Ajakiri Vegan talv 2016 by Ajakiri Vegan

VEGAN nr 1, talv 2016/17

Hind 5.90 €

Retseptid:

Taimse toitumise ja

Hõrgutised peolaual

5 nippi

kiireks eineks Kõige tähtsam toitaine on armastus

Persoonloom:

Rebane Japp maailm läbi rebase silmade

Vapper Uba kutsub Gööki

Maagilised veganid:

vennad Veberid

Ühe tavalise veganpere lugu

Näpunäiteid taimseks osturetkeks

Igalt ostetud ajakirjalt annetame 0.20€ MTÜdele

VEGAN

ja Sloveenia pealinnas Ljubljanas. Oma loo räägib üks täiesti tavaline eriline veganpere. Kohtume ettevõttega Vapper Uba, vestleme huvitavate persoonidega Jürgen ja Jesper Veberiga ning lumelaudur Ivika Jürgensoniga. Igas numbris tutvustame ka ühte loomisiksust, kellele ajakirjanikud kirjapildi kaudu hääle annavad. Seekord vaatame maailma ja inimest läbi rebase silmade. Toome lugejateni valiku retsepte, millega pühade ajal ja ka muudel tähtpäevadel oma külalisi üllatada.

PEATOIMETAJA/DISAIN Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee (+372) 5687 6068 REKLAAM Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KEELETOIMETAJA Helena Šegedin KAANEFOTO Triin Maasik AUTORID Karin Bachmann Ireene Viktor Florian Biesinger Kadri Taperson Kadri Aavik Annika Lepp Dagmar Kase Hanna Kannelmäe Anniina Ljokkoi Britta Talumaa Aleksei Turovski Mattias Turovski Sandra Vungi Sandra Sentjurin FOTOGRAAFID Triin Maasik Mariann Rea Tim Schiphorst TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Vegantoitumine, veganpere... mõned teist võib-olla märkasid, et liitsõnades kasutame taotluslikult läbivalt sellist konstruktsiooni, mis vastab tavakasutusele, kuigi mitte Eesti Keele Instituudi soovitusele. Leiame toimetuses, et ajakirja Olles natuke üle viieaastase ko- mission ei ole keeleline korrektsus gemusega vegan ning elades väi- vaid veganeluviisi kajastamine ja kelinnas Rakveres, mis on tuntud kogukonna toetamine. just loomseid tooteid valmistavaIgalt ajakirja ostult annetame te ettevõtete poolest, mõistan ve0.20€ MTÜdele Loomus, Loomade ganlusega seotud raskusi. Teisest Nimel, Eesti Vegan Selts ja Eesti küljest on mul aga tänu sellele Loomakaitse Selts, kindlate eeskogemust, nippe ja ideid, kuidas märkide saavutamiseks. Mille tarveganlus endale lihtsaks ja jätkubeks annetusi kogutakse ning milsuutlikuks muuta ka kõige kaugelal eesmärgid saavutatakse, saate mas ja veganlust võõristavamas lugeda järgmistest numbritest ja Eestimaa sopis. ajakirja Vegan Facebooki lehelt. Ajakirja esiknumber on sissejuhatus algavale teekonnale: kordame Ära muretse, kui sa ka pole vegan. üle vegantoitumise põhitõed ning See, et sa hetkel seda ajakirja käes vaatame, mida ütlevad veganluse hoiad, on juba märk, et sammud õikohta suuremad toitumisuurin- ges suunas. Meie kõigi teekond on gud. Räägime ajaloost: meenuta- isiklik ja erinev ning mul on ääreme veganluse ja loomaõigusluse tult hea meel, et saame sulle kogu kulgu Eestis ning loeme sellest, meeskonnaga sellel toeks olla. kuidas väikesest ideest ühe inimese peas sai Baltimaade suurim taimetoidumess. Mõtiskleme veMarimai Kesküla ganluse põhjuste üle nii loomade peatoimetaja kui ka keskkonna vaatepunktist. Reisihuvilisele anname ülevaate, millist söögipoolist leiab Helsingis

Tere, kallis lugeja!

sisukord

Sissetallatud rada läheb laiemaks MÕTISKLUS VEGANLUSEST

Teadliku toituja meelespea

Maaglised veganid:

MIDA PEAB TEADMA VEGANTOITUMISEST

vennad Veberid INTERVJUU JÜRGENI JA JESPERIGA

5 toitumismüüti: valgud

5 nippi kiireks eineks

Taimetoidumõju tervisele

Kõige tähtsam toitaine on armastus

ENIM LEVINUD KÜSIMUS - KUST SA OMA VALGUD SAAD?

NÕUANDED KIIREKS KEHAKINNITUSEKS

KÕIGE MAHUKAMAD VEGANEID KAASANUD UURINGUD

12 62

ÜHE TAVALISE ERILISE PERE LUGU

Viis müüti vegan-laste kohta

Veganseksuaalsus:

MÜÜDID MILLEGA HIRMUTATAKSE VEGANLAPSEVANEMAID

kui lihasööja tekitab tülgastust UUS SOTSIAALNE JA PSÜHHOLOOGILINE NÄHTUS

VEGAN | november 2016

sisukord

Vapper Uba ETTEVÕTLUS JA AKTIVISM

Taimetoit ja talisport:

intervjuu Ivika Jürgensoniga

46 52

TRIKILUMELAUDUR RÄÄGIB OMA TEEKONNAST

Lummav Ljubljana

VEGANINA SLOVEENIA PEALINNAS

Täistaimne 66 osturetk üle lahe HELSINGI - EESTLASTE VEGANPARADIIS

rebane Japp

Loomade lobistid

Esimene samm

Kas veganlus võiks

Persoonloom: MAAILM LÄBI REBASE SILMADE

AKTIVISM EESTIS - MINEVIK, OLEVIK, TULEVIK

VEGANLUS, KUI EETILINE MAAILMAVAADE

päästa maailma? AUS PILGUHEIT VEGANFILOSOOFIALE

Taimetoidumess: 90 kuus aastat loomade heaks tegutsemist BALTIMAADE SUURIMA TAIMETOIDUMESSI AJALUGU 2016 november | VEGAN

mõtisklus

SISSETALLATUD RADA LÄHEB LAIEMAKS Ühel õhtul käisin peol. Mul on mõnikord endal piim kaasas, et saaks kohvikust ikkagi mugavalt kohvi osta, kui neil ei juhtu muud peale lehmapiima olema. Nii ka seekord. Andsin pudeli letitaguse tüdruku kätte, kes hakkas rõõmsalt sellega asjatama. Ootamatult sekkus leti ees seisev mees, kes pidas maha sõjaka loengu minust kui planeeditapjast. Kodanik vaevles nimelt levinuimate sojamüütide käes. Püüdsin ettevaatlikult seletada, et enamik kasvatatavast sojast söödetakse siiski loomadele, keda tema omakorda sööb, aga härra ei rahunenud. Vaidluse lõpetas ta loogilise järeldusega, et kuigi tema pärast tapetakse loomi, siis loomad on ometi väiksemad kui planeet, seega olen mina rohkem süüdi. Juhtusin vaatama saadet naisest, kel püsiv tervisehäda. Kõik aitasid teda, töökaaslased muutsid töökeskkonda vastavalt tema vajadustele jne. Suhtumine oli soe, sõbralik ja toetav, et haigusega inimene saaks mugavalt teha oma igapäevatööd... lihakombinaadis. On arusaamatu, kuidas inimene, kes teab täpselt füüsilist valu ja sellest tulenevaid vaimseid kannatusi, ei suuda näha teisest liigist olendite võrreldavaid piinu, mille põhjustamises ta ise iga päev osaleb. Suures plaanis illustreerivad need näited ühiskondlikku vaikivat kokkulepet enamikku inimese tarbeks kasutatavaid loomi mitte märgata, sildistada teisiti mõelda julgejaid ja naeruvääristada kaastunne nõrkade hobiks. Üldjoontes usun, et inimesed ei ole loomult halvad, vähemalt enamik neist; kindlasti ei olda nimme hoolimatud. Tänapäeva loomatööstused on lihtsalt nii suur ja hoomamatu masinavärk, mis käibki üle jõu, ja tekib põhjendatud hirm, et kui sellesse päriselt süveneda, võib tulemuseks olla vaimne kollaps. Seepärast libisetakse enesekaitseks teemast vaikselt üle, rahustatakse end, et „nii on kogu aeg olnud” ja „ega mina ei saa midagi muuta”. Ometi on

viimasel ajal hüppeliselt kahanenud loomsete toodete tarbimine, järjest rohkem on kuulda proteste karusnahkade ja loomatsirkuste vastu. Sõna, mida harva väljaspool loenguid kasutati ja millel oli kuiva teaduse ning tavaeluga mittekontaktse termini maik, on äkki pääsenud ka päevalehtedes eesliinile: eetika. Väärtushinnangute tolmust puhtakskloppimine ja nende eiramise kohta ebamugavate küsimuste esitamine tekitab konfliktseid vaidlusi sünnipäevalaudades, suitsunurkades, seminaride kohvipausidel. Kas meil on ikka õigus loomi selliselt kohelda? Kui küsiks endalt iga väikese liigutuse eel, kas see on eetiline, siis mida või kas see muudab? Kui kogu inimese tegevus oleks läbi kaalutud loomaeetilisest vaatepunktist, siis milline see maailm oleks? Kas on võimalik elada nii, et ei tee kellelegi liiga? Või piisab vaid sellest, et olla natuke hea, mitte lõpuni välja? Mõnele aitab arusaamiseks kirjandusest, mõni peab nägema tapale viidava lehma pisaraid, mõni hanemaksa tootmist. Valulävi on kõigil erinev, kuid ta on olemas. Lemmikloomad indikaatorina enamasti ei tööta, sest lapsepõlvekana Täpi ja massitootmises piinatavate miljonite samasuguste täpide vahel laiutab mentaalne katkestus, mis lemmikud teise staatusse nihutab. Ometi on omadused, mida lemmikloomades otsitakse, olemas ka kõikides teistes, keda ilma lemmiku-templita armutult piinatakse. Selle absurdse vastuolu kustutamine on tegelikult juba vaikselt alanud, tasapisi tekib juurde neid, kes tahavad teisiti elada. Inimese kui looduses teistega võrdse liigi rolli, koha ja õiguste mõtestamine on järjest rohkem inimeseksolemise loomulik osa ja laiema lugupidamise eelnõue. Selle ajakirja käeshoidmine on järjekordne tõestus, et suund on ainuõige, tuleb ainult visalt edasi rühkida. „Vegan” valgustab teed, toetab küünarnukist ja jagab moonakoti sisu.

― karin bachmann―

VEGAN | november 2016

Toitumine

TEADLIKU TO Tihti arvatakse, et veganlus on keeruline, nõuab toitumisteadlase tarkust, pidevat näpuga järjeajamist ja arvutamist, et ikka kõik vajalikud ained kätte saada. Nii see siiski pole. Nagu iga tasakaalustatud ja tervislik toitumisviis, eeldab ka tervislik vegantoitumine teatud põhitõdede tundmist, kuid selles pole midagi ületamatut ega keerulist. Natuke lugemist, harjutamist ja selline elulaad saab hõlpsasti igapäevase rutiini loomulikuks osaks. ― Ireene Viktor ―

Tervislikult toituvate mitteveganite söögisedel ei tohiks veganite omast oluliselt erineda, sest tervisliku toitumise põhituuma peaksid Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt ikkagi moodustama taimsed toidugrupid: puu-ja köögiviljad, täisteraviljad, kaunviljad ning pähklid-seemned. Kuid enamasti see nii ei ole. Paljude inimeste menüü on liialt loomse poole kaldu ja seetõttu tundubki, et veganid on oma toitumisega kusagilt teisest maailmast.

TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED Veganitele kehtivad samad tervisliku toitumise põhimõtted, mis mitteveganitele, ning need saab kokku võtta kuue punktina: Toit vastab vajadustele. Tarbitav toit peab tagama, et kehasse jõuaks kõik eluks va-

jalikud toitained. Ei ole ühtegi vitamiini või mineraalainet, mida taimne toitumine ei võimaldaks. Enamikku vajalikest ainetest on väga lihtne kätte saada ning nende piisava tarbimise peale ei pea isegi mõtlema. Olenemata toitumisviisist tuleb aga mõnedele üksikutele vitamiinidele ja mineraalainetele pöörata siiski suuremat tähelepanu. Sellest täpsemalt allpool. Toitumine on tasakaalustatud. Tasakaalustatus tähendab, et süüakse erinevatesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Veganitel on viis toidugruppi,

VEGANI TALDRIK

Taldrikumudeli järgi on lihtne päevamenüüd koostada. Poole päeva jooksul tarbitavast toidust võiksid moodustada köögi- ja puuviljad ning veerandi täisteraviljad. Lisaks tuleks süüa peotäis pähkleid või seemneid. 6

VEGAN | november 2016

Toitumine

ITUJA MEELESPEA Illustratsioon: "Vegan taldrik" www.vegan.ee

mida võiks igapäevaselt tarbida: täisteraviljad, köögiviljad (sh seened ja merevetikad), puuviljad (ja marjad), kaunviljad ja pähklid-seemned. Menüü on mitmekülgne. Toidugrupisiseselt süüakse erinevaid toiduaineid. Näiteks kaunviljadest süüakse erinevatel päevadel erinevaid ube, läätsesid, kikerherneid, tofut jne. Puu- ja köögiviljadest võib valida sõltuvalt hooajast paremini kättesaadavamad viljad. See teeb söögisedeli huvitavamaks ning tagab

lihtsamini erinevate toitainetega varustatuse. Toiduenergia vastab kulutatud kalorite hulgale. See tähendab, et toidukaloreid ei sööda liiga vähe ega liiga palju, vaid vastavalt individuaalsele vajadusele, et kehakaal püsiks tervislikus vahemikus. Vegantoitumise puhul tuleb jälgida, et kõht oleks täis. Tihti tehakse just veganlusega alustades see viga, et süüakse vaid madala kalorsusega köögivilju ja unustatakse ära, et menüüs on olulisel kohal ka kõhtu täitvad kaunviljad, täisteraviljad ja pähklid-seemned. Tarbitakse peamiselt terviktoite (whole foods). Terviktoidud on toitainetihedad ja neid süües on lihtsam saada piisavalt vajalikke toitaineid. Kui menüüs on palju rafineeritud tooteid, on tõenäolisem, et mõnest olulisest komponendist jääb vajaka, sest nii

Ülejäänud osa katavad aga kaunviljad. Taldriku keskel on erinevates toidugruppides eraldi välja toodud kaltsiumirikkad toiduained, mille tarbimine on samuti väga oluline. 2016 november | VEGAN

Biomenu soovitab: suurepärase mahe vegan toodete valikuga pood Mahemarket (Lootsi 8)

Biomenu Kohvikud

Biomenu maheköök Ülemiste keskus Rimi infoleti vastas

Biocafe Lootsi 8

Rebi välja kupong ja osta meie kohvikus soodsamalt -10%

Üksnes mahetoorainet kasutavas kohvikus pakutakse igapäevaselt soe- ja külmbufeed, tervislikke burgereid ja wrape, kooke ning suurt valikut juba pakendatud valmistoite (nt kartulisalat, toorsalatid, sushi jne). Menüüs on arvestatud erinevate toitumisalaste soovidega ning valikuid jagub nii veganitele, toortoitujatele, gluteeni ja laktoosi vältivatele inimestele kui ka kõigile teistele, kes hindavad häid maitseid ja täisväärtuslikku mahetoitu. Telefon 53461710 facebook.com/BiomenuMahekook www.biomenu.ee

Toitumine

saab tavaliselt küll palju kaloreid, aga vähe kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Toitumine on mõõdukas. Sellest pole midagi hullu, kui aeg-ajalt satuvad menüüsse ka väiksema toitainetesisaldusega saadused nagu maiustused, valgest jahust tooted jms, kui põhiosa moodustavad terviktoidud.

OLULISEMAD TOITAINED Valgud. Üks suurimaid müüte on, et taimsetes toiduainetes puudub mõni asendamatu aminohape. Tegelikkuses sisaldavad absoluutselt kõik taimed kõiki aminohappeid. Piisavas koguses valkude saamine ei ole veganite jaoks probleem, kui süüa päeva jooksul erinevaid toidugruppe (sh kaunvilju, täisteravilju ja pähkleid-seemneid) ja ennast mitte näljutada. Parimad valguallikad: kaunviljad, sojatooted, teraviljad, pähklid ja seemned. Raud. Veganitel ei esine rauapuudust sagedamini kui mitteveganitel. Piisav rauatarbimine ei ole keeruline, kui menüüs on kaunviljad ja täisteraviljad ning kui toidukordade ajal süüakse ka C-vitamiini-rikkaid toiduaineid, sest need soodustavad raua imendumist. Soovitatav on vältida tee, kohvi ja kakao joomist toidukordade ajal, sest need takistavad raua imendumist. Parimad rauaallikad: kaunviljad, pähklid-seemned, teraviljad, rohelised lehtköögiviljad, must melassisiirup. Kaltsium. Piisava kaltsiumikoguse saamiseks on parim ja mugavaim moodus juua rikastatud taimepiimasid. Ka muul viisil on veganina täiesti võimalik tarbida küllaldaselt kaltsiumi, kuid siis peab pisut rohkem pingutama ja oma menüüd täpsemalt analüüsima, et seal ikka kaltsiumirikkad toiduained sees oleksid. Parimad kaltsiumiallikad: rikastatud taimepiimad, must melassisiirup, seesamiseemned, brokoli, lehtkapsas ja teised tumerohelised lehtköögiviljad, valged oad, tofu, apelsinid, mandariinid. D-vitamiin. Suvel on D-vitamiini parimaks allikaks päike, muul ajal toidulisand. Toidulisandit võiksid oktoobrist aprillini võtta kõik eestimaalased, sest meie kliimas jääb seda suurel osal elanikkonnast puudu. VEGAN | september 2016

Vitamiin B12. Ainsateks usaldusväärsteteks B12 allikateks veganite jaoks on toidulisandid ja rikastatud toiduained. Ükski taim B12-vitamiini ei sisalda, sest taimedel pole seda enda elutegevuseks vaja. B12-vitamiini toodavad bakterid, ka lisandites on see bakteriaalset päritolu. Loomasööta rikastatakse tänapäeval samuti B12-ga, nii et mitteveganid ei saa seda vitamiini kuidagi loomulikumal kujul. Vitamiin B2. Kui toituda mitmekülgselt, pole küllaldane B2-ga varustatus veganitele probleemiks. Eriti lihtne moodus B2 ja mitmete teiste B-grupi vitamiinide saamiseks on pärmihelveste söömine. Pärmihelbed on paljude veganite lemmikud, sest annavad toitudele kergelt juustuse maitse. Rasvhapped. Oomega-3 rasvhapete saamiseks lisa hommikupudrule või müslile 1-2 spl jahvatatud linaseemneid. Kui linaseemned ei meeldi, võib need asendada sama koguse chia- või kanepiseemnetega. Ka Kreeka pähklid sisaldavad palju oomega-3 rasvhappeid. Jood. Uuringud nii Eestis kui Soomes on näidanud, et elanikkond ei tarbi piisavalt joodi. Paljudes maailma paikades on peamiseks joodiallikaks jodeeritud sool. Kuid kuna inimesed tarbivad tavaliselt liiga palju soola, on parem võtta vetikatest (kelp) tehtud lisandit. Jooditarviduse võib katta ka vetikaid süües, kuid siis tuleb rohkem uurida ja arvutada, sest mõned vetikad (nt nori) sisaldavad seda liiga vähe ja teised (nt kombu) väga palju – joodi pidev ületarbimine on tervisele sama halb kui alatarbimine. Seleen. Vajaliku seleenikoguse tagab üks parapähkel päevas. A-vitamiin. Söö päevas vähemalt üks suurem porgand või umbes sada grammi ma2016 november | VEGAN

Toitumine

guskartulit, siis on kindel, et saad vajalikus koguses A-vitamiini. Algajale veganile võib seda nimekirja vaadates tunduda, et väga palju asju on vaja meelde jätta, eriti kui pole harjunud oma

toitumist analüüsima ega mõtlema, kas ja kui tervislikud on tehtavad valikud. Kuid nagu mainitud, on see kõik vaid harjutamise ja aja küsimus. Üldiselt piisab mõnest nädalast kuni paarist kuust, et uued harjumused paika loksuksid. Tuleks meeles pidada, et ka segatoitlus ei taga automaatselt kõiki vajalikke aineid. Eestis läbi viidud toitumisuuringud on näidanud, et paljude siinsete elanike toitumine on tasakaalustamata ning vaid vähestel vastab see hästi toitumissoovitustele.

Põhjalikuma info vegantoitumise ja olulisemate toitainete kohta leiab veebilehelt www.vegan.ee. Samuti on hea kokkuvõte sellest olemas raamatus „Vegan. Hooliv ja maitsev elu“. Ingliskeelsetest raamatutest on parimad Jack Norrise ja Virginia Messina „Vegan For Life“ ning Brenda Davise ja Vesanto Melina „Becoming Vegan“.

“Vegan. Hooliv ja maitsev elu” annab ülevaate veganlusest ehk täistaimetoitlusest kui looma-, keskkonna- ja inimsõbralikust mõtteviisist ja elustiilist. Raamatus on juttu loomaõiguslusest, inimeste toiduvaliku mõjust keskkonnale ja vegan-elustiiliga kaasnevatest elumuudatustest. Lugeja saab näpunäited, kuidas veganina ise erinevates olukordades toime tulla, aga ka näiteks ideid selle kohta, kuidas veganist sõpra või pereliiget võõrustada. Raamat sisaldab põhjalikku ülevaadet tervislikust tasakaalustatud taimsest toitumisest ning lõpupoole saab lugeja katsetada ahvatlevaid retsepte. Sõna antakse ka arstile ja toitumisspetsialistile ning lugeda saab inspireerivaid intervjuusid mitmete Eesti veganitega Müügil Apollos ja Rahva Raamatus.

VEGAN | november 2016

persoonid

Maagilised veganid:

VENNAD VEBERID ― MARIMAI KESKÜLA―

Mustkunstnik Jürgen Veberi ja tema venna Jesperi elurütm on kiire ja mitmekülgne. Sinna kuuluvad mustkunst, esinemised; samuti hiljuti teleeetrisse jõudnud saade Selgeltnäigijate Tuleproov. Seda kõike jaksvad nad teha täiesti taimsel kütusel.

fotod: triin Maasik Pildistatud idema mööbisalongis

VEGAN | november 2016

persoonid

2016 november | VEGAN

persoonid

Jürgen, oled kuulu järgi toortoitlane. Kaks aastat olin puhas toortoitlane. Tänaseks on minu toit 85–90 protsendi ulatuses küpsetamata. Menüüsse olen tagasi toonud toiduained, mis on kasulikud, aga mida ei saa toorelt süüa, näiteks kartul ja riis. Olen hästi lihtsate toitude sööja. Ma ei söö midagi, mis on liiga töödeldud, näiteks kartuli puhul piisab, kui see on keedetud või lõkkes küpsetatud.

Jesper, kas sina oled rämpstoidu-vegan? Pärast pikka päeva, kui olen liiga vähe süüa jõudnud, siis tõesti: mida õlisem, seda parem. Enamasti üritan ka mina tervislikumalt toituda. Samas, kui isu tuleb, siis sobib rämpstoit väga hästi.

Kas toortoitumist ei muuda raskeks see, et kõht on kogu aeg tühi ja peab tihti sööma? Jürgen: Jah, see on tõsi, kindlasti söön ma rohkem. Jesper: Kõrvalt vaadates võin öelda, et kogu aeg Jürgen küll sööma ei pea. Ta sööb ikkagi kolm korda päevas. Jürgen: Jah, aga portsjonid on suured. Lugesin üks päev oma salatis kokku 28 koostisosa ja selle söömiseks kulub umbes tund aega.

Millal te taimetoitluseni jõudsite? Jesper: Umbes neli-viis aastat tagasi. Me ei hakanud kohe veganiteks, esialgu jätsime menüüst välja liha ning siis samm-sammult edasi. Umbes kaks aastat oleme veganid olnud. Taimetoitlasteks hakkasime Jürgeniga koos. Jürgen: Õigemini me hakkasime uuesti koos.

Uuesti koos? Mida see tähendab? Jürgen: Juba ülikooli ajal olin mõni aeg taimetoitlane. Õppisin terviseteadust ning kehakultuuri, mistõttu mind huvitas väga, mida lisaks trennile veel teha saaks, et sportlikud sooritused paremad oleks. Kui muidu olid nn sports meal’id koorekastmes makaron ja kanaliha, siis hakkasin küsima, et kas seda on ikka kõige õigem süüa. (Jür14

VEGAN | november 2016

persoonid

gen oli noorte vanuseklassis Eesti jalgpallikoondise väravavaht. – Toim.)

Jesper, kuidas sina veganluseni jõudsid? Jesper: Ühel õhtul arutasime elukaaslasega, et võiks ju proovida taimetoitlust. Järgmine päev sõitsime Jürgeniga Leetu. Sõit oli pikk ja aja sisustamiseks sai eelmise õhtu mõttest vesteldud. Jürgen rääkis mulle „China Study’st”, mida ta kunagi lugenud oli. Jürgen: Jah, ma kooli ajal juhtusin lugema „China Study’t”. See oli raamat, mis ühest küljest ehmatas, teisest pani mõtlema. Jesper: Pärast seda sõitu otsustasimegi taimetoitlust proovida.

Kui veganiks hakkasite, kas siis tabas ka teid periood, kus oleks tahtnud kõiki raputada, et ärgake ja vaadake, millega te tegelete? Jürgen: Me kumbki Jesperiga pole sellist tüüpi, et kellelegi öelda, mis õige, mis vale. Pigem oleme veganluse seisukohalt liberaalid. Meie jaoks tundub veganlus kõige õigem – arvestades keskkonda, tervist ja loomasid –, kuid teiste suhtes oleme tolerantsed. Pigem levitame seda läbi positiivse emotsiooni. Jesper: Alguses oli sisimas selline periood, aga seda ei saanud välja lasta. Teades, kui tervislik veganlus on, soovisin seda loomulikult lähikondlastega jagada, aga samas leian, et mul ei ole mingit õigust neile seda vägisi peale suruda.

"Meie jaoks tundub veganlus kõige õigem - arvestades keskkonda, tervist ja loomasid"

Kas veganlus on mõjutanud teie sõprusringi? On teil tuttavaid, kes veganluse tõttu on teist eemaldunud või kellega ise olete suhtlemist vältinud? Jürgen: Pigem vastupidi. Võiks öelda isegi seda, et need niinimetatud lihasööjad soovivad pigem meid positiivselt üllatada. Külla minnes on lähedased alati õhinas oma uute retseptikatsetuste üle. Alati on meie peale mõeldud ning vegantoitu tehtud. Mis on kõige naljakam selliste juhuste juures, ja kõik veganid on seda ilmselt kogenud: lauas süüakse alati kõige kiiremini ära vegantoidud. Jesper: Jah, nii see on. Samas ei ole selles midagi halba, kui teistele maitseb, pigem on see positiivne. 2016 november | VEGAN

persoonid

Jesper, sa oled ka Vegan Seltsi liige. Millal loomaõiguslasa liikmeks astusid ja mis põhjusel? sed vabatahtPärast seda, kui olime koos elukaaslasega veganiteks hakanud, sai uuritud Eestis tegutsevaid organisatsioone. Seejärel proovisime kätt Eesti Vegan Seltsi vabatahtlikutena Taimetoidumessil ja nüüd on mu elukaaslane Vegan Seltsi juhatuses.

Aga motiiv? Jesper: Soovisin midagi selles liikumises ise ära teha. Olen vegan pigem eetilistel kui tervislikel põhjustel ja näen, kui palju inimesed erinevates organisatsioonides – Loomade Nimel, Loomus, Eesti Vegan Selts – tööd teevad, et seda teemat ühiskonnas tõstatada, kui raskete vastastega peavad nad silmitsi seisma. Juhtusin näiteks kuulama Kadri Tapersoni väitlust raadios karusloomafarmide eestvedajaga ning tahtsin lausa röökida. Karusloomafarme pooldavad argumendid olid lihtsalt nii jaburad. Ühesõnaga: näen, kui raske see töö on, mida 16

VEGAN | november 2016

"Näen, kui raske see töö on, mida loomaõiguslased vabatahtlikena teevad."

likena teevad, ning tahaks natukenegi neid aidata. Samas, ma ei ole selline, kes tahaks kedagi veenma hakata. Arvan, et minu eesmärk ongi pigem toetada nende aktivistide tegevust, kes seda kõike eest veavad. Kuna mul endal ei ole niisugust julgust ja pealehakkamist, et ise nii tubli olla, siis ma vähemalt toetan neid, kel seda on.

Kes on inimesed, kas siis veganliikumises või spordis, keda te jälgite? Jürgen: Ma ei saa öelda, et ma otseselt kedagi jälgiks. Võin öelda nimesid, kes on mind mõjutanud: näiteks dr Campbell, dr McDougall ja dr Fuhrman. Nende tegemised on väga meelepärased. Kindlasti on veel mõni arst, kes praegu meelest läks. Jesper: Ega mina ka ei jälgi nii väga kedagi

persoonid

kindlat. Veganluse poole pealt on kindlasti Tobias Leenaert. Melanie Joy on väga tänuväärt tegemistega, aga igapäevaselt ma ei jälgi... Ah jaa! Esther the Wonder Pig. Tema ilmselt sellepärast, et julmust on nii palju ning tema elu on üks selline positiivne asi. Ma proovin võtta endasse pigem positiivsust.

Milline näeb teil välja üks harilik rutiinne päev? Jesper: Arvan, et need näevad meil välja suht sarnased: sööme, teeme sporti ja siis tööd. Eestis käin tavaliselt hommikuti trennis, seejärel lähen Kaubamajja hommikusööki sööma ja sealt kontorisse, kus ootan, kuni Jürgen oma samasugused asjad ära teeb. Jürgen: Mulle meeldib vara ärgata, kuid ei saa öelda, et ma seda kogu aeg teen. Keegi on öelnud, et 5.30 on nii-öelda maagiline tund. Kahjuks ei suuda ma alati nii vara ärgata. See on osaliselt paratamatus, sest esinemised on enamasti õhtusel ajal ja seetõttu ei ole päeva võimalik nii planeerida, et saaks vara magama. Minu ideaalne päevakava, millest ma alati

kinni ei pea, oleks selline: 5.30 tõusen, 5.45 olen juba väljas ja jooksen. Kella 7-ks on joostud, 8 olen valmis alustama päeva. Jesper: Õhtud on meil ka päris sarnased. Võtame pärast tööd koerad ja lähme jalutama. See on selline hea positiivne rutiin, mis sunnib välja minema ja liikuma.

Sattusite „Selgeltnägijate tuleproovi“ saadet juhtima. Millise mulje saade jättis? Jesper: Saatesse kutsuti meid kui skeptikuid ja pidime illusionisti pilguga vaatama, kas keegi kasutab trikke või muud taolist. Jürgen: Mõtlesime konkreetselt, et läheme selgeltnägijatel vaipa jalge alt ära tõmbama. Pigem oli üllatus hoopis vastupidine – tuleb tunnistada, et päris mitu korda oli kananahk ihul.

Kas enne saadet olite siis täiesti skeptikud või olite valmis võimaluseks, et midagi paranormaalset on ka ikka olemas? Jürgen: Ma ei ole kunagi selliseid nähtuseid ja võimeid välistanud. Kindlasti on üksjagu neid, kes sinna saatesse vaid auhinnaraha

2016 november | VEGAN

persoonid

lähevad võitma, proovides kasutada nii-öelda mustlastaktikat, kus lihtsalt kombates või teist inimest „lugedes” vastuse teada saab. Samas ei usu ma, et kõik selles vallas tegutsejad on šarlatanid või petised.

si ja muutsid ka suhtumist.

Mis te arvate, kui paranormaalsed võimed tõepoolest eksisteerivad, siis kas need on igal inimesel või on need midagi erakordset?

Millised juhused saates muutsid teie Jürgen: Saates on üks tegelane, kes konkreetselt ütleb, et igaühes on. Tuleb suhtumist? Jürgen: Näiteks sellised ülesanded, kus selgeltnägijad pidid ennustama tulevikku. Üks pendliga härra suutis kolm korda järjest ennustada ühe võistluse tulemusi. Ülesanded, kus ei ole tegemist minevikuga, mille puhul ei saa kindel olla, kas sensitiiv teab sündmust või ei, tekitasid kõige rohkem küsimu-

VEGAN | november 2016

võtta lihtsalt õpik ja õppida. Tema ütles, et see kõik on arendatav, ta olevat asja ise endale selgeks teinud, käinud Venemaal veel ennast arendamas ja minu arust oli ta

"Kindlasti on üksjagu neid, kes saatesse vaid auhinnaraha võitma lähevad."

persoonid

üks edukamaid läbi saate. Tema väitel on kaks asja, mis võimeid esile ei too: kui ise ei usu ja kui lihtsalt ei taha.

Kahekesi olete väga hea tiim. Sina, Jürgen, oled laval ning Jesper on jõud lava taga. Kuidas see teil õnnestub? Jürgen: Ma ütleks, et minu töö on lihtsam:

Kas olete võtnud ka ise vastavad raamatud mina vehin kätega ja Jesper on see, kes siis higimull otsaees koos meeskonna 20–30 kätte ja sirvinud vahel?

liikmega teeb selle triki ära. Ma teen ainult Jürgen: Ei, meie jaoks läheb see natukene nii (nipsutab sõrmi) ja da-daa! Kui lõpuks on juba üle piiri. Oleme alati end distantseeri- trikk lavale jõudnud, siis on minu roll juba nud mustast maagiast ning me ei soovi võt- lihtne. ta seda rasket kohustust otsida kadunud inimesi. Meile tuleb juba praegu päris palju kirju näiteks lastelt, kes soovivad, et me Kuidas trikid sünnivad? Kas meeskonnatööna, nende surnud ema või isa tagasi võluksime. kellegi eeskujul? Selles äris ju tegelikult ka Põhjus, miks meie teeme seda, mida teeme, ostetakse trikke? on ikkagi ainult meelelahutus. Jürgen: Jah, selles vallas on tõesti kõike saadaval, on tootjad ja arendajad. Isegi David Copperfield on oma trikkidest ise reaalselt välja mõelnud alla 10 protsendi. Jesper: Trikkide väljamõtlemine on meil meeskonnatöö. Jürgen: Jah, loomingust meil puudust ei ole olnud. Jesper: Jürgenil on piisavalt lennukas fantaasia. Pigem on meil probleem, et ei jõua kõiki asju lavale viia.

Kuidas teil omavahel tööülesanded on jaotatud? Kas Jürgen on „fantaasia” ja Jesper „teostus”? Jürgen: Ma ütlen kogu aeg, et mina olen nagu vedelik, mis voolab igale poole, ning Jesper on kui tass, mis seda vedelikku koos püüab hoida. Loksub ja pritsib küll igale poole, aga ta saab sellega väga hästi hakkama. Jesper: Päris nii öelda ei saa, et siit on ideed ja sealt lahendused. Jürgen lahendas juba väikse poisina paljusid trikke lihtsalt peale vaadades. Selleks peab olema teistsugune mõtlemine ning arusaam, kuidas mingit mustkunsti trikke lahendada. Minu roll on pigem ehitusinseneri pool, et teha kindlaks, kas reaalselt ka need asjad toimivad nii, nagu ette kujutatud.

Kui lastel on tavaliselt huvi näha, mis mingi asja sees on, siis kas sinul, Jürgen, tekkis seesama huvi mustkunsti vastu? Jürgen: Kui olin 6-aastane, sai meie ema reisida Rootsi, aga kuna oli nõukogude aeg, siis pidime meie maha jääma. Ema ostis reisilt videomaki ja tühje videolinte, 2016 november | VEGAN

persoonid

Ja kuidas sa lõpuks selle läbi ampsasid? Jürgen: Pool aastat võttis aega, enne kui esimese lihtsama triki selgeks sain. Mäletan nii täpselt: kui triki selgeks sain, jooksin välja Jesperi juurde, tema mängis liivakastis autodega. Ütlesin: „Vaata, vaata, vaata!” Tegin triki ära, kuid Jesper ütles „ahahh” ja mängis autodega edasi. Pärast seda, kui see üks nõks oli kätte saadud, võttis ülejäänu selgeks saamine videost ainult kuu. Sealt edasi helistasime Rootsi sugulastele, et nad saadaks veel selliseid linte. Sel ajal olid laialt levinud David Copperfieldi trikid. Neid vaatasime küll sellise näoga, et ohh, läheb läbi Hiina müüri, kust ma selle müüri võtan? Vanaisa toetas väga minu mustkunstivaimustust ja aitas ehitada makette. Kuigi Hiina müüri maketti ta ei teinud, siis väikestesse pappkastidesse aitas ta ehitada teatreid. Nii et 7-8-aastasena jäid mul kaardipakk ja pisikesed trikid juba kõrvale ning huvitama hakkasid suured lavatrikid.

Mis see esimene kaarditrikk siis oli, mille video pealt selgeks õppisid? Jürgen: Arvan, et triki nimi võiks olla Ambitsioonikas Kaart. Selle mõte oli, et panid ühe kaardi paki keskele ja kaart ilmus alati paki peale. Kuni siis selleni, et topid kaardi taskusse, aga ikka ei saa tast lahti. Topid publikust kellelegi taskusse, ikka ilmub kaardipaki peale.

Kui meie lugeja soovib õppida mustkunsti, kust ta selle jaoks infot leiab? Jürgen: Oleme viimased kaks aastat pannud kokku väga erilist trikikomplekti, kuhu oleme kogunud minu 77 kõige suuremat saladust. Seal on DVD, kust on võimalik vaadata, kuidas trikki suure publiku ees esitatakse ning kuidas lava taga kõik detailselt käib. Lisaks on seal raamat trikiõpetustega pluss natuke mustkunsti ajalugu ja huvitavaid fakte. Ühtlasi on komplektis ka kõik vajalikud rekvisiidid trikkide tegemiseks.

sest filmide jaoks tal raha ei jätkunud. Ta lindistas erinevate kanalite pealt muusikat ja videosid. Kahe sellise filmi vahele jäi üks veerandtunnine klipp, kus keegi mustkunstnik tegi Las Vegases kaarditrikke. Muidugi oli see lahe ning hakkasin otsima, et kust saaks seda õppida, aga nõukogude ajal või üldse Venemaal on see traditsioon olnud teistsugune. Seal on meister-õpipoiss suhe saladuste edasiandmisel. Õpikute kultuur tuleb pigem lääne poolt ning kuna mul ei ol- Millal ja kust seda osta saab? nud kuskilt võimalik infot saada, siis istusin teleka ees ja vaatasin, kuidas mustkunstnik Jesper: Jõuludeks peaks poelettidel olema. neid trikke teeb. Seda linti tuli meil Jesperi- Oleme nüüd rääkinud minevikust, aga mida ga mitu korda parandada, sest, ilma nalja- tulevik toob? ta, ma arvan, et oma tuhat korda sai seda edasi-tagasi keritud. Jürgen: Tuleb midagi, mida pole kunagi vaJesper: Rohkem ikka kui tuhat korda. rem tehtud. 2016 november | VEGAN

persoonid

Jesper: Ja mitte ainult Eestis, vaid üldse terves maailmas.

Lõpetuseks pöördume tagasi veganluse juurde. Mis on see söök, mida oleksid nõus elu lõpuni sööma? Jürgen: Kui ma peaksin valima midagi, mida elu lõpuni süüa, siis arvan, et toorest ei julgeks valida. Keedukartul oleks vist asi, mis annaks üsna pikalt kõik vajalikud ained. Mulle meenub üks uuring, kus Taani pikamaajooksjad pandi kaheks aastaks ainult kartulidieedi peale ning nemad said kõik vajalikud ained kätte. Nii et tervislikust küljest valiksin keedukartuli, aga emotsiooni ja maitse põhjal valiksin arvatavasti mu enda tehtud banaani-kookose-pudru, mida söön igal hommikul toortatraga. See on väga lihtne retsept: on vaja ainult toorest banaani, toortatart, kookoshelbeid ja orgaa-

"Minu arust nüüd veganina on palju raskem öelda, mis see üks asi on, mida tahaks süüa."

VEGAN | november 2016

nilist kakaod. Ainult need neli komponenti. Hästi lihtne retsept, mida olen väsimatult juba neli aastat hommikuti söönud. Jesper: See on nii raske küsimus. Palju on häid asju, mida kodus kogu aeg teeme. Kui pean valima kodustest toitudest, siis kartulipuder ja ise korjatud kukeseentest kaste. Väljas käies olen aga truu veganrestoran V fänn ning V burger on siiani teistest kõige rohkem meeldinud. Nii et kui ma saaks valida ühe koha, kus elu lõpuni söömas käia ja ühe asja menüüst, siis ma kahtlemata võtaks V ja nende burgeri. Minu arust nüüd veganina on palju raskem öelda, mis see üks asi on, mida tahaks süüa. Segatoitlasena on see kuidagi lihtsam. Jürgen: Jah, kui enne tähendas mitmekülgne toitumine seda, et toiduks oli kas viiner, kotlett või lihatükk, siis nüüd on tegelikult läinud toidulaud palju mitmekülgsemaks ja laiemaks ning hoopis-hoopis valikurohkemaks.

reklaam

RUUNIPIZZA VEGANMENÜÜ: aeg on küps Kõik algas 40 aastat tagasi, kui üks väike tüdruk seisis korrusmaja aknal ning nuttis koos lehmakestega, keda veoauto kastis lihakombinaadi poole sõidutati. 20 aastat hiljem, selles samas linnakeses, mõtles seesama tütarlaps koos oma armsamaga luua taimetoidukohvik. Ühine rännak Indiasse oli neile selleks julguse andnud. Sellest väikesest kohvikust Kuressaares sai alguse Ruunipizza & Pannkoogikohvik, mis 10 aastat tagasi ajas juured munakivisillutisse ka Tartu südalinnas. Aasta tagasi leidsid nüüd juba kuldses keskeas ja 24 aastat taimetoitlased olnud Irene ja Berth, et aeg on nende unistusele järele jõudnud. Lehmakeste pärast nutavad juba paljud tüdrukud ja poisid ning otsivad võimalust elada oma elu ilma loomakesi mõrvamata. Särasilmsed noored inimesed andsid paarile uue innustuse alustada veganmenüü väljatöötamisega. Täna tulevad Tartus Rüütli tänava Ruunipizza & Pannkoogikohviku uksest sisse rõõmsad noored, kes on tänulikud rohelise pitsa üle. Otse ahjust potsatavad korvikestesse soojad kaneeli-, kardemoni-, šokolaadi- ning juustusaiakesed, mis pakatavad puhtast energiast ja on 100 protsenti taimsed. Ruuni pagar on töös! Värsketest puuviljadest mikserdatud smuutist on sõltuvuses kõik Irene ja Berthi lapsed ning nende sõbrad, kes ilma „laksuta“ tööd jätkata ei saa. Täna on Ruuni kohviku ruumides koha leidnud Vegan Pood, kust leiavad taimse piima, juustu ja vorsti kõik veganluse valinud inimesed. Oleme Ruunipizza meeskonnaga tänulikud kõigile, kes meid ümbritsevad, kes meiega koos tahavad luua rohkem rõõmu ning vähem kannatusi emakesele Maale, mis oma külluses meid kunagi nälga ei jäta.

f f

Tartu Ruunipizza/Pannkoogikohvik Kuressaare Ruunipizza/Pannkoogikohvik

VEGAN | november 2016

Foto: Mona Menets

VEGANK sisa lda

AST

b 12-1 sh värs 6 erinevat m ahetoo ket puu det j a iga näd köögiv igas a i l j l a uuenev kastis k a s a i s s u as telli koju võ maitsva toid i pakiau u retse t o t nov u m l e a ati või pt ise poo embris di järel tasuta e t iga ranspo le uuel r t pakiaut e tellija omaat l e kingitu praktili i seks ne riide kott

Täiendav info meie kodulehel ja FaceBookis Ökosahver

toitumine

5 TOITUMISMÜ Valgud on väga olulised ja nende allikaks on liha, munad ja piimatooted. Taimsetes toiduainetes küll leidub mingil määral valke, kuid need on kehva kvaliteediga ning ainult taimsetest valkudest ei piisa. Taimsetes valkudes puudub osa asendamatuid aminohappeid ja kuigi erinevaid valguallikaid kombineerides saaks kokku enam-vähem sobiliku terviku, nõuab see väga hoolikat planeerimist ja doktorikraadi toitumisteaduses. Tegelikult rohkemgi kui doktorikraadi, sest isegi doktorid ei tea, kuidas veganina hakkama saada! ― florian biesinger―

Eelnev on umbkaudne kokkuvõte teadmistest, mis paljudel inimestel valkude kohta on. Seega pole imestada, miks mitteveganid veganit kohates ühena esimestest asjadest valkude teemal aru hakkavad pärima. Kuigi valkudest rääkimine võib tunduda tüütu, annab see meile võimaluse näidata, et oleme toitumisasjades pädevad ja seni, kuni toitumisalane infokeskkond taastoodab ajast ja arust müüte, on meie ülesanne teisi harida ja seeläbi muuta inimeste suhtumist taimetoitu.

Inimestel on vaja tarbida loomset valku

Vahel peetakse loomseid valke niivõrd olulisteks, et nende allikaid nimetatakse koguni asendamatuteks toiduaineteks. Tegelikkuses eksisteerib vaid üks asendamatu toiduaine: vesi. Muus osas on meil vaja saada toitaineid ja keha jaoks ei ole otseselt oluline, millistest toiduainetest need pärinevad. Seega puudub meil ka bioloogiline vajadus loomsete või taimsete valkude järele. Vajame valkude ehitusklotse aminohappeid. Keha lammutab toidust saadavad valgud aminohapeteks, millest ehitab üles just talle sobilikud valgud. 26

VEGAN | november 2016

Mitmed mõjukad toitumisorganisatsioonid, sealhulgas maailma suurim toitumisasjatundjate ühendus Academy of Nutrition and Dietetics (AND), kinnitavad, et loomsetest valkudest vaba toitumine, kui see on asjatundlikult kavandatud, sobib inimestele igas eluetapis, sealhulgas imetamise ja raseduse ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas ning ka erineva füüsilise aktiivsuse juures, kaasa arvatud sportlastele. Taimne toitumine on igas vanuses sobilikuks tunnistatud ka mitmete riikide, sealhulgas Soome 2016. aasta, toitumissoovitustes.

Taimsetes valkudes puudub osa asendamatuid aminohappeid

Valgud koosnevad aminohapete ahelatest. Põhiaminohappeid on 20 ning umbes poole neist peame saama toidust, sest keha neid ise ei sünteesi. Viimaseid nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks. Väga levinud on arvamus, et paljudes taimsetes toiduainetes puudub üks või mitu asendamatut aminohapet ning kui mõned taimsed erandid (näiteks soja) välja arvata, on ainsaks täisväärtuslike valkude allikaks loomsed tooted. See arusaam ignoreerib lihtsat fakti: loomad (sealhulgas inimloo-

toitumine

ÜTI: VALGUD mad) ei ole võimelised kõiki põhiaminohap- Sellest lähtuvalt ei ole seal peetud vajalipeid ise sünteesima, taimed ja mikroorga- kuks kehtestada taimetoitlastele segatoitnismid aga on. Samamoodi nagu inimestel, lastest erinevat valkude tarbimissoovitust. on ka teistel loomadel vaja osa põhiaminohappeid saada toidust. Nii loetakse sigaTaimseid valke tuleb hoolikalt kombide, veiste, kanade, kalade ja teiste toiduks neerida tarvitatavate loomade jaoks asendamatuks kümme aminohapet. Komplementaarsete taimsete valkude koos söömise vajalikkuse idee muutus Mõned riiklikud toidu koostise andmebaa- populaarseks 1970ndate alguses. Selle alusid (nt USDA andmebaas) hõlmavad infot seks oli põhimõte, et kui süüa toiduainet, toiduainete aminohappelise koostise kohta. milles on suhteliselt vähem üht aminohaNeist nähtub, et kõik taimsed toiduained pet, tuleks samal toidukorral süüa ka teist sisaldavad kõiki asendamatuid aminohap- toiduainet, milles on sama aminohapet suhpeid (erandiks kõrgrafineeritud tooted nagu teliselt rohkem. Kombineerimise eesmärsuhkur ja taimeõlid). giks oli luua loomsete valkudega sarnane aminohapete koosseis. Selline keerukas Seega on kõik asendama- planeerimine eeldas põhjalikke teadmisi tud aminohapped loom- taimsete valkude aminohappelisest koostisetes toodetes algselt sest ja tarbitavate söökide koguste täpset Loomad ei ole pärit taimedest või arvestamist igal toidukorral. mikroorganismidest. võimelised kõiki AND on juba 1993. aastast seisukohal, et põhiaminohappeid Taimsed val- toidukorrasisene kombineerimine pole vagud on madala jalik: „Tervetel täiskasvanud inimestel läbi ise sünteesima, viidud uuringud näitavad, et päeva jooksul kvaliteediga taimed ja erinevaid taimseid toiduaineid tarbides on võimalik saada kõiki asendamatuid aminoTihti liigitatakse toimikroorganismid duvalgud täis- ja vä- happeid ning tagada lämmastiku tasakaal aga on. heväärtuslikeks. „Täis- ja piisav kasutamine; seega pole kompleväärtuslikeks“ loetakse mentaarsete valkude tarbimine samal toivalke, milles asendamatute dukorral vajalik.“ aminohapete suhe ja kogused on lähedased inimorganismi valkudele Kuigi komplementaarsete valkude koos ja „väheväärtuslikeks“ valke, kus ühte või söömine ei ole vajalik, kuuluvad üksteist mitut aminohapet on suhteliselt vähem. aminohappeliselt täiendavad kombinatsioo„Täisväärtuslikeks“ peetakse loomseid, „vä- nid tihti taimetoitlaste toidusedelisse: riis ubadega, hummuseleib, riis ja sojatooted, heväärtuslikeks“ aga taimseid valke. maisitortillad ubadega, leib maapähklivõiga Nii on näiteks kaunviljade valkudes suh- jne. teliselt vähem metioniini, teraviljades aga Taimetoit on valguvaene lüsiini. Kui aga süüa nii kaun- kui ka teraviljatooteid, siis täiendavad erinevate valkude aminohappelised koostised üksteist ja Sageli alahinnatakse taimsete toimoodustub keha vajadustele hästi vastav duainete valgusisaldust. Kui soovikombinatsioon. tatav valkude osakaal toiduenergiast on vähemasti 10%, siis kaunviljadel annavad USA vastavates riiklikes soovitustes on öel- valgud keskmiselt umbes 28% toiduenerdud, et komplementaarseid valguallikaid giast, köögiviljadel 27%, teraviljadel 15%, sisaldav taimne toitumine on valgu kvali- pähklitel-seemnetel 12% ning puuviljadel teedilt samaväärne loomset sisaldavaga. 6%. Seega tagab taimne menüü, mis sisal-

2016 november | VEGAN

Taimse päritoluga võileivakatted on valgu- ja kiudainerikkad ning GMO-vabad. Need ei sisalda: üPiima üLaktoosi üSojat üPalmiõli üGluteeni

Vaata lähemalt ja tutvu retseptidega www.synnove.ee

Tooteid saab osta hästi varustatud kauplustes: Selverites, Rimides, Maksimarketites, Konsumites ja Stockmannis.

toitumine

dab mitmekülgset valikut kõigist olulistest toidugruppidest ning annab ka piisavalt toiduenergiat, suure tõenäosusega piisava koguse. Maailma suurimates veganite toitumist puudutavates uuringutes EPIC-Oxford ja Adventistide 2 Terviseuuring näitas toidusedeli analüüs, et keskmiselt moodustasid uuringus osalenud veganitel valgud umbes 13-14% toiduenergiast, mis viitab piisavale tarbimisele. Veganid ei kannata valgupuuduse käes. Enamgi veel: nimetatud uuringud on näidanud, et loomsete valkudeta toitumine võib pakkuda mitmeid olulisi eeliseid tervisele. Globaalsel tasandil on valgupuudus seotud ennekõike nälgimisega, mitte loomsete valkude puudujäägiga. Kui keha ei saa piisavalt toiduenergiat, hakkab ta toidus sisalduvaid valke kasutama energia tootmiseks ning teised valkude eluolulised funktsioonid jäävad täitmata. See on umbes sama, kui külmas majas sooja saamiseks hakata ahju mööbliga kütma, kuna küttepuud on otsa lõppenud.

MÜÜTIDEL ON AEG KADUDA Nagu eelnevast näha, tuginevad valgumüüdid loomsete valkude omaduste põhjendamatul ületähtsustamisel ning taimsete valkude alusetul alavääristamisel. Kahjuks on need müüdid niivõrd juurdunud, et leiavad taasloomist õpikutes, toitumisnõustajate sõnades ja ka riiklikes toitumissoovitustes. Samas on aga lootust sääraste müütide kadumiseks, sest toitumisuuringud räägivad järjest veenvamalt taimsete valkude eelistamise kasuks, mõistetakse paremini loomakasvatuse hävitavat mõju keskkonnale ja üha rohkem inimesi ei taha enam osaleda loomade ärakasutamises. Kõik see loob eeldused vanadest eelarvamustest lahtilaskmiseks ning tõenduspõhiste teadmiste omaksvõtmiseks.

Kaunviljad on valgurikkad ja valkude osakaal neis on umbes 28% toiduenergiast.

2016 november | VEGAN

Toitumine

NIPPI KIIREKS EINEKS ― britta talumaa―

Kas sul on ka vahel tunne, et aeg liigub kiiremini kui eales varem? Eriti just lõunapausil. See ei tähenda aga, et sa peaksid tervisliku ja toitva eine võileva ja valgubatooni vastu vahetama. Need viis nippi aitavad sul lõunapausist maksimumi võtta ja anda oma kehale enne tööle või õppima naasmist täpselt seda, mida ta vajab.

Tervislik toitumine ei pea olema aeganõudev ja ebapraktiline. Neid viit nippi kasutades võid selles ise veenduda.

Kvaliteetsed õhukindlad anumad. Suuremad ja väiksemad. Kas klaasist, plastikust või alumiiniumist, on juba maitse asi, aga peamine, et nad olemas on. Taaskasutatavad toidukarbid on iga aega väärtustava kodukoka köögis asendamatud abimehed. Need on olulised selleks, et säilitada eelvalmistatud toiduaineid ning hõlpsalt transportida oma lõunaeine koostisosi.

Teraviljade ja kaunviljade eelvalmistamine. Toitainerikka ja tervisliku toidupüramiidi põhja moodustavad täisteraviljad ja köögiviljad. Teisel astmel asuvad kaunviljad. Nii võiks läheneda ka üksikutele einetele. Õnneks on teraviljad ja kaunviljad looduse poolt ideaalselt pakitud selleks, et neid lihtsasti säilitada. Ka siis, kui nad on juba valmis keedetud.

Keeda nädala lõpus suurem kogus teravilju ette ja hoiusta neid külmkapis õhukindlates karpides. Tee sama kaunviljadega. Või veel lihtsam: varu nädalajagu konserveeritud kaunvilju. Kui tuleb aeg kiireks lõunaks, jääb sul üle vaid tera- ja kaunviljad kaussi visata ja värskete köögiviljade ning mõne huvitava lisandiga kombineerida. Nii säästad sa tohutult aega ja vaeva.

Värskus ja toitainerikkus krõmpsude lehtviljadega. Lisa oma toidule rohelist. Lehtsalat, Hiina kapsas, jääsalat, rukola jne annavad toidule peale toitainete ka massi, värskust ja tekstuuri. Pehmemad lehtviljad ei vaja peale pesemise ja lõikumise mingit muud erilist ettevalmistust. Ja kui viimase tegemiseks ka aega pole, siis kasuta tervet salatilehte nagu tortillat. Salati-wrapide seest on huvitav peale riisiroogade ka näiteks pastat süüa. Boonusnipp: kui tahad energiatihedamat einet, siis kasuta täisterast nisu- või maisitortillat.

Leia oma lemmikkastmed ja -maitseained. Üks põhjustest, miks tervislike lõunaeinete ise valmistamine paljudel ainult ilusaks sooviks jääb, on hirm, et toit muutub üksluiseks. Palju sa ikka seda salatilehte närid? Erinevad kastmed ja maitseained on ideaalne viis, kuidas luua kiiresti ja lihtsalt vaheldust oma igapäevastesse toiduelamustesse. Alati ei ole tarvis toidu koostisosi eelmarineerida või seda mitmeid tunde tasasel tulel hautada. Võta alustuseks põhitoiduained – teravili, kaunvili, lehtvili – ning maitsesta neid iga kord vastavalt tujule. Vürtsikas ketšup, salsa, hummus, guacamole, erinevad maitseainesegud, maitsepärm, purustatud pähklid ja seemned, kuivatatud ürdid jne jne. Valikuid on lõputult.

2016 november | VEGAN

toitumine

TAIMETOIDU MÕJU TERVISELE Ameerika Kardioloogiakolledži president Kim A. Williams on öelnud: „Leidub kahte tüüpi südamearste: veganid ja need, kes pole tutvunud teadusuuringutega“. Võib eeldada, et Williams tugines omakorda Dean Ornishi ja Caldwell Esselstyni uuringutele, mis näitavad, et taimse toitumisega on võimalik see, mida ei suuda ükski ravim: pöörata südamehaigus ümber paranemise teele, vähendades veresoonte ummistumist. ― florian biesinger― Williams hakkas veganiks 2003. aastal ning vabanes tänu taimsele toitumisele ohtlikest südameprobleemidest. Nüüd soovitab ta vegantoitumist ka oma patsientidele. Ta on öelnud, et oleks kiiduväärne, kui arstid soovitaksid inimestele taimset toitumist ja jätaksid end seeläbi oma tööst ilma. Ornishi ja Esselstyni uuringutes osalejad järgisid üsna rangeid toitumisalaseid ettekirjutusi. Näiteks sisaldas mõlema uuringurühma toidusedel väga vähe rasvu; välditi ka rasvarikkaid terviktoite, nagu pähklid ja seemned, mille positiivne mõju südame-veresoonkonnale on veenvalt kinnitust leidnud. Kuigi nii on võimalik tervist muljetavaldavalt ja positiivselt mõjutada, ei pruugi antud taimse toitumise viis olla tingimata kõige tervislikum ega liigsete piirangute tõttu kõigile vastuvõetav. Kuidas läheb aga nendel veganitel, kes teevad toitumisvalikuid omaenda äranägemise järgi?

EPIC-OXFORD JA AHS-2 Otsides vastust küsimusele vegantoitumise ja selle tervisemõjude kohta, ei saa üle ega ümber kahest suurimast ja parimast uuringust, mis analüüsivad toitumisviisi mõju tervisele pikema perioodi jooksul: EPIC-Oxford ja Adventistide 2. Terviseuu32

VEGAN | november 2016

ring (AHS-2). 1993. aastal alustatud EPIC-Oxfordi uuringus osaleb kokku umbes 64 000 inimest Ühendkuningriigist, kellest 4% moodustavad veganid, 29% lakto-ovovegetaarlased, 15% pesketaarlased ja 52% mittevegetaarlased. AHS-2-ga alustati 2002. aastal ning sellesse kaasati 96 000 inimest USAst ja Kanadast, kellest umbes 8% on veganid, 28% lakto-ovovegetaarlased, 10% pesketaarlased, 6% poolvegetaarlased ja 48% mittevegetaarlased. Seega osaleb kahes uuringus kokku umbes 160 000 inimest, kellest ligi 10 000 on veganid. Praeguseks on Briti uuringus osalejate tervist jälgitud juba üle 20 aasta ning selle läbiviimiseks jätkub rahalisi vahendeid veel vähemalt aastani 2020. AHS-2 kestvuseks planeeritakse vähemalt 15-20 aastat. Seega võib loota, et meie teadmised taimetoitlusest ja selle mõjudest täienevad nende uuringute põhjal oluliselt ka lähiaastatel. Mõlemad uuringud on aga juba praegu andnud olulist infot nii vegantoitumise tervisemõjude kui ka veganite toidusedeli omapärade kohta.

VEGANTOITUMISE TERVISEMÕJUD Mainitud uuringud on näidanud, et vega-

toitumine

Joonisel on kokkuvõte nende uuringute EPIC-Oxford ja Adventistide 2. Terviseuuring (AHS-2) olulisematest tulemustest.

nitel esineb liha söövatest inimestest oluliselt vähem mitmeid kroonilisi haigusi ja haiguste riskitegureid: kõrgvererõhutõbe, eesnäärmevähki, nii naistele spetsiifilisi vähiliike kui kõiki vähiliike kombineeritult, diabeeti, divertikuloosi ja divertikuliiti, silmakaed, kõrgenenud verekolesterooli, ülekaalu ja rasvumist. Meesveganitel on väiksem suremusrisk kõigi surmapõhjuste, südame isheemiatõve ning südame- ja veresoonkonna haiguste puhul. Üldiselt oli positiivne mõju tervisele seda suurem, mida suurem oli taimse toidu osakaal menüüs. Olulisemate probleemidena tuvastati Briti veganite puhul B12 puudulikkust ja vähesest kaltsiumitarbimisest põhjustatud kõrgenenud luumurruriski. Erinevused luumurdude riskis kadusid, kui valimist jäeti välja inimesed, kelle päevane

kaltsiumitarbimine oli alla 525 mg. Küllaldane B12 vitamiini ja kaltsiumi saamine on taimse toitumise raames lihtsasti lahendatavad probleemid.

KUIDAS ERINEB VEGANITE TOIDUSEDEL MITTEVEGANITE OMAST? Tihti arvatakse, et taimetoit on väga kalorivaene ja veganid peavad oma energiavajaduse katmiseks sööma suures koguses taimset kraami. Selle ja mitmete teiste taimse toitumisega seotud müütide aluseks on piiratud arusaam veganite toidusedelist. Paljudele asjatundmatutele seostub taimetoit ennekõike puu- ja köögiviljadega. AHS-2 näitas, et veganid tarbisid teis2016 november | VEGAN

ERIPAKKUMINE ERIPAKKUMINE VEGANITELE VEGANITELE - Terviseanalüüs - Terviseanalüüs Heart HeartQuest Questprogrammiga programmiga - Veganlusest - Veganlusestlähtuv lähtuv toitumisnõustamine toitumisnõustaminejaja suunamine suunamineanalüüsidele analüüsidele - Toidutalumatuse - Toidutalumatusetest test (hind (hindsisaldab sisaldabtesti testi kahele kaheletoiduainele) toiduainele)

- Menüü - Menüüanalüüs analüüsjaja individuaalse individuaalsetoitumiskava toitumiskava koostamine koostamine

- Access - AccessConsciousness ConsciousnessBars Bars HIND PAKETI HIND PAKETI

150 150 Tavahind 182182 Tavahind

Tutvuge Tutvugekakateiste teiste meie meiepakutavate pakutavate teenuste teenustejajapõnevate põnevate pakkumistega! pakkumistega! Vali Valiükskõik ükskõikmilline millinepakett pakettjaja külasta külastameid meidigakuiselt! igakuiselt! Alates Alates2.2.kuust kuustpaketi paketi hind hindvaid vaid135 135eur eur/ kuu / kuu Tel Tel51518888550 550 www.siseminetasakaal.ee www.siseminetasakaal.ee Asukoht: Asukoht: Teraapiakabinet: Teraapiakabinet:Pärnu Pärnumnt mnt139C, 139C,Tallinn Tallinn Nõustamiskabinet: Nõustamiskabinet:Pärnu Pärnumnt mnt160, 160,Tallinn Tallinn

TELLIMINE: TELLIMINE: 5151 8888 550 550 siseminetasakaal@gmail.com siseminetasakaal@gmail.com LOE LÄHEMALT: LOE LÄHEMALT: www.siseminetasakaal.ee/melass www.siseminetasakaal.ee/melass

toitumine

test rohkem mitmesuguseid taimseid toidugruppe: puu- ja köögivilju, kaunvilju, sojatooteid, täisteravilju, pähkleid-seemneid ja avokaadosid. Enamik neist toiduainetest (teraviljad, kaunviljad, pähklid ja seemned, avokaadod, sojatooted) annavad loomsete toodetega võrreldes keskmiselt umbes sama palju toiduenergiat kaaluühiku kohta, nii et veganite toidusedeli energiatihedus ja järelikult ka tarbitud toidu kogus ei erine oluliselt teiste toitumisgruppide omast.

elanikud liiga palju rasvu, küllastunud rasvu ja soola. Seega leidub nende uuringute põhjal vaid kaks toitainet (B12 ja tsink), mille piisava saamisega veganitel probleeme tekib – ja sedagi ainult Briti veganitel –, kuid mida Eesti segatoitlased tarbivad piisavalt. Samas alatarbivad Eesti segatoitlased tervelt kaheksat toitainet, mida veganid saavad piisavalt, ja ületarbivad lisaks kaht, mida veganid saavad normi piires.

Lisaks suuremale tervislike taimsete toiduainete osakaalule tarbisid adventistide uuringu veganid teistest vähem ka praetud kartuleid, rafineeritud teravilju, maiustusi, karastusjooke, puuviljamahlasid, lisatud toidurasvu ja alkoholi, mis annab kinnitust oletusele, et adventistidest veganite jaoks on taimse toitumise juures oluline selle eeldatav positiivne mõju tervisele. Muudel põhjustel veganikshakanud ei pruugi oma toitumisotsustes lähtuda tervisekaalutlustest ning nende toidusedel võib erineda AHS-2 veganite omast.

EPIC-OXFORDI JA AHS-2 MITTEVEGANID

Kahjuks ei ole Briti uuringu kohta avaldatud analoogset toidugruppide tarbimise analüüsi.

VEGANTOITUMISE MÕJU VAJALIKE TOITAINETE SAAMISELE Toitainete tarbimise kohta leidub piisavalt infot nii EPIC-Oxfordi kui AHS-2 uuringus. Ühe levinuma väärarvamuse kohaselt on veganitel raske saada piisavalt vajalikke toitaineid ning tervislikuks eluks vajaksid nad toitumisteadlase oskusi. Need kaks uuringut lükkavad selle müüdi veenvalt ümber. Võib öelda, et keskmise segatoitlasega võrreldes on keskmisel veganil hoopis lihtsam saada piisavalt vajalikke toitaineid ning üldiselt vastab veganite menüü paremini toitumissoovitustele kui segatoitlaste oma. AHS-2 ja EPIC-Oxfordi veganite toidusedeli võrdlus Eesti rahvastiku keskmisega näitab, et kui keskmine vegan tarbib liiga vähe D-vitamiini ja liiga palju soola ning Briti veganid ka liiga vähe vitamiini B12, kaltsiumit ja tsinki, siis keskmine eestimaalane saab toidust liiga vähe süsivesikuid, kiudaineid, B1-, B2-, C-, D- ja E-vitamiine ning mineraalainetest kaltsiumit, magneesiumit ja naised tõenäoliselt ka rauda. Lisaks tarbivad Eesti

EPIC-Oxfordi ja AHS-2 senistest tulemustest järeldub, et veganitel on lihasööjatega võrreldes väiksem mitmete haiguste risk. Nende tulemuste usaldusväärsust üritatakse tihti vähendada väitega, et uuringutes võrreldakse terviseteadlikke veganeid kehvasti toituvate segatoitlastega. Tegelikkuses vastas AHS-2 ja EPIC-Oxfordi segatoitlaste menüü paremini toitumissoovitustele kui rahvastikul tervikuna. Võrreldes rahvastiku keskmisega saadi rohkem peaaegu kõiki vitamiine ja mineraalaineid. Rohkem tarbiti ka kiudaineid, puu- ja köögivilju ning pähkleid-seemneid, vähem aga küllastunud rasvu ja liha. Näiteks tarbisid AHS-2 suurima loomsete toodete osakaaluga mittevegetaarlased 2000 kcal päevase energiatarbimise kohta keskmiselt vaid umbes 1 kg töödeldud liha aastas ning erinevaid lihatooteid kokku umbes 21,6 kg aastas, mis on oluliselt väiksem nii ameeriklaste kui eestimaalaste keskmisest tarbimisest. Lisaks oli mitteveganite hulgas võrreldes ülejäänud elanikkonnaga vähem suitsetajaid, alkoholitarbijaid ja ülekaalulisi isikuid. EPIC-Oxfordi uurimisaluste standardiseeritud suremus oli umbes poole väiksem Ühendkuningriigi rahvastiku põhjal arvutatud eeldatavast suremusest. Võib eeldada, et ka AHS-2-s osalejate suremus oli sama suurusjärgu võrra madalam kogu elanikkonna omast. Seega on mõlemas uuringus osalejad rahvastiku keskmisest tervemad, terviseteadlikumad ja teevad tervislikumaid toiduvalikuid. Seda kõnekam on veganite niivõrd ulatuslik haiguste riski vähenemine võrreldes liha söövate inimestega. Võib oletada, et võrreldes veganeid rahvastiku keskmi2016 november | VEGAN

toitumine

sega oleksid erinevused haiguste riskitegurites, haiguste esinemises ja suremuses veelgi suuremad.

EPIC-OXFORDI JA AHS-2 VEGANITE VÕRDLUS Teatud haiguste (näiteks vähk) ja haiguste riskitegurite (näiteks ülekaal ja rasvumine, kõrgenenud vererõhk) esinemise osas on mõlemad uuringud andnud sarnaseid tulemusi, kuid teistes olulistes valdkondades (näiteks suremus) siiski mitte. Kui üldiselt võib öelda, et mõlema uuringu senised tulemused on veganite jaoks pigem positiivsed, siis adventistidest veganitel tundub olevat Briti veganitega võrreldes suuremaid eeliseid. Adventistid kui inimgrupp rõhutavad tervislikku käitumist ja nende jaoks on taimse toitumise arvatav tervislikkus peamine põhjus loomsest toidust loobumiseks, samas kui britid valivad veganluse pigem tervisest sõltumatutel motiividel. Tervise tõttu veganiks hakanute toidusedel võib erineda eetilistel ja keskkondlikel põhjustel veganiks hakanutest ning nad võivad tõenäolisemalt teha tervislikumaid toiduvalikuid. Eelnevat kinnitab ka AHS-2 ja EPIC-Oxfordi veganite toitumise analüüs. Adventistidest veganite toitumine oli Briti veganitega võrreldes toitaineterikkam peaaegu kõigi vitamiinide ja mineraalainete osas. Adventistid tarbisid brittidest umbes poolteist korda rohkem kiudaineid ja C-vitamiini. Kiudainete suurem tarbimine võib viidata taimsete terviktoitude ning C-vitamiin omakorda puu- ja köögiviljade suuremale osakaalule toidusedelis. Kui adventistid tarbisid tsinki piisavalt, siis Briti veganite tsingitarbimine jäi allapoole Eesti soovitusi. See võib vihjata ebapiisavale kaunviljade, pähklite-seemnete ja täisteraviljade tarbimisele, mis on parimad taimsed tsingiallikad. Paljud Briti ning osa USA veganeid ei tarbi piisavalt vitamiini B12. Kiudainete suurem ja küllastunud rasvade väiksem tarbimine on muuhulgas seotud südame- ja veresoonkonna haiguste riski vähenemisega ja siin on veganitel tugev ja selge eelis mitteveganite ees. Puudulik B12 tarbimine võib nende haiguste riski aga hoopis tõsta. Seetõttu 36

VEGAN | november 2016

võivad veganid, kes ei pööra tähelepanu piisavas koguses B12 saamisele usaldusväärsetest allikatest, nagu toidulisandid ja rikastatud toiduained, jätta kasutamata ühe taimse toitumise olulise eelise. Kuigi adventistid tarbivad kaltsiumit reeglina piisavalt, jääb paljude Briti veganite kaltsiumitarbimine soovitatavast kogusest väiksemaks. Arvatavasti on olukord nüüdseks siiski paranenud, sest kaltsiumiga rikastatud taimsed piimad on üha paremini kättesaadavad ja neid ka tarbitakse rohkem. Lisaks kujutavad endast head kaltsiumiallikat näiteks enamik rohelisi lehtköögivilju, brokoli, mandlid, viigimarjad, apelsinid, valged oad, seemned, tofu. Toiduga ei ole reeglina võimalik saada optimaalses koguses D-vitamiini, mida kinnitasid ka mõlemad uuringud: ühegi toitumisgrupi keskmine D-vitamiini tarbimine polnud piisav. Kuigi keha suudab päikesekiirguse toimel ise D-vitamiini toota, toimib see efektiivselt ainult suvekuudel, mistõttu soovitatakse kõigil meie laiuskraadidel elavatel inimestel oktoobrist aprillini tarbida D-vitamiini toidulisandit. Toidulisandi võtmine on põhjendatud ka suvel, kui pole võimalik piisavalt päikese käes viibida.

KOKKUVÕTE Veganitel on väiksem risk jääda mitmetesse kroonilistesse haigustesse. Lisaks vastab keskmise vegani toidusedel paremini soovitustele kui keskmise segatoitlase oma. Seega on oma menüüst loomse toidu väljajätmine tervisest hooliva inimese jaoks igati põhjendatud ja mõistlik samm. Selleks, et võimalikult hästi ära kasutada vegantoitumise potentsiaalseid eeliseid tervisele, on soovitatav süüa mitmekülgset valikut kõigist olulisematest taimsetest toidugruppidest, eelistada terviktoite ning tagada veganite jaoks olulisemate toitainete piisav olemasolu.

Viidetega varustatud artiklid vegantoitumise tervisemõjude ja toidusedelite võrdluse kohta leiab siit: vegan.ee/tervis ja vegan. ee/toitumise-vordlus.

VERENÄITAJAD, MILLELE TÄHELEPANU PÖÖRATA ― Gerly Kedelauk― meditsiinilabor SYNLAB Hästi läbi mõeldud ja mitmekülgne taimne toitumine tagab kõigi oluliste ainete piisava saamise. Mõned tervisenäitajaid on taimetoitlastel keskmisest paremad. Samas on ka vereanalüüse, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Meditsiinilabori laboriarst dr Anneli Raave-Sepp toob välja: „Üks väga oluline verenäitaja, mida taimetoitlastele soovitan, on vitamiin B12 aktiivne vorm. Kui võrrelda B12 ja B12 aktiivse vormi analüüsi, annab viimane B12 defitsiidi olemasolust teada juba varases staadiumis ning on madala taseme puhul hea sisend tarbimaks B12-ga rikastatud toite või toidulisandeid.“ Kui B12-vitamiini puhul on taimetoitlastel pigem madalad väärtused, siis kolesterooli näitajad on neil keskmiselt paremad. „Lisaks oleks oluline tähelepanu pöörata raua tasemele, seda eriti just naisterahvastel. Raua omastamist soodustavad toidu termiline töötlemine ja C-vitamiini tarbimine, aga takistavad kaltsiumirikka toidu/preparaatide samaaegne tarbimine, rohke kohvi, tee ja karastusjookide joomine,“

Uurea analüüsi madalad väärtused viitavad valguvaesele toidule või maksakahjustusele, kõrged väärtused neerutalituse häirele, organismi ülekoormusele või ebapiisavale treeningutest taastumisele; Kolesterool, LDL-kolesterool (LDL), HDL-kolesterool (HDL) on 3 analüüsi, mis aitavad hinnata südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riski, mis võib kõrge olla ka pärilikkuse tõttu. Piisav kolesterooli tase vajalik suguhormoonide, sapphapete ja vitamiin D sünteesiks; Triglütseriidide tase võimaldab näiteks hinnata ka termoregulatsiooni efektiivsust ning selgitada taimetoitlasi sagedasti kimbutava liigse külmatunde põhjuseid; Ferritiin on rauavarude analüüs, mis aitab mitmesuguste mittespetsiifiliste kaebuste (väsimus, üldine nõrkustunne, isupuudus, haprad juuksed ja küüned jne) põhjuste väljaselgitamisel; Folaat on B grupi vitamiin, mille defitsiiti soodustab toidu liigne kuumtöötlemine. Madalad väärtused viitavad aneemiale ning piisav tase on vajalik neuroloogiliste ja mäluhäirete ning depressiooni ennetamiseks;

Arsti hinnangul võiks taimetoitlased kontrollida all toodud 15 näitajat: B12 aktiivne vorm – B12 on ainuke vitamiin, mida taimedes looduslikult ei leidu ja selle kesknärvisüsteemi Hemogramm annab hinnangu vere hapniku ja vedeliku jaoks olulise vitamiini puudus võib olla mitmesuguste tasakaalule, immuunsüsteemi tugevusele; neuroloogiliste ja mäluhäirete ning depressiooni põhjuseks; Glükoos näitab, kas toiduga saadakse piisavalt süsivesikuid ja kõrged väärtused viitavad suhkruhaigusele või Vitamiin D (25-OH) tase mõjutab immuunsüsteemi, liselle kujunemise riskile; hasjõudlust ja sooritusvõimet, defitsiit võib olla üheks kevad- ja sügisväsimuse tekke põhjustajaks. Madalat Glükohemoglobiin (HbA1c) näitab glükoosi keskmist taset seostatakse ka mitmete haiguste, nt südame-vetaset veres eelneva 2 kuni 3 kuu jooksul ja võimaldab resoonkonnahaiguste, kõrgvererõhutõve, diabeedi jt koos glükoosi analüüsiga täpsustada süsivesikute ai- tekke kõrgenenud riskiga. Analüüsi tulemus annab sinevahetuse häirete olemasolu; sendi kui palju peaks preparaati lisaks tarbima . Valgu madal tase viitab ebapiisavale valgu tarbimisele, mistõttu häiruvad kudede ja rakkude uuenemise protsessid, hormoonide, antikehade ja ensüümide tootmine;

Dr Raave-Sepp: „Neid analüüse soovitaksin teha aastas korra, et hinnata oma toitumise mõju tervisele, ennetada erinevaid terviseriske või neid varajases staadiumis avastada.“ Taimetoitlase paketti koondatud analüüse saab tellida meditsiinilabori SYNLAB patsiendiportaalis Albumiin transpordib veres kaltsiumi jt mineraalaineid, MINU.SYNLAB.EE. Veenivereproovi alusel teostatava hormoone, ravimeid jne; paketi analüüside tulemused saabuvad kuni 3 tööpäeva jooksul samasse patsiendiportaali, kus on iga analüüsi Kreatiniini madalad väärtused võivad olla tingitud näl- kohta üldised kirjeldused laboriarstide poolt. gimisest, viidata lihasmassi vähenemisele; analüüsi abil saab hinnata ka neerude tööd;

Taimetoitlase pakett Info ja tellimine MINU.SYNLAB.EE Tegevusluba nr L03886 24/7

tunnustus

ESIMENE VEGAN SOCIETY TUNNUSMÄRK EESTIS ―marimai kesküla― Vegan Society on üks vanimaid ja tuntumaid veganorganisatsioone maailmas. Alguse sai see aastal 1944, kui Donald Watson koos viie taimetoitlasega, kes piima ei tarbinud, uue liikumise lõi. Grupp tundis, et enda ja oma ideede kirjeldamiseks on vaja on uut sõna. Mõtteid mõlgutati selliste versioonide üle nagu dairyban, vitan ja benevore. On huvitav mõelda, mis võinuks olla näiteks Eesti Vegan Seltsi nimi kui mõni neist variantidest osutunuks valituks - Eesti Benevooride Selts? Õnneks või kahjuks - seda peab juba iga üks ise otsustama - jäädi sõna juurde „vegan”, mis moodustati väljendi „vegatarian” algus- ja lõpptähtedest.

EESTI ESIMENE VEGAN SOCIETY TUNNUSTUS Ettevõtte esindaja Merilyn Rüütli rääkis, kuidas Mulieres tekkis: ”Minu teine laps on hästi tundliku nahaga ning tavakaubandusest ei ole võimalik pesupulbreid ja muid vahendeid, millega ta võib kontakti sattuda, soetada. Hakkasin olude sunnil ennast selles vallas harima ning otsima lahendusi, mida teha, et lapsel kergem oleks. Esialgu katsetasin kodus ning peagi selgus, et ka teised emad vaevlevad sama mure käes. Sedasi sai ka teistele oma leiutatud pesuvahendit jagatud ning selgus, et see toimis ka neil. Enne tootega turule tulemist tegime seda kaks aastat enda ja sõprade tarbeks.”

Kuigi sõna oli loodud, puudus sellele veel konkreetne tähendus, mille lõi 1949. aastal Leslie J Cross. Esialgne mõisteseletus “põhimõte, mille sisuks on loomade emantsipatsioon/vabanemine inimesepoolsest ekspluateerimisest/ärakasutamisest” ([t]he principle of the emancipation of animals from exploitation by man) kohandati hiljem Peale esimest katset defineerida sõna "vegan" kasutati ka tähendust “püüda lõpetada loomade täpsemaks.

kasutamine inimeste poolt toiduks, tarbekaupadeks, töötegemiseks, jahipidamiseks, loomkatseteks ja igal muul viisil, mis hõlmab loomade ekspluateerimist inimeste poolt ” (to seek an end to the use of animals by man for food, commodities, work, hunting, vivisection, and by all other uses involving exploitation of animal life by man)

Kui Vegan Society 1977. aastal heategevuslikuks organisatsioonks registreeriti, kohandati sõna vegan tähendus selliseks, nagu me seda täna teame - “filosoofia ja eluviis, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires välistada igasugune loomade julm kohtlemine ja nende ärakasutamine toiduks, riietuseks või muul eesmärgil, ning sellest lähtuvalt edendada loomavabade alternatiivide väljaarendamist ja kasutamist inimeste, loomade ja keskkonna heaks. Toitumuslikus mõttes tähistab see kõigist täielikult või osaliselt loomadest pärinevatest toodetest loobumist.” ([…] a philosophy and way of living which seeks to exclude—as far as is possible and practicable—all forms of exploitation of, and cruelty to, animals for food, clothing or any other purpose; and by extension, promotes the development and use of animal-free alternatives for the benefit of humans, animals and the environment. In dietary terms it denotes the practice of dispensing with all products derived wholly or partly from animals.) 1990. aastal võttis Vegan Society kasutusele esimese rahvusvahelise märgistuse, mida andakse vegansõbralikele toodetele ja teenustele. Paljudele on see tuntud kui Päevalille-tunnustus, mille esimesena Eestis sai puhastusvahendeid tootev väikeettevõte Mulieres OÜ. 38

VEGAN | november 2016

Merilyn kirjeldas, et Vegan Society tunnustuse taotlemine ei ole keeruline, vaid vajab lihtsalt peale hakkamist.

Tunnustuse saamiseks pidi Mulieres esitama detailse koostisosade nimekirja, tooraine kohta käivad sertifikaadid ning tutvustama ka tootmist, mida tehti virtuaalselt. Pärast taustakontrolli tuligi positiivne otsus Vegan Societylt koos Eesti esimese Päevalille-tunnustusega. Eelmise aasta Taimetoidumessil esmakordselt väljas olnud Mulieres köitis külastajaid oma huvitava tootepakendiga. Nimelt olid nende pesuvahendid pakitud biolagunevasse ümbrisesse. “Pakend on osa sotsiaalsest vastutustundest. Oleme selle toote juures püüdnud arvestada tarbimisest tekkiva prügiprobleemiga ja selle leevendamisega,” selgitas Merilyn. Tulevikus plaanib Mulieres vallutada ka välisturud. “Tagaside on olnud positiivne ning see on andnud tõuke ja julguse minna toodet laia maailma pakkuma. Samuti soovime järgmise aasta esimeses pooles üllatada oma praeguseid ja tulevasi kliente,” rääkis Merilyn ettevõtte plaanidest, kuid jättis siiski veel saladuseks, mis üllatusest jutt on.

LOOMULIK VALIK 100% TAIMNE SUHKRUVABA

Müügil: Prisma, Selver, Coop, Stockmann, Mahemarket (Lootsi 8).

Pika ajalooga Saksa perefirma Landkrone taimsed pasteedid, margariinid, palmirasv ja kookosõli. •

Võimalikult vähetöödeldud ja naturaalsed retseptid, et säilitada taimede kõrgem toiteväärtus.

•

Margariine valmistatakse viisil, mis jätab alles kõik taimeõlides sisalduva väärtusliku, sealhulgas kasulikud Omega-3 rasvhapped. Õlisid pole hüdrogeenitud ja neis puuduvad transrasvad.

•

Maitseelamus ja tervislikkus üheskoos.

100 %

mahetooraine

kasulikkus

Müügil: Prisma, Selver, Coop, Mahemarket (Lootsi 8).

pere

KÕIGE TÄHTSAM TOITAINE ON ARMASTUS

Fotod: Triin Maasik

VEGAN | november 2016

pere

Mõnede jaoks on meie pere veidi kummaline. Kui teised emmed ja issid käivad tööl, siis meie istume arvutite taga ja teeme raamatuid. Teised pered meie hoovi peal räägivad kas eesti või vene keelt, meie aga puhume soome keelt. Šašlõki grillimises garaažinurgal me ka ei osale, sest et oleme taimetoitlased. Kõik normaalsed inimesed söövad ju liha! Päris nii see siiski pole. ― Anniina Ljokkoi― Mõni aeg tagasi tuli nimelt välja, et me polegi meie hoovi ainus kummaline pere. Ma hakkasin tähele panema, et ühel vastasmaja kolme lapsega perel on mõned hipsterlikud omadused küljes. On raske öelda, mis nende riietuses ja käitumises mulle silma jäi, aga nii asusin neid jälgima lootuses, et äkki õnnestub meil kunagi sõpradeks saada. Hakkasin tegema õue asja nendega samal ajal, mis osutus lihtsaks - esiteks, kuna meie pojake on alati valmis õueminekuks, ja teiseks, kuna nemad töötavad sageli läpakaga aias samal ajal titat vankris uinutades ja vanematel lastel silma peal hoides. Lõpuks tuli tõde välja: ka nemad ei käi tööl, nad tegelevad netipoega. Ka nemad on taimetoitlased. Me saaksime teha koos taimse grillimise! Meie Werner on aastane ega ei tea meie pere imelikuks või tavaliseks olemisest veel midagi. Tema jaoks on tofu, kaerapiim ja hernekotletid täiesti tavapärane toit. Pealegi on taimetoitlaste toidud enam-vähem samad mis teistelgi: hommikupuder, jogurt, makaronivorm, viinerid. Need on meil lihtsalt valmistatud taimsetest koostisosadest. Ja nii nagu teisteski peredes, käib ka meil igavene võistlus hõrgutava ja tervisliku vahel: Werner tahaks viinereid kuid emme pakkub põldube ja porgandeid. Lasteaeda paneme Wernerile kaasa oma toidukarbi. Kui menüüs on kartulipuder koorese kukeseenekastmega, valmistame toidu taimse koorega. Lihapalle saab sojast

teha, kalapulkade asemele tempeh’t praadida, singipasta päeval keedan makarone ja läätsesid. Mingi hetk märkab laps kindlasti, et teised lapsed söövad suurest potist, tema väiksest. Aga mis siis! Kõigil on oma eripärad ja erinevus on rikkus. Lapsi tuleb õpetada erinevuseid sallima ja mitte ainult väljastpoolt seatud norme täitma ja jälgima. Lõpuks oleme me siiski hästi tavaline pere ja armastame üksteist väga. Ma ise jõudsin taimetoitluse juurde teismeeas ja veganluseni seitse aastat tagasi. Werner on seni üles kasvanud vegantoiduga, sest ma olen olnud vegan tema raseduse ajal, teda imetades ja talle süüa tehes. On ju loomulik, et igaüks annab oma lapsele edasi oma eluviisi ja tõekspidamised. Olen kindel, et ka šašlõkinaabrid seina taga teevad nii. Werneri isa Ville sööb taimetoidu kõrvale ka kala, lehmapiimatooteid ja kanamune. Mõne loomse pala on ta andnud ka Wernerile mekkida, kuid need korrad on jäänud väheseks. Villel oli veel mu raseduse ajal väike mure, kuidas tibuke taimede peal üles kasvab, kuid mida suuremaks laps on saanud, seda rohkem on ka Ville jäänud meie vegantoitumisega rahule. Ta ütleb et austab veganlust, kuigi pole ise sinnamaani jõudnud. Meie tavalise elu tavalisuse vahele tungi2016 november | VEGAN

pere

vad ajuti visiidid perearsti juurde ja ajalehtedes ilmuvad lood, mis panevad mõtlema meie suure valiku üle. Ühiskond ümberringi ei ole veganluseks veel valmis. Üldise arvamuse kohaselt on see midagi eriti kahtlast ja sektanlikku, mida oleks kõige targem piirata ja kindlasti mitte mingil juhul lapse peal katsetada. Mis seal parata, oma esimese lapse puhul ei saa emadest keegi nii tugev olla, et hinge sisse ei poeks vahel kahtlus oma tõekspidamiste suhtes. Äkki ongi vegan-toiduvalik päriselt ka puudulik ja me lõpetame nõrkade ja haigetena, meie luustik pudeneb koost ja juuksed kukuvad peast välja? Õuduspiltidele aga räägivad vastu kõik need kümned, sajad ja tuhanded veganpered Eestis, Soomes ja maailmas, kellega saab kokkusaamistel ja neti teel suhelda ja kellel sirguvad normaalsed, terased lapsed. Taunivad eelarvamused purustab ka asjaolu, et meie kodumaa Soome uute ametlike toitumissoovituste järgi on veganite toiduvalik siiski juba täiesti aktsepteeritav, kui menüüd ainult hoolikalt koostada ja jälgida. Mitte kuritegu. Mitte rumalus. „On paradoksaalne, et inimesed on mures väikelaste taimse toitumise pärast, kui tegelikult peaksime olema mures segatoitumise pärast. Oleks nagu okei, et last viiakse McDonalds’isse, kuid mitte see, et laps on taimetoitlane,” ütleb Helsingi ülikooli toitumisteaduse professor Mikael Fogelholm ühes tänavu avaldatud interjuus (www.mtv. fi 16.06.2016). Eks Werner otsustab hiljem ise, millisest potist ta süüa tahab. Võimalik, et ta läheb koguni naabrite šašlõkipeole, aga mis teha, tema valik. Teatud osa veganismist kannab ta kindlasti elu lõpuni oma südames, nimelt lugupidamist loomade suhtes. Vähemalt teab ta, et ilma lihata saab väga hästi hakkama. Nii kaugele tulevikku me aga veel ei rutta, oleme siin ja praegu. Elame oma väikeste rõõmude ja muredega: Werner õpib uusi sõnu juurde ja mängib aina rohkem. Täna taipas ta, kuidas issi iPadi ekraanil sõrmeliigutusega oma lemmiksari mängima panna. Nohu ja kõrvapõletik kimbutavad ja tuleb toas olla. Aknast jälgib ta, kuidas hoovi peal suuremad lapsed kilkavad ja ringi jooksevad, kaovad vahepeal nurga taha ja ilmuvad 42

VEGAN | november 2016

teiselt poolt välja. Meie hoovis elab kokku üksteist last. Kui meie ja vastasmaja hipsteriveidrikute lapsed üle lugeda, tuleb taimetoitlastest lapsi kokku neli. Kui vanemad kaasa arvata, tuleb taimetoitlaste arvuks kaheksa. See ei kõlagi enam kui üliväike vähemus.

Anniina poeg Werner Ljokkoi on sündinud 2015. aastal Tallinnas. Teda huvitavad autod, lennukid, koerad ja lepatriinud ning varsti läheb ta eestikeelsesse lasteaeda.

i ir ! k ab ja it A ov so

ÕHTUSÖÖKIDEL ON ERILINE ROLL

Raamatu leiad Apollost, Rahva raamatust ja kõikidest suuremadest kauplustest vaata ka www.taimetoit.ee

Sonett – nii taimne Ö K O L O O G I L I S E L T

Soneti tooted on saadaval Biomarketites, Prismades, Maksimarketites ja suuremates Selverites.

Kui taimne? – Üle 90% taimne. Sest 45 Soneti tootel 50-st on veganlille märgistus. Sonett ei tee loomkatseid ega telli neid ka teistelt. Vastupidi – Sonett toetab Saksa loomakaitseliidu akadeemiat,mis töötab alternatiivsete katsemeetodite arendamisega. Erinevalt teistest pesu- ja puhastusainetest ei sisalda Soneti tooted naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Tooted ei sisalda kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitu-

viiruk

Certified by Certisys

cse-label.org

Reg. by Vegan Soc. stop-climate-change.de

saineid. Kõik õlid ja eeterlikud õlid on toodetud 100% kontrollitult mahedalt või biodünaamiliselt ja seega täielikult biolagunevad. Soneti toodetes ei kasutata geeni- ega nanotehnoloogiat. Oloidsegajas rütmiseeritakse viiruk, kuld, mürr, loorber, oliiviõli, roosiõietuhk ja puuvõõrik. Nende palsamlike lisanditega väärindatakse kõiki Soneti tooteid. Nii lisatakse kõikidele pesu- ja puhastusvahenditele elujõudu toetav liikumisimpulss. Rohkem infot www.sonett.eu

loorber

mürr

kuld

oliiviõli

K O H U S E T U N D L I K

roosiõietuhk

puuvõõrik

sonett so nett

Sonett on võitnud kaks tunnustatud disainiauhinda: reddot ja iF-design. Rahvusvaheline žürii tõstis Soneti esile teedrajava, trendiloova ja nutika disaini eest. Disain: Studio Lierl

pere

5 MÜÜTI VEGAN-LASTE KOHTA ― Anniina Ljokkoi―

„Veganluse pealesurumine lastele on vale.” Aga kas last võib sundida liha sööma, kui ta keeldub, või pakkuda talle hommikul ainult putru, kui talle maitseks hoopis jäätis? Lapse eest teevad valikuid niikuinii tema hooldajad, nii söömise kui ka riietumise, mänguasjade ja magamaminekuaja osas, sest lapsed ei ole võimelised tegema oma valikuid ise.

„Lapse pidamine vegantoidul on ohtlik.” Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Ühendriikide kõige suurem toitumisspetsialistide organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics on võtnud seisukoha, et hoolikalt koostatud vegan-toitumine sobib inimestele igas eluetapis, ka lastele ning rasedatele ja imetavatele emadele. Sama heakskiitev seisukoht jõudis sel aastal ka Soome riiklikesse toitumissoovitustesse.

„Kasvava lapse aju nõuab loomset valku.” See argument on saavutanud suure populaarsuse hoolimata sellest, et normaalselt arenevaid veganlapsi saab palja silmaga jälgida koolides ja

lasteaedades. Põhjendusi otsitakse sageli inimkonna evolutsioonist, unustades, et toidu- ja toitainete kättesaadavus pole tänapäeval enam see mis kunagi kiviajal. Toitumisteadlased räägivad nüüd pigem liigse loomse valgu kahjulikkusest meie tervisele.

„Kasvava lapse luustik vajab piima.” Tegelikult vajame me tugeva luustiku jaoks kaltsiumi, D-vitamiini ja regulaarset liikumist. Nii kaltsiumi kui ka D-vitamiini võib laps saada väga mugavalt kõigepealt emapiimast ja üheaastasest alates taimsetest piimadest nagu soja- ja kaerapiimast. Kaltsiumi leidub loomulikul kujul ka tumerohelistes köögiviljades, seemnetes ja pähklites. D-vitamiini saab suviti päikesevalgusest ning talveperioodil soovitatakse D-vitamiini toidulisandit kõigile, vanusest ja toiduvalikust sõltumatult.

„Taimetoidul peetud lastel napib mitmetest vitamiinidest.” Nagu millistest? Veganvanemad on üldjuhul kursis sellega, millistest vitamiinidest ja mineraalidest võib puudu jääda, kui kehvasti toituda. Kas sina oled ka? Lisainfot vegantoitumise kohta saab näiteks infoleheküljelt vegan.ee.

Foto: Triin Maasik 2016 november | VEGAN

psühholoogia

VEGANSEK

kui lihasööja te

Mõiste veganseksuaal" sündis " aastal 2007, kui maailma meediaväljaannetes hakkasid levima Uus-Meremaa psühholoogi Annie Potts’i uurimistulemused eetilise tarbimise ja seksuaalsuhete seoste kohta. ― kadri aavik―

„Minu jaoks on mõeldamatu suudelda kedagi, kelle huulte vahelt on läbi läinud surnud loomade tükid.”

Uus-Meremaal elavaid taimetoitlasi uurinud Potts leidis, et veganid võib paigutada spektrile, mille ühes otsas asuvad need, kellel on lihtsalt seksuaalne külgetõmme teiste veganite vastu ja kes eelistavad neid partneritena. Teises otsas aga need, kes tunnevad lausa füüsilist tülgastust kehalise kontakti vastu omnivooridega ning seetõttu väldivad viimastega igasuguseid intiim- ja seksuaalsuhteid. Näiteks kirjeldasid mõned veganseksuaalsusele ka sügavama tähenuuringus osalenud oma kogemusi järgmi- duse: tegemist on kehalisel tasandil aset selt: leidva vastupanuga domineerivale segatoitlaste kultuurile. „Minu jaoks on mõeldamatu suudelda kedagi, kelle huulte vahelt on läbi läinud surnud loo- Pärast uuringutulemuste levimist hakkasid made tükid.” – naine, 49 paljud veganid end selle uue mõiste kaudu määratlema ning ka nn kapist välja tulema. „Ma ei soovi intiimsust kellegagi, kelle keha Sündinud oli uus kultuuriline nähtus. Kõelushoidmiseks on teised olendid pidanud su- nekaks tuleb aga pidada suurt hulka negarema. Omnivooride kehad lõhnavad teistmoo- tiivseid reaktsioone, mida tekitas mõnede di... Isegi kui keegi tundub minu jaoks väga veganite eelistus astuda suhtesse vaid teiatraktiivne, ei soovi ma temaga füüsilist lähi- se veganiga. Ülekaalukalt olid pahameele kontakti, kui ta sööb liha. See on minu isiklik avaldajateks heteroseksuaalsed omnivooridest mehed, kes väljendasid veebikommeneetilise seksuaalsuse vorm.” – naine, 41 taariumites ja isiklikes blogides põlgust veKoos kolleegi Jovian Parry’ga 2010. aastal ganseksuaalide suhtes. Eelkõige väljendati avaldatud artiklis omistavad Potts ja Parry vaenulikkust vegannaiste vastu, sageli sek46

VEGAN | november 2016

psühholoogia

SUAALSUS:

kitab tülgastust sugust. Internetis on järjest enam veganitele mõeldud tutvumislehekülgi, näiteks kohtinguveebilehed Vegan Passions ja VeggieMatchMakers ning Facebooki grupid Vegansexuals, Vegan Singles ja Single or Available Vegans. Pole harvad juhused, kus partnerit otsitakse koduriigi teisest otsast või ka välismaalt.

Potts ja Parryselgitavad omnivooridest heteromeeste negatiivset suhtumist sellega, et veganseksuaalsus õõnestab traditsioonilist mehelikkust, mille oluliseks osaks on Lääne kultuurides olnud liha tarbimine. Heteroseksuaalsed vegannaised, kes ei soovi astuda intiimsuhetesse omnivooridest meestega, heidavad nad kõrvale mitteihaldusväärsete partneritena ning murendavad seeläbi oma valikuga nende maskuliinset enesekuvandit.

Taimetoitlaste paari- aga ka muud tüüpi lähisuhted (nt perekondlikud) on teema, mis vajaks Eestiski lähemat uurimist. Üheks oluliseks aspektiks veganiks olemise ning eelkõige just veganiks jäämise juures on lähedaste suhtumine ehk kas ja kuidas toetavad tehtud valikut elukaaslane, vanemad ja/või õed-vennad. Lähedaste toetus on näiteks eriti oluline just noorte (sh majanduslikult veel vanematest sõltuvate) ning maapiirkondades elavate inimeste puhul, kellel on vaid piiratud võimalused kohtuda kaasveganitega. Küsimus on oluline ka sooaspektist, st naiste ja meeste kogemused lähisuhete, eelkõige paarisuhete kontekstis võivad erineda. Nagu mujal maailmas on ka Eestis veganite hulgas tunduvalt enam naisi kui mehi. Täpne statistika puudub, kuid hinnanguliselt on iga viie naissoost vegani kohta vaid üks mees. See tähendab näiteks, et heteroseksuaalsete veganite puhul on naistel võrreldes meestega keerulisem leida veganist elukaaslast, mistõttu teatav osa neist astub lähisuhtesse segatoitlasest mehega. Oluline ja huvitav oleks uurida, kuidas mõjutab selline väärtuskonflikt paarisuhet, sh milliseid pingeid tekitab ja kuidas need väljenduvad või milliseid kompromisse igapäevaelus tehakse. Samuti oleks oluline uurida veganseksuaalide kogemusi Eestis, näiteks veganitest heteroseksuaalsete naiste partneriotsingut.

Sellest, et paljude veganite jaoks on tegemist keskse identiteedi osaga, annab tunnistust asjaolu, et tänapäeval otsib suur hulk neist lähisuhtepartneriks enda-

Kavatsen ühe oma järgmise uurimisprojektina nende küsimustega tegelema asuda. Hoia silm peal ajakirja Vegan järgmistel numbritel.

sualiseeritud ning agressiivsel moel.

Ülevaade põhineb teadusartiklil Potts, A., Parry, J. (2010). Vegan Sexuality: Challenging Heteronormative Masculinity through Meat-free Sex.

2016 november | VEGAN

ettevõte

VAPPER UBA: kangelased Göökis ― marimai kesküla―

Tartus tegutseva vapra neliku ettevõte Vapper Uba on ilmselt nii mõnelegi veganile meelde jäänud oma imemaitsva šašlõki ja laatadel pakutava Getoburksiga. Suve algul avas Vapper Uba Tartus Genialistide Klubis toidukoha Göök ning kõige selle kõrvalt on leidnud aega ka Vegan väljasõidu korraldamiseks.

apper Uba sai alguse ideest, mis sõprade ringis õhku visati. Erinevalt 99% mõtetest, mis sellistel puhkudel ära unustatakse, jäi see aga Annile, Rivole ja Indrekule külge ning marineeris ennast seni, kuni ka Emily sellest kuulis, punti hüppas ja ettevõtte käimatõmbamise käsile võttis. „Asjade kokkulangemise tõttu olin just tööd otsimas ning kuuldes, et teised olnud toitlustusettevõtmise üle mõtteid mõlgutanud, võtsin nendega ühendust,” meenutab Emily. Selle aasta märtsi lõpus Vapper Uba ilmavalgust nägigi. Esialgu tegutseti peamiselt laatadel ja catering’ina.

Vasakult Indrek, Emily, Rivo ja Ann.

oli sojamaitse, mis jääb reeglina sedalaadi toodetel häirivalt domineerima, Vapra Oa šašlõki juures peaaegu olematu. Kes väga otsis, see vast ka leidis kerge järelmeki, kuid arvan, et pimetestis petaks ära küll.

Suurhitt, mis vegankogukonnas siiani laineid lööb, on Vapra Oa šašlõkk tavalises marinaadis või sibulaga. Oleme ka ajakir- GETOBURKSIGA LAATASID VALLUTAMAS ja toimetuses viimase ära degusteerinud ning peab ütlema, et üllatus oli suur. Nimelt Vapper Uba on kogunud tuntust just laata48

VEGAN | november 2016

Foto: Jaak Jänes

ettevõte

Eesti veganite hulgas elevust tekitav sojašašlõkk.

lele, kas tegu on veganiga või mitte. Burger, kartulisalat, šašlõkk – eesmärk on luua selliseid tooteid, mis sarnaneksid poetoodetega, aga need oleks lihtsalt vegan,” jätkab ta. „Näiteks Getoburksi tehes meenus kõigile see 90ndate lögaburger, kus oli alati väikeste variatsioonidega kapsasalat, mingi kehvemapoolne pihv ja meeletu kogus kastet. Tegime selle analoogi, ainult kvaliteetsema lihaga, nimelt sojalihaga,” kirjeldab Emily Vapra Oa „kurikuulsa” Getoburksi sündi.

NUTIKAD NIMED Meeldejäävad on ka Vapra Oa tiimi loodud bränd ja tootenimetused. Ettevõtte nimi sündis Anni tehtud naljast, et ah, paneme mingi Vapper Uba. Kui Emily nende Facebooki grupi selle järgi nimetas, jäigi nimi külge. „See sobis nii hästi, sest meil on iga söögi sees uba. Isegi vaniljekaste on sellest tehtud,” selgitab Emily. Vast ehk kõige ambitsioonikama nimega toode on Elumuutev kaste. Emily sõnul tuli see nimi väga üllatunud segatoitlasest sõbralt: „Pärast üht üritust jäi meil külma kastet alles ning mida siis ikka teha allesjäänud toiduga? Võtsime selle muidugi sõpradega koosviibimisele kaasa. Sinna jõudsime aga ajal, kui rahvas oli mõnusalt napsune, ning üks meie sõpradest, kes ise on kõigesööja, ei suutnud kastet maitstes ära imestada, kui hea see on. Terve õhtu jooksul rääkis ta korduvalt, kuidas kaste ta elu muutis.” „Proovime ikka nimedega originaalsed olla ning pealegi oli Taimetoitlaste kaste juba võetud,” märgib Rivo. Elumuutev kaste on kasutusel mitmes tootes, kuid päris kindlasti saab igaüks seda proovida Göökis wrapi vahel.

GÖÖK KUI KATSELABOR del, kus nad oma šašlõkki, sellest valmistatud Getoburksi ning ka teisi tooteid pakuvad. „Me nägime, et on palju üritusi, kus oleks kohta vegantoidule, ning vastavalt üritusele ja klientide soovidele sai nendel ka toitu pakutud. Sellisel viisil sündisidki meie baasretseptid ja nii oleme siiani ka tegutsenud: kliendi vajadusi ja soove silmas pidades,” räägib Rivo. „Enamasti teeme toite, millega inimesed on juba harjunud, vaatamata sel-

Inspiratsiooni otsib Vapra Oa meeskond ümbrusest, näiteks tekkis ajakirjaga vestlemise ajal päris mitu retseptiideed, mille Ann oma väikesesse musta märkmikku kohe üles märkis. Retsepte kohandatakse vastavalt maitsele ning kui enda peal tehtud katsed osutuvad edukaks, siis on Genialistide Klubis tegutsev Göök hea paik, kus uusi ja huvitavaid roogasid klientide peal testida ning saada kohe ka tagasisidet. Emily kinnitab, et nii on see neil hetkel hästi toiminud. 2016 november | VEGAN

ettevõte

Suve alguses, kui tootmise jaoks ruume otsiti, pakkus tollal Genialistide Klubis tegutsenud toitlustuskoha omanik neile oma kööki. „Tegime Facebooki postituse ning see levis üllatavalt kaugele. Ühel hetkel andis eelmise toidukoha omanik teada, et soovib tegevuse lõpetada ning pakkus meile seda pinda. Esimesel korral ütlesime talle ei, sest meil polnud plaanis söögikohta avada,” meenutab Emily. „Ettevõtte esimesel koosolekul olime otsustanud, et toitlustuskohta me ei tee. Kui teised teemad olid alguses veel ähmased, siis sellega olid kõik kindlalt nõus. Aga pärast Genialistide Klubi köögi pakkumist istusime maha, lõime numbrid kokku ja otsustasime, et äkki ikka võiks,” kirjeldab ta, kuidas kindlast plaanist mitte söögikohta teha Göök sündis.

Vegan väljasõit oli värskendav ja pingeid maandav vahepala veganitele, kes väsinud lihatarbijatega koos grillimisest ja pidevast enesekaitsest.

Genialistide Klubi on tavalisest toitlustusasutusest erinev selle poolest, et sööki ja jooki pakuvad eraldi ettevõtted. Kui Göök tegeleb tummise kehakinnitusega, siis Möku pakub külastajatele janukustutust. Pärast Gööki avamist on aga Möku töörütmis toimunud muutus ning töötajad räägivad naljatades, et nüüd on neil rasked ajad, sest tuleb ka päeval tööd teha. Emily sõnul on tavaliselt Genialistide Klubis päevane aeg vaiksem, kuid nüüd, tänu päevapakkumistele, on hakanud oluliselt rohkem rahvast käima. Külastajate hulgas on nii veganeid kui loomse toidu tarbijaid ning üllatavalt on nii mõnestki viimasest saanud Gööki püsiklient. On neid, kes lausa helistavad hommikul, et uurida, mida lõunaks süüa pakutakse. Rivo räägib, et laatadel on olnud juhuseid, kus omnivoor, kes on degusteerinud Vapra Oa šašlõkki, saab üle oma kahtlevast seisukohast ja lahkub rahulolevalt Getoburksi nosides. Tänu sellistele situatsioonidele tunnetavad Vapra Oa liikmed oma ettevõtmises ka aktivismivormi. Veganmõttelaadi kandjatena on Emilyle, Annile, Rivole ja Indrekule oluline ka midagi altruistlikku maailmas korda saata. Kuuldes, et mõned inimesed ei tarbinud näiteks jaanipäeval tänu nende tehtud šašlõki heale maitsele liha, tekib kordaläinud tunne mitte ainult ettevõtte, vaid ka veganluse levitamise koha pealt.

SÕPRUSKONNA VÄLJASÕIT KASVAS RAHVAÜRITUSEKS

Lihtsad Eesti naised, Ann ja Emily, valmistamas imelist sööki.

väljasõit väga teretulnud ettevõtmine. Rivo seletab, kust idee tuli: „Väljasõidu korraldasime alguses eesmärgiga saada kokku oma tuttavatega, aga välja tuli...” „Simman,” viskab Ann naljaga vahele. „Lähiringkonna veganeid polnudki nii palju kui neid, keda polnud varem kohanud,” jätkab Rivo. Kokku käis Vegan väljasõidul üle 80-ne inimese, kelle hulgas oli nii veganeid, taimetoitlasi kui ka lihtsalt huvitatuid. „Nii palju inimesi oli,” imestab Ann, kes sai üritusest osa põhiliselt köögitoimkonna liikmena. „Pärast videost nägin palju rahvast oli ja mida põnevat nad tegid,” naerab ta. Ka järgmiseks aastaks plaanivad nad midagi sarnast, kuid enda sõnul veel suuremat korraldada.

TULEVIKUPLAANID

„Visiooniks on ühest küljest saada Göök nii Vegankogukonna toetamise vaatenurgast palju toimima, et me ei peaks sinna otseselt oli sellel suvel Vapra Oa korraldatud Vegan oma isiklikku aega panustama, vaid saak50

VEGAN | november 2016

ettevõte

Ükski pitsa ei saa ilma juustuta. Indrek serveerimas Göökis veganpitsat. Getoburksi idee pärineb 90ndate stiilis hamburgerist.

sime pakkuda tööd teistele,” räägib Emily. Kogu meeskond on ühel nõul, et tahaks rohkem keskenduda tootmisele ja uute toodete väljatöötamisele. Samuti soovitakse jõuda senisest rohkemate inimesteni. Kui hetkel saab näiteks šašlõkki osta Tartus Rüütli tänaval asuvast Ruunipizzast, siis pikemas plaanis võiks see olla kättesaadav ka teistes Eesti linnades. Samuti soovib Vapper

Uba jõuda ainult tootmiseks mõeldud köögini, milles valmistusprotsess oleks automaatsem ning selle tõttu ka tooted taskukohasema hinnaga. Samuti nähakse tulevikus palju laatadel käimist ning mõttes mõlgub välismaisetel üritustel osalemine. 2016 november | VEGAN

reklaam

TALVINE VEGANPUHKUS VÕSUL

Külalistemaja Rannaliiv koostöös Vapper Uba meeskonnaga esitlevad: talvine puhkus Võsul vegangruppidele.

Enamus teab Võsu kui Lääne-Virumaa suvist kuurorti. Oma kauni liivaranna, männimetsa ja meelelahutusasustustega meelitab Võsu igal suvel tuhandeid inimesi nii randa kui ka ööelu nautima. Vähesed teavad aga, et talvel kehastub see koht ümber imekauniks talviseks puhkepaigaks, kus lumiste männimetsade all looklevad matka- ja suusarajad ning meri on jäätunud suureks kitesurf'i platsiks, kus tihti puhub ka täpselt õige tuul. Külalistemajas praksuvad kaminas puud ja on mõnusalt hubane ning soe. Eriti tore on end kamina ees soojendada kui olete tulnud lumiselt räätsamatkalt ürgse Lahemaa rüpest või suusarajalt naastes teha üks kuum saun ja mullivannis lihaseid lõdvestada. Kui välisteks tegevusteks on juba pimedaks muutunud, saate mõnusalt aega veeta seltskonnamänge mängides, mida viivad läbi õhtujuhid, pidada konverentsisaalis pidusid või visata maha matid ja korraldada kamina ees hubane jooga- ja mõtlusõhtu. Tulles puhkama külalistemajja Rannaliiv, ootavad teid ees vegansõbralik majutus ja toitlustus. Hea on olla ja lihtsalt puhata. Kohas, kus saate kindlad olla, et ei padjad ega tekid pole sulgedest ja toit, mida pakub vegantoitlustaja Vapper Uba on 100% taimne ning maitsev. Kohtumisteni idüllilises Võsu külalistemajas Rannaliiv! 52

VEGAN | november 2016

Külalistemaja Rannaliiv Aia 5, Võsu, Lääne-Virumaa info@rannaliiv.ee +372 5194 6000 f Külalistemaja Rannaliiv

intervjuu

TALISPORT JA TAIMETOIT Intervjuu Ivika JÃ¼rgensoniga Fotod: Tim Schiphorst 54

VEGAN | november 2016

intervjuu

Ivika Jürgenson on noor särav trikilumelaudur, kelle saavutustesse kuuluvad 2013. aastal Prantsusmaal võidetud Volcom Peanut Butter and Rail Jami Euroopa meistri tiitel ja 2014. aastal samas sarjas USAs viies koht. Ivika on olnud suure osa oma täiskasvanuelust taimetoitlane ning viimased aastad ka vegan, kummutades kaks müüti veganlusest korraga: veganid on nõrgad ja meie külmas kliimas peab liha sööma. ―marimai kesküla―

Ivika, viibid hetkel Hollandis. Miks sa seal oled? Hollandis on sisesuusakeskused, lihtsalt öeldes suured külmikud. Neid on siin väikese Hollandi peale tervelt üheksa. Eestile kõige lähem sarnane keskus asub Leedus, aga see on väga kehvas olukorras, sellepärast käin Hollandis suvel ja sügisel harjutamas. Eelmistel aastatel olen olnud suved Prantsusmaal Les 2 Alpes’is liustiku peal, aga see suvi otsustasin, et teen sisesuusakeskuses trenni.

käsipuud alla. Mina teen täpselt sama asja, ainult et lumelauaga.

Kaua sa oled vegan olnud ja mis on sinu lugu? Kuidas sa veganluseni jõudsid? Umbes seitse aastat tagasi sai minust vegetaarlane. Kaks aastat tagasi, kui hakkasin oma bakalaureusetöö peale mõtlema, süvenesin ma veganlusse rohkem ja otsustasin, et nüüd aitab ja jätsin piima- ning munatooted ka kõrvale.

Mõtlesingi, et Holland on ju lamedam kui Eesti, et kus seal lumelauda sõita, aga tundub, et nad on talisporti kõvasti investeerinud. Seal on siis ilmselt ka sportlaste koha pealt väga kirev seltskond?

Bakalaureusetöö kirjutasid sa teemal Veganlus ja sport”. Kas oli siis nii, et kui ”hakkasid bakatöö teemat valima, siis su enda esitatud argumendid olid sedavõrd head, et otsustasid veganiks hakata?

Jaa, väga. Tegelen ise mitte siis traditsioonilise lumelaua- vaid trikisõiduga ning selle poolest on hollandlased väga tugevad Euroopas. Neil on võimalik ju läbi aasta trenni teha.

Ei, tegelikult soovisin algusest peale, kui taimetoitlaseks hakkasin, jätta kõrvale piima- ja munatooted. Kuid mul puudus piisav info ning ka aeg, et sellesse süveneda – mis pole muidugi õigustus – ning kuna tegelesin sellel hetkel väga palju spordiga, kartsin, et see võib toitumismuudatustega kannatada. Samas soovisin ma kogu aeg hakata veganiks ning kui oli aeg bakalaureusetööd kirjutada, siis otsustasin, et ühendan kaks asja. Uurisin põhjalikult, kuidas veganina tervislikult toituda ja kirjutasin bakatöö.

Olen aru saanud, et torud” on sinu ” lemmikud. Mis need on? Jah, torud ehk rail’id või lugejale täpsem seletus oleks trepikäsipuud.

Seleta palun mulle kui täiesti teadmatule inimesele, mida see lumelaua trikisõit siis Miks sa hakkasid taimetoitlaseks? Kas olid need tervislikud põhjused, eetika või midagi õigemini tähendab. muud? Kõige lihtsam on seda seletada läbi rulatamise. Linnapildis on enamik näinud rulatajat, kes libistab ennast rula peal mööda

Taimetoitlaseks hakkasin ma üleöö. Seitse aastat tagasi pimedal ajal sõitsin autoga 2016 november | VEGAN

intervjuu

VEGAN | november 2016

intervjuu

Pärnust Tartuse minnes kitsele otsa. See šokeeris mind ning tundsin ennast süüdi, et vaene loom surma sai. Sündmus mõjutas mu vaimset seisundit nii palju, et ma ei suutnud mitte mingisuguseid lihatooteid süüa. Näiteks, kui ma pärast õnnetust koju läksin, oli ema teinud just lihatoitu ning ma ei suutnud seda süüa, sest nägin ainult surnud kitse taldrikul. Enne seda juhtumit ei olnud ma kunagi mõelnud, kust liha tuleb, aga läbielatu pani mind rohkem selle teema peale mõtlema ning ma ei soovinud olla enam seotud lihatööstusega.

Nii palju, kui uurinud olen, siis veganlus ei ole talisportlaste seas populaarne. Tavaliselt on teised minu ala tegijad väga üllatunud, kui teada saavad, et olen vegan. Paljud räägivad, et sooviksid ka ise veganid olla, kuid neil pole väidetavalt piisavalt pealehakkamist.

Nad siis pooldavad veganlust, aga lihtsalt ise ei ole veel seda suunda endas leidnud. Kas on ka halvustavalt suhtutud sinu valikusse? Üldiselt ei, pigem saavad inimesed aru mu

Kas oled märganud ka mingit vahet põhjustest ning on väga toetavad ja sõbralikud. sportlikus saavutuses? Alguses jätsin ma välja ainult lihatooted ning siis ei olnud küll minu mäletamist mööda mingit erinevust märgata, aga kui ma veganiks hakkasin, siis tundsin küll, et enesetunne läks paremaks. Vahetult enne veganlust, kaks aastat tagasi, kui ma saabusin Ühendriikidest, paistetas mul jalg pärast lendu üles, puusast alla välja. Käisin arstide juures ja keegi neist ei leidnud midagi, mis sellist seisundit põhjustaks, aga paistetus ära ei kadunud. Kui ma oma toitumist muutsin, hakkas ka paistetus tagasi tõmbuma ning tänaseks on see peaaegu kadunud. Muidugi ei saa väita, et see vegantoitumise tõttu paremaks läks, sest võib-olla oleks ka muidu paranenud.

Kas teadliku vegantoiduga on võimalik spordis väga edukas olla?

Mida sa igapäevaselt sööd? Kuidas näeb välja sinu harilik päevamenüü? Igal hommikul söön ma kaerahelbeputru kas jõhvikate, mustsõstarde või muu sarnasega. Ausalt öeldes on kaerahelbepuder mu lemmiksöök, ma võiksin seda nii hommikuks, lõunaks kui ka õhtuks süüa. Lõunaks on mul treeningul kaasas midagi lihtsat ja kiiret, nagu näiteks hummusemäärdega leivad, pähklid ja puuviljad. Õhtusöögiks proovin kombineerida tera- ja kaunvilju. Näiteks söön ma õhtul riisi või täisterapastat koos kikerherneste, läätsede või ubadega. Palju tarbin lehtkapsast. Siin Hollandis on populaarne toit kartulipuder, millesse on segatud hautatud lehtkapsas. Seda söön ma pea iga nädal.

Jah, selle küsimuse vastuseni tahtsin ma ka Kaerahelbepuder on siis see roog, millest oma bakalaureusetöös jõuda. Tegelikult on oleksid nõus elu lõpuni toituma? ju nii, et ükskõik mis toitumisviisi järgides tuleb see kooskõlla viia oma sportlike vaja- Jah, tõesti. Veega keedetud jämedad kaedustega. Sama on ka veganlusega. rahelbed – mulle ei maitse, kui puder on tehtud taimse piimaga – ja külmutatud punased sõstrad on ülim. Mulle ei meeldi Öeldakse, et meie kliimas ei saa ilma lihata magusad toidud ning sellepärast maitseb või ka karusnahka kandmata hakkama. mulle puder hapude punaste sõstarde või jõhvikatega. Mida sa sellest arvad? Viibides ise pidevalt miinuskraadide käes, võin öelda, et see on lihtsalt inimeste väl- Kas sa tarbid ka toidulisandeid? jamõeldis, et õigustada oma eetiliselt vale käitumist. Kuna ma reisin palju, siis vahepeal on keeruline mitmekülgselt toituda. Sellistel puhkudel olen võtnud juurde multivitamiini. ValguKuidas on teiste sportlastega sinu ümber? pulbreid ja muud, mida sportlased tavaliselt Kas nende hulgas on ka veganeid või kasutavad, mina ei tarbi.

taimetoitlasi?

2016 november | VEGAN

intervjuu

Kui detailselt sa oma toitumise läbi mõtled? ju kindlasti tunde veeta? Kas sul on ees tabelid, kus sa arvutad Kui ma lumelauda sõitma lähen, oleneb gramme ja kaloreid? Ei, ma jälgin, et mu toidulaual oleksid erinevad toiduained, mis tagaksid mulle valgud. Näiteks kaerahelbed annavad juba arvestatava osa päevasest proteiinikogusest. Kui ma õhtuks söön pruuni riisi läätsedega ning päeva jooksul olen tarbinud lisaks pähkleid ja seemneid, siis olen kõik vajalikud valgud kätte saanud.

trenni pikkus tujust. Kuna see spordiala nõuab täpsust ning head tasakaalu, siis halva meelestatusega pole mõtet trenni teha. Tavaliselt see lõppeb kukkumisega ning nii on ka vigastusoht suur. Headel päevadel, kus ma tunnen, et tahan sõita ja uusi asju proovida või vanu lihvida, olen ma mäel umbes neli, viis tundi.

Kukkumisi ja vigastusi tuleb ilmselt ette Aga teised toitained, kas sa B12 vitamiini sageli. Millised on su kõige värvikamad? tarbid lisaks? Jah, kuid olen viimasel ajal mõelnud, et ei peaks vist seda tegema, sest Hollandis on väga suur valik vegantooteid, kus B12 on lisandina sees.

Palju sa kaloreid päevas sööd ja kulutad? Mul on äge kell, mis mu kaloraaži jälgib, nii et tean väga täpselt, kui palju kaloreid põletan. Keskmiselt kulutan päevas 3000 kilokalorit ja tarbida proovin sama palju. Ma ei soovi kaalu kaotada, seda eriti lihasmassi arvelt, sest lumelaual on väga oluline, et oleks jõudu.

Kui palju sa trenni teed? Hooaja eel proovin võimalikult palju jõusaalis käia, umbes kolm korda nädalas. Mulle meeldib väga ka jooksmas käia, mida teen samuti umbes kolm korda nädalas ning lumelaual sõidan nädalas neli korda.

Kas sa teed jõusaalis spetsiaalseid harjutusi? Jõusaalis proovin ma keskenduda jalgade ja kere lihastele. Nende tugevus on eriti oluline, sest osa maandumisi on väga kõrged ja raputavad ning nende vastuvõtmiseks peavad kere ja jalad olema korralikult treenitud. Üks mu lemmikharjutusi on kangiga kükkide tegemine tagurpidi pooliku Bosu palli peal. Nii treenib väga hästi samal ajal tasakaalu, aga algajatele soovitan teha seda ilma kangita.

Kui pikad su trennid on? Jõusaalis läheb sul ilmselt tund, poolteist, aga mäe peal võiks 58

VEGAN | november 2016

Kuna mul on hästi ülepainduvad liigesed, siis olen küünarliigeseid liigesest välja kukkunud kolm korda. Need tõmmati tagasi narkoosi all. Käeluu olen kaks korda ära murdnud ning kaks korda olen kukkudes teadvuse kaotanud. Väiksemaid vigastusi tuleb aga sagedamini ette. Kõige selle juures valulävi tõuseb ning kukkumised ja haigetsaamised ei tundu enam nii hullud kui varem. Kui teiste inimeste jaoks on rusikasuurune sinikas kintsu peal midagi ehmatavat, siis mina ei pane neid enam tähelegi.

Kui keegi lugejatest soovib lumelauaga sõitma hakata, siis kust ta peaks alustama? Kõige lihtsam on oma Facebook läbi vaadata ning otsida üles tuttavad, kes sõidavad lumelauaga ja paluda neilt õpetust. Loomulikult saab ka tunde võtta, aga ma ise ei ole neid kunagi võtnud ning usun, et sõbrad-tuttavad suudavad algajale asja sama hästi seletada. Kui lõpuks see tunne, kuidas lauda juhtida, kätte saada ning suurematele mägedele sõitma minna, siis on lumelauaga sõitmisest saadav elamus väga-väga vahva ja nakkav. Ma räägin muidugi lihtsalt sõitmisest. Trikkidega on teine asi. Sageli ei tule need välja ja siis saab pahane olla enda ning laua peale.

Millised on tulevikuplaanid? Hetkel käivad läbirääkimised uute sponsoritega ning kui need õnnestuvad, siis on kavas rohkem reisida ja võistelda. Lumelauaspordiga kavatsen tegeleda nii kaua, kuni organism lubab. See on selline spordiala, kus kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Sellepärast on mul tagavaraplaaniks ülikoolidiplom.

intervjuu

2016 november | VEGAN

reklaam

SELVERI KÖÖK LIITUS TAIMSED VALIKUD KAMPAANIAGA 2016. aastal alustas MTÜ Loomade Nimel kampaaniaga Taimsed Valikud, mille eesmärgiks on suurendada taimetoiduvalikut ja kättesaadavust Eesti toitlustusettevõtedes. Kampaania on suunatud nii tarbijatele kui toidukohaomanikele - seepärast oli Loomade Nimel esindajate üllatus suur, kui nendega võttis ühendust Selveri kauplustekett ning soovis samuti kampaaniaga liituda. Kuigi Selver on müügisolevaid teiste ettevõtete vegantooteid juba varemgi märgistanud hinnasiltide juures oleva kollase vegan märkega, siis nüüd on üks samm lähemale astutud taimetoitu armastavale kliendile - üsna varsti hakkab Selveri Köögist tuleval vegankaubal olema Taimsed Valikud tunnustus. Käisime toimetusega Rakvere Selveris asja kaemas ning tõesti ahjuköögiviljade karpi kaunistas Taimsed Valikud kampaania tähis. Kuigi hetkel on märgistus üksikutel toodetel ning osades Selverites ei pruugi sedagi olla, siis tootearenduses töö käib ja koostöös Loomade Nimel organisatsiooniga plaanitakse välja tuua tunduvalt suurem valik. Selver reageerib ka klientide soovitustele, nii et tasub nendega ühendust võtta ja head nõu anda. Nii saame aidata Selveril muuta vegantoiduvalik meile sobivamaks. Selveri Köögi vegantooted (seisuga oktoober 2016): • • • • • • • • • • • • • • •

seljankapõhi ahjuköögiviljad küüslaugukartulid ahjukartulid aurutatud kartulid tilliga keedetud tatar keedetud riis küüslauguleivad köögivilja-bulgurisalat vitamiinisalat kapsa-porgandisalat grillsalat vinegrett puuviljakokteil aleksandrikook

triin.kaare@selver.ee 60

VEGAN | november 2016

REISIKIRI

LUMMAV LJUBLJANA Igale inimesele tähendab reisimine väga isiklikku kogemust, olgu selleks kogemuseks rannas puhkuse veetmine, seljakotirännak, kultuurielamused, toidugurmaanina parima toidukoha otsing, töökohustused või midagi muud. ― dagmar kase― Olen reisinud omajagu, eelkõige Euroopas. Mul on olnud lühemaid ja pikemaid käike – pikemalt olen resideerunud Soomes, Islandil ja Itaalias –, nii askeetlikumat kui ka luksuslikumat laadi. Need reisid on võimaldanud tutvuda kohalike väiksemate ja suuremate toidupoodide, turgude ja muu kaubandusvõrgu toidu- ja joogivalikuga, et hiljem hotellitoas jogurtit süüa või oma köögis süüa valmistada, ning ka kohvikute-restoranidega. Peaaegu alati on reisile eelnenud põgusam või süvenenum sihtkoha kaardistamine: ilm, linnakaart, vegankaubandus ehk toidu-, kosmeetika-, rõiva- ja jalatsipoed, veganüritused, erinevate subkultuuride sündmused. Aastate jooksul on reisiks ettevalmistumine muutunud ja see ei väljendu ainult kohvri oskuslikumas pakkimises – mida aeg edasi, seda lihtsam on, ka veganina, reisida, näiteks toitu ei pea nii palju kaasa varuma. Esimene kokkupuude Balkani piirkonnaga oli Belgradi külastamine 2000. aastate alguses ja taas 2010. aastal. Kuigi Balkani köögi aluseks on köögiviljad nagu kartul, peet, porgand, kapsas ja lillkapsas, koosneb Sloveenia toidulaud minu kogemusele tuginedes peamiselt kartulist, lihast ja saiakestest. Nii kaasnes esimese mõnepäevase reisiga Ljubljanasse 2011. aastal, kus ööbi62

VEGAN | november 2016

REISIKIRI

Tordivalik bistroo Zvezda's

Fotod: Dagmar Kase

sin hotellis, muu hulgas hirm Belgradis ko- Ljubljana on väike ja kompaktne ning sama getu kordumise ees ja eelarvamus, et saan saab öelda kaubanduse kohta – Maximartoituda vaid puuviljadest. Seal ja ka hiljem ket läheb sujuvalt üle suuremaks müügiolin piisavalt pinnaks, kust näinud, kuidas saab näiteks iga salat kal- Faktid ja arvandmed Sloveenia Vabariigi kohta puuvilju osta. 20 273 km² latakse õliga Pindala: Vajadust mit2 062 874 (2015) üle ja kartulid Rahvaarv: mest paigast Ljubljana, elanikke ca 300 000 (2015) lausa ujuvad Pealinn: toidukorvi koksloveeni keel, levinud on ka itaalia ja õli sees, kus- Riigikeel: ku panna ei juures „kokaga ungari keel tekkinud. ei vaielda!”.Mõ- Rahaühik: euro. Euroala liige alates 1. jaanuarist nevõrra leeven- 2007 Ljubljana keskdas hirmu eellinna ärid peetöö võimalike geldavad ka kaupluste kohta, kust lootsin leida näiteks fakti, et Sloveenia on väikese riigina äärmitaimset jogurtit. Taimne jogurt tähendab selt rahvusvaheline. Ta piirneb Itaalia, Austsiiani minu jaoks teatud päästerõngast, ria, Ungari ja Horvaatiaga ning peamised eriti olukorras, kus köögi kasutamine ei ole ekspordi- ja impordipartnerid on Saksamaa, võimalik. Itaalia ja Austria. Nii ongi mitmed naaberriikide tooted ja lausa kaubandusketid LjublEsimene Ljubljanas külastatud toidupood janas esindatud, näiteks Saksa päritolu terMaximarket kaubamaja Maxi alumisel kor- visepoekett dm-drogerie markt, lühendatult rusel tõestas, et kartuseks ei olnud põhjust DM. – tegemist on parima tervisekauplusega terves Euroopas! Maximarket ei ole vegan- Ljubljana kesklinn on hubane ja pargis istupood, aga pakub parimat veganjogurtite ja miseks või jalgsi kõndimiseks lausa imeline taimsete piimade valikut ja sealt on võima- koht! Kui juba alates 1960. aastatest kehtis lik leida isegi Hollandi päritolu suurepära- paljudel tänavatel ja väljakutel transpordi seid Billy’s Farmi käsitööküpsiseid! sissesõidukeeld, siis alates 2012. aastast 2016 november | VEGAN

REISIKIRI

Käsitööjäätised on imemaitsvad, kuid võivad rahakotile kurnavalt mõjuda.

on autod kogu linnasüdames keelatud. Seega ei ole imestada, et Ljubljana sai oma rohealade rohkusega ja jalgrattaliikluse soodustamisega näiteks iseteenindusliku rattalaenutuse kaudu 2016. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitli. Kõndimine ei ole ainult lõõgastav ja tervisele kasulik tegevus, vaid soodustab muu hulgas ka eri kultuuride mõju nägemist arhitektuuris, helide kuulamist, kirju tänavapildi vaatlemist, varem leidmata või kaardistamata asjade avastamist. Näiteks leidsin ühel jalutuskäigul väiksemat sorti tervisepoe nimega Zrno do Zrna, mis pakub mitmeid taimseid toite-jooke, sealhulgas pakendatud ja kohapeal soojendatavaid seitanivõileibu. Ljubljanas on suvel keskmine õhutemperatuur +25°С ja nii on jäätis peaaegu kohustuslik. Et sloveenid armastavad kreeme, torte ja mitut sorti jäätiseid, ei ole mingi ime, et Sloveenia kirevale köögile paneb krooni Ljubljana (ja mitte ainult Ljubljana) parimat vegan riisijäätist pakkuv bränd Zvezda! Zvezdal on Ljubljanas rida (väli)kohvikuid, kelle toorkoogid, veganmaiustused ja diabeetikutele sobivad delikatesskoogid on paljude poolt kõrgelt hinnatud. Pähklid, mooniseemned, mandlid, rosinad, datlid, 64

VEGAN | november 2016

Vegantoidu valik tervisepoes Maximarket on rikkalik – ka kõige nõudlikum leiab endale midagi head.

õunad, pirnid, ploomid, šokolaad… Hõrgutistel on juures erinevad märgised nagu toor, vegan ja nii edasi. Zvezda käsitööjäätised ei ole odavas hinnaklassis, aga hoolimata sellest ei jäta nad inimesi ükskõikseks – müügikohas on pidevalt pikem või lühem järjekord. Gurmaanile igati sobivat riisijäätist limpsides või kaasa ostetud vegankooki süües ja Ljubljanast läbivoolava Ljubljanica jõe kaldal kõndides on võimalik ajataju kaotada ja omaette mõtiskleda. See helide, lõhnade ja maitsete kooslus on midagi Ljubljanale ainuomast.

Minu lemmikud Kõikides toidukohtades, kauplustes jne ei ole ma eelkõige ajalistel põhjustel käinud, kuid toon välja isiklikud lemmikud. •

Tervisepood Maximarket (Trg Republike 1), www.maxi.si/si

•

Tervisepood Zrno do Zrna (Trubarjeva cesta 8)

•

Kohvik ja bistroo Zvezda, www.zvezdaljubljana.si/en

•

Tervisepood Zdravo in Naravno (Galjevica 9), www.zin.si

•

Inglise kosmeetikafirma Lush kauplus (Ciril-Metodov trg 21)

•

Tervisepood DM (Litostrojska Cesta 48), www.dm-drogeriemarkt.si

TAIMEEKSTRAKTIDEL PÕHINEV EESTI KOSMEETIKA

M A H E K O S M E E T I K A

ASTELPAJUÕLI BAASIL LOODUD TOOTESARI NAHAHOOLDUSEKS.

www.looduseparl.ee

ostutuur

Täistaimne ost Helsingi – Tallinnast kahe sõidutunni kaugusel asuv veganparadiis. Mina – hiljuti Soome kolinud vegan, maailmarändur ja burgerikokk. Eli – püsivalt Soomes elav eestlane, pühendunud vegan, hobipoksija ja kehatrimmija. Palusin sõber Elilt ekskursiooni, et linna parimate söögikohtadega tutvust teha ning rikkalikuma valikuga toidupoode leida. ―hanna kannelmäe― Helsingi on vegansisseostude tegemiseks ja uute maitsete nautimiseks suurepärane paik. Ühe päevaga jõuab siin rohkelt ja uhkelt näha ning teha. Katsusime oma ekspeditsiooni mahutada sellise aja sisse, et ka üks kruiisile tulnud Eesti vegan jõuaks Soome pealinna head ja paremad paigad läbi käia ning viimase laevaga jälle koju tagasi sõita. Võrdlemisi võõras linnas veedetavale aktiivsele veganpäevale oli mul kaks ootust. Esiteks soovisin kõhu maitsvast toidust täis saada ja paljusid eri roogi proovida. Teiseks lootsin leida seni tundmatuid pooltooteid, mida koju kaasa viia ja järgmistel päevadel nautida. Kohtusime Eliga kolmapäeva kargel varahommikul raudteejaama ees. Peitsin käsi külma eest jakivarrukatesse ja pakkusin välja, et võiksime kohvid võtta. Selgus, et selleks polnud aega. Kolmapäeviti tuuakse Stockmanni toidu66

VEGAN | november 2016

osakonda uus laar Nyhtökaurat – Soome kaerast valmistatud soolast uudistoodet, mis on proteiinist pungil ja passib liha asemel kasutamiseks. Kell oli juba üheksa läbi, ent toiduosakond avatakse kell üheksa ja Nyhtökaura fännid toimetavad kärmelt. Hinnatud kraam saab kähku otsa. Kui poeleti äärde jõudsime, kaevasidki selles kaks vanemat daami, kes kinnitasid, et kui nad eelmisel nädalal pisut pärast kümmet kohale saabusid, oli see juba tühjaks ostetud. Meie jõudsime õnneks veel õigel ajal. Haarasin kaks pakki kiulisi kaeraklimpe kaasa ning esimene ost oligi kotis. „Nüüd peaks küll koogi ja kohvi tegema,” jorisesin Eli sabas löntsides. „Jaa, muidugi,” rahustas ta ja pakkus variante. Topsitäie sojalattet saab käigu pealt kaasa igast Robert’s Coffee’st. Taimse piimaalternatiivi leiab üldse peaaegu kõigist käidavamatest kohvikutest. Konkurentsitult parimat kaerapiimaga cappuccinot ja õdusat atmosfääri pakub Uspenski katedraali külje all paiknev

Silvoplee kohviku koogilett Fotod: Eli Kraft

ostutuur

uretk üle lahe Johan & Nyström. Nende koogivitriinist leiavad magusa toorampsu veganid, kes meega maiustamist patuks ei pea. Pika ajaloo ja kullasärase interjööriga Ekbergi kohvik Helsingi kesklinnas pakub oivalisi vegantordilõike. Hinnasiltidelt abistavat märgistust ei leia, aga teenindajad teavad hästi, mida veganile pakkuda. Ka Hakaniemis asuv Silvoplee on kohvik, kus tasub maha istuda ja kohvi kõrvale kreemitorti süüa või hoopiski varane lõuna võtta. Nende taimne ja suures osas mahe buffet on rikkalik ja isuäratav. Kui aga isutab värske smuuti ja toorkoogi järele, siis võib minna Kalliosse kohvikusse nimega Roots. Paiga interjöör on trööstitu, aga toidud erksad. Lõbusalt värvilised koo-

gikesed on küll ahvatlevad, aga nende hind paneb ostu kaks korda kaaluma. Otsustasime Silvoplee kasuks. Viimased kohvilonksud said kõrisse kummutatud. Sügisene päike sirutas oma leigeid kiiri jahedale tänavasillutisele. Olin sisseostude tegemiseks valmis. Alustasime Helsingi ainsast päris veganpoest, Sörnäineni metroojaama lähedal asuvast väiksest, askeetlikult sisustatud Vegekauppast, kus müüakse maiustusi, taimepiimasid, määrdeid, kõikvõimalikke lihaasendajaid, toidulisandeid, kosmeetikat, hiiglasuuri kamakaid kookosrasva baasil valmistatud veganjuustu ning võimsaid sojavorstirulle. Selles poes suutsin vaevu ostulusti ohjeldada. Oleks neil rohkem riiulipinda, oleksin sealt arvatavasti palju vaesemana lahkunud. Samas valmistas meelehärmi, et poe valik ruumi vähesuse tõttu üsna ahtaks jääb. Oleks ju tore, kui kõik sisseostud ühes kohas ära saaks teha. Kuniks Vegekauppa veel kaubamajasuuruseks pole laienenud, tuli kõhurõõme jahtida muudest poodidest, kus täistaimetoitlaste peale mõeldakse. Mitmeid vegantooteid leiab kahest Helsingi ökotoodete poeketist: Ruohonjuurist ja Ekolost. Viimane neist asub kohe Silvopleest üle tee ning kui seal kohviku ostutšekk ette näidata, saab poe kaupadelt 5 protsenti allahindlust. Ekolo külmkapist leiab tempeh’d, juustud ja libalihad, magusariiulist šokolaadid-batoonid, saialetist “liha”pirukad ja moosisaiad ning kosmeetikaletist palju loomadel katsetamata taimseid tooteid. Hinnad on paraku ökopoele omaselt soolased. Kokanäppusid rõõmustab kindlasti Pun2016 november | VEGAN

ostutuur

nitse ja Säästä keti poodide mitmekesine valik. Kaalukaubana müüakse kõike maitseainetest gluteenijahuni. Suured läbipaistvad plastvaadid ootavad enda seest ammutama müslisegusid, soolaseid ning magusaid krõbuskeid, vähem või rohkem eksootilisi kuivatatud puuvilju-marju. Isegi spirulinatablette saab seal kühvliga paberkotti kahmata. Poest leiab ka veganitele sobivaid magusaid batoone, šokolaaditahvleid ning isegi majoneesi. Tõeliselt põnevaid taimseid leide soovitas Eli otsima minna aasia poodidest. Tema lemmikud on Hakaniemis asuvad Aseanic Trading ja Vii-Voan. „Nendes poodides käies tasub umbusklikkus ukse taha jätta,” pani ta mulle südamele. Kes Aasia toidukraamiga eriti tuttav pole, võib võõristades riiulilt korvi panemata jätta näiteks sojast valmistatud pardipalade konservi, tarojuurega maitsestatud helelilllad pulgajäätised, jänesepabula välimusega tamarindikommid, mullased maniokijuurikad või küüslaugumaitselised kuivatatud plantaanist krõpsud. See oleks aga viga. Mõlemad poed pakuvad superhinnaga ootamatuid, ent vaimustavaid maitseelamusi. Päeva rõõmustavaimad leiud olid nätsuraha eest kilo külmutatud wakame salatit ja sõgedalt soodne poolekilone pakk ehedaimat tempeh’t. Olin targu seljakoti kaasa haaranud, et sõrmed kandekoti tassimisest kangeks ei jääks. Nüüd oli kotis veel kolmandiku jagu ruumi, aga kõht see-eest täiesti tühi. Toidupoest toidupoodi rändamine tegi näljaseks. „Ampsame õige ühe kosutava lõunaeine,” ahvatlesin oma teejuhti. Nõnda nuputasimegi, millist söögikohta külastada enne, kui suundume uurima, mida maitsvat kaasa osta Helsingi toidumarketitest. Hakaniemi metroo lähistel asub Sandro – Lähis-Ida roogade buffet, kus võib kindla hinna eest süüa nii palju kui kõhtu mahub. Ettevaatust! Kõik kuumad road pole kaugeltki mitte taimsed, aga ka ainult külmlaual leiduvast saab isegi hundiisuga vegan vabalt kõhu punni. Kaunitel keraamilistel vaagnatel ootavad sööjaid salatid, kaunviljasegud, marineeritud köögiviljad, hummus ja kastmed. Suure osa toorainest moodustavad kohalikud hooajasaadused. Lõuna-buffet on avatud kella kolmeni päeval. Sandro atmosfäär on õdus ning teiste lõunaliste elav jutumelu muudab einetamise seltskondlikumaks. 68

VEGAN | november 2016

Kohvik Roots minimalistlik interjöör.

Sandro Lähis-Ida roogadest koosnevas buffees pole küll kõik täistaimne aga rikkalikul saavad süüa ka kõige nälasemad veganid.

Linna kõige põnevama veganvalikuga Jaapani restoran!

Kogu novembrikuu on kõik meie vegantähisega märgitud toidud 10% soodsamad! Tokumaru Solaris Solaris keskuse II korrus reservations@tokumaru.ee 5770 2405

Tokumaru Takeaway (UUS!) Solaris keskuse 0-korrus takeaway@tokumaru.ee 5330 5073

Liitu meiega Facebookis: facebook.com/tokumaruramen

Tokumaru Lennujaam Tallinna Lennujaama 5. värav airport@tokumaru.ee 5373 0615

VÜrtsikad pÜhadetervitused Nonnalt

Nonna jahusegud lisavad Sinu pühadelauale vürtsi! Meie tootevalikusse lisandusid uued, tervislikud ja mahedad jahusegud: Vürtsikas pühadekoogi jahusegu, Piparkoogi jahusegu tatrajahuga ja Piparkoogi jahusegu rukkijahuga! Uued tooted on müügil: Coop kauplustes, Biomarketites, Rimi Talu Toidab talupoodides, Stockmannis ja Tallinna Kaubamajas. Vaata lähemalt: www.nonna.ee

EE-ÖKO-02 EL põllumajandus

ostutuur

Aasia poed on täis huvitavaid taimseid leide. (Igaks juhuks mainime, et autoril on seljas kunstnahast tagi - toim.)

Veganpitsat saab nautida lausa kahes restoranis: Hakaniemis asuvas lihtsas kiirtoidukohas Americana Pizzeria ja trammisõidu kaugusel, Vallilas paiknevas baaris The Beach. Americanas puistatakse hõrgutavatele õhukesepõhjalistele pitsadele vegan mozzarellat, fetat või sinihallitusjuustu ning sellega ei koonerdata. Võib süüa kohapeal või võtta kuum karbitäis juustust naudingut kaasa lähedal asuvasse Hakaniemenranta parki, merd vaadata ja matsutada. The Beachi pitsad on ehk pisut kuivavõitu, aga lisandid tavapärasest huvitavamad. Maitseüllatusi pakuvad näiteks värske rukola, punapeet ja brokoli. Kogu baari menüü on vegan. Burgeriisu võib leevendama minna õige mitmesse restorani. Väga stiilipuhta kiirtoiduelamuse saab raudteejaama lähistel asuvast Friends & Brgrsist. Nii hõrku veganburgerit pole ma kusagilt mujalt leidnud. Ka teistesse Soome linnadesse laienenud kett küpsetab oma pehmed burgerisaiad ise ning heidab fritüüri vaid kodumaisest toorainest viilutatud friikartuleid. Mis eriti sümpaatne, nad ei kasuta ühekordseid nõusid ega tekita seetõttu arutus koguses prügi. Veganitele pakub burgereid ka Kallios asuv Bar Loosister. Baari õhk on õllene ja köögitoimkond aeglane, aga menüüs on ägedad burksid. Kuuma kukli vahel saab haugata näiteks lupiini-tempeh pihvi. Eine serveeritakse koos friikartulitega. Vaasankatul, Vegekauppaga samal tänaval asub Soi Soi, Helsingi maitsvaima seitani kodu. Kõik menüüs on vegan, kui välja arvata paar juustuburgerit. Nende kanepiburger pakub elevust, aga pilvedesse see siiski ei vii. Kaera-kanepipihvist saab hoopis tugeva doosi proteiini ja kõik organismile vajalikud aminohapped. Konkurentsitult tõhusaim näljakustutaja on nende Sataman Seitan – eine, mis taldrikule ära mahtuda ei taha. Samal tänaval asub ka Just Vege, mille menüüs on kõrvuti Lähis-Ida paremad palad ja burksid. Sealsedki toidud on suures osas vegan, aga sekka on sokutatud juusturoogi. Falafeli järele tasub minna Fafa’se restoranidesse, millest üks asub Kallios, teine kesklinnas. Portsud on tublid ja teenindus sõbralik. Sushisõbrad saavad elamuse SoMast, sus2016 november | VEGAN

ostutuur

hiburritosid pakkuvast restoranist, mille menüüs on kaks erinevat jaapanipäraste lisanditega hiiglaslikku vegan riisirulli. Jalad puhatud, vats täidetud, suud pitsajuustust puhtaks pühitud, suundusime marketitesse. Kaks peamist toidupoeketti, mida Helsingi kesklinna kandis näeb, on K-Market ja S-market. Viimases neist on hinnad pisut soodsamad, vegantoodete valik aga mõlemas üsna sarnane ja enamasti rikkalik. Eraldi vegantoodete lette sealt otsima minna ei tasu. Täistaimne kraam on peidetud sarnaste loomsete saaduste riiulitesse. Veganvorste tuleb paraku tuvastamas käia lihavitriinis. Juustud, tofud, koored ja jogurtid leiab piimakapist. Mitmel tootjal, näiteks Yosal ja Alprol, on valikus muhedaid kohupiimalaadseid topsimaiusi, mis uhkeldavad oma kõrge proteiinisisaldusega. Kõiksugustest taimedest valmistatud maitsestamata ning naturaalseid jooke on müügil eriti rohkesti ja taimepiimadel on tavaliselt ka oma riiul. Supervaliku leiab külmutatud toodete osakonnas: pihvid, pallid, viilud, rullid. Leidub soolaseid liha jäljendavaid vegantooteid ning mõnusaid küpsetisi, mida koduahjus kuumaks lasta. „Need on mul kodus sügavkülmas kogu aeg ootel,” teatas Eli magusa naeratusega ning osutas Finduse kaneelirullidele. Loomulikult köidavad tähelepanu jäätised. Eestist ostureisile tulijal ei õnnestuks muidugi ühtki jäätist tahkes olekus kodukülmikusse toimetada, aga sellest pole hullu. Levinumaid Helsingi marketeis müüdavaist jäätistest leiab tegelikult ka Tallinnast. Üks isuäratav erand on Tofuline’i pirnimaitseline pulgajäätis, parajalt magus ning šokolaadine amps, mis pakub vaheldust riisi- või sojajäätisega vahvlikoonustele ja mahlajäädele. Maiustustest tasub veel ära märkida vaid K-Marketis saada olev tõeline rariteet - mõistliku hinnaga šokolaadimääre, mis on sama maitsev kui Nussa. Kassasse suundudes sõin silmadega hõrgutisi oma ostukorvis. Viimane kolmandik mu seljakotist täitus ühe hoobiga ja ühtteist tuli näpu otsagi võtta. Kell hakkas õhtusse jõudma. Olime parimate veganpalade jahi käigus läbi tammunud pikki kilomeetreid. Kinnitasin Elile, et tulemus oli väärt nii panustatud aega kui raha, sest meie täistaimsel osturetkel täitusid minu mõlemad ootused: sain päeva jooksul tõeliselt headest roogadest kõhu täis ning leidsin rohkelt maitsvat, mida koju kaasa viia. 72

VEGAN | november 2016

Abistavaid linke koduseks ettevalmistustööks osturetke eel:

Vegaanituotteet.net – põhjalik ülevaade kõikvõimalikest vegantoodetest Soome kaubandusvõrgus. Happycow.com – abiks söögikohtade leidmisel.

Artiklis mainitud kohvikud ja söögikohad:

Robert’s Coffee www.robertscoffee.com/fi/ Johan & Nyström Kanavaranta 7C www.johanochnystrom.se/fi/ Ekberg Bulevardi 9 www.cafeekberg.fi Silvoplee Toinen linja 7 www.silvoplee.fi Roots Vaasankatu 14 www.rootshelsinki.fi Sandro Kolmas linja 17 www.sandro.fi Americana Pizzeria Siltasaarenkatu 11 www.americanapizzeria.fi The Beach Sturenkatu 28 www.thebeach.fi Friends & Brgrs Mikonkatu 8 friendsandbrgrs.com/fi/ Bar Loosister Hämeentie 50 www.barloosister.fi Soi Soi Vaasankatu 9 www.soisoi.fi Just Vege Vaasankatu 15 www.justvege.fi Fafa’s www.fafas.fi SoMa www.ravintolasoma.fi

Poed:

Stockmann Aleksanterinkatu 52 Vegekauppa Vaasankatu 15 www.vegekauppa.fi Ruohonjuuri www.ruohonjuuri.fi Ekolo Toinen linja 5 www.ekolo.fi Punnitse ja Säästä www.punnitse.fi Aseanic Trading Kolmas linja 3 www.aseanic.fi Vii-Voan Hämeentie 3 www.viivoan.fi

VEGAN INSPIRATSIOON kutsub maitseelamustele ja mõnusale ajaveetmisele Vanalinna õdusasse kohvikusse!

LAI 44 / TALLINNA VANALINN E - R 8 - 23 / L - P 9 -23 Broneerimine: (+372) 5851 6232 www.kohvikinspiratsioon.ee #veganinspiratsioon

persoonloom

Fotod: Mariann Rea 74

VEGAN | november 2016

persoonloom

REBANE JAPP Sa ei kujuta ette, armas lugeja, mida kõike inimesed metsa vedelema jätavad. Pole minu asi nende hajameelsusele, laiskusele, ükskõiksusele moraalseid hinnanguid anda. ―aleksei turovski― Ma ei heida ette inimestele, et nii mõnigi seeneliste, marjuliste või muidu metsades uitajate seltskond – mõned neist nimetavad end ökoturistideks, teised väidavad, et ainult metsavaikuses saavad nad tõeliselt puhast ja väärtuslikku astraalset energiat – jätab endast maha vägagi mitmekesiseid ökoloogilisi lõkse. Näiteks laagriplatsi ümber laiali pillutatud söögipoolis kutsub vääramatu jõuga kohale putukaid, nälkjaid, tigusid, närilisi, putuktoidulisi, ka linde. Kui mõni selline paik leiab korduvat kasutamist, siis kipuvadki ülalmainitud metsaelanikud lähedusse jääma või kohta korduvalt külastama. Nii ka kiskjad, kes tänu inimese loodud püünisele pahaaimamatuid saakloomi varitsema tulevad. Kuid tänama ma inimesi selle eest siiski ei hakka, kuna tean, et see sündmuste jada ei ole algselt ette nähtud rebase eluraskuste leevendamiseks ning võib lõpuks viia hoopis meie metsaelanike arvukuse vähenemiseni. Siiski avaldan ma siirast tänu nendele teie seast, kes jätavad metsa väärtuslikku ilukirjandust. Mida kõike võib metsas avastada pärast inimeste külaskäiku! Ajalehed, brošüürid, terved raamatud, üksikud leheküljed ja palju muud. Mina olen rebane Jappe (tõelise nimega Frederik, mida ma pole kunagi varem kellegagi jaganud) ja mina õppisin kogu selle aja jooksul Lääne- ja Harjumaa metsadest leitud makulatuuri toel lugema. Inimkeele õpingutes aitasid mind muidugi mõned head ehk rebaste keeli kasulikud tuttavad, nagu näiteks farmirebane See. Jah, See oli ta päris nimi või vähemalt ta ise arvas nii, sest kui inimesed puuri juurde ilmusid, oli „see“ sõna, mida ta nende suust kõige rohkem kuulis. See oli kummaline rebane. Ta elas väikeses traatpuuris paljude samasuguste puuride kõrval, mis kõik olid elanikke täis. See oli esimene, kes mind märkas ning minuga vestles. See rääkis mulle inimestest ning õpetas mõned inimkeelsed sõnad. Ma kutsusin Seed ka endale metsa külla, kuid selle peale muutus ta käitumine hüsteeriliseks ja hullunuks ning nii meie kohtumine lõppes. Olen mitmeid kordi mõelnud veel Seed külastada, kuid tead, kallis lugeja – meil, rebastel on väga

tegemist täis päevad ning ausalt öelda oli see traatlinn, kus See elas, ka natuke hirmutav. Linna asukad olid kõik natuke kummalised: röökisid, trampisid oma elamistes edasi-tagasi, nende jutt oli seosetu. Ainus, kes natuke midagi selget öelda suutis, oli See. Aga pärast temaga kohtumist hakkas mind huvitama inimene ning otsustasin selle looma eluga natuke rohkem tutvuda. Räägingi teile põgusalt, kuidas põhjalik tutvus inimeste käitumise, tegutsemise ja elamise võtetega on minu elu muutnud. Eelkõige õppisin ma inimestega seostama autosid, neid veidraid, kuid sagedasi metsakülastajaid. Selles osas aitasid mind väga seeneliste-marjuliste visiidid loodusesse, mispuhul nad pargivad oma sõidukid pikkadeks tundideks vahetult metsakooslustesse. Autod, mis liiguvad noorele loomale absoluutselt tajumatult suure kiirusega, ei seostunud minu jaoks inimestega seni, kuni püsisid teedel. Pikki tunde metsas seisnud auto aga jahtub, selle vapustavalt vastikud lõhnad hajuvad ja jälgi mööda on väga lihtne leida ühendus inimeste ja nende kummaliste suurte asjade vahel. Nii otsustasin minna autode kui inimtegevuse atribuutide jälgedes inimeste lähedusse ja uurida, kas nende juures leidub ehk rohkem söögipoolist kui metsas peetud pikniku järel maha jääb. Teoks sai see kavatsus hilissügisel, kui olin juba kahe ja poole aastane elutark isane loom. Mul oli ka esimene pereelu juba sabataha jäänud. Meie, rebased oleme nii-öelda hooajaliselt monogaamsed, aga õigem oleks öelda mõnevõrra. Tavaliselt jõuab üks isane rebane toiduga ja kutsikate õppevahenditega varustada ühte emast, kuid poegi võib tal olla mitmega. Minu esimene proua Vilhelmiine jättis minuga sügisel hüvasti, nagu enne talve ikka; lapsed lahkusid pesast ja seeläbi koolist juba juuli lõpus, augusti alguses. Ja nii läksingi ühel kenal septembrikuu õhtupoolikul linna. Pidin juba jääma äärelinna võsa, aedade ja küllusliku toidulaua juurde, mille hulka kuuluvad ka aedades kasvavad puuviljad (eriti kui need on ussitanud), kuid üsna varsti sain teada, et inimesed lasevad oma mõtlematuses linnaservas vabalt liikuda ka koertel, kes reeglina ei ole chihuahuad. Loomulikult pole ma iial kohanud isegi koerte karja, kes oleksid suutelised 2016 november | VEGAN

persoonloom

mind tabama, kuid elukvaliteedi rikub selliste olendite vaba liikumine siiski ära. Pealegi kogesin üsna varsti, et ka äärelinnas marodööritsevatest kassidest on enamik siiski kogenud, ägedad ja sellega üsna ohtlikud vastased, kes muuseas põgenevad esimesel võimalusel ülespoole. Ka kolme ja poole kilone hakkaja ja kogemustega kass oskab oma hiilgavaid relvi kasutada nii, et tema püüdmine lihtsalt ei tasu ära. Kätte ma ju võiksin ta saada, kuid maksaksin selle eest haavadega, mis niipea ei paraneks. Ükski endast lugupidav kiskja ei tohi aga haavata saada. Aegamööda uurisin võimalusi liikuda rohkem linna keskpaiga poole ning avastasin, et koerte ohtlikkus langeb vastavalt sellele, mida lähemale südalinnale jõuda. Positiivseks asjaoluks osutusid kesklinnas samuti rohked söögikohad, mida inimesed on loonud endale ja ka lindudele. Kas te teate, mu armsad lugejad, kes on suurlinna turist rebase meelest? Kasutades kirjanduslikku allusiooni, nimetaksin suures linnas liikuvaid turiste Hamelini linna rotipüüdja analoogideks, seda just tiivuliste rottide – tuvide – osas. Turistid liiguvad enda sõnul ja küllap ka enda meelest vaatamisväärsusi mööda. Rebase jaoks liiguvad nad aga söögikohtade vahel. Vaatamisväärsused ja nende juures olevad toidukohad suvisel ajal tänaval seisvate laudade-toolidega ning tagahoovis hurmavalt lõhnavate prügikonteineritega ja väga hõlpsasti kättesaadavate saakloomadega, asuvad tavaliselt linna vanemates osades, kus on suured teineteisega hästi ühendatud majad. Selliste majade õuel kasvavad tavaliselt ka puud ja põõsad. Nii on ettevõtlikul rebasel väga hõlbus, eriti hommikusel ajal, järgneda turistide gruppidele, kes ju alati midagi söövad. Seda 76

VEGAN | november 2016

kas istudes või kõndides, kuid alatasa. Maha pudeneb nii soolaseid, magusaid kui parimal juhul ka rasvaseid palakesi. Tuvid tulevad koduloomadena, kes nad tegelikult ju on, otse inimeste juurde. Inimestele pakub erilist mõnu jagada toiduraasukesi just nimelt teistest liikidest loomadele. Seda saab teha toitu lihtsalt maha pillates, samas kui teistele inimestele tuleb serveerida. Ei ole mingit kahtlust, et mõnus tunne, mis tekib loomi toitval inimesel, on seotud hoiakuga, et see, kes jagab toitu, on ülemus! Talvisel ajal ei toideta turiste vabas õhus, kuid ega see väga suurt tähtsust omagi. Igal juhul jääb neist tonnide viisi toidupalakesi sisehoovidesse, tänavatele, ulualustesse ja muidugi parkidesse, kus jalutatakse ikka midagi närides. Eriti rikkaliku saagi saab tubli haritud elukogenud rebane Tallinnas ja ka teistes Eesti linnades esimese jaanuari hommikul, päeval ja isegi varasel õhtul. Ööl vastu esimest jaanuari väsitavad inimesed endid nii põhjalikult, et uue aasta esimesel päeval kohtab neid tänavatel väga harva; küll aga leiab kõiksugu häid asju, mis öistest pidustustest maha on jäänud. Just nimelt ühel esimesel jaanuaril jalutasin ma väga rahulikult õhtul kuue ja seitsme vahel Paldiski maantee kandis suure maja hoovis, teades täpselt, et loomaaia lähedal saan alati ööbida. Kogu minu pika jalutuskäigu vältel kohtasin ühtainsat inimest, kes oma seitsmenda korruse avatud rõdul suitsu tegi ja alla vaatas. Pean häbiga tunnistama, et tema nägi mind esimesena. Kuid ta osutus väga viisakaks olendiks – nimelt pöördus ta minu poole nimepidi, hüüdes „jap-jap“. Selle peale istusin ma ühe toominga varju, kuid nii, et ta mind siiski näeks, ja me vahetasime mõned toredad uue aasta tervitused.

Avasin Nurri Kassikohviku 2 aastat tagasi, et aidata kodutuid kiisusid. Ka tänavakassist saab armas pereliige ja sõber! Tööpäeviti kell 12-14:30 on kohvikus avatud loomasõbralik vegan lõunabuffee. Buffee hind on 4,9 eurot, millest 10 senti annetame tänavakasside kiibistamiseks ja steriliseerimiseks Läänemaa kodutute loomade varjupaigale. Meie juures on tore pidada üritusi või tähistada sünnipäeva. Kassikohviku menüüs on valikut igale maitsele.

Kohtumiseni kohvikus! Helen Nurri Kassikohviku perenaine

S A N U

Lahenda ristsõna ja saad vastuse kingituseks, kui tuled meie kohvikusse kiisudele külla!

Y K S P I T

Lahenduse leidmisele aitavad kaasa Nurri Kassikohviku 9 toredat kiisut, kelle nimed leiad meie Facebooki lehelt: facebook.com/Kassikohvik ning kodulehelt: www.nurri.ee

Avatud E-R 12-20, L-P 11-20 Tartu mnt 24, Stockmanni ristmikul

AJALUGU

LOOMADE LOBISTID

Loomaõiguslased tegutsevad Eestis järjepidevalt juba üle kümne aasta ja on veganliikumisega tihedalt seotud. Õigem on vist öelda, et tegu on ühe ja sama liikumisega, mille sees ühed ja samad inimesed on tihtipeale erinevates rollides, nii et ei olegi võimalik aru saada, kus lõppeb üks organisatsioon ja algab teine. ― kadri taperson―

VEGAN | november 2016

AJALUGU

Kui järele mõelda, siis ei ole selge eristus veganluse ja loomaõigusluse vahel oluline, sest tähtis on ju eesmärk: vähendada samm-sammult loomade kannatusi, kusjuures inimtervise ja keskkonna aspektid on need justkui teisejärgulisemad. Kui tahta vahet teha, siis ongi vist nii, et kui ühtedele on olulisem keskkond ja tervis, siis teistele loomad, aga kui veel kord järele mõelda, siis on kõik need teemad ühe suurema terviku osad.

ORGANISATSIOONID, KES SEISAVAD LOOMADE ÕIGUSTE EEST

29. juunil 2006 kogunesid loomaõiguslased Eestist, Lätist, Leedust, Poolast jt riikides Tallinnas Tammsaare pargis, et avaldada toetust karusloomafarmide keelustamisele Eestis ja Baltimaades laiemalt. Foto: Dima Tsvetkov

Sellegipoolest joonistuvad liikumises välja kaks just loomaõigustele keskendunud organisatsiooni: Loomade Nimel (asutatud 2006) ja Loomus (2014). Viimane on küll teise nimega loomakaitseorganisatsiooni järeltulija ja tegelikult Loomade Nimel organisatsioonist vanemgi, aga ka see pole oluline. Oluliseks võib pidada seda, et juba kümme aastat tehakse Eestis süstemaatiliselt, järjekindlalt ja igapäevaselt tööd selleks, et teavitada inimesi loomade ja keskkonna olukorrast laiemalt. Loomaõiguslaste ühingute töös eristuvad kaks konkreetset loomade ekspluateerimise valdkonda, millega algusest peale on tegeletud eraldi. Nimelt taotleme karusloomafarmide ja tsirkuses loomade kasutamise keelustamist Eestis. Mõlema teema ühiskonnale tutvustamist alustati harjumatult kärarikaste meeleavaldustega Tallinna tänavatel, mille lärmakus ei ole muidugi võrreldav Euroopa suurlinnades toimunud rohkearvuliste kogunemistega. Vaiksemat sorti eestlased ehmusid nende väikeste demonstratsioonide peale ära ja paigutasid loomaõiguslased ekstremistide sekka, tuletades ajaloost meelde sündmusi, mida Eestis kunagi toimunud ei

ole. Eks igaüks meist on kuulnud küsimust, et millal me tindiloopimise lõpetame, ja sellele on keeruline vastata, sest me ei ole ju alustanudki ega plaani seda ka teha. Iga uus asi tekitab võõristust ja hirmu ning julgen öelda, et kohanemine ei lähe meie rahval kergelt.

KARUSLOOMAFARMIDE KEELUSTAMINE Esimene meeleavaldus karusloomafarmide vastu toimus 2006. aastal hoopiski televisiooni otse-eetris ja paar kuud hiljem juba Tallinna tänavatel. Loomatsirkuseid taunivad demonstratsioonid järgnesid aasta hiljem. Meeleavaldused jäävad meelde, aga tegelikult kaasnes nendega juba päris algusest peale ka järjepidev meediatöö ja avalikkuse teavitamine igal võimalikul moel: jagati lendlehti, korraldati üritusi jne. Just sellepärast oli aastal 2014, mil loomade eestkoste organisatsioon Loomus loodi, aeg küps selleks, et suur osa ühiskonnast oleks nende kahe ekspluateerimisvormi keelustamise poolt. Sama aasta lõpus viidi Riigikokku üle 10 000 allkirja kogunud petitsioon, mis soovitas eetilistel põhjustel karusloomakasvandused kümneaastase üleminekuajaga sulgeda. Kui veel numbreid lugeda, siis esimeses Loomuse farmidevastases kampaanias osales 22 väga tuntud kultuuritegelast; karusloomafarmide ja loomatsirkuste keelustamise ühismanifestile on alla kirjutanud pea 70 organisatsiooni ja ettevõtet, sh kõik Eesti loomakaitseorganisatsioonid viimse kassidepäästjani välja; hiljuti algatatud rahvusvahelisel petitsioonil on varsti 30 000 allkirja; Riigikogu maaelukomisjoni poole on pöördunud kümned rahvusvahelised organisatsioonid; tunnustatud teadlased on keeldu toetanud jne. On päris loomulik, et loomadest hoolivaid inimesi jätkub, see teema ei ole ammu enam väikese meeleaval2016 november | VEGAN

AJALUGU

dajate rühma pärusmaa. Sellest hoolimata on üsna tõenäoline, et ajakirja trükkimineku ajaks on maaelukomisjoni 11 liiget võtnud vastu ajaloolise otsuse, et karusloomafarmid võivad oma tööd jätkata ja nende sulgemiseks ei ole alust. Veelgi enam – on neidki, kes loodavad, et karusloomafarmidest saab Eesti maaelu päästja. Just seda viimast ei tohi kindlasti juhtuda ja loodetavasti ei juhtugi. Maailmas on nii palju riike, mis on farmid keelustanud, ja samasugused arutelud nagu meil, toimuvad veel mitmel pool. Karusloomakasvanduste aeg on pöördumatult mööda saamas, otsustatagu Riigikogus mida tahes. Tegelikult Loomus Arvamusfestivalil 2016 oleks farme pooldav otsus ju ka inimeste fantaseerimas globaalutoopiast. eksitamine, kuivõrd see tööstusharu on kokPildil vasakult Kristjan Piirimäe, ku kuivanud ja tulud languses. Maal elavale Mihkel Kunnus, Kadri Aavik, Marko inimesele on kindlasti võimalik välja mõelLepik ja Marek Strandberg. da muid tegevusalasid kui karusloomade kasvatamine tapmiseks, et toota asju, mida inimesele tarvis ei ole, suurt keskkonnakahju tekitaval viisil. Mis kõige olulisem: ükski loom ei taha igavledes puuris elada ja surra liselt olnud ka näiteks naiste õiguste, puueisegi siis, kui kõik heaolunõuded on viimseni tega inimeste õiguste, teise nahavärviga initäidetud, mida just väga tihti ei juhtu. meste õiguste eest seisjatega. Uus tundub võõras ja ohtlik, teate isegi.

TSIRKUSELOOMADE KEELUSTAMINE ON LÄHEDAL Tsirkuseloomadega on selline seis, et ilmselt keelustatakse käesoleval aastal karnivooride, elevantlaste ja primaatide kasutamine Eesti territooriumil esinevates tsirkustes. See on suur ja oluline samm, mis kindlasti muudab kõigi meie suhtumist loomadesse rohkem kui praegu ette kujutame, aga ega loomaõiguslastele sellest ei piisa. Kui juba Euroopa veterinaaride ühendus on soovitanud kõigi metsloomade kasutamise tsirkustes ära keelata, siis mida me veel ootame?

EI UNUSTATA KA TEISI Siingi tekstis on juba liiga mitu korda kõlanud sõna „keelustamine“, mis on nii mõnegi inimese jaoks kurja juur. Hiljuti vabanenud riigis peaks kõik lubatud olema ja seega kiusavad loomaõiguslased justkui vaba ettevõtjat, maainimesest rääkimata. Tuletan meelde, et me ei saa sellest „kiusamisest” rõõmu või omakasu. Me esindamegi teisi liike, oleme loomade lobistid ja eestkostjad. Seda, et keegi millegi niisugusega tegeleb, ongi ilmselt raske vastu võtta. Nii on ajaloo80

VEGAN | november 2016

Oleme kuulnud rohkem kui üks kord küsimust, et miks tahame keelustada ainult need kaks kirjeldatud loomade gruppi. Kas see ei ole silmakirjalik? Kui keelustada vaid karusloomakasvatus, siis kas see ei ole nende loomade altvedamine, keda peetakse näiteks sigalates või lehmalautades? Niimoodi murelikult võivad küsida need, kes tõepoolest loomadele kaasa tunnevad, aga ka need, kellele on kasulik kõik ühte patta panna ja demagoogikaga segadust tekitada. Pealtnäha võib selline lähenemine ju silmakirjalikuna tunduda küll, aga kui teada, et enamik loomade eestkostjatest kulutab suure osa oma ajast veganelulaadi tutvustamisele, siis võib-olla enam mitte. Pealegi – me saame soovitada seda, milleks ühiskond valmis on, nii lihtne asi ongi. Ja ühiskond on kahtlemata valmis loobuma ettevõtlusest, mille tooteks on luksuskaup. Ega me siin liiga kitsarinnalised ikka ka ei ole, Eestis on moraalset mõtlemist, kaasaegsust ja empaatiat rohkem kui küll. Iseasi, kas sellele poliitilist tuge leitakse. Kõige paremini ja kiiremini saab karusloomakasvanduste ja loomatsirkuste keelustamise protsessi kulgemist jälgida Loomuse Facebooki lehel ja kodulehel uudiste rubriigis: http://loomus.ee/category/uudised/.

2016 november | VEGAN

eetika

―ireene viktor ―

ESIMENE SAMM

Loomade kasutamist ja tapmist peetakse normaalseks, vajalikuks ja loomulikuks ega seata enamasti kahtluse alla. Seda õigustatakse näiteks traditsioonidega, ajalooga, harjumustega ja majanduslike huvidega. Kuid kas sellised põhjendused tänapäeval enam kehtivad? Samamoodi on kunagi erinevatel viisidel õigustatud orjapidamist, naiste alavääristamist ning muid ebavõrdse kohtlemise viise, mida peame nüüd valeks. 82

VEGAN | november 2016

eetika

Rassism, seksism, šovinism ja teised diskrimineerimisvormid ei ole maailmast küll kahjuks veel kuhugi kadunud, kuid ühiskonnana me siiski mõistame, et kõigil inimestel on teatud põhiõigused olenemata soost, vanusest, nahavärvist, rahvusest, seksuaalsest sättumusest ja muust sellisest. Hoopis teine lugu on aga loomadest indiviididega, kelle puhul eiratakse nende põhiõigusi justnimelt pelgalt seetõttu, et nad kuuluvad meist erinevasse liiki. Ka sellisel diskrimineerimisvormil on oma nimetus: spetsiesism.

tükeldatud kehaosad. Ka igasugused muud loomatööstuse praktikad jäävad avalikkuse eest varjatuks.

Kuigi inimesed on harjunud loomade kehaosi ja kehaeritisi sööma ning muul viisil tarbima, tajub enamik meist mingil tasandil, et see pole päris õige. Ühiskond on meid lihtsalt selles osas tundetuks kasvatanud, tõde nende loomade tapmise ja kasutamise kohta peitnud ning õpetanud, et need loomad ei vaja meie armastust ja austust, et need loomad on kuidagi vähem olulised, rumalamad ning et nende tapmine ja kasutamine on vajalik. Kuid kas asjaolu, et loomad näeMIS ON SPETSIESISM? vad meist erinevad välja või on meist väideSpetsiesism ongi sisuliselt liigipõhine dis- tavalt vähem intelligentsed, õigustab ikka krimineerimine. Mõiste võttis 1970. aastal nende kasutamist ja tapmist? kasutusele inglise psühholoog Richard D. Ryder, rääkides loomkatsete ebaõiglusest. Laiemasse kasutusse TUNDLIKUD OLENDID, MITTE ASJAD „Ingliskeelse mõiste speciesism jõudis termin aga tänu vastena on eesti keeles kasutatud spetsiesmi kõrval filosoof Peter Singerile, Loomad on tundlikud olendid. Nad on end sõnu liigirassism, liigišovinism, kes käsitles seda oma ümbritsevast teadlikud, kogevad valu ja kanliigitsism või liikism.“ kuulsas raamatus „Loo- natusi ning sarnaselt inimestele püüavad made vabastamine“ neid vältida. See arusaamine peaks olema („Animal Liberation“): „Rassistid rikuvad piisav mõistmaks, et on olemas alus mitte võrdsuse printsiipi, andes oma huvide ja põhjustada loomadele tarbetuid kannatusi: teisest rassist pärinejate huvide konfliktis loomade tundmisvõimelisus. Ka inimeste suurema kaalu oma rassi liikmete huvidele. puhul tagab just see omadus meie kõigi eleSeksistid rikuvad võrdsuse printsiipi, eelis- mentaarse õiguse elule, sõltumata soost, tades oma soost isikute huve. Samamoodi oskustest, intelligentsusest, vanusest, kelubavad spetsiesistid omaenda liigi huvidel halistest eripäradest või muust. Inimeste kõrvale tõrjuda teiste liikide liikmete suure- eludel on väärtus iseeneses ehk inimese maid huve. Mudel on igal juhul samasugu- õigus elule ei tulene sellest, kui kasulik ta ne.“ Spetsiesism on tänases ühiskonnas on kellelegi teisele või ühiskonnale või kui veel laialt levinud, aktsepteeritud ja ignoree- rumal või tark või oskuslik ta on. Samuti ei ritud. Võib öelda, et me kõik oleme või oleme saa inimene olla kellegi omand, mis tähendab, et inimest ei tohi kasutada orjana ja olnud endale aru andmata spetsiesistid. keegi ei tohi otsustada tema eluõiguse või vabaduse üle (erandiks kurjategijad). Loomi koheldakse aga omandina: õigus nende elu LIHASÖÖJA SISEVASTUOLU ja tegemiste üle otsustada on seaduslikult Ometi ei tähenda see, et me loomi vihkak- loomaomanikul. sime. Vastupidi, enamik inimesi armastab loomi. Enamik inimesi on nõus sellega, et Sisuliselt oleks tegemist justkui asjaga, loomadele põhjendamatute kannatuste te- loom on samal pulgal maja, tooli, arvuti või kitamine on vale. Näiteks saame kurjaks, mis iganes muu esemega. Seadused küll kui keegi piinab koeri või on hüljanud oma kaitsevad loomi piinamise eest, aga muus kassi. Samuti tahame aidata vigastatud loo- osas on tegemist siiski kellelegi kuuluva mi ja linde. Kuid paljud ei taha tunnistada, varaga. Näiteks võib koeraomanik karistaet ka loomadest söögi ja toodete valmista- matult lasta täiesti terve looma magama mine põhjustab neile kannatusi ning toob panna, kui ta mingil põhjusel enam ei viitsi, kaasa nende surma. Me teeme kõik selleks, saa või taha tema eest hoolitseda. Siin ongi et seda fakti eirata ja varjata. Tavaliselt ei inimeste ja loomade vahele tõmmatud joon: mõtle me sellele, kuidas toit lauale jõuab. ühe elul on väärtus iseeneses, teise elule Tapamajades toimuvat hoitakse kiivalt sala- annab väärtuse ja omab õigust selle üle otduses, sest enamik inimesi ei suudaks vaa- sustada tema omanik. Kuid kui mõistame, data, kuidas elusolenditest saavad tapetu et loomad on valu, kurbust, rõõmu ja muud 2016 november | VEGAN

eetika

tundvad olendid, siis ei saa me enam eitada, et ka neil on õigus elule, vabadusele ja heale kohtlemisele, olemata kellegi jaoks ressursiks või masinaks, olemata kellegi omand, olemata kellegi jaoks kasulik. Ka loomade eludel on väärtus iseeneses. Loomad on indiviidid ja isiksused, mitte masinad ega anonüümne mass. Seda teab igaüks, kes on koos elanud mõne kassi või koeraga. Neil on oma iseloom, huvid, soovid ja oskused. Pole olemas kahte täpselt ühesuguse loomuga kassi ega koera, samamoodi nagu pole kahte ühesuguse loomuga inimest. Kuid ka sigadel, lehmadel, kanadel ja teistel loomadel, keda kasutame, on erinevad iseloomud, vajadused ja soovid. Neid koheldakse masinate, toodete ja numbritena, kuid igaüks nendest 1,96 miljonist, kes igas minutis tapetakse, on omaette indiviid. Ning igaüks neist soovib elada.

VEGANLUS KUI ÕIGLUSE KÜSIMUS Mingil hetkel maailma ajaloos võis teiste inimeste tapmine ja orjastamine olla ellujäämiseks vajalik, kuid tänapäeval mõistame selle julmust ja tarbetust. Me ei saa traditsioone ja pikka ajalugu tuua selliste teguviiside õigustuseks tänapäevases maailmas. Keegi ei tohi teist inimest orjastada põhjendusega, et nii on juba aegade algusest tehtud ja seega võiks ka praegu jätkata. Samamoodi on ka loomade tapmine ja orjastamine olnud varem teatud piirkondades ellujäämiseks vajalik, kuid tänapäeval enam mitte. Inimestel puudub bioloogiline vajadus millegi loomadelt võetu järele. Elame ühiskonnas, kus taimne toit on laialt kättesaadav ja supermarketist toitu valides ei pea ellujäämise eest võitlema. Ka näitavad üha rohkemad uuringud, et just taimne toitumine on see, mis tagab hea tervise ja loomsete toodete söömine on seotud paljude haigustega, nagu kõrgvererõhktõbi, vähk ja diabeet. Me elame keskkonnakatastroofi äärel, mille on suures osas põhjustanud massiline loomakasvatus. Selleks, et toita 7 miljardit inimest, kasvatame pidevalt toiduks 70 miljardit looma. Nad kõik tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks. Massiline loomakasvatus põhjustab kliimasoojenemist, loodusvarade hävimist, reostust ning liikide väljasuremist. 84

VEGAN | november 2016

“Loomaõigusluse alusteost Peter Singeri „Loomade vabastamist“ ei ole seni eesti keelde tõlgitud, kuid katkendi sellest leiab kogumikust „Keskkonnaeetika võtmetekste“ (Eesti Keele Sihtasutus, 2008).“

Seega on loomade kasutamine ja tapmine tänapäeval mitte ainult ebavajalik, vaid hävitab lisaks miljarditele süütutele eludele ka meie enda tervist ning keskkonda. Kui loomsete võetuste tarbimine ei ole eluks vajalik, siis on põhjused, miks seda endiselt tehakse, triviaalsed: maitse ehk naudingud ja harjumused. Naudingud ja harjumused ei ole aga hea põhjus loomadele kannatuste tekitamiseks. Samamoodi ei saa ju naudinguid ja harjumusi kasutada teiste vägivallavormide õigustamiseks, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse ning näiteks ka kurjategijad saaksid hakata oma tegusid õigustama neist saadava naudinguga. Just veganlus ehk loobumine loomade kasutamisest ja tapmisest toiduks, riietuseks, meelelahutuseks ja muuks on esimene samm liigipõhise diskrimineerimise lõpetamiseks ning loomadele õiglasema elukeskkonna loomiseks. Veganlus ei ole trend või dieet, samamoodi nagu pole trend feminism või mõni muu sotsiaalse õigluse liikumine või filosoofia, mis diskrimineerimise vastu võitleb. Veganlus on elementaarne õiglus tundlike olendite suhtes.

HEA ETTEVÕTJA! HA KÄIVET. O IK G Ö Ö S A M O TA A V S KA PAANIAGA M A K D U IK L A V D E S LIITU TAIM ANID. G E V D E S A LJ Ä N IK Õ K U NING VÕTA VAST

KALLIS LUGEJA! AITA MUUTA OMA KODUKOHA SÖ ÖGIKOHT VEGANSÕBRALIKUKS.VÕTA MEI EGA ÜHENDUST NING ANNAME SULLE NIPPE, KUID AS OMA HÄÄL KUULDAVAKS TEHA. Täpsem info www.loomaden imel.ee anita@loomade nimel.ee 5388 0533

aksime Anneta, et sa e eest! seista loomad 06182220 2 0 2 2 0 1 0 1 9 2 EE usselts MTÜ t e o T l e im N e oomad

kriitika

Kas veganlus võiks päästa maailma? ―mattias turovski―

Loomapidamine, kui tehnoloogiline – (või pigem käitumuslik) – nihe võimaldas senise puhtalt kütt-korilase eluviisi asemel paikseks jääda, pakkudes meie esivanematele kindlamat ressursibaasi, mille najal said edeneda kõrgemad eneseväljendusvormid või kui kasutada Maslow’ püramiidi analoogiat, siis koguni kõrgemad vajadused. Kulus veel tükk aega arenenud põllumajandustehnikate leiutamiseni, mis panid aluse esimeste tõeliste tsivilisatsioonide tekkele, kuid sellegipoolest on päris kindel, et loomade kodustamine mängis pärisinimese varajases ühiskondlikus progressis ülitähtsat, lausa möödapääsmatut rolli. On üsna kaheldav, kui kaugele me oleksime oma sotsiaalses arengus jõudnud, kui poleks koera, kes õpetas meile koostööd ja jahipidamist, või kitse, kellelt saime piima, liha ning kehakatteid. Neile järgnenud veislased, sead, hobused ja paljud teised mängisid niisama tähtsat rolli. Tänaseks on loomade kodustamise tagajärjel tekkinud liigid ja tõud ning nende esindajate populatsioonid katnud terve maailma. Kui ehk džainistid ja veel mõned üksikud ususektid välja arvata, ei leidu inimese ajaloos ühtegi näidet tsivilisatsioonist, kultuurist või ühiskonnast, mis poleks mingil määral elatunud mõnest loomaliigist. Aga kas see õigustab loomade ekspluateerimist nüüdisaegsetes ühiskondades? Veganism kui ideoloogia, mille aluseks on põhimõtteline loobumine loomade instrumentaalsest kasutamisest inimese hüvanguks, pretendeerib tänapäeval suurima säärase liikumise tiitlile. Vaatame, kas see lähenemine on õigustatud.

nud meil jõuda tänapäeva, olgu see siis praeguses kontekstis õige või vale, eetiline või mitte. Ometi saame väita, et senisel traditsioonilisel kujul ei pruugi meil enam olla vajadust loomi instrumentaalselt ära kasutada. Nii nagu on tõsiasi, et ilma koduloomadeta poleks me jõudnud praegusesse arengujärku, tundub üha selgem, et samalaadne ning üha kasvav ja julmem loomade ärakasutamine pole meie olelusvõitluse seisukohalt enam õigustatud – vähemalt mitte „arenenud ühiskondades“. Kasutan siin jutumärke, kuna ühiskonna areng pole lineaarne mõiste ega samastatav näiteks pelgalt SKPga, kuidas Läänele tavapärane ökonomistlik neoliberalistlik suhtumine seda ka teha ei püüaks.

Pole niisiis võimalik väita, et oleksime jõudnud sinna, kus me täna oleme, kui me poleks minevikus kasutanud loomi oma eluvajaduste rahuldamiseks, nii kurvalt, kui see ka ei kõla. Nii lihtsalt läks, järelikult pidigi minema. Bertrand Russell on öelnud: „Sõda ei määra neid, kellel on õigus, vaid ainult neid, kes jäävad alles.“ (War does not determine who is right – only who is left.) Minu arvates saab sõda antud kontekstis täielikult võrrelda inimese olelusvõitlusega. Asjaolu, et meist on saanud teisi liike enda tahtele allutav loom, on tõsiasi. See on võimalda-

ÜRO arvestuste kohaselt lahendaks kogu maailma näljaprobleemid umbes 267 miljardi dollari suurune iga-aastane investeering (allikas: Weforum.org). Olukorra muudab eriti nutuseks teadmine, et see summa moodustab maailma majanduslikust kogutoodangust vaid umbes 0,3 protsenti või et ainuüksi USA iga-aastane kaitse-eelarve on peaaegu kolm korda suurem, näiteks 2011. aastal ligikaudu 680 miljardit dollarit. Kas on õigustatud kulutada ligikaudu viiskümmend protsenti kogu meie tarbitavast veest ning põllumaast liha-

Kahtlemata oli loomapidamine tule ja ratta kasutuselevõtu või kirjakeele leiutamise kõrval üks pöördelisemaid hetki inimkonna arengus.

VEGAN | november 2016

Tõepoolest, kui vaadata intensiivfarmide ökoloogilist jalajälge ning vee ja muude ressurside tarvet, siis tundub, et loomade kasutamine praegusel kujul võib meie heaolule kohati pikemas perspektiivis lausa vastupidiselt mõjuda. On tõsiasi, et ainuüksi meie lihakarjade toidulaud moodustab kogu planeedi põllumaast tublisti üle poole. Samuti kulub lihakarjade jootmiseks, töötlemiseks jne ligi pool kogu inimkonna tarbitavast mageveest. Seda vett on tegelikult nii palju, et kui lihatööstuse kraanid korraks kinni keerata, säästaksime veebilehe TheWorldCounts.com andmetel juba 40 tunniga igale meie planeedi inimesele puhast joogivett terveks aastaks. Paneb ju mõtlema, arvestades, et juba praegu elab joogiveenappuses pea poolteist miljardit inimest ning see arv on kiiresti tõusmas?

kriitika

tööstuse ülalpidamisele situatsioonis, kus lihakari ei suuda inimkonda ära toita ning lihatööstuse ülalhoidjad tegelikult isegi ei taotle seda? Kas keegi on näinud, et näljahädalistele langevarjuga hamburgereid visataks? Minu teada visatakse peamiselt riisi ja muid teravilju. Praegusel tasemel loomade intensiivpidamise eetilistest küsitavustest ja tagamaadest ma parem ei räägigi. Niisama kaheldav väärtus on paljudel, kui mitte kõigil, suuremahulistel loomadest sõltuvatel tööstustel: kas meil ikka on eluliselt vaja tsiibetkasside kakast tehtud kohvi, karude sappi, naaritsate kasukat? Kas need tööstused on suures plaanis õigustatud või vabandab neid lihtsalt business as usual, kõik müügiks, kasv kasvu ja kasum kasumi nimel mentaliteet... vähkkasvaja mentaliteet? Praeguseks olemegi inimühiskonna arengus jõudnud etappi, kus farm on muutunud intensiivfarmiks, kalapüük üle-ekspluateeritud kalastuspiirkonnaks, kunagi tähtsad majahoidjad koer ja kass mänguasjadeks, kellest tüdinedes nad tänavale visatakse, rebane ja naarits taandatud metslooma staatusest karusnahaallikaks. Loodust nähakse peaasjalikult instrumendina inimtegevuse, majandusliku kasvu või meelelahutuse õigustamiseks. David Wigginsi sõnul on loodusesse suhtumisest kadumas mõiste „metsik“. Ta selgitab, et metsiku all ei tule silmas pidada seda, mida inimtegevus pole häirinud, vaid midagi, mis eksisteerib

sõltumatult oma vahendilisest väärtusest inimese hüvangule. Veganism on liikumine, mis taotleb üsna lihtsate põhimõtete rakendamise teel loomade suhtes ekspluatatiivse käitumise lõpetamist. Nendeks põhimõteteks võiks pidada hoidumist tundlikele loomadele kannatuste põhjustamisest, inimeste tervislike eluviiside tagamist ning propageerimist ja looduskeskkonna kaitset pikas perspektiivis. Veganism omandab seega keskkonnaeetilises mõttes mõõdukalt biotsentrilise ehk elukeskse hoiaku. Miks mõõdukalt? Sest väärtushinnangu fookus on inimestel ja loomadel, mitte loodusel tervikuna. Looduse kaitse on veganismis tähtis, kuid pigem siiski vahendina ühe teise eesmärgi, nimelt tunnetuslike võimetega loomade heaolu tagamise kontekstis. Sellegipoolest, võrreldes üdini inimkeskse – või pigem mõnede üksikute inimeste keskse– inimšovinismiga, nagu seda nimetaks Val ja Richard Routley, hiljem Sylvan, on tegemist tublisti laiemat eetilist fookust pakkuva ideoloogiaga. Ja see on väga hea! Peavoolule alternatiivse liikumisena on veganlus niisiis täiesti omal kohal ning selle põhimõtteid tuleks integreerida „arenenud“ ühiskondades rohujuure tasandist kuni kõrgeimate ešelonideni välja või tegelikult küll pigem ülalt alla. Aga seejuures ei tohiks suhtuda veganlusse kui absoluutsesse tõesse ja ainuvõimalikku varianti. Mitte ühessegi mõttesse või ideoloogiasse ei tohiks nii suhtuda. Miks? Sest kui see juh-

VEGANLUSSE EI TOHI SUHTUDA KUI ABSOLUUTSESSE TÕESSE

2016 november | VEGAN

kriitika

tuks, asendaksime lihtsalt ühe šovinismi teisega. Meie ühiskondade suureks probleemiks on moraalne kriis, kuid mitte üksnes sellel põhjusel, et väärtuslikuks peetakse ainult inimhuvisid ning õigustatuks ainult nendele keskendumist. Probleem on ka selles, et eetikasse suhtutakse monistlikult, justkui eksisteeriks mingi üks ja ainuke väärtuste allikas, mille kõrval kõikide teiste asjade väärtused on vähemad. Nii tundubki vahel, et feministid peavad naiste õigusi kõige tähtsamaks, usuaktivistid oma usku, LGBT-õiguslased väärtustavad üle kõige seksuaalvabadust ning veganid loomaõigusi, nagu oleksid kõik need omavahel kuidagi konfliktis. Näib, et peaksime edasi liikuma pluralistlikumas kontekstis, adudes, et kultuuride mitmekesisus ja arvamuste paljusus on märk ühiskonna tervisest, täpselt nii nagu bioloogiline mitmekesisus ja liigirohkus on märk ökosüsteemi omast. Maailmas leidub väga palju kultuure – eskimod, inuitid, ükskõik millised džunglisuguharud või traditsioonilised hõimud, bušmanid, kõrbenomaadid –, kus ka tänapäeval on otsene sõltumine loomadest ellujäämise küsimus, ning vähemalt minu arvates ei peaks veganismi põhimõtted olema nende vastu. Sarnaselt ei peaks ehk võrreldes intensiivloomafarmidega või hiiglaslike traaleritega kogu jahindusele ja kalandusele otseselt sõda kuulutama. Veganismi olulisim põhjendus, miks loomi mitte instrumentidena kasutada, puudutab nende aistimisvõimelisust. Kuid tegemist on ühe argumendiga paljude seast, mis pole ainuõige või kõige tähtsam, sest eetilise piiri tõmbamine on subjektiivne. Näiteks sigalad on tõepoolest ebaeetilised, sest põhjustavad sigadele ebaproportsionaalseid kannatusi:

neis tingimustes tekitatud esmajärgulisi (elulisi) kannatusi ei kaalu üles inimeste teisejärgulised hüved sigade söömisest. Sellele ei vaidle keegi vastu. Aga võtame näiteks puidust mööbli valmistamise, ostmise ja kasutamise. Kui paljudele loomaliikidele on puud ja mets esmase tähtsusega elupaigaks? Kui palju loomi jääb kodutuks iga toodetud mööblitüki tõttu? Looduses on kodu reeglina elu ja surma, mitte kolimise küsimus. Kas te teadsite, et iga puu kaalust moodustab ligi poole vesi, mille tõttu metsad on ühtlasi tohutud mageveereservuaarid? Või kas monokultuuride kasvatamine on eetiline, kui see põhjustab põllutaimede liigilise mitmekesisuse vaesumist? Kas me peaksime kõige selle pärast lõpetama puidu tarbimise või moodsa põllumajanduse kui sellise? Kas puitmööbel või puuvill on vegan, kui me teame, et kaudselt põhjustab see kannatusi loomadele? Kuhu me piiri tõmbame? Kas veganlus võiks päästa maailma? Alternatiivina peavoolu trendile on see liikumine täiesti õigustatud, selles pole mingit kahtlust. Mõneti küsitav on aga, kui kaugele peaksime minema tema põhimõtete edendamises. Kas konflikt inimestega, kes pole veganismini jõudnud, on asja väärt? Mõtelgem selle peale järgmisel korral, kui keegi sõjakalt piimajoomise tervislikkust õigustama hakkab. Arvestagem, et eesmärk on päästa maailm, mitte võita vaidlus; et oleme suutelised loomade suhtes hoolivust üles näitama, kuna elame ja kasvasime keskkonnas, mis on võimaldanud meil seda teha; et me peaksime laskma oma ligimestel jõuda samadele järeldustele, mitte kritiseerima nende kombeid või kultuurilisi iseärasusi.

https://www.weforum.org/agenda/2015/07/howmuch-would-it-cost-to-end-hunger/ http://www.theworldcounts.com/counters/interesting_water_facts/interesting_water_facts

VEGAN | november 2016

mess

TAIMETOIDUMESS: KUUS AASTAT LOOMADE HEAKS TEGUTSEMIST

VEGAN | november 2016

mess

Sel aastal toimub Taimetoidumess juba kuuendat korda. Juba kuuendat korda võtsime ette pingelise korralduskadalipu, mis algab vahetult pärast eelmist messi. Juba kuuendat korda alustasime läbirääkimisi messi asukoha, osaliste, vabatahtlike, toetajate, fondide ja koostööpartneritega. Juba kuuendat korda võtame vastutuse organiseerida üha kasvavat, Baltikumi vanimat ja suurimat veganfestivali. ―annika lepp― TAIMETOIDUMESSI EELLUGU Täpselt seitse aastat tagasi oktoobris meelitas hea sõber mind ühele omamoodi toidufestivalile Helsingis. Üritus kandis nime Kasviskekkerit ja selle korraldajatena olid kirjas peaaegu kõik Soome loomaõiguste ja -kaitsega tegelevad organisatsioonid (Animalia, Fauna, Maan ystävät, Oikeutta Eläimille, Vegaaniliitto ja Vegaaniurheilijat). Loosungiga „Taimetoit on enamat kui idud!” kutsuti maitsma vabatahtlike valmistatud imeroogi. Helsingi ülikooli tudengimaja Mannerheimi tänaval oli huvilistest pungil. Ootusärevate uudistajate saba lookles läbi mitme korruse tänavale välja. Ja oli ka põhjust – kohapeal avanes uskumatu vaatepilt pikast, erinevate toitudega kaetud lauast, mille taga askeldasid väsimatud vabatahtlikud, kes näljastele toitu ette kandsid. Kogu see lõbu ehk kahel erineval korrusel kaetud lauad soolase ja magusa vegantoiduga oli tasuta. Tasuta lõuna, mõtelge! Kolmekäigulise lõuna lõpetuseks pisteti külastajatele pihku nii palju kuivtoitu ja muud hääd-paremat kui vähegi mahtus. Minu Greenpeace’i aktivistist sõber teadis täpselt, mida ta tegi minu ja ülejäänud kursusekaaslastega Helsingi ülikoolist. Ta veganiseeris meid. Umbes sel hetkel, kui ma jätkuva hämmeldusega ja heast toidust täissöönuna mööda Mannerheimi tänavat trammipeatuse poole jalutasin, otsustasin, et midagi sellist tuleb korraldada ka Eestis. Kes-, kuidas- ja millal-tüüpi küsimused ei tulnud mul sel hetkel pähegi. Ja mis kõige huvitavam – tänu Kasviskekkeritele muutus minu arusaam vegantoi-

dust. Kasviskekkeritel veendusin, et vegantoit on kõige parem toit.

TAIMETOIDUMESSI SÜND 2010. aasta alguses anti meile koolis ülesanne teha reportaaž meelepärasel teemal ülikooli poolt valitud välisriigis. „Välisriigiks” osutus seekord Eesti. Võrreldes kolleegidega Tasmaaniast ja Sambiast oli mul muidugi teatav eelis. Teemaks valisin enda jaoks südamelähedase valdkonna ehk loomaõigused, täpsemini karusloomafarmide olukord Eestis. Eeltööd tegin selleks juba Soomes. Minu tulevasest kirjatükist oli huvitatud Soome ajakiri Animalia, mida ilmutab kord kvartalis Soome loomaõiguste organisatsioon Animalia. Muide, järjekordsete uskumatute juhuste kokkusattumisel on nad täna minu praeguse organisatsiooni ehk MTÜ Loomuse suurtoetajad. Kodumaale naastes tegin intervjuusid mitmete osapooltega, kaasa arvatud Eesti Loomakaitse Seltsi toonase juhi Evelyn Valtiniga. Evelyniga intervjuud tehes saime hea jutu peale. Kirjeldasin talle võrratut kogemust Helsingi taimetoiduüritusel Kasviskekkerit ja jagasin unistust midagi sellist ka Eestis korraldada. Evelyn võttis kavalasti sõnasabast kinni ja pakkus mulle võimalust midagi sarnast korraldada Eesti Loomakaitse Seltsi egiidi all. Ilma pikemalt mõtlemata panime pead kokku ja asusime tööle. 2011. aasta alguses käisime Soomes Ani2016 november | VEGAN

mess

malia juures ametit õppimas. Uurisime, kuidas soomlased üritust korraldavad, mis on selle head ja vead, mis võib valesti minna. Ilma põhjaliku SWOT-analüüsita sai otsustatud, et Eestis ei ole meil võimalik teha täpselt samasugust festivali nagu Soomes, sest taoline tasuta massiline toidupakkumine oleks siin veel kättesaamatu unistus. Seepärast mõtlesime välja messiformaadi, kus osalejad on laada kombel laudade taga, müüvad tooteid ja võimaluse korral pakuvad neid ka tasuta. Taimetoidumessi vabatahtlike tiim, kuhu kõige alguses kuulusid lisaks mulle Evelyn Valtin ja Tania Selart Eesti Loomakaitse Seltsist, Kadri Taperson tollasest Kuulikodust ja Loore Raav liikumisest Loomade Nimel, oli ühel nõul, et Eesti esimene Taimetoidumess saab olema 100 protsenti taimne ehk vegan. Mitte midagi sellist polnud varem Eestis keegi korraldanud ja teadlikkus veganlusest oli veel üsna lapsekingades. Loomaõiguslased olid küll varemgi tänaval vegantoitu pakkunud, kuid messilaadse ürituse jaoks polnud seni õige aeg koitnud. Taimetoidumess 2011 ehk Eesti esimene veganmess toimus 1. oktoobril Solarise keskuse aatriumis. Sättisime kuupäeva 1. oktoobrile, et tähistada ülemaailmset taimetoitlaste päeva (World Vegetarian Day). Messi eesmärgiks oli tutvustada taimetoitluse võimalusi ja retsepte, tuua messile kokku taimetoitu propageerivad ning tooteid ja toorainet müüvad ettevõtted ja organisatsioonid. Messil pidasid toona ettekanded MTÜ Kuulikodu juhataja ja Eesti Loomakaitse Seltsi koolitusjuht Kadri Taperson, taimedel põhineva toitumise instruktor, toitumisnõustaja ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni liige Sille Poola, raamatu „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu” autor ja holistiline tervisenõustaja Marika Blossfeldt, India Veedaliku Kultuuri Keskuse Krishna Templi kokk ja bhakti-jooga praktiseerija Lennart Eistre ning taimetoidustuudio rajaja Sirje Paju. Muusikalise poole eest hoolitses „Eesti otsib superstaari“ finalist Taavi Peterson. Messipäeva lõpetuseks said huvilised tasuta sissepääsu kinno Artis, kus esitlesime dokumentaalfilmi „Taluloomad ja meie”. Maailma esimene Taimetoidumess oli hitt! Me ei osanud uneski sellist huvi ette näha. Pane silmad kinni ja kujuta ette Solarise aatriumi, mis on inimesi pungil täis. Ühel 92

VEGAN | november 2016

näpus muffin, teine rüüpab mandlijooki, kolmas vehib stritsliga ja neljas tormab tofujäätist haarama. Mäletan, kuidas üks korraldajatest pidi minu tähelepanu püüdmiseks mitu korda inimmassi sees üles-alla hüppama. Kindlameelse karglemisega suutis ta õnneks mulle silma jääda, helistamisest ei olnud sel hetkel kasu. Muide, Taimetoidumessil 2011 sündis tegelikult nii mõndagi olulist. Esimesel aastal Solarise keskuses osales algselt üsna pika hambaga, hiljem juba väga rõõmsalt Mikk Mägi, kes pani oma ettevõtmisele nimeks Miku Vegan Kohvik. Õigupoolest oli ta kõige alguses Miki Vegan Kohvik. Jumal tänatud, et nimi viimasel hetkel ära muudeti. Mis meil sellest Mikist, meil on ju Mikk!

mess

Restoran V 2014. aasta Taimetoidumessil.

Mikk ja Loore müüsid oma imelisi muffineid ja kõik kiitsid. Ja aitäh, et kiitsite, sest justnimelt Miku Vegan Kohvikust kasvas välja Eesti üks kvaliteetsemaid ja populaarsemaid restorane ja ilmselt maailma kõige kuumem veganrestoran V.

Dagmar, Anniina, Minna, Rando ja teised. Ses mõttes on mess kui loomaõiguslaste pidupäev, mis läbi aktivismi toob kokku erinevate organisatsioonide liikmed, et üheskoos luua loomade heaks midagi suurt, olulist ja positiivset.

Samuti loodi osaliselt messist innustatuna Eesti Vegan Selts. Sai otsustatud, et ilma enam hakkama ei saa.

2012. aasta messi raames õnnestus meil tutvust sobitada omamoodi kuulsusega. Nimelt otsustas oma humoorikate ja stiilsete kokandusvideotega YouTube’is kiiresti tuntust kogunud Vegan Black Metal Chef Taimetoidumessi toetuseks läkitada eestikeelse tervitussõnumi kõigile taimetoidusõpradele. Näomaalingut, lateksit ja kummikostüüme kandva kokk-muusiku kodanikunimi on Brian Manowitz. Ta on mitmete USA black metal bändide liige ja helitehnik. Selle omapärase koka kõige populaarsem video („Pad Thai“) on tänaseks kogunud YouTube’is pea 3 miljonit vaatamist.

2012. aastal oli Eesti Vegan Selts juba Taimetoidumessi korraldajate hulgas ning sai messi peakorraldajaks 2013. aastal.

TAIMETOIDUMESS KASVAB Järgnevatel aastatel mess professionaliseerus. Kogemusi, toetajaid ja vabatahtlikke kogunes aasta-aastalt üha rohkem. Lisaks Solarisele on Taimetoidumess toimunud Tornimäe ärikeskuses, Viru keskuses ja Mustika keskuses.

Teksti autor, Annika Lepp Taimetoidumess 2015 televisioonile intervjuud andmas.

Taimetoidumessi on nende aastate jooksul toetanud Eesti Sojaliit, Miku Vegan Kohvik, Siwira Trading OÜ, Interaltus OÜ, Tornimäe ärikeskus, Swissôtel Tallinn, Viru keskus, Biomarket, Soome vegankauplus Heluna Shop, Space Productions, Mustika keskus, kodumaine ökoloogiliste puhastustoodete tootja Mulieres, veganjalanõude e-pood Avesu, kohvik Mamo, JJV Productions ja VideoAit. Alates 2012. aastast on mess toetust saanud ka rahvusvaheliselt fondilt VegFund ja kuni eelmise aastani Ühendkuningriigis baseeruvalt Vegan Society. Alates 2012. aastast toimub mess algsest kuu võrra hiljem, et taimetoitlaste päeva asemel tähistada ülemaailmset veganpäeva (World Vegan Day). Teisest Taimetoidumessist peale on ürituse õnnestumisse panustanud kümned vabatahtlikud, viimasel ajal ligi 50 suurepärast inimest. Taimetoidumess ei sünniks ilma vabatahtliketa: Loore, Kadri(d), Regly, Anita, Lilian, Ireene, Nele, Jesper,

Rääkides teistest messiga seotud kuulsustest, tuleb kindlasti välja tuua meie kõigi lemmiknotsu, imesiga Esther (Esther the Wonder Pig). Esther tervitas Taimetoidumessi 2014. aastal, mil tema armsad „isad” Derek ja Steve saatsid meile Estheri pildi ja sinna kõrvale vahva teksti: „Woo hoo! Esther is Estonia bound!!! Congratulations Tallinn Vegan Fair! I am happy to present this amazing basket of fruits and veggies to my friends and fans in Estonia. I wish I could be there in person <3.“ Raske on kirjeldada rõõmujoovastust, mida nautisime taolise võrratu tervituse peale. Kurioosumina võiks välja tuua omapärase trenni nimega puuviljaaeroobika, mis viidi messi raames esmakordselt Eestis läbi 2013. aastal. Hoogsat puuviljaaeroobikat tutvustas Viru keskuse MyFitnessis portaali banaanisaar.ee eestvedaja Liisa-Indra Pajuste.

TAIMETOIDUMESS SAI SUUREKS 2016. aasta mess purustab kõik senised rekordid. Oleme seekord meie jaoks ajaloo suurimas kohas ehk Kultuurikatlas, kus meie päralt on mitu ruumi. Eraldi on nii seminari- kui ka filmisaal, töötubadest rääkimata. Täna saame juba rääkida Taimetoidumes2016 november | VEGAN

mess

sist kui Baltimaami, kes kannatade suurimast ja vad intensiivse vanimast veganpõllumajanduse festivalist. Selle ja sellest tingitud aasta sügisel keskkonnakahjutoimus esimene de tõttu. FarmilooLeedu veganmade pidamine mess, milles mõjub planeedile osales ligi 50 laastavalt. Kuettevõtet. Seplub meeletul hultembri keskpaigal maad, vett ja gas, käesolevat väetist ainuüksi artiklit kirjutanende loomade des, on Taimetoitoitmiseks ja ülalRõõmsavärviline puuviljatort 2012. aasta Taimetoidumessil. pidamiseks, dumessile end kes re g i s t re e r i n u d hiljem omakorjuba 100 ettevõtet Eestist, Soomest, Root- da inimeste toidulauale jõuavad. Nii näisist, Leedust ja üks väga oodatud tegija ise- teks laienevad põllud loomasööda jaoks gi Austraaliast. mõeldud soja kasvatamiseks igal aastal Amazonase vihmametsade arvelt. Lisaks Sel aastal jätkame Taimetoidumessi osale- toodavad lehmad ja piimatööstus aastas jatele kvaliteedimärkide andmist. Taimetoi- mitmekümneid kuni sadu miljoneid tonne dumessi kvaliteedimärk sai loodud 2015. kasvuhoonegaasi metaani. aastal eesmärgiga tänada inimesi ja ettevõtteid, kes arendavad vegantooteid või kes Oma raamatus „Siga, kes laulis kuule: farhoolivad muul moel oma klientidest, kelle miloomade tundemaailm“ kirjeldab psühjaoks on toote või teenuse puhul olulised holoog Jeffrey Moussaieff Masson ühte eelkõige looma- ja loodussõbralikkus ning õnnelikku põrsakest nimega Piglet, kellele tervislikkus. meeldis varahommikuses meres kümmelda, lastega mängida ja kõhusügamist nauTaimetoidumess on kasvanud oluliseks ve- tida. Pigletile oli eriliselt meeltmööda kauganlust esitlevaks ürituseks, mis toob kok- nis viiulimuusika. Muusika läks talle hinge ku tuhandeid huvilisi Eestist ja lähiriikidest. õhtutel, mil taevas hõõgus ümmargune Messi eesmärgiks oli ja on vegantoitude ja täiskuu. -toodete tutvustamine. Meie sooviks on olnud tõestada, et taimetoit pole üksik kapsa- Öisesse taevasse vaadates tegi Piglet õrnu leht ja toores porgand. häälitsusi, justkui laulaks ta kuule. Masson pakub, et inimesed õpiksid loomade kohta Loodetavasti on Taimetoidumess tänaseni väga palju olulist, kui me vaid kuulaksime oma eesmärki täitnud. Suur tänu kõigile va- tähelepanelikumalt Pigleti ja teiste farmibatahtlikele, osalejatele, külastajatele, toe- loomade laule, mida nad salaja öösiti täistajatele! kuule esitavad. Mine tea, ehk aitab ka Taimetoidumess Pigleti sarnaseid loomakesi rohkem tähele panna ja nende laulu kuulda TAIMETOIDUMESSI JÄRELLUGU võtta. Aga miks me messi korraldame? Miks teeme seda vabatahtlikult, kuus aastat järjest, vabast ajast ja tahtest? Teeme seda loomade pärast. Me siiralt usume, et iga üksik taimne amps päästab maailma. Konservatiivsemate arvutuste kohaselt säästab taimetoitlane aastas vähemalt 406 looma elu. See tähendab, et taimse toidu eelistamine kas või kord nädalas säästab aastas vähemalt 58 looma elu. Sellesse tehtesse pole kaasatud metsloo94

VEGAN | november 2016

Taimetoidumessi koduleht: www.taimetoidumess.ee Taimetoidumessi Facebook: www.facebook.com/veganfair/ Taimetoidumessi Instagram: www.instagram.com/ taimetoidumess/ Taimetoidumessi e-post: taimetoidumess@gmail.com Eesti Vegan Selts: www.vegan.ee Loomus: www.loomus.ee Loomade Nimel: www.loomadenimel.ee Eesti Loomakaitse Selts: www.loomakaitse.ee

Kohvik

reklaam

GreenBakery.ee

GREEN BAKERY: MADE WITH LOVE AND 100% ATTITUDE

Pea 15 aastat tagasi sai Green Bakery omanikust Mareks Boicuks’ist taimetoitlane. See sai alguse ajast, mil ta ehitas skeitparke ja mänguväljakuid, mille tõttu ta sõpradega suved mööda Lätit ja Leedut ringi sõitis, põhitoiduks tatar värske salatiga. Sellel ajal sai Mareks aru, et ta tunneb ennast paremini, kui liha ei söö ning otsustas liha üldse ära jätta. Tema naine Ilze, kelle eestvedamisel paar toitlustus ärisse üldse sattus, on olnud taimetoitlane 11 aastat. 3 aastat tagasi hakkasid Mareks ja tema naine,õppinud ajurveda kokk, pakkuma catering'i nime alt Vegetariaan, pakkudes vegan- ja taimetoitu Tallinnas transpordiga kooli, koju ja kontorisse. Selle kõrvalt nähti aga vajadust ühe korraliku toitlustuskoha järgi, mis arvestaks inimeste soovidega. Nii sai alguse Tallinnas Maakri tänaval hubane kohvik Green Bakery, mis tegutseb kooslusena samades ruumides kasutatud raamatute poega. Green Bakery menüüsse kuulub 95 protsendi ulatuses vegantoit. Ainult väikeses osas küpsetistest kasutatakse veel lehmapiima. Palju pööratakse rõhku ka gluteenivabadele toodedele ning enamus toiduained, mida söögitegemisel ja küpsetamisel kasutatak96

VEGAN | november 2016

se on orgaanilised. Näiteks saab Green Bakerys orgaanilist viljakohvi, mis on mõnus asendus neile, kes kofeiini tarbida ei soovi, aga kohvi maitset naudiksid meelsasti. Mareks ise ütleb Green Bakery toiduvaliku kohta: "Made with love and 100% attitude." Kui Maakri tänava Green Bakeryl oli juba tekkinud püsikliendid ning igapäevane ettevõtte tegevus sujus, leidsid Mareks ja Ilze, et on aeg avada uus toitlustuskoht Tallinnas Arsenali Keskuses. Sealse Green Bakery sisustuse on Mareks ehitanud ise ning samasugune hool ja põhimõttekindlus läheb ka uue kohviku toitudesse. Ei ole kahtlustiki, et ligi 15 aastase vegan- ja taimetoiduvalmistamise kogemusega paar, jätkab siiani klientide südameid võitnud puhaste, orgaaniliste maitsete loomisega.

Green Bakery Maakri 19/21, Tallinn Erika 14, Tallinn, Arsenali Keskus info@greenbakery.ee 5699 1354

f /Green Bakery Tallinn

TIHTI ARVATAKSE, ET VEGANLUS ON KEERULINE, NÕUAB TOITUMISTEADLASE TARKUST, PIDEVAT NÄPUGA JÄRJEAJAMIST JA ARVUTAMIST, ET IKKA KÕIK VAJALIKUD

AINED KÄTTE SAADA. NII SEE SIISKI POLE. NAGU IGA TASAKAALUSTATUD JA TERVISLIK TOITUMISVIIS, EELDAB KA TERVISLIK VEGANTOITUMINE TEATUD PÕHITÕDEDE TUNDMIST, KUID SELLES POLE MIDAGI ÜLETAMATUT EGA

KAPSA PIKKPOISS On oluline, et pikkpoiss ei oleks seest pudrune, vaid piisavalt tugev, et seda ilusasti lõigata, serveerida ja süüa saaks. Ka maitse ja tekstuur peavad üsna klassikalised olema. Seetõttu on kasutatud siin täidiseks riisi, läätsi ja praesibulat. Äratuntava maitse annab näpuotsatäis muskaatpähklit ja tugevama tekstuuri saab luua maisitärklise ja linajahuga. Kui sellist pikkpoissi kapsalehtede sees küpsetada, jääb tulemus ka mahlane, kuna kapsalehed ei lase toidul ahjus ära kuivada ning annavad juurde ka suurepärase meki. Ühesõnaga kapsarull ja pikkposs ühes toidus. Kindlasti väärt proovimist! ― sandra vungi―

Valmistamisaeg: natuke üle tunni Kogus: 26 x 11 cm keeksivorm, 10 suurt lõiku

Koostis keskmine 200 g 100 g 1 - 2 sl 1 2 kuhjaga sl 2 kuhjaga sl 1 ¼ tl ¼ tl 1 tl ½ tl

kapsapea pruune või rohelisi kuivatatud läätsi kõige tavalisemat valget riisi õli suur sibul maisitärklist linajahu või jahvatatud linaseemneid soola jahvatatud muskaatpähklit karripulbrit purustatud musta pipart

Pane läätsed ja riis koos potti keema. Keeda umbes 30 minutit, kuni need on pudruks keenud. Lisa vajadusel vett. Kurna korralikult ja suru sõelal lusikaga üleliigne vedelik välja. Vala segu kaussi. Pane ahi 200 kraadi juurde kuumenema. Aja pannil õli kuumaks ja lisa peeneks hakitud sibul näpuotsatäie soolaga. Prae paar minutit, kuni sibul on kuldpruun. Lisa praesibul läätse ja riisi segule. Sega korralikult. Lisa maisitärklis, linajahu, sool, muskaatpähkel, karripulber ja must pipar. Sega kõik korralikult läbi. Sul peaks tekkima üsna tugev mass.

Valmistamine

Määri keeksivorm õliga. Eemalda kapsapealt umbes 5 6 kapsalehte ja lõika lehtedel tugevam roots õhemaks. Tee käed märjaks ja vormi riisi ja läätse massist piklik pikkpoiss, mis mahub ilusasti keeksivormi. Aseta pikkpoiss 1 - 2 kapsalehe peale ja mässi lehed ümber. Lisa lehti ka peale ja vajadusel kõrvale, kuni pikkpoiss on ilusasti kapsasse mässitud. Kapsalehti ei tohiks olla üle 1 - 2 kihi. Aseta pikkpoiss keeksivormi ja küpseta 35 minutit.

Pese kapsas ja lõika selle seest juurikaosa välja. Pane kapsapea potti ja vala peale vesi. Kata pott kaanega ja keeda kapsapead umbes 10 - 15 minutit, kuni lehed hakkavad kapsa küljest lahti tulema. Kurna ja jäta jahtuma.

Seejärel lase pikkpoisil jahtuda, kuni see on soe ja mitte enam kuum. Lõika vajadusel ääred vormi küljest lahti ja kummuta pikkpoiss ettevaatlikult lõikelauale. Maitseb suurepäraselt ka järgmisel päeval!

vaata ka taimetoit.ee

KOORENE TOMATIKASTE Tomat ja koor sobivad suurepäraselt, eriti veel koos ürtide ja sutsukese küüslauguga. Olenevalt hooajast, võid tavaliste tomatite asemel ka kirsstomateid kasutada. Kui soovid eksootilisemat mekki, võta tavalise taimse koore asemel kookospiim. Kui sööb suurem seltskond, tee kastet topeltkogus.

― sandra vungi―

Valmistamisaeg: 5 minutit Kogus: väiksem kausitäis, 3 - 4 inimest

Koostis 2 sl 1 1 ½ tl ½ tl ½ tl ½ tl ¼ tl 2 1 sl 3 sl

Valmistamine õli punane sibul küüslauguküüs kuivatatud tüümiani kuivatatud basiilikut suhkrut purustatud musta pipart soola tomatit või paar peotäit kirsstomateid peeneks hakitud värsket peterselli taimset koort (nt. kaera- või sojakoort)

vaata ka taimetoit.ee

Aja pann kuumaks ja vala sinna õli. Lisa viilutatud punane sibul. Prae paar minutit. Lisa peeneks hakitud küüslauguküüs, tüümian, basiilik, suhkur, pipar ja sool. Prae minutike. Lisa hakitud tomatid. Prae paar minutit. Lisa petersell ja koor. Prae minutike ja serveeri.

SEESAMIKARTULID Peolaual kohe peab kartul olema ja kui tavaline keedukartul tundub liiga igav, siis tuleb sellele uus elu anda. Siin tulevad appi seesamiseemned, mis teevad kartulid veel krõbedamaks ja mõnusamaks. Juurde on lisatud ka purustatud värsket küüslauku, mis annab suurepärase aroomi ja maitse. ― sandra vungi―

Valmistamisaeg: 25 minutit Kogus: suur pannitäis, 5 - 6 inimest

Koostis 7 2 - 3 sl 1 tl 1 tl 2 kuhjaga sl 2 suurt

Valmistamine keskmist kartulit õli soola purustatud musta pipart seesamiseemneid küüslauguküünt

vaata ka taimetoit.ee

Pese kartulid ja keeda pehmeks. Kurna ja lase natuke jahtuda. Koori kartulid ja lõika viiludeks. Aja suur pann kuumaks ja vala sinna õli. Lisa kartuliviilud, sool ja must pipar. Prae mõned minutid, kuni kartulid on juba krõbedamad. Lisa seesamiseemned ja peeneks hakitud küüslauguküüned. Sega ja prae veel minut-paar. Serveeri.

TALVINE ŠOKOLAADITORT

Talvine aeg kipub meil alati kõige kiirem olema, kuid pole midagi toredamat, kui tuisusel õhtul köögis jõulumekiga torti valmistada ning sellega oma lähedasi üllatada. Loodan, et leiad argipäevatoimetuste vahel aja, mil saad ette võtta veidi keerukama tordiretsepti. Ära muretse, kui sul ei leidu kodus vajaliku kujuga silikoonvorme, võid kindlasti kasutada ka tavalist ümmargust lahtikäivat tordivormi ning kõik kihid ükshaaval selle sisse valada. ― sandra sentjurin―

Vaja läheb: 1 silikoonist meelepärase mustriga keeksivormi (u 22 cm diameetriga), u 15 cm diameetrise põhjaga madalat ümmargust kaussi, u 20 cm diameetriga koogivormi, kaunistuste jaoks poolkerasüvenditega silikoonvormi.

Koostis Biskviit: 200 g 200 g 1 tl 2 tl 1 tl 0,5 tl 0,5 tl 75 g 240 ml 1 spl

jahu suhkrut vaniljesuhkrut kaneeli küpsetuspulbrit soodat soola margariini kuuma vett õunaäädikat

latatud margariin, kuum vesi ja äädikas. Vispelda ühtlaseks taignaks. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud u 20 cm suurusesse koogivormi. Küpseta biskviiti u 25 minutit või kuni hambatikk tuleb keskelt puhtana välja. Lase täielikult maha jahtuda. Pohlamoosist tarretise jaoks sega kokku kõik koostisosad, kuumuta segu potis keemiseni. Lase 3 minutit keeda, samal ajal segades, et vältida põhja kõrbemist. Vooderda kauss toidukilega, vala soe tarretis kaussi ning pane sügavkülma tarduma. Valmista ette kõik tordi jaoks vajalikud komponendid enne, kui alustad šokolaadikreemi tegemist. Lõika biskviidile vajadusel keskele silikoonist keeksivormi järgi auk, toimi samamoodi tarretise puhul. Juhul kui sinu silikoonvormil ei ole keskelt välja ulatuvat osa, siis jäta need sammud vahele. Kui biskviit/tarretis on diameetrilt silikoonvormi jaoks liiga suured, siis trimmi need parajaks. Jälgi, et mõlemad oleksid silikoonvormi põhjast väiksemad.

soovi korral lisa 150 g eelnevalt vees leotatud kuivatatud Šokolaadikreemi tarvis vahusta koor suhkru ja kakaoga. Sulata vesivannil šokolaad ja sega koore hulka. Lajõhvikaid või meelepäraseid pähkleid. husta agar-agar paaris spl külmas vees, lisa hulka 5 spl šokolaadikreemi, sega ühtlaseks, kuumuta keemiseni Pohlamoositarretis ja lase 3 minutit keeda, samal ajal segades. Vala kuum 200 g pohlamoosi (vähemalt 60% marju) segu ülejäänud kreemi hulka, vispelda ühtlaseks ja vala ½ apelsini mahl ja riivitud koor 1/3 sellest silikoonvormi. Aseta sisse moositarretis, 0,5 tl agar-agari pulbrit/0,5 spl agar-agari vala peale 2/3 kreemist ja suru sisse biskviit. Jälgi, et helbeid tordipõhi oleks ühtlaselt tasane. Aseta tort sügavkülma vähemalt 8 h. Eemalda see 6 h enne serveerimist etteŠokolaadikreem: 630 g taimset vahukoort (nt kookose, kaera vaatlikult silikoonvormist ja aseta tort biskviit all pool serveerimisalusele. Lase tavalises külmkapis sulada. või soja) 70 g suhkrut Šokolaadisfääride tegemiseks sulata šokolaad või šo30 g kakaod kolaadiglasuur vesivannil. Vala poolkerad šokolaadi ½ vaniljekauna täis, keera vorm tagurpidi ja lase üleliigsel šokolaadil 350 g tumedat šokolaadi välja valguda. Tõmba spaatliga ääred puhtaks ja pane 1,5 tl agar-agari pulbrit/1,5 spl agar-agari vorm paariks minutiks sügavkülma. Eemalda ettevaatli helbeid kult poolkerad vormidest. Sfääride moodustamiseks aja keskmise suurusega poti põhi kuumaks, keera tagurpidi Kaunistuste jaoks šokolaadi, kullapulbrit, punaseid ja sulata poolkerade servad, hoides neid sekundiks posõstraid või midagi muud endale meelepärast. tipõhja vastas, ‘’kleebi’’ poolkerad kokku sfääriks. Toimi nii kõigi poolkeradega.

Valmistamine

Pintselda punased sõstrad kullapulbriga üle. Aseta sfäärid ja kuldsed sõstrad oma silma järgi tordile. Üles Biskviidi jaoks eelkuumuta ahi 175 kraadini (kasuta sulatatud tort säilib külmikus 48 h. Torti lõika kuuma pöördõhurežiimi). Sega omavahel kuivained, lisa su- noaga.

SUITSUNE BAKLAŽAANI MÄÄRE ― britta talumaa―

Valmistamisaeg: 50 minutit

Koostis

Valmistamine

1 baklažaan 4 tomatit 2 spl oliiviõli 1 spl paprikapulbrit 1 spl jahvatatud köömneid (cumin) 1 spl sibulapulbrit 1 tl soola vajadusel 2-3 tl vedelat suitsu valget pipart

Küpseta terve baklažaan ahjus 225 kraadi juures 30 minutit. Kõige ehedam maitse jääb, kui baklažaani küpsetada lõkkel või gaasipliidi leegil, kuni baklažaani koor on söestunud ja krimpsus. See annab baklažaanile suitsuse maitse. Kui gaasipliiti või lõket parasjagu pole, lisa hiljem hautamise ajal segule vedelat suitsu. Eemalda lusikaga baklažaani viljaliha ja haki väikesteks tükkideks. Tükelda tomatid. Kreemisema määrde jaoks eemalda tomatitelt koor. Seda saab teha hõlpsasti, kui need korraks keevasse vette panna. Lisa kõik asjad pannile ja hauta keskmisel kuumusel umbes 20 minutit.

MASALA TEE

Masala tee on aromaatne ja kergelt vürstikas India maitseainetega segatud must tee, mida juuakse enamasti piimaga. Maitseainete kombinatsioone, mida teepuruga segada, on mitmeid. Samuti võib maitseainete koguseid varieerida, vastavalt soovile. ― kadri aavik―

Kogus: 2 väikest või 1 suur teetass

Valmistamine

Koostis 7 spl 1/2 tl 1 tl 1 tl paar väikest 4-5 näpuotsatäis 3/4 tl 1/2 tl 1/2 tl 200 ml

musta tee puru jahvatud kardemoni terveid kardemoniseemneid jahvatatud kaneeli kaneelipulka tähtaniisi aniisiseemneid nelki jahvatatud ingveri pulbrit koriandriseemneid taimset piima

vaata ka veganmaailm.com

Sega kõik teesegu koostisosad, säilita kaanega purgis. Enne kasutamist loksuta purki. Lisa väiksesse potti piim ja 2 tl masala tee segu. Soovi korral lisa maitse järgi suhkrut. Kuumuta madalal tulel ja lase keema. Keeda umbes minuti jagu ja seejärel lase umbes minut seista. Kurna läbi sõela. Serveeri kohe.

KARTULISALAT PESTOMAJONEESIGA ― kadri aavik―

Koostis Pesto: ühe 3-5 spl 1-2 3-5 spl veidi

Valmistamine basiilikutaime lehed oliiviõli küüslauguküünt India pähkleid soola

Salat: 10-12 keskmist või 15-17 väiksemat värsket kartulit 3 spl pestot veidi oliiviõli 1 suure sidruni mahl suur peotäis värsket tilli 1 konserv kikerherneid 2 potsikut soja salatikastet kaunistuseks värske basiiliku või koriandri lehti

vaata ka veganmaailm.com

Pesto: Purusta kõik pesto koostisosad köögikombainis. Mikserda, kuni saad ühtlase peene tekstuuriga massi, soovi korral jäta veidi suuremad tükid. Lisa vajadusel veel oliiviõli. Salat: Pese ja keeda kartulid (ära koori) ning lase jahtuda. Kui kartulid on jahtunud, lõika väiksemad kartulid pooleks ning suuremad vähemalt neljaks. Kurna kikerherned ja lisa kartulitele. Lisa peeneks tükeldatud till. Sega kokku kastme koostisosad ja vala kartulitele. Sega hoolega ja hoia enne serveerimist vähemalt pool tundi külmkapis. Serveerimisel raputa peale basiiliku või koriandri lehti.

VEGAN POTICA Üks Sloveenia köögi eripärasid on pühade ja teiste oluliste sündmuste puhul pakutav pähklirull ehk potica. Potica oluliseks koostisaineks on Kreeka pähkel, aga rulli võib panna ka teisi pähkleid, rosinaid ja muud. Retsept on kohandatud vegansõbralikuks sarnastest valmistamisõpetustest. ― dagmar kase―

Koostis

Valmistamine

2 spl pärmi 3,5 tassi jahu 1-2 keskmiselt küpset banaani või 4 muna jagu munaasendajat 7 spl taimset margariini 5 spl taimset kreemjuustu 1 tass toasooja taimset piima indiaanisuhkrut või vahtrasiirupit soola vastavalt vajadusele 1 tl vaniljepulbrit 1 sidruni riivitud koor 2 tassi purustatud Kreeka pähkleid 1 tass purustatud mandleid 1 tass rosinaid

Sega suuremas kausis kokku pärm ja piim ning lase massil umbes 5 minutit seista. Lisa banaan(id) või munaasendaja, jahu, vaniljepulber ja riivitud sidrunikoor. Sõtku tainast kätega seni, kuni see hakkab käte küljest lahti tulema. Vormi tainast pall ja jäta seisma umbes 30 minutiks või kuni maht on kahekordistunud. Vahepeal valmista täidis. Sega kokku margariin, kreemjuust ja suhkur. Lisa Kreeka pähklid, mandlid ja rosinad. Sega korralikult, kuni mass on ühtlane. Kui tainas on tõusnud, raputa nii tainale kui ka lauale natuke jahu, võta tainas kausist välja ja moodusta ristkülik, kasutades vajadusel tainarulli. Määri tainale täidis ja rulli tainas kokku. Rulli võib küpsetada kas eelnevalt õlitatud või küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil või koogivormis. Rulli võib ka kringliks punuda või sellele mõne muu meelepärase kuju anda. Küpseta eelkuumutatud ahjus 175 kraadi juures umbes 60 minutit, kuni rull on muutunud kergelt kuldpruuniks.

Kinnisvara plaan KATSETA SISUSTUSEGA JA LOO ENDALE MEELEPÄRANE KODU KINNISVARAPLAAN.EE 3D JOONISE ABIL. Katseta sisustusega ja loo endale meelepärane kodu Kinnisvaraplaan.ee 3D joonise abil.

3d Majaplaan hind alates

Koostame Sinu tulevasest või praegusest kodust 3D joonise, kuhu saad ise mööbli paigutada, värvidega katsetada ning oma nägemust sotsiaalmeedias jagada. Nii võid enne uue kodu või uue mööbli ostu kindel olla, et ennast peale ostu ka hubaselt tunned.

19.90€.

Hiljem, kui tekib soov uus elamine soetada ja olemasolev müüa, aitavad 3D joonised Sul kiiremini ostja leida. Kuulutus kinnisvaraportaalis püüab 3D jooniste abil rohkem pilku ja annab edasi detailsemat infot. Selle abil saavad ostjad, sarnaselt Sinule, oma tulevasest kodust terviklikuma tunnetuse ja kindlustunde, et uude koju mahub näiteks juba olemasolev mööbel. Aastaid on 3D jooniseid saanud endale lubada ainult suured uusarendajad. Nüüd tegime need taskukohaseks ka Sinule.

info@kinnisvaraplaan.ee www.kinnisvaraplaan.ee

3d Korteriplaan hind alates

14,90€

3D JOONISED TULEVAD ERITI HÄSTI ESILE KINNSIVARAPORTAALIS KINNISVARA24.EE SOOVITAME!

Vegan Restoran V Rataskaevu 12, Tallinn P-N - köök avatud -12:00 - 22:00 R-L - köök avatud - 12:00 - 22:30 www.instagram.com/veganrestoran #veganrestoranv www.facebook.com/veganrestoran