KOOSTÖÖ
UUED TUULED FOTOD: REELIKA RIIMAND
rahapesuvastases võitluses
Uuest aastast saab keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroost (RAB) eraldi seisev valitsusasutus Rahandusminis teeriumi haldusalas. RABi praegune juht Madis Reimand rõhutab, et uue RABi ja politsei vahel on tähtis säilitada tihe ning tulemuslik koostöö.
R
eimandi sõnul teeb üksus kõige tihedamat koostööd keskkriminaalpolitsei ja Põhja prefektuuri kriminaalbürooga. „Need juhtumid, mille kohta uurijatega infot vahetame, on peamiselt seotud mastaapsete kelmuste ja rahvusvaheliste finantskuritegudega. Uurijad küsivad RABilt infot kahtlaste tehingute ja inimeste kohta või paluvad RABil oma rahvusvahelise võrgustiku kaudu välja selgitada raha liikumine välismaal. RAB on uurijate jaoks koht, kust saab vajalikku infot ja abi, et kurjategijad tabada ning kannatanuid aidata.“
Kurjategija kui projektijuht Rahapesu tõkestamine, avastamine ja uurimine on viimastel aastatel kerkinud riiklikuks prioriteediks. See on oluline, sest rahapesu riskid ei kao. Kuritegevus on aastatega muutunud ning praegu saame rääkida teenusepõhisest kuritegevusest, kus kurjategija on nagu projektijuht, kes kasutab tulu saamiseks erinevate oskustega kurjategijate teenuseid. Reeglina asuvad need kurjategijad eri riikides ning varjuvad tehnoloogiliste võimaluste taha. Need asjaolud hoiavad õiguskaitseorganeid pinevil kogu maailmas.
30
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ütleb, et politsei suutlikkus uurida majanduskuritegusid on aastatega kasvanud ning tööl on väga nutikad uurijad. Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud RABi võimekus nii juhtumite analüüsis ja järelevalves kui ka strateegiMadis Reimand lises analüüsis. Reimandi hinnangul ei ole RAB oma täit potentsiaali veel saavutanud. „Selleks, et ajaga kaasas käia, vaevata, kuigi seos Eestiga neil puumitte kurjategijatel sabas sörkida, peab dus. RAB analüüsis 2019. aasta 30. õigusakte operatiivselt kohandama.“ juuni seisuga Eestis registreeritud ja Hea näitena saab tuua virtuaalväätegutsevaid virtuaalvääringu teenuringute teenuse pakkujatega seotud sepakkujaid ning jõudis järeldusele, seadusemuudatused. Eesti oli üks esiet nad olid peamiselt Venemaa või mesi riike Euroopa Liidus, kes 2017. Ida-Euroopa riikide taustaga, paljuaastal virtuaalvääringu teenuse pakde arvelduskontod asusid Leedus või kujaile tegevuslubasid väljastama hakSuurbritannias ning suur osa ettevõtkas. Paari aastaga (2017-2019) anti teid oli registreeritud samadele aadtegevusluba rohkem kui 1300 ettevõtressidele. Näiteks asub 190 ettevõtet tele. „Olime olukorras, kus tegevusloa väidetavalt ühes Roosikrantsi tänava andmisest oli peagu võimatu keeldubüroohoones, 133 ettevõtet Peterburi da, isegi kui ettevõtte või selle juhi maantee hoones. Tegelikkuses oli vätaust oli kahtlane,“ selgitab Reimand. hem kui 5% suurimatest teenusepakNii tekkis sadu välismaal tegutsekujatest päriselt Eestis. vaid ja välismaa klientidele suunatud Eesti e-riigi head kuvandit kasutati ettevõtteid, kes taotlesid omale tegeusaldusväärsuse suurendamiseks ning vusloa Eestist ja said selle suurema praeguseks on teada mitu juhtumit,
