Teadus ja arendus
„Marinehäkk, vol 2“ tõi fookusse s Jane Hõimoja
Märtsis toimus merendusvaldkonna häkaton „Marinehäkk, vol 2“, mis juba teist aastat järjest täidab seni puudu olnud nišši häkatonide sarjas. Kolme päeva jooksul tegeles 50 osalejat 7 rühmas seitsme olulise probleemi lahendamisega. Üks meeskond liitus isegi veebi vahendusel Elevandiluurannikult. „Marinehäki“ ühe eestvedaja Rasmus Hirtentreu sõnul ei olnud häkatonis kaotajaid, vaid võitjad. „Olenemata sellest, milline on lõpptulemus, oli kõigil osalejail siit võimalik midagi saada – tagasisidet, tutvusi, uusi mõtteid või isegi rahastust oma idee arendamiseks.” Häkatoni peakorraldaja Kaisa Hansen selgitas, et meeskondi toetasid mentorid ning lõpliku pingerea selgitas välja 9-liikmeline žürii*, kelle seas oli nii merendus- kui ka ärieksperte. „Žürii hindas järgmisi tegureid – probleem ja selle suurus, turupotentsiaal, keskkonnamõju, idee uudsus ja skaleeritavus. Samuti vaatasime seda, kes ürituse jooksul kõige rohkem arenes ning ka seda, millisel meeskonnal võiks millisest auhinnast kasu olla,” selgitas ta. Hanseni sõnul avaldas võitjameeskond kohtunikele muljet sellega, et suutis häkatoni jooksul enim arengut näidata ja mingi käegakatsutava tulemuse valmis teha. Hirtentreu sõnul oli osalejate taust kirju, lisaks oli ka üliõpilasi, kuid osalejaid võinuks palju rohkem olla. „Merendusvaldkond on keeruline ega ole nii popp kui näiteks Fintech, seega peame jubedalt vaeva nägema, et osalejaid kokku saada. Aga kokkuvõttes üritus õnnestus ja sündisid head lahendused,” kirjeldas ta. Millises formaadis „Marinehäkk“ järgnevatel aastatel jätkab, pole veel teada, sest variante on mitmeid. Han-
Võitjameeskond Wayren/Mindchip, žürii ning korraldajad. Fotod: TalTech
sen nendib, et üksnes merendusvaldkond jääb liiga kitsaks ega kutsu piisavalt osalejaid kohale. Eriti tudengeid, kellest paljud siiski ei ole selle valdkonnaga kursis ja merendusteema üksi võib nad ära ehmatada. „Kuid plussina saab välja tuua, et sellise nišihäki puhul nagu „Marinehäkk“ tulevad kohale tõelised asjaarmastajad ja nt TOP3 on seekord väga tugevad meeskonnad.”
„Marinehäki“ seitsme teema lühikirjeldus Esimese koha ja 2000-eurose auhinna võitis Wayren/Mindchipi – nad arendasid koos välja sidelahenduse robotlaevadele, mis võimaldab olla laevaga ühenduses ja teistel laevadel samuti robotlaevaga suhelda. Teise koha ja 1000 eurot saavutas Neptune First – nad osalesid häkatonil juba teist aastat ning olid mullused võitjad. Et selle aasta suur teema on rohepööre ja kasvuhoonegaaside vähendamine merenduses, siis proovisid nad välja mõelda, kas ja kuidas saaks kütusekulu vähendamiseks kommertslaevadel kasutada tuulelohet või purjesid. Probleem on aga, et selleks, et purjesid/tuulelohet juhtida, peab laevapere teadma purjetamisest palju rohkem, kui võib eeldada, et teavad. Neptune First on välja arendanud sensori,
mis aitab meeskonnal purjesid trimmida ja tuulelohet hallata – annab teavet, kas puri/lohe on hästi peal, kas kütuse kokkuhoiuefekt on maksimaalne, mida kui palju tuleb trimmida, et saaks õigesse tuuleaknasse jne ning – kas ja kuidas saaks seda kombinatsiooni edukalt kommertslaevanduses rakendada. Kolmanda koha ja 1000 eurot sai Dilution – nad lahendavad kalandustehnoloogia muret. Taust on see, et Läänemeri on kinnine meri, pealegi üsna reostunud. Seetõttu me ei tea, kui palju ja milliste metallidega on saastunud Läänemere kala, mis meie poelettidele jõuab. Dilutioni meeskond tahab välja arendada lihtsa kiirtesti, millega näiteks poepidajad saaksid testida kala puhtust enne, kui nad selle sisse ostavad. Või ka tarbija saaks seda testi kasutada ostetava kala hindamiseks. Etheu tegeleb konteinerveo dokumentatsiooni haldusega, kasutades selleks plokiahela tehnoloogiat. See on turvaline, kui saata ainult üks identne dokument oma kindla koodiga. Idee on tegelikult turul olnud juba 2-3 aastat ning siinsel häkatonil lahendati probleemi, mille taha on nende mõte seisma jäänud: kuidas teha toode paremaks ja kuidas saada lepingud kindlustusseltsidega. Virtuaalkonteineri lahendus ehk
* Žüriisse kuulusid Sven Illing (TalTechi ettevõtlusprorektor), Jana Budovskaja (Prototroni juht), Rimo Timm (Baltic Workboatsi turundus- ja müügijuht), Rene Pärt (ASi Tallinna Sadam äriarenduse juht), Eero Naaber (E.N Shippingu juht), Ragmar Saksing (Tehnopoli rohetehnoloogia juht), Viktor Reppo (ingelinvestor), Kaisa Hansen (Mektory uusettevõtluse juht), Triin Vakker (Tartu Biopargi projektijuht).
20
MEREMEES NR 2 2022 (316)
