FOTOD: REELIKA RIIMAND
Lumepallist kallistuseni Sel kevadel alustas tööd dialoogipolitsei, kelle põhiliseks töö vahendiks pole muud kui vaid sõnad.
V
iimase kahe aasta vältel toimunud sagedaste meeleavalduste valguses võib öelda, et protestikultuur ei ole Eesti ühiskonnas enam võõras. Nimelt muutis 2020. aasta alguses kogu maailma tabanud koroonapandeemia kõigi inimeste harjumuspärast elukorraldust. Mida aeg edasi, seda rohkem tekkis rühmi, kes tulid tänavatele ajutiste piirangute või ka millegi muu mittemeeldiva vastu meelt avaldama. Politsei roll on olnud alati tagada nii avalike koosolekute kui ka teiste rahvakogunemiste rahumeelne ja sujuv toimumine. Paraku on politseini-
16
kud pidanud viimasel ajal aina enam vastu astuma oma pahameelt välja näitavatele inimestele. „Kõikide nende konfliktide pinnalt saime aru, et vajame politseitöös uut käsitlust,“ sõnas Põhja prefektuuri komissar Kelly Miido, kelle juhtida on ka vastloodud dialoogipolitsei. Dialoogipolitsei töötab Eesti kõrval mitmes teiseski riigis, nt Rootsis, Soomes, Taanis, Rumeenias, Tšehhis ja Saksamaal. Rootsis on dialoogipolitsei töö jaotatud kolmeks osaks: tegevused enne üritust, ürituse ajal ja peale üritust. Oma pikaaegse tegevuse vältel on neil olnud hulk positiivseid kordaminekuid. Näiteks oli neil probleem meeleavaldajatega, kes olid nii verbaalselt kui ka füüsiliselt agressiivsed ning lisaks ei pidanud kinni ürituse registreerimise nõudest. Peale aastapikkust tööd leidis nii politsei kui ka meeleavaldaja ennast ootamatus olukorras – pärast ürituse registreerimist oli nende üritusel kohal peale dialoogipolitsei ka
avalikku korda tagavad politseiametnikud, kes neid laiali ei ajanud, vaid hoidsid nende seltskonnast eemal teiste vaadetega provokaatoreid. Möödunud aastal külastati Vilniuse politseinikke ja vaadeldi, kuidas valmistuti meeleavalduseks kohapeal. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ja temaga kaasas olnud kolleegid tõid naabrite praktilised teadmised siia ning järk-järgult hakati Eesti dialoogipolitsei loomise mõtet veeretama. „Sealt saadud teadmised ja positiivne mõju kohapeal olid suuresti tõukeks kohaliku dialoogipolitsei loomisele, kuid enne ametliku rühma loomist tuli proovida, kuidas meil toimuvatel meeleavaldustel või suurüritustel politsei uus roll mõjuks. Niisiis läbiski osa meie kolleegidest läbirääkijate baaskoolituse, mida ja vast saadud teadmisi katsetati esimest korda uues rollis – dialoogipolitseinikena. Arvestades seda, et dialoogipolitsei on
