Liisu treeningul Horvaatias
FOTO: ALEKSEI LIPINTSOV
SPORT
Hambad ris Liisu Mitt ja Martin Tarkpea on spordisõprade seas tuntud nimed. Nad panevad põlve värisema nii mõnelgi, kes nendega sama stardijoone taha satub. PPA aasta parimateks sportlasteks nimetatud Martin ja Liisu oma meelis aladel juba naljalt ei kaota ning lubavad seda tiitlit innukalt edasi kaitsta.
M
illine on olnud teie teekond spordini? Martin: Spordipisik tekkis põ-
hikoolis, kus kehalise kasvatuse õpetaja pani meid pidevalt kooli lähedal olevale viiesajameetrisele ringile jooksma. Põhikooli lõpu poole tutvustati sõudmist ja nii saigi minu spordikarjäär alguse hoopiski sellega. Ligi kümme aastat tegelesin aktiivselt sõudmisega, kuni astusin politseikooli ja alustasin oma iseseisvat elu. Patrullitöö ja öiste vahetuste kõrvalt ei jõudnud enam sõudmisesse nii palju panustada, nii et jäin jooksmise juurde. Esimesed aastad olid rasked, pidevalt tõmbas vee peale tagasi, kuid aja möödudes olen üha enam hakanud armastama jooksmist. Liisu: Mina jäin põhikooli ujumistundides treenerile silma. Ta kutsus mind
40
ujumistrenni ja sinna ma mitmeks aastaks jäingi. Põhikooli lõpus hakkasid mu tulemused langema, kuna kehakaal suurenes. Minus tekitas trotsi, et erinevalt teistest noortest, kes käisid tund aega MyFitnessis trennis ja said siis koju minna, pidin mina kogu oma vaba aja treeningute alla panema. Ühel suvel mõtlesin, et võtan kuu puhkust ja otsustan siis, kas tahan ujuma tagasi minna. Selle kuuajase pausi ajal proovisin sõudmist, mis võitis mu südame, ja selle juurde olen jäänud tänapäevani. Tundub, et olete mõlemad väga võistlushimulised ja võitmine tuleb teil hästi välja. Kuidas on lood kaotamisega? Kas seda ka oskate?
Martin: Mulle on terve elu meeldinud võistelda ja kindlasti olen võitlejahinge-
ga. Tahan alati võita, olenemata võistlusest. Minu konkurendid teavad, kui raske on mind võita, eriti jooksmises. Ma lähen alati lõpuni, hambad ristis viimase meetrini. Võidud, mis tulevad napilt väga tugevate konkurentide vastu, on just need kõige magusamad. Arusaadavalt ei ole võimalik kõiki inimesi alati võita ning seetõttu tuleb osata ka kaotada. Kõikidest oma kaotustest proovin alati teha järeldusi, et neid võimaluse korral enam kunagi ei juhtuks. Kui keegi on minust parem, siis aktsepteerin seda. Liisu: Mulle meeldib võistelda, kuid tunnen puudust konkurentsist sisesõudmises Eestis. Sisesõudmises tulevad võidud liiga lihtsalt, mistõttu olen enne võistlusi väga harva närvis. Paraja pinge ja võistlushimu tekitab minus võistlemine nii vee peal kui ka sisesõudmises maailma või Euroopa tasemel. Oma aladel suurepäraste tulemuste saavutamine ei tule kindlasti lihtsalt, vaid millegi arvelt. Kui palju aega kulub teil treeningutele?
Martin: Nädalas tuleb mul umbes üheksa tundi puhast trenniaega ning seitsmest päevast ainult ühel luban endal puhata. Patrulli töögraafik võimal-
