TURİZM
APREL 2014 SAYI 4
2014-cü ilin “Sənaye ili” elan edilməsi ilə bağlı “Tədbirlər Planı”nın təsdiq edilməsi haqqında Azərbaycan Respublikası Prezidentinin Sərəncamı
Səhifə 24
Azräbaycan turizm ölkäsinä çevrilir
TÄSİSÇİ ZAMAN-AZÄR MMC
Baş direktor SÜLEYMAN Ünal
Redaktor RÄCÄB Rzayev Reklam şöbäsinin müdiri HARUN Aydoğdu Mäslähätçi Loğman Mämmädov Reklam menecerläri VÜQAR Quliyev ARIF İsgändärov Dizayner FÄRİD İsrafilov
Bakı, Tbilisi pr. 1058, İndeks: Az 1078, Tel: (+99 412) 530 85 81 (+99 412) 530 85 82 (+99 412) 530 85 83 E-mail: reklam@zaman.az www.azvitrin.az Pulsuz älavädir
VİTRİN
Turizm qeyri-neft sektorunun Azərbaycanda inkişaf edən ən potensiallı sahələrindən biridir. Ölkədə aparılan abadlıqquruculuq işləri, yeni infrastruktur layihələri bir çox sahənin olduğu kimi turizm sektorunun da inkişafına səbəb olub. Əgər bir zamanlar insanlar dincəlmək və ya gəzmək üçün xarici ölkələrə üz tuturdusa hazırda əcnəbi qonaqların Azərbaycana axını müşahidə olunur. Heç şübhəsiz bunda ölkədə keçirilən beynəlxalq əhəmiyyətli tədbirlərin, konfransların, festivalların və yarışların rolu danılmazdır. Gələn il Azərbaycanda ilk Avropa Olimpiya Oyunları, III Mədəniyyət Forumu, musiqi və idman yarışları keçiriləcək. Əlbəttə ki, bütün bu tədbirlər Azərbaycanın turizm imkanlarının dünya səviyyəsində tanınmasına xidmət edəcək. Təsadüfü deyil ki, bu yaxınlarda tədbirlərin birində çıxış edən mədəniyyət və turizm naziri Əbülfəs Qarayev 2020-ci ilə qədər Azərbaycana gələn turistlərin sayının ildə 5 milyon nəfərə çatdırılmasının qarşıya məqsəd qoyulduğunu vurğulamışdı. Qeyd etdiyimiz kimi Azərbaycanda keçirilən bir çox beynəlxalq əhəmiyyətli tədbirlər turizmlə məşğul olan bir çox sahibkarların fəaliyyətinə də öz təsirini göstərir. Həm dünya standarlarına cavab vermək, həm də sözügedən sektorda rəqabətə tab gətirmək üçün turizm sahəsində çalışan şirkətlər xidmət səviyyələrini hər keçən gün daha da təkmilləşdirməyə səy göstərirlər. Biz də AZVİTRİN jurnalı olaraq Azərbaycanda fəaliyyət göstərən turizm müəssisə və şirkətləri sizinlə tanış etmək qərarına gəldik. Bu dəfə ki, sayımızda Azərbaycanda turizm sektorunda artıq uzun illər fəaliyyət göstərən şirkətlər, hotellər, restoranlar və digər müəssisələr barədə məlumat verməyə çalışdıq. Əsas məqsədimiz Siz oxucularımıza dünya standartlarına cavab verən turizm müəssisə və obyektlərinin fəaliyyəti barədə informasiya təqdim etməkdir. Ənənəmizə sadiq qalaraq bu dəfə də jurnalımızı birbirindən maraqlı yazı və müsahibələrlə zənginləşdirməyə çalışmışıq. Jurnalımızın daha da təkmilləşdirmək, zövqünüzə uyğun hazırlamaq üçün təklif və tənqidlərinizi gözləyirik. Harun Aydoğdu h.aydogdu@zaman.az
AZVİTRİN
2
SAYI 4
Daðlarla ähatä olunan kompleks väsiqä äldä edib. Bunlar qazanýlan nailiyyätlärin çox kiçik bir hissäsidir. Ýndiyä qädär Qazax Olimpiya Ýdman Kompleksinin yüzlärlä idmançýsý Respublika vä zona yarýþlarýnda yüksäk näticälär qazanýblar.
Azärbaycan xalqýnýn fiziki-mänävi saðlamlýðýna çalýþan ölkä prezidenti Ýlham Äliyev idman vä bädän tärbiyäsinin inkiþafý sahäsindä dä kompleks tädbirlärin häyata keçirilmäsini diqqätdä saxlayýr, daim respublikanýn idman imicinin yüksälmäsinä çalýþýr. Gündän-günä idmana dövlät qayðýsý daha da artýr, ölkämizin iqtisadi inkiþafýna, artan maliyyä imkanlarýna uyðun olaraq, onun maddi-texniki bazasýnýn möhkämländirilmäsi yolunda ciddi iþlär görülür. Dövlät baþçýsý ölkämizin bütün rayonlarýnda gänclärin idmanla mäþðul olmalarý üçün müasir täläblärä cavab verän infrastrukturun formalaþdýrýlmasýný mühüm väzifälärdän biri hesab edir. Bunun bariz nümunäsi dä Olimpiya Ýdman Komplekslärinin sayýnýn günü-gündän artmasýdýr. Bütün bunlar täbii ki, gänc näslin saðlam ruhda tärbiyäsinä, respublikamýzda idmanýn kütläviläþmäsinä xidmät edir. 8 müxtälif klubu olan kompleks Müasir täläblärä cavab verän Ýdman Komplekslärindän biri dä Qazaxda fäaliyyät göstärir. Bu kompleksin özälliklärindän biri dä odur ki, orada bir neçä idman növü üzrä klub yaradýlýb. Mäsälän, särbäst vä yunan-roma güläþi, boks, händbol, futbol, üzgüçülük, aðýr atletika vä voleybolla mäþðul olmaq istäyän idmançýlar üçün burada här cür þärait täşkil edilib. Bu amil Qazaxda yeniyetmä vä gänclärin idmana maraðýný daha da artýrýb. Ümumiyyätlä, Qazax Olimpiya Ýdman Kompleksi ölkä baþçýsýnýn 2004cü ildä imzaladýðý säräncama äsasän inþa edilib vä 2007-ci ildä mähz Ýlham Äliyevin iþtiraký ilä açýlýþý olub. 15,5 hektar olan kompleksdä idman zallarý (boks, güläþ, trenajor vä ayrobika zalý), äl oyunlarý sarayý, mini-futbol zalý, tennis kortu vä üzgüçülük hovuzu var.
Täþkil edilän 0turnirlär Qazax Olimpiya Ýdman Kompleksi bir çox mötäbär yarýþlara da ev sahibliyi edib vä etmäkdä davam edir. Ýndiyä qädär burada Ümummilli lider Heydär Äliyevin xatiräsinä häsr olunmuþ särbäst güläþ, händbol, boks vä kunfu-sanda yarýþlarý keçirilib. Hämçinin Qazax Olimpiya Ýdman Kompleksi yunan-roma güläþi üzrä yeniyetmälärin zona yarýþýna, orta mäktäblär arasýnda mini-futbol turnirinä, händbol üzrä orta mäktäblärin birinciliyinä, qýzlarýn voleybol üzrä rayon birinciliyinä vä boks üzrä yeniyetmälärin zona birinciliyinä ev sahibliyi edib. Bundan sonra da Gänclär vä Ýdman Nazirliyinin, Gänclär vä Ýdman Ýdaräsinin, Rayon Tähsil Þöbäsinin vä Qazax Olimpiya Ýdman Kompleksinin tädbirlär planýna uyðun olaraq burada müxtälif yarýþlarýn keçirilmäsi näzärdä tutulub. Güläþ, voleybol, händbol, stolüstü tennis, boks vä s. idman növläri üzrä birinciliklärin täþkili planlaþdýrýlýr. Hämçinin orta mäktäblär arasýnda mini-futbol yarýþý da keçiriläcäk. Armspot üzrä açýq Respublika turnirinin dä keçirilmäsi näzärdä tutulub. Bundan älavä, kompleks rähbärliyi yerli idmançýlarýn Respublika çempionatlarýna vä digär yarýþlara yüksäk säviyyädä hazýrlýðý üçün dä här cür þärait yaradýb. Ýdmançýlar tälim-mäþq toplantýlarýný mähz burada keçmäklä yarýþlara tam hazýr väziyyätdä yollana bilirlär. Diqqät çäkän mäqamlardan biri dä Olimpiya oyunlarý zamaný bu kompleksdä böyük ekranlý televizorlar vasitäsilä yarýþlarýn canlý yayýmlanmasýdýr. Ýdmançýlara böyük önäm verän Qazax Olimpiya Ýdman Kompleksinin rähbärliyi müxtälif yarýþlarda medal qazanan yetirmäläri ilä görüþ keçirir, onlarýn bu peþäyä maraðýný daha da artýrýr. Ärazi Olimpiya rämzini äks etdirän iþýqlandýrýlmýþ hasarlarla ähatä olunub. Ruslan Sadıqov
Qazanýlan uðurlar Älbättä ki, bu qädär idman növünü özündä birläþdirän kompleksin yetirmälärinin dä nailiyyätläri var. Mäsälän, kunfu-sanda üzrä Baký birinciliyindä rayonun 2 idmançýsý qýzýl, 1 näfär isä gümüþ medal qazanýb. Ötän il Pekindä keçirilän kunfu-sanda üzrä dünya çempionatýnda isä bu rayonun nümayändäsi olan Rövþän Aþýrlý bürünc mükafata layiq görülüb. Hämçinin boks üzrä 2000-2001-ci il tävällüdlü idmançýlar arasýnda Orxan Äliyev 1-ci yeri, Xäyal Rzayev isä 3-cü yeri tutub. Bu il boks üzrä yeniyetmälärin IX Respublika oyunlarýnýn zona yarýþlarýnda isä Orxan Äliyev finala
www.azvitrin.az
SAYI 4
AZVİTRİN
3
Qazax Olimpiya Ýdman Kompleksi Qazax Olimpiya Ýdman Kompleksi täkcä idman klublarýnýn hazýrlýq keçdiyi vä yarýþlarýn täþkil edildiyi mäkan deyil. Burada qonaqlarýn rahatlýðý üçün dä här cür þärait yaradýlýb. Mäsälän, kompleksin ärazisindä daxili gäzinti parký, 4 ädäd istirahät guþäsi, fävvarä, oturacaqlar, yaþýllýq, güllär vä aðaclar da var. Kompleksdä Azärbaycan dövlätinin qädim tarixinin rämzi olan “Bürc” qala vä monumental arko sistemläri, hämçinin Olimpiya rämzini äks etdirän, rämzlärin ränginä uyðun fontan - fävvarä kompleksi dä salýnýb. Bütün ärazi Olimpiya rämzini äks etdirän iþýqlandýrýlmýþ hasarlarla ähatä olunub. Burada avtomobillärin dayanmasýný tämin edän 5000 m2-lik sahä dä ayrýlýb. 4 hektar sahädä isä meyvä aðaclarýndan ibarät bað salýnýb. Ekoloji baxýmdan çox tämiz havasý olan Qazaxda yerläþän kompleksi daðlar ähatä edir. Buradan Avey, Odun Daðý vä Qazaxýn simvolu olan Göyäzän daðýný görmäk mümkündür. Här täräf yaþýllýqlarla ähatä olunur. Än çox tächizatý ilä kompleks qonaqlarýna yüksäk säviyyädä xidmän göstärir. Mehmanxana imkanlarımız 84 näfärlik Adi otaqlar - 18 ädäd (36 yerlik) Lüks otaqlar - 2 ädäd (4 yerlik) Restoran 48 näfärlik yer Yay kafesi - 24 näfärlik Kotteclär 16 ädäd 6 ädäd - 2 märtäbäli (24 yerlik) 10 ädäd - 1 märtäbäli (20 yerlik)
ÜNVAN: AZ-3500, Qazax rayonu,Xanlıqlar kəndi. Tel: (+994 22) 295 54 00
www.azvitrin.az
QİYMƏTLƏRƏ DAXİLDİR:
aİdman zalı aÜzgüçülük hovuzu aÇamaşırxana aBilyard aTennis aİnternet
4
AZVİTRİN
Xoşbäxtlik bizim içimizdädir orta näsil normal baxmýr. Bunun üçün isä bir az vaxt lazýmdýr. Çünki här þeyi birdän-birä däyiþä bilmärik”. Xoþbäxt olmaðýn digär yolu Problem varsa, bununla yanaþý, xoþbäxtlik dä var. Här xoþbäxtliyin isä özünämäxsus xarakteri, yönläri var. Psixoloq Ý. Dadaþova qeyd edir ki, dünyada nä qädär insan varsa, o qädär dä xoþbäxtliyin formasý, xarakteri var: “Çünki här käs xoþbäxtliyin yolunu özünämäxsus þäkildä tapmaða çalýþýr. Kimisi axtarýr vä tapýr. Kimisi isä fikirläþir ki, axtarmaqla xoþbäxt olmaq mümkün deyil, onu gözlämäk lazýmdýr. Män isä fikirläþiräm ki, o bizim içimizdädir. Xoþbäxtlik elä bizik. Yaþayýrýqsa, demäk xoþbäxtik. Gördüyümüz här iþdän zövq alaraq, istädiyimiz näticälärä çatmaq üçün säy göstäririksä, här käsi sevmäyä çalýþýb, hörmät ediriksä, demäli, elä xoþbäxtliyin yolunu da tapmýþýq. Xoþbäxt olmaðýn digär yolu da tämännasýz yaxþýlýqlar etmäk vä yaþadýðýmýz här andan zövq almaðý bacarmaqdýr”.
Ölkämizdä bir qisim insanlar var ki, ehtiyac olduqda belä psixoloqa müraciät etmirlär. Bu cür insanlar düþünürlär ki, psixoloqa, psixoterapevtä müraciät etsälär, cämiyyätdä onlara qarþý münasibät birmänalý olmaz. Amma elä insanlar da var ki, yeri gäldi-gälmädi psixoloqa müraciät edirlär. Hätta özlärinin häll edä biläcäkläri psixoloji sýxýntýlarýn belä “älacýný” psixoloqda axtarýrlar. “Refresh” psixologiya märkäzinin direktoru, psixoloq Ýlahä Dadaþova deyir ki, här insan özünün psixoloqu ola bilär. Onun sözlärinä görä, äslindä psixoloqun gördüyü iþin faydalýlýq ämsalý 40-50 %-dir: “Äsas iþ insanýn öz üzärinä düþür. Ýnsanýn özünä inamý güclü olarsa, qorxularýna güc gälä bilärsä, älbättä o, özünün psixoloqu ola bilär”. Psixoloq onu da vurðuladý ki, här käs istäsä, qarþýlaþdýðý çätinliklärdän, sýxýntýlardan azad ola vä öz rahatlýðýný tämin edä bilär: “Här þeyin baþýnda düþüncä dayanýr. Yäni här bir hal düþüncädän baþlayýr vä düþüncädä dä bitir. Gärginlikdän azad olmaq üçün düþüncälärimizi, fikirlärimizi däyiþmäliyik. Problemlä rastlaþanda düþüncä tärzimizi däyiþsäk, onu aradan qaldýra bilärik. Amma hämiþäki kimi istisna hallar da var. Mäsälän, aldýðý travma vä xarakterindäki zäif cähätlär hesabýna insanlar var ki, depressiya hallarýndan çýxa vä bunun näticäsindä problemlärini, üzläþdikläri çätinlikläri täkbaþýna häll edä bilmirlär. Artýq burada mütläq mütäxässis kömäyinä ehtiyac yaranýr”. Psixoloq da bildirir ki, son illär müraciät edänlärin sayý artýb. Ancaq onlar bunu çox vaxt yaxýnlarýndan gizlädirlär. Ý. Dadaþovanýn sözlärinä görä, bunun bir säbäbi dä cämiyyätdä maariflänmänin aþaðý säviyyädä olmasýdýr: “Bizdä, adätän, psixiatr ilä psixoloqu sähv salýrlar. Ýnsanlar bunlarý ayýrmaqda çätinlik çäkirlär. Hätta ävvällär insanlar psixoloqa “däli häkimi” kimi yanaþýrdýlar. Hälä ki, bu düþüncäni tam aradan qaldýrmaq mümkün olmayýb. O da danýlmaz faktdýr ki, bunun üçün maariflänmä iþläri görülmälidir. Amma buna baxmayaraq, sevindirici haldýr ki, gänclär psixoloqa müraciätä müsbät yanaþsalar da,
“Bir þey haqqýnda çox düþünmäk dä gärginliyä säbäb olur” Psixoloq-psixoterapevt Däyanät Rzayev isä deyir ki, bir çox hallarda insanlar özlärini psixoloji olaraq çýxýlmaz duruma salýrlar: “Ýnsanlar häyatlarýnda yaranan xoþagälmäz hadisäläri beyinlärinä salaraq, daim onun haqqýnda fikirläþir, bundan azad ola bilmirlär. Bir sözlä, eyni þeylär barädä hämiþä düþünür vä bu da onlarda sýxýntý yaradaraq gärginliyä gätirib çýxarýr. Ailädä, är-arvad arasýnda yaranan münaqiþälär dä bu qäbildändir. Stresin yaranmasýnýn digär säbäbi isä uþaq vaxtý alýnan travmalardýr. Ýnsan hara gedir getsin, travma onu “izläyir”. Özümüzü bäzi çätin situasiyalardan çýxara bilärik... Ýnsanýn mänän güclü olmasýnýn vacibliyini qeyd edän psixoloq bunlarý bildirdi: “O insanlar ki, özlärini maarifländirir, lazým olan kitablarý oxuyurlar, daim öz üzärlärindä iþläyirlär, onlar özlärini bäzi situasiyalardan çýxara bilirlär. Bäzän elä väziyyät yaranýr ki, insan özünä kömäk edä bilmir. Bu zaman kiminläsä mäslähätläþmäk, duyðularýmýzý bölüþmäk lazým gälir”. Türkanä Äsädova
www.azvitrin.az
SAYI 4
6
AZVİTRİN
”Google”un girä bilmädiyi 10 yer
”Quql” (”Google”) þirkätinä mäxsus “Quql yer” (”Google earth”) xäritäsi dünyanýn 10 yerinin görüntülärini yayýmlaya bilmir. Senzuraya düþän yerlärin siyahýsýna ABÞ, Rusiya, Þimali Koreya vä Yaponiya kimi ölkälärä mäxsus härbi hissälär daxildir. Sizä hämin yerläri täqdim edirik: 1.Yaponiyanýn äsas quru hissäsindän 2 min kilometr mäsafädä üçbucaq þäklindä ada var. Yaponiyaya mäxsus bu 1,5 kvadratkilometrlik adada bir hava limaný fäaliyyät göstärir. Ölkänin Müdafiä Nazirliyi adanýn “Quql yer” xäritäsinin görünmäsinin qarþýsýný alýb. 2. ABÞ Silahlý Qüvvälärinin vä Alyaska Universitetinin birgä layihäsi olan HAARP (Yüksäktezlikli Aktiv Avroral Tädqiqatlar Proqramý) çärçiväsindä ionosferin xüsusiyyätlärini araþdýrmaq üçün häyata keçirilän tädqiqatlar Alyaskada aparýlýr. Tädqiqatýn aparýldýðý mäkan “Quql yer” xäritäsi täräfindän görünmäyän yerlärdän biridir. Qeyd edäk ki, layihänin dayandýrýlmasý üçün bir sýra ölkälärdä kampaniyalar aparýlýb. Ýddialara görä, HAARP layihäsi iqlimä näzarät vä süni zälzälä silahýdýr. 3. Hollandiyanýn paytaxtý Amsterdamda yerläþän Kral sarayý da senzuraya düþän yerlärdän biridir. “Paleis op de Dam” adlanan saray räsmi dövlät tädbirläri vä mühüm qonaqlarýn qäbulu üçün istifadä olunur. 4. “Quql”un girä bilmädiyi yerlärdän biri dä Þimal Buzlu okeanýnýn sahillärindä yerläþän “Oleneqorsk” härbi hissäsidir. Ehtimallara görä, Murmansk þähärindä yerläþän bu härbi hissädä Rusiya uzaqmänzilli raket qurðularýný yerläþdirib. 5. ABÞ-ýn Utaha þtatýnda yerläþän “Maykl” härbi hissäsi dä senzuraya düþän mäkanlardan biridir. Bu härbi hissädä pilotsuz täyyarälär täkmilläþdirilir vä sýnaqdan keçirilir.
6. Natonun Almaniyanýn Þimali Ren Vestfaliya äyalätindäki härbi hissä dä “görünmäz” yerlärdän biridir. 7. “Quql” Hollandiyanýn Nordvik qäsäbäsinin bir küçäsinä dä girä bilmir. Bu küçädä Hollandiya kral ailäsinin üzvlärinä mäxsus malikanälär yerläþir. 8. Sözügedän yerlärdän biri dä Fransanýn Reims bölgäsindä yerläþän NATO-ya mäxsus härbi hissädir. 9. Þimali Koreyanýn Samjiyon härbi hava limaný da bu siyahýya daxildir. 10. Kolorado þtatýnda yerläþän “Çeyen daðý” (”Cheyenne Mountain”) ämäliyyat märkäzi dä “Quql yer” xäritäsindä görünmür. Qeyd edäk ki, bu märkäz uzun müddät härbi hissä kimi fäaliyyät göstärib. Bäylär Mäcidov
www.azvitrin.az
SAYI 4
8
AZVİTRİN
Asiyanın kähräbası Sinqapur şähäri ähalini malaylar täþkil edir. Ancaq ada-þähärin sürätli inkiþafý ilä älaqädar buraya Avropadan, Çindän, o cümlädän Hindistandan vä digär ölkälärdän müxtälif dillärdä danýþan, färqli dinlärä, mädäniyyätlärä vä dünyagörüþünä mäxsus çoxlu sayda insan köç edib. Hazýrda ähalinin 75 faizindän çoxunu çinlilär, 14 faizini isä malaylardan ibarätdir. Ölkä ähalisinin 32 faizini buddistlär, 22 faizini daosizm täräfdarlarý, 17 faizini müsälmanlar, 13 faizini xristianlar, 3 faizini isä induslar täþkil edir. Qeyd etdiyimiz kimi, ähalinin tärkibinin çoxsaylý olmasýna baxmayaraq, ölkädä äsas dövlät dili malay dilidir. Ancaq ingilis dili adanýn qeyri-räsmi dövlät dili hesab edilir.
Vaxtilä Malayziyanýn bir hissäsi olan Sinqapur äsarärängiz gözälliyä, bänzärsiz täbiätä malikdir. Täsadüfi deyil ki, rässamlar Sinqapuru däniz sahillärindä þirin yuxuya gedän bir gözälä bänzädirlär. Sinqapur dünyanýn här yerindän turistläri özünä maqnit kimi cälb edän gözälliklär diyarýdýr vä ona görä dä onu kähraba þähär adlandýrýrlar. Sinqapur härtäräfli, yüksäk inkiþaf etmiþ þähär-dövlätdir vä bu baxýmdan olduqca unikal bir ölkä kimi dünyada þöhrät qazanýb. Sinqapur uzun illär boyu Malayziyanýn tärkibindä olub. 1965-ci ildä isä müstäqilliyini elan edib.
Sinqapurun insanlarýnýn uzunömürlü olmasý onun täbiätinin gözälliyi ilä baðlýdýr. Burada insanlar orta hesabla 75-85 il yaþayýrlar. Sinqapurun iqlimi tropik hesab edilir. Amma buranýn tropik iqlimi dä özünämäxsus xüsusiyyätlärä malikdir. Ölkädä orta illik temperatur 28-36 däräcädir. Sinqapurda yaðýþlar ancaq oktyabr-fevral aylarýnda yaðýr vä bu zaman täbiät daha da gözälläþir. Gözäl täbiäti, sivil istirahät märkäzläri ilboyu buraya turist axýnýna säbäb olur. Son mälumata görä, ildä bu ölkäyä12-15 milyon turist gälir. Sinqapur häm dä täbii qoruqlar þähäridir. Buradaký heyvanat parkýnýn dünyada tayý-bärabäri yoxdur. 70 hektar sahäsi olan Bukit-Tima qoruðu insan äli däymämiþ täbii trpoik meþälärdän ibarätdir. 20 hektar ärazisi olan Curonq quþ parký da turistlärin än sevimli yerlärindändir. Sentoza vä digär adalarda isä turistlär üçün xüsusi äyläncä märkäzläri var. Bir sözlä, Sinqapur dünyanýn än ecazkar vä gözäl mäkanlarýndan biri, Asiyanýn kähräba ölkäsidir. Äziz Mustafa
Sinqapurun ärazisi 607 kvadratkilometrdir. Bu þähärölkäyä eyni zamanda 63 kiçik ada daxildir. Ýlboyu bu adalara turist axýný var vä bu da Sinqapurun büdcäsinä milyardlarla dollar gälir gätirir. Ölkädä häyat säviyyäsi olduqca yüksäkdir. Burada adambaþýna düþän milli gälir 22,4 min dollar täþkil edir ki, bu da kifayät qädär yüksäk räqämdir. Varlý ölkä olmasýný valyuta ehtiyatlarý da sübut edir. 5 milyon näfärä yaxýn ähalisi olan Sinqapurun hazýrda qýzýl valyuta ehtiyatý 100 milyard dollardýr. Sinqapur müasir þähärdir. Ähalinin hamýsý, demäk olar ki, mänzil vä iþlä tämin olunub. Ölkädä elektronika sänayesi yüksäk säviyyädä inkiþaf edib. Burada dünyanýn äksär aparýcý ölkälärinin elektron mallar istehsal edän zavodlarý vä ya onlarýn filiallarý fäaliyyät göstärir. Kiçik ölkä olsa da, xarici ticarät dövriyyäsinin häcminä görä än inkiþaf etmiþ ölkälär belä Sinqapura häsäd aparýr. Ölkänin xarici ticarät dövriyyäsi 460 milyard dollar täþkil edir. Sinqapur Asiyanýn häm dä än iri kommersiya, maliyyä vä sänaye märkäzlärindän biridir. Mähz bu xüsusiyyätinä görä ölkäni Cänub-Þärqi Asiyanýn Ýsveçräsi adlandýrýrlar. Sinqapurun ähalisi dä täbiäti kimi rängarängdir. Yerli
www.azvitrin.az
SAYI 4
10
AZVİTRİN
VRF NÄ DİR
RF (Variable Refrigerant Flow) , Däyiþkän soyuducu Freon axýmý demäkdir. Bir VRF kondisioner sistemi, binanýn däyiþän hava ehtiyaclarýna baðlý olaraq soyuducu axýþýna näzarät edir . Bir VRF sistemi bina xaricindä yerläþän xarici blok vä bina daxilindä istifadä olunan mäkanlarý soyutmaq vä/väya isitmäk mäqsädi ilä istifadä olunan daxili bloklardan meydana gälir. Soyuducu maddänin inverter näzarätli bir kompressor väya kompressorlarla növbäländiriläräk, havasý þärtländirilmiþ mäkanlara görä soyuducu freonun uyðunlaþdýrýlmasý tämin edilir. Üst säviyyäli bir näzarät sistemi isitmä vä soyutma äyarlarý arasýnda keçidi tämin edir. Daha inkiþaf etdirilmiþ versiyalarda, daxili bloklar istär isitmä istärsä dä soyutmada bir-birilärindän asýlý olmadan iþläyirlär. Bu son xüsusiyyät sayesindä eyný anda müxtälif bölgälärdä isitmä vä soyutmada yüksäk säviyyädä enerjiyä qänaät edilir. Bunun kimi sistemlärdä daxili mäkanda täsis qurmaða ehtiyac qalmaz vä däyiþik hava emalý bloklarýnýn müxtälif kombinasiyalarý särbäst iþ rejimini tämin edir. VRF Kondisioner Sistemläri; ofislär, ticarät märkäzläri, lüks yaþayýþ evläri, villalar, restoranlar, plazalar, otellär kimi bir-birindän asýlý olmayan havalandýrma tätbiq edilän yerlärdä müväffäqiyyätlä istifadä edilir. VRF kondisioner sistemläri; inkiþaf etdirilmiþ yoxlama vä Freon axýmýna näzarät bloklarý ilä tächiz edilmiþdir. Lazými qädär soyuducu freon mayenin doðru fazada vä doðru zamanda ehtiyac olan yerä göndäriläräk isitmä vä soyutmada istifadä edilmäsi tämin edilir. VRF Kondisioner sistemläri; adätän yaxþý tanýdýðýmýz DX split kondisioner sistemlärindän bir soyuducu xättindä istäyä baðlý olaraq olarak 4-54 HP iþ gücü aralýðýnda maksimum 3 xarici vä 40 daxili blokun baðlana bilmäsi vä inkiþaf etdirilmiþ näzarät imkanlarý baxýmýndan köklü färqlilik göstärir. VRF Kondisioner Sistemi, daha artýq rahatlýðý inverter texnologiyasý vä däyiþkän qaz axýmý sayäsindä enerji täsärrüfü ilä birlikdä täqdim edir. Ätraf mühitä maksimum diqqät yetirän vä hörmät edän, enerji täsärrüfünä märkäzläþmiþ, inkiþaf etmiþ tätbiq särbästliyi vä särbästlikdä gälän vä modulyar quruluþuyla çox märtäbäli bir binadan , täk villaya qädär yeni tikilän väya mövcud här mäkana tam särbäst näzarät imkaný vermäkdädir. VRF Kondisioner Sisteminin istifadä sahäläri; “Bir-birindän asýlý olmayan birdän artýq bölgänin iqlimländirmä (isitmä, soyutm, havalandýrma, nem alma, nemlendirme) ehtiyacýnýn olduðu vä yük ehtiyacýnýn här zaman däyiþdiyi otel, xästäxana, ofis, restoran, maðaza, teatr, kinozal kimi yerlärdä, “Þüþä örtüklü binalar, memari ünsürlärin ön planda olduðu ya da xarici divarlarda deformasiya istänmäyän tarixi mäkanlarda, “Bina içindä soyuducu qaz borularýna görä çox böyük yer tutan hava kanallarýnýn keçirilmäsinin çätin olduðu mäkanlarda, “Mexaniki täsisata lazými yer ayrýla bilmäyän, soyuducu sistemin açýq havaya (dam, baxça) qoyulmasý lazým olan mäkanlarda, “Här hissädä rahatlýq istänän villalarda, “Ayrý-ayrý bölmälärdä kiraçý qruplarýnýn özlärinä mäxsus iqlimländirmä fakturasý istädiyi (istifadä edilän enerjiyä näzarät etmäk üçün) iþ märkäzläri, plazalarda VRF väya VRV kondisiner sistemläri istifadä edilä bilär. VRF-nin ÜSTÜNLÜKLÄRÝ; “Färdi Ýqlimländirmä Sistemi VRF sistemi ilä bir-birindän asýlý olmayan otaqlar bir birindän asýlý olmayan temperaturlarda näzarät edilä bilir. ± 0.5°C'lik hässaslýqla, otaq temperaturunun näzarät altýnda tutulmasýný tämin edir. Sistem inverter vä daxili blok geniþlämä klapaný täräfindän näzarät edilir. VRF sistemlärinin bildiyimiz split kondisioner sistemlärindän än äsas färqi täk soyuducu xättinä istäkdän asýlý olaraq olarak 3-54 HP iþ gücü häcmindä maksimum 3 xarici vä 40 daxili blokun baðlana bilmäsi vä inkiþaf etdirilmiþ näzarät imkanlarýdýr.
“Sistemin illik iþlämä müddätindä artýþ VRF sistemläri yüksäk texnologiya ilä äl-älä verärärk, inverter vä sabit sürätli kompressorlarýn mükämmäl uyðunluðu ilä sistemin illik çalýþma häcmini artýrmýþdýr. “Daha çox insan üçün daha yaxþý komfort näzaräti Müqayisä olunmaz texnologiyasý ilä VRF Kondisioner Sistemläri, yeni väya köhnä, kiçik binalardan böyük binalara bütün müþtäri ehtiyaclarýný qarþýlamaqdadýr. Komfort näzaräti ilä bütün sistemi daxili vä xarici bloklar arasýndaký naqillärin kömäyi ilä näzarät etmäk mümkündür. Bu sayädä naqil çäkmä ämäliyyatý sadäläþdirilärkän sähv baðlantý xätalarý düzäldilmäkdädir. “Bütün binanýn kondisioner sisteminin näzaräti VRF sistemlärdä, 48 ädäd daxili bloka qädär täk bir märkäzdän näzarät edilä bilär. Märkäzi näzarät üçün lazými müxtälif seçimli idaräetmä pultlarý asan quraþdýrýlýr vä binanýn quruluþuna vä istifadä mäqsädlärinä görä sistem asan dizayn edilä bilir. “Geniþ dizayn särbästliyi VRF sisteminin idaxili blok baðlanma nisbäti, xarici blokun iþ häcminin 50%-dän 150%-nä qädär däyiþä billär. Beläliklä täk bir soyuducu sistemä baðlana bilän 48 daxili blok ilä yüksäk säviyyädä çoxnövlülük tämin edilir. Otellär, iþ märkäzläri, yaþayýþ evläri vä ofislär bu seçim aralýðýna görä dizayn edilir. “Ýstifadä edilän mäkanlarda daha yüksäk komfort vä qänaät Sistem yüklänmäsinä lazými soyuducu, sirkulyasiya miqdarýnýn daha az xätalý näzarät edilä bilmäsini tämin edän inverter vä sabit sürätli kompressoruyla baðlantýlý olaraq istifadä edilän düzxätli addým näzarätinin tätbiq edilmäsi komfort yaradýr vä enerjiyä qänaät edir. Bu eyný zamanda iþ häcminä näzarätin istifadäsiylä daha komfortlu imkaný täqdim edir. Ýnverter kompressor däyiþkän iþ häcmlärindä enerjiyä qänaät, sabit sürätli compressor isä maksimum performans täqdim edir. “Yüksäk etibarlýlýq Kompressorun baþladýlma vä dayandýrýlma sayýný azaldan näzaräti ilä bärabär, sýralama näzaräti sayäsindä baþlanðýçdaký yük paylaþýlýr vä eyniläþdirilir. Bu sýralama, här bir kompressorun dayanýqlýlýðýný vä etibarlýlýðýný arttýrýr. Ýnverter texnologiyasý, sistemdäki täk inverter kompressorla tämin edilärkän, digär standard kompressorlarla da tam iþ häcmini äldä etmäyi tämin edir. “Az yer tutumu VRF sistemläri kompakt dizaynlarý vä yüksäk çalýþma standartlarý sayäsindä montaj üçün daha az yerä ehtiyac yaradýr. 33%-ä çatan nisbätdä yerä qänaät edir. “Aþaðý säs säviyyäsi VRF xarici bloklarýnda, yeni cüt qatlý qoruyucu gövdä vä böyük fan sayäsindä çalýþma säs säviyyäsi azaldýlmýþdýr. Säs säviyyäsi sässiz äyar seçildiyi halda normal iþlämä äyarýna görä 4-5 dB azaldýla bilär. Yataq otaqlarýnda vä sässizlik istänilän digär otaqlar üçün istifadäyä yararlý olan sässiz daxili blok seçim imkanlarý da vardýr. “Aþaðý ämäliyyat xärcläri VRF sistemlär ilä 150 meträ qädär sadä borulama imkaný tämin edilir vä R410A soyuducumayesinin istifadäsi ilä häm ämäliyyat xärcläri azaldýlýr häm dä quraþdýrmada asanlýq äldä edilir. “Uzun ömür vä investisiyanýn än qýsa müddätdä geri dönmäsi VRF sistemläri qurulduqdan sonra imkan yaratdýðý enerji qazanclarý vä uzun ömrü sayäsindä müässisäyä täsärrüf tämin edir.
www.azvitrin.az
SAYI 4
12
AZVİTRİN
Avtovağzala gälmädän bilet al þinlär üçün dä bilet almaq olar: “Uþaqlar üçün bilet 50%lik güzäþtlä satýlýr. Valideynlärdän biri 5 yaþadäk bir uþaðýný özü ilä pulsuz aparmaq hüququna malikdir. Särniþin 5 yaþadäk ikinci, üçüncü vä s. uþaqlarýný da özü ilä aparmaq istädiyi halda hämin uþaqlarýn här birinä uþaq bileti almalýdýr. Uþaqlý särniþinlär avtobusa minärkän uþaðýn doðum haqqýnda þähadätnamäsini perron näzarätçisinä täqdim etmälidir. 10 yaþý tamam olan uþaqlara gediþ sänädi tam tariflä verilir”. Sonda saytda sistem seçdiyiniz täyinat mäntäqäsi üzrä: marþrut, reys, yola düþmä tarixi vä saatý, yola düþmä perronu, avtobusun markasý, yerin nömräsi, eyni zamanda qeyd olunan särniþinlär vä gediþ parametrinä uyðun olaraq gediþ haqqý tarifläri barädä mälumatlarý sizä täqdim edilir”. Baký Särniþin Näqliyyat MMC bildirir ki, särniþin barädä mälumatlarýn sistemä düzgün daxil edilmäsinä görä istifadäçi mäsuliyyät daþýyýr: “Qeyiyyatdan keçärkän adýnýzý, soyadýnýzý, elektron ünvanýnýzý, älaqä telefonunuzu, þäxsiyyät väsiqäsinin (ümumvätändaþlýq pasportunun) seriya vä nömräsini vä sair mälumatlarý daxil etmäk lazýmdýr. Onlayn bilet bölmäsindä qeydiyyatdan keçän istifadäçi ona verilän loqin vä paroldan müddätsiz vä limitsiz istifadä edä bilär. Beynälxalq reyslärdä häräkät edän särniþin avtobuslarýna isä minik Bir müddätdir ki, Baký Beynälxalq Avtovaðzalýndan üçün biletlär yalnýz ümümvätändaþlýq pasportu äsasýnda þähärlärarasý vä beynälxalq müntäzäm reyslärä internet aparýlýr”. üzärindän, yäni onlayn bilet satýþýna baþlanýlýb. Mäqsäd Ýnternet vasitäsilä þähärlärarasý vä beynälxalq istiqaavtobuslarla särniþindaþýma sahäsindä ähaliyä göstärilän mätlär üzrä häräkät edän müntäzäm reyslärä onlayn rexidmät säviyyäsinin yaxþýlaþdýrýlmasýdýr. Baký Särniþin jimindä särniþin biletlärinin alýnmasý üçün äldä olunmuþ Näqliyyat MMC-dän verilän mälumata görä, biletlärin sifariþ blanký vä ya särniþinin þäxsiyyätini täsdiq edän säonlayn satýþý reysin yola düþmäsinä 10 gün qalmýþ baþ- nädlär avtovaðzaldaký bilet kassalarýna täqdim olunur. layýr”. Täqdim olunmuþ sifariþ blanký vä ya sänädlärdäki mäluBiletlärin alýnmasý üçün internet vasitäsilä sifariþ ver- matlar kassir täräfindän yoxlanýldýqdan sonra särniþinä miþ vä gediþ haqqýný plastik kartla ödämiþ särniþin bile- bilet verilir: “Þähärlärarasý marþrutlarda reysin yola düþtini þähärlärarasý marþrutlarda reysin yola düþmäsinä 30 mäsinä 30 däqiqä, beynälxalq marþrutlar üzrä isä reysin däqiqä, beynälxalq marþrutlarda isä 1 saat qalmýþa qädär yola düþmäsinä 1 saat qalanadäk internet vasitäsilä sifaavtovaðzalýn kassalarýndan ala bilär. riþ olunmuþ biletlär avtovaðzaldaký bilet kassalarýnda säMälumat üçün bildiräk ki, sistemä giriþ üçün nädläþdirilmälidir. Anlaþýlmazlýq yaranmasýn deyä www.bbak.az ünvanýna daxil olmaq lazýmdýr. Saytda vaxtýnda bilet kassasýna müraciät etmäk lazýmdýr. Yadda qeydiyyatdan keçdikdän sonra müþtärilär sifariþ etdikläri saxlamaq lazýmdýr ki, särniþinin avtobusa minmäsinä yalreyslär barädä ätraflý mälumatlandýrýlýrlar: Onlayn bilet nýz öz adýna sänädläþdirilmiþ biletlä icazä verilir”. satýþý zamaný güzäþtli tariflär näzärdä tutulmur. Güzäþtli Baký Särniþin Näqliyyat MMC-dän onu da bildirdilär tariflärlä biletlärin sänädläþmäsi üçün yalnýz kassalara ki, här bir särniþinin beynälxalq vä þähärlärarasý avtobus müraciät etmäk lazýmdýr”. marþrutlarýnda çäkisi 16 kiloqramdan artýq olmayan bir www.bbak.az saytý vasitäsilä istär þähärlärarasý, istär- yükü salonda särniþinlärä maneçilik törätmämäk þärti ilä sä dä beynälxalq istiqamätlär üzrä särniþin biletini sifariþ pulsuz aparmaq hüququ vardýr. Bundan baþqa här bir vermäk olar. Ýnternet vasitäsilä aparýlan sifariþlär üzrä särniþin çäkisi 16 kiloqramdan çox olmayan iki yükü baödäniþlär plastik kartlar vasitäsilä häyata keçirilir. Avto- qaj haqqý ödänilmäklä apara bilär. busun sxemi - boþ vä dolu yerlär göstärilmäklä istifadäÝnternet vasitäsilä sifariþ olunmuþ yerlärin baþqasýnýn çiyä täqdim edilir. Ýstifadäçi saytda göstärilän boþ yerlärin adýna däyiþdirilmäsi hallarýna yol verilmir. Särniþin täräüzärinä vurmaqla getmäk istädiyi oturacaq yerlärini se- findän istifadä olunmayan bilet, þäxsiyyätini täsdiq edän çir. Alýnan biletlärin sayýndan asýlý olmayaraq, yerlärin sänädlä birlikdä avtovaðzalýn kassasýna vaxtýnda täqdim seçilmäsi üçün vätändaþa 1 däqiqä vaxt verilir. Sizä lazým edildikdä geri qaytarýlma ämäliyyatý aparýlýr. olan reyslärdä yer olmadýqda digär reysläri näzärdän keAldýðýnýz biletlärlä älaqädar problemlä üzläþän zaman çirmäk lazýmdýr. “Qaynar Xätt”ä zäng vurun: 012 561 76 28; 561 76 29 Nicat Ýntiqam Sayt vasitäsilä 5 yaþdan 10 yaþadäk olan uþaq särni-
www.azvitrin.az
SAYI 4
16
SAYI 4
AZVİTRİN
Xoş vä zärif duyğu mänbäyi - ätriyyat Qädim misirlilär gözäl qoxuların insanı xästäliklärdän qoruduğuna inanırdılar. Buna görä dä, xoşätirli yağlar, mälhämlär hazırlayırdılar. Mälhämli yağların hazırlanması üçün onlar zeytun, yasämän, änbär, sandal, zanbaq, saqqız ağaclarının, naringi kimi bitkilärin qabıqlarından, çiçäk vä toxumlarından istifadä edirdilär. Bu yağlar qatı halda olurdu. Misirlilär bu yağları başları üzärindä saxlayırdılar. Bir müddät sonra isti havanın täsiri ilä yağlar äriyir vä ätrafa gözäl ätir yayılırdı. 2500 il ävväl Qädim Yunan mädäniyyätindä gözälliyä vä tämizliyä böyük önäm verirdilär. Qädim yunanlar bädänlärinin här hissäsi üçün ayrı bir qoxudan istifadä edirdilir. Onlar ayaqlarına xurma yağı, qollarına nanä yağı, qaşları vä saçlarına märzä yağı, diz vä boyunlarına isä käklikotu yağı sürtürdülär. Ällärini isä gillä tämizlä-yirdilär. Gözäl iy gälsin deyä gilä ätirli yağlar qatıb onu sabun kimi işlädirdilär. Maye ätirläri ilk istehsal edänlär dä qädim yunanlar olublar. Ätir istehsalında än çox istifadä etdikläri isä gül, saqqız ağacı, zäfäran, darçın, bänövşä vä s. idi. Sonralar Avropada da insanların ätriyyata olan marağı artıb. 2000 il ävväl, yäni Roma imperatorluğu dönämindä ätriyyat çox sevilib, amma çox baha olub. Ona görä dä ätriyyatdan ancaq varlı adamlar istifadä ediblär. Varlılar geyimlärinä, ayaqqabılarına, hätta itlärinä vä atlarına da ätir sürtüblär. Roma imperatoru Neronun sarayının otaqlarında ätir püskürtmäk üçün borucuqlar olduğu bildirilir. Ätriyyat tarixindä äräblärin dä öz yeri var. Äräb kimyaçıları ätriyyat istehsalında istifadä olunan müxtälif maddälär tapıblar vä onlar barädä kitablar da yazıblar. 1200-cü illärdä İstanbul vä Venesiya ätriyyat ticarätinin mühüm märkäzlärinä çevirilib. Daha sonra bu märkäz Parisä keçib. Deyilänlärä görä, o vaxtlar Parisdä küçälär tämiz olmayıb vä kanalizasiyanın xoşagälmäz iyi här täräfi bürüyüb, yoluxucu xästäliklär geniş yayılıb. Elä bu vaxt ätriyyat insanların häyatına daxil olub. Onlar bädänlärini yumaq äväzinä ätirli parçalarla tämizlämämiş, saçlarını isä pudralarla daramışlar. Pis qoxuları gizlätmäk üçün hätta paltarlarının altına ätirli kisälär dä tikiblär. Bir çox adamlar küçälärdäki pis qoxuları duymamaq üçün ällärinä gül dästäläri alıblar. Bunlar da Fransada ätriyyat sahäsindä çox illär görülmäsinä säbäb olub. Loğman Mämmädov
İt öz sahibini anlaya bilir Äsnämäk keçicidir. Heç bir baþqasýnýn äsnädiyini görüb, sizin dä äsnädiyiniz olubmu? Bu, çox tez-tez rast gälän bir hadisädir. Alimlär insanlarýn bir-birini görüb äsnämälärinin özlärini bir baþqasýnýn yerinä qoyaraq düþünmäk, ya da onun necä hiss etdiyini anlamaqla baðlý olduðunu söyläyirlär. Bäs eyni þeyi bir it etsä ne-
www.azvitrin.az
cä? Ýngiltäräli mütäxässislär äsnäyän bir insan görändä itlärin dä äsnädiyini müäyyän etmiþlär. Bunun säbäbini itlärin min illärdir insanlarla yanaþý yaþamasý ilä älaqäländirirlär. Ýtlärlä insanlar arasýnda çox güclü bir älaqä var. Bu säbäbdän itlär sahiblärinin duyðularýný vä hiss etdiklärini anlamaqda çox ustadýrlar.
18
AZVİTRİN
Qan qrupunu söylä, xästäliyini öyrän! qrupa daxil olanlar süd mähsullarýndan vä qähvädän mümkün qädär az istifadä etmäli, daha çox karbohidratlara üstünlük vermälidirlär. Xästälikläri: Þäkär, üräk-damar xästälikläri, tänäffüs yollarý iltihablarý, öd kisäsi daþlarý, sümük ärimäsi, stres. Tämrinlär: Qaçýþ, gärginliyi aradan qaldýran häräkätlär. Qan qrupu ilä xästäliklär arasýnda älaqä olduðunu bilirdinizmi? Elä aþaðýdaký yazýmýz da bu barädädir... I qrup (0) Häzm vä immun sistemläri zäifdir. Kökälmäyä meyllidirlär. Allergiyalara vä iltihablara qarþý hässasdýrlar. Bu qrupa daxil olanlar buðda vä digär taxýl mähsullarýndan çox istifadä etmämälidirlär. Xästälikläri: Depressiya, üräk-damar xästälikläri, mädä yarasý, iflic, tänäffüs yollarý allergiyalarý, oynaq vä qalýn baðýrsaq iltihablarý. Tämrinlär: Aerobika. II qrup (A) Heyvan mänþäli yaðlarý vä proteinläri häzm edä bilmirlär. Bu
III qrup (B) Bu qrupa daxil olanlar fiziki cähätdän möhkäm olurlar. Xästäliyä az tutulurlar. Ancaq baþqa qruplarla müqayisädä stres onlara daha ciddi täsir göstärir. Xästälikläri: Depressiya, xroniki infeksiyalar, täzyiq, sinezit, pnevmoniya. Tämrinlär: Qaçýþ, üzgüçülük. IV qrup (AB) Bu qrupa daxil olanlar kafeindän uzaq olmalýdýrlar. Çox ätli vä çox yaðlý yemäkläri dä bu qrup üçün tählükäli hesab etmäk olar. Xästälikläri: Þäkär, böyräk vä tac-damar xästälikläri. Tämrinlär: Gärginliyi aradan qaldýran häräkätlär.
www.azvitrin.az
SAYI 4
AZVİTRİN
20
Fänärlärdän işıqlı arzular doğur
Fänärlär gecälär istifadä etdiyimiz iþýq qaynaqlarýndan biri olub bir çox mädäniyyätlärdä müxtälif inanclarýn, zänginliyin, uzunömürlülüyün vä yeniliyin rämzi kimi dä qäbul edilir. Bu säbäbdän bäzi ölkälärdä festival vä bayramlarda här yer fänärlärlä bäzädilir. Çindä Ayýn vä fänär iþýðýnýn insanlarý, ailäläri birläþdirdiyinä, xoþbäxtlik, sülh, sevinc vä zänginlik gätirdiyinä inanýrlar. Bu ölkädä här ilin ävvälindä Ayýn ilk bädirländiyi gündä Fänär bay-
ramý keçirilir. Äsasän fevral ayýnýn ortalarýna täsadüf edän bu bayramda bütün küçälär, aðaclar vä evlär fänärlärlä bäzädilir. Bu fänärlärin bäzisinin üzärinä tapmacalar yazýlýr. Bayramýn än böyük äyläncälärindän biri bu tapmacalarý çözmäkdän ibarätdir. Tailandda da noyabr ayýnda bayram edilän Yi Penq festivalýnda göy üzü, adätän fänärlärlä örtülür. Çox nazik kaðýzdan hazýrlanan “kom loy” fänärläri yandýqca içärisindäki havanýn qýzmasý näticäsindä eynän hava balonlarý kimi yuxarýya - göy üzünä doðru yüksälirlär. Tailandlýlar bu fänärlärlä birlikdä sýxýntý vä därdlärin dä sämaya çäkilib getdiyinä inanýrlar. Yaponiyada keçirilän Kamakura Festivalý isä dörd yüz ildir ki, insanlara sevinc bäxþ edir. Festivalda uþaqlar qardan kiçik evciklär qururlar. Sonra bu evciklärdä onlarý ziyarätä gälän qonaqlarý qäbul edir vä milli yapon yemäkläri verirlär. Bu festival adýný qar topalarýnýn içini oyaraq düzäldilmiþ “kamakura” deyilän evciklärdän almýþdýr. Uþaqlar lap kiçik kamakuralar da düzäldib içinä þam qoyurlar. Kamakuralarýn gecälär yaratdýðý mänzärälärdän doymaq olmur. Yaponiyanýn Akita þähärindä här il keçirilän Kanto Festivalýnýn isä üç yüz illik tarixi var. Yaponlar bu festival sayäsindä o il torpaqdan daha çox düyü äldä edäcäklärinä inanýrlar. Festivalda üzärindä 46 fänär asýlmýþ beþ metrlik bambuk diräklär daþýyýrlar. Bunlara “kanto” deyirlär. Kantolarýn üzärindäki fänärlärin görüntüläri uzaqdan düyü baþaqlarýna bänzäyir. Aðýrlýðý täqribän 50 kiloqram olan kantolarý daþýya bilmäk üçün uzunmüddätli hazýrlýq vä bacarýq täläb olunur.
Däniz radarı - SONAR
SONAR sualtý tädqiqatlar zamaný tez-tez istifadä edilän qurðudur. Adý ingiliscä “Sound Navigation and Ranging” sözlärinin ilk härflärindän götürülmüþ bu qurðuya “däniz radarý” da deyirlär. Ýkinci Dünya Müharibäsi illärindä sualtý qayýq vä minalarýn müäyyän edilmäsi mäqsädi ilä düzäldilän sonarlar hazýrda batmýþ gämilärin tapýlmasý, däniz därinliklärinin ölçülmäsi, balýq sürülärinin yerinin müäyyän olunmasý vä sualtý xäritälärin çäkilmäsi kimi bir çox sahälärdä tätbiq edilir. Sonarlarýn iþ prinsipi çox sadädir. Sonar qurðularý säs dalðalarýnýn äksolunma özälliyindän yararlanýr. Alimlär, bir çox sahälärdä olduðu kimi, burada da täbiätdän istifadä etmiþlär. Belä ki, delfin vä yarasalarýn baþlarýndaký özäl orqanlar täbii bir sonar sistemi kimi fäaliyyät göstärir. Bu heyvanlar özlärindän müxtälif istiqa-mätlärä säs
dalðalarý göndärir vä onlarýn äks olunmasýný izläyirlär. Bunun sayäsindä onlar häm qarþýdaký maneäni, häm dä ovlarýnýn yerini vä ya istiqamätini täyin edä bilirlär. Gäminin altýnda yerläþdirilmiþ sonar qurðusu da fasilälärlä müäyyän tezlikdä säs dalðalarý yayýr. Hämin säs dalðalarý dänizin dibinä doðru yayýlýr. Dalðalar dänizin dibinä çatdýqdan sonra äks olunaraq geri qayýdýr vä gämidä yerläþdirilmiþ cihazlar vasitäsilä qäbul edilir. Säs suda müäyyän sürätlä irälilädiyi üçün dalðalarýn gediþi vä dönüþü arasýndaký zaman färqi ölçüläräk dänizin därinliyi hesablanýr. Bu iþ sürätlä yerinä yetirildikdä dänizin dibinin xäritäsi çýxarýlýr. Säs dalðalarý yalnýz dänizin dibindän deyil, önünä çýxan här þeydän äks olunur. Mäsälän, balýq sürülärinä toxunub geri dönän dalðalar onun yerini müäyyänläþdirmäyä kömäk edir.
www.azvitrin.az
SAYI 4
22
AZVİTRİN
21-ci äsr gözlänildiyi kimi sağlıq
Heyiflär olsun ki, bu belä deyil. Säbäb : anlaþýlaný bu ki, dünyada gedän proseslär saðlýq sektoruna än az iqtisadi sektor qädär täsir göstärir. Müharibälär, iðtiþaþlar, iqtisadi mübarizälär, äxlaq vä davranýþ pozulmalarý, sevgi vä xoþgörü yoxsulluðu, väzifä, mänfäät, þöhrät härisliyi vä s. kimi daha necä iþlär. Dünya sähiyyä täþkilatý märuzäsindä sähiyyänin daha da yaxþýlaþdýrýlmasý deyil dä saðlýqda artan
problemlärin azaltmaq ifadälärinä yer vermäsidä bunun täsdiqi kimi qäbul edilmälidir. Yaþadýðýmýz dövr heç dä üräk açan mäsälälärlä yadda qalmayacaq. Ýstär ölkälär arasý münaqiþälär, istär millätlär arasý, istärdä dinlär vä irqlär arasý münaqiþälär inkiþaf etmäkdä olan dünyamýzda saðlýqda gözlädiyimiz inqilabi yaxþýlaþmaný bizä göstäräcäk kimi ümidländirmir. Baþda 197 ölkänin tämsil edildiyi ümumdünya sähiyyä täþkilatý vä minlärlä irili xýrdalý sähiyyä täþkilatlarý bu gün üçün artýq bu problemlär bitti daha rahat näfäs ala bilärik deyäcäk väziyyätin olduðunu vä olacaðýný ifadä cäsaräti göstärmir. Täqib etdiyimiz sähiyyä yýðýncaqlarý vä yayýnlarý bäzän milyonlarý tähdid edän problemlärin artýq häll olunacaðý ümidini bizlärä aþýlasa da qýsa müddät sonra yenä arxasýndan sürprizlärini äksik etmir. Son illärdä hepatitlärlä älaqädar yaþadýðýmýz hadisälär dä buna misal olaraq qeyd etmäyä däyär. 350 mln insanýn häyatýný tähdid edän vä bunun än az 5 qatý xästä yaxýnlarýný narahat edän bir xästäliyin tarixä qovuþacagý yeni istifadäyä verilmäyä hazýrlanan därman preparatlarý ilä älaqädar oxuduðumuz vä dinlädiyimiz mälumatlar bizläri dä yäni saðlýq sahäsindä çalýþan häkimläri sevindirdi vä ümidländirdi. Hätta çox täcili müalicäyä ehtiyacý ol-
www.azvitrin.az
SAYI 4
SAYI 4
AZVİTRİN
problemlärinin hälli dövrü oldumu?
mayan xästä vä yaxýnlarýna az daha säbr edin artýq saðalmanýz çox yaxýndýr yeni därman preparatlarý çýxacaq vä qurtulacaqsýnýz dediyimiz zamanlarý därman vasitälärinin satýþa çýxmasý ilä ümidlärimiz suya düþdü. Därman preparatlarý deyildiyi kimi täsirli oldu amma qiymätläri günümüzün reallýðýnda ala bilsän saðalarsan dedirtdi. Tibbi alätlär, cihazlar, böyük vä lüks xästäxanalar çox gözäl yetiþmiþ häkim vä digär tibbi personal varlýðý bu gün 21-ci äsrdä ümidsiz, gözläri yaþlý xästä vä xästä yaxýnlarýnýn sayýný müäyyän qädär azaltsada, bitiräcäyi bu äsrdä nä qädär mümkün!?
lär. Tam olmasa belä näzärä çarpacaq qädär azalar problemlär. Ölkäläri idarä edänlär gälirläri vä mövqeläri üçün insanlarý qurban etmäsä, daha artýq gälir äldä etmäk üçün insanlar aldadýlaraq keyfiyyätsiz mähsullar keyfiyyätli yerinä insanlara sýrýdýlmasa, az xärc çäkmäk üçün istehsal zärärlärini azaltmaq üçün lazimi tädbirlärdän qaçýnýlmasa vä s. Buna bänzär hadisälär aradan qalxarsa nä gözäl günlär görärdik elä deyilmi. Bu färdlär planýnda mäsäläyä yaxýnlaþmaq häqiqätän çox mäntiqlidir. Birdä eyni duyðu vä düþüncäni paylaþan färdlärin birgä häräkät etmäläri vä bu istiqamätdä bir birilärini täþviq etmäläri daha ciddi näticälär verä bilär. “Saðlamlýq Naminä Täbiblär” Ýctimai Birliyinin täsis säbäbi bu problemlärin hälli istiqamätindä eyni duyðu vä düþüncänin daþýyýcýlarýný bir yerdä birläþdirib artan sähiyyä problemlärinin hällindä maddi vä fiziki fädakarlýq etmäklä gözäl vä saðlam gäläcäk üçün çalýþmaqdýr. Dünyanýn här bir yerindä bu þäkildä könüllü quruluþlar vä bu quruluþlara dästäk verän milyonlar vardýr. Bu quruluþalar heç zaman aktuallýðýný itirmämiþ vä artýq yetär kifayät qädär çoxdur dedirtmämiþdir. Saðlýq iqtisadiyyatýn inkiþafýnýn qarantiyasýdýr vä göstäricisidir. Baþqasýnýn saðlýðýný qorumaq özünün vä yaxýnlarýnýn da saðlýðýnýn qorunmasý üçün än gözäl yatýrýmdýr. Täþäkkür. Hörmätlä,”SNT” Ýctimai Birliyi
Bäs çýxýþ yolu nädir? Dünya sähiyyä täþkilatýnýn märuzälärindä çýxýþ yolunun tapýldýðýný görmäk mümkündür. Çox sadä þäkildä ifadä etmäyä çalýþsaq belä demäliyik. Här käs milliyyätindän, dinindän, irqindän, hansý ölkäyä mänsubiyyätindän, sosial statusundan, peþäsindän, bilik vä bacarýðýndan vä s. asýlý olmadan sähiyyänin inkiþafýnda älbir olarsa mümkün ola bi-
www.azvitrin.az
23
SAYI 4
AZVİTRİN
24
2014-cü ilin “Sənaye ili” elan edilməsi ilə bağlı “Tədbirlər Planı”nın təsdiq edilməsi haqqında Azərbaycan Respublikası Prezidentinin Sərəncamı №
Tədbirin adı
1.
Sənaye müəssisələrinin yenidən qurulması və yeni emal sənayesi müəssisələrinin yaradılması işlərinin dəstəklənməsi
2.
İcraçılar
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
Azərbaycanda polad istehsalı kompleksinin qurulması Azərbaycan Respublikasının məqsədi ilə məsləhətçi şirkətin cəlb edilməsi, texniki iqtisadi əsaslandırmanın hazırlanması və layihələndirmə İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi işlərinə başlanılması Müasir Neft-qaz emalı və neft-kimya kompleksinin yaradılmasına dair təkliflərin Azərbaycan Respublikasının Prezidentinə təqdim olunması
Azərbaycan Respublikasında müasir Neft-qaz emalı və neft-kimya kompleksinin yaradılması ilə bağlı Komissiya
4.
Alternativ enerji qurğu və avadanlığının istehsalı üzrə yeni müəssisələrin istifadəyə verilməsi
Azərbaycan Respublikasının Alternativ və Bərpa Olunan Enerji Mənbələri üzrə Dövlət Agentliyi
5.
Müdafiə təyinatlı yeni növ məmulatın istehsalı üzrə müəssisələrin istifadəyə verilməsi
Azərbaycan Respublikasının Müdafiə Sənayesi Nazirliyi
Sənaye müəssisələrinin restrukturizasiyası və sağlamlaşdırılması ilə bağlı tədbirlərin davam etdirilməsi
Azərbaycan Respublikasının Əmlak Məsələləri Dövlət Komitəsi, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
Sumqayıt Kimya Sənaye Parkının ərazisinin genişləndirilməsi, müvafiq infrastrukturun qurulması və rezidentlərin cəlb olunması işlərinin davam etdirilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Dövlət Torpaq və Xəritəçəkmə Komitəsi, Azərbaycan Respublikasının Dövlət Neft Şirkəti, Sumqayıt Şəhər İcra Hakimiyyəti
3.
6.
7.
www.azvitrin.az
SAYI 4
AZVİTRİN
8. 9.
10.
11.
Balaxanı Sənaye Parkında müvafiq infrastrukturun qurulması və rezidentlərin cəlb olunması işlərinin davam etdirilməsi
25
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Bakı Şəhər İcra Hakimiyyəti, “Təmiz Şəhər” ASC
Gəncədə sənaye parkının yaradılması ilə bağlı təkliflərin Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat Azərbaycan Respublikasının Prezidentinə təqdim və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan edilməsi Respublikasının Əmlak Məsələləri Dövlət Komitəsi, Gəncə Şəhər İcra Hakimiyyəti Mingəçevirdə sənaye parkının yaradılması ilə bağlı təkliflərin Azərbaycan Respublikasının Prezidentinə təqdim edilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan espublikasının Əmlak Məsələləri Dövlət Komitəsi, Mingəçevir Şəhər İcra Hakimiyyəti
Yerli istehsalın dəstəklənməsi ilə bağlı təkliflərin aidiyyəti Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat üzrə təqdim edilməsi və Sənaye Nazirliyi
Təşkilati tədbirlər Rəqabətqabiliyyətli sənaye müəssisələrinin yaradılmasının təşviqi məqsədi ilə nümunəvi investisiya layihələrinin hazırlanması və sahibkarlara təqdim olunması
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
Yerli mütəxəssislərin innovativ təkliflərinin sənaye sektorunda təşviqi məqsədi ilə dövlət orqanlarının, müəssisələrin və elmi təşkilatların nümayəndələrindən ibarət İnnovasiyaların Təşviqi Qrupunun yaradılması
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Milli Elmlər Akademiyası, Azərbaycan Respublikasının Təhsil Nazirliyi
Sənaye müəssisələri ilə dialoqun gücləndirilməsi məqsədi ilə aidiyyəti dövlət orqanlarının və sənaye müəssisələrinin nümayəndələrinin iştirakı ilə sahə işçi qruplarının yaradılması
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
15.
Sənaye sahəsinə aid internet portalının və məlumat bazasının yaradılması
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Rabitə və Yüksək Texnologiyalar Nazirliyi
16.
Sənaye müəssisələri və məhsullarına dair elektron kataloqun yaradılması
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
Sənaye məhsullarının rəqabət qabiliyyətinin artırılması məqsədi ilə beynəlxalq standartlar əsasında milli standartların hazırlanması işinin gücləndirilməsi, sahələr üzrə yeni texniki komitələrin təşkili
Azərbaycan Respublikasının Standartlaşdırma, Metrologiya və Patent üzrə Dövlət Komitəsi, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
Sənayedə ölçmələrin vəhdətinin təmin olunması, istehsalatda ölçmələrin ötürülməsi effektivliyinin yüksəldilməsi məqsədi ilə etalon və səyyar laboratoriya imkanlarının genişləndirilməsi
Azərbaycan Respublikasının Standartlaşdırma, Metrologiya və Patent üzrə Dövlət Komitəsi, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
12.
13.
14.
17.
18.
Sənayenin kadr potensialının və elmi təminatının gücləndirilməsi 19.
20.
Ali, orta ixtisas və ilk peşə-ixtisas təhsili müəssisələrinə 2014-2015-ci tədris ili üçün qəbul planında sənaye və texniki ixtisaslara ayrılan yerlərin artırılması
Azərbaycan Respublikasının Nazirlər Kabineti, Azərbaycan Respublikasının Təhsil Nazirliyi
Tələbələr və doktorantlar arasında sənayenin inkişafına Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan dair elmi məqalələr müsabiqəsinin keçirilməsi Respublikasının Təhsil Nazirliyi, Azərbaycan Milli Elmlər Akademiyası
www.azvitrin.az
SAYI 4
AZVİTRİN
26
Sənayenin inkişafı sahəsində aparılan elmi araşdırma və tədqiqatların dəstəklənməsi
Azərbaycan Respublikasının Prezidenti yanında Elmin İnkişafı Fondu, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Milli Elmlər Akademiyası
22.
Elmi tədqiqat işləri nəticələrinin təsdiqi və kommersiyalaşdırılmasının genişləndirilməsi ilə bağlı təkliflərin hazırlanaraq aidiyyəti üzrə təqdim edilməsi
Azərbaycan Milli Elmlər Akademiyası, Azərbaycan Respublikasının Standartlaşdırma, Metrologiya və Patent üzrə Dövlət Komitəsi, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
23.
Sənayedə keyfiyyətin idarə olunması sistemlərinin effektiv tətbiqi məqsədi ilə təlimlər keçirilməsi
Azərbaycan Respublikasının Standartlaşdırma, Metrologiya və Patent üzrə Dövlət Komitəsi, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
24.
Sənayedə brendləşmə mövzusunda seminarların keçirilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
25.
Ali, orta ixtisas və ilk peşə-ixtisas təhsili müəssisələri ilə istehsalat müəssisələri arasında əlaqələrin genişləndirilməsinə dair tədbirlərin həyata keçirilməsi
Azərbaycan Respublikasının Təhsil Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Milli Elmlər Akademiyası
Ali, orta ixtisas və ilk peşə-ixtisas təhsili müəssisələrində sənaye və texniki sahələr üzrə tədris aparan elmi-pedaqoji və mühəndis-pedaqoji kadrların xaricdə ixtisasartırma kurslarında iştirakının təşkili ilə bağlı təkliflərin hazırlanması və aidiyyəti üzrə təqdim olunması
Azərbaycan Respublikasının Təhsil Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
Yüksəkixtisaslı kadrların hazırlanması məqsədi ilə sənaye və texniki ixtisaslar üzrə ali təhsil müəssisələrində təhsil alan və yüksək nəticələri ilə fərqlənən tələbələrdən xüsusi istedadlar qruplarının formalaşdırılması
Azərbaycan Respublikasının Təhsil Nazirliyi
Sənaye sahəsində ixtisaslı kadr potensialı barədə internet məlumat bazasının yaradılması
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Əmək və Əhalinin Sosial Müdafiəsi Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Rabitə və Yüksək Texnologiyalar Nazirliyi
21.
26.
27.
28.
Normativ hüquqi baza və idarəetmənin təkmilləşdirilməsi 29.
“İnnovasiya fəaliyyəti haqqında” qanun layihəsinin aidiyyəti Azərbaycan Respublikasının Nazirlər Kabiüzrə təqdim olunması neti, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
30.
Sənaye və texnologiyalar parklarında stimullaşdırıcı tədbirlərin genişləndirilməsi ilə bağlı təkliflərin aidiyyəti üzrə təqdim edilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Maliyyə Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Ədliyyə Nazirliyi
31.
Sənaye məhəllələrinin yaradılması və fəaliyyətinə dair təkliflərin aidiyyəti üzrə təqdim edilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
30.
Sənaye və texnologiyalar parklarında stimullaşdırıcı tədbirlərin genişləndirilməsi ilə bağlı təkliflərin aidiyyəti üzrə təqdim edilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Maliyyə Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Ədliyyə Nazirliyi
www.azvitrin.az
SAYI 4
AZVİTRİN
27
31.
Sənaye məhəllələrinin yaradılması və fəaliyyətinə dair təkliflərin aidiyyəti üzrə təqdim edilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
32.
Sənaye müəssisələrinin fəaliyyətinin dəstəklənməsi ilə bağlı təkliflərin Azərbaycan Respublikasının Prezidentinə təqdim edilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
Təbliğat və təşviqat işləri 33.
Sənayedə investisiya imkanları barədə təşviqat xarakterli elektron resursların və çap materiallarının hazırlanması
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
34.
Sənayenin inkişafına həsr olunmuş elmi məqalə, kitabça və digər nəşrlərin çap edilməsi
Azərbaycan Milli Elmlər Akademiyası, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
35.
Sənaye obyektlərinə tələbə və şagirdlərin ekskursiyalarının təşkili
Azərbaycan Respublikasının Təhsil Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
“Sənaye ili” ilə əlaqədar görülən işlər haqqında məlumatların kütləvi informasiya vasitələrində mütəmadi işıqlandırılması, KİV nümayəndələrinin sənaye müəssisələrinə səfərlərinin təşkili
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi; AzərTAc, “Azərbaycan Televiziya və Radio Verilişləri” QSC və Azərbaycan Mətbuat Şurası cəlb olunmaqla
37.
Azərbaycanın sənaye məhsullarının ixracının təşviqi, yerli sənaye istehsalçılarının beynəlxalq sərgilərdə iştirakının dəstəklənməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Xarici İşlər Nazirliyi
38.
Sənaye sahələrində maarifləndirmə işlərinin təşkilinə dair dəyirmi masa, seminar və elmi-praktik konfransların keçirilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Respublikasının Təhsil Nazirliyi, Azərbaycan Milli Elmlər Akademiyası
39.
Alternativ və bərpa olunan enerji üzrə beynəlxalq konfransın keçirilməsi
Azərbaycan Respublikasının Alternativ və Bərpa Olunan Enerji Mənbələri üzrə Dövlət Agentliyi
40.
Sənayenin müxtəlif sahələrinə dair sərgilər keçirilməsinin dəstəklənməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
Müdafiə sənayesi beynəlxalq sərgisinin keçirilməsi
Azərbaycan Respublikasının Müdafiə Sənayesi Nazirliyi, aidiyyəti dövlət orqanları
42.
İnnovasiya və ixtira, faydalı model və sənaye nümunələri sərgisinin keçirilməsi
Azərbaycan Respublikasının Standartlaşdırma, Metrologiya və Patent üzrə Dövlət Komitəsi, Azərbaycan Respublikasının Müəllif Hüquqları Agentliyi, Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi, Azərbaycan Milli Elmlər Akademiyası
43.
Sənaye və texnologiyalar üzrə jurnalistlər arasında yazı müsabiqəsinin keçirilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
44.
Sənaye müəssisələri arasında müxtəlif nominasiyalar üzrə qaliblərin müəyyən edilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
45.
Azərbaycanda sənayenin inkişafı mövzusunda beynəlxalq konfransın keçirilməsi
Azərbaycan Respublikasının İqtisadiyyat və Sənaye Nazirliyi
36.
41.
www.azvitrin.az
30
AZVİTRİN
Ofisinizin mebel vä dizaynını düzgün seçin ki, işiniz yaxşı getsin
Günümüzün äksär hissäsini ofisdä keçirdiyimizi näzärä alaraq, iþ otaðýmýzý daha istifadäli vä rahatlýðýmýzý tämin edä biläcäk hala gätirmäliyik. Bunun üçün iþä dizayn vä ona uyðun mebel seçimindän baþlamaq än doðru addým olardý. Sizin iþinizi qismän asanlaþdýrmaq üçün mütäxässisä müraciät etdik. Müsahibim ofis mebelleri istehsalýnda öncül firma olan “Detayofis”in interyer dizayneri vä Türkiyädä layihäländirmä mütäxässisi Buðra Üstoðludur. Birinci addým: Sifariþçi nä istäyir? Müsahibim dizayn mäsälälärindä seçimi sifariþçinin ixtiyarýna buraxdýqlarýndan ümumi dizayn seçimlärinin dä färqli olduðunu bildirdi. Lakin äksär hallarda müþtäri seçim çätinliyi ilä qarþýlaþdýqda onlarý yönländirdiyini vä ya narazý olduqlarý halda iþ täcrübäsindän istifadä edäräk, doðru olaný izah etdiyini, bununla da, düzgün näticäyä nail olduqlarýný älavä edän B.Üstoðlu: “Adätän müþtärilärimiz mänä güvänirlär vä täqdim etdiyim dizaynýn seçmini onlarýn ixtiyarýna veriräm. Bäzän qarþý täräfin, yäni þirkätin öz memarý olur. Bu zaman biz onlarýn iþinä qarýþmýr, yalnýz edilän sifariþin istehsalý ilä mäþðul oluruq”. Ýkinci addým: Dizaynýn hazýrlanmasý Bu märhälädä müþtärinin iþ otaðýnýn ümumi dizaynýna näzär yetirilir. Yäni döþämä, tavan vä divarýn räng ahängi gözdän keçirilir. Çalýþmaq lazýmdýr ki, otaq tamamilä açýq rängdän ibarät olmasýn. Burada digär diqqät edilmäli mäqam päncärä vä qapýdan asýlý olaraq äþyalarýn yerläþdirilmäsidir. “Müdirlä, iþçilärin otaq dizayný färqli olur. Ofisin necä olacaðýna qärar verdikdä, müþtärinin þäxsi istäkläri äsas yer tutur. Onlarý yalnýz bälli bir nöqtädän sonra yönländirä bilärsiniz. Çünki zövq-
lärinä güvänirlär. Ancaq räng seçimi prosesindä müdaxilä etmäli oluram. Bizdä müdir otaðý dedikdä, äsasän, tünd vä taxta rängli kabinet göz önünä gälir. Äslindä son zamanlarýn än çox bäyänilän rängläri açýq tonlar, að vä ya krem rängläridir. Bu ränglärä hazýrda gänc iþ adamlarý üstünlük verirlär. Yenä dä iþ prosesindä här hansý bir mübahisäli väziyyätlä qarþýlaþmamaq üçün än yaxþýsý, dizaynýn 3D formatýnda hazýrlanmasýdýr”. Üçüncü vä son addým: Mäþðuliyyät vä iþ qrafikinä görä mebel seçimi Müsahibim häm iþçilärin, häm dä müdirlärin daha mähsuldar çalýþmasý üçün mebel seçiminin önämli olduðuna diqqät çäkäräk qeyd etdi ki, ofisdä istifadä edilän masa vä oturacaqlar rahat olmalýdýr. “Mebel çox önämlidir vä yumþaq olmaqla yanaþý, iþçini häddindän artýq yormamalýdýr. Necä deyärlär, iþ mühiti yaxþý olmalýdýr ki, näticä dä üräkaçan olsun”. Mebelin içärisinä masa, kreslo vä þkaflar daxildir ki, bunlarýn da düzgün seçilmäsi vacibdir. Oturacaqlarýn 2 növünü qeyd edän hämsöhbätim: “ Ergenomik vä göstäriþ xätrinä olmaqla oturacaqlar 2 yerä ayrýlýr. Birincisindä rahatlýq ön plana çýxarýlýr. Bu uzun müddät çalýþmaðý asanlaþdýrýr. Sifariþ alarkän oturacaðýn nä mäqsädlä istifadä ediläcäyini, iþ qrafikini öyränir vä buna uyðun mebel seçirik. Sonra sýnaqdan keçirilir. Ägär sifariþçi bütün günü oturaq iþ görürsä, ergenomik oturacaqlar än mäslähätlisidir. Bu kreslolarýn särfäliliyi ondan ibarätdir ki, üzärindä 24 saat otursanýz yorulmazsýnýz. Bel, qol müvazinäti tänzimlänäräk däqiq hesablanýb. Digäri isä yalnýz nümayiþ vä ya qonaqlarý qarþýlamaq üçündür. Bu cür kreslolar daha qabarýq vä kobud olur. Bu oturacaqlardan 5 saat istifadä etsäniz, yorularsýnýz”. Türkan Ýman
www.azvitrin.az
SAYI 4
38
AZVİTRİN
SAYI 4
2013-cü ilin aprel ayında keçirilän VII Beynälxalq Layihä Olimpiadasında Heydär Äliyev Fondunun vitse-prezidenti Leyla Äliyeva açılış lentini käsärkän.
Täbiätä hesabat vermäliyik Aprel ayýnýn 4-5-dä Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnýn täþkil olunacağı mäkanda - Tennis Akademiyasýnda bir qäläbälik yaþanacaq. Dünyanýn 51 ölkäsinin 350dän çox nümayändäsi burada ekologiya, ätraf mühitlä baðlý bir-birindän maraqlý layihälärini täqdim edäcäklär. Onlar öz sevinclärini bu möhtäþäm tädbiri ziyarät edänlärin här biri ilä bölüþmäyä can atacaqlar. Bir sözlä, burada ekoloji bir bayram ähval-ruhiyyäsi yaþanacaq. Son illär Baký bir çox beynälxalq säviyyäli siyasi, dini, mädäni tädbirlärä ev sahibliyi edir. Artýq 8 ildir ki, hämin beynälxalq tädbirlärä daha biri dä älavä olunub. Bu, ekologiya ilä baðlý Ätraf Mühitin Mühafizäsi Beynälxalq Layihä Olimpiadasýdýr. Qeyd edäk ki, bu olimpiadalar bir özälliyi ilä digär tädbirlärdän färqlänir. Belä ki, hämin olimpiadalarýn iþtirakçýlarý dünyanýn müxtälif ölkälärininin orta mäktäb þagirdlärindän ibarät olur. Yeri gälmiþkän, bildiräk ki, ekologiya ilä baðlý belä geniþ tärkibli tädbir dünyanýn yalnýz iki ölkäsindä - qardaþ Türkiyädä vä Azärbaycanda keçirilir. Ekologiya ilä baðlý beynälxalq tädbirlär Türkiyädä 1993-cü ildän, Azärbaycanda isä 2007-ci ildän täþkil olunur. Lakin zaman färqinä baxmayaraq, Azärbaycan bu olimpiadalardaki iþtirakçý dövlätlärin sayýna görä, artýq qardaþ Türkiyäyä çatmaqdadýr. Belä ki, ägär ekologiya ilä baðlý Türkiyädä 1993-cü ildän start verilmiþ tädbirä 8 ölkä qoþulmuþdusa, ötän il bu tädbirin iþtirakçýlarýnýn sayý 50 olub. Ölkämizdä isä 2007-ci ildän keçirilän bu tädbirä 17 ölkä qatýlmýþdý, bu il isä onlarýn sayý 51-ä çatacaq. Qeyd edäk ki, builki Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasý Tennis Akademiyasýnda täþkil olunacaq. “Hamýmýz eyni gäminin särniþinläriyik” Ätraf Mühitin Mühafizäsi Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnýn (INEPO-Avrasiya) hädäfläri äslindä Birläþmiþ Millätlär Täþkilatý-
nýn iþläri ilä dä paralellik täþkil edir. Belä ki, 1992-ci ildä Birläþmiþ Millätlär Täþkilatý täräfindän täþkil edilmiþ Rio-De-Janeyrio konfransýnda qäbul edilän qärarlar toplusunun 21 saylý bändindä gäncliyä önäm verilmäsinin vacibliyi vurðulanýr vä bu sahädä beynälxalq ämäkdaþlýðýn ähämiyyätinä dä diqqät çäkilir. Bir sözlä, ätraf mühitin problemlärinin qlobal olmasý, dünyaný qlobal ämäkdaþlýða mäcbur edir. Bäli, neçä illärdir ki, insanýn täbiätä qarþý amansýz olmasý onu geniþ ölçüdä ekologiya problemi ilä qarþýqarþýya qoyub. Ýndi bundan çýxýþ yollarý ilä baðlý danýþýqlar daha tez-tez gündämä gälir. Ätraf Mühitin Mühafizäsi Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnýn iþtirakçýsý olan mäktäblilär bu kimi problemlärin hällinä yaþýl iþýq yandýrmaq mäqsädi ilä müxtälif layihälärlä çýxýþ edirlär. Bununla da sanki mesaj göndärirlär: “Ämäli iþlärä baþ vurmaðýn vaxtý çatýb, cänablar”. Bäli, Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnda iþtirak edäcäk 51 ölkänin mäktäbliläri bir daha häyäcan täbili çalacaq vä bildiräcäklär: “Hamýmýz eyni gäminin särniþinläriyik. Täk bir häyat sahämiz var. Buna sahib çýxmaq hamýmýzýn väzifäsidir”. Mälumat üçün onu da qeyd edäk ki, Sovet dönämindä ölkämizdä neft çýxarýlarkän ekologiya mäsälälärinä önäm verilmädiyindän bu sahädä bir sýra problemlär yaranýb. Ölkämiz müstäqilliyini bärpa etdikdän sonra bu sahäyä, daha doðrusu, ekologiyaya da ciddi önäm vermäyä baþlayýb. Artýq o zamanlar neftlä çirklänmiþ ärazilärdä tämizlämä iþläri aparýlýr. Onu da qeyd edäk ki, ekoloji problemlärin çözümündä bu vä ya digär ölkänin maliyyä resurslarý da mühüm rol oynayýr. Ýnkiþaf etmäkdä olan ölkämiz belä resurslara malik olduðundan bu sahäyä kifayät qädär diqqät yetirmäyä imkan verir. ... “Täbiät saysýz-hesabsýz nadir, gözäl abidälärin müällifidir”, - deyän täbiätþünas alim Häsän Äliyev bildirirdi ki, täbiätä münasibätdä yubanmaq - yaþamaða yubanmaqdýr. Bäli, biz bu gün täkcä cämiyyät qarþýsýnda yox, sabahýna cavabdeh olduðumuz
www.azvitrin.az
SAYI 4
AZVİTRİN canlý täbiätä dä hesabat vermäliyik. Täbiätin saflýðýný, tämizliyini mänävi cavabdehliklä qorumaq istäyiriksä, humanist däyärläri yaþatmalýyýq. Unutmayaq ki, ägär belä etmäsäk, genetik varlýðýmýzý da mähv olmaq tählükäsindän xilas edä bilmärik. Bu mäsälädä här käs fäal olmalýdýr. Täbii ki, bu, Bakýda keçiriläcäk Ätraf Mühitin Mühafizäsi VIII Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnýn leytmotivi olacaq. Son Olimpiada yarýþ olduðu üçün onun qalibläri dä olmalýdýr. Amma zännimizcä, iþtirakçýlar arasýnda mäðlublar olmayacaq. Çünki dünyaný xilas etmäk kimi bir müqäddäs väzifäni öz çiyinlärinä almýþ bir insanýn äldä etdiyi nä olursa olsun, o, yenä qalibdir. Ona görä dä inamla deyirik: bu olimpiadanýn näticäsi här bir iþtirakçýnýn qäläbäsi demäkdir. Çox güman ki, bu mäktäblilärin täqdim edäcäkläri layihälär daha böyük tapýntýlarýn, käþflärin özülünü täþkil edäcäk. Täbii gözällikläri sevmäk, onu qorumaq bir ayýn, bir ilin deyil, bütün dövrlärin väzifäsidir. Bu hissi insanlarda baðça, mäktäb yaþlarýndan oyatmaq vä ildän-ilä inkiþaf etdirmäk yaþanan problemin hällindä än düzgün yoldur. Bu cähätdän “ÝNEPO-Avrasiya”nýn ähämiyyäti ölçüyägälmäzdir. Bu yer-
dä ötän il Ätraf Mühitin Mühafizäsi VII Beynälxalq Layihä Olimpiadasýnda Heydär Äliyev Fondunun vitse-prezidenti Leyla Äliyevanýn bu sözlärini xatýrlamaq istärdik: “Täbii ehtiyatlarýn däyäri pulla müäyyänläþdirilä vä ifadä oluna bilär, lakin tämiz havanýn, täbii landþaft vä korlanmamýþ ekoloji sistemin pulla ölçülmäsi demäk olar ki, mümkünsüzdür. Onlarýn sadäcä qiymäti yoxdur. Män gäläcäk barädä nikbin fikirdäyäm. Düþünüräm ki, hazýrký näsil täbiätin qorunmasýnýn än yaxþý änänälärinä sahib çýxaraq vä ätraf mühit haqqýnda öyränäräk bizim övladlarýmýzýn bu günü vä gäläcäyinä olan bütün tähdidläri aradan qaldýracaq. Bu, bizim hamýmýzýn töhfä verä biläcäyimiz sahädir! Yaþadýðýmýz planetin tählükäsizliyi, xoþbäxtliyi vä häyatýn davamý Olimpiadada täqdim olunan layihälärin häyata keçirilmäsindän asýlýdýr”. Bäli, gälän ay dünya mäktäbliläri öz bacarýqlarýný nümayiþ etdiräcäklär. Bununla yanaþý, yurdumuzun bäzi görmäli yerlärini dä ziyarät edäcäklär. Vä xoþ täässüratlarla vätänlärinä yola düþäcäklär. Yola düþändä isä här käs onlara belä deyäcäk: “Ölkälärinizä Azärbaycandan sevgi, dostluq, qardaþlýq hisläri aparmalarýnýzý arzu edirik. Sizdän ayrýlmýrýq, gälän görüþlärädäk”. Qvami Mähäbbätoğlu
2012-ci ilin aprel ayında keçirilän VI Beynälxalq Layihä Olimpiadasının mükafatlandırma märasimindän görüntü
39
40
AZVİTRİN
Häkim mäslähäti: Allergiya Allergiya orqanizmin adi halda zärärli olmayan bir maddäyä qarþý verdiyi güclü reaksiyadýr. Çox vaxt ifrat hässaslýq doðuran bu maddälärä “allergen” deyilir. Bu hässaslýðýn meydana gälmäsinin äsas säbäbi isä allergenlär deyil, onlara qarþý reaksiya verän orqanizmlärdir. Astma, allergik burun vä göz zökämi, allergik orta qulaq iltihabý, artikariya vä ekzema kimi allergik däri xästälikläri, hämçinin müxtälif qidalara, därmanlara vä ya häþärat sancmalarýna qarþý reaksiyalar äsas allergik xästäliklärdir. Allergik älamätlärä gälincä, ilin bütün vä ya bäzi aylarýnda davam edän qýzarma, qaþýnma, þiþmä, axma vä ya tutulma (burunda, boðazda, qulaqda, gözdä, däridä vä s.) da äsas allergik älamätlärdir. Allergik orqanizmlä allergen maddänin (vä ya maddälärin) bir araya gälmäsi orqanizmdä uþaqlýq dövründän bu hässaslýðýn meydana çýxmasýna säbäb olur. Bunun näticäsindä immunitet sistemi bu maddäyä qarþý bir anticisim ifraz edir. Bu anticisim qan dövraný vasitäsilä orqanizmin här täräfinä yayýlaraq, immunitet sistemi hüceyrälärinä “yapýþýr”. Belä olduqda, “väziyyätin aðýrlýðýndan” asýlý olaraq, bädänin ayrý-ayrý yerärindä müxtälif däräcälärdä qýzarma, qaþýnma, þiþmä, axma vä ya tutulma meydana gälir. Hava ilä yayýlan, yüngül vä yapýþqan tozcuqlar da allergik reaksiyalara säbäb olur. Bu cür tozcuqlar ätrafýmýzda daha çox ot, çämän vä aðaclarda mövcud olur. Yaðýþlar azaldýqca tozcuqlarýn miqdarý artýr. Xästäliyin meydana gälmäsi üçün konkret bir yaþ häddi yoxdur. Ýmmunitet sisteminä böyük täsir göstärän stress dä
allergik xästäliklärin ämälä gälmäsinä säbäb ola bilär. Ägär tozcuqlara qarþý allergiyanýz varsa, çiçäklärin açdýðý dövrlärdä çiçäk tozlarý ilä tämasdan uzaq olun. Onu da deyäk ki, tozcuqlar än çox sähärlär yayýlýr. Buna görä dä hämin vaxtlarda päncäränizi açmayýn, geydiyiniz paltarý yataq otaðýnda saxlamaða vä axþamlar oranýn havasýný däyiþmäyä çalýþýn. Ägär häþärat sancmalarýna qarþý allergiyanýz varsa, meyvä-täräväz äkinlärindän uzaq olun vä torpaqda ayaqyalýn gäzmäyin. Här hansý bir häþärat sancdýðý täqdirdä isä o yeri bintlä baðlayýn. Häþäratýn sancdýðý yerä arabir soyuq su vura bilärsiniz. Bundan älavä, häkim mäslähäti ilä antiallergik därmanlar qäbul etmäk lazýmdýr. Äbdülhämid Mälikzadä
SAYI 4
44
SAYI 4
AZVİTRİN
Heykällär şähäri gäzir mýzýn günäþi sayýlan, dünya ädäbiyyatýna incilär bäxþ etmiþ Þeyx Nizami Gäncävini göräcäk. O, sanki Ädäbiyyat Muzeyinin lociyalarýnda dayanmýþ böyük qäläm sahiblärimizlä söhbätläþir. Ýçäriþähäri dövräläyän qala divarlarý yaxýnlýðýnda, yaþýllýqlar qoynunda bu dünyanýn därdlärindän beli bükülän þair Mirzä Äläkbär Sabir oturub. O, bälkä dä, aðrýyan canýný yaz günäþinä verir. Böyük Sabir qarþýdan ötüb keçän insanlara baxýr, olmuþlarý saf-çürük edir: Çýrmanýrýq keçmäyä çay gälmämiþ, Baþlayýrýq qýzmaða yaya gälmämiþ. Söz verärik indi, bir ay gälmämiþ, Asta qaçýb dürülärik xälvätä, Kim nä deyär bizdä olan qeyrätä?! Qonaðýmýz Märkäzi univermaðýn qarþýsýndan ötüb üzü þimala doðru getsä, az sonra yaraþýqlý meydanýn baþ täräfindä äzämätli Milli Dram Teatrý binasýný göräcäk. Sonra ötän il istifadäyä verilmiþ geniþ vä müasir parka baxýb, Bakýnýn gözälliyinä bir daha heyran qalacaq. Mähz bu parkdan hansý täräfä baxsa, bir yeniliyin, üräk rahatlayan geniþliyin þahidi olacaq. Bakýnýn son onilliklärdä necä inkiþaf etdiyini, däyiþdiyini görmäk istäyänlär üçün bu ärazi äväzedilmäz mäkandýr. Dram Teatrýnýn binasý qarþýsýnda qäm däryasýna batmýþ Baharýn gäliþi daim böyüyän vä gözälläþän Bakýný cälbe- Füzuli babamýz dayanýb. Nä þähärin säs-küyü, nä ötüb kedici edib. Günäþin ilýq näfäsi täbiäti canlandýrdýqca aðacla- çärkän onun, bu halýný duymaða can atan soydaþlarýmýzýn rýn tumurcuqlarý da böyüyür, budaqlar çiçäklärä bürünür. dedikläri þairi fikir dünyasýndan ayýra bilmir. Böyük mähäbÝnsan älinin härarätindän güc alan baðlar, parklar daha ba- bät vä fikir þairi Mähämmäd Füzuli öz halýný qäzälä çeviräxýmlý, gäzib-dolanmalý mäkana çevrilir. Ýndi här yerdä bir räk deyir: qaynarlýq yaþanýr. Son günlär paytaxrtýmýza gälän qonaqla- Päriþan xälqi-aläm ahü äfðan etdiyimdändir. rýn sayý da xeyli artýb. Qonaqlarý isä yalnýz onlarýn yaxýnlaPäriþan olduðum xälqi päriþan etdiyimdändir... rý, dostlarý, hämkarlarý deyil, Bakýnýn yaraþýqlý binalarý, Sonra üzü yuxarý, son illär alçaq, birmärtäbäli binalarýn istirahät mäkanlarý, alýþ-veriþ märkäzläri, hätta heykälläri öz yerini göydälänlärä verdiyi küçäläri gäzä-gäzä Dövlät Staqarþýlayýr. Sizä qäribä gälmäsin, här bir þähär qonaðýn yad- tistika Komitäsinin qarþýsýndaký meydana çatdýqda Närimadaþýnda häm dä gözäl, äzämätli heykälläri vä sänät abidäläri nov vä Ýnþaatçýlar prospektlärinin qovuþacaðýndaký balaca ilä qalýr. Ägär qonaq paytaxtýmýza dämiryolu ilä gälmiþsä, o, baðçada Mikayýl Müþfiq dayanýb. Gözläri yol çäkän nakam ilk däfä böyük dramaturq Cäfär Cabbarlýnýn heykäli ilä üz- þairimiz elä bil kimisä gözläyir. läþir. Baxýþlarý yerä dikilmiþ ädib fikirlär burulðanýnda nä düMänim kölüm deyir ki, þünür göräsän? Qonaq Milli Parka doðru yol tutub, Xäzärin Hälä bunlar nädir ki... seyrinä dalmaq istäsä, sevimli þairimiz Sämäd Vurðunla qarPaytaxtýmýzýn ayrý-ayrý mähälläläri ilä tanýþ olan qonaq þýlaþacaq. Üzü günbatana dayanaraq , bir älini sinäsi üstü- filarmonaya baðýnda qäzälxan þair Äliaða Vahid, märkäzdä nä qoyaraq þair sanki bu mäþhur misralarý söyläyir: kiçik baðda dramaturgiyamýzýn banisi Mirzä Fätäli Axundov, El bilir ki, sän mänimsän, sanki Bakýya uzaq säfärdän yenicä qayýtmýþ yazýçý vä dövlät Yurdum, yuvam, mäskänimsän, xadimi Näriman Närimanov, dünyaya sýðmayan filosof þair Anam, doðma vätänimsän! Ýmadäddin Näsimi, Türkiyänin ölkämizdäki säfirliyi yaxýnAyrýlarmý könül candan? lýðýnda böyük öndär Mustafa Kamal Paþa Atatürk, Musiqi Azärbaycan, Azärbaycan! Akademiyasý qarþýsýnda kresloda oturub xäyalýnda musiqi Qonaq sahilboyu gäzinäräk, här gün däyiþän, torpaqdan incilärimizi nota çäkän, Üzeyir bäy, müstäqil Azärbaycaný boy veräräk ucalan Bakýmýzý seyr etdikdän sonra insan axý- här cür sýnaqlardan uðurla keçirmiþ Heydär Äliyev, Milli Elnýna qoþulub, þähärin küçälärinä qayýtdýqda “Azärbaycan” mlär Akademiyasýnýn böyük binasý ilä üzbäüz isä 37-ci ilin kinoteatrý qarþýsýnda heykälä dönmüþ xan qýzý Natävaný gö- qara yellärinin qurbaný olmuþ þair-dramaturq Hüseyn Caräcäk. Taleyi därdlä, nisgillä yoðrulmuþ Xurþudbanu Natä- vid vä baþqalarý ilä dä üzläþäcäk... Qonaq xalqýmýzýn vä milvan, bälkä dä, düþmän älindä äsir olan Þuþaný, Cýdýr düzünü, lätimizin taleyindä böyük rol oynamýþ bu insanlarla baðlý babasý Ýbrahimxälil xanýn tikdirdiyi qalalar haqqýnda düþü- biliklärini daha zänginläþdirmäyä çalýþacaq vä ona elä gälänür, xarý bülbülün gününä aðlayýr... cäk ki, bu böyük þäxsiyyätlär baharýn gäliþi ilä baðlý paytaxQoþa qala qapýsý önündän ötüb keçän qonaq poeziya- týmýzý gäzmäyä çýxmýþlar... Sämäd Mälikzadä
www.azvitrin.az
48
AZVİTRİN
Yanğının düşmäni, häyatımızın dostu... Ýþdä, evdä, ictimai iaþä yerlärindä tählükäsizliyin tämini ilä baðlý müxtälif normativ hüquqi aktlar, qaydalar tätbiq edilir. Här bir idaräçinin, rähbärin baþlýca väzifäsi ämäkdaþlarýnýn vä iþ þäraitinin tählükäsizliyini tämin etmäkdir. Daha çox rast gälinän vä gündälik häyatýmýzda qarþýlaþa biläcäyimiz tählükälärdän biri dä yanðýndýr. Yanðýn tählükäsizliyi anlayýþý özündä bir sýra aspektläri vä yanaþmalarý birläþdirir. Belä ki, yanðýn zamaný davranýþ, tez alýþan maddälär, ilkin tibbi yardým, yanðýn söndüränlärdän istifadä kimi sahälär üzrä biliklär buna aid edilä bilär. Tez-tez qarþýlaþdýðýmýz vä diqqätimizdän känarda qalan yanðýn tählükäsizliyi vasitälärindän biri dä yanðýnsöndürmä cihazlarýdýr. Ýlkin yanðýnsöndürmä vasitälärinä aþaðýdakýlar aid edilir: yanðýnsöndürmä balonlarý, yanðýnsöndürmä þitläri, yanðýnsöndürmä hortumlarý, yerüstü vä yeraltý hidrantlar, köpük generatorlarý, avtomatik yanðýnsöndürmä sistemläri, yanðýn aksessuarlarý. Yanðýnlarýn söndürülmäsindä yanðýnsöndürmä cihazlarýndan geniþ istifadä olunur. Yanðýn söndürmä cihazlarý müxtälif növdä olsalar da, onlarýn hamýsýndan yanðýnýn ilkin märhäläsindä qarþýsýný almaq üçün istifadä edilir. Yanðýnsöndürmä cihazýnýn növünü potensial alýþan maddänin tipinä vä þäraitä uyðun olaraq seçmäk lazýmdýr. Yanðýnsöndürmä cihazlarý, här an istifadäyä hazýr þäkildä vä necä deyärlär äl altýnda saxlanýlmalýdýr. Yanðýnsöndürmä vasitälärinin növläri: Sutärkibli yanðýn söndürücüläri güclü täzyiqlä odun üzärinä püskürdülür vä bir däfä açýlaraq sonunadäk istifadä olunur. Quru kimyävi toz þäklindä olan yanðýn söndürücülärin tärkibindä natrium bikarbonat var. O, havada olan oksigenin yanan maddäyä çatmasýna mane olur. Bir çox qaz, elektrik, aðac vä kaðýz tärkibli yanðýnlarda istifadä edilä bilär. Amma yadda saxlamaq lazýmdýr ki, yerä säpilmiþ tozlarý säliqäli tämizlämäk lazýmdýr. Bu növ yanðýn söndürücülär häm effektivliyinä, häm dä qiymätinä görä särfälidir, avtomobillärdä dä gäzdirilir. Amma näzärä almaq lazýmdýr ki, bu növ yanðýn söndürücülärdän qapalý yerlärdä istifadä etdikdä tänäffüs orqanlarýna zärär vurmaq olar. Köpük yaradan kimyävi tärkibli yanðýn söndürücülärin tärkibindä olan kimyävi maddälär hava ilä tämasa girdikdä karbonat anhidridi ämälä gälir ki, o da yanan maddänin üzärini pärdä kimi örtür. Bundan baþqa köpüyün maye hissäsi buxarlanýr vä istiliyi udaraq yanacaðý soyudur. Onlardan maþýnlarýn vä texnikanýn olduðu yerdä istifadä etmäk olmaz. Karbonatlý yanðýn söndürücülärinin tärkibindä karbon anhidridi var. O, istänilän yanðýn hadisäsi üçün idealdýr vä heç bir texnikaný vä materialý korlamýr. Karbon anhidridi elektrik keçiriciliyinä täsir et-
mädiyi üçün ondan elektrik cihazlarýnda, yüksäk gärginlikli elektrik xätlärindä olan yanðýnlarda istifadä etmäk olar. Balonda olan sýxýlmýþ qaz istifadä zamaný güclü soyudulma effekti yaradýr, hissä-hissä olaraq quru buza çevrilmäklä istiliyin çox hissäsini özünä çäkir. Bu yanðýn söndürücülär zärär vermädiyi üçün onlardan þäkillärin, kitab, xalçalar vä digär däyärli äþyalarýn olduðu yerdä äminliklä istifadä etmäk olar. Yanðýn söndürücüdän xaric olan qaz toksiki deyil, amma boðulma effekti yarada bilär. Buna görä dä ondan istifadä olunduðu yerlär näzarät altýnda olmalýdýr. Yanðýn söndürücülärin daha bir növü universal vasitä olub yanan mayelärdä, düz olmayan säthlärdä (avtomobil mühärriki, mätbää, yüksäk gärginlikli elektrik cihazlarý, bahalý vä müräkkäb texnikalar, täyyarälär) yaranan yanðýnlarda istifadä edilir. Bu yanðýn söndürücülär toksiki olduðu üçün havalanmayan mühitlärdä istifadä edilmämälidir. Bu tip yanðýn söndürücülär digär tiplärä nisbätän bahalý olduðu üçün az istifadä edilir. Azärbaycanda yanðýn söndürmä sistemläri vä avadanlýqlarý üzrä aparýcý mövqedä dayanan Safe Life þirkäti müxtälif çeþiddä yanðýnsöndürmä avadanlýqlarý vä texnikasýný täklif etmäkdädir. Bir çox xarici brendlärin yerli nümayändäsi olaraq ancaq keyfiyyät sertifikatlarý olan mähsullar täqdim edir. Bütün növ yanðýnsöndürmä avadanlýqlarýný täqdim etmäklä bärabär, bu cihazlarýn servisi vä täkrar doldurulmasýný häyata keçirir. Binäqädi r-nu, Z.Bünyadov pr 43, Azärbaycan, Bakı AZ1069 / Tel./Faks (+994 12) 514 43 44/45/46 E-mail: info@safelife.az / www.safelife.az
www.azvitrin.az
SAYI 4