„Marinehäkk, vol 2“ tõi fookusse seitse olulist merendusprobleemi

„Marinehäkk, vol 2“ tõi fookusse s

Jane Hõimoja

Märtsis toimus merendusvaldkonna häkaton „Marinehäkk, vol 2“, mis juba teist aastat järjest täidab seni puudu olnud nišši häkatonide sarjas.

Kolme päeva jooksul tegeles 50 osalejat 7 rühmas seitsme olulise probleemi lahendamisega. Üks meeskond liitus isegi veebi vahendusel Elevandiluurannikult. „Marinehäki“ ühe eestvedaja Rasmus Hirtentreu sõnul ei olnud häkatonis kaotajaid, vaid võitjad. „Olenemata sellest, milline on lõpptulemus, oli kõigil osalejail siit võimalik midagi saada – tagasisidet, tutvusi, uusi mõtteid või isegi rahastust oma idee arendamiseks.”

Häkatoni peakorraldaja Kaisa Hansen selgitas, et meeskondi toetasid mentorid ning lõpliku pingerea selgitas välja 9-liikmeline žürii*, kelle seas oli nii merendus- kui ka ärieksperte. „Žürii hindas järgmisi tegureid – probleem ja selle suurus, turupotentsiaal, keskkonnamõju, idee uudsus ja skaleeritavus. Samuti vaatasime seda, kes ürituse jooksul kõige rohkem arenes ning ka seda, millisel meeskonnal võiks millisest auhinnast kasu olla,” selgitas ta.

Hanseni sõnul avaldas võitjameeskond kohtunikele muljet sellega, et suutis häkatoni jooksul enim arengut näidata ja mingi käegakatsutava tulemuse valmis teha.

Hirtentreu sõnul oli osalejate taust kirju, lisaks oli ka üliõpilasi, kuid osalejaid võinuks palju rohkem olla. „Merendusvaldkond on keeruline ega ole nii popp kui näiteks Fintech, seega peame jubedalt vaeva nägema, et osalejaid kokku saada. Aga kokkuvõttes üritus õnnestus ja sündisid head lahendused,” kirjeldas ta.

Millises formaadis „Marinehäkk“ järgnevatel aastatel jätkab, pole veel teada, sest variante on mitmeid. Hansen nendib, et üksnes merendusvaldkond jääb liiga kitsaks ega kutsu piisavalt osalejaid kohale. Eriti tudengeid, kellest paljud siiski ei ole selle valdkonnaga kursis ja merendusteema üksi võib nad ära ehmatada. „Kuid plussina saab välja tuua, et sellise nišihäki puhul nagu „Marinehäkk“ tulevad kohale tõelised asjaarmastajad ja nt TOP3 on seekord väga tugevad meeskonnad.”

Võitjameeskond Wayren/Mindchip, žürii ning korraldajad. Fotod: TalTech

„Marinehäki“ seitsme teema lühikirjeldus

 Esimese koha ja 2000-eurose auhinna võitis Wayren/Mindchipi – nad arendasid koos välja sidelahenduse robotlaevadele, mis võimaldab olla laevaga ühenduses ja teistel laevadel samuti robotlaevaga suhelda.  Teise koha ja 1000 eurot saavutas Neptune First – nad osalesid häkatonil juba teist aastat ning olid mullused võitjad. Et selle aasta suur teema on rohepööre ja kasvuhoonegaaside vähendamine merenduses, siis proovisid nad välja mõelda, kas ja kuidas saaks kütusekulu vähendamiseks kommertslaevadel kasutada tuulelohet või purjesid.

Probleem on aga, et selleks, et purjesid/tuulelohet juhtida, peab laevapere teadma purjetamisest palju rohkem, kui võib eeldada, et teavad. Neptune First on välja arendanud sensori, mis aitab meeskonnal purjesid trimmida ja tuulelohet hallata – annab teavet, kas puri/lohe on hästi peal, kas kütuse kokkuhoiuefekt on maksimaalne, mida kui palju tuleb trimmida, et saaks õigesse tuuleaknasse jne ning – kas ja kuidas saaks seda kombinatsiooni edukalt kommertslaevanduses rakendada.  Kolmanda koha ja 1000 eurot sai Dilution – nad lahendavad kalandustehnoloogia muret. Taust on see, et Läänemeri on kinnine meri, pealegi üsna reostunud. Seetõttu me ei tea, kui palju ja milliste metallidega on saastunud Läänemere kala, mis meie poelettidele jõuab.

Dilutioni meeskond tahab välja arendada lihtsa kiirtesti, millega näiteks poepidajad saaksid testida kala puhtust enne, kui nad selle sisse ostavad. Või ka tarbija saaks seda testi kasutada ostetava kala hindamiseks.  Etheu tegeleb konteinerveo dokumentatsiooni haldusega, kasutades selleks plokiahela tehnoloogiat. See on turvaline, kui saata ainult üks identne dokument oma kindla koodiga.

Idee on tegelikult turul olnud juba 2-3 aastat ning siinsel häkatonil lahendati probleemi, mille taha on nende mõte seisma jäänud: kuidas teha toode paremaks ja kuidas saada lepingud kindlustusseltsidega.  Virtuaalkonteineri lahendus ehk

* Žüriisse kuulusid Sven Illing (TalTechi ettevõtlusprorektor), Jana Budovskaja (Prototroni juht), Rimo Timm (Baltic Workboatsi turundus- ja müügijuht), Rene Pärt (ASi Tallinna Sadam äriarenduse juht), Eero Naaber (E.N Shippingu juht), Ragmar Saksing (Tehnopoli rohetehnoloogia juht), Viktor Reppo (ingelinvestor), Kaisa Hansen (Mektory uusettevõtluse juht), Triin Vakker (Tartu Biopargi projektijuht).

eitse olulist merendusprobleemi

Võitjameeskond Wayren/Mindchip, isesõitev laev ning Tehnopoli nõukogu liige Sven Illing.

konteineri saatmine punktist A punkti B äpi abil. Ekspediitorfi rmad tegelevad sellega küll, aga nende tegevus on paberimahukas ega ole automaatne. Miks ei võiks olla lihtsam? Äppi avades saaks kiiresti sealtkaudu tellimuse teha: sisestada lähteandmed ja jälgida saadetise kulgu.  Elevandiluurannikult veebi vahendusel osalenud meeskond arendab vesijalgrattaga liiklemise viisi selleks, et turistid saaksid neid rentida. Probleem on selles, et rannik on ülerahvastatud ning ei elanikel ega turistidel ole eriti liiklemiseks alternatiive, mistõttu tuli meeskond mõttele pakkuda inimestele keskkonnasõbralikku liikumisviisi.

Tegu pole tootearenduse projektiga, sest mingil määral on see tehnoloogia juba olemas, ning edasiarendust kolme päevaga teha lihtsalt ei jõua. Pigem on tegu ärimudeli arendusprojektiga, sest keegi seal sellist teenust ei paku. Seda muidugi saab veelgi arendada, lisades vesijalgrattale näiteks elektrimootori.  Plastiku vähendamine laevades ja selle taaskasutus.

Robotlaevadel on vaja robotraadioühendust

Wayreni esindaja Henry Härma kommenteerib „Marinehäkil“ võitnud ideed, mis pakub sidelahendust robotlaevadele.

Kirjelda mõne lausega, milles teie idee seisneb?

Wayren on Eesti Kaitseväest välja kasvanud ettevõte, mis loob nüüdisaegseid sidelahendusi oludesse, kus tavaline side ei toimi, olgu Valminud prototüüp. selleks lahinguväli või Foto: Henry Härm merendus. Koostöös Mindchipiga arendasime välja sidelahenduse robotlaevadele, mis võimaldab olla laevaga ühenduses ja teistel laevadel samuti robotlaevaga suhelda. Näiteks merel ohtlikku olukorra tekkimisel saavad kaptenid levinud VHF-kanalitel robotiga ühendust võtta. Robot pakub automaatselt välja lihtsad tegevusvariandid – jään seisma, pööran vasakule jmt – ning vajadusel ühendatakse kaugelt vestlusse ka robotioperaator. Täiendavalt demonstreerisime, kuidas robotlaevastikku turvalise ja efektiivse laevalt-laevale sidega seirata ja juhtida, vähendamaks satelliitühenduste kulusid.

Miks on maailmale seda lahendust vaja?

Autonoomsete laevade vastu on sektoris suur huvi, sest droonid opereerivad ilma puhkusteta, tarbivad väiksuse tõttu vähem kütust ning ohtlikke ülesandeid täites puudub risk laevaperele. Kuid laialdasemat kasutuselevõttu takistab ohutuse tagamine merel. Arvestades, et enamik kokkupõrkeid on tingitud arusaamatustest, on oluline tagada võimalus kiiresti ühendust saada roboti või operaatoriga.

Kirjelda natuke seda tehnoloogiat, mida kasutate?

Robotlaevale pannakse levinud olukordadega treenitud tehisintellektiga kõnerobot, samalaadne kui Siri. Kui robot jääb hätta, saab operaator vastava teavituse, ning võtab tänu digiteeritud VHF-raadiotele kapteni ja roboti vahelise vestluse üle. Tehnoloogias on meil põhikomponendid olemas, kuid on vaja see teha terviklikuks tooteks ja tagada töökindlus.

Mida plaanite võiduraha eest teha?

Meil on praegu valmis esmane prototüüp ning auhinnaraha kulub juba merekõlbliku prototüübi arendamiseks, millel oleks hea töökindlus ja mis oleks turvaline. Ühe osana auhinnast valiti meid ka Prototroni programmi, milles loodame samuti kaugele jõuda.

Mida on vaja veel teha ja kui palju on teie hinnangul vaja lisaraha, enne kui mingi esimene toode valmib?

Valmis sai esmane prototüüp, mis tõestas, et meie lahendus töötab. Selle töökindlusse tuleb veel kõvasti investeerida ning järgmiseks ootavad ees katsetused merel. On vaja hankida sertifi kaadid mereside pidamiseks ning investeeringute vajadus kasvab ajas. Kui saavutame edu, siis üleilmsel turul läbilöömiseks tuleb investeerida sadu tuhandeid.