Baş direktor SÜLEYMAN Ünal
Redaktor ANAR Qaraxançallı Sektor redaktor HARUN Aydoğdu Reklam menecerläri VÜQAR Quliyev ARIF İsgändärov Dizaynerlär SAMİR Salmanov FÄRİD İsrafilov
AZVİTRİN
Bakı, Tbilisi pr. 1058, İndeks: Az 1078, Tel: (+99 412) 530 85 81 (+99 412) 530 85 82 (+99 412) 530 85 83 E-mail: reklam@zaman.az www.zaman.az
Yeni jurnalımız “Azvitrin” Sirr deyil ki, müasir Azärbaycanýn dinamik inkiþafýnýn äsasýnda häyata keçirilän sosial-iqtisadi siyasät dayanýr. Mähz aparýlan uðurlu iqtisadi strategiyanýn sayäsindä bu gün Azärbaycan dünyanýn inkiþaf etmäkdä olan ölkälärindän birinä çevrilib. Bütün dünyada olduðu kimi Azärbaycanda da sahibkarlýðýn äsasýný xidmät sektoru täþkil edir. Xidmätlär müþtärinin istäyi, ehtiyacý qädär sonsuz vä müxtälifdir. Müasir biznes dünyasýnda kiçik sahibkarlardan nähäng holdinq sahiblärinä kimi här bir iþ adamý istehsal etdiyi vä ya satdýðý mähsullarýn än qýsa zamanda müþtäriyä çatdýrýlmasýna xüsusi ähämiyyät verir. Artýq insanlar hansýsa mähsulu almaq üçün deyil, þirkätlär mähsullarýný onlara çatdýrmaq üçün säy göstärir. Biz dä “Zaman-Azärbaycan” qäzeti olaraq bütün bu täläbatlarý näzärä alaraq istehsalçýlarýn mähsullarýný, brendlärini, kampaniyalarýný istehlakçýya täqdim etmäk üçün bir jurnal hazýrlamaq qärarýna gäldik. “AZVÝTRÝN” adý verdiyimiz jurnal sýrf reklam kataloqu olmasýn deyä bu näþrimizi daha rängaräng þäkildä sizä täqdim etmäk niyyätindäyik. Siz oxucularýn zövqünü oxþamaq üçün jurnala gündämlä älaqädär mäqalälär, xäbärlär, yeni açýlýþ vä märasimlärlä baðlý anons tipli yazýlar älavä etdik. Bundan älavä jurnalýmýzýn här nömräsindä sizä bir sýra iþ adamlarý ilä apardýðýmýz müsahibäläri täqdim edäcäyik. Ýstesalçý ilä istehlakçýný görüþdürmäk niyyäti ilä hazýrladýðýmýz bu mätbu näþrin sadäcä bir sahäyä baðlý qalmamasýna, sähiyyä, tähsil, texnoloji, inþaat, qida kimi bir çox sektorlara da xitab etmäsinä çalýþdýq. Harun Aydoğdu h.aydogdu@zaman.az
Yäqin ki, siz maðazalarda vä ya televiziya reklamlarýnda 9,99 yaxud da 99,99 manata satýlan mallara tez-tez rast gälirsiniz. Här käsä mälumdur ki, 100 manatla 99,99 manatýn arasýnda cämi 1 qäpik färq var. Bäs göräsän maðaza sahibläri vä ya satýcýlar niyä öz mallarýný 100 manata satmýrlar? Malýn qiymätini 1 qäpik endirmäklä onlar nä äldä edirlär? Aparýlan araþdýrmalar göstärir ki, satýcýlar täräfindän tätbiq edilän bu marketinq gediþi malýn daha çox satýlmasýna gömäk edir. Artýq 100 ildir ki, bu hiylägär üsul satýcýlar täräfindän uðurla häyata keçirilir. Marketinq mütäxässisläri haqlý olaraq belä düþünürlär ki, ägär bu üsul iþä yaramasaydý 100 il gündämdä qala bilmäzdi. Qiymätin 99 qäpiklä ilä qurtarmasý o näzäriyyä äsaslanýr ki, insanlar soldan saða oxumaða öyräþib vä bu zaman ilk räqäm insanlarýn yaddaþýnda daha möhkäm häkk olunur. Vergüldän sonra yazýlan digär räqämlär yaddaþda “möhkämlänä” bilmir. Ona görä dä insanlar adätän qiymäti 99,99 manat gös-
tärilmiþ malý daha çox alýr, näinki qiymäti 100 manat olaný. Çünki, 99 här zaman 100-dän aþaðýdýr. Hättä arada 1 qäpik färq olsa belä... Bundan baþqa qiymätin 99,99 manat olmasý müþtäriyä bu mähsulun artýq endirimdä olmasýndan xäbär verir, ona görä dä insanlar özlärini inandýrýrlar ki, bu cür alýþ-veriþ etmäklä sanki doðru iþ görürlär, endirimdä olan mähsullar almaqla qiymätdä qabaða düþürlär, äslindä isä sözü gedän halda qiymätdäki güzäþt olduqca cüzi vä minimal däräcädädir. Ävvällär 2 manata satýlan malý almaq niyyätindä olmadýðýmýz halda, hämin mal 1,99 manata satýlan zaman almaða baþlayýrýq. Belä hesab edirik ki, hämin malý ävvlki qiymätlä müqayisädä daha ucuz almýþýq. Halbuki hämin malý 1 qäpik daha ucuz almaq sizin büdcänizä heç bir täsir etmäyäcäk. Bäzän dä bizä elä gälir ki, aldýðýmýz bütün mallarda 1 qäpik edirim olarsa yekunda bu büdcämizä täsir edäcäk. Belä olan halda da 1 manata qänaät edä bilmäk üçün 100 çeþit mal almaq lazým olduðunu unuduruq.
1 qäpiklik endirimlär, yaxud 99,99 manata satýlan mallar
AZVİTRİN
4
Hädiyyä alarkän nälärä diqqät yetirmäk lazýmdýr? Här þeydän öncä hädiyyäni kimä veräcäyinizi näzärä almalýsýnýz. Bu insan yaþlý, cavan, uþaq, qadýn vä s. ola bilär. Müxtälif peþä sahibi ola bilär. Hädiyyäni yaxþý tanýdýðýnýz yaxýn bir insana alýrsýnýzsa, onun xarakteri, zövqü, dünyagörüþü, maraq dairäsi äsas götürülmälidir. Çalýþmaq lazýmdýr ki, hädiyyäniz qarþýdaký insana xoþ ovqat bäxþ eläsin. Ona görä dä hädiyyä gäräk onun üräyincä olsun, zövqünü oxþasýn. Seçim edärkän bunlarý näzärä almaq lazýmdýr. Bir halda ki hädiyyäni yaxýn adama alýrsýnýz, onda onun istäklärini, zövqünü böyük ehtimalla bilirsiniz. Bäyändiyi þeyi hädiyyä almaq onu daha çox sevindirä bilär. Ola bilär ki, hädiyyä vermäk istädiyiniz insaný çox da yaxýndan tanýmýrsýnýz. Onun maraq dairäsindän, zövqündän, gözällik duyðusundan o qädär dä xäbärdar deyilsiniz. Bäs bu halda necä häräkät etmäk daha düzgün olardý? Heç þübhäsiz, bunun da çýxýþ yolu var. Bu halda özünüzün än çox sevdiyiniz äþyaný hädiyyä etmäk daha mäqsädyönlüdür. Bu, äksär hallarda özünü doðruldur. Doðrudur, bäzän bu yolla alýnmýþ hädiyyä qarþýdakýnýn xoþuna gälmäyä bilär. Amma heç olmasa qälbän rahatlýq tapýrsan ki, özünä räva bildiyin hädiyyäni almýsan. Hädiyyä alarkän onun keyfiyyätinä dä diqqät yetirmäk lazýmdýr. Bazarda müxtälif çeþiddä, müxtälif keyfiyyätdä hädiyyälär satýlýr. Ýstädiyin, üräyincä olan hädiyyäni almaq çox da asan mäsälä deyil. Çünki qälp malý brend adýna asanlýqla sýrýþdýra bilärlär. Öz imicini qoruyan firmalar istehsal etdiyi malýn üzärindä barkodla yanaþý, istifadä müddätini dä göstärir, ämtää barädä demäk olar ki, bütün mälumatlarý verirlär. Ona görä dä seçim edärkän aldýðýnýz malýn daha çox täbii maddälärdän hazýrlandýðýna üstünlük versäniz, daha yaxþý olar. Ämin olmadýðýnýz malý almasanýz yaxþýdýr. Çünki istehsalçýsý vä tärkibi bälli olmayan mal almaq yaxýnýnýzý sevindirmäkdän çox kädärländirä bilär. Seçim etdiyiniz hädiyyäni son märhälädä çox sadä bir üsülla test edä bilärsiniz. Bunun üçün, gülmäli dä görünsä, onu qoxulamaq lazýmdýr. Täbii materialdan hazýrlanmýþ mallarýn xoþ ätri gälir. Ägär sintetik materialdan beynälxalq
AZVİTRİN
6
standartlara uyðun hazýrlanýbsa, ya qoxusu gälmir, ya da xoþagälmäz iy vermir. Ziyanlý maddälärdän hazýrlanmýþ mallar isä mütläq çox pis qoxuyur. Parfümeriya mähsullarýný alarkän bu “test” o qädär dä effektli olmaya bilär. Çünki bu tir mähsullarýn iyi, bir qayda olaraq, xoþagäländir. Bu zaman yuxarýda dediyimiz kimi, barkoda, istifadä müddätinä, tärkibinä vä istehsalçýnýn adýna diqqät elämäk lazýmdýr. Bunlardan här hansý biri yoxdursa, onu almaq mäslähät deyil. Hädiyyä vermäk gözäldir. Çünki o yalnýz äþya deyil. Hädiyyä bir insanýn digärinä sevgi vä sayqýsýnýn ifadäsidir. Bir insanýn digärinä bäslädiyi hörmätin, göstärdiyi diqqätin maddiläþmiþ formasýdýr. Hädiyyä almaq da gözäldir. O hädiyyä ilä qälbä daxil olan färähin, sevinc duyðusunun däyäri, þübhäsiz, hädiyyänin qiymätindän qat-qat artýqdýr. Hädiyyä vermäyin mahiyyätindä häm dä baþqasýný sevindirmäkdän zövq almaq dayanýr. Baþqasýna sevinc yaþatmaq istäyi durur. Hädiyyä baþqasýna, bir anlýq da olsa, arzuolunmaz þeyläri unutdurmaq fürsäti verir. Hädiyyä baþqasýnýn qälbinä täravät, varlýðýna bahar duyðusu doldurmaqdýr. Baþqasýnýn sevincinä säbäb olduðunu görmäk isä baþqa bir mämnunluqdur...
Xalqýn dilindä formalaþmýþ bir deyim var: “ Malýn mal olunca, bazarýn bazar olsun”. Bu deyim yüz illärin sýnaðýndan çýxmýþ ifadädir. Çünki, bäzän här hansý bazarda pula getmäyä mal, digärindä çox yaxþý satýlýr. Demäk, istehsalýn öz qanunlarý olduðu kimi bazarýn da öz qanunlarý var vä bunlar müäyyän mäkan vä zaman daxilindä däyiþir. Amma yuxarýda dediyimiz xalq ifadäsinin tam doðru olduðunu söylämäk dä aðýlsýzlýq olar. Älbättä, bu geniþ mövzudur vä iqtisadçýlar bazar formalaþandan bu günädäk bunu tam araþdýrýb baþa çýxa bilmäyiblär. Çünki zaman däyiþdikcä bazar qanunlarý vä münasibätläri, iqtisadçýlarýn sözü ilä desäk, istehlakçýlarýn ämtääyä olan münasibäti dä däyiþir. Öncä onu deyäk ki, här bir bazar ( geniþ anlamda bazar ) ilk növbädä hämin þähärin vä ölkänin iqtisadi inkiþaf güzgüsü sayýlýr. Bazarý zängin vä çeþidli, daxili mähsulun faizi yüksäk olan ölkälärdä häm sosial inkiþaf göstäriciläri dä yüksäk olur. Çünki bazarda daxili mähsulun payýnýn yüksäk olmasý hökumätin öz istehsalçýsýna qayðýsýnýn, täbiri caizsä, arxa durmasýnýn, onu qorumasýnýn täzahürüdür. Sadä bir misal. Fikrimizcä, son illär Azärbaycanda buðda istehsalýnýn getdikcä artmasý täkcä bazar iqtisadiyyatý yolu ilä gediþin näticäsi deyil, daha çox hökumätin taxýlçýlçýlýðýn bu sahäsinin inkiþafýna yetärincä dästäk vermäsi ilä baðlýdýr. Çünki mälum häqiqätdir ki, än çätin mäqamlardamüharibälär zamaný, yaxud täbii fälakätlar çox baþ verän illärdä zängin taxýl vä digär ärzaq ehtiyatý olan ölkälär öz iqtisadi qüdräti hesabýna sýnaqlardan qalib vä az itkisiz çýxýrlar. Bälli olduðu kimi, bazar mexanizminin äsas elementläri qiymät, täläb vä täklifdir. Ýctimai täläbatýn säviyyäsini äks etdirän täläb ähalinin alýcýlýq qabiliyyätindän asýlýdýr. Mäsälän, on-onbeþ il ävväl ölkämizdä ägär här iki-üç ailädän birindä avtomobil var idisä, indi äksär ailälärin maþýný var. Hätta elä ailälär var ki, orada här bir ailä üzvünün avtomobili var. Buna görä här il ölkämiz gätirilän avtomobillärin sayý durmadan artýr. Danýlmaz häqiqätdir ki, ähalimizin alýcýlýq qabiliyyäti vä här hansý mähsula olan münasibäti on il ävvälki kimi deyil. On-onbeþ il ävväl bazara çýxarýlan nä gündälik täläbat mähsullarý, nä geyim, nä mebel, nä dä avtomobil bugünkü alýcýlar täräfindän çox da bäyänilmir. Yadýnýzdadýrsa, müstäqilliyimizin ilk illärindä bazarlar, daha doðrusu “tolkuçka”lar Çindän gätirilän mänþäyi o qädär dä mälum olmayan mähsullardan hazýrlanan müxtälif geyimlärlä dolu idi. Hämin mähsullarý çoxumuz alýrdýq. Çünki, yerli istehsal demäk olar ki, yox däräcäsindä idi. Baha geyimläri almaða isä gälirimiz imkan vermirdi. Ýllär ötdükcä yerli istehsal ayaq tutdu vä keyfiyyätdä hämin zay mähsullarý üstälädi. Ölkänin iqtisadi qüdräti artdýqca ähalinin gälirläri dä yüksäldi. Xalq daha yaxþý geyinmäk üçün marketlärä üz tutdu. “Tolkuçka”lar da häm formasýna, häm satýlan mallarýn keyfiyyätinä görä xeyli däyiþdi vä böyük ticarät märkäzlärinä çevrilmiþ oldular. Digär täräfdän, istär paytaxtda, istärsä dä digär þähär vä rayon markäzlärindä ticarät märkäzlärinin sayý artdýqca, mähsullarýn çeþidläri artdýqca qiymätlär dä müäyyän qädär þaðý düþür. Çünki qiymätläri dä bazar qanunlarý tänzimläyir. Lakin ölkämizdä bazarqanunlarýnýn hälä yetärincä iþlämämäsi vä monopoliyanýn olmasý häm yerli istehslýn inkiþafýný ängälläyir, häm dä bazar prinsiplärini pozur. Þübhäsiz ki, yaxýn illärdä iqtisadiyyatda mövcud olan neqativ hallar tädricän aradan qaldýrýlacaq. Çünki özünü Avropa Birliyi ilä yanaþý addýmlamaða qärar verän bir ölkädä belä problemlärin yaþanmasý yolverilmäzdir. Demäk, ägär ölkä müasirläþmäk istäyirsä, häm onun malý mal olacaq, häm dä bazarý bazar. Malý keyfiyyätli, bazarý zängin, alýcýlýq qabiliyyäti yüksäk olan ölkänin iqtisadi qüdräti sarsýlmaz, xalqý isä xoþbäxt olur. Sämäd İskändäroğlu
AZVİTRİN
8
Malın mal olsun,
bazarın da bazar...
Yaþ a qid uyð ala un nm alý H yaþla är gün m tami nmaný g ultivitam n e laml vä mine cikdiräc in häblä ýða a ri ä r qida paran al qäbuluyini saný qäbul ed larýn rs i n keyfi yol häblä u yaþa g ýnýzsa, b r vä bunu yyäti rdän i ö nä vä deyi rä müäy r daha dün sizin sa l y bäslä , qida än ed þünü ðlam yici x larda ilmä n. Al lýðýný üsus n keç sinin imlär zý qor iyyät e u v Uþaql inä s ir. Yaþlan acibliyin ynilä qid yacaðýn ýq vä y on dä man Düzgün ý, a eniyet i räcä ý läng bildirirl lanma k üstälik böyüm qidalanma mälik diqqä itmä är. Ü im v lazýmd ä vä inkiþaf p ärdiþlärinä m t yeti k üçü stälik i viýr. Kalsi r o ü s m e rmäy n yed saðkün old larýný q um süm si davam u iniz mäk is ida siyahýsýnd üklärin vä d etdiyindän b qca erkän ya lazýmiyimiz u dýr. dövrün tämäyän gän an äskik etm iþlärin möhkä dönämdä v þlardan baþla itamin ämälid nmalý mlänm däki q clär in
d yarpaq ýz v d lý täräv lar adät zam idän yaðlý q irlär. Bundan äsindä äsas r ä minerallar ýr. Uþaqlýq vä ýn qäbu i äzlär k ä o d yeniyet a la l a n o la vä, g yna rda imi däm ý dämir ça týþmaz n, xüsusilä d äläcäkdä ürä dýðý üçün uþa luna laqeydlik mälik boyunc ir baxým kx qla a gö ýndan z lýqlarý ilä q ä doymu þ yaðla ästälikläri vä r vä gänclär stärmämäk ängin o arþýlaþd 20 ya s A r ü lan bir d ýq l þlard qidalan larýndan ät, an uzaq dur zhaymer risk d mähsulÝn a malýdýr i ma pro qabýqlý lemlär san häyatýn lar. Yen ilä üzläþqramý däniz m lä ýn q b t iyet a ä u äh rtib etm rþýlaþm zängin än m älidirlä sullarý, kartof, mälik lärsiniz balýq, yum anýz qaçýlmähsuldar vä r. yaþýl Maqn . 20 yaþlar urta, fýndýqd az olacaqd häräkätli d ýnda a ezium önäm ýr. Karb an iba lýlar, ba ta in ä lýq, ät, zäläläri rah -ana olma rät bir qida ohidratlar, dä qidalan q n la liflý ya a n is t la m t þýl tärä dýr, adät äyänlärin a üsulu iþastalý qid manýza diq 30 ya qä ala väz, ba d t þ nan, a önämindä mqidalanma ätbiq edärä r, meyvä-tä t etmäsäniz Bu ya larda siy lma vä k ,g rä e äksäriy þ qrupu qaysýn ydana gälä ahýsýnda bä vitamin vä väz, süd m äläcäkdä c n y miner iddi pr ähsulla ýn tärk n qarýn zi min maða äti, ägär h a aid olanla al ob er ibindä rý älä h r bol m aðrýlarýnýn k allara xüsu ehtiyacýnýzý ilä protein da 40 azýr hiss ed yoxdursa, ýn lä iq s d ä i a irlär. U 0 mq darda s y özlär maqn ilmäsinä kö er vermälä ödäyä biYaþlan folik turþu þaq sahibi ini uþaq sah e m r i zium v ar. äk edir. Soyalazýmdýr. lärind dýqca orq älavä edil olmaðý dü ibi oläki pr m þ a , paxla ü n ä n li iz miþ sü ogesteron mimizdäki dir. Folik tu än vä ya ha mük m milä o kalsium rþu kör vä ost gäläcä öhkämliy erogen ho u yavaþ-y pänin ana lan qadýnla in b rm kdä os a r teopa in kompens onlarý aza vaþ itirmäyäätnindä sað ýn qidalanm r la a o Bu dö z (sümük siyasý olm n qadýnla baþlayýrýq lam inkiþa a menyüs ünä h nämd f etmä . Bu v ra dah adýðýn ärimä ä ä nu un kalsium ba si) riski ilä dan qadýnla a çox täsir äziyyät här si baxýmýnd m hamilälik utmam ik a g d xýmýnd üzläþä r i ö 3 c s bilärlä 0 yaþlarýn tärir. 35 y insi tähd n häyati äh än ävväl, h alýdýrla an zän id äm d ä r a . r miy d g þ . e a M ýn in t n etib aq tina ed q arän s dan etibarä mäsinä bax yät daþýyýr. ä hamilälä ilmäm nezium, fos idalanma tä yin ilk m ü n müklä f äsi laz t üç ayýn rinin msümüklär mayaraq, men ým ola or, D, C, B6, K biq edilmäli öh ap n vitam öhkäm ,y v liyini y kämliyini it ozla birlikd in vä mitaminläri iläaðlý südlä y irm ä aðs üksäk qa ineralla säviyy äyä baþla bädänrdýr. raciyär, yumýz südün tär ä d ä k urta, b i saxlam yýr. Ýtirilalýq vä bindä eyni m azlars fýndýqd iq a, a olan darda kals ium o biotin ld bu dö nämd uðuä im-
AZVİTRİN
10
Säyahätä çýxmaq istäyrisiniz? Här þeyä hazýrlýqlý olun!
Hämiþä hazýrlýqlý olmaq vä ya här þeyä hazýrlýqlý olmaq. Älbättä ki, bu sözlärin nä ifadä etdiyini daha çox säyahät edänlär bilirlär. Çünki kim olursa-olsun, yolda baþýna nä gäläcäyini ävvälcädän deyä bilmäz. Äslindä bälkä dä säyahätlärin bu qädär häyäcanlý olmasýna säbäb elä budur. Çünki här gün sizi yeni sürprizlär gözläyä bilär. Üstälik, yaxþý vä ya pis olmasýndan asýlý olmayaraq.. Halbuki hazýrlýqlý olsanýz, säyahät zamaný qarþýlaþa biläcäyiniz här cür sürprizlärin öhdäsindän gälä bilärsniz. Bu iþin sirri isä özünüzlä “çoxmäqsädli” äþyalar götürmäkdir. Çünki här däqiqä däyiþä bilän þäraitä daha asan uyðunlaþmaq üçün bu “çoxmäqsädli” äþyalar sizä hämiþä vaxt, häm dä imkan qazandýracaq. Mäsälän, kiçik bir ilk yardým çantasý hazýrlayýn. Älbättä ki, bäziläriniz: “Hara getsäniz, aptek var. Ýlk yardým çantasýna nä ehtiyac?” - deyä bilärsiniz. Ancaq bir dä iþin äks täräfini düþünün. Ancaq yuxarýda da qeyd etdiyimiz kimi, bizim bir mäqsädimiz var. O da yaxþý vä ya pis bütün sürprizlärä hazýr olmaq. Adi sarðý, yara sarðýsý, qayçý, aðrýkäsicilär, antibiotiklär vä sair kimi bäzi äþyalarý vä ya därmanlarý çantanýzda saxlamaðýn yäqin ki, sizä heç bir ziyaný olmaz. Baþqa vacib bir äþya isä äl fänärdir. Çünki hämiþä här yerdä iþýða ehtiyacýnýz ola bilär. Üstälik, äl fänäri olmayan bir turist täsävvür etmäk bir qädär qäribä deyilmi sizcä? Növbäti vacib äþya isä çätirdir. Äksär turistlär “çox yer tutduðu üçün” bu vacib äþyaya bir qädär laqeyd olurlar. Hätta bäziläri: “Çox lazým olsa, yolda birini alaram”, - deyä düþünürlär. Äslinä baxanda onlara bir qädär haqq vermäk dä olar. Ancaq bu da häqiqätdir ki, yaðýþýn harada vä nä vaxt yaðacaðýný heç kim ävvälcädän deyä bilmäz. Ägär heç bilmädiyiniz bir dildä danýþan bir ölkäyä säyahät edäcäksinizsä, ilk növbädä o ölkäyä aid äsas sözläri vä ya terminläri öyränin. Getdiyiniz yerdä yaþayanlar bälkä dä sizdän onlarýn dillärindä çox yaxþý danýþmaðý täläb etmäyäcäklär, ancaq “Salam”, “Sað ol”, “Sabahýnýz xeyir”, “Gecäniz xeyrä qalsýn” vä s. kimi sadä sözlär onlarýn çox xoþuna gäläcäk. Üstälik, belä sözlär täkcä insanlarla ünsiyyät quranda deyil, mäsälän, yolu-
AZVİTRİN
12
nuzu azanda da sizä çox kömäk olacaq. Daha sonra “bädän dilinizi” inkiþaf etdirin. Çünki äksär insanlar ünsiyät qurarkän häm sözlärdän, häm dä häräkätlärdän istifadä edäräk ünsiyyät qururlar. Beläliklä, sözünüzlä fikrinizi ifadä edä bilmäsäniz dä, häräkätinizlä fikrinizi ifadä edä bilärsiniz. Täbii ki, bu, qarþý täräf üçün dä belädir. Yeri gälmiþkän, bädän dilinizi inkiþaf etdirmäk üçün uyðun kitablardan da istifadä edä bilärsiniz. Ägär iþlärinizi kredit kartý ilä häll edirsinizsä, yenä dä üstünüzdä fövqäladä hallar üçün müäyyän qädär naðd pul götürün. Çünki ATM dediyimiz aparatlarý hämiþä, här yerdä tapmaq olmaz. Täbii ki, bura aparatla vä ya kartla baðlý meydana gälä biläcäk problemläri dä daxil etmäk olar. Üstälik, bütün pullarýnýzý üstünüzdä daþýmayýn. Onlarýn bir hissäsini qaldýðýnýz yerdä saxlamaða çalýþýn. Sänädlärinizin vä väsiqälärinizin älavä fotosurätlärini çýxarýn. Fövqäladä hallarda (mäsälän, äsllärini itirändä) bu fotosurätlär sizin çox kömäyinizä çatacaq. Hätta kerit kartýnýzýn belä fotosurätini çýxarmaðý unutmayýn. Bäzi räsmi ämäliyyatlarý da öyränmäyi unutmayýn. Mäsälän, pasportunuz itändä nä etmälisiniz? Kredit kartýnýz itändä nä etmälisiniz vä s. kimi. Baþqa vacib bir mäsälä isä fövqäladä bir hal baþ verdikdä yanýnýzda sizin yaxýnlarýnýzla vä ya qohumlarýnýzla ünsiyyätä keçmäk üçün xüsusi telefon siyahýsý saxlamaqdýr. Hätta allergiyanýz olan þeylärin dä bir siyahýsýný çýxarsanýz, çox yaxþý olar. Üstälik, bu siyahýlarýn bir fotosurätini çýxarýb qaldýðýnýz otaqda da saxlaya bilärsiniz. Säyahät sýðortasý da säyahätä çýxanlar üçün çox vacib mäsälälärdän biridir. Çünki saðlamlýq porblemlärindän tutmuþ baþqa problemlärä qädär här şeyi bu säyahät sýðortasýnýn kömäyi ilä häll edä bilärsiniz. Getdiyiniz yerlä baðlý kiçik bir araþdýrma aparýn. Çünki gedäcäyiniz yeri tanýmaq üçün bundan yaxþý üsul yoxdur. Kitablar vä ya internet bu iþdä sizin kömäyinizä çata bilär. Araþdýracaðýnýz äsas þeylär isä täqribän bunlardýr: adätläri, änänäläri, mädäniyyätläri, häyat tärzläri vä bu kimi o yerä vä o ölkäyä aid olan xaraktersitik xüsusiyyätlär.. Bälkä dä yuxarýda verdiyimiz mäslähätlärin hamýsýný häyata keçirmäyä bilärsiniz. Ya da yuxarýda verdiyimiz mäslähätlärin hamýsý sizä lazým olmaya bilär. Älbättä ki, äsas mäsälä bu deyil. Äsas mäsälä o säyahätä hazýrlýqlý olmaqdýr. Vä nähayät son haþiyä. Unutmayýn ki, än “mükämmäl” þäkildä hazýrlaþdýðýnýz säyahätlärdä belä gözlämädiyiniz problemlär çýxa bilär..
Marketlärdä “tälä”yä düşmäyin... Supermarketlär vä iri ticarät märkäzlärindä mallarýn düzülüþü vä yerläþdiyi mäkanlar äksär hallarda bir-birini täkrarlayýr. Yäqin ki, bu bir çoxunuzun diqqätini cälb edib. Mäsälän, supermarketlärdä süd, çöräk, pendir kimi gündälik tälabat mallarý çox zaman maðazanýn än uzaq yerlärindä, yäni qapýdan maksimum uzaqlýqda yerläþdirilir. Ancaq bunun niyä belä olduðunu barädä yäqin ki, heç fikirläþmämiþik. Halbuki çöräyin maðazanýn än uzaq yerindä yerläþdirilmäsi ävvälcädän planlaþdýrýlmýþ ciddi bir biznes planýn vä ya alýcýlar üçün qurulan “tälä”nin tärkib hissäsidir. Bäs göräsän, supermarketlärdä çöräyi qapýya yaxýn bir yerdä qoyulmamasýnýn säbäbi nädir? Mälumdur ki, çöräk, eläcä dä digär gündälik tälabat mallarýný almaq üçün alýcýlar här gün supermarketlärä daxil olmaða mäcburdular. Ägär çöräk qapýya yaxýn bir yerdä olsa, alýcýnýn digär mallarýn satýldýðý bölmälärä daxil olmasýna ehtiyac qalmayacaq. Supemarket sahibläri dä mähz bunu näzärä alaraq çöräyi uzaq yerlärdä yerläþdiräräk alýcýný maðazanýn içärilärinä cälb edirlär. Aydýndýr ki, çöräk olan yerä gedänä kimi alýcýnýn gözü müxtälif mähsullara sataþacaq. Täcrübä göstärir ki, supermarket daxil olan insanlar bir çox hallarda içäridän ävvälcädän almaðý planlaþdýrmadýðý mallarla çýxýrlar. - Supermarketlärdä alýcýlar üçün qurulan digär “tälälär”dän biri dä iri häcmli arabalardýr. Siz özünüzä lazým olan mallarý arabaya qoyduqdan sonra, orada hälä dä kifayät qädär boþ yer qalýbsa bu sizi narahat etmäyä baþlayacaq. Än azýndan arabaný yarýya qädär doldurmaq ehtiyacý hiss edäcäksiniz. Belä demäk mümkündürsä böyük araba böyük xärc demäkdir. - Äksär supermarketlärdä uþaqlar üçün mallar här zaman vitrinlärin aþaðý hissäsindä, uþaqlarýn görä biläcäyi yerlärdä yerläþdirilir. Belä olan täqdirdä uþaqlarýnýz sizä ehtiyac hiss etmädän özünä lazým olan här þeyi asanlýqla äldä edä biläcäk... Kassada isä bu mallarýn pulun uþaqdan deyil sizdän alacaqlar. Ägär supermarketdä uþaðýný arabanýn içärisinä qoyan valideyinlä
AZVİTRİN
14
rastlaþsanýz onu baþa düþmäyä çalýþýn. - Geyim maðazalarýný baþdan-baþa böyük güzgülärlä ähatä edirlär. Maðazaya daxil olan alýcýný özünü seyr etmäyä mäcbur edirlär. Yäqin ki, öz geyimindän 100% razý olan insan yoxdur. Köhnä paltardan xilas olmaðýn yolu isä yenisini almaqdýr. Täcrübä göstärir ki, paltar almaq qärarýný maðazada verän alýcýlarýn sayý heç dä az deyil. - Fikir vermisinizsä, geyim mðazalarýnýn bäzi yerlärindä paltarlarý nizamsýz þäkildä bir-birini üzärinä yýðýrlar. Bäzi paltarlarý isä sälqäli þäkildä asýlqanlardan asýrlar. Mälumdur ki, mal almaq istäyän här zaman axtarýþda olur. Äksär alýcýlar nizamsýz þäkildä üst-üstä yýðýlan paltarlarýn arasýnda maraqlý vä däyärli paltar tapacaðýna ümid edir... - Maðazanýn birindä “Ýsmayýllý pendiri”nin 1 kiloqramýný 5 manata satýrlar. Digär maðazada isä hämin pendirin 3 kiloqramýný 14 manat 90 qäpiyä satýrlar. Bu maðazalar arasýnda qiymät färqi här kiloqramda cämi 3 qäpiyä bärabärdir. Ancaq ikinci maðazanýn daha çox pendir satacaðýna yäqin ki, heç kim þübhä etmir. - Maðazanýn qarþýsýndan “Son satýþ” elaný asýlýr. Elanda maðazanýn 2 gündän sonra baðlanacaðý vä bu säbäbdän dä qiymätlärin aþaðý salýndýðý yazýlýr. Belä “fürsäti” qaçýrmaq istämäyänlär 2 gündän sonra hämin maðazaný baþqa bir ünvanda görsälär gäräk täccüblänmäsinlär.
Yapon turpu ilä að saçýnýz qaralsýn
Yaponiyada çay känarýnda yetiþän vä çox az rast gälinän vasabiya adlý bitkidän hazýrlanan xüsusi qarýþýq að saçlarýn 28 gün ärzindä yenidän öz ränginä dönmäsini tämin edir. Kosmetika sänayesinin getdikcä inkiþaf etdiyi vä bu sahäyä ayrýlan maliyyä väsaitinin yüksäldiyi mälum gerçäkdir. Ýstär qadýn, istärsä dä, kiþi, cavan görünmäk istäyän här käs ämäliyyata yuxarýdan aþaðý, yäni saçlarýndan baþlayýr. Sizä qäribä gälmäsin, bir ildä Türkiyädä saçlarýnýn rängini qaraya çevirmäk üçün insanlar nä az-nä çox, düz 31 milyon avro xärcläyirlär. Elä ölkälär var ki, bu göstärici orada daha yüksäk räqämlärlä ifadä olunur. Belä bir zamanda ingilis mütäxässislärin hazýrladýðý bitki tärkibli bir qarýþýq aðarmýþ saçlarýn yenidän öz ävvälki ränginä dönmäsini tämin edir. Ýngilis mütäxässislär bu cövhäri turpkimilär fäsiläsinä aid olan, Yaponiyada çay känarlarýnda yetiþän vä çox nadir hallarda rast gälinän vasabiya bitkisindän hazýrlayýrlar. Bu qarýþýq 28 gündä saçlarýn qaralmasýný tämin edir vä son günlärdä dünya bazarýnda þýdýrðý satýlmaqdadýr. Ýngiltärädä Qrey Avey adý ilä istehsal olunan bu qarýþýq saç dibinin möhkämlänmäsinä vä bu nahiyädä qan täzyiqinin yüksälmäsinä säbäb olaraq saça räng verän piqmentlärin täkrar canlanmasýný tämin edir. Turpkimilär fäsiläsindän olan vasabiyanýn äksär bitkilärdä rast gälinmäyän B5 vitamini ilä zängin olmasý saç diblärindä reaksiya qabiliyyätinin güclänmäsini tämin edir. Þampun vä sprey þäklindä satýlan Qrey Avey daha çox orta yaþlý kiþilär vä erkän yaþda saçlarý aðarmýþ qadýnlar täräfindän häväslä alýnýr. Bu qarýþýðýn täqdimatý üçün, daha doðrusu, onun qutusunun üzärindä mäþhur “Spartak” serialýnýn baþ aktyorlarýndan Hannahýn þäkli yer alýr. Bu därman ABÞ-ýn Qida vä Därman Ýdaräsinin yüksäk räyi ilä istehsala buraxýlýb. Saçlarý aðarmýþ adamlar Qrey Aveyin þampunu ilä baþlarýný yuduqdan sonra spreydän dä istifadä etmälidirlär. Saçlarý tam aðarmamýþ adamlar isä sadäcä sprey püskürtmäklä saçlarýný ävvälki rängä çevirä bilärlär. Bu üsul täbii yol hesab edildiyindän saðlamlýq üçün här hansý zärärvermä ehtimalý görünmür. Tamamilä täbii bitkilärdän hazýrlanmýþ vä äksäriyyätini turpkimilär fäsiläsindän olan vasabiyanýn täþkil etdiyi därmanýn satýþý vä ona täläbat günbägün artmaqdadýr.
AZVİTRİN
16
Artýq xärclärdän xilas olmaðýn yolu:
planlý alýþ-veriþ
“Dünyanýn inkiþaf etmiþ ölkälärindän färqli olaraq, Azärbaycanda äksär ailälär öz büdcälärini planlaþdýrmýrlar. Bu isä xüsusilä orta gälirä malik ailälärdä borclanmaya säbäb olur”. Bu fikirläri bu günlärdä qäzetimizä açýqlamasýnda Ýqtisadi vä Sosial Ýnkiþaf Märkäzinin (ÝSÝM) rähbäri Vüqar Bayramov säsländirmiþdi. Vüqar Bayramov bildirmiþdi ki, ölkämizdä äksär ailälär xärclärini planlaþdýrmadýðý üçün cämiyyätdä borclanma geniþ yayýlýb. Onun sözlärinä görä, äslindä ailälär planlý, þüurlu alýþ-veriþlä xärclärini, müäyyän mänada, azalda bilärlär. Bu yazýmýzda “planlý alýþ-veriþ nädir?”, “þüurlu alýþ-veriþ zamaný nälärä diqqät etmäk lazýmdýr?” vä s. mövzularda suallara aydýnlýq gätirmäyä çalýþacaðýq. Ekspertlär bildirirlär ki, här ayýn ävväli elektrik, su, qaz, telefon, ägär öz eviniz deyilsä, kirayä haqqý vä baþqa xärclär ayrýldýqdan sonra, ailä büdcäsinä görä digär zäruri ehtiyaclar üçün xärclär müäyyänläþdirilmäli, alýþ-veriþ siyahýsý tutulmalýdýr. Alýþ-veriþä getmäzdän öncä tutulan siyahýda nälärin alýnacaðý däqiqläþdirilmälidir. Ägär mävacibinizin hämin mallarý almaða yetäcäyinä þübhäniz varsa, o zaman siyahýya yenidän näzär yetirin vä alýnmasý o qädär dä önämli olmayanlarý ixtisara salýn. Bazara täläm-täläsik getmäyin Alýþ-veriþä täläm-täläsik gedilmäsi mäslähät görülmür. Ac, yorðun, xästä, bikef ikän bazara getmäk, planlanan mähsullardan artýq vä ya çox çäkidä almaq sämäräli deyil. Bazara täläm-täläsik gedilmäsi ona görä tövsiyä edilmir ki, keyfiyyätli, yaxud ucuz malýn haradan almaðýn yollarýný öyränmäk mümkün olsun. Qiymätlär müqayisä edilmäli, daha çox çeþiddä mal vä mähsul satýlan yerlärdän alýþ-veriþ edilmälidir. Meyvä vä täräväzi ailä üzvlärinizin sayýna görä alýn Meyvä vä täräväz mähsullarý ailä üzvlärinin sayýna görä, istifadä edilä biläcäk qädär, israf, xarab olmayacaq miqdarda alýnmalýdýr. Geyim mallarýnda isä markadan daha çox, qiymätlärä diqqät yetirilmälidir.
AZVİTRİN
18
Bäzi þirkät, maðaza vä ticarät märkäzläri var ki, häftänin müäyyän günlärindä alýcýlar üçün endirim edirlär. Yaxþý olar ki, imkan olduðu täqdirdä, bazarlýðýnýzý mähz hämin günlärä salasýnýz. Þäxsi avtomobildän az istifadä edin Ailä büdcäsinä qänaät etmäk istäyänlär ehtiyac olmadýðý täqdirdä, þäxsi avtomobildän istifadä etmämälidirlär. Ýctimai näqliyyat vasitälärindän istifadä büdcänizä qänaät baxýmýndan täsävvür etdiyinizdän dä çox sämäräli ola bilär... Ay sonunda “maliyyä böhraný” istämirsinizsä... Orta täbäqädän olan ailälärä vacib olmadýðý halda, däb xätrinä mal vä äþyalar almamaq mäslähät görülür. Çünki bu tip xärclär äksär hallarda sözügedän ailälärdä ayýn sonunda borclanmaya gätirib çýxarýr. Alýþ-veriþä maðazalarýn sakit olduðu saatlarda getmäk dä qýzýl qaydalardan hesab edilir. Çünki alýþ-veriþ märkäzindä sakitlik, müþtärilär az olanda häm satýcý sizin suallarýnýzý cavablandýra bilir, häm dä seçim mäsäläsindä heç kim sizi täläsdirmir. Aldýðýnýz geyimdä qüsur olduðu täqdirdä isä geri qaytarmaqdan, þikayätinizi bildirmäkdän qätiyyän çäkinmäyin... * *
* * *
Çalýþýn sizi aldatmasýnlar Ägär ärzaq mähsulu alýrsýnýzsa, seçdiyiniz mähsulun son istifadä tarixinä mütläq diqqät yetirin. Meyvälärin iri vä gözägälimli olanýný deyil, çürüksüz, sulu vä läzzätli olanlarýný seçin. Bu zaman evdäki saxlama imkanýný da näzärä alýn. Ägär imkan yoxdursa, israfý azaltmaq üçün lazým olandan çox almayýn. Portaðalýn qabýðý incä olanýný, mandarinin çäyirdäksiz olanýný seçin. Yumurtanýn än keyfiyyätlisi täzä vä iri olanýdýr. Balýðýn bir qädär iri vä ya kiçik olmasý onun dadýna, keyfiyyätinä çox da täsir göstärmir. Äsas onun täzä olmasýdýr. Onu da bildiräk ki, täzä balýðýn qälsämäläri qýrmýzý, pullarý yapýþýq, görünüþü diri olur vä ondan xoþ olmayan qoxu gälmir. Nicat İntiqam
Tarixilä gözällik qovuşan yerlär Respublikanýn þimal-qärb hissäsindä yerläþän Balakän rayonu qärbdä Gürcüstanla hämsärhäddir. Bu rayonda 30-dan çox därman bitkisi yetiþir. Zaqatala qoruðunun ärazisinin üçdä iki hissäsi Balakän rayonuna düþür. Qax rayonu da Gürcüstanla hämsärhäddir. Rayonun cänubunda quru subtropik, märkäzdä qismän isti, qismän dä rütubätli subtropik, yüksäk daðlarda isä soyuq iqlim müþahidä olunur. Qäbälä rayonunun Bum kändindä Qafqaz Albaniyasý dövrünä aid qädim abidälär var: dairävi formalý kilsä, V-VII äsrlärä aid tikililärin xarabalýqlarý, Sýrtqala qalasý (XVIII äsr), Bum bazilikasý. Lekit kändindä Qäbälä rayonunun än mäþhur tarixi-mädäni abidäsi - eramýzýn I äsrinä aid yazýlý mänbälärdä adý çäkilän qädim Qäbälä þähärinin qalýqlarý var. 1800 ildän çox mövcud olmuþ Qäbälä þähäri 600 il ärzindä Qafqaz Albaniyasý dövlätinin paytaxtý olmuþdur. Qädim þähärin xarabalýqlarý rayon märkäzindän 15 km mäsafädä, Qaraçay vä Covurlu çayýnýn arasýndaký ärazidä yerläþir. Nic kändinin yaxýnlýðýnda Yalovlu daðda eramýzdan ävväl III-I äsrlärdä insan mäskänläri olmuþdur. Oðuz rayonunu Azärbaycanýn Ýsveçräsi adlandýrýrlar. Bu yerlärin täbiäti çox gözäldir: dað çaylarý vä vadilär, qaynar çeþmälär vä þälalälär, müalicävi ähämiyyätli kükürdlü bulaqlar, särt qayalar. Rayon ärazisinin 40%-i meþälärdän ibarätdir. Rayonda çoxsaylý tarixi abidälär var. Onlara misal olaraq Oðuz þähärindäki alban mäbädini, rayon märkäzindän 20 km aralýda yerläþän Muxas kändindäki IX äsrä aid üçmärtäbäli qülläni göstärmäk olar. Xaçmaz kändindä VII äsrä aid müdafiä täyinatlý Gavur qalasý än mühüm tarixi abidälärdän sayýlýr.
AZVİTRİN
20
Þäki Azärbaycanýn än maraqlý, bänzärsiz vä gözäl rayonlarýndan biridir. Rayonun inzibati märkäzi - Þäki þähäri böyük Qafqaz daðlarýnýn mänzäräli cänub yamaclarýnda, qarlý zirvälär fonunda yerläþir. Þäki Azärbaycanýn än qädim þähärlärindän biridir. Belä hesab edirlär ki, Þäkinin äsasý bizim eradan ävväl I minillikdä qoyulmuþdur. Bu þähärin 25002600 yaþý olmasý güman edilir. Þäki rayonunu haqlý olaraq respublikanýn memarlýq qoruðu adlandýrýrlar. Þäki xanlarýnýn sarayý (1762-cý il) turistlärin qälbindä silinmäz izlär buraxýr. Bu þähärdä XVIII äsrdä tikilmiþ Aþaðý vä Yuxarý karvansaralar hälä dä salamat qalmýþdýr. Þäkidän 4 km þimalda, Kiþ çayýnýn qärb sahilindä, Qaratäpä daðýnýn zirväsindä “Gälärsän - görärsän” qalasýnýn xarabalýqlarý vardýr. Rayonda xalq sänätinin bir sýra növlärini bu gün dä yaþadýrlar. Þäkili ustalar üstü älvan naxýþlý sandýqlar düzäldir, qadýnlar üçün käläðayý toxuyur, ipäk vä mäxmär üzärindä tikmä iþläri görürlär Þäkinin özünämäxsus vä zängin mätbäxi var. Zaqatala rayonu Böyük Qafqaz sýra daðlarýnýn ätäyindä Azärbaycanýn þimal-qärbindä yerläþir. Rayonda än uca nöqtä Quton daðýdýr. Rayon ärazisinin yarýsý, äsasän daðlýq ärazilär meþälärlä örtülmüþdür. Ärazinin bir hissäsini 1929-cu ildä yaradýlmýþ Zaqatala qoruðu tutur. Burada turizm üçün münasib þärait var. Turist cýðýrlarý boyunca piyada vä at belindä säyahätä çýxanda qoruqda yaþayan heyvanlarýn vä quþlarýn davranýþýný müþahidä etmäk, foto vä video çäkiliþlär aparmaq mümkündür. Bu marþrutlarda turistlärin dincälmäläri vä gecälämäläri üçün münasib yerlär var. Qaþ kändinin ätrafýnda qýþda xizäk sürmäk üçün älveriþli þärait var. Zaqatalanýn mövcud iqlim þäraiti bu þähäri dað-iqlim kurortuna çevirmäyä imkan verir.
Ölkämizdä alış-verişdä reklamların önämi ildän-ilä artır Alýþ-veriþi nä täþviq edir: reklamlar, yoxsa cämiyyätdä gördüklärimiz, dost-tanýþdan eþitdiklärimiz? Yäqin indi bu sual bir çoxlarýný maraqlandýrýr. Ekspertlärin qänaätinä görä, bu iþdä reklamlarýn rolu danýlmazdýr. “Ayna” vä “Zerkalo” qäzetlärinin reklam müdiri Samir Hacýyev mövzu ilä baðlý sualýmýza belä cavab verdi: “Azärbaycanda här bir alýþ-veriþin öz özälliyi var. Ärzaq baþqadýr, geyim baþqadýr vä s. Mänim fikrimcä, ölkämizdä alýþ-veriþ mäntäqäsinin yerläþdiyi ärazi ticarät baxýmýndan çox mühüm ähämiyyät käsb edir”. S. Hacýyevin fikrincä, ikinci yerdä mähz reklamlar gälir: “Alýþ-veriþ mäntäqäsinin, orada satýlan mallarýn piarý çox vacibdir. Sän yaxþý mal gätirä, sata bilärsän, ancaq onun reklamý yaxþý täþkil olunmasa, ähali bundan xäbärdar olmasa, istädiyin qädär sata bilmäzsän”. Här bir ämtäänin öz reklam növü olduðunu vurðulayan hämsöhbätimiz: “Elä ämtää vä xidmätlär var ki, sýrf elektron mediada reklama ehtiyacý var. Küçälärdä yerläþän bilbordlar da mediaya hesablanýr”,-dedi. “Ýstehlakçýlar daim axtarýþdadýrlar” Bäzi insanlar alýþ-veriþi ancaq bazarlardan edirlär, reklamlarýn onlar üçün heç bir ähämiyyäti yoxdur. Müsahibimiz bu mäsäläni belä þärh etdi: “Ötän äsrin 90-cý illärinin sonunda, yaxud yeni äsrin ävvällärindä ölkämizdä reklamlara o qädär dä ähämiyyät verilmirdi. Ýnsanlar daha çox bälli alýþ-veriþ yerlärindä alver edirdilär, ucuz mal alýrdýlar, keyfiyyätlä maraqlanmýrdýlar vä s. Ancaq indi belä deyil. Ýndiki zamanda här þey tez-tez däyiþir. Ýstehlakçýlar daim axtarýþdadýrlar. Dinamik zämanädä yaþayýrýq, här käs imkanlarýna görä keyfiyyätli mal axtarýr”. “Ölkämizdä axtarýþ portallarý açýlmalýdýr” Samir Hacýyev hesab edir ki, gäläcäkdä alýþ-veriþdä reklamlarýn önämi daha da artacaq: “Ýnsanlar konservatizmdän uzaqlaþýr, axtarýþlar aparýrlar. Bu sahänin gäläcäyini isä män internetlä baðlayýram. Ona görä dä ölkämizdä axtarýþ portallarý açýlmalýdýr. Alýþ-veriþ üçün bütün zäruri mälumatlar vahid elektron märkäzlärä toplanmalýdýr. Ýnsanlar çox rahat þäkildä, ev vä iþ yerlärini tärk etmädän alýþ-veriþ edä bilmälidirlär. Ýnkiþaf etmiþ ölkälärdä belädir, täyyarä bileti almaða vä ya hansýsa xidmät üçün gedib küçädä axtarýþ aparmaða ehtiyac yoxdur. Çünki internetdä bununla baðlý bütün zäruri mä-
AZVİTRİN
22
lumatlarýn hamýsý var. Bu, zaman keçdikcä bizdä dä belä olacaq. Ancaq bir mäqam da var, “onlayn ticarät”in bu cür inkiþaf etmäsi o demäk deyil ki, ticarät märkäzläri olmayacaq. Hesab ediräm ki, här ikisi olacaq. Tutaq ki, bu gün Amerikada kimsä köynäk almaq istäyir vä bu barädä internetdä mälumat var. Bu o demäk deyil ki, o mütläq köynäyi internet yolu ilä alacaq. Çünki köynäk almaq istäyän þäxs onun parçasýnýn keyfiyyätini äl vurub yoxlamaq istäyir. Bilmäk istäyir ki, o köynäk onun äynindä necä qalacaq vä s. Ancaq bu, internetlä mümkün deyil. Ona görä dä här ikisinin öz yeri var”. Ýqtisadi vä Sosial Tädqiqatlar Märkäzinin rähbäri Vüqar Bayramovun isä “Alýþ-veriþi nä täþviq edir: reklamlar, yoxsa cämiyyätdä gördüklärimiz, dost-tanýþdan eþitdiklärimiz?” sualýmýza cavabý belä oldu: “Hesab ediräm ki, här birinin böyük rolu var. Reklam täþviq faktorudur. Hansýsa istehsal mähsulunu reklam etdirmädän bazara çýxarýb kütlävi þäkildä satmaq vä ciddi mäbläðdä gälir götürmäk indiki dövrdä real deyil. Azärbaycan mentalitetindä belä bir þey var ki, insanlar ätrafdakýlardan bir mähsul barädä eþitdikläri müsbät fikirlär äsasýnda da mal ala bilirlär. Ancaq bu, kütlävi ola bilmäz. Bu baxýmdan Azärbaycanda da reklam çox böyük ähämiyyät käsb edir”. “Alýcýlar bazarlardan çox, marketä üz tuturlar” Vüqar Bayramov deyir ki, hätta inkiþaf etmiþ ölkälärdä dä reklamlarla yanaþý, insanlar arasýnda müxtälif yollarla täbliðat aparýlýr: “Mäsälän, alýcýlardan aldýqlarý mähsullarla baðlý fikirläri soruþulur vä sonra o fikirlär reklamlarda, saytlarda yerläþdirilir”. Ekspertin fikrincä, gäläcäkdä ticarätdä elektron reklamlarýn rolu daha da inkiþaf edäcäk: “Hazýrda ärzaq mähsullarýnýn alýcýlarý bazarlardan çox, marketä üz tuturlar. Sovet dövründä insanlara belä täblið olunurdu ki, bazarlar marketlärä nisbätän daha ucuzdur. Ancaq indi elä deyil. Ýri marketlärdä seçim imkaný var, keyfiyyät var, qiymätlär ucuzdur. Hesab ediräm ki, bundan sonra emal mähsullarýný insanlar än çox marketlärdän, känd täsärrüfatý mähsullarýný isä hämiþäki kimi bazarlardan alacaqlar. Bütün hallarda ticarätdä reklamýn önämi daha da artacaq”. Nicat İntiqam
MERTCAN KARGO İSTANBUL BAKÜ KARGO HİZMETİNE BAÞLAMIŞTIR Mertcan kargo 1989 yýlýndan itibaren kesintisiz olarak Avrupaya ve Asyaya MERTCAN nakliyat olarak hizmet vermektedir. MERTCAN NAKLÝYAT AZERBAYCAN bölgesine ayýrdýðý 50 araçlýk filosunun 25’ini KARGO taþýmacýlýðý yapmak üzere kendi bünyesine baðlý olan MERTCAN KARGO ile kilo ve metreküp bazýnda çalýþma baþlatmýþtýr. Araçlar 2013 modeldir ve gprs donanýmlýdýr MERTCAN KARGO müþterilerini ayýrmaksýzýn gprs bilgisi hizmeti vermektedir. Yükünüzü Aksaray Emniyet garajýndaki ofisimizde ve Sultanbeylideki Mertcan Kargo garajýnda teslim aldıktan sonra Baküdeki Kervansaray ticaret merkezine ulaþıncaya kadar internet üzerinden izleyebilirsiniz. Þehir içi tekstil mallarýnýzý adresinize ücretsiz olarak teslim ediyoruz. Mühüm olan bugün son teknolojiyi kullanarak hýzlý, emniyetli ve kaliteli taþýmacýlýk hizmetini, kargoculuğa değer katarak yapabilmektir. Biz gece gündüz bunun için çalışıyoruz, iþimizin taþýmacýlýktan öte güvenilir olmak olduğunu iyi biliyoruz. DEĞERLERİMİZ: güvenilirlik, adillik, dürüstlük, yaratýcýlýk, hizmet odaklýlýk, takým ruhu, insana saygı.
Küçüklanga Cad. Emniyyet Garajý.No: A -15 Aksaray, Fatih-ÝST. info@mertcankargo.com www.mertcankargo.com Tel: +90 212 587 42 63, Fax:+90 212 587 42 64, MRK:+90 332 246 47 47, Gsm:+90 531 25 25 Kervansaray Tic.Mrk.A Blok No:1 Lökbatan, Bakü-Azerbaycan. (+994 50) 242 42 63, (+994 50) 266 26 42, (+994 12) 409 42 63.
ma yın
at “Pir
”m ähsullar al
Azärbaycan Respublikasýnýn Müälliflik Hüququ vä Älaqäli Hüquqlar haqqýnda Qanuna äsasän, müälliflik hüququ täyinatýndan, däyärindän vä mäzmunundan, habelä ifadä formasýndan vä üsulundan asýlý olmayaraq yaradýcýlýq fäaliyyätinin näticäsi olan häm açýqlanmýþ, häm dä açýqlanmamýþ äsärlär, yazýlý, þifahi, säs, videoyazýlma, täsviri vä häcmli-fäzavi (heykäl, maket vä s.) formalarda mövcud olan elm, ädäbiyyat vä incäsänät äsärlärinä þamil edilir. Bu qanunla näzärdä tutulmuþ müälliflik hüququnun vä älaqäli hüquqlarýn pozulmasýna görä Azärbaycan Respublikasý qanunvericiliyinä uyðun mülki, inzibati vä cinayät mäsuliyyäti näzärdä tutulur. Amma, deyäsän, nä audio vä video mähsullarýn satýþý ilä mäþðul olan “piratlar”ýn, nä dä onlarýn müþtärilärinin adýçäkilän qanundan xäbäri yoxdur. Paytaxt Bakýda yeraltý keçid vä avtobus dayanacaqlarýnýn yaxýnlýðýnda qeyri-qanuni þäkildä audio vä video ticarätlä mäþðul olan insanlara rast gälmäk mümkündür. Bu tip “iþbazlar” bütün dünyada olduðu kimi, ölkämizdä dä “piratlar” adlandýrýlýrlar. Dünyada qanunsuz silah alveri vä narkotik maddälär ticarätindän sonra piratlýq än mäþhur cinayät ämäli sayýlýr. Äksär dünya ölkälärindä äqli mülkiyyät hüququnun pozulmasýnýn qarþýsýnýn alýnmasý üçün bir sýra qanunlar vä cäzalar tätbiq olunur, piratlar täqib ediläräk yaxalanýrlar. “Pirat” termini ilk däfä ingilis yazýçý Daniel Defo täräfindän 1703-cü ildä yazýlmýþ “True born Englishman” äsärindä istifadä olunub. Yazýçý bu äsärindä “Bu, piratlar täräfindän täkrarän çap olunurdu” cümläsini iþlätmäklä qanunsuz yolla bir mähsulu täkrar istehsal edib, satanlara mälum adý verir. Göründüyü kimi, müällif hüququ anlayýþýnýn hälä tam formalaþmadýðý bir dövrdä piratlýq termini artýq mövcud olub. Yäqin ki, bir çoxumuz küçädä, iþýqforlarda älindä videodisk satan gäncläri görmüþük. Bu gänclär ucuz, amma key-
AZVİTRİN
28
fiyyäti aþaðý olan pirat disklärin satýþý ilä mäþðul olurlar. Onlardan biri - Natiq adlý þäxslä maraqlý söhbätim alýndý. “Xutor” adlanan yerdä maþýnlarýn arasýnda gäzän Natiq “Qurdlar Vadisi - Pusu” serialýnýn bölümlärinin olduðu diskläri satýr. Natiq bu iþdä heç bir qanunsuzluq görmädiyini, äksinä, halal yolla “çöräkpulu” qazandýðýný hesab edir: “Nä oðurluq ediräm, nä dä ki bäziläri kimi diläniräm. Halal yolla “çöräkpulu” qazanýram”. Onun sözlärinä görä, türk seriallarý azärbaycanlý piratlarýn äsas gälir mänbäyidir: “Muhteþem” (”Möhtäþäm yüz il” serialýný näzärdä tutur-B.M.) “Pusu” än çox alýnan disklärdir. Birini bir manatdan satýram. Bir dä “Bu þähärdä”nin diskläri olanda alverimiz daha yaxþý olur”. Sonuncu mähsulun orijinal versiyalarýnýn olmasýna baxmayaraq, alýcýlar qiymät färqinä görä pirat versiyalarýna daha çox üstünlük verir. Elä Natiqin cavabý buna bir sübutdur: “Bu þähärdä”nin äsl diskläri beþ manata satýlýr. Män isä iki manata satýram. Onsuz da hamý bir däfä baxdýqdan sonra o disk kimä lazým olur ki? Ona görä ikimanatlýq disk häm mänä särf edir, häm dä alanlara”. Natiq bu diskläri kimdän äldä etdiyini demädi.. Onun sözü ilä desäk, “meyväsini yediyi aðacý käsmäk” istämädi. Täässüf ki, bir çoxumuz pirat mähsul äldä etmäklä “iþbazlarýn” pul qazanmasýna kömäklik edirik. Apardýðýmýz müþahidälär zamaný insanlarýn äksäriyyätinin bu tip ämällärin qanuna zidd olduðundan xäbärsiz olmalarý mälum oldu. Bundan älavä, bu “iþ”lä mäþðul olan insanlara “gözün üstä qaþýn var” deyän heç bir räsmi þäxsä dä rast gälmädik. Halbuki Azärbaycan Respublikasýnýn Ýnzibati Xätalar Mäcälläsinin ällinci maddäsinä äsasän, pirat nüsxälär, hämçinin pirat nüsxälärin surätinin çýxarýlmasý (istehsalý) üçün istifadä edilmiþ material vä avadanlýqlar aidiyyäti qurumlar täräfindän müsadirä edilmäli vä bu ämäli tutmuþ þäxs isä cärimä olunmalýdýr. Bäylär Mäcidov
Yeyirik amma faydasýndan xäbärsizik Gündälik yediyimiz äksär qida mähsullarýnýn bir sýra xästäliklärä qarþý qalxan rolu oynadýðýný bilirdinizmi? Elm adamlarýnýn araþdýrmalarýna görä, gündälik qäbul etdiyimiz äksär meyvä vä täräväzlär orqanizmimizin xästäliklärä yoluxmasýnýn qarþýsýný alan qoruyucu funksiya daþýyýr. Sizä onlardan bäzilärini täqdim edirik: - Ýlk olaraq kiçikdän böyüyä hamýnýn sevdiyi moruqdan baþlayaq. Karbohidrat, protein, vitamin “A”, “C”, alma, limon turþusu, kalsium, maqnezium, fosfor, dämir vä s. faydalý maddälärlä zängin olan moruq baðýrsaqlarýn düzgün iþlämäsinä þärait yaradýr, qýzdýrmaný salýr. Bundan baþqa bu gilämeyvä täzyiqli xästälär üçün dä xeyirlidir. Moruq täzyiqin stabilläþmäsinä, bädänin zärärli maddälärdän tämizlänmäsinä, kömäklik edir. Elm adamlarý qeyd edir ki, moruðun þiräsi än az meyvänin özü qädär faydalýdýr. Belä ki, moruq þiräsi böyräk öd kisäsi daþlarýnýn, göz iltihablarýnýn müalicäsindä faydalýdýr. - Ýspanaq: Bädänin immunitetini artýrýr, qüvvät verir, yaþlýlýqla baðlý qavrama vä mänimsämä çätinliklärini aradan qaldýrýr. Qan azlýðýnda yaxþý täsirilä yanaþý, ispanaðýn xärçäng, üräk-damar xästälikläri zamaný çiy qäbulu daha effektli hesab edilir. Bu bitki yüksäk täzyiqä, iflicä vä xüsusilä yaþlýlýqla baðlý görmä pozuqluqlarýna yaxþý täsir edir, yara vä yanýqlarýn regenerasiyasýný(toxumanýn özünü bärpa xüsusiyyätini) sürätländirir. Bundan älavä ispanaq sümükläri vä diþläri gücländirir, diþ çürümälärinin qarþýsýný alýr, qanda xolesterinin miqdarýný salýr. - Soðan: ABÞ-ýn Kaliforniya Universitetinin mütäxässisi dr. M. Lepinski araþdýrmalarýna görä, soðanýn antibakteriyal täsiri epidemik xästäliklärin qarþýsýný almaqda äväzsizdir. Bundan älavä araþdýrma näticäsindä o da mälum olub ki, bu möcüzävi täräväz qanda þäkärin miqdarýný vä täzyiqi aþaðý salýr, häzmi asanlaþdýrýr, baðýrsaðlarý tämizläyir, bädändäki yaralarýn saðalma prosesini sürätländirir. - Zoðal: “A”, “C” vitaminläri, kalsium, maqnezium, fosfor, kükürd, dämir maddäläri ilä zängin olan zoðal gözlär üçün çox xeyirlidir. Zoðalýn täzä därilmiþ meyväsindän vä þiräsindän xalq täbabätindä þäkär xästäläri üçün därman kimi istifadä olunur. Bundan älavä, zoðaldan hazýrlanan keyfiyyätli lavaþ-tur-
AZVİTRİN
30
þu bir sýra xöräklärdä dadverici, iþtahartýrýcý, mädänin häzm prosesini yaxþýlaþdýrýcý kimi geniþ istifadä edilir. Qeyd edäk ki, zoðal yetiþdikcä turþuluðu azalýr, þäkäri isä xeyli artýr. Odur ki, zoðalý al-qýrmýzý räng aldýqda toplamaq mäslähät görülür. - Ýtburnu: “C” vitamini ilä än zängin olan bitkilärdän sayýlan itburnu häm dä soyuqdäymäyä qarþý, bädändäki iltihabýn tämizlänmäsindä çox þäfalý därmanlardan hesab edilir. Özü dä itburnu än çox dämlämä kimi qäbul edildikdä faydalý olur. Ýtburnunu bir neçä däfä dämläyäräk içmäk mäslähät görülür. Son illärdä dünyanýn äksär ölkälärindä itburnunun apteklärdä än þäfalý därmanlar arasýnda satýlmasýna baþlanýlýb. Gün ärzindä än çoxu 2, ya 3 stäkan itburnu çayý içmäk mäslähät görülür. Artýq içilärsä, baþ aðrýsýna da säbäb ola bilär.
Qida zähärlänmälärindän
necä qaçmalý... Qida zähärlänmäläri ilä baðlý xäbärläri tez-tez eþidirik. Ancaq bäzi qaydalara riayät etmäklä qida zähärlänmälärindän qorunmaq mümkndür. Qidadan zähärländiyimiz zaman bäzi bakteriya vä viruslar mädä aðrýsýna säbäb olur. Patogen adý verilän hämin viruslara daha çox mal äti, toyuq äti, yumurta, yumurtadan hazýrlanan qidalar (mayonez), düyü, pendir kimi qida mähsullarýnda rast gälinir. Qidalarýn necä xarab olduðunu täyin etmäk bäzän mümkün olmur. Mähz bu säbäbdän dä qida mähsulundaký patogenläri mähv etmäk üçün 70 däräcädä isitmäk lazýmdýr. Lakin patogenläri mähv etmäk üçün här qidaný da isitmäk olmaz. Buna görä qida mähsulunu aldýðýmýz zaman bäzi mäqamlara diqqät etmäliyik. Diqqät edäcäyimiz mäqamlardan biri qida mähsulunun haradan alýnmasýdýr. Supermarketlärdä nälärä diqqät etmäliyik? - Mähsulu aldýðýmýz zaman son istifadä tarixinä baxmalý, ägär istifadä müddäti keçibsä, satýcýný xäbärdar etmäliyik. Mähsulun harada istehsal olunmasý, markasý mälum deyilsä vä Sähiyyä Nazirliyi täräfindän täsdiq olunmayýbsa hämin mähsulu almaq mäslähät deyil. - Mähsul çeþidinin bol olduðu yerlärdän seçmäyä çalýþýn. Çünki, bu sizin täzä qidalarý tapmaðýnýza imkan veräcäk. Satýcýlar: - Geyimläri tämiz olmalýdýr. - Qida mähsulu ilä birbaþa tämas olunan yerlärdä älläri yumaq üçün yerlär olmalý vä gigiyena qaydalarýna riayät edilmälidir. - Yoluxucu xästäliklärdän özlärini qorumalýdýr. Ätraf mühit: - Räflär, yerlär, kassalar tämiz olmalýdýr. - Baðlý räflärdäki qida mähsullarýný häþäratlardan qorumaq üçün paketlämäk lazýmdýr. - Marketdäki iþýqlandýrma, isitmä vä soyutma sistemläri düzgün iþlämälidir. Dükanlarda nälärä diqqät etmäliyik? Täzä olmasý: - Dükanlarda paketlänmämiþ halda satýlan mähsullarda son istifadä tarixi mövcud olsa da, bu cür qida mähsulunu aldýðýmýz zaman nä vaxt hazýrlandýðýný satýcýdan mütläq soruþun. - Üstü qurumuþ vä kif tutmuþ qidalarý almayýn. - Alacaðýnýz qida mähsulunun parlaq vä canlý görünümäsinä diqqät edin. Saxlanma þäraiti: - Dükanlarda mähsullar qablaþdýrýlmadýðý üçün qapalý vä soyuducu räflärdä saxlanmalýdýr. - Qoxulu qida mähsullarý (sosiska, kolbasa vä s.) ayrýca soyuducu räflärdä saxlanmalýdýr. - Mähsullarýn saxlandýðý räflärdä iþiqlandýrma sisteminin çox istilik vermämäsinä diqqät edilmälidir. - Satýlan mähsullarýn üzäri baðlý olmalýdýr.
AZVİTRİN
32
Satýcýlar: - Qoruyucu önlük geyinmäli vä bu önlüklär tämiz olmalýdýr. Satýcýnýn saçý uzun isä arxadan yýðmalý vä ya qoruyucu taxmalýdýr. - Qoruyucu älcäk geyinmäli vä yeyäcäkläri verärkän tämiz alätlärdän istifadä etmälidir. - Biþirilmiþ vä ya çiy yemäklär üçün ayrýca qablaþdýrma olmalýdýr. - Ät vä pendir ayrý býçaqlar ilä käsilmälidir. Ät maðazalarýnda nälärä diqqät etmäliyik? - Ät vä ät mähsullarýnýn üzärindä son istifadä tarixi olmur. Buna görä dä ätin nä vaxt käsildiyini bilmäk çätindir. - Soyuducu räflärdä saxlanmayan äti almayýn vä ät maðazasýnýn räflärinin, yerlärinin tämiz olmasýna diqqät yetirin. Balýq maðazalarýnda nälärä diqqät etmäliyik? - Unutmayýn ki, täzä balýqdan heç vaxt qoxu gälmäz. - Balýðýn gözläri, üzgäcläri parlaq olmalý vä däniz mähsullarý balýq maðazalarýna gätirildiyi gün alýnmalýdýr. - Maðazanýn tämiz olmasý lazýmdýr. Balýq tämizländikdän sonra därhal ätrafi da tämizlänmälidir. Mätbäxdä nälärä diqqät etmäliyik? - Evinizdä heyvan saxlayýrsýnýzsa, onlarý mätbäxä yaxýnlaþdýrmamalý vä sizin istifadä etdiyiniz qablarla qidalanmalarýna icazä vermämälisiniz. - Räflär daima tämiz, zibil qutusu isä baðlý olmalýdýr. Mätbäxdä istifadä edilän bezlär tez-tez däyiþilmälidir. Soyuducu: Däräcäsinä diqqät edilmälidir. Soyuducusu 2-5, dondurucusu isä 18 däräcä olmalýdýr. Ät vä toyuq aþaðý räflärdä saxlanmalýdýr. Çünki axan su digär qida mähsullarýnýn xarab olmasýna säbäb ola bilär. Donmuþ qidalar soyuducuda donu açýldýqdan sonra istifadä edilmälidir. Donu açýldýqdan sonra ät vä täräväz mähsullarýný yenidän dondurucuya qoymayýn. Täzä alýnan mähsul därhal soyuducuya qoyulmalýdýr. Biþirilän yemäk ägär yeyilmäyäcäksä, soyuduqdan sonra soyuducuda saxlanmalýdýr. Yemäyi bir däfädän çox isitmäyin. Meyvä vä täräväzlär soyuq su ilä yuyulmalýdýr. Kahý, cäfäri, väzäri kimi täräväzlär bir däfä yuyulduqdan sonra sirkäli suda bir müddät saxlanmalý vä yenidän yuyulmalýdýr. Sirkäli su bu täräväzlärdäki mikroblarý mähv edir. Restoranlarda yemäk... Restoranýn gigiyena qaydalarýna ämäl edib-etmädiyini sadä þeylärä diqqät edäräk görä bilärik. Süfräyä, salfetlärä, xidmätin tämiz olmasýna, biþirilmiþ yemäklärin saxlanma þäraitinä näzär yetirmäliyik. Yemäklärin saxlandýðý yer ilýq olmamalýdýr. Çünki bakteriyalarýn artmasýna þärait yaranýr. Ofisant vä digär iþçilär tämiz olmalýdýr. Qida mähsullarýndan zähärlänmämäk üçün häm özümüz gigiyena qaydalarýna ämäl etmäli, häm dä mähsulu aldýðýmýz maðazalarda gigiyena qaydalarýna ämäl olunub-olunmadýðýna diqqät etmäliyik.
Dünya’da iletiþim yollarý, çalýþma þekilleri ve yaþam koþullarý ile bir nesil deðiþiyor. Bu süreçte iþ yaratarak, ilerlemeye çalýþmak, Arge çalýþmalarýný artýrýp, insanlar arasýndaki iletiþimi simge ve motiflerle güçlendirecek, geçmiþten günümüze kadar ulaþmýþ olan ve gelecekte de olmaya devam edeceðini bildiðimiz evrensel yatýrýmlardan biri olan aksesuarlarý tasarlayarak üretip, Sanatçı Dr. paylaþmakla mümkün. Ayşe Tuncay Özer Poppy (Gelincik); Birçok farklý anPoppy Gallery lam ý ve ifadesi vardýr. Her medeniyetin marka yöneticisi yaþanmýþlýðýna göre yorumlanmýþ, fakat hiç kuþkusuz ki ortak anlamý unutmama, hatýrlamadýr. 3 günlük ömrü olan ve daha çok yaþantýsýyla insana benzetilen gelincik, ‘Dünü vardýr. Yaþamýþtýr. Bugünü vardýr. Yaþýyordur. Ama yarýný belli deðildir’ Ýnsanýn en kýymetli zamanýnýn, içinde olduðu an olduðunu vurgulayan hüznün çiçeði gelincik bizler için deðerli, unutamadýðýmýz, unutulmamasý gereken önemli yaþanmýþlýklarýn simgesi olmuþtur. Kültür yatýrýmlarý ve kültür giriþimlerinin genel yapýsýný oluþturduðu, Poppy Gallery mekanlarý; ilk çaðdan günümüze kadar insanlýðýn geliþim sürecini, bilim adamlarý, sanatçýlar, akademisyenler ve tasarýmcýlar tarafýndan incelenerek, günümüze uygun
standartlarda, dünya kültür varlýklarýnýn yaþatýlmasýna, kültürel mirasýn korunmasýna ve kültürel zenginliklerin, insanlarýn ihtiyaçlarýna ve inançlarýna göre tasarýmlarla, aksesuarlara dönüþerek üretilmesine yatýrým yapmaktadýr. Bu doðrultuda galeri konumuna uygun yerel farklýlýklara göre dizaynýný uygular. Ýnsanlarýn, serbest zamanlarýný etkili ve verimli bir þekilde deðerlendirebilmesi için; toplumsal, kültürel, sanatsal ve bilimsel etkinliklerle evrensel konularý kuramsal ve kavramsal çalýþmalarla yaygýnlaþtýrmayý amaçlamakta. Bu baðlamda sergi, söyleþi, konser, sempozyum, festival, bienal, vb etkinlik ve organizasyonlarla farkýndalýk oluþturmaktadýr. En kýymetli deri insanýn teni ve en kýymetli varlýk insanýn ruhudur, biz onlara hizmet ediyoruz. Düþüncesiyle tasarýmcýlar koleksiyonu hazýrlamaktadýr. Doðru seçimi yapýlmýþ aksesuarýn, insaný özgür düþünmeye ve özgür çalýþmaya yönlendirdiðinden üreten, seçen, beðenen, kendini ifade edebilen bireye dönüþtürerek kendine güvenen, saðlýklý nesillerin yetiþmesinde önemli bir rol oynar. Bu bakýþ açýsýyla aksesuarlar, düþünürlerin fikirlerinden yola çýkarak hikayesi ve felsefesi oluþturulup, sanatçýlar ve zanaatkarlarýn tasarýmlarýný oluþturmasýyla akademik süzgeçten geçirilip kullanýcýya sunulmaktadýr. Birçok modacýnýn ve markanýn beslenme kaynaðýný oluþturan tasarýmlar, bugün olduðu gibi gelecekte de ayný etkide ve kalitede devam edebilmek için arge çalýþma-
larýný arttýrmaktadýr. Sanatçý ve tasarýmcýlarýmýz, %70 deri aðýrlýklý çanta, ayakkabý, ceket, mont, cüzdan, bileklik, kemer vb. aksesuarlar, plastik sanatlar (resim, heykel, seramik, vb.) alanýnda sanatçýlarýn yaptýðý eserler, Fransýz parfüm tasarýmcýlarýnýn hazýrladýðý markamýza özel kokular, hazýrlamaktadýr. Her insan kendini kanýtlamak, kimlik kazanmak ve tarz bir görünüm yapmak için sonbahar, kýþ, ilkbahar ve yazý bekliyor. Bunu kendi içimizde de hissedebiliriz. Bu yüzden galeri konseptimiz müþterilerimize sezon baþlamadan tarz oluþturmalarýna yönelik uygulamalar da bulunacak. Tarzýmýz belirli bir müþteri grubu için her yeni sezon modaya uygun olacak. Söz konusu tarz olduðunda moda trendlerinin aklýndakini bilmek istiyoruz. Afiþ ne olursa olsun, her kampanyamýzýn dünyada ayakkabý ve aksesuarlarla ilgili en iyi ve en güncel haliyle anlatýlacak bir hikayesi olacaktýr. Poppy Gallery konseptinde ürünlerin kalitesi, tasarýmý ve farklýlýðýyla anýnda tanýnabilinir bir kimliðe sahip. Galeri mekanlarýnda, yer seçimi, düzeni, aydýnlatmasý, ürün sergileme kaide sistemi, mekan zemini, ambalajý ve müþteri memnuniyetini önemsiyoruz. Seçkin bir marka olmak için ürünlerimizin her aþamasýný en ince ayrýntýsýna kadar düþünerek dikkatli bir þekilde kontrol etmeliyiz. Ürünlerin imalat sürecinden kullanýcýya ulaþýncaya kadar aþamalarýný takip ederek, maliyet hesabýný kullanýcýnýn karlýlýðýna uygun hale getirmekteyiz.
Poppy Gallery tek bir gallery konsepti olmasýna raðmen, galerilerinin olduðu mekanlarda insanlarýn kültürel deðerlerine, ihtiyaçlarýna ve inaçlarýna göre kavramlarýný alýr. Bu doðrultuda galeri konumuna uygun yerel farklýlýklara göre dizaynýný uygular. Poppy Gallery, insanlarýn kültürel deðerlerine, ihtiyaçlarýna ve inançlarýna göre kavramlarýný belirler ve bu doðrultuda, eðitim, kültür, sanat, akademik faaliyetler ve sosyal projelerin uygulanacaðý yerel farklýlýklarýn da göz önünde bulunacaðý etkinlikler yapar. Ayný zamanda bir sanat galerisi iþlevselliði de olan Poppy Gallery, farklý sanat dallarýnda, sanatçýlarýn eserlerine yer vererek sergi ve etkinlikler yapmaktadýr. Poppy Gallery sanatçý sergi ve sanatsal performans gösterilerinin baþvurularýný kabul etmektedir. Sanatsal baþvurular akademik heyet tarafýndan belirlenerek, sanatçýlarýn kariyerine yönelik yatýrýmlar yapar. Sergilerde afiþ, katalog, kýsa tanýtým filmi, kokteyl, vs. tanýtým çalýþmalarý yapýlarak davetiyeli katýlýmýn olacaðý bir tarzda sunulacak. Ayrýca; uluslar arasý anlamda sektörün önde gelen markalarýyla yaratýcý ortaklýklar oluþturacak iþ birlikleri içeren projelerle, yerel bazda yaratýcý duyarlýlýk aþýlamak ve giriþimciliði arttýrmak için yapýlacak ortaklýklarý da önemsemektedir. Kardeþ ülke Azerbaycanda da maðazalarýmýzla sizlere hizmet etmekden mutluluk duymaktayýz.Teþekkürler.
Tel: (+994 12) 570 19 49 www.poppygallery.com.tr
Sähär yemäk yemädän günä baþlamaq artýq çäkilärin ämälä gälmäsinä säbäb olur. Mähz bu säbäbdän dä düzgün qidalanmaq saðlamlýðýmýzý qorumaðýmýz üçün vacib amillärdän biridir. Düzgün qidalanmaðý tämin etmäk üçün adät etdiyimiz bäzi qidalanma üsullarýndan imtina etmäliyik. Düzgün qidalanmaðýmýzda sähär yemäyi mühüm rol oynayýr. Nä qädär az vaxtýmýz olursa-olsun sähärlär bir stäkan meyvä suyu içmäk vä bir dilim pendir-çöräk yemäk lazýmdýr. Orqanizmdä maddälär mübadiläsinin düzgün getmäsi üçün oyandýqdan sonra 1 saat ärzindä qidalanmaq vacibdir. - Sähär yemäyindä yeyiläcäk qida maddälärinin tärkibindäki proteinin, yaðýn, karbohidratýn säviyyäsinä diqqät edilmälidir. Sähär yemäyindäki karbohidratlar günorta vä axþam yemäyindäki karbohidratlardan çox ola bilär. - Qälyanaltýlarda meyvä vä täräväzlä qidalanmaq da çox xeyirlidir. Çünki, meyvä vä täräväzlärin tärkibindäki vitaminlär beyini enerji ehtiyatý olan qlükoza ilä tämin edir. - Qidalarda kimyävi maddälärdän istifadä etmämäyä çalýþmalýyýq. Axþama doðru karbohidratlarýn qäbulunu azaltmaq, täräväzlärin qäbulunu isä artirmaq lazimdir. - Proteinlärin qäbulu insan orqanizmi üçün çox xeyirlidir. Proteinläri heyvan mänþäli mähsullarla yanaþý, bitki mänþäli mähsullardan da ala bilärik. Bitki mänþäli proteinlärin (märci, quru lobya vä s.) tärkibindä müäyyän miqdarda karbohidratlar mövcuddur. - Karbohidratsýz (çöräk, kartof, düyü vä s.) qidalanmaq insaný gücsüz vä kädärli edir. Buna görä dä karbohidratlarýn gündälik qäbulu sistemli þäkildä olmalýdýr. - Orqanizmin maye ehtiyacý su ilä ödänmälidir. Gün ärzindä maye qäbulu sähärdän axþam yatanadäk sistemli þäkildä 2-3 liträ qädär olmalýdýr. - Gün ärzindä qäbul etdiyimiz qidalarýn 20-30 faizini yaðlar täþkil etmälidir. Bunlarýn da 10 faizinin heyvan mänþäli yaðlardan, qalanýnýn isä doymamýþ yaðlardan alýnmasý lazýmdýr. Yaðsýz qidalanmaq hormonal sistemin pozulmasýna vä näticädä orqanizmin karbohidratlara olan täläbatýnýn artmasýna gätirib çýxarýr. Düzgün qidalanmaq insan beynindä ämälä gälän yemäk yemäliyäm värdiþindän xilas olmasý ilä baþlayar. Qida maddälärinin qäbulunda mäqsäd toxluq olmamalýdýr. Toxluq hissi qida qäbul olunduqdan 20 däqiqä sonra beyinä ötürülür. Qida maddäläri aðýr-aðýr vä tam þäkildä çeynänildikdän sonra udulmalýdýr. Süfrädän daim tam doymamýþ halda qalxmalýyýq. Çünki artýq qýda maddälärinin qäbulu maddälär mübadiläsinin düzgün getmämäsinä vä zamanla saðlam orqanizmin mähvinä yol açýr. Elä buna görä dä häyatýnýzý qýsamüddätli dietalarla keçirmäkdänsä, uzunmüddätli düzgün qidalanmaðý sýnamalýsýnız.
AZVİTRİN
36
Penoplastdan istifadä enerjiyä 30-40% qänaät demäkdir Dünyada, o cümlädän dä Azärbaycanda änänävi enerji ehtiyatlarý (neft, täbii qaz, kömür vä s.) tädricän tükänmäkdädir. Belä olan halda dünyadaký enerji ehtiyatlarýndan sämäräli istifadä här keçän gün aktuallaþýr. Günümüzdä enerji ehtiyatlarýndan sämäräli istifadädä än etibarlý üsullardan biri binaların vä tikililärin bayırdan izolyasiya olunmasýdýr. Hazýrda bütün düyada insanlar etibarlý izolyasiya mähsullarý kimi EPS-dän (Genläþdirilmiþ polistiren) istifadä edir.
EPS vä digär izolyasiya mähsulları barädä ätraflı mälumat almaq üçün ölkämizdäki än böyük izolyasiya mähsullarının istehsalçısı - “Mahmud Topçu K” İstehsalat Kommersiya firmasının direktoru Mahmud Topçiyev ilä görüşdük. Mahmud Topçiyev bizimlä söhbätdä bildirdi ki, rähbärlik etdiyi şirkät Azärbaycanda penoplast (EPS) vä şüşäruberoid sektorunun lideridir: “Şirkäti 1994-cü ildä täsis etmişik. Özäl sektor olaraq Azärbaycanda ilk däfä şüşäruberoidin istehsalına başlamışıq vä istehsalı bu gun dä davam etdiririk. Hazırda Azärbaycanın inşaat sektoru firmamızı än keyfiyyätli şüşäruberoid istehsalçısı kimi tanıyır. İstehsal etdiyimiz şüşäruberoyid Respublikamızin bütün mühum obyektlärindä istifadä edilmişdir vä yeni tikilän tikililärin fundamentinin vä damlarının izolyasiyasında geniş istifadä olunmaya davam edir. Firmamızın istehsal etdiyi şuşäruberoid keyfiyyät baxımından respublikamızda hämişä lider olub. 1994-cü ildän istifadä olunan Rusiya Federasiyasında istehsal olunmuş avadanlıq 2012-ci ildä tamamilä yenilänmişdir vä “evroruberooid” texnologiyasi ilä äväz olunmuşdur. Hazırda İstehsal etdiyimiz süsäruberoid Rusiyanın “Texnonikoyl” konserninin vä Türkiyänin bu sektorda mähşur sirkätlärinin istehsal etdiyi mähsullarla keyfiyyät vä qiymät baxımında räqabät aparır”. Penoplast binanızın ömrünü uzadan, enerji itkilärini azaldan qänaätcil bir vasitädir “Mahmud Topçu K” şirkätinin direktoru istehsal etdikläri penoplastın ähämiyyätindän danışaraq bildirdi ki, bu mähsullardan istifadä etmäklä enerjiyä xärclänän väsaitlärä 30-40% qänaät etmäk mümkündür: “Firmamız Avropa ölkälärindä vä Türkiyädä binaların vä digär tikililärin izolyasiyasında, hämçinin inşaat sektorunda penoplastın geniş istifadä olunduğunu vä bu sektorun Azärbaycanda yox däräcädä olduğunu, eyni zamanda penoplastın xaricdän gätirilmäsini iqtisadi cähätdän (yüngül vä çox häcimlidir) älverişli olmadığını näzärä alaraq 2009-cu ildä Bakıda, “Därnägül” sänaye zonasında än müasir texnologiyaya malik
olan istesal sahäsi qurdu. Ötän 4 il ärzindä bu sektorda movcud olan penoplast mähsullarının äksär novlärinin istehsalına nail olduq. Hazırda müässisämizdä üç olçüdä (2x1x0.6, 2x1x1.25 vä 3x1x1.25 metr) bloklar (sıxlıq 10, 16.18, 20, 22, 24, 26, 28, 30.32 kq metrkub) istehsal edirik. Hämin bloklardan käsilmiş istänilän ölçüdä penoplast lövhälär, injeksiya üsulu ilä hazirlanmış (ölçüsü 1.2x 0.6 metr, qalınlıqları 3, 4, 5, 6.8 sm) lövhälär istehsal olunur. Müässisämizdä evlärin vä tikililärin üzlänmäsindä istifadä olunan “isti aqlay” (kvars qum qarışımı ilä üzlänmiş penoplast lövhälär vä müxtälif ornamentlär) istensal olunur”, - deyän hämsöhbätimiz bildirdi ki, penoplastın istifadä yerläri gündän-günä artır: “Respublikamızda hazırda geniş istifadä olunan “aqlay” üzlük daşının estetik gözällikdän başqa binalara heç bir faydası yoxdur, äksinä tikiliyä älavä yükdür (1 kv.m 120-140 kq.) su geçirir, izolyasiya xüsusiyyälärinä malik deyil. Avropada vä Türkiyädä isä izolyasiya xüsusiyätlärinä malik olan (daş yunu, şüşä yunu, EPS vä bänzäri materiallar) istifadä olunur. Bu materiallar yüngüldür (1 kv.m 6-10 kq), su, säs geçirmäzdir, binaları istidän vä soyuqdan qoruyur. Butun inşaat normalarına riayät etmäk şärti ilä bina EPS lövhälärlä üzlänsä, binanın içindä istifadä olunan enerjiyä (elektrik, qaz) 30-40% qänaät olar, bu çox ciddi qänaätdir”.
Sabun haqqında doğru bildiyimiz yanlışlar
Gündälik häyatýmýzýn vazkeçilmäz tämizlik maddälärindän biri dä sabundur. Bäs hansý sabunun daha keyfiyyätli olduðunu bilirikmi? Bäzän bizä elä gälir ki, qoxusu uzun müddät davam edän, gözoxþayan ränglärdä olan, kremli, qliserinli vä köpüklü sabun daha keyfiyyätli vä saðlamlýq üçün daha faydalýdýr. Amma bu belä deyil. 14 ildir sabun sänayesindä çalýþan Nedim Yurtsever getdikcä daha çox qatqý maddälärindän istifadä olunmasýnýn cämiyyäti sähv istiqamätländirdiyini bildirir. Mütäxässis saf sabunun daha keyfiyyätli vä faydalý olduðunu deyir. O, sabun seçärkän vätändaþlarýn onun ränginä vä qoxusuna aldanmamalarýný mäslähät görür: “Çox pis, çox bärbad bir sabunun üzärinä iki damla ätir sýxmaqla ona “keyfiyyät” donu geydirmäk olar. Amma buna aldanmamalýyýq. Aldýðýnýz sabunlarýn qoxusuz olmasý daha yaxþýdýr. Än azýndan bu o demäkdir ki, qoxu ilä näyi isä gizlätmäyä çalýþmayýblar. Onu da älavä edäk ki, qoxular heç vaxt täbii olmur. Dünyanýn än keyfiyyätli täbii ätiri täsirini än çox 5 saat göstärir. Lakin sabunlar bu gün marketlärdä aylarla qalýr, qoxusunu da saxlayýr. Onun säbäbi sabunda kimyävi maddälärin istifadä edilmäsidir. Belä sabunla yuyunarkän hämin maddälär bädändäki mäsamäläri tutur. Bu da däri xärçänginä säbäb ola bilär”.
AZVİTRİN
40
Kremli vä qliserinli sabunlarýn da därinin mäsamälärini baðladýðýný deyän Yurtsever onlarýn sabunu sabunluqdan çýxardýðýný vurðulayýr: “Sabunun xüsusiyyäti tämizlikdir. Ýnsanlar sabunu bädäni tämizlänsin vä mäsamäläri açsýn deyä istifadä edirlär. Amma krem vä qliserinli sabunlar mäsamäläri baðlayýr vä därinin hava almasýný mane olur. Vätändaþ “Bu sabun bädänimi çox yaxþý yumþaldýr”, - deyä düþünürsä, sähvä yol verir”. Yurtsever sabun seçärkän “köpük” faktoruna da aldanmamaðý lazým bilir: “Yaxþý köpüklänmä sabunun keyfiyyät göstäricisi deyil. Köpük sabunda istifadä edilän yaðla adamýn saçýndaki yaðýn uyðunlaþmasý näticäsindä meydana gälir. Sabunun mayasý “kostik” deyilän bir kimyävi maddädän ibarätdir. Bäzän qurumuþ, üzäri unlanmýþ sabuna rast gälirik. Bu unlanma sabunun uzun müddät qaldýðýna görä üstünä çýxan kostiktir. Kostik faydalý maddä deyil. Sabun istehsalýnda ondan mümkün qädär az istifädä olunmalýdýr. Amma bir çox istehsalçý kostikdän gen-bol istifadä edir. Çünki kostik sabunun yaxþý köpüklänmäsini tämin edir. Ona görä dä sabun seçärkän köpük faktoru äsas götürülmämälidir”, Yurtsever deyir ki, täbii sabunlar müäyyän bir müddät sonra çatlayýr, tärkibindä müxtälif kimyävi maddälär olan sabunlar isä görkämini itirmir: “Çatlayan sabunu suyun altýna qoysanýz bir müddätdän sonra äriyäcäk, täbii olmayan isä daþ kimi qalacaq. Niyä? Çünki, täbii olmayan sabunlarda gips tozu, sümük tozu kimi qatýlaþdýrýcý maddälär istifadä edilir”. Nedim Yurtsever bitki mänþäli sabunlarýn eqzema, göbäläk vä sýzanaq kimi däri xästäliklärinin müalicäsi üçün faydalý olduðunu, sabun seçärkän belälärinä üstünlük vermäyi tövsiyä edir.
Texnologiya bizi tänbälläşdirirmi? Tez-tez eþidirik ki, texnologiya bizi tänbälläþdirir. Bu häqiqätän bizim üçün tählükädir mi? Texnologiya artýq häyatýmýzýn här sahäsinä täsir edir. Bu isä häyat tärzimizi asanlaþdýrýr. Yaþayýþýmýzý daha rahatlaþdýrýr. Artýq bir istäyimiz olanda bir düymäyä toxunmaqla häll edirik. Evimizä iþ yerindän näzarät edir, iþiðý qazý söndürür, yandýrýr vä digär iþlärimizi idarä edä bilirik. Bað evimizi bir düymäylä km-lärlä mäsafädän sulayýrýq. Bunun kimi cox nüanslarý saymaq olar. 30 il ävväl telefon älaqaläri yalnýz þähärlärdä vä rayon märkäzlärindä mümkün idisä, hal- hazýrda här käsin mobil telefonu var vä artýq görüntülü danýþmaq mümkündür. Bütün bu rahat þärait texnologiyanýn inkiþafý ilä mümkün oldu. Tänbälliyi isä bäzän texnologiya ilä älaqäländirirlär Ýnformasiya texnologiyalarýnýn inkiþafý bizi tänbälläþdirir mi? suali ilä ”Multimedia” Ýnformasiya Sistemläri vä Texnologiyalarý Märkäzinin direktoru, Azärbaycan Ýnternet Forumunun
AZVİTRİN
42
prezidenti, Osman Gündüzä müraciät etdik. Osman G. “Bu häqiqät kimi görünä bilär, amma bir az düþünsäk texnologiyanýn insanlarýn häyatýna nä qädär müsbät täsir etdiyi aydýn olur. Bunun bizi tänbälläþdirdiyin söyläyä bilmärik. Äksinä, bu vaxtýn daha sämäräli istifadä olunmasýna gätirib çýxarýr. Mäsälän bir iþi ävväl 5 saata görürdüksä, indi bu iþi 2 saata görürük. Qazandýðýmýz vaxtý daha sämäräli istifadä etmäk isä artýq bizim iþimizdir”. Texnologiyanýn inkiþafý häyatýmýza rahatlýq gätirmäklä yanaþý bizä vaxt qazandýrýr. Artýq onlarla iþ var ki onu evdän idarä etmäk mümkündür. Artýq yola särf etdiyimiz vaxtý evdä keçirmäk vä baþqa bir iþä särf etmäk olar. Bundan älavä, bu, þirkätläri dä ofis tutmaq xärcindän azad edir vä bura xärclänän pullar iþçiyä daha yüksäk maaþ vermäyä imkan yaradýr. Tänbälliyi texnologiyanýn üstünä atmaq äbäsdir. Texnologiya bizim yerimizä qärar vermir, biz özümüz qärar veririk. Ýradämizin zäifliyi, mänävi däyärlärin az olmasý bizi texnologiyanýn äsirinä çevirir. Texnologiya bizä rahatlýq gätirir. Bu tänbällikdirmi? Xeyr. Vüqar Quliyev
Biznes tarixindä illärlä däyişmäyän bir aksiom var: “Vaxt puldur.” Telekommunikasiyanın vä räqabätin artdığı müasir dövrdä vaxt puldan älavä xidmät dä sayılır. Elä zamana qänaätä än çox yardım edän amil dä sürätdir. Biz sizä “Procon İD and Data Coding” şirkäti olaraq sürätin istehsalata vä xidmätä nä däräcädä täsir göstärdiyini, eläcä dä vaxtın pul olmasının nä anlama gäldiyini distribütoru olduğumuz mähsullarımızla göstäräcäyik. Şirkätimiz “Global CS” holdingin bazası üzärindä qurulmuşdur. 1998- ci ildän telekommunikasiya sahäsi üzrä satış, hällär vä xidmät göstärir.”Procon İD and Data Coding “ şirkäti xidmät göstärdiyi bir çox nähäng Azärbaycan şirkätlärilä dostluq münasibätlärini qoruyur, onlara däyär verir, onların bizdän qazandıqları isä xidmätdän älavä häm dä güvän hissidir. Şirkätimizin tämäl sahäsi - İNKjet sänaye printerläri öz sinfindä qiymät, sürät, qänaätcillik baxımından lider olan, Amerikanın “Videojet” markasıdır. İstehlakçının mähsul alarkän ilk näzär yetirdiyi istehsal tarixlärini yazan bu aparatlar yüksäk performansı ilä bütün nähäng istehsal müässisälärinin seçimidir. Räsmi distribütoru olduğumuz “Videojet” sänaye printerläri ilä siz istänilän mähsul üzärinä loqo, barkod, istehsal vä son istifadä tarixläri, lot nomräsi, növbä, say yaza bilär, bundan başqa 24 saat servisinin olması ilä bu işin davamlılığını tämin edä bilärsiniz. Son aylarda bu ailäyä yeni üzv Laser Jet daxil olmuşdur ki, o da öz hiper süräti vä särf materialsız işlämäsi ilä bazara öz damğasını vuracaq kimi görsänir. - Söz istehsalat vä sürätdän düşmüşkän mähsulların satışı zamanı istifadä olunan äl terminalları üzrä ağır müştäri kütläsi yaranmışdır. İnsanlar birdäfälik istifadädän artıq uzunmüddätli vä daim servis göstärilä bilän mähsullara üz tuturlar ki, “Procon İD and Data Coding” şirkäti onların täk ünvanı olur. Äsasän mobil satışlarda istifadä olunan bu äl
AZVİTRİN
46
terminalları här hansı bir mähsulun sadäcä ştrixkodu oxutmaqla ana serverä vä ya eläcä terminala o mähsul haqqında mälumat ötürmäk, sifariş götürmäk, satış etmäk vä ya geri qaytarılmış mähsulun hesabdan çıxarışını aparmaq mümkündür. Mähsullarımız Motorola, Casio, Star Micronics, Sewoo, Bixolon kimi bu sahänin nähänglärinin markalarıdır. - Bäs ştrixkodlar olmayan mähsulları sistemä necä daxil etmäk olar?! Bunun üçün şirkätimizdä müxtälif çeşiddä vä markada ştrixkod (barcode) printerlär vardır. Termal vä ya termal transfer növlärinä ayrılır. Bu ştrixkod printerlär istär müässisälärdä, istärsä dä mağazalarda tätbiq olunur vä geniş alıcı kütläsinä malikdir. Klinikalarda vä här hansı bir başqa müässisälärdä äşyaların inventarlaşmasında äväzedilmäz rol oynayır. Bu sahädä Argox, Zebra markaları ilä işläyir vä qeyd edim ki, bu markaların Azärbaycanda räsmi partnyoru kimi fäaliyyät göstäririk. - Mağazadan oğurluq äleyhinä sistemlärdän Hollandiyanın “Nedap” firmasının räsmi nümayändäsiyik. Bu sistem antenlär, RF TAGlar, etiketlär vä açıcılardan ibarät olur. Sistem mağazalarda oğurluğun qarşısını almaqla müştärilärimizdä güvän hissi yaradır. - Räqabätin artdığı bir dövrdä än yaxşı vasitä kompaniyadır. Bunun üçün dä bir çox şirkätlär öz müştärilärinä müştäri kartları hädiyyä edir. “Procon İD and Data Coding” Fransanın “Evolis” firmasının İD kart çapı printerlärinin dä Azärbaycanda räsmi vä täk distributorudur. - İşimiz sadäcä mähsul satışı deyil, häm dä hälldir. Hällärimiz: - Mobil Satış Sistemi; - Mağaza satış sistemi; - Personal näzarät sistemi (bu sistem barmaq izi, kart, kodvä ya üz tanıma vasitäsilä täsdiqlänir); - Qapı kilid sistemi; - Restoran idaäretmä sistemidir.
” y a ç m i L “ a y ä v y a ç u l Limon
fincan çay däm m çaydan 300 can çay dämlära q lo ki r bi r, ni . sahib- olur -Ýriyarpaqlý çay daha tez iþlä hesab olunur. Belä ki, bir fin y da äväzsiz yerä y vä liýz ça m z tý si ya ät hä na lik qä yarän ça ndä lämäk olur. Bu þýq quru çay täläb olunur. sü göstärilmäyibsä, bu orta mläöhtäþäm ikili gülardan xäbäriniz varmý? Sizä irik: m bu , on m li Çay vä qdim ed ðu fayda mäk üçün bir qa nun üzärindä yarpaðýn ölçüramýndan 500 fincan çay dä ätli r sýra faktlarý tä linin sahib oldu - Ägär qutu dän olan çayýn bir kiloq r, þäffaf räng verir, qäna dir. Bäs bu iki bildiyimiz vä bilmädiyimiz bi r. Qädi da ci n u növ mläni in qý q ik ha ra n on so m paqlý çaydýr. B r. Kiçik dänäli çay tez dä n alýnmasýna säbäb olur. , sudan da n sý hý ya . si dü r n ki lib i y: lä iç kü r ni ki Ça kimi istifadä ed - mäk müm ilir, lakin kiçik bir sähv acý bi än çox içilän iç -Çay dünyada çayý içki kimi deyil därman sirindän hälä qädim zaman ed dä in “A” istifa tinä tä ämindä zm sistemidimdä Þärq al yýn insanýn görmä qabiliyyä yýn tärkibindä olan provitam munitet vä hä köpmä vä im vä ça r ey si m tä k : r pi -Çinlilär ça on cü bu Lim subtro läyäräk müasir dövrdä nin qanni ilä zängin bu sistemini toksinlärdän tämiz i dä m ad ta vi m h C” de -” larda yazýblar, b mlarýna cava manýdýr. Häzm mäsinä vä bäilä izah edilir. tamin” yäni allergiya simpto n än täsirli där n qarþýsýný alýr. ni r qa r sisteminin iþlämasýna kömäk is ni nä si yi ný li sý tä vä a s n m -Çayýn “h xä r. yi n yý ya be on , þ si mädä böyük rol oyna potasium üräk yätinin yaxþýla lera kimi infek - Tärkibindäki artýraraq qaraciyärin fäaliy da azalmasýnda rsitetinin alimläri çayýn xo olduðunu sübut ediblär. sinä ve ri xäsmalik xassä entlä -Tokio Uni bir çox damaq rda bakterial täsirä äsinin onun keyfiyyätinä vä yý. Çin ça- dändäki ferm vä ti sý an a m cä t n la yä b iy da ha m ilti miq rilm lon ça þý vä ümu manda diþ äti bindä yüksäk gionda yetiþdi Hindistan-Sey a edir. on suyu eyni za bir därmandýr. Lakin tärki sýný almaq üçün limon -Çayýn hansý re as çay növü var: Çin çayý vä ngi açýq sarýya çalýr, amm m Li yýn rä n çasi üçün n qarþý . Ýki äs täsiri böyükdü täraväti olur. Dämlänmiþ ça xþý bilirlär. Elä bizim Länkära sno- täliklärinin müalicä þ minasýnýn zädälänmäsini maq lazýmdýr. di la ra ya cä n K ça in ni n da ti fýr n ný ä ha ri Rusiya olduðu larýn tez saðal rýn qiym yýnýn da ra diþlä ri bu növ çayla käran, hätta Gürcüstanda vä Qeyd edäk ki, uzun turþunun qäbulundan därhal son alarýn qarþýsýný almaq, yara lä ci li bi y ça il äs r. ündä suyu Däridäki läkälärin vä qýrýþm ät edä bilärsiz. dür. Näinki Län dän sayýla bilä dýr. Belä ki, yý da Çin növlü yetiþdirilän çaylar da bu növ täþkil edib, çünki elä Çinin öz yuna müraci dä därmaný limon suyunda týq yaðlarsu on dä lýq m az li tin r yä dä la la y n vi ça r. üçün ki ar dar nläri rýnda Çin növlü týný güclä ödäyi n ger- masý - Artýq çäkidän äziyyät çäkä n qarþýsýný alýr vä bädändä ni illär dünya baza sortlarý yerli ähalinin täläba xlanma däräcäsi baðlamaný masi s hi lýq ac fi li la y bir sýra inyetiþdirilän ça slärin fikrinä görä, çayýn sa malýdýr. Pis baðlanmýþ bað dad tärkibindäki pektin mäk edir. blanmasýnda vä rinä bir finha kö ti il ða a ük m m ol - Mütäxässi zluðu ilä proporsional ol tini tezliklä itirir. Çayýn sü s , ye la olan dan xi imon suyu boðaz aðrýlarýnda Häkimlär här sähär qähvä Orqanizmaya robsu yfiyyä -L metiklik vä mik xüsusiyyätlärini vä ilkin ke havanýn daxil olmasýna mane yub istifadä olunur. lähät görürlär. yu on xästäliklärdäcaný) limon suyu içmäyi mäs ress vä depressiyadan uzaq da çay faydalý un müddät saxlanmasý üçün istifadä zamaný qabý tämiz si k fe r. st uz fin dý u n lý a vä ni on saxlanm keyfiyyäti can (kiçik qäh na enerji verir, mýþ çini qabda r edir. Uzun daxil olan limon suyu insa nu atmaða kömäk edir. si tä dä aðzý kip baðlan mdýr. r ye ðý rðunluðu saxlandý lamaq qurulamaq lazý susiyyätinä hämçinin onun vasý tämizlänmiþ yerdä sax Sax- laþdýrýr vä günün yo - Çayýn xü ru, särin vä ha aq doðru deyil. sý üçün çayý qu mähsullarla birlikdä saxlam ki isä dadlý vä ätirli a m l qa t dä üd r m ha möhkäm, iç nmiþ çayý digä lazýmdýr. Dämlä riayät etdikdä, çay illärlä da nä lanma þärtläri
AZVİTRİN
48