmiþ ärazilärdä tämizlämä iþläri aparýlýr. Onu da qeyd edäk ki, ekoloji problemlärin çözümündä bu vä ya digär ölkänin maliyyä resurslarý da mühüm rol oynayýr. Ýnkiþaf etmäkdä olan ölkämiz belä resurslara malik olduðundan bu sahäyä kifayät qädär diqqät yetirmäyä imkan verir. ... “Täbiät saysýz-hesabsýz nadir, gözäl abidälärin müällifidir”, - deyän täbiätþünas alim Häsän Äliyev bildirirdi ki, täbiätä münasibätdä yubanmaq - yaþamaða yubanmaqdýr. Bäli, biz bu gün täkcä cämiyyät qarþýsýnda yox, sabahýna cavabdeh olduðumuz

AZVİTRİN canlý täbiätä dä hesabat vermäliyik. Täbiätin saflýðýný, tämizliyini mänävi cavabdehliklä qorumaq istäyiriksä, humanist däyärläri yaþatmalýyýq. Unutmayaq ki, ägär belä etmäsäk, genetik varlýðýmýzý da mähv olmaq tählükäsindän xilas edä bilmärik. Bu mäsälädä här käs fäal olmalýdýr. Täbii ki, bu, Bakýda keçiriläcäk Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnýn leytmotivi olacaq.

Son Olimpiada yarýþ olduðu üçün onun qalibläri dä olmalýdýr. Amma zännimizcä, iþtirakçýlar arasýnda mäðlublar olmayacaq. Çünki dünyaný xilas etmäk kimi bir müqäddäs väzifäni öz çiyinlärinä almýþ bir insanýn äldä etdiyi nä olursa olsun, o, yenä qalibdir. Ona görä dä inamla deyirik: bu olimpiadanýn näticäsi här bir iþtirakçýnýn qäläbäsi demäkdir. Çox güman ki, bu mäktäblilärin täqdim edäcäkläri layihälär daha böyük tapýntýlarýn, käþflärin özülünü täþkil edäcäk.

Täbii gözällikläri sevmäk, onu qorumaq bir ayýn, bir ilin deyil, bütün dövrlärin väzifäsidir. Bu hissi insanlarda baðça, mäktäb yaþlarýndan oyatmaq vä ildän-ilä inkiþaf etdirmäk yaþanan problemin hällindä än düzgün yoldur. Bu cähätdän “ÝNEPO-Avrasiya”nýn ähämiyyäti ölçüyägälmäzdir. Bu yer-

dä ötän il Ätraf Mühitin Mühafizäsi VII Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnda Heydär Äliyev Fondunun vitse-prezidenti Leyla Äliyevanýn bu sözlärini xatýrlamaq istärdik: “Täbii ehtiyatlarýn däyäri pulla müäyyänläþdirilä vä ifadä oluna bilär, lakin tämiz havanýn, täbii landþaft vä korlanmamýþ ekoloji sistemin pulla ölçülmäsi demäk olar ki, mümkünsüzdür. Onlarýn sadäcä qiymäti yoxdur. Män gäläcäk barädä nikbin fikirdäyäm.

Düþünüräm ki, hazýrký näsil täbiätin qorunmasýnýn än yaxþý änänälärinä sahib çýxaraq vä ätraf mühit haqqýnda öyränäräk bizim övladlarýmýzýn bu günü vä gäläcäyinä olan bütün tähdidläri aradan qaldýracaq. Bu, bizim hamýmýzýn töhfä verä biläcäyimiz sahädir! Yaþadýðýmýz planetin tählükäsizliyi, xoþbäxtliyi vä häyatýn davamý Olimpiadada täqdim olunan layihälärin häyata keçirilmäsindän asýlýdýr”.

Bäli, gälän ay dünya mäktäbliläri öz bacarýqlarýný nümayiþ etdiräcäklär. Bununla yanaþý, yurdumuzun bäzi görmäli yerlärini dä ziyarät edäcäklär. Vä xoþ täässüratlarla vätänlärinä yola düþäcäklär. Yola düþändä isä här käs onlara belä deyäcäk: “Ölkälärinizä Azärbaycandan sevgi, dostluq, qardaþlýq hisläri aparmalarýnýzý arzu edirik. Sizdän ayrýlmýrýq, gälän görüþlärädäk”. Qvami Mähäbbätoğlu

2012-ci ilin aprel ayında keçirilän VI Beynälxalq Layihä Olimpiadasının mükafatlandırma märasimindän görüntü

29

30

AZVİTRİN

ým etrd a y ä iþ m ä h , m ä iþ m lä ä dästäk iþ m ä h ri lä y e s ünki li Ç . u m b ä y n ä ä c ä "M d e ým rd a y a d m, sabah ä ir d e ým rd a y ä d n ü g u B ätirir". g ik il n miþäm. e y ir b ä in m te is s ýn tähsil n a c y a rb ä z A r lä b tä k ä m ev y bu li Ä r ä d y e H ri e d li li il m um Azärbaycan xalqýnýn üm ilän ir ç e k a d a y n ü d r lä c n ä g il alan s h tä a d ra u b i, k m rä rü ö r vä çox a rl tu tu "Män g r ä rl e y k ä s k ü y ä abiqälärd s ü m a q þ a b , a rd . "Çað" la a ir d d ia iþ p ý þ x a olim y x o ç , u B . m ä bäyänir u n u b n ä M r. a rl çox lý a n ä il s rd h ä tä tl ä y y li gözäl a fä u b n ä m r görür vä lä iþ k ü y ö b x o ç a d ra u b liyev Ä m a h Ýl Öyrätim ti n e d i z re P ýn n ý publikas s e R n a c y a b r ä z A . " m a ýy raz

L- Qiseylärä qäbul qaydalarý:

äbul üçün hazýrda 6-cý sinifdä tähsil alan oðlan lar müraciät edä bilärlä - Ýmtahanlar test üsulu r. ilä aparýlýr.

- Suallar ümumtähsil m äktäbinin V-VI sinifläri nin riyaziyyat, mäntiq, äsasýnda Azärbaycan vä Azärbaycan dili fänn pr rus dillärindä tärtib edil oqramlarý miþdir.

- Sänädlär 1-26 aprel ta rixlärindä, bazar günlärin dän baþqa här gün tähsil rimizdä qäbul edilir. almaq üçün seçdiyiniz liseylä- Qeydiyyata gälärkän doðum haqqýnda þäha dätnamänin äsli vä 3x4 gätirmäyi unutmayýn. sm ölçüdä 2 ädäd räng li foto-þäkil

AZVİTRİN

31

Güzäştlärimiz:

- Liseyä qäbul imtahanynda Baky, “Dädä Qorqud” vä Sumqayyt Özäl Türk Liseylärindä 1, 2 vä 3-cü yerläri tutanlar pulsuz tähsil alacaqlar.

- Gäncä, Mingäçevir, Quba vä Şirvan Özäl Türk Liseylärinä qäbul imtahanlarynda ilk 5 yeri tutanlar pulsuz tähsil almaq hüququ qazanacaqlar.

Bü tün şagirdlär därs ili ärzindä tälim-tärbiyädä qazandyqlary nailiyyätlärä görä müxtälif säviyyälärdä mükafatlar ala biläcäklär.

- Ali mäktäblärä qäbul zamanı 700 bal toplayan täläbälärä 10.000 dollar hädiyyä verilir.

- şagirdlärin respublika vä xarici ölkälärdä ali mäktäblärä qäbul imtahanlaryna hazyrlanmasyna kömäk göstärilir.

Sosial fäaliyyätlär: - Þagirdlär yay istirahätinin bir hissäsini Azärbaycanýn Nabran, Ýlusu (Qax), Xal-xal (Oðuz), Qäçräþ (Quba) kimi yerlärdä keçirirlär; - ABÞ, Ýngiltärä, Kanada kimi xarici dil kurslarýnda iþtirak edä bilirlär; - Þahmat, futbol, qaçýþ, taekvando vä digär idman növläri üzrä liseylärarasý, regional vä beynälxalq spartakiadalarda, yarýþlarda iþtirak etmäk imkanýna malikdirlär. ”Ölkänin ayry-ayry bölgälärini tämsil edän abituriyentlärin imtahan fänläri üzrä cavablarynyn tählili göstärir ki, fänlär üzrä än yüksäk näticä bütün illärdä, äsasän, Baky ?ähärindä, eläcä dä respublikanyn ayry-ayry bölgälärindä fäaliyyät göstärän türk liseylärinä mäxsusdur...” ”... Gäncä Azärbaycan-Türkiyä Özäl Liseyi 600 baldan çox bal toplayanlar arasynda respublikada birinci yerdädir”.

”Abituriyent” jurnaly, dekabr, 2013 N12 Beynälxalq fänn olimpiadalarynda nailiyyätlärimiz 2012-2013 tädris ilindä ali mäktäblärä qäbulda müväffäqiyyätimiz

AZVİTRİN

33

İmtahana gälärkän aşağıdakı sänädläri özünüzlä götürmäyi unutmayın:

- Buraxýlýþ väsiqäsi; - Doðum haqqýnda þähadätnamänin äsli; - Därslär Azärbaycanýn tähsil standartlarý üzrä keçirilir vä beynälxalq standartlara uyðun täkmilläþdirilir; - därslärin äyaniliyinä xüsusi ähämiyät verilir; - interaktiv därs vä mäþðälälär texniki täräqqinin son nailiyyätläri ilä tämin edilmiþ laboratoriyalarda vä siniflärdä keçirilir, informasiya texnologiyalarýndan, o cümlädän interaktiv elektron lövlähälärdän istifadä edilir; - bilikli, täcrübäli, bacarýqlý müasir tälim vasitäläri ilä iþläyän müällim kollektivinä malikik; - idaräetmä elektron-mäktäb sistemi (EMS) ilä häyata keçirilir; - þagirdlärin ingilis dilini bilmäk säviyyäsi "Oxford English Testing" sistemi ilä ölçülür; - valideynlär övladlarýnýn qiymätlärini vä därsä davamiyyätini internet vasitäsi ilä öyränä bilirlär.

Azärbaycan Beynälxalq tähsil komleksi

Azärbaycan Beynälxalq Tähsil Kompleksi Baký þäh., F.Xoyski prospekti, 109 Tel: (+994 12) 465 84 10 (pbx).

Fax: (+994 12) 465 63 45 e-mail: info@abtk.edu.az, web: www. abtk.edu.az Aðdaþ Özäl Türk Liseyi Aðdaþ þäh. H.Äliyev prospekti, 100 Tel: (+994 20) 235 50 65. Fax: (+994 12) 465 40 54 Baký "Dädä Qorqud" Özäl Türk Liseyi Baký þäh. Sabunçu r.

Bakýxanov qäs. F. Xoyski küçäsi 23/D Tel: (+994 12) 565 20 43/20 46.

Fax. (+994 12) 565 20 45 Gäncä Azärbaycan-Türkiyä Özäl Liseyi Gäncä þäh. E.Allahverdiyev 68 Tel: (+994 22) 255 15 12. Fax. (+994 22) 57 77 78 Özel Kafkas Ýlk ve Orta Okulu Baký þäh. C.Naxçývanski küç.

50 A Tel: (+994 12) 370 55 48. /59 52 Fax. (+994 12) 370 51 48 "Qafqaz" Azärbaycan-Türkiyä Özäl Gimnaziyasý Baký þäh Y.Bakuvi küç. 14 Tel: (+994 12) 44 51 68. Fax:

(+994 12) 447 51 64 Quba Özäl Türk Liseyi Quba þäh. 15-ci mähällä Tel: (+994 23) 335 21 35. Fax. (+994 23) 335 39 17 Länkäran Özäl Türk Liseyi Länkäran þäh. H.Abdullayev küç. 19 Tel: (+994 25) 255 09 39. Fax. (+994 25) 255 09 35 Mingäçevir Özäl Türk Liseyi Mingäçevir þäh. 20 Yanvar küç. 12 Tel: (+994 24) 274 14 88. Fax. (+994 24) 274 60 10 Sumqayýt Özäl Türk Liseyi Sumqayýt þäh. 14-cü mähällä, 20 Yanvar küç 6 Tel: (+994 18) 655 41 64/657 74 i29. Fax. (+994 12) 408 51 86 Þäki Azärbaycan-Türkiyä Özäl Liseyi Þäki þäh. F.Äbdürrähmanov küç. 1 Tel: (+994 24) 246 00 02. Fax. (+994 24) 246 00 52 Þirvan Özäl Türk Liseyi Þirvan þäh. Xäqani küç. 16 Tel: (+994 21) 215 01 45. Fax. (+994 21) 215 14 20

34

AZVİTRİN

Sağlam yuxu uğurlu iş gününün tämälidir Yuxunun insan häyatý vä saðlamlýðýnda önämli yeri var.

Saðlam yuxu dedikdä aðlýmýza gälän ilk þey rahat yataq vä düzgün seçilmiþ geyimdir. Ümumiyyätlä, yuxu barädä nä qädär mälumatýmýz var?

“Class Yatak”ýn müdiri Hakan Özaynak bizimlä fikirlärini paylaþarkän bildirdi ki, yataq seçmäzdän ävväl onun keyfiyyätinä fikir verilmälir. Dünya standartlarýna cavab verän, saðlamlýq üçün näzärdä tutulan yataqlarýn Azärbaycana hälä yeni-yeni gäldiyini söyläyän H.Özaynak: “Ýnsanlar yataqlarýn keyfiyyätli vä saðlam olmasýndan çox, ucuzluðuna diqqät yetirirdilär. Ancaq indi väziyyät baþqadýr. Ýnsanlar televizora, internetä baxaraq yeni biliklär äldä edirlär”. Ýnsan saðlamlýðý üçün hansý tip yataqlar uyðun sayýlýr? H.Özaynakýn sözlärinä görä, dünyada geniþ istifadä edilän “Visko” yataqlarýdýr. Bu yataqlarýn yayý yoxdur, süngärdän ibarätdir. Yataðýn hazýrlanmasý zamaný istifadä olunan süngär isä tamamilä färqlidir.

Süngär bädän formasýný alýr, yuxudan qalxdýqdan sonra isä yenidän ävvälki halýna qayýdaraq onurðanýzýn äyilmäsinin qarþýsýný alýr. Digär yataq növü isä häkimlärin tövsiyä etdikläri särt ortopedik yataqlardýr. Män isä ortopedik “Þafak” yataqlarýnýn särt vä yumþaq növlärini tövsiyä ediräm. Büdcänizi näzärä alaraq deyä biläräm ki, “Þafak” yataqlarý häm keyfiyyätli, häm dä särfälidir. Bu yataqlarýn qiymäti 100 manat ätrafýndadýr. Ägär büdcänizä uyðundursa, 250 manatdan baþlayan “Visko” yataqlarýný da seçä bilärsiniz. Täässüflär olsun ki, hazýrda 70% alýcý ucuz yataqlar alýr. Bunun säbäbi isä mebellärin üzärindä hädiyyälärin verilmäsidir. Näticä etibarilä ortopedik yataqlar az satýlýr”. Ortopedik yataqlara qulluq olduqca rahatdýr vä istifadäsi uzun müddätlidir. Belä ki, “Þafak” vä “Visko” yataqlarýný sadäcä, 6 aydanbir çevirmäk kifayät edir. Bütün baþqa yataqlar isä 3 aydanbir tärsinä çevrilmälidir ki, daha uzunömürlü vä yararlý ol-

sun.

“Pijama pambýqdan vä sadä olmalýdýr” Pijamalarýn istehsal vä satýþýný häyata keçirän “Þahinler” þirkätinin müdiri Murat Türkyýlmazýn sözlärinä görä, bu tip geyimlär üç yerä bölünür: pambýq, viskon vä likra. Bunlardan än yaxþýsý pambýqdan hazýlanandýr. Çünki digär adýçäkilän parçalardan färqli olaraq pambýq allergiyaya säbäb olmur. Likra vä viskon sintetik (poliester) materiallar olduðundan, belä parçalardan hazýrlanan pijamalarýn qiymäti dä ucuzdur.

M.Türkyýlmaz: “Pijama alarkän tanýnmýþ firmalarýn mähsullarýna üstünlük verin. Ävvälcä mähsulun üstündäki barkoda vä hansý ölkäyä aid olduðuna diqqät edin. Maldan þübhäniz varsa, paketini açýb, älinizlä materialýný yoxlayýn.

Müþtärilärin bunu etmäk haqlarý vardýr. Çünki mähsulun keyfiyyätini qablaþdýrmasýna baxaraq müäyyän etmäk olduqca çätindir. Pijamanýn qiymätinä deyil,saðlamlýq üçün nä däräcädä yararlý olduðuna fikir verin. Unutmaq lazým deyil ki, tämiz malýn qiymäti dä baha olur”. M.Türkyýlmazýn sözlärinä görä, alýnan pijama yuyulduqdan sonra istifadä edilmälidir. “Pijamaný yalnýz yatarkän geyinin. Formasýna diqqät edin. Çalýþýn ki, mümkün qädär geniþ, yaxasý açýq, rahat vä pambýqdan olsun.

Bu geyim növü birbaþa bädänä tämas etdiyindän nä qädär sadä olsa, yaxþýdýr. Üstü bäzäkli, düymäli vä muncuqlu pijamalara meyil etmäyin”.

Türkan Ýman

36

AZVİTRİN Geyim maðazalarýnýn sayýnýn çox olmasýna baxmayaraq, insanlar istädikläri malý istädikläri qiymätä tapa bilmirlär.

Digär bir problem isä här il däbin yenilänmäsidir. Üstälik, bu, yenilik adlandýrýlsa da, diqqät etsäniz, elä dä böyük däyiþiklik näzärä çarpmýr. Belä olan halda nä etmäliyik? Geyimlärimizi tikdirmäli, yoxsa maðazalardan almalýyýq?

Sualýmýza cavab almaq üçün bu sahänin mütäxässisi olan “Colin`s” maðazasýnýn administratoru Aygül xaným Qädirovaya müraciät etdik. O, bildirdi ki, maðazalara gätirilän geyimlärin äksäriyyäti fabrik mallarý olduðundan ölçü vä formalarý standartdýr. Bundan älavä, 1 il öncädän müþtärilärin täklif vä istäklärinä äsaslanaraq mallar sifariþ edilir, hansý parçadan tikiläcäyinä dä elä orada qärar verilir. Düzdür, elä müþtäri var ki, xüsusi olaraq, özü üçün geyim sifariþ etmäk istäyir, ancaq bizdä ümumi istäyä äsasän sifariþ verildiyindän modellär standart gälir. Gätirilän geyimlär sadäcä, böyük vä kiçik ölçülärdä olur. Mäsälän, deyäk ki, idman üslübunda geyim sifariþ vermiþik, hämin geyimdän, äsasän, gänclär istifadä etdiklärindän modellär arýq insanlar üçün näzärdä tutularaq paylanýlýr. Ränglärinä gälincä, bir modeldän här ilin däbinä uyðun bir neçä rängdä gätirilir. “Mähsullarýn qiymäti yüksäk olduqda alýcýlar bahalý geyimlärin bänzärini tikdirmäk istäyirlärmi?” sualýna A.Qädirova: “Bäli, olur. Gälib geyimlä maraqlanýrlar, lakin istädikläri ölçüdä tapa bilmädikdä vä qiymät yüksäk olduqda tikdirmäk üçün þäklini çäkirlär. Paltarýn eynisini tikmäk vä ya qismän dä olsa, oxþatmaq qadýn geyimlärindä mümkündür. Kiþi geyimlärindä bunu etmäk olduqca çätindir. Çünki fabrikdä hazýrlansa da, sonradan bir geyim üzärindä än azý 120 näfär çalýþýr. Bir dä ki, därzinin bizim täqdim etdiyimiz geyimdä istifadä olunan eyni material vä aksessuardan istifadä etmäsi mümkünsüzdür” - deyä cavab verdi.

“Sifariþçilärin çoxu xüsusi zövqlü maddi imkanlarý mähdud insanlardýr” Därzilärä üz tutanlarýn äksäriyyäti könlünä yatan geyimi ya maðazada tapa bilmäyän, ya da cibinä uyðun qiymätä satýn ala bilmäyänlärdir. Çýxýþ yolunu tikdirmäkdä göränlär isä äksär hallarda näticädän razý qaldýqlarýný bildirirlär. 25 ildir därzilik sänäti ilä mäþðul olan Xädicä Mämmädova deyir: “Geyim bolluðuna baxmayaraq paltar tikdirmäk istäyänlärin sayý çoxdur. Çünki här käs geyiminin qeyri-adi olmasýný istäyir, lakin maðazalarda seçim imkanlarý mähduddur. Bundan älavä, geyimlärin çeþidli olmasýna baxmayaraq, insanlar öz ölçülärinä uyðun istädikläri geyimläri äldä etmäkdä çätinlik çäkirlär. Mänim fikrimcä, därzidä än çox paltar tikdiränlär kompleksli insanlardýr.

Mänä müraciät etdikdä näyin onlara daha çox yaraþdýðýný deyir, uzunluq vä qýsalýðýna diqqät ediräm. Dizayný da öncädän çäkib göstäriräm. Näticädä, bädän ölçülärini qabartmayan vä artýq çäkilärini göstärmäyän geyimlär ortaya çýxýr”. Modelläri seçärkän müþtärilärin näyä äsaslanaraq sifariþ verdiklärinä gäldikdä isä Xädicä xaným bunlarý bildirdi: “Ýndiyä qädär här növdä paltar tikmiþäm. Ancaq model seçiminä gäldikdä isä müþtärilär daha çox internetdä, tanýþýnda vä ya här hansý bir maðazada gördüyü bir paltarý bäyänir, þäklini telefonla çäkib göstärirlär. Män dä hazýrlayýram. Parçalarý, äsasän, özläri aldýðýndan räng seçimi dä özläri edirlär. Buna görä dä tikilän geyimlär xoþlarýna gälir”. Müsahibimin sözlärinä görä, qiymät münasibdir.

“Sadäcä zähmätimin qarþýlýðýný alýram. Tikilän geyimlärin färqi sizä yaraþmasý vä uzunömürlü olmasýdýr. Elä müþtärilärim var äynindäki paltarý görüb bäyändiyimi söyläyändä, deyib ki, yäqin xatýrlamýrsýnýz, bunu elä siz tikmisiniz...”

Türkan İman

Geyim problemini necä häll etmäli?

AZVİTRİN

Hansı otağa hansı räng?

Bäzän otaqlar üçün räng seçmäk äsl problemä çevrilir. Halbuki bu o qädär dä çätin bir iþ deyil. Bunun üçün ränglärin "dilini" bilmäk" kifayätdir. Elä isä ränglärä birlikdä näzär salaq... * Çährayý: Xoþ ähval-ruhiyyä meydana gätriän çährayýdan äsasän yataq otaqlarýnda istifadä edirlär. * Narýncý: Aclýq hissi oyadan narýncý pähriz saxlayanlar üçün heç dä ideal räng deyil. * Qýrmýzý: Qýrmýzý daha çox romantiklärin rängidir. Bu räng otaðý kiçik göstärsä dä, cälbedicidir. Bundan baþqa, qýrmýzý insanda dinamizm hissi oyadýr. * Qähväyi: Bu räng otaqda rahat vä täbii mühit yaratsa da, tünd çalarlarýndan istifadä etmäk heç dä mäslähät deyil. * Sarý: Nikbin bir räng olan sarý günäþin, çiçäklärin vä meyvälärin rän-

gidir. Ýnsanda hämiþä isti vä xoþ hisslär oyadan sarý otaða aydýnlýq verir. Bundan baþqa, sarýný äsl enerji mänbäyi dä adlandýrmaq olar. * Yaþýl: Täbiätin rängi olan yaþýl insanda yaradýcýlýq hissläri aþýlayýr.

Yamyaþýl çämänlärin, meþänin vä täravätin rämzidir. Salonunuzda, qonaq otaðýnýzda vä ya mätbäxinizdä yaþýldan rahatlýqla istifadä edä bilärsiniz. * Mavi: Mavi sämanýn, dänizin, suyun rängidir. Ýnsana rahatlýq verir.

Sakitläþdirir, gärginliyi aradan qaldýrýr.

Mavinin än mühüm xüsusiyäti isä otaðý olduðundan böyük göstärmäsidir. Bu rängin çalarlarýndan evinizin här yerindä rahatlýqla istifadä edä bilärsiniz. * Bänövþäyi: Mavi vä qýrmýzýnýn qarýþýðý olan bänövþäyi öz görünüþü ilä otaqda romantik bir hava yaradýr. Bundan baþqa, bänövþäyi otaða aydýnlýq vä parlaqlýq gätirir.

37

AZVİTRİN

38

Dahilärin qäribälikläri Dahilärin bäziläri dünyaya bäxþ etdikläri yeniliklärlä yanaþý, bir sýra qäribälikläri ilä dä mäþhurdur. Bu yazýmýzda sizä adýný tarixä qýzýl härflärlä yazmýþ 3 insanýn qäribäliklärindän bähs edäcäyik.

Mikelancelo - italyan heykältäraþý, memar vä þairi (1475 1564). Mikelancelo Ýntibah dövrünün än görkämli nümayändälärindän biridir. O, hälä dä dünyanýn än mäþhur rässamlarýndan sayýlýr. Mikelancelonun räsm äsärläri än böyük muzeylärdä särgilänir. Bütün istedadýna baxmayaraq, o, öz saðlamlýðýna vä tämizliyinä çox laqeyd olub. Mikelancelo az çimär, geyimlärini dä çox nadir hallarda däyiþärmiþ. Hätta yatanda belä ayaqqabýlarýný çýxarmazmýþ. Mähz bu säbäbdän rässam bir müddät sonra autizm xästäliyinä tutulur. Mikelancelo här zaman insanlarla ünsiyyät qurmaqdan qaçýb, özünü cämiyyätdän känarda tutmaða baþlayýb. O, hätta qardaþýnýn däfnindä belä iþtirak etmäyib.

Bir sözlä, Mikelancelo bütün häyatýný vä yaxýnlarýný peþäsinä qurban verib.

Nikola Tesla (1865 - 1943) - serb äsilli fizik, ixtiraçý, maþýn vä elektrik mühändisi, XX äsrin än tanýnmýþ ixtiraçýlarýndan biridir.

Nikola Tesla adý elm alämindä bir çox ixtiralarýn käþfi ilä birgä çäkilir. Sam Robert Lomas Teslaný “XX äsri käþf edän adam”

adlandýrmýþdý. Nikola radionun, elektrik enerjisinin, radar sisteminin, ballistikanýn, nüvä fizikasýnýn ixtirasýnda böyük rol oynayýb. Bu dahi insan Mikelancelodan färqli olaraq tämizliyä diqqät edirdi. Ancaq bu diqqät o qädär ifrat däräcädä idi ki, Tesla “obsessiv-kompulsiv” xästäliyinä tutulur. O, üzärindä azacýq toz olan heç bir predmetä toxunmaz, här þeyin tär-tämiz olmasýna diqqät edärmiþ. Bundan älavä, Teslanýn qeyri-adi “üç”ä bölmä alýþqanlýðý olub. O, bir binaya daxil olmamýþdan qabaq onu üç däfä dövr edärmiþ. Tesla oteldä qaldýðý zaman hämiþä ayrýca otaq täläb edär vä onu da üç hissäyä ayýrarmýþ. O, hätta restoranda yemäk yeyärkän üç yerä ayrýlmýþ 18 ädäd däsmaldan istifadä edärmiþ.

Empedokl - yunan filosofu (e.ä. 490-430) Hälä eramýzdan ävväl 450-ci ildä iþýq süräti vä märkäzdänqaçma qüvväsinin mövcudluðu, Yerin kürä þäklindä olmasý kimi bir çox käþflärä imza atan Empedokl ömrünün son illärindä ruhi xästäliyä düçar olub. Elm dünyasýna bir çox käþflär bäxþ edän alim häyatýnýn son dövründä özünü “tanrý” adlandýrýb. Empedokl iddiasýný sübut etmäk üçün Etna vulkanýnýn içinä tullanacaðýný vä heç bir þey olmamýþ kimi geri fırlanacaðýný bildirib. Þair Riçard Osbornun dediyi kimi: “Dahi Empedok, günahkar adam; Etnaya tullandý, yandý tamam”. Bäylär Mäcidov

Bizä qalan uşaqlıq illäridir...

Dövlät Statistika Komitäsinin mälumatýna görä, Azärbaycanda orta ömür 74 ildir. Här bir insanýn gün ärzindä täxminän 8 saat yatdýðýný näzärä alsaq, demäli, ömrümüzün 1/3-ni - 24,6 ilini yuxuda keçiririk. Tähsil aldýðýmýz illärdä, istirahät vä bazar günläri istisna olmaqla, här gün än azý 6 saat sinif otaqlarýnda oluruq. Belä olan halda oyaq olduðumuz illärin än azý 22 min 500 saatýný, yäni 2,6 ilini sinif otaqlarýnda keçiririk. Bunun 16 min 500 saatý 11 il tähsil aldýðýmýz orta mäktäbin, 6 min saatý isä 4 il tähsil aldýðýmýz universitetin payýna düþür. Här gün äl-üzümüzü yumaða, diþlärimizi fýrçalamaða vä yuyunmaða 20 däqiqä vaxt ayýrsaq, demäli, ömrümüzün 9 min saatýný vä ya 1 ilini bu iþlärä särf edirik. Bundan baþqa günümüzün än azý 1

saatýný sähär, günorta vä axþam yemäyinä ayýrýrýq. Bu da ömrümüzün 3 ili demäkdir.

Häftädä 3 saatýmýzý alýþ-veriþä särf etsäk, bu da ömrümüzün 1,3 ilini älimizdän alýr.

Digär ev iþläri - paltar yumaq vä ütülämäk, yemäk hazýrlamaq, zibil atmaq, ev tämir etmäk kimi iþlärä dä orta hesabla gündä 1 saatdan az vaxt särf etmirik. Täbii ki, bu iþläri dä 20 yaþýndan sonra etmäyä baþlayýrýq. Demäli, ömrümüzün 54 ilinin 2,4 ilini dä ev iþlärinä ayýrýrýq. Häftänin än azý 5 gününü evdän çýxýb harasa gedirik vä týxaclarý da näzärä alsaq, günün än azý 1 saatýný þäxsi vä ictimai näqliyyatda keçiririk. Näticädä ömrümüzün 2,2 ilini yollarda keçiririk. Bundan baþqa televizora baxmaq, kitab vä qäzet oxumaq, telefonla danýþmaq, internet vä sosial þäbäkälär gü-

nümüzün än azý 3 saatýný aparýr. Bu da 9 ilä bärabärdir. Ägär iþ häyatýna 24 yaþýndan baþlasaq vä häftänin 5 günü än azý 8 saat iþläsäk, belä çýxýr ki, ömrümüzün 11,8 ilini dä iþdä keçiririk. Bütün bu illäri üstüstä gälsäk, 57,8 il edir. Yerdä qalan 16,2 ilin dä täxminän 3,2-sini toylarda, yaslarda, ad günlärindä, xästäxanalarda keçiririk.

Beläliklä, bütün ömrümüzün 61 ilini yuxarýda sadalanan mäþðuliyyätlärä särf edirik. Älimizdä cämi 13 ilimiz qalýr ki, bunun da täxminän 6 ilini yaxýnlarýmýzla birgä keçiririk. Buraya ailävi gäzintilär, uþaqlarýn tälim vä tärbiyäsi, valideynlärä qayðý, qohumlarý ziyarät etmäk, dostlarla görüþmäk vä s. daxildir. Özümüzä ayýrmaq üçün cämi 7 ilimiz qalýr ki, bu da elä uþaqlýq illäri demäkdir... Allaverdi Cäfärov

AZVİTRİN

39

Bädirlänmiş Ayın insan davranışlarına täsiri Ýnsanlar arasýnda bu fikir geniþ yayýlmýþdýr. Bu, qädim insanlarýn Ayýn fazalarý ilä baðladýqlarý boþ bir inancýn günümüzä qädär uzanýb gälän bir versiyasýdýr. Alimlärin apardýqlarý bütün araþdýrmalar bu görüþün yanlýþ olduðunu sübuta yetirmiþdir. Okean sularýnýn qabarma vä çäkilmäsindä Ayýn täsiri danýlmazdýr. Bädänimizdäki suyun nisbäti okeanlardaký suyun miqdarý ilä müqayisä edilä bilmäz. Yäni Ayýn cazibä qüvväsi insana täsir göstärsäydi, yalnýz bädirlä- täsirä malik deyil. Çünki göndärdiyi iþýq nändä deyil, här gün davam edärdi. Bä- miqdarý Günäþinkindän altý yüz min dädirlänmiþ Ayýn parlaqlýðý da çox güclü fä azdýr.

Qıyıqgözlü çinlilär Yalnýz çinlilär deyil, Orta vä CänubÞärqi Asiyada yaþayanlar, yaponlar, hätta eskimoslarýn da gözläri qýyýqdýr. Äslindä gözün quruluþu bütün dünyada eynidir.

Färqi yaradan göz qapaqlarýdýr. Qýyýqgözlü sayýlan irqlärdä qaþlar gözün üstünä daha çox enmiþdir. Bäzi näzäriyyälärä görä, bu, insanlarýn gözlärini qar täbäqäsinin göz qamaþdýran iþýðýndan qorumaq üçün bir növ qar gözlüyü kimi inkiþaf etmiþdir. Çindä vä digär bölgälärdä qalýn qar yaðmasa da, onlarýn äcdadlarýnýn buz dövründä þimalda yaþadýqlarý, sonra isä cänuba endikläri sübut olunmuþdur. Yalnýz gözläri deyil burunlarý da küläkdän qorunmaq üçün kiçilmiþ, burun dälikläri soyuðun qarþýsýný almaq üçün daralmýþdýr. Däriläri dä qoruma

mäqsädi ilä yaðlýdýr. Göz qapaqlarý da yaðlýdýr, gözü vä daxili täbäqälärini qar vä buzdan qoruyur. Yäni çinlilärä äslindä qýyýqgöz deyil, düþük göz qapaqlý demäk daha doðrudur.

Yeddi günlük häftä Babillilär yeddi günlük häftädän vaxt ölçüsü kimi istifadä edirdilär. Ýlk vaxtlar mälum olan beþ planetlä Günäþ vä Ayýn sayý yeddi olduðundan bu räqämin sirli vä uðurlu olduðunu qäbul etmäyä baþladýlar. Dinlärdä göyün yeddi qatdan, täbiätdäki äsas räng sayýnýn vä musiqi notlarýnýn yeddidän ibarät olmasý da bu sayýn önämini artýrdý. Daha sonra Fransa täqvimi däyiþäräk häftä sayýný ona çýxartdý, amma qäbul olunmadý. Rusiya isä beþ günlük häfäyä keçsä dä, o da baþ tutmadý. Vä beläliklä, häftä sayý yeddi gün olaraq qaldý.

39

40

AZVİTRİN

Su häyatdırsa...

Hesablamalara görä, Qafqazda olan su ehtiyatlarýnýn yalnýz 14 faizi Azärbaycanýn payýna düþür. Amma respublikamýzda mähsulun 85-90 faizi suvarma hesabýna äldä edilir.

Tädqiqatçýlarýn fikrincä, ölkämizdä su qýtlýðýný yaradan äsas amil bir çox ärazilärdä täbii buxarlanmanýn atmosfer çöküntülärindän 2,7-3 däfä çox olmasýdýr. Azärbaycanýn su ehtiyatlarýný yarým äsrdän çox öyränmiþ akademik Mämmäd Salmanov bildirir ki, hämiþä narahatlýða säbäb olan problem ondan ibarätdir ki, sularýmýzýn üçdä iki hissäsi respublikamýzdan känarda formalaþýr: “Bu da o demäkdir ki, su balansýnýn 70 faizdän çox hissäsinin taleyi, kämiyyät-keyfiyyätinin sabit saxlanmasý vä baþqa mäsälälär bizim özümüzdän asýlý deyildir”. Alimin fikrincä, öz ärazimizdä ämälä gälän suyun häcmi 10,6 kubkilometrä bärabärdir. Ölkämizin su mänbäläri çaylar, göllär, bulaqlar, bataqlýqlar, daimi buzlaqlar vä yeraltý sulardýr. Respublikamýzýn ärazisindä täqribän 8300-dän çox çay var. Lakin onlarýn äksäriyyäti kiçik çaylardýr. Ýki än böyük çayýn- Kür vä Arazýn uzunluðu isä 500 kilometrdän çoxdur. Bu çaylar, äsasän, Gürcüstan vä Ermänistan ärazisindä çirkländirilir. Kür çayýný çirkländirän äsas mänbälärdän biri Xramçaydýr. Bu çay Ermänistanda olan mis mädäninin, metalsaflaþdýrma zavodlarýnýn tullantýlarýný özü ilä gätirib Kürä tökür. Ölkämizin ärazisindä dä Kürü çirkländirän mänbälär az deyil.

Daðlar qoynunda yerläþän göllärimizin þirin suyu isä ähalinin su ilä täminatýnda xüsusi rol oynayýr. Respublikamýz yeraltý su mänbäläri- bulaqlar, mineral-termal sularla zängindir.

Belä su mänbäläri ölkämizin äksär bölgälärindä mövcuddur.

Täässüf ki, hazýrda iþðal altýnda olan ärazilärimizdäki su mänbäläri ermänilär täräfindän çirkländirilir, kor qoyulur...

Bäzän evdä, iþ yerindä vä yaxud yolda bir qurtum da içmäli su tapmýrýq. Bu zaman susuzluðun nä demäk olduðunu daha yaxþý baþa düþürük. Hämin anlarda su bizim üçün älçatmaz olur vä suyun däyärini, häyat mänbäyi olduðunu därindän anlayýrýq. Buna görä dä sudan qänaätlä istifadä etmäli, israfa yol vermämäliyik. Äbdülhämid Mälikzadä

Dünyanın 10 än tählükäli yeri ABÞ-ýn “Blacksmith” Ýnstitutu dünyanýn än çirkli 10 yerinin siyahýsýný hazýrlayýb.

Siyahýda birinci yerdä Argentinanýn “Matanza-Riaçuelo” çayý gälir. Araþdýrmalara görä, paytaxt Buenos-Ayresdän keçän çayýn känarýnda 15 mindän çox sänaye obyekti yerläþir.

Adýçäkilän çaya sink, qurðuþun, mis vä xrom kimi müxtälif kimyävi maddälär axýdan zavod vä fabriklär dünyanýn än tählükäli sänaye müässisäläri sayýlýr.

Qara siyahýnýn ikinci pilläsindä Rusiyanýn Sibir vilayätindä yerläþän Norilsk þähäri qärarlaþýb. “Rusiyanýn än çirkli havalý þähäri” adýný qazanan Norilsk här il iki milyon ton sulfat dioksidi havaya sovurur. Araþdýrmalara görä “dünyanýn än

çirkli yerläri” nominasiyasý üzrä üçüncü yer Ýndoneziyanýn Çitarium çayýna aiddir. Elm adamlarýnýn fikrincä, çayda normadan min däfä çox qurðuþun var. Qeyd edäk ki, ölkänin paytaxtý Cakartanýn içmäli suyunun 80%-i bu çaydan götürülür.

“Blacksmith” Ýnstitutunun siyahýsýna görä, Zambiyanýn Kabve þähäri dünyanýn dördüncü än çirkli mäkanýdýr. Mütäxässislär dünyanýn än böyük qurðuþun yataqlarýnýn yerläþdiyi bu þähärdä yaþayan insanlarýn qanýndaký qurðuþun miqdarýnýn normadan 10 däfä çox olduðunu bildirirlär. Siyahýnýn beþinci pilläsindä isä Banqladeþin Hazaribað þähäri yer alýb. Þähär ähalisinin äsas mäþðuliyyäti däri mähsullarý hazýrlamaqdýr. Þähärdä bu iþlä mäþðul olan yüzlärlä kiçik vä orta müässisälär fäaliyyät göstärir. Bu müässisälärdän ätrafa yayýlan zärärli kimyävi maddälär insanlarýn xärçäng xästäliyinä tutulmasýna säbäb olur. Ýndoneziyanýn qýzýl mädänläri ilä zängin Kalimantan bölgäsi, Çernobýl atom elektrik stansiyasýnýn yerläþdiyi Ukraynanýn Pripyat þähäri, neft-kimya müässisäläri ilä “mäþhur” olan Nigeriyanýn Niger Delta bölgäsi, Rusiyanýn sänaye þähäri Dzerjinsk vä Qananýn kompyuter zibilliyi Aqboqbloþi siyahýda yer alan digär än çirkli mäkanlardýr. Araþdýrmalara görä, sadalanan ölkälärdän yalnýz Ýndoneziya mövcud problemlärin hälli üçün säy göstärir.

AZVİTRİN

“Hollivud” yalanı: “Bu filmdä heç bir heyvan zärär görmäyib” käsilmäk üzrä olan Benqal pälängini gerçäkdän dänizä atýblar. Dalðalar arasýnda az qala boðulan heyvaný son anda tälimçisi ip vasitäsilä xilas edib.

- “Hobbit”: “The Hollywood Reporter” jurnalýnýn iddiasýna görä Peter Ceksonun bu filmindä 27 heyvan susuzluqdan vä yorðunluqdan täläf olub. Bu mälumat yayýlandan sonra filmin çäkiliþ qrupu mäsälä ilä baðlý açýqlama verib. Açýqlamada bildirilir: “Çäkiliþ zamaný heç bir heyvan zärär görmäyib.

Bundan älavä, gärgin vä stresli sähnälärin çäkiliþindä heç bir heyvandan istifadä olunmayýb. Onlarýn yeri kompyuter qrafikasý ilä Yäqin ki, “Hollivud” filmlärinin sonunda doldurulub”. Ancaq çäkiliþ heyätindän bir vä ya ävvälindä “Bu filmdä heç bir heyvan näfär jurnalistlärä bir faktý etiraf edib. Onun zärär görmäyib” yazýsý ilä qarþýlaþmýsýnýz. Bu sözlärinä görä, çäkiliþ zamaný atlardan biri yazý Amerika Heyvanlarý Mühafizä Därnäyi tälimçilärä tabe olmadýðý üçün ayaqlarý kän(“American Humane Association” - AHA) dirlä bärk baðlanýb. Bu zaman atýn ayaqlarýnda därin yaralar ämälä gälib, onlar daha täräfindän verilän sänädä äsasän yazýlýr.

“The Hollywood Reporter” jurnalý de- sonra kosmetik vasitälärlä ört-basdýr edilib.

- “Karib dänizinin piratlarý” (”Pirates of kabr sayýnda adýçäkilän därnäklä baðlý yeni faktlarý aþkara çýxarýb. Sän demä, çäkiliþ za- the Caribbean”): Jurnalda yer alan mälumamaný heyvanlarý qorumaða mäsul olan där- ta görä, filmin çäkiliþläri zamaný, dänizdä näk bir çox heyvanlarýn ölümünä göz partladýlan bombalar minlärlä canlýnýn ölüyumub. Araþdýrmaya görä, böyük büdcäli münä säbäb olub. Amerika Heyvanlarý Mü“Hollivud” filmlärinin äksäriyyätindä çox hafizä Därnäyi partlayýþlarýn olduðunu sayda heyvan qäzalar näticäsindä täläf olub. täsdiqläsä dä, däniz canlýlarýnýn baþqa säbäblärdän täläf olduðunu bildirib.

Sizä bu filmlärin bäzilärini täqdim edirik: Qeyd edäk ki, kompyuter texnologiyasý- “Pinin häyatý” (“Life of Pi”): 609 milyon dollar gälir gätirän film rejissor Enq Li- nýn inkiþaf etmädiyi dövrlärdä “Hollivud”un yä 4 Oskar mükafatý qazandýrýb. “The çäkiliþ meydançalarýnda çox sayda heyvan Hollywood Reporter” jurnalýnda yer alan täläf olurdu. Mäsälän, täkcä “Ben-Hur” mälumata görä, filmin bäzi sähnälärinin da- (1959) filminin çäkiliþi zamaný 100 at ölümü ha inandýrýcý olmasý üçün çäkiliþ heyäti näsli qeydä alýnýb.

Kişilär qädim zamanlarda necä täraş olurdular?

Arxeoloqlara görä, kiþilär qädim zamanlarda da täraþ olurdular. Maðara divarlarýndaký o vaxtdan qalma räsmlär üz qýrxmaq üçün qabýqlardan, köpäkbalýðý diþlärindän, än çox da itilänmiþ çaxmaq daþlarýndan istifadä olunduðunu göstärir.

Günümüzdä tapýlan qädim qäbilälärdä çaxmaq daþýn-

dan bu mäqsädlä istifadä olunduðu da sübuta yetirilmiþdir. Misirdä açýlan mäzarlarda qädim misirlilärin miladdan öncä 4-cü yüzildä üz qýrxmaq üçün istifadä etdikläri qýzýl vä mis alätlär tapýlmýþdýr. Bizim eranýn 14-cü yüzilindä indiki ülgüclärin ilk nümunäläri ortaya çýxmaða baþladý, amma

kiþilärin aðrýlý vä qanlý täraþ därdi 20-ci äsrin ävvällärinä qädär davam etdi. King Camp Gillette (jilet) ABÞ-da 1901-ci ildä ilk ikitäräfli ülgüc käþf etdi. Daha sonra qädim qýlýnc istehsalçýsý olan Uilkinson firmasý da täraþ býçaðý istehsalýna keçdi vä bu cütlär günümüzdä bazarda özlärinä räqib tanýmýrlar.

41

42

AZVİTRİN

Sevä bilmäk - Allahın verdiyi nemätdir Sevmäk - könül iþidir. Sevä bilmäk üçün könül ähli, sevilmäk üçün äxlaq, mänäviyyat sahibi olmaq þärtdir.

Häyatda här þey sevgi ilä baþlar: ana þäfqätlä, sevgiylä baxýr övladýna; ata övladlarýný, häyat yoldaþýný sevärsä, o ev isti bir yuvaya çevrilär. Þagird müällimini sevärsä, därsini dä sevär, därsini sevärsä, o sahädä müväffäqiyyät qazanar.

Täcrübä göstärir ki, häyatda uður qazananlar äksäriyyät etibarilä sevmäyi bilänlärdir. Ýþini sevän här käs tutduðu mäqamdan, väzifädän asýlý olmayaraq mütläq uður qazanýr. Sevä bilmäk äslindä nurlu bir dünyanýn açarý kimidir: sän o açarla zülmät qaranlýqlarýn qapýsýný açýb aydýnlýða qovuþa bilirsän.

Sevgi dediyin tämännasýzlýqdýr, yäni heç bir þeyä baxmadan sevmäkdir - ananýn öz övladýný sevdiyi, onun yolunda här cür fädakarlýða hazýr olduðu kimi. Nä halda olursa-olsun, yaxþý da olsa, pis dä olsa, bäzän säni äsäbiläþdirsä dä, yäni här þeyä räðmän sevmäk...

Heyvanlar da, bitkilär dä sevgiyä qarþý laqeyd deyillär. Çiçäklärin sevgini anladýðý vä xoþ münasibäti öz inkiþafýnda äks etdirdiyi artýq isbat edilmiþ häqiqätdir.

Yapon alimläri isbat ediblär ki, suya qäzäbli baxanda onun molekullarýnýn þäkli däyiþir, särtläþir, xoþ söz deyändä isä sanki çiçäk açýr, çox gözäl þäkil alýr. Bälkä dä, sevmäyin ibtidasýný, tämälini elä bundan öyränmäliyik.

Sevmäk bäzän ibadätdir, bäzän þükürdür. Uca Yaradan sevgisi ilä bizlärä yardým edir, saysýz nemätlär verir.

Dädä Yunus nä qädär dä gözäl söyläyib: “Yaradýlaný seväräm, Yaradandan ötäri”. Bu bircä misrasýnda dädä Yunus bizä sevginin qaynaðýnýn uca Allah olduðunu göstärir.

O, insaný seväräk yaradýb, seväräk yaþadýr, yaratdýqlarýnýn da bir-birini sevmäsini istäyir. Sevmäsäydi, yaratdýqlarýnýn sevib-sevilmäsini istämäsäydi, sevgini yaradardýmý?

Här þeydä olduðu kimi, sevgidä dä ölçü var. Sevmäk

ädalätdir, här käsi vä här þeyi layiq olduðu yerä qoymaqdýr, sahib olduðun här nemätin haqqýný vermäkdir.

Sevmäk insanlýq mäziyyäti olduðu kimi, sevgiyä layiq olmaq da mänävi yüksäklikdir. Bu läyaqätä yüksälä bilmäk isä ancaq sevginin qaynaðýný bilmäk vä Onun buyurduðu kimi yaþamaqla mümkündür.

Sevmäk könül iþi olduðu kimi, häm dä tärbiyä mövzusudur. Evinizi bir sevgi yuvasýna döndärin ki, o yuvada pärvazlanan övladlarýnýz sevgi iqlimindä yetiþsinlär, dünyaya sevgi yaysýnlar. Sevgidän mährum olmaq äslindä çox böyük itkidir, sevgisiz yaþamaq qoxunu, dadý, rängi bilmädän yaþamaqdan betärdir.

Evinizin här bucaðýna sevgi çiçäyi äkin, sevgiylä çaðýrýn, sevgiylä oyadýn bir-birinizi. Sevgidän mährum olmayýn, sevin, häm dä Allahýn buyurduðu kimi sevin ki, Allah da sizi sevsin.

Närdivanların altından keçmäk niyä uğursuzluq sayılır?

Divara söykädilmiþ närdivan divarla bir üçbucaq ämälä gätirir. Bu, bir çox mädäniyyätlärdä tanrýlarýn müqäddäs üçbucaðý adlanýrdý. Mäsälän, ehramlarýn känarlarýnýn üçbucaq olmasý da bu inancla baðlýdýr. Bir üçbucaðýn içindän keçmäk isä bir müqäddäs yerä meydan oxumaq anlamýna gälirdi.

Qädim misirlilär üçün närdivan äslindä bir þansýn simvolu idi. Närdivan olmasaydý, Günäþ tanrýsý Osirisi qaranlýqlarýn ruhundaký häbsdän qurtarmaq mümkün olmayacaqdý. Bundan baþqa, närdivan tahrýlarýn qatýna dýrmanmaq üçün dä simvolik bir þey idi.

Assurlar, sonra da xristianlýq bu inancý Hz. Ýsanýn olüm þäklinä uyðunlaþdýrdýlar. Çarmýxa dayalý närdivan pisliyin, xäyanätin vä ölümün simvolu idi. Ýnsanlar närdivanýn altýndan keçmäklä bütün bu uðursuz gäläcäklärlä qarþýlaþacaqlarýna

inanýrdýlar.

XVII äsrdä Ýngiltärä vä Fransada täqsirkarlar dar aðacýna gätirilmämiþdän öncä bir närdivanýn altýndan keçirilirdilär.

44

AZVİTRİN

13 räqämi niyä nähs sayılır?

13 räqäminin uðursuz olmasý ilä baðlý inanc dünyada o qädär yayýlmýþdýr ki, häyata bir çox mänada täsir göstärmäkdädir. Bäzi ölkälärdä evlärin qapýlarýna 13 nömräsi verilmir, täyyarädä 13-cü yer yoxdur, otellärdä 13-cü märtäbä ya 12Adýr, ya da 14-dür. 13 nömräli otaq yoxdur. Olsa belä insanlar o otaqda qalmaq istämäzlär. Hätta ayýn 13-dä iþä gälmämäk, täyyarä vä qatar säfärlärinin täxirä salýnmasý, alýþ-veriþin aþaðý düþmäsi vä buna bänzär häräkätlärin ABÞ-a gündä milyonlarla dollar ziyan vurmaqdadýr. Bu inanc bir fobiya, yäni bir qorxu xästäliyi kimi qäbul edilmiþ vä “triskaidekafobiya” adlandýrýlmýþdýr. Äsasän bu inancýn Hz. Ýsanýn mäþhur son yemäyindäki hävarilärin sayýndan qaynaqlandýðý sanýlsa da, kökü çox qädimlärä - mifoloji tanrýlarýn yaþadýðýna inanýlan dövrlärä, Skandinaviya torpaqlarýna qädär gedib çýxýr. Guya iþýq vä gözällik ilahäsi Balder bir ziyafät verir. Bu ziyafätä 12 näfär dävätli olsa da, yalan vä hiylä tanrýsý Loki dävätli olmadýðý halda zorla 13-cü qonaq kimi iþtirak etmäk istäyir.

Bu mifoloji hekayä Skandinaviyadan Avropanýn cänubuna qädär yayýlýr. Xristian din adamlarý bu xalq mäsälini Hz. Ýsanýn son yemäyinä aid edirlär. Xristian variantýnda Balderin yerini Hz. Ýsa, Lokinin yerini isä xain Ýuda tutur. Ziyafätdän sonra 24 saat içindä Hz. Ýsa çarmýxa çäkiläräk öldürülür. Bu säbäbdän xristianlar þam yemäyindä 13 näfär iþtirak edändä bunlardan birinin baþýna fälakät gäläcäyinä inanýrlar. Bu inanclara görä, 13 räqämi nähsdir, ayýn cümä gününä düþän 13-cü günü isä tamamilä uðursuzdur. Amma belä bir gündä doðu-

lanlar isä äksinä çox þanslýdýrlar. Cümä gününün uðursuz sayýlmasýna Hävva anamýzýn Adäm atamýza almaný cümä günü vermäsi, Hz. Nuh zamanýnda böyük selin cümä günü baþ vermäsi, Hz. Ýsanýn cümä günü çarmýxa çäkilmäsi kimi hadisälärdän biri vä ya hamýsý säbäb ola bilär. Müsälmanlar isä Hz. Adämin cümä günü yaradýldýðýna inandýqlarýndan bu günä digär günlärdän daha çox däyär verirlär.

13 räqäminin uðursuzluðu ilä baðlý inancýn kökündä bir il içindä ayýn 13 däfä bädrländiyinin säbäb olduðunu düþünänlär dä vardýr.

Näzär däymäsi nädir?

Näzär inancýnýn arxasýndaký güc baxýþýn ruhla birläþmäsi- äks olunmadýr. Qädim insanlar sudan, aynadan äks olunan dir. Näzär däymäsi ilä baðlý än çox qäbul edilän fikir gözdäki täsvirlärin öz ruhlarý olduðuna inanýrdýlar. Qarþýlarýndaký insanýn gözläri içindä öz kiçik þäkillärini görüncä tählükädä olduqlarýný, ruhlarýnýn qarþýdaký adamýn gözlärindä häbs olunduðunu sanýrdýlar.

Bu qorxunun dünya çapýnda geniþ bir inanca çevrilmäsinin indiki Ýraq torpaqlarýnda yaþamýþ qädim þumerlärdän qaynaqlandýðý düþünülür. Þumerlärin inanclarýna görä, bäzi insanlar baxaraq sularý quruda vä bu säbäblä ölümä säbäb ola bilirlär. Sonradan bu inanc bir baxýþla canlý varlýqlarý da mähv edä bilmäk istiqamätindä inkiþaf etdi. Þärqi Aralýq vä Egey dänizläri sahillärindä bu inanca mavi gözlü insanlarýn daha güclü näzärläri däydiyinä inanmaq da älavä olundu. Hesab edirdilär ki, bu ätraflarda mavi gözlü insanlarýn azlýðý da bundandýr. Buna görä dä näzäri geri qaytarmaq vä ya ayna kimi äks etdirmäk üçün mavi göz þäklindä þüþädän hazýrlanmýþ gözmuncuqlarý, baþda körpälär olmaqla, näzärin däyä biläcäyi bütün yerlärä taxýlmaqdadýr.

46

AZVİTRİN

“Körpälär üçün paltarların geniş vä pambıq parçadan olması mäslähätdir” Uþaqlarýn inkiþafý, saðlamlýðý baxýmýndan geyim çox önämlidir. Amma etiraf edäk ki, uþaq paltarý alarkän müäyyän çätinliklä üzläþirik. Ona görä dä bu mäsälädä mütäxässis räyi, mäslähäti vacibdir. Bunu näzärä alýb “Baby Kids” uþaq geyimläri maðazasýnýn müdiri Bäxtiyar Häsänovdan bäzi suallarýmýza cavab vermäsini xahiþ etdik:

Ev geyimläri sadä olmalýdýr. Bayýr üçün näzärdä tutulmuþ geyimlär isä çox da bärbäzäkli olmasa, yaxþýdýr. Çalýþmaq lazýmdýr ki, uþaða az sayda paltar alýnsýn. Äks halda, uþaðýnýz ärköyün olacaq vä seçimi özü etmäk istäyäcäkdir.

Bundan baþqa “antiallergik” paltarlara üstünlük vermäk lazýmdýr. Bir dä görürsän valideyn gälib þikayätlänir ki, aldýðý paltardan uþaðýnda allergiya yaranýb. Ona görä bizim täqdim etdiyimiz mähsullarýn üzärindä mütläq mähsulun “antiallergik” olmasý qeyd edilir.

Bäs körpä uþaqlarýn paltarý necä olmalýdýr?

Körpälär üçün paltarlarýn geniþ vä pambýq parçadan olmasý mäslähätdir. Ýndi valideynlär dar geyimläri daha çox sifariþ verirlär. Ancaq bu model keçicidir. Geniþ geyimlärin bir üstünlüyü var ki, onun altýndan uþaðý isti saxlamasý üçün älavä näsä geyindirmäk olar. Bundan älavä, geniþ paltarlar saðlamlýq baxýmýndan da olduqca önämlidir vä uþaqlarýn inkiþafýna heç bir ängäl törätmir. Dar geyimlär isä tibbi nöqteyi-näzärdän mäslähät deyil, häm dä körpälär tez böyüdüyü üçün yenisini almaq mäcburiyyäti yaranýr. Onu da qeyd edim ki, uþaqlara aldýðýnýz yeni geyimi ävvälcä yuyub ütüläyin.

Unutmayýn ki, 30 däräcädän artýq temperaturda yumaq uþaq paltarlarýnýn keyfiyyätini aþaðý salýr.

1-5 yaþ arasý uþaqlarýn ev vä bayýr geyimläri färqli olmalýdýrmý?

Körpä uþaqlar daha çox evdä olduqlarýndan onlarýn paltarlarý üçün belä bölgüyä çox da ehtiyac qalmýr. Sadäcä, kü“Baby Kids” uþaq geyimläri maçäyä çýxardýðýnýz zaman kombinezon geyindirmäyiniz yetärðazasýnýn müdiri Bäxtiyar Häsänov lidir. Pijamaya gäldikdä isä yenä dä kombinezon daha Neçä ildir uþaq paltarlarýnýn ticaräti ilä mäþðul olur- mäslähätlidir. Çünki uþaqlar gecä üstlärini açýrlar deyä bu tip sunuz? geyimlär onlarýn bädänlärinin isti qalmasýna kömäk edir.

10 ildir ki, uþaq geyimlärinin satýþý ilä mäþðul oluram.

Hazýrda uþaq geyimlärinin qiymätindä ciddi bir däGeyimläri, äsasän, hansý ölkädän idxal edirsiniz? yiþiklik varmý?

5 il bundan qabaq mallarý Ýrandan gätirirdik, indi isä Qiymäti baha olan mähsullarýn keyfiyyäti dä yüksäk üstünlüyü Türkiyäyä veririk. Bizim üçün keyfiyyät äsas oldu- olur. Müþtäri özü dä gälärkän ucuz mal istäyir, ancaq materiðundan firma mallarýný almaða çalýþýrýq. Bu elä müþtärilärin dä alýn digärlärindän aþaðý keyfiyyätdä olduðunu anlayýr. Qiyistäklärinä uyðundur. Hazýrda Türkiyänin tanýnmýþ 4-5 firmasý mätlärä gälincä, 5-6 il ävväl pambýqla älaqädar qiymätlär ilä ticarät älaqälärimiz var. qalxmýþdý, hazýrda qiymätlärdä elä dä ciddi artým yoxdur. AnFirma mähsulu deyändä bu keyfiyyät göstäricisi sa- caq alýcýlarýn sayý artsa da, yenä dä ucuz mala üstünlük veriryýla bilärmi? lär.

Bäzi firmalar var ki, ad çýxarýb, tanýnýr, ancaq alýcýlaBazarlarda 1 manata satýlan mallarýn dükanlardan rýn räðbätini qazana bilmäyib. Çünki täqdim etdikläri geyim- alýndýðý vä keyfiyyätli olduðu söylänilir. Siz özünüz bu cür salär keyfiyyätcä çox aþaðýdýr. Belä firmalar ziyaný özlärinä vurur, týþla mäþðul olanlara paltar satýrsýnýzmý? bununla müþtärilärin etibarýný itirirlär. Biz dä bunu näzärä alýb Bäli, siz dediyiniz kimi olur, gälib mövsümü, modasý o cür þirkätlärlä münasibät qurmuruq. keçmiþ mallar istäyirlär. Täklif etdikläri qiymät aþaðý olduðunÜmumiyyätlä, uþaq geyimi necä olmalýdýr? Geyim dan vermäsäk dä, endirimdä olanlardan alýb aparýrlar.

Türkan Ýman seçimi zamaný näyä daha çox fikir vermäliyik?