Ajakiri Vegan 2020 #5

Hind 2,49 €

NR 22, 2020 5/6

17 KUIDAS SÄÄSTLIKULT TAIMSELT TOITUDA? Avati kodumaa esimene TAIMSE VALGU TEHAS Eesti piimatööstus tõi turule TAIMSE PIIMA Pianist Farištamo Eller: iga asi, mida täna muudan, ei olnud eile vale

SÜGISEST RETSEPTI

Toit nii sinu kui ka

hingele

kehale

Vegan tooted Selveris! Šokolaad metspähklitega Vego, 150 g

Kaste “Mother of sauces” Vöner, 200 g

Vegankokteil šokolaadi Sünk, 500 g

Vegan muuli- ,kartuli või makaronisalat

Marta Kulinaaria, 250-300 g

AJAKIRI VEGAN TOETAB, TOETA SINA KA:

KARUSNAHAVABA EESTI POOLT! 900 0100 5 € 900 0101 10 €

Helista!

NB! Kõne tuleb lõpuni kuulata, et annetus Loomuseni jõuaks.

EESSÕNA

Tere taas!

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS

Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA

Laura Salumets-Tutt AUTORID

Annika Lepp Kadri Sikk Matle Haavistu Stiina Kristal Marta Velgan Anett Rannamets Mattias Turovski TELLIMINE JA INFO

www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health, Physicians Committee for Responsible Medicine), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis.

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

6

H

ing tantsib, sest suurim rõõm on seda eessõna kirjutada. „Tere taas“ on saanud uue tähenduse, sest nii ammu pole ju mõtteid vahetanud. Loodan aga, et paljud on kasutanud antud aega kasvamiseks, saanud just omaette mõtteid põrgatada.

Kuigi protsess uue maailmaga kohanemiseks on olnud ebamugav, on sündinud ka palju head. Pianist Farištamo Eller ütles persooniloos, et kuigi varem ta seda ei uskunud, siis tänaseks teab, et oleme ühiskonnana valmis koostööd tegema. Ükskõik millises vallas, olgu selleks tervis või hoopiski keskkond.

Tõsi on see, et inimesed on valmis kuulama, ja seda hetke ei tohiks maha magada. Andke uus võimalus teemadele, millega varem ühisosa ei ole leidnud.

Kuulake ise ja rääkige teistega.

Mul on hea meel, et ka loodus on inimese jaoks saanud uue tähenduse.

Aega Eesti metsades on poole aasta jooksul veedetud rohkem kui varem.

Kuigi mõned peatükid raamatust „Kuidas looduses käituda?“ on paljud veel lugemata jätnud, on kodumaa loodus saanud siiski kohaks, kus end eksootiliste paradiisisaarte asemel maandada.

Kõrgete mändide suunas vaadatakse loodetavasti teise pilguga ja see annab ka lootust, et kaugel ei ole aeg, mil taara, kommipaberid või sigaretikonid ei leia kohta metsa all. Mida rohkem sügisesse, seda rohkem on näha, milline on loodus siis, kui inimene sellesse minimaalselt sekkub. Oravaid näeb tihedamini toiduvarusid otsimas. Metsaalused on puhtamad ja prügi ei riiva silma. Suvitajad on naasnud linnadesse ja pardiparved on enne rändamist hõivanud supelrannad, hallhaigrud tipivad kaldal ning taamal lainete vahel liuglevad luiged. Loodus on mega!

Minge ikka loodusesse ja nautige, kuid proovige sealseid elanikke mitte segada. See on nende kodu austame ja kohaneme selle järgi.

Loodan, et nagu ajakirja tegijatel, on ka lugejal suur heameel, et saab taas ajakirja käes hoida. Aitäh kõigile, kes pika pausi ajal meile kirjutasid ja niisama kaasa elasid. Loodetavasti kohtume Taimetoidumessil. Alati on tore näha nägusid nimede taga.

Värvilist sügist!

Anett Rannamets peatoimetaja

BIOMARKET SOOVITAB

Pihusta terviseks!

Tabletivaba vegan toidulisandite sari

Suukaudne pihus on kiire, mugav ja kliiniliste uuringutega tõestatud eriti tõhus viis kindlustada, et organism oleks varustatud vegani menüüs sageli liiga vähesel määral esindatud toitainetega.

Ainulaadsed pihused on suhkru-, alkoholi-, kunstlike värv- ja maitseainetevabad.

KOLUMN

L

Maailma muutmine algab iseendast Annika Lepp 8

oetud päevad enne seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas välja koroonaviiruse üleilmse pandeemia ja peaminister Jüri Ratas riikliku eriolukorra, lõin Facebookis omale salvestatud postituste kausta nimega „Uus algus“.

Olin juba mõnda aega enne tähendusliku kausta loomist tundnud hinges rahutust. Tõttöelda ei julge ma avalikult isegi mainida, kui kaua mul aega kulus, et taibata – on tagumine aeg iseennast päriselt tundma õppida.

Juba enne eneserännakule asumist painas mind klassikaline aktivisti süümepiin – iseendale pühendumine on egoistlik. Loomakaitsega tegeledes näeb probleemiderägastikku lähedalt. Tekib harjumus pidevalt uusi ideid genereerida. Isegi puhkehetkedel kavandab pidevalt täistuuridel töötav mõistus uusi kampaaniaid ja strateegilisi samme. Enda probleemid või soovid jäävad tagaplaanile, sest kahvatuvad loomade olukorra kõrval. Sestap oli vahel isegi kaks päeva järjest keeruline end „lõdvaks lasta“. Õnneks sain aru, et eneseotsingud ja -analüüs on ilmselt üks mitteegoistlikumaid tegevusi, millele väärtuslikku aega kulutada. Nii võtsingi lõpuks natist kinni ja tirisin end suurest möllust eemale.

Alates augustist ei ole ma enam Loomuse kommunikatsioonijuht. Peale ligi kümneaastast tegutsemist loomakaitses vahetasin sõidurada. Keerasin käänulisele kruusateele, mis kulgeb põldude ja metsade vahel ja läbib tundmatuid väikekülasid.

Kui ajakirjal ruumi jätkub, plaanin edaspidi kirjutada kõigest sellest, mida juba päris teekonna alguses avastanud olen, mida näen tänu vaikusele uue nurga alt ja millega kindlasti plaanin veel tegeleda. Põnevaid teemasid on lõputult: siiras rõõm, joie de vivre, metsamõtted ja -teraapia, meditatsioon, fotograafia, liikumine, kaastunne, lustimine, vaikus, rõõm pisiasjade üle, aeglane elu, muusika ja tants, uni ja unenäod, hirmud ja kartmatus, (sotsiaal)meedia, lugemine, „ei“ ütlemine ja palju muud.

Kuivõrd olen parasjagu oma avastusterohkel teekonnal, võiks sellest ehk kasu olla ka teistele aktivistidele, veganitele ja loomakaitsjatele. Kas sina tuleksid koos minuga sellisele retkele? Kui tuled, siis ma tänan sind juba ette ja loodan, et kogeme üheskoos toredaid hetki ja naudime värskeid ning avaraid mõttemaastikke. Me oleme kõik omavahel seotud. Minu heaolust sõltub sinu heaolu ja sinu heaolust kellegi kolmanda oma. Julgustan lugejaid jälgima, mil viisil muutuvad suhted lähedastega, kui oled rahulik ja rõõmus. Ja tähele panema ka vastupidist. Mida teadlikumalt jälgid, seda selgemaks saab see, et enda eest hoolitsemine on meie kõigi hüvanguks.

Seega kehtib vana hea klišee: maailma muutmine algab iseendast. -

IMMUUNSUSE TUGEVDAJA & ENERGIA Multi Vegan GUMMIES kummikommid on hulgaliselt auhindu võitnud rahvusvahelise toidulisandite tootja New Nordic uued vitamiinid. Maitsvad kummikommid sisaldavad 9-t erinevat vitamiini, mida on lihtne ja meeldiv tarbida kogu perel, et tugevdada immuunsüsteemi ja varustada organismi lisaenergiaga.

Multi Vegan GUMMIES kummikommid sisaldavad AINULT natururaalseid värv- ja maitseaineid, mis pärinevad apelsinist, õunast, vaarikast, maasikast ja mustsõstrast. Sisaldab C, D, A, B6 vitamiine, mis aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Vitamiin B6 aitab vähendada ka väsimust ja kurnatust, aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.

KUST SAAB OSTA MULTI VEGAN GUMMIES KUMMIKOMME? Tooted on saadaval apteekide ja tootja kodulehel

www.newnordic.ee

www.newnordic.ee või telli telefonil 6843838

UUDISED

O

ktoobris avatakse Vapianos uute maitsete hooaeg. Seda alustati 1. oktoobril rahvusvahelise taimetoitlaste päevaga. Vapiano on alati seadnud oma kõrgeimaks eesmärgiks igaühe individuaalsed toitumisalased vajadused. Vapiano veganvalikust leiab tomatisupi, pasta Aglia e Olio, pasta Pomodoro, pasta Arrabiatta. Loomulikult on Vapiano pasta- ja pitsataignad valmistatud loomseid produkte kasutamata – nii pitsasid kui pastasid saab valmistada veganitele sobivalt. Samuti on Vapianos või-

OKTOOBRI IGAL NELJAPÄEVAL SAAB VAPIANOS VEGANTOITU SOODSAMALT

malus mozzarella või Itaalia kõvajuust veganalternatiivi vastu vahetada. Soovi korral saavad külalised ilma lisatasuta vahetada loomsed valgud tofu vastu.

Näiteks pasta Pollo Piccante, mida valmistatakse apelsini-tšillikastmes pak choi ja paprikaga, maitseb tofuga suurepäraselt – tavapärane loomne lisand tuleb lihtsalt ära vahetada. Loomulikult on menüüs ka sellised veganroad nagu pasta ja pitsa Crema di Avocado.

Täiendatud on ka taimset piimavalikut: lisandunud on herneproteiinijook, mis sobib hästi piima asemele. Ka hoo-

EESTI PIIMATÖÖSTUS TÕI TURULE TAIMSE ALTERNATIIVI PIIMALE

T

ere AS tõi esimese piimatööstusena Eestis turule värske kaerajoogi nimega Fresh Oat Drink, mille leiab piimaletist.

Tere sõnab, et uus kaerajook sarnaneb rohkem traditsioonilisele piimale tänu erilisele valmistamistehnoloogiale. „Tere on traditsioonilisi piimatooteid teinud 20 aastat ning viimastel aastatel oleme suurt tähelepanu pööranud laktoosivabadele toodetele, et inimestel oleks võimalus valida laia sortimendi vahel,“ sõnas Tere tooteinnovatsiooni juht Liina Kimmel. „Peale kasvav generatsioon on pannud meid üha rohkem tähelepanu pöörama jalajäljele, mis meist siia planeedile maha jääb. Nende ostuotsust mõjutab lisaks toote harjumuspärastele oma-

10

dustele just see, kas ettevõte talitab ka ise jätkusuutlikult.“ „Oleme palju tähelepanu pööranud sellele, et taimsete alternatiivide maitseomadused poleks liialt võõrad inimestele, kes siiani ainult traditsioonilisi piimatooteid on tarbinud. Uus tootesari sobib veganitele, aga eelkõige soovime pakkuda just praegustele piimajoojatele uut ja huvitavat alternatiivi,“ rääkis Liina Kimmel.

Tere turundusjuht Katrin Tamm sõnas ajakirjale Vegan, et 2. oktoobrist jõudis värske kaerajook Selveri ja Coopi lettidele, Rimisse jõuab see aga oktoobri keskpaigast. „Hinnaklassiks oleme planeerinud 1,79–1,89 eurot,“ tõi Tamm välja ning lisas, et lõpphinna valivad siiski kauplused. -

aja uudisroogades pakutakse midagi taimset. Sel korral saab proovida kõrvitsasuppi vegankoorega. Tulekul on veganmagustoit Crema di Banana con Noci Caramellato, milles banaanikreem karamelli ja Kreeka pähklitega. Pakutakse ka kõrvitsasalatit Insalata di Zucca, millel lisandiks Vöner. Vapiano on veganluse fänn ja menüüd täiendatakse pidevalt selliselt, et kõik saaksid maitsekalt kõhu täis. Jäta meelde! Oktoobri igal neljapäeval saab Vapianos vegantoitu 20% soodsamalt. -

o n s a i p a V u u k e t e s t i a M

UUDISED

VEGANITE LEMMIKTANKLA OLEREX? MENÜÜSSE LISANDUB VEGANROOGASID!

A

jakirja toimetus käis septembri lõpus mekkimas Olerexi uusi vegantoite, mida saab oktoobri keskpaigast alates igaüks ise proovida. Menüüst leiab: rukkiburgeri, vrapitasku, vrapitasku valekanaga, vegantortilja Vöneriga ning not dog‘i Happy V vorstiga.

Tanklatoit on pikal teekonnal hea võimalus midagi hamba alla saada. Seetõttu ei seata tihti toidu maitse või toiteväärtuse osas kõrgeid standardeid. Tegelikult võib ka kiiresti valmiv söök olla toitev ning eriti tore on, kui see on ka maitsev. Olerexi uutes veganroogades mängib suurt rolli Vöneri kaste Mother of Sauces, mis on saanud läbivaks lisandiks kõikides vegantoitudes, ka burgeri vahel. Veganite seas suureks hitiks saanud Vöner tervitab sööjat aga tortilja vahel koos krõmpsuva salati ja köögiviljadega. Üllatusena leiab edaspidi taimse hot dog’i ehk not dog‘i vahelt Happy V viineri, mis on paljude sõnul üks parimaid veganvorste, mis praegu Eesti turul saadaval. Pikemaid sõite tuleb ikka ette – eriti viimasel ajal, kui reisimiseks on avatud ainult kaunis kodumaa. Selles valguses on hea teada, et edaspidi saab teha kaalutletud valiku, kui teel olles tanklast läbi tuleb hüpata. Alates 12. oktoobrist saab vegantoite proovida kõikides Olerexi tanklapoodides. -

AVATI KODUMAA ESIMENE TAIMSE VALGU TEHAS

S

uve alguses avas Jõgevamaal Painkülas oma uksed Eesti esimene taimsete valkude tehas. Kaubamärgi Vegetein all toodetakse nii taimseid valke kui ka külmpressiõlisid ja kiudainepulbreid.

Mati Küünal, üks ettevõtte juhtidest sõnas ajakirjale Vegan, et põhiliseks tooraineks on saanud kolm meile kõigile tuttavat õliseemet: kanep, lina ja raps. „Toodame valgukontsentraati kanepi puhul minimaalse 70% valgusisaldusega ning lina ja rapsi puhul 50% valgusisaldusega,“ selgitas ta ning lisas, et tootma hakatakse ka külmpressiõlisid ja fiibreid ehk peenestatud seemnekoori. „Tooraine on võimalusel kohalik ja mahe,“ kinnitas Küünal.

Kuigi tehas on uhiuus, on mõte sellest uuenduslikust tehnoloogiast ettevõtte loojate peas küpsenud juba pike-

12

mat aega. Põhiliseks hüppelauaks sellise tehase avamisel said inimkonna muret tekitavad tarbimisharjumused. „Teatavasti ei saa imetajad-inimesed ilma valguta elada ja kui inimkonna kasv ja liha tarbimine jätkub samas tempos, on aastaks 2050 vaja maailmas täiendavalt juurde karjamaad, mis on võrreldav kahekordse India territooriumiga.

Seega peab meie toidulaud muutuma,“ selgitas Küünal tagamaid ning lisas, et taimne valk jõuab toidulauale kiiremini ja samas nõuab vähem loodusressursse.

Esialgne plaan on toorme edasimüük toidutööstustele Euroopa Liidus, kus selle kasutusvõimalused oleksid pea lõputud. „Loomulikult suuname oma tähelepanu ka Eestile, aga peame oma koduturuks 530 miljoni elanikuga Euroopa Liitu. Meie tootmisvõimsused on sedavõrd suured, et vaid Eesti turul

meil esialgu kõike müüa ei õnnestu,“ sõnas Küünal ning andis mõista, et eesmärgid on tehasel suured. Mis on aga need toidutooted, mida taimsest valgust annaks arendada? Mati Küünal toob välja, et taimseid valke saab kasutada kõikides toiduaine sektorites, lisades neid toitaineväärtuse tõstmiseks kõikjale. „Oleme oma tehase köök-laboris katsetanud näiteks erinevaid küpsetisi, kotlette ja „liha“-palle. Samas ka maiustusi nagu jäätist ning halvaad.“ Mati Küünal usub, et kodumaise taimse valgu tehase olemasolu võib olla seemneks, et Eesti turule jõuaks rohkem ka kohalikust toorainest arendatud taimseid tooteid. „See on meie eesmärk – me ei soovi kellestki vägisi veganeid teha, aga loomse valgu vähendamine toidulaual on paratamatus.“ -

UUDISED Valgamaa 1%

Muu 1%

Võrumaa 1% Põlvamaa 2%

Tartumaa 14%

75+ 2% 55-74 9%

Vene 16%

15-19 16 %

Järvamaa 1% Tallinn 55%

Jõgevamaa 3% Viljandimaa 4%

ELUKOHT

Ida-Virumaa 9%

PEAMINE SUHTLUSKEEL

40-54 17 %

VANUS

Eesti 83%

Lääne-Virumaa 2% Pärnumaa 3%

20-24 18 %

25-39 38 %

Läänemaa 2% Saaremaa 1% Hiiumaa 1% Raplamaa 1%

STATISTIKA: AJAKIRJA VEGAN LOEB ÜLE 60 TUHANDE EESTI INIMESE

I

gal aastal viib Eesti Meediaettevõtete Liit läbi meediauuringu ELU (Eesti Lugeja Uuring), milles uuritakse liitunud väljaannete lugejaskonda. 2020. aasta statistika kohaselt saab öelda, et Eestis on huvi veganluse vastu suur.

Statistikaameti andmetel elab Eestis (vanuserühmas 15+) 1,1 miljonit inimest. Meedialiidu uuringu andmeil loeb sellest 5,59% ehk 62 tuhat inimest ajakirja Vegan (paberväljaanne + veebiajakiri). See tähendab lihtsustatult, et ajakirja loeb iga kahekümnes üle 15aastane inimene.

Pea pool Eesti elanikkonnast elab Harjumaal, ca 10% Tartumaal ja ca 10% Ida-Virumaal. Sarnaselt jagunevad ka ajakirja lugejad. Ajakirja Vegan loetakse kõige rohkem Tallinnas (55%) ja järgmise tulemusena Tartumaal (13%).

Lugejate peamiseks suhtluskeeleks on eesti keel ning enamus lugejaskonnast on naised (76%). Üle 50% lugejatest omab keskharidust ja pea 40% kõrgharidust ehk ca 90% lugejatest on keskmise või kõrgema haridusega.

Enamuse ehk 71% kogu ajakirja lugejaskonnast moodustavad 15–39aastased, keda on 36 tuhat. Kusjuures vanusegrupis 15–24 on ajakiri Vegan kõigi 67 uuringus osalenud väljaande (ajalehed ja ajakirjad kokku) arvestuses

14

seitsme enim loetud väljaande hulgas, millest võib järeldada, et ajakiri Vegan on kõige populaarsem just noorte seas.

Vanusegrupis 25–39 platseerus Vegan 21. kohale.

Samuti selgub lugejauuringust, et 28% ajakirja lugejatest teenib 400–799 eurot ja 54% 800–1600 eurot ühe leibkonnaliikme kohta kuus. Taustaks on hea ka lisada, et statistikaameti värskemate andmete järgi (2018) on ühe leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus 752,5 eurot. Kusjuures lasteta leibkonnal oli see 822 eurot, lastega leibkonnal 677 eurot ja üksikvanemal 571 eurot. Seega, kolmandik ajakirja lugejaist on keskmise sissetulekuga ja pooled keskmisest kõrgema sissetulekuga.

Uuringu tellis Eesti Meediaettevõtete Liit ning selle viis läbi Faktum & Ariko (RAIT Group). Küsitlusperioodiks oli 12. märts kuni 1. mai. Kokku küsitleti 3012 inimest vanuses 15+. Valim juhiti esinduslikuks soo, vanuse, peamise suhtluskeele ja elukoha tunnustes. Ajakiri Vegan on meedialiidu liige alates 2020. aasta jaanuarist. Vegan on ilmunud aastast 2016 ning on Eesti esimene veganelustiilile pühendunud ajakiri. Anett Rannamets

Kodune 4% Mittetöötav pensionär 3% Töötav pensionär 5%

Iseendale tööandja 6%

Töötu 9%

STAATUS

Palgatöötaja 44 %

Õppur 29 %

1600+ 10 %

Kuni 399 € 17 %

1200-1599 € 16 %

SISSETULEK 800-1199 € 29 %

400-799 € 28 %

UUDISED

16 AASTAT KESTNUD UURING TÕESTAB TAAS, ET TAIMNE TOIT AITAB JÄÄDA TERVEKS JA ELADA KAUEM

T

eadusajakirjas JAMA Internal Medicine avaldati uurimus, mis tõestab taaskord, et kui tarbida rohkem taimset toitu, oled tervem.

Rohkem kui 16 aastat kestnud uuring1 jälgis Ühendriikides 400 000 inimese toitumisharjumusi ja tervist.

Mida rohkem taimset toitu ja vähem loomseid valke, seda suurem on tõenäosus, et ei haigestuta vanusega tihti kaasnevatesse elustiilihaigustesse.

Püstitatud uurimuse küsimus oli: kas seos toiduvalgu valiku ja eluea vahel on olemas? 16 vaatlusaasta jooksul ja pärast 78 000 surma selgus, et loomsete valkude eelistamisel on seos üldise suremuse ja kardiovaskulaarsetesse haigustesse haigestumisega.

Veidi vähem kui pool valimisse kuuluvatest inimestest vanuses 50–71 tarbis igapäevaselt taimset valku, 60% aga loomset. 16 aastat analüüsiti haiguslugusid ning surmade põhjuseid.

Tulemused näitasidki, et taimset valku tarbivate inimeste seas oli üldine suremus madalam, samuti oli nende seas madalam südame-veresoonkonna haigustesse suremus.

Samale arusaamale on jõutud ka varem. Eeldatakse, et 60-aastaste ja vanemate inimeste arv paisub 2050. aastaks 800 miljonilt kahele miljardile.2 Selline demograafiline muutus paneb tervishoiusüsteemi proovile.

Vananedes suureneb risk haigestuda kroonilistesse haigustesse, nagu südame-veresoonkonna haigused, II tüüpi

diabeet, dementsus ja vähk. Kõik sellised haigused vajavad ravi ja tähelepanu. Elustiili muutmine ning tervisliku toitumise omaksvõtmine on aga võimsad vahendid, mis võivad aidata vanusega seotud probleeme ja haigusi vältida ning eluiga pikendada. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suurendab haigestumise tõenäosust (südame-veresoonkonna haigustesse, diabeeti) suitsetamine, füüsiline passiivsus ja põhiliselt loomne toitumine lausa 80% võrra.3 KASUTATUD ALLIKAD: [1] Association Between Plant and Animal Protein Intake and Overall and Cause-Specific Mortality. Jiaqi Huang; Linda M. Liao; Stephanie J. Weinstein. JAMA Intern Med. 2020 [2] Maailma rahvastiku vananemine. ÜRO majandus- ja sotsiaalministeeriumi rahvastikuosakond. 2013 [3] Preventing chronic diseases: a vital investment.

Maailma Terviseorganisatsioon WHO. 2005

EUROOPA LOOMAKASVATUS ON KLIIMALE SAATUSLIKUM KUI TRANSPORDISEKTOR

L

oomakasvatuse kasvuhoonegaaside heitkogused moodustavad Euroopa Liidus 17% kogu EL-i heitgaaside kogusest ja tekitavad kliimale rohkem kahju kui kõik teel olevad masinad, vahendab Brussels Times.

Andmed näitavad, et aastatel 2007–2018 kasvasid loomakasvatusest pärinevad heitgaaside kogused 39 miljoni tonni süsinikdioksiidi võrra. Võrdluseks saab öelda, et sama tulemuse saaks, kui Euroopa teedel sõidaks praegustele veel lisaks 8,4 miljonit autot, teatab keskkonnaorganisatsioon Greenpeace Europe.

Farmiloomad on Euroopas 502 miljoni tonni süsihappegaasi eraldumise põhjus. Liites sellele veel heitgaaside kogused, mis eralduvad loomaliha tootmisest ja metsade hävitamisest põllumaa rajamiseks, tõuseb see arv 704 miljoni tonnini.

Euroopa Liit tegeleb praegu uue kliimaseaduse väljatöötamisega, millega tahetakse asjakohastada kliimaeesmärke ja määrata EL-i põllumajanduspoliitika järgmiseks seitsmeks aastaks. Greenpeace Europe loodab, et Euroopa Liit võtab

vastu otsuse vähendada kariloomade arvu ja lõpetab tehasfarmide toetamise. „Euroopa juhid on liiga kaua loomakasvatuste kliimamõjude ümber tantsinud,“ ütles Greenpeace’i põllumajandusüksuse direktor Marco Contiero. „Teadus on selge, ka arvud: me ei saa kliimamuret vältida, kui poliitikud jätkuvalt liha- ja piimatööstust kaitsevad.“ -

15

TOITUMINE

Kulud kontrolli alla!

Täistaimne toitumine ei pea olema kallis Matle Haavistu Taimne Teisipäev

T

aimne toitumine on aina enam leidmas teed eestimaalaste südamesse. Samas võib juhtuda, et oled praegugi veel kuulnud, et see on kallis ja ebatervislik. Ent nagu iga toitumise korral, peitub ka säästliku ja tasakaalustatud taimse toitumise võti planeerimises ning toiduvaliku põhjalikus läbimõtlemises.

Kindlasti on taimse toitumise alustalaks värsked puu- ja juurviljad. Kuna need on ka kergesti riknevad toiduained, on siinkohal mõistlik ette mõelda. Kuidas ostetud kaup järgnevatel päevadel ära kasutada, et viljad ei jääks külmkapi nurka närbuma? Juurviljad nagu peet, kaalikas ja kartul on odavad, aga pakuvad palju võimalusi toekate roogade valmistamiseks. Eestimaiseid õunu ja pirne jagatakse suve lõpus tihti ka poolmuidu.

Valguallikatena on rahakotisõbralikud eestimaine roheline hernes ja uba. Hernejahu saab kallima kikerhernejahu asemel edukalt kasutada taimsete kotlettide sidujana ja paneerimiseks. Ubadest saab valmistada muuhulgas maitsvat ja valgurikast pasteeti võileivale määrimiseks.

Veel üks oluline kuluallikas on näksid ja maiustused – neid tasuks tervislikkuse seisukohalt tarbida väheses koguses. Ja kui vahepeal on soov maiustada, siis on tervislikum ja soodsam teha maiused ja näksid ise.

Kodus tehes saad ise reguleerida maitseainete kogust ning valida värske tooraine.

Kindlasti on taimsel toidulaual au sees kvaliteetne täisteravili. Iga hommik võiks alata toeka pudruga, mis täidab kõhtu, tasakaalustab veresuhkrut ja seeläbi ennetab näksimishimu. Soodsad täisteraviljad on näiteks kaer, tatar ja oder.

16

TOITUMINE

KUI KALLIS ON VEGANTOIT? KAUNVILJAD

• kuivatatud (keetmata) valged oad al 0,90 €/400 g • põlduba (keetmata) al 1,49 €/kg • kollane hernes al 0,69 €/500 g • konserveeritud kikerhernes al 0,59 €/400 g • konserveeritud läätsed al 0,59 €/400 g • konserveeritud punased oad al 0,69 €/400 g

TÄISTERATOOTED

• täistera kaerahelbed al 0,20 €/400 g • pikateraline riis al 0,70 €/800 g • odratang al 0,70 €/800 g • täisteramakaronid al 0,80 €/500 g • peenleib al 0,50 €/350 g • tatar al 1,49 €/kg

PUUVILJAD, KÖÖGIVILJAD JA MARJAD

• banaan al 1,08 €/kg • õun al 1,08 €/kg • pirn al 1,19 €/kg • ploom al 1,08 €/kg • tomat al 0,75 €/kg • suvikõrvits al 0,89 €/kg • kartul al 0,23 €/kg • peet al 0,23 €/kg • porgand al 0,30 €/kg • peakapsas al 0,21 €/kg • sibul al 0,39 €/kg • šampinjonid al 0,85 €/250 g • külmutatud köögiviljasegu al 0,70 €/400 g • külmutatud maasikad al 1,50 €/400 g • külmutatud kirsid al 1,50 €/400 g

PÄHKLID JA SEEMNED (tavaline pakend ~200 g) • päevalilleseemned al 2,49 €/kg • linaseemned al 4,49 €/kg • kõrvitsaseemned al 6,99 €/kg • maapähklid al 2,90 €/kg • tšiiaseemned 1,89 €/200 g

KULUKAMAD, KUID POPULAARSED (JA VAJALIKUD) TOIDUAINED VEGANITE LAUAL • maitsepärm al 2,80 €/pk (125 g) • seesamivõi ehk tahiini al 3,79 €/pk (300 g) • tofu al 1,65 €/pk (250 g) • sojapiim al 1,45 €/l • maapähklivõi 6,49 €/pk (340 g) • mandlid al 13,90 €/kg • spinat al 10 €/kg

18

Ära ei tohiks unustada ka organismile vajalikke rasvasid. Tervislikke oomega-3-rasvhappeid sisaldab meie eestimaine rapsiõli, rasvade ja valkude sisalduse poolest on väga kasulik ka pähklivõi, mida leidub erinevas hinnaklassis. Kui pähklid on tihti kulukamad, tasub vaadata näiteks odavamate päevalille- või kõrvitsaseemnete poole, mida saab lisada näiteks hommikupudrule.Mida rohkem kodus ise süüa teha, seda odavam on ka toidukorv. Keeda oad-herned ise, mitte ära osta konservina. Pese ja koori kartulid kodus, mitte ära osta plastikusse pakendatud mugavamat, kuid kallimat toodet. Valmista valgurikast hummust kodus ise – võid imestada, kui lihtne see on. Tulemuseks maitsev ja tervislik ise valmistatud toit ning kummardus keskkonnale – pakendeid jääb sinust vähem maha.

EDUKALT SÄÄSTLIKUKS

Säästmist võiks alustada kuueelarve planeerimisest ja nädalamenüü koostamisest. Mõistlik oleks panna paika toidule kuluv maksimaalne summa ning sellest ka kinni pidada. Nädalamenüü loomine on kasulik nii rahakotile kui ka tervisele, kuna aitab tänu õigele süsivesikute, valkude ja rasvade vahekorrale toitumist tasakaalustada.

Ajanappuse korral on mõistlik nädalavahetustel teha ettevalmistusi nädala sees kokkamiseks, näiteks lõikuda valmis köögiviljad ja säilitada neid sobivate portsjonitena sügavkülmas. See vähendab riski, et töönädala keskel haarad kiirelt võileiva, mitte aga täisväärtusliku toidu järele. Üks võimalus on korraga rohkem süüa teha, et jaguks ka järgmisel päeval tarbimiseks. Siinkohal on mõistlik arvestada, et tehtav kogus ka ära söödaks, sest oluline osa raha säästmisest on toidu raiskamise vältimine.

Kindlasti kulub ära erinevate sooduspakkumiste aktiivne jälgimine kauplustes. Kauasäilivaid toiduaineid on mõistlik kampaania ajal ette varuda, teades, et need kodus käiku lähevad. Korraga suuremas pakendis ostes on kilohindki odavam ja väldid tarbetut pakendiprügi tekkimist. Üks suur kuluallikas on väljas söömine. Eks ikka tahame toetada taimseid toidukohti ja loomulikult võib seda vahel endale lubada. Kuid siin tasuks oma käigud läbi mõelda, et need ei lööks seatud eelarvet lõhki. Lisaks saame kodus süües paremini kontrollida toidule lisatava suhkru ja soola kogust ning valida koostisosadeks tervislikumaid alternatiive. -

1

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maistev, soodne ja lihtne tellida!

Pakume ka koju toomist!

TERVIS

Arst selgitab: SIBO tõttu vegantoidust loobuma ei pea Marta Velgan perearst

SIBOst on olnud palju juttu seoses veganluse ning endiste veganitega, kes väidetavalt selle probleemi tõttu on pidanud täistaimsest toitumisest loobuma. SIBO (small intestine bacterial overgrowth) ehk eesti keeles bakteriaalne ülekasv peensooles on olukord, kus peensooles on rohkem baktereid kui peaks.

Igapäevaselt jõuavad meie seedetrakti erinevad bakterid nii toidust, mida sööme, kui ka süljest, mis sisaldab erinevaid baktereid. Enamik bakteritest hävib maohappe toimel ning maost edasi peensoolde jõuab minimaalselt baktereid, jämesooles aga bakterite arv taas kasvab. Kuigi meediat jälgides tundub, et viimasel ajal avastatakse SIBO väga paljudel inimestel, on tegemist jätkuvalt arstide ja teadlaste seisukohast suhteliselt vähe mõistetud seisundiga.

SIBO levimuse kohta elanikkonnas on piiratud andmed ning Eesti inimeste hulgas seda uuritud ei ole. SIBO võib inimestel kulgeda erinevalt. Kergematel juhtudel võib esineda vähest kõhuvalu, kõhupuhitust, kõhulahtisust või -kinnisust.

Raskematel juhtudel võivad kaebused oluliselt vähendada inimese elukvaliteeti ning toimetulekut igapäevaeluga. Lisanduda võib toitainete vähesest imendumisest tingitud kehakaalu langus ja toitainete vaegus (nt rauavaegusaneemia).

SIBO RISKITEGURID

SIBO tekkeni võib viia mistahes protsess, mis häirib olemasolevat mikrobioomi. Sagedasemateks põhjusteks on maohappe tootmise vähenemine, soole liikumishäire, soole struktuurilised ja anatoomilised kõrvalekalded ning immuunsüsteemi häired.

Maohappe tootmise vähenemise põhjus võib olla näiteks H.pylorist tingitud krooniline gastriit ning pikaajaline maohapet alandavate ravimite, näiteks prootonpumba inhibiitorite (omeprasool) kasutamine. Maohappe tootmine väheneb ka inimese vananemisega.

Soole struktuurilised ja anatoomilised kõrvalekalded võivad olla nii kaasasündinud kui ka tekkinud krooniliste haiguste ja operatsioonide tagajärjel. Näiteks tänapäeval sagedamini teostatavad bariaatrilised lõikused võivad viia peensoole mikrofloora häirumiseni. Struktuurilised muutused võivad tekkida ka põletikuliste soolehaiguste, nagu Crohni tõbi, tõttu.

Osa kroonilisi haigusi, nagu diabeet, luupus ja kilpnäärme alatalitlus, võib põhjustada soolestiku aeglasema töö ning motoorika häirumise. Soolestiku motoorika aeglustumist võivad põhjustada ka ravimid, näiteks opiaadid (kodeiin, tramadool) ning tritsüklilised antidepressandid (amitriptüliin).

20

SIBO võib sagedamini esineda inimestel, kellel on kas kaasasündinud või omandatud immuunpuudulikkus (nt HIV).

DIAGNOOSIMINE

SIBO puhul esinevad kaebused võivad esineda ka mitme teise seedetrakti haiguse puhul, nagu laktoositalumatus, tsöliaakia, soole ärritussündroom, põletikulised soolehaigused ning infektsioossed soolehaigused.

Arvatakse, et paljudel siiani soole ärritussündroomi diagnoosi saanud inimestel võib kaebuste põhjuseks olla tegelikult SIBO, kuigi kirjandus on selles osas vastuoluline. Kirjandust uurides võib SIBO diagnoosimise kohta leida väga erisugust infot ning parima meetodi suhtes ollakse hetkel eriarvamusel.

Traditsiooniliselt on kuldseks standardiks peetud peensoole algusosa limaskesta loputamisel saadavast vedelikust bakterite väljakasvatamist. Kuna tegemist on üpris keerulise, invasiivse ning kalli meetodiga, on sagedamini kasutusel vesiniku ja metaani hingamistestid. Hingamistesti puhul antakse esmalt inimesele juua glükoosi ja laktuloosi lahust ning seejärel mõõdetakse analüsaatori abil hingeõhus oleva vesiniku või metaani kogust. Soolestikus elavad bakterid kasutavad glükoosi ja laktuloosi oma elutegevuseks ning selle tagajärjel eraldub lisaks süsihappegaasile vesinik ja metaan. Kuigi taolisi hingamisteste on lihtne kasutada ja need on odavad, on nende interpreteerimine tihti keeruline.

Kohsini et al. leidis oma süstemaatilises ülevaates, et olemasolevates uuringutes SIBO diagnoosimisel kasutatud meetodid on olnud väga erinevad ning uuringute tulemusi on erinevalt interpreteeritud, mistõttu ei saa öelda, et olemasolevad uuringud aitaksid probleemi adekvaatselt tuvastada.

RAVI

SIBO ravi puhul on kõige olulisem ravida ja kõrvaldada SIBO tekkepõhjus. Lisaks tegeletakse bakterite ülekasvu ning ka tekkinud toitainetepuuduse likvideerimisega. SIBO ravitaktikate osas valitseb kirjanduses samasugune segadus nagu diagnoosimise osas. Sagedamini on bakteriaalse ülekasvu raviks kasutatud antibiootikume ja toitumise muutmist.

SIBO ravis on kasutatud erinevaid antibiootikume erineva ravikuuri pikkusega, kuid teaduslikku tõendust on neil vähe.

Toitumise osas on kõige rohkem uuritud FODMAP-i dieeti, mille puhul soovitatakse vältida lühikeseahelaliste süsivesikute rikkaid toiduaineid (oligosahhariidid, sahhariidid, monokarbiidid ja polüoolid). Kuna neid süsivesikuid sisaldavad

paljud taimsed toiduained, võib selline toitumine olla väga raskesti jälgitav ning piirav.

Tihti on soovitatud toidusedelist välja jätta ka piimatooted ning gluteeni sisaldavad tooted. Toitumise muutmist ei soovitata inimestele eluks ajaks, vaid nii kauaks, kui kaebused taanduvad. Seejärel peaks tasapisi hakkama välja jäetud toiduaineid oma toidusedelisse tagasi tooma.

Uuritud on ka probiootikumide mõju SIBO-le, kuid olulisi ravitulemusi pole kirjeldatud.

VEGANLUS JA SIBO

SIBO-st on olnud palju juttu seoses veganluse ning endiste veganitega, kes väidetavalt selle probleemi tõttu on pidanud täistaimsest toitumisest loobuma. Täistaimne toitumine ise kuidagi SIBO-t ei tekita, küll aga arvatakse, et taimne toitumine võib SIBO olemasolul kaebusi süvendada.

Täistaimne toitumine sisaldab võrreldes loomsega rohkelt kiudaineid ja süsivesikud, mida bakterid oma elutegevuseks kasutavad, ning kui peensooles on baktereid rohkem kui peaks, võivad kaebused süveneda. See aga ei tähenda, et SIBO tekkimisel peaks inimene täistaimsest toitumisest loobuma.

Tuntud veganist gastroenteroloog dr Angie Sadeghi (seedetrakti haigustega tegelev arst) on soovitanud SIBO puhul esialgu vähendada oma menüüs oluliselt kiudainete hulka (vältida tooreid puu- ja köögivilju, vähendada kaunviljade hulka, eelistada püreesid jms) ning pärast kaebuste vähenemist hakata eemaldatud toiduaineid tasapisi tagasi tooma. Tema sõnul on kõige suurem probleem see, kui inimesed hakkavad FODMAP-i dieeti pidama ega saa hiljem enam normaalse tervisliku toitumise juurde tagasi tulla.

Praeguseks on teada, et inimese organismi ja seedetrakti jaoks kasulikud bakterid armastavad peamiselt kiudainete rikkaid toiduaineid, mistõttu on igal juhul soolestiku jaoks kasulik, kui eelistame taimset toitumist.

SIBO on seisund, mille kohta uurimisel ja lugemisel tekib oluliselt rohkem uusi küsimusi kui vastuseid. Teema on viimasel ajal muutunud järjest populaarsemaks ning uuringuid on ilmunud ka üha enam. Jääb ainult loota, et tulevikus saab selgemaks see, kuidas SIBO-t täpsemalt diagnoosida ning millist ravi rakendada. -

Kasutatud kirjandus: Small Intestinal Bacterial Overgrowth: A Comprehensive Review. Dukowicz AC, Lacy BE, Levine GM.Gastroenterology & Hepatology Volume 3, Issue 2 February 2007 Diagnosis and Management of Small Intestinal Bacterial Overgrowth. Bohm M, Siwiec RM, Wo JM. Nutrition in Clinical Practice Volume 28 Number 3 June 2013 A Systematic Review of Diagnostic Tests for Small Intestinal Bacterial Overgrowth.

Khoshini R, Dai S-C, Lezcano S, Pimentel M. Dig Dis Sci. 2008

TUUB - õiglasem elu ja rõõmsam planeet

PERSOON

Pianist Farištamo Eller: iga asi, mida täna endas muudan, ei olnud eile vale

Anett Rannamets Foto: Jaan Krivel

Pianisti ja muusikateadlase tütrena on Farištamo Ellerit (35) terve elu saatnud muusika ning ka temast sai pianist ning improvisaator. Tänaseks on üdini positiivse ja kerge olemisega naisest saanud lisaks muusikule ka tulihingeline keskkonnahoidja. Nimelt peab Farištamo keskkonnateemalist blogi ning salvestab ka raadiosaadet. Kahe lapse emana püüab ta iga päev jääda võimalikult keskkonnasõbralikuks ning rõõmustab, kui suudab enda kirega keskkonnateemade vastu nakatada kasvõi üht inimest.

22

Kui tihti sa praegu klaverit mängid?

Tudengina mängisin ikka palju rohkem. Kui sain lapse, hakkasin ürituskorraldusega tegelema ja nii läks fookus arvutisse. Aga klaverit mängin ikka – kui tuleb kontsert, siis harjutan lihtsalt rohkem.

Sinu kohta uurides jäi mitmes kohas silma sõna „vabaimprovisaator“. Mis selle uhke sõna taga seisab?

PERSOON

Vabaimprovisatsioon – see on tekkinud kuidagi nii, et jazz‘i inimesed läksid vägaväga vabaks. Struktuur, meloodia ja harmoonia jäeti seljataha. Mina jõudsin sinna läbi kaasaegse akadeemilise muusika. Kui klaverit mängin, siis teen seda palju ka klaveri sees – teen klaveri pealt lahti. Ka klaveri sees mängimist tuleb õppida ja peab teadma, kuidas tohib ja kuidas ei tohi, et klaverile liiga ei teeks.

Kui oli Eesti 100, mõtlesin, et pole palju selliseid lugusid, mida saaks mängida klaveri sees. Tegin 100 pisikest klaveripala (tegelikult 99, ühe kirjutas sõber) – igas loos on midagi ka klaveri sees mängimiseks – ja kõik lood põhinesid mõne Eesti kirjaniku lool.

Kirjutasin siis noodid ka üles. Vabaimprovisatsioon tähendab üldiselt seda, et – olenemata kogemusest – improviseerid muusikat, mida sa varem ei ole mänginud.

Kuidas muusikani üldse jõudsid?

Minu ema on pianist ja muusikateadlane.

Kas see kipub tihti nii olema, et näitlejate lastest saavad näitlejad ja muusikute lastest muusikud?

Ei pruugi.

Kui vanad su enda lapsed on ja kas näitavad juba musikaalsust välja?

5 ja 2. Vanem laps on kaks aastat laul-

mas käinud ja nüüd tahab ise ka viiulit mängida.

Kui oled muusik, siis kipub kodune õhkkond olema teistsugune. Ma olen vanema lapsega käinud hullult palju kontsertidel. Kui ma Kehras elasin, siis seal ei olnud väga muusikaüritusi, mis mulle meeldiksid, seega tegin ise sellise sarja, kus proovisin ühendada muusika ja keskkonnateemad. Ja laps käis minuga kaasas.

Kui oled sellises vanuses juba nii palju elavat muusikat kuulnud, siis see lihtsalt mõjutab, olenemata sellest, kelle laps sa oled.

Keskkond ja muusika, kuidas neid saab ühendada?

Ega väga ei saagi, ma leidsin. Tegin siis nii, et olid kontserdid ja siis eraldi keskkonnateemadele keskendunud üritused. Näiteks ühele Brasiilia filmile („Erakordne prügi“) tegime eestikeelsed subtiitrid. Tegime kohtumisõhtu taaskasutajatega, kes näitasid oma kunsti. Sarja pealkiri oli „Maailm.

Muusika. Meie“ ning vastavalt üritusele oligi „Maailm. Meie“ või „Muusika.

Meie“.

Lõid

ka

Keskkonnaraadio.

Kui

see

Julmusevabad ostud VeganShopist!

Tee ostud puhta südametunnistusega, valides VeganShopi e-poes enam kui 2000 tuhande vegantoote hulgast, mida ei ole testitud loomadel ja ei sisalda loomseid koostisosi.

23 veganshop.ee

Kassi 1, Tallinn

info@veganshop.ee

tel 521 2220

PERSOON

idee tekkis, kas oli tunne, et see keskkonnaauk on katmata meediamaastikul, või tunned siiani, et sellest võiks rohkem rääkida?

Ma panin sellele Keskkonnaraadio nimeks, sest ei osanud midagi muud panna. Tahtsin lihtsalt podcast’i teha ja vestelda keskkonnateemadel.

Mulle tundub, et sellest räägitakse järjest rohkem, aga kui puutun kokku mõne sõbraga, keda näen väga harva, saan aru, et seda teemat on väga vähe.

Selles mullis, milles elan, esineb seda muidugi palju. Aga tundsin, et ma pean ise midagi tegema, et saaksin rahulikult olla. Arvan, et mul ei ole endal nii palju öelda – mõtlesin rääkida inimestega, kel on. Iga inimene kõnetab erinevat inimest. Isegi kui me ühte inimest kõnetame, siis sellest piisab mulle.

Mis need põhilised keskkondlikud teemad praegu on, millest võiks sinu meelest kõige rohkem rääkida, et teadlikkust tõsta?

Mul on olnud erinevaid mõtteid ja praegu ma pole enam üldse kindel, mis kõige olulisem võiks olla. Aga koristamine tundub valutu teema. See on hästi lihtne. Prügi maas – halb, prügi koristamine – hea. Mingi selline asi, milles inimene ei pea end süüdigi tundma, sest „see ei ole ju minu prügi maas“.

Maailmakoristuspäeva nähakse maailma suurima koristusaktsioonina. Tegelikult

24

on tegu aktsiooniga, mille eesmärk on tõsta teadlikkust. Teadlikkuse kasv on see, mida vajame.

Põhjused, miks meile need teemad külge ei hakka, on psühholoogilised.

Meile tundub, et iga asi, mida täna endas muudan, on justkui minevikus olnud vale. Me ei pea enda eilse mina peale kurjaks saama.

ühel üritusel, kus üks kliimaaktivist oli laval ja ütles valjult välja, et kuulge, me räägime keskkonnast ja ainukene taimne roog buffee-lauas on salat. See oli väga tore. Muidu ongi tunne, et sellest ei tohi rääkida.

Kuidas seda keskkonnaorganisatsioonide siseselt muuta annaks, et nad oleksid teadlikumad ja teeksid sellistes kohtades paremaid teemad valikuid?

Põhjused, miks meile need külge ei hakka, on psühholoogilised.

Meile tundub, et iga asi, mida täna endas muudan, on justkui minevikus olnud vale.

Veganlusega on ka nii?

Jah, see on kõigega nii. Veganlusega eriti – võib kohe tülli minna.

Kui mingile keskkonnateemalisele konverentsile lähen, mis on ministeeriumi või muu keskkonnaorganis a t s i o o n i korraldatud, ja seal on steik laual, siis ajab segadusse küll.

Käisin

Mu ema on alati öelnud, et igaüks elab, nagu oskab.

Aga on selge, et me pole inimkonnana just kõige targemaid valikuid teinud. Osaliselt muidugi, aga mis puudutab meie looduskeskkonda ja toidutootmist, siis ei ole.

Vaata, kust otsast tahad.

Imeline naine Epp Adler rääkis mu podcast’is väga hästi sellest, et peame inimestena pehmeks jääma, mitte jäigastuma. Tegeledes keskkonnakaitsega, võib tekkida tunne, et teatakse täpselt, eriti kui ollakse eriala

Osta Marta e-poest www.martapagar.ee ja parimatest kauplustest

PERSOON

õppinud. Kõik muutub pidevalt. Peame olema valmis muutuma ja liikuma, et me ei defineeriks end läbi oma harjumuste.

Keskkonnaorganisatsioonides võib tõelise mõistmiseni minna omajagu aega, kuid kas sulle ei tundu, et keskkondlik aspekt veganluse juures töötab üleüldiselt inimeste puhul kõige paremini? Eetika ja tervis jäävad justkui tagaplaanile.

Keskkondlik aspekt toimib päris hästi küll, see on justkui meist väljaspool.

Aga eetika ja tervis – need on endaga seotud ja tuleb mängu see, kuidas ennast defineerin. Eestis pole väga paljud arstid ja toitumisnõustajad veganlusest teadlikud, aga ikka kuulatakse neid kui spetsialiste. Siis ongi keeruline tervise aspektile rõhuda.

Eetika – see on jah huvitav. Ajupesu on nii sügav, et tõde ei tõusegi pinnale.

Pigistame silma kinni, sest ei taha seda linki tekitada, et liha on loom – see on ebamugav. Kui inimesel on näiteks kanad ja ta räägib neist nunnult, kuid sööb ikkagi kanaliha, pole see minu jaoks loogiline, aga teiste jaoks on. Siis öeldaksegi, et olid ise ka selline, sa ei saa oodata, et teised muutuksid. Miks ei saa? Mina ju muutusin! Spetsiesism on ühiskonnas nii tugevalt sees.

Kaua sa ise vegan oled olnud?

Kolm või neli aastat. Kunagi olin taimetoitlane ja siis ei olnud mul üldse sellest ringkonnast tuttavaid. Kui veganiks hakkasin, arvasingi, et nüüd ei olegi mul mitte midagi süüa. Siiani mäletan seda päeva, kui guugeldasin „veganpannkooke“ – kui palju vastuseid sealt tuli! See oli hästi selge hetk. Mull, milles elasin, oli hoopis teistsugune. See on ikka väga huvitav, kui keskkonnateadlikuks veganina saad.

Meenub, et keegi on kunagi öelnud: kui oled vegan, saabki sinust automaatselt tervise- ja toitumisnõustaja ning keskkonnateadlane.

Nii ongi ja see on uskumatu. Ometi leitakse ikka, et veganid teevad kõike valesti. Kuskil kommentaariumis keegi küsis nii kenasti: millal algab aeg, kus

26

veganid ei pea enam põhjendama, miks loomset ei tarbi, ja kõik teised selgitama hakkavad.

Saan aru, et veganlus tuligi sul enne kui huvi keskkonnahoiu vastu?

Ma olin 20ndate alguses, kui mu kaaslase õde oli vegan. Tema oli selline loomaõiguslasest teismeline vegan. See tundus segane ja kindlasti mitte õige. Aga arvan, et see hakkas sealt idanema.

Kas keskkonnasõbraliku lapsevanemana tekib vahepeal tunne ka, et appi, mida teha? Kuidas jääda võimalikult keskkonnahoidlikuks?

Pigem tekib küsimus, miks lapsevanematena nii vähe tahetakse keskkonnahoidlikud olla. See on ju meie laste maailm, mida hoida.

Võrreldes ajaga, mil mu esimene laps sündis, olen väga palju muutunud. Teisel lapsel on pestavad mähkmed, me ei kasuta ühekordseid pabereid – olen vahetanud kõik kangaste vastu. Kõige lihtsam on võtta seisukoht: kui on ühekordne asi, siis ei kasuta. Loomulikult on erandeid ka, näiteks meditsiin.

Ma olen selle peale ka palju mõelnud seoses hoolimisega. Mulle tundub, et on võimalik lapsevanemana teha keskkonnahoidlikke ja hoolivaid valikuid just lastele mõeldes. Näiteks õhupallid – tõesti hoolin lapsest, aga ei taha talle kunagi osta õhupalli, et sellega rõõmu valmistada. Kui lapsevanemad käivad lastega poes, siis mõtlevad nad ikka selle peale, mida nad endale lubada saavad.

Laps soovib mänguasja, aga pole selle jaoks raha.

See tähendab, et ei saa osta, kuigi hoolitakse ikka.

Järelikult suudetakse teha kaalutletud valikuid.

Miks ei võiks hoolides mõelda sellele, kuidas vältida keskkonnavaenulikke otsuseid?

Et võiks hoolida sellest, et lastel oleks ka tulevikus muretum elu?

Täpselt. Kui ma ütlen oma lapsele, et ostame jäätise suures pakendis, ei tähenda see, et ma ei taha oma lastele jäätist osta. Inimesed kardavad endast hoolimatut ja nõrka muljet jätta. Peaksime tegelema sellega, et suudaksime oma mina-pilti säilitada, kuid samal ajal suudaksime teha valikud, mis säästaks keskkonda.

Kas sulle ei tundu, et see n-ö „nõrkus“ on pigem just tugevus? Kui suudad teha selliseid valikuid, mis on kõigile lõppkokkuvõttes head?

Loomulikult. See, kui hoolid loomadest, oled vegan, teeb sind ju tugevaks. Esiteks ujud vastuvoolu, vegan inana kuulud vähemusse.

Peaksime töötama selle nimel, et ühiskondlik

KORGIST KOTT

Kas tulevikku vaatav aksessuaar?

MIS ON KORK? Korki saadakse korktammelt. Korktamm (Quercus Suber) on keskmise suurusega igihaljas puu, mis kasvab ligikaudu 20 m kõrguseks ja mille eluiga on 170-200 aastat. Korktamm kasvab peamiselt Edela-Euroopas ja Loode-Aafrikas.

Korgiks nimetatakse korktamme koort. Koore eemaldamine puult toimub keskmiselt iga 10-12 aasta tagant ja esmane lõikus tehakse vähemalt 25.-aastaselt puult. Ühelt puult eemaldatakse koort keskmiselt 10 korda kogu eluea jooksul. Koore eemaldamine puud ei kahjusta, kuna koor taastub looduslikult.

50% kogu maailma korgisaagist saadakse Portugalist.

Korktammelt eemaldatud koor kuivatatakse päikese all, keedetakse ja pressitakse kokku, mille tulemusena saadakse vastupidav, veekindel ja stiilne materjal. Korgi struktuuri võrreldakse mesilaskärjega ning poorne struktuur annab materjalile kerguse ja elastsuse. Korkmaterjal on biolagunev, taas ringlusse võetav ja 100% keskkonnasõbralik.

Seni on kork olnud teada-tuntud eelkõige veinitööstuses ja ehituses (põrandad). Tänasel päeval leiab kork üha enam kasutust moekunstis. Miks? Eelkõige materjali eeliste tõttu. Tegemist on pehme, sooja, kriimustuskindla ja 100% loodusliku materjaliga. Lisaks on iga korgist valmistatud ese unikaalne, kuna korgi toon, struktuur ja muster on kordumatud ning kahte ühesugust toodet ei esine.

Korgist disainkottide valikuga saab lähemalt tutvuda www.kingisalong.ee Huvi korral saab korkmaterjali pehmust ja soojust oma käega kogeda.

Selleks tuleb helistada 509 3652 või kirjutada info@kingisalong.ee Miks mitte kasutada head võimalust uudse materjali tundmaõppimiseks. Samuti on võimalik olla esimeste seas, kel käevangus stiilne ja omanäoline VEGAN kott.

PERSOON

sõnum ümber sõnastada ja üldine arvamus ümber pöörata. Siis tullakse lihtsalt kaasa, sest inimesed tahavad teha nii, nagu neilt oodatakse.

Veganina tahaks aina rohkem, kiiremini ja paremini, aga kas sa näed ka, et pilt on muutumas?

On. Kasvõi see, et igal pool taimset piima kohvi peale saab, on suur asi.

Seda on lihtsalt väga raske märgata, sest pean selleks enda mullist välja tulema. Mõnusalt jahutav on, kui lähen seltskonda, kus ühtegi veganit pole. See tundub võimatu, aga tegelikult neid seltskondi on jätkuvalt väga palju.

Aga mis võiks olla põhjus, miks veganeid rohkem ei ole?

Me vist mõtestame vähe asju lahti.

Oleme oravad rattas, head tarbijad. Eriti kui meile on selgeks tehtud, et oleme veidi õnnetud ja selleks, et õnnelikumaks saada, peame midagi ostma. Nii ei jõuagi juurpõhjuseni, miks midagi teeme. Koroona ajal nägime, et meil pole pooli asju vaja.

Ma tegin plogging’ut (sörkimine ja prügi korjamine koos – toim). Mulle meeldib jooksmas käia, aga olen iga kord nii stressis, sest nii palju prügi on maas. Mõtlesin, et teen raja puhtaks.

Aga siis ei saa ühtlaselt joosta, pead kükitama ja korjama. See on tegelikult hullult tüütu ja nõme asi, mida teha, aga pead selgelt teadma, miks sa seda teed – teed ära ja oled õnnelik.

Teame, et COVID-19 on maailmas teinud palju kahju. Kui aga rääkida keskkondlikust vaatepunktist, saab välja tuua nii üht kui teist.

Himaalaja mäestik on jälle silmale nähtav.

Palju räägitakse Veneetsia kristallselgetest kanalitest. Samas lõpetavad meditsiinilised kaitsevahendid prügina maailmameres. Kuidas sina keskkondlikust vaatepunktist näed – kuhu jõudnud oleme?

Üldiselt ja objektiivselt on see ikkagi hea. Olukord on tekitanud meeletult kahju, kuid meil on veel probleeme.

Näiteks reostunud õhk, joogiveeprobleemid, elustiilihaigused? Miks me ei tegele nendega?

Koroona on nii otsene vaenlane, et

28

Foto: Pierre Pallez

FARIŠTAMO ELLER Farištamo Eller on pianist ja improvisaator. Aastast 2004 õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveri erialal. Aastatel 2006–2007 täiendas end ERASMUSe stipendiumiga Helsingis Sibeliuse Akadeemias. Samuti omandas Farištamo EMTAs magistrikraadi aastal 2011. Kõrvalerialana õppis ta koorijuhtimist ja orkestri dirigeerimist, tegeles kammermuusika ja lauljate saatmisega. Õppis aastatel 20122014 Šveitsis (Hochschule für Musik Basel) vabaimprovisatsiooni erialal. Farištamo peab hobina keskkonnateemalist blogi „Let’s have fun saving the planet“ („Päästame planeedi lõbusalt“) ning salvestab samateemalist podcast’i „Keskkonnaraadio“.

inimene saab kohe otse selle vastu võidelda, koos barrikaadidele minna. See on hea märk sellest, et suudame koostööd teha. Enne koroonat olin täiesti veendunud, et me ei suuda.

Kuidas seda hoida ja tekkinud ühisosa mit-

te kaotada?

Peame kõigest kogu aeg rääkima, julgema teha muutusi. Olgu mis on – raha ei kõlba süüa, raha ei kõlba juua ja raha ei saa hingata. Inimesed on jõudnud punkti, kus nad on valmis kuulama.

Seda hetke ei tohi maha magada. -

REKLAAM

Taimsete Oomegarasvhapete Kompleks Green Oil on asendamatu kombinatsioon oomega 3,6 ja 9 rasvhapetest, mis on saadud taimedest ja seemnetest.

G

reen Oil on Rootsis toodetud optimeeritud koostisega looduslik taime- ja seemneõlide kombinatsioon.

Green Oil on taimses kapslis, mis on väike ja kergesti neelatav, seega sobib ideaalselt ka taimetoitlastele ja veganitele.

Külmpressitud taimsed õlid saadakse lina-seemnetest, kuningakepi- ja rapsi taimedest, mis sisaldavad rohkelt oomega 3,6 ja 9 rasvhappeid. Green Oil sisaldab looduslikke küllastamata rasvhappeid ALA (alfa-linoleenhape), mis aitavad säilitada vere normaalset kolesteroolitaset. Organismile kasulik toime saavutatakse, kui päevas manustada 2 g ALA-d.

Alfa- linoleenhape

Alfa-linoleenhape või ALA on looduslikult esinev rasvhape, mida meie keha ise toota

ei suuda kuid, mis on organismile väga vajalik. ALA täidab elutähtsaid funktsioone rakutasandil ning on antioksüdant, mis kaitseb rakke kahjulike mõjude eest.

Toiduained, mis sisaldavad Omega-3 rasvhappeid – Kas sa tarbid mõnda neist igapäevaselt?

Makrell Sardiinid Anšoovised Chia-seemned Linaseemned Kui sinu vastus nendele küsimustele on EI, siis Green Oil on kindlasti see, mida sa peaksid proovima.

Kust Green Oili osta saab Tooted on saadaval apteekides, tootja kodulehel

www.newnordic.ee või telli telefonil 684 3838

ARVAMUS

KES VÕTAKS VASTUTUSE? Mattias Turovski

T

änapäevasel meediamaastikul tekivad vandenõuteooriad kergesti. Arvamusi, justkui COVID-19 oleks biorelv, Hiina maailmadomineerimise plaani esimene etapp, terroriakt või miks mitte nahkhiirte kättemaks, võib leida nii sotsiaalmeediast, dokumentaalidest kui prominentsematest päevalehtedest. Siiski ei taha ma selle kirjatüki väljakutsuva sissejuhatusega väita, et mõni organisatsioon, terrorirühmitus või valitsuski pandeemia eest otsest vastutust võtma peaks. Siiski usun, et koroonapuhangu eest tuleks teatud osapooltel kui mitte vastutust võtta, siis vähemasti sügava introspektiiviga tegeleda küll.

Loomulikult viitan sellega loomatööstustele, ent laiemalt kultuurilisele loomade söömise põlistamisele, mida ometi pandeemia valguses keegi suuresti kritiseerida võtnud pole, kui välja arvata ehk loomade eestkostega tegelevad huvigrupid. Ehk konkreetselt – kui keegi või õigemini miski COVID-19 pandeemia vallandumise eest suuremat kriitikat väärib, siis on selleks kindla peale meie ühiskondade

30

lihalembus ja seda ühtaegu nii põlistavad kui ära kasutavad lihatööstused, ent kaudsemalt ka kõikide modernse ühiskonna hüvede varjupoolte eiramine.

Netiavaruste „meemisfääris“ kõlab võimsalt sõnum „oh, lõppeks kord juba see õnnetu 2020“, kuigi tegelikult on ju selge, et õnnetuse oleme endale läbi ammu teadaolevate ja usaldusväärselt ennustatavate ohumärkide eiramise ise kaela toonud. Zoonootilised patogeenid on pikas reas vaid üks „aga“, mille peale on mugavuspõhises maailmas krooniliselt liiga ebamugav või majandusele kahjulik mõelda. Selguse huvides märgin ära, et ise ei kuulu ma vandenõuteoreetikute ridadesse. Usun kõige tõenäolisema stsenaariumi pandeemia vallandumisest olevat juhuse ning selle tagajärjeks igati loomuliku sündmuste käigu ehk röögatult üle piiri kasvanud liigi (inimese) populatsiooni nakatamise.

Nii utoopilisena kui lihavaba maailma ettekujutamine mõeldava lahendusena zoonootiliste ehk loomadelt inimesele kanduvate viiruspuhangute probleemile ka ei kõlaks,

ARVAMUS

ei ole võimalik eitada lihatööstustest johtuvaid rahvaterviseriske ja nende potentsiaali maailm pea peale paisata.

Julgen väita, et kuitahes utoopilisena üleskutsed maailma mastaabis liha söömine sinnapaika jätta täna ka ei tunduks, kahvatuvad need kõrvutatuna omakorda düstoopiastsenaariumitega, milliseks maailm on nende seoste eiramisel väga kiiresti kujunemas.

Ma ei tea, kuidas teile, aga mulle tundus veel mõne kuu tagune „uus normaalsus“ ulatuslike karantiininõuete ja piirangute tõttu justnimelt kaunis düstoopilisena. Kusjuures see juhtus väga äkitselt – mõne nädalaga muutus elukorraldus sisuliselt kogu maailmas kardinaalselt.

Vääramatu jõu najal sai selgeks, et väga palju asju, mida olime harjunud nägema iseenesestmõistetavatena, seda teps mitte ei olnud. Selle loo kirjutamise hetkel pole ka mingit garantiid, et tuleval gripihooajal me ennast äkitselt sarnasest või hullemastki stsenaariumist leida ei võiks.

KAS SÜÜDI ON NAHKHIIRED JA VIIRUSED?

COVID-19 pandeemia ja globaalsed raskused selle ohjamisel on heaks näiteks inimkonna tegemata tööst globaliseerumise võimalike negatiivsete tagajärgede adresseerimisel. Oleme keskendunud kõigele positiivsele, mida maailmaküla projekt endast kujutab, ent piisava tähelepanuta on jäänud vajalik meetmestik, kontrollimaks võimalike ohutegurite laastavat potentsiaali globaliseerunud maailma kontekstis.

Liha söömise temaatika on ideaalne näide – lihatööstuste turuosa ja käive kasvavad võimsalt, liha on hõlpsasti kättesaadav, odav ja inimeste isu selle järele üha suurem. Ent intensiivse lihatööstusega kaasnevad ohufaktorid ja põhjuslikud seosed on jäänud piisava tähelepanuta. Ettevaatusabinõude puudulikkus on praegu käimasoleva pandeemia näitel tõesti väga ilmekas. Olukorrale lisab mõtlemisainet omakorda tõsiasi, et zoonootiliste viiruste levikukiirus ja inimesele ülekandumise tõenäosus suureneb, mida suurem on looduslike koosluste üldine inimesepoolne häiritus. Elupaikade tükeldamine ja kahanemine, kemikaalidega saastumine ja muud säärased antropogeensed mõjud põhjustavad metsloomadele pidevaid uusi väljakutseid, nagu massiline migreerumine, asustustiheduse kasv, toiduahelate nihked jms. Jah, ka siin tuleb suures osas, aga siiski mitte ainiti, näpuga näidata lihatööstuse kui statistiliselt enim metsiku looduse hävimisele panustava tööstuse poole.

Kõiki neid häiringuid võib koondavalt iseloomustada sõnaga stress. Stress nõrgendab immuunsüsteemi, ole sa inimene või nahkhiir. Nõrgendatud immunokompetentsiga on organism vastuvõtlikum patogeenidele ja nende põhjustatud haigusseisunditele. Inimkonna korraldatud segadus looduslikes kooslustes sunnib nende asukaid kohanema üha kiiremini muutuva reaalsusega. Kui loomad vajavad kohanemiseks reeglina aga väga pikka aega, siis viirused ei vaja. Hiinast alguse saanud haigust põhjustav viirus on viimaste kuudega muteerunud mitmeks erinevaks inime32

sele spetsiifiliseks tüveks. Enam ei ole viiruse kasvulavaks Wuhan, vaid inimühiskonnad kogu maailmas. Kusjuures igal ühiskonnal on oma immunoloogilised kohanemised keskkonna ja selle patogeenide suhtes – mida paremat võiks üks viirus veel tahta?

Oma naiivses optimismis oleme maailmaküla projektiga loonud viirustele maa peale paradiisi. Viiruste utoopia.

Loomulikult ei saa ka unustada, et metsikutelt loomadelt pärinevate patogeenide inimesele kandumise kõrval on Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul meie enda loodud farmiloomade tehiskoosluste patogeenide kasvulava efekt vaat et suurim toidujulgeoleku murekoht maailmas.

Ma ei taha kõlada nihilistlikult, kuid olukorra äärmist tõsidust tuleb tugevalt rõhutada. Nii väga, kui ka ei tahaks tegeleda ühe probleemiga korraga, ei saa kliimamuutuseid ja nende põhjustatavat kaost pausile panna nagu olümpiamänge. Kliimamuutused ei oota, kuniks inimkond käimasoleva kriisiolukorra üle elab ja uute väljakutsetega silmitsi seismiseks jõudu kogub. Vaevalt paar kuud enne maailma ühese tähelepanu pälvinud koroonapuhangut lõppesid Austraalias sisuliselt tervet kontinenti haaranud põlengud, mille mõjusid rahvatervisele kopsuhaiguste, vähi ja teiste tervisehädade kaudse ja otsese põhjustajana jääb Austraalia tervishoiustatistika kajastama veel aastateks, rääkimata majanduslikest mõjudest kogu regioonile.

Austraalias aset leidnud katastroofile sarnaseid regionaalseid ja peatselt juba ka globaalset mõõtu võtvaid kliimakriise hakkab maailm kogema regulaarselt veel sellel aastakümnel. Iga mõne aasta tagant, või tihemini, nõustuvad eksperdid murelikult.

Kujutage ette, kui COVID-19 oleks kokku langenud Austraalia rekordpõlengutega. Või kui peaks juhtuma, et mõne järgmise patogeeni kontrolli alt väljumine langeb kokku järjekordse rekordilise üleujutuse, põua, külma- või kuumalainega. See kõik ei ole kokkusattumus.

Meil on aeg aduda oma tegude ja tegematajätmiste tagajärgi ja valmistuda väga-väga keerulisteks aegadeks.

Aeg on mõelda, mis on elus päriselt oluline ja kuidas seda säilitada. Utoopiad on utoopiad täpselt seni, kuni need reaalsuseks tehakse. Sajandi eest tundus utoopilisena rõhuv osa tänastest igapäevamugavustest.

Täna tundub düstoopilisena, kui murdosagi neist ühtäkki enam iseenesestmõistetav pole. Nagu COVID-19 pandeemia ilmestab, võivad düstoopiad reaalsuseks saada. Jah, pandeemiaid esineks kindlasti ka veganmaailmas, kui mitte zoonootilisi, siis teistsuguseid. Ent see pole ettekääne end vastutusest vabaks arvata.

Kes siis peaks võtma vastutuse koroonapuhangu eest?

Lihatööstuste lobijõud ei ole raugemas, valitsused ei ole kehtestamas lihasanktsioone ja julgen arvata, et rõhuv enamus lihasööjaid ei tunne end märgilisemalt puudutatumana. Ei, mu sõbrad, vastutuse peame võtma kollektiivselt.

Näpuga näitamiseks on liiga hilja. -

ÖKOLOOGILISED LATTE JOOGID 2017 võitis mahe Matcha Latte Brüsseli Rahusvahelise Maitse & Kvaliteedi Instituudi „Parima Maitse” auhinna.

MAHE KURKUMIINGVERI LATTE Maitseb erinevalt, kui kõik joogid, mida siiani oled maitsnud. Sellel on soe, kergelt maine maitse, mis on samas nii magus kui pikantne. Hõrgu vanilli ja hõõguva ingveriga maitseb see taevalikult.

Kurkumi latte loodud heaolutunne tuleb selle toitainete kasulikkusest: see pakatab kasulikest toitainetest, antioksüdantidest, on ülimaitsev, vürtsikalt sooja maitsega jook.

Kurkum alandab põletikke, toob leevendust liigeseprobleemidele, rahustab seedehäireid ja kõrvetisi, tõstab immuunsust, kaitseb südant ja aju, alandab vere kolesteroolitaset.

MAHE BANAANI-ACAI LATTE Acai marja ja kookospiima unikaalne kombinatsioon loob vaimustavalt puuviljase, kreemise, naturaalselt magusa, samas hapuka joogi, millesse hetkega armud.

Sel oivalisel joogil on palju tervisele kasulikke omadusi. Acai mari on üks tervislikeimast marjadest kogu maailmas.

Stimuleerib immuunsust, annab head energiat, on antioksüdantide rikas ja tervislik mari.

Aitab alla suruda ja eemaldada rakkude oksüdatiivset kahjustust. Parandab tunnetuslikke funktsioone, hoiab seedesüsteemi puhta ja töökorras.

Kofeiinivaba jook annab energiat kogu päevaks.

100 % VEGAN

MAHE MATCHA LATTE

MAHE PUNAPEEDIINGVERI LATTE

Hästi tasakaalustatud kõrgekvaliteedilise premium matcha tee, kookospiima ja teiste koostisosade kombinatsioon annavad hõrgu kreemja matcha tee maitselise joogi.

Kookospiima ja punapeedi kombinatsioon loob originaalse ja eriti hõrgu maitsega ülitervisliku joogi.

Matcha rohelise tee pulber pärineb samalt teepõõsalt kui roheline tee, kuid kuna matcha on valmistatud tervest teelehest, sisaldab see antioksüdante ja muid kasulikke aineid märksa kontsentreeritumalt.

Matcha latte annab lisaenergiat, suurendab keskendamisvõimet ja kiirendab ainevahetust, samas rahustab meeli ja lõõgastab.

Tänu immuunsüsteemi tugevdavale efektile on see ideaalne külmetusevastane jook külma ilmaga ja talvel. Lisaks tõstab see meeleolu ja annab rohkesti lisaenergiat.

Lattel on kaunis roosa värvus ja õrn, naturaalselt magus maitse, mis paistab maitsemeeli.

• • • • • • •

Laktoosivaba Gluteenivaba 100% naturaalne Vegan Mahe GMO vaba Säilitusaineteta

REISIKIRI

34 päeva matka üle Püreneede, seljakotis baguette ning oliivid Stiina Kristal

S

eoses sellesuvise olukorraga maailmas otsustasime, et kohe kui piirid vähegi avanevad, proovime linnadest ja inimestest eemale hoida – üks pikk matk mägedes on selleks ju ideaalne!

Meid paeluvaks väljakutseks osutus ca 750-kilomeetrine matk üle Pürenee mäestiku kõrgeimat võimalikku rada pidi ehk kodanikunimega Haute Route de Pyrenees (HRP). Rada ise pole ametlik, on enamasti märgistamata ning kulgeb Hispaania, Prantsusmaa ja Andorra piiril.

Cicerone’i matkajuhi (mille autoriks on muide hetkel Eestis elav ning soravalt eesti keelt rääkiv belglane Tom Martens) järgi tuleb selleks matkaks varuda 44 päeva, ent meil oli plaanis proovida Vahemereni jõuda 35 päevaga. See tähendas võimalikult palju 30 kilomeetrised päevi ning vähemalt 1500–2000 meetrit tõusu päevas. Ütlen kohe alguses ära, et selle matka puhul ei

34

ole tegu ilusate siledate radade ja puhta naudinguga. Rajad on konarlikud, mudased, täis kive ja okkalisi taimi, lahtist kruusa. Tihtipeale tuleb kilomeetrite viisi lihtsalt rahnult rahnule hüpata ja rajalt on kerge eksida – see paneb vihastama ja vanduma, sest kilomeetreid koguneb aeglaselt. Kuna tõusudlangused on väga järsud, mõnikord ka ohtlikud, ei tasuks probleemsete põlvedega seda rada ette võttagi. Kuid kindlasti saab motiveeritud matkaja selle raja läbimisega hakkama – oluline on endale sobiv tempo valida.

PÕIKI LÄBI TERVE ANDORRA

Matkarada algab Atlandi ookeani rannikult Hendaye rannast, tõuseb juba paari päevaga 1000 m kõrgusele ning liigub läbi Baskimaa karjamaade, metsade ja rohelise looduse. Tüüpiliselt on seal soe ja niiske, enamasti pilvine, kuid augusti alguses vedas meil ilmaga ning nähtavus oli alati hea. Pärast esi-

mest nädalat veetsime ühe öö Lescuninimelises võluvas mägilinnakeses ning saime seal tuttavaks samal matkal oleva sakslase Marcusega, kellega otsustasime jõud ühendada. Meie matkastiil ning -kogemused sobisid suurepäraselt kokku. Pikal matkal on „matkaperekonna“ tekkimine tavaline ning raskel teekonnal on ülioluline, et kaaslased üksteist toetaksid ja motiveeriksid.

Lescunist edasi kulgeb rada aina kõrgemale, muutub üha raskemaks, jahedamaks ning metsikumaks. Tavaliselt tuleb ühe päeva jooksul ületada mitu 2700–2900-meetrist mägipääsu ning kel soovi, võib veeta mitu päeva ka erinevaid mägesid vallutades. Kõrgemal muutuvad tavaliseks ka pärastlõunased ja öised äikesetormid – meil tuli neid kokku üle elada umbes kümme. Rada möödub mitmest ikoonilisest Püreneede tipust, nende seas Vignemale (3298 m), Aneto (3404 m), Posets (3371 m) ja Perdido (3355 m), ning kogu maastik

REISIKIRI

oma regionaalsete eripäradega jätab tihtipeale õhku ahmima. Selle raja teeb kindlasti eriliseks võimalus põiki läbi Andorra matkata – rada on päris metsik ning linnadest kaugel eemal.

Raja viimane ots jääb peamiselt Prantsusmaa poolele ning kuni viimaste päevadeni on kõrgmäestikule omased nii vaated, taimestik kui ka kliima, ent Vahemere sinine triip on nähtav juba eemalt. Vahetult enne lõppu saime ka korraliku lumesahmaka ning öised miinuskraadid, mis muutsid meie matka veelgi erilisemaks. Vaid kümmekond kilomeetrit enne Banyuls sur Meri linnakest laskub rada vaikselt alla ning jõuab viimaks kiviklibusele rannale. Seal saab nautida turistide veidraid pilke, kui oma eripärast päevitust demonstreerida. Minule isiklikult oli vesi septembri alguses ootamatult jahe, ent matkakaaslased nautisid täiega. Ja lõpuks sai end rannakohvikus ka mõne kokteili või smuutiga premeerida.

KÕIK MUGAVUSED JÄID KOJU

Üheks lahedamaks osaks HRP juures on fakt, et mööduda tuleb kümnetest mägijärvedest, mille ümber leidub hilissuvel tihti metsikuid mustikaid ja vaarikaid. Loomulikult on see hea ka pesu pesemiseks ja isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks.

Suurt segadust tekitas olukord, kus pärast mitut korda PrantsusmaaHispaania piiri ületamist ununes ära, kus riigis me parasjagu olime, ning vastutulevatele prantslastele sai kogemata „Hola!“ öeldud. Kahe riigi vaheliseks suurimaks erinevuseks kujunes meie arvates aga külalislahkus. Kui Hispaania kohvikutes, rifugio’tes (robustsed majutusasutused, mis just matkalistele

mõeldud) ja kämpingutes oldi üldiselt külalislahked, võis Prantsusmaal tihti väga lakoonilise ja ebaviisaka teeninduse osaliseks saada. Meie kiire sissepõige Andorras asuvasse Ordino linna ning kämpingusse demonstreeris, et ka andorralased on väga sõbralikud.

Kogu matka kõige meeldejäävamaks kohalikuks kogemuseks oli Tavascaninimelise Hispaania linna läheduses asuv kämping, mille teenindus oli väga vastutulelik – meile kokati kolmekäiguline täiesti taskukohane täistaimne õhtusöök ning vein oli tasuta!

Sellel matkal otsustasime olla üpriski minimalistlikud ning kasutasime vaid 38-liitriseid seljakotte. Tänu meie väledatele jalgadele oli pikimaks toiduvarude täiendamiste vahele jäävaks teekonnaks vaid kolm päeva. Aastatepikkuse matkakogemuse tõttu praakisime ka muu varustuse seast kõik „mugavused“ välja ning vahetasime kõik vajalikud esemed võimalikult kergete alternatiivide vastu. Kel soovi on ja rahakott lubab, on võimalik koju jätta ka telk, sest raja äärde jääb suurel hulgal majutusasutusi ning üle kogu mäestiku on ehitatud palju-palju rifugio’sid. Meie eelistuseks oli aga looduses telkida – kuigi see pole Püreneedes ametlikult soositud, tohib õhtu saabudes telgi üles panna ning varahommikul uuesti kokku pakkida eeldusel, et teedest ja radadest asutakse piisavalt kaugel.

Tavaline matkaja varub Püreneedes väikestest turismist elatuvatest külakestest seljakotti kohalikku kitsejuustu, vorsti ja mõne baguette’i ning kokkab õhtusöögiks priimusel pastat. Otsustasime veganitena aga asja veel ühe sammu võrra keerulisemaks teha. Jätsime priimuse üleüldse koju ja kasutasime

külmleotamist.

Tavaliseks hommikusöögiks oli meil juba eelmisel õhtul likku pandud kaerahelbed rosinate, lahustuva kohvi ja kakaopulbri ning maapähklivõiga.

Lõunasöögiks oli vahelduva eduga mõni baguette’i-võileib oliivide, tomati ja sibulaga ning purgioad või kikerherned, pähklid, kuivatatud puuviljad või riisigaletid maapähklivõiga. Õhtusöögiks sobis külmleotatult suurepäraselt kuskuss, maitseainesegu ja soolapähklid või tavalised kiirnuudlid.

Kõiki neid toiduaineid leidus ka kõige väiksemates külapoodides.

Kui otsustate rajal mõnes kohvikus või restoranis lõunat süüa, võib esmapilgul väga positiivsena näiv plato vegetariano või pizza vegetariano aga komistuskiviks osutuda: tuleks kindlasti üle toonitada, et ei soovi mune ega juustu. Ükskord „lihtsalt friikaid“ tellideski kaeti need majoneesiga! Üldiselt mõisteti taimetoitluse tähendust igal pool, veganlust pidi aga tihtipeale selgitama.

Meie matk algas 2. augustil ning Vahemere lainetesse astusime 4. septembri lõuna paiku. Kokku matkasime 34 päeva, sealhulgas neli puhkepäeva, et tormide möödumist oodata. Kokkuvõtvalt võib öelda, et selle raja puhul on tegu suure väljakutsega – nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Motivatsiooni hoidmiseks tuleks kindlasti läbida seda rada omas tempos ning kaasa võtta (või rajalt leida) vahvad kaaslased. Rada sobib pigem kogenud matkajale, sest kasuks tulevad nii orienteerumisoskused kui ka toidu- ja veevarude planeerimise kogemus. Taaskord õnnestus tõestada, et rada on täiesti sobiv ka veganitele – see ei tohiks mitte kedagi tagasi hoida. -

AUTORIST

Stiina Kristal ja tema elukaaslane on kaks mehaanikainseneri taustaga seiklejat. Eestlane ja lätlane, kes otsustasid 2017. aasta oktoobris mugavale elule käega lüüa ja asjade kogumise asemel mälestusi püüda. Paar tegeleb (ultra)jooksmise, kaljuronimise ja pikkade kestvusmatkadega. Praegu elatakse autoelamuks ümber ehitatud Ford Transitis, ent vahepeal matkatakse kuid uutel radadel või teenitakse suusahooajal 35

EETIKA

Kas on vabadust olla mittevegan?

Kadri Sikk

Eesti Vegan Selts

„Oh, see kõik kõlab nii hästi – ma vist ikka pole meie reisil vegan,” kuulsin end ütlemas.

Plaanisime sõpradega Kolumbiasse minekut ja rääkisime värskest kohalikust kalast, mida nautida kalurikülas Vaikse ookeani ääres. See juhtus mitu aastat tagasi ja olin alles äsja hakanud mõtlema endast kui veganist. Kui sõbrad koju läksid ja jõudsin fantaasiast tagasi reaalsusesse, märkasin närivat ebamugavust hinges ja küsimust mõttes: on see kala süü, et ma temaga ei suuda suhestuda, sest ta on nii teistsugune?

Semiootik Silver Rattasepp tõi viimasel Loomaõiguste Konverentsil hea näite sellest, kui ebaratsionaalselt me loomadest mõtleme: oleks jabur öelda, et mu Ford Escort on kiirem kui kõik teised autod, kuid tundub ratsionaalne argumenteerida, et inimene on targem kui loomad. Teeme sellega loogikavea, kõrvutades võrreldamatuid kategooriaid, ja eirame täiesti, et kõik elusolendid on täiuslikult intelligentsed keskkonnas, milles nad elavad. Ennast loomadega võrreldes ei mõõda me tegelikult intelligentsust, vaid nende sarnanemist inimesele ja tõmbame omaenda mõõdupuuga loomade ja meie vahele eraldusjoone.

Kala ei karju, kui teda tapetakse. Kas sellepärast tapamegi aastas 1–3 triljonit veelooma ja „ainult“ 72 miljardit maismaalooma? Kas sellepärast loobutaksegi lihast, kuid kala süüakse edasi? Kas sellepärast mõtlesingi loobuda veganlusest tollel Kolumbia reisil? Jah, minu puhul oli see nii. Kuid mitte ainult.

Polnud sugugi vähem oluline, et mu kaaslased polnud veganid ega mõtelnud üldsegi sellele, kas kala tunneb valu või tahab elada.

Psühholoog Melanie Joy räägib nii-öelda kolmest N-ist, millega mitteveganlust õigustatakse: normal, natural, necessary ehk see on normaalne, 36

loomulik ja vajalik. Mitteveganlus on niivõrd sügavalt juurdunud mõtteviis, et tundubki meile just sellisena. Süüa sõpradega reisil värsket kala tundus normaalne. Väikeses ookeaniäärses kalurikülas kohalikku tarbida tundus loomulik. Ja mereloomade söömist peetakse tervisele isegi vajalikuks. Kuigi kõik justkui kinnitas, et veganlusest loobuda oleks ratsionaalne, õnnestus mul ometi kuidagi kolmele N-ile vastu panna.

Paljudel meist on elus olnud õnne olla mõne loomaga sõber. Minu vanavanematel oli maal terve talupidamine.

Mäletan aga tänaseni üht kummalist sõprust. Nimelt oli meil ilus hundi moodi hall koer Kuldai, keda tuli alati lammastest eemal hoida, sest kartsime, et ta võib neile kallale minna. Seda kummalisem oli tõdeda, kui ühel hetkel sai Kuldai sõbraks lähikonnas puurist pääsenud küülikuga, kes hakkas meil aeg-ajalt õue peal käima. Nad istusid keldrikatusel isegi kõrvuti teineteise seltsis koos ja kes teab, mida tundsid või mõtlesid. Ei läinud kaua, kui küülikut enam järsku ei tulnud, kuid Kuldai lõugas naabri jahikoera peale valjemalt kui kunagi varem. Spekuleerisime, et küllap murdis koer küüliku maha. Sellega see huvitav sõprus kahjuks lõp-

peski ja tunn e n siiani h i n ges pitsitust, kui mõtlen Kuldai kurbusele.

Võibolla andis see kummaline sõprus sädeme, mida tol hetkel eesootavale reisile mõeldes vajasin, et mõista: kuigi kala on minust niivõrd erinev, on ka temal oma elu – ja see on väärtuslik.

Kolumbiasse oli minu esimene reis veganina. Koos mitteveganitest kaaslastega. Ometi ei ole ma kindel, kas mu kaaslased, nagu ka paljud inimesed mu ümber, tookord ja tänagi valisid mitteveganluse vabast tahtest või normaalsuse, loomulikkuse ja vajalikkuse survest? Viimast ma mõistan, sest olen enamiku oma elust selle surve all elanud. Loodan siiski, et kuskil sügaval on meil kõigil hinges säde, mis õigel hetkel süttib ning meenutab, et inimene on lihtsalt loom nagu teised. Ja ühel hetkel mitte kauges tulevikus muutub absurdseks küsida, kas on vabadust olla mittevegan, nagu neil kahel asjal oleks üldse midagi ühist. -

POLIITIKUD ARUTASID ARVAMUSFESTIVALIL VEGANLUSE JA VALIKUTE ÜLE

14. augustil arutati Paides ka veganteemadel.

Maailm on kliimakriisis ja tööstuslik loomakasvatus toodab pea viiendiku kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest, põhjustab veekogude eutrofeerumis ja reostumist, liigilise mitmekesisuse hävingut ja antimikroobse resistantsuse teket. Teadlased on kinnitanud, et nii loomad kui inimesed on eneseteadlikud ja tundevõimelised, seades nii ühtmoodi küsimärgi alla loomade väärkohtlemise, tapmise ja ärakasutamise. Meile on kättesaadavad eetilised alternatiivid ning võimalik luua tingimused, mis soodustavad paremate valikute tegemist? Praegu nõutavad veganid vähemusena läbi raskuste endale õigusi, et saada veendumustekohast kohtlemist avalikes asutustes, töökohtadel, kaubanduses.

Arutelus küsiti, kas peaks ehk hoopis maailm ümber veganite muutuma? Võib-olla ei olegi enam ratsionaalset põhjendust ega moraalset alust olla mittevegan? „Kas on vabadust olla mittevegan?“ korraldajaks oli Kadri Sikk. Arutelu saab järelkuulata Arvamusfestivali veebilehel.

• Selver www.selver.ee • Maxima www.barbora.ee • Looduse Abi kauplused • • Meietoidukaubad A+ kategooria poodides • A1000MARKET •

ELAMUS

Kohvik Kringel viib unistusi täide

T

allinna Uue-Maailma rajooni kerkis kummalise koroona-aja alguses kohvik, mille uksest ja aknast levis naabruskonda värske saia lõhna, mis kõik naabrid endasse armuma pani. Ja mitte ainult naabrid …

Kringli avamine oli planeeritud möödunud kevadesse.

Ootamatult vapustas kogu maailma aga olukord, mis surus kõiki valdkondi tegutsema teistmoodi, mõtlema kastist välja, leiutama alternatiive selleks, et ellu jääda. Kringel avamata ei jäänud, küll aga alustati teisiti ja tegutseti esialgu kaasaostukohana. „Wolt ja Bolt tegid meie jaoks väga suure töö ära,“ sõnab Anne, Kringli üks omanikest, kui Kringli imeliselt suurte akende all vestleme. Kohviku avamisega on paratamatult palju tööd ning segastel aegadel aitas klientide ja tellimuste haldamisega just kullerfirma. Nii saadi keskenduda muule olulisele ning valmistada end ette selleks, kui ükskord veidrad ajad mööduvad ja saab kohviku uksed pikalt oodatud külalistele avada.

Kohvik on helgetes toonides, seintel väga kihvtid värvilised pildid, mis kindlasti sotsiaalmeediapiltidel äratuntavaks osaks saavad. „Seda tapeeti otsisime väga kaua,“ ütleb Anne.

See infokillukene tuleb minu jaoks üllatusena, sest kaugelt

38

Anett Rannamets

näib see justkui väga osavalt tehtud seinamaaling. Minule kui suurimale „Sõprade“ seriaali fännile hakkab esimesena silma aga kohviku keskel koha leidnud kuldpunane diivan.

Kummaliselt sarnane on see paigutus legendaarsele kohvipoele Central Perk seriaalist „Sõbrad“. Anne mainib, et kuna tema partneril Loorel on toidukoha pidamise (restoran V) kogemus, sujus kõik libedamalt, alustades kohviku sisustamisest, lõpetades sotsiaalmeedia haldamisega. Ja seda kõike on Kringli õhkkonnast tunda. Lisaks kogemusele on sinna lisatud küllaga armastust, hoolt ja kirge. „Kohviku idee tuli umbes neli aastat tagasi läbi Loomuse“ jutustas Anne, et seeme pillati koos Loorega mulda, kui üheskoos loomade heaks töötati. Nüüd on nende ühine unistus lõpuks teoks saanud. Ja lisaks sellele, et täideti enda unelm, viiakse täide ka teiste unistusi. „Veganpirukad olid nii pikalt letilt puudu,“ selgitas Anne. Lisaks on peagi võimalik Kringli vitriini taga näha kooke-torte, mida sarnaselt pidulike kringlitegagi saab peolauale tellida. Kringel pakub iga päev ka kosutavat päevapraadi ning hitiks saanud teisi hõrgutisi, mis linna peal legendaarseks nimetatud.

LIHTSAD, KUID VÄLJAPEETUD MAITSED

Kuivõrd veganpirukate valik on Eestis poelettidel üsna

ELAMUS

kehvake, on Kringel loonud imemaitsvad saiakesed, mille vahel saab lausa valida. Maiasmokkade unistuseks on kindlasti kakao-pähklikreemirull, mis kindlasti üks omanäolisemaid.

Hapu-magusa kombot tutvustab martsipani-vaarikasaiake ning loomulikult ei puudu valikust mooni-šokolaadirull ning magusate küpsetiste kuningas – kaneelisaiake. Muide, tainas, millest kaneelisaiake küpsetatud on, vajab erilist äramärkimist, sest see on lihtsalt imeline. Soolastest saiakestest tekitavad nostalgilise tunde hakksojapirukas ning viineripirukas (hapukurgi ja sinepiga!). Porganditofupirukas viib mõtisklema lapsepõlve seiklustele ja hommikutele vanaema juures. Pesto-juustusaiake tutvustab veidi tänapäevasemat poolt pagarimaailmas ning on saanud minu absoluutseks lemmikuks. Sattusin kord neid ostma, kui olid just ahjust saabunud.

Enam mööda vaadata ma neist ei saa – olen sõltuvuses.

Muide, kohvikust saab tellida ka saiakeste assortiid, kuid siinkohal oleks paslik hoiatada! Kaheksa saiakest kaovad karbist võluväel ning selle asemele saabub üürike kahetsus. Jah, just – üürike. Sest nii mõnusat elamust ei saa pikalt kahetseda, isegi siis, kui see kõige tervislikum ei olnud.

Lisaks saiakestele pakutakse kohvikus argipäeviti päevapraadi. Iga päev erinev roog! Just selleks, et kokkadel oleks tihedamini võimalus oma fantaasiat kasutada ning et lõuna ei oleks pelgalt rutiinne osa päevast, vaid pakuks ka maitseelamusi.

Kringli menüüst leiab hommikuseks ampsuks ka klassikalise, kuid rikkalike lisanditega kaerahelbepudru ning veidi värskemaks päeva alustamiseks superisuäratavad ja värvilised smuutikausid. Tatra-banaanipannkoogid on kindlasti täpselt see, mida pühapäeval hiliseks hommikuks tellida võiks. Ja muide, need on nisuvabad! Krõbedate äärtega

minipannkookidel on väga õrn banaanimaitse ning kui keegi peaks pelgama tatrajahu, siis siinkohal pole sel mõtet. Roa seovad üheks toormoos, pähklikreem ning vahukoor.

Mainisin enne, et juba on linna peal liikumas jutte Kringli legendaarsetest toitudest. Ma ei valeta, kui ütlen, et olen kuulnud võhivõõraid inimesi trammis rääkimas Kringli suitsuporgandi-panini’st. Suitsuporgand on minu arvates üks ägedamaid „veganleiutisi“, kuid tihti on tegemist domineeriva osaga toidust, mis jätab ümbritseva varju.

Kringli panini’s täiendavad kõik koostisosad üksteist: kohapeal küpsetatud krõbe sai, siidine India pähkli toorjuust, kreemine avokaado, konkreetne suitsuporgand, mahe spinat ning minu arvates „kirsina tordil“ porrulauk – geniaalne lisand ja viib kelle alla.

Garanteeritult. Kodusemaks elamuseks saab tellida ka vorstijuustu-panini, mille vahel hirmuäratavalt autentne suitsuvorst.

Tummisust lisab võileivale taimse juustu ja veganmajoneesi kombinatsioon.

Nimetan end suureks kartulisõbraks ning armastan kartulit igas variandis. Näiteks friikatena, praevõi ahjukartulitena, tambina või hoopiski koogina. Viimasest võrdlemisi lihtsast toidust on Kringel teinud kartuliarmastajale lemmiktoidu.

Pealt krõbedatele imekollastele kartulikookidele on sõpradeks seened, hapukurk, värske salat ning kreemine India pähkli kaste.

Mida hing veel ihaldab? Eks ikka Kringli mõnusaid toite. Kringel kohviku leiab Uue-Maailma rajoonist, aadressilt Koidu 101. Isuäratavaid pilte ning ka infot päevapakkumiste kohta leiab nende Instagrami lehelt ja Facebookist. Nii on, et toit ei tohiks olla lihtsalt üks paratamatu ja vajalik osa elust.

Toit peaks olema elamus. Ja sellega on Kringel naelapea pihta tabanud. 39

VEGANTOOTED

KOGEMATA VEGANTOOTED KÜLMUTATUD KARTULIPANNKOOGID RÖSTI, AVIKO, 2,49 €

MURETAINAS, SELVERI KÖÖK, 1,99 €

Koostis: nisujahu, margariin (palmiõli, rapsiõli, osaliselt hüdrogeenitud palmiõli, vesi, emulgaator E471, säilitusaine E200, happesuse regulaator E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv E160b), suhkur, vesi, söögisooda, antioksüdant E300.

Koostis: kartul, päevalilleõli, dekstroos, sool, sibulapulber, stabilisaator (E450), valge pipar.

MAASIKA-RABARBERIMAITSELISED MARMELAADIKOMPVEKID, KALEV, 1,69 €

UNCLE BEN’S VAHEMERE ÜRTIDEGA RIIS, 1,99 €

Koostis: suhkur, vesi, glükoosisiirup, kakaomass, kakaovõi, želeeriv aine furcellaraan, õunapüree, happesuse regulaator (sidrunhape), emulgaator (letsitiin), lõhna- ja maitseained.

Koostis: urutatud keedetud pikateraline riis (77%), tomatipüree (5,9%), tomatid (4,9%), sidrunimahl, päevalilleõli, tomatid, pulbris-taimed (basiilik (1,5%)), aroom naturaalne sool, suhkur, küüslauk, maitseained vürts, värvaine (pipraekstrakt)).

SUVIKÕRVITSAPESTO, SELECTION BY RIMI, 1,85 €

Koostis: suvikõrvits 69%, päevalilleõli, sool, paprika, happesuse regulaator E270.

40

HALVAA VANILLI, MARMITON, 1,29 €

Koostis: maapähkel, glükoosisiirup, suhkur, lagritsaekstrakt, vanilli lõhna- ja maitseaine.

RETSEPTID

Butter tofu

neljale

KOOSTIS • 4 keskmist tomatit • 2 keskmist sibulat • 1 pakk Bon Soya maitsestamata tofut • 1 purk kookospiima • 100 g India pähkleid • 1 tl India maitseainesegu (Garam Masala) • 2 tl sibulapulbrit • 2 sl õli • pöidlasuurune jupp ingverit • soola

VALMISTAMINE Haki sibulad ja prae õlis mõned minutid. Lisa hulka hakitud tomatid ja hakitud ingver. Hauta kaane all kuni tomatitükid on oma kuju kaotanud.

Vala kõik pannilt blenderisse, kalla juurde terve konserv kookospiima ja eelnevalt üleöö leotatud India pähklid.

Lisa ka sibulapulber ja India maitseainesegu. Püreesta kreemjaks. Vala kaste potti ning lisa sellesse tofutükid, vajadusel lisa ka soola. Lase keema.

Serveeri riisi ja värske salatiga.

Autor: Anett Rannamets

42

RETSEPTID

Koorene seenesupp

neljale

KOOSTIS • 5 kartulit • 1 konserv läätsesid (või 0,5 klaasi keedetud läätsesid) • 250 g seeni (nt austerservikuid) • 1 suur sibul • 1 liiter aedviljapuljongit • 1 konserv kookospiima • 1 tl suitsutatud paprika pulbrit • 1 tl sibulapulbrit • 2 sl sojakastet • peotäis hakitud värsket peterselli

VALMISTAMINE Prae pannil õlis hakitud sibul, lisa puhastatud ja tükeldatud seened, paprika- ja sibulapulber. Lisa sojakaste. Hauta kaane all 5 minutit. Kooritud ja tükeldatud kartul pane keema 1 liitri puljongiga. Kui kartul pehme, lisa kõik teised koostisosad. Võid teinekord supi sisse lisada ka teisi köögivilju – näiteks lillkapsast. Viimasena vala hulka kookospiim. Lase keema.

Autor: Anett Rannamets

43

RETSEPTID

Maisihelvestes paneeritud tofunagitsad KOOSTIS • 1 pakk Bon Soya küüslaugutofut • 2 dl jahu • 4 dl taimset piima • 5 dl maisihelbeid • 2 sl maitsepärmi • 1 tl soola • 1 tl sibulapulbrit • pipart • oliiviõli

VALMISTAMINE Sega kõik kuivained. Purusta sõrmede vahel maisihelbed peenemaks. Eraldi kaussi vala piim. Lõika tofust suupärased kolmnurgad. Kasta tofu piima, siis jahusegusse, siis piima ja viimasena maisihelvestesse nii, et kõik küljed oleksid helvestega kaetud. Aseta nagitsad paberiga kaetud ahjuplaadile, pritsi peale veidi oliiviõli ja küpseta eelkuumutatud ahjus 200–220 kraadi juures maksimaalselt 10 minutit.

Autor: Anett Rannamets

44

RETSEPTID

Taipärane maapähklitofu KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 2 pakki Bon Soya maitsestamata tofut • 3 sl maapähklivõid • 3 sl sojakastet • 3 sl magusat tšillikastet (sweet chili sauce) • 1 sl õli

Lõika tofust kuubikud. Sega omavahel maapähklivõi, sojakaste, tšillikaste ja õli. Vala kaste tofu peale ja lase vähemalt tund aega marineerida. Parima tulemuse saad, kui tofut üle öö marinaadis hoiad.

Laota tofukuubikud ahjupannile ja küpseta 220 kraadi juures 10–15 minutit. Serveeri snäki või lisandina riisi või nuudlite kõrval.

Autor: Anett Rannamets

46

Sonett – nii taimne Ö K O L O O G I L I S E L T

Soneti tooted on saadasaadaval Biomarketites, Prismades, val Biomarketites, Prismades, Maksimarketites, Maksimarketites, suuremates Selverites Freshgo.ee ja ning Astri.ee veebipoes.

Astri.ee veebipoodides.

Kui taimne? – Üle 90% taimne. Sest 45 Soneti tootel 50-st on veganlille märgistus. Sonett ei tee loomkatseid ega telli neid ka teistelt.

Vastupidi – Sonett toetab Saksa loomakaitseliidu akadeemiat, mis töötab alternatiivsete katsemeetodite arendamisega. Erinevalt teistest pesu- ja puhastusainetest ei sisalda Soneti tooted naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Tooted ei sisalda kunstlikke lõhna-, värv- ega

Viiruk

K O H U S E T U N D L I K

säilitusaineid. Kõik õlid ja eeterlikud õlid on toodetud 100% kontrollitult mahedalt või biodünaamiliselt ja seega täielikult biolagunevad. Soneti toodetes ei kasutata geeniega nanotehnoloogiat. Oloidsegajas rütmiseeritakse viiruk, kuld, mürr, loorber, oliiviõli, roosiõietuhk ja puuvõõrik.

Nende palsamlike lisanditega väärindatakse kõiki Soneti tooteid. Nii lisatakse kõikidele pesu- ja puhastusvahenditele elujõudu toetav liikumisimpulss. Rohkem infot www.sonett.eu

Oliiviõli

Loorber

Mürr

Kuld

Roosiõietuhk

Puuvõõrik

nature-care.cc

cse-label.org

Reg. by Vegan Society

stop-climate-change.de

i iF-design-award

reddot-design-award

RETSEPTID

Krõbedad nostalgilised vahvlid

20 tk

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 200 g taimset võid • 2 sl tšiiaseemneid • 2,5 dl suhkrut • 1 tl vanillisuhkrut • 2 dl jahu • 2 dl tärklist • 2 dl taimset piima

Sega tšiiaseemned 1 dl veega. Jäta mõneks minutiks seisma. Sulata või ning lase sel jahtuda. Sega või hulka tšiiaseemnesegu, vanillisuhkur, jahu, tärklis ja piim. Vala tainas kulbiga ettevaatlikult vahvliküpsetaja kuumale rauale ning küpseta vahvlid.

Autor: Anett Rannamets

48

Toote leiad piimaletist!

RETSEPTID

VALMISTAMINE Pane datlid vähemalt 15 minutiks kuuma vette ligunema. Rösti India pähkleid 160-kraadises ahjus 10 minutit. Lase pähklitel jahtuda ja töötle neid köögikombainis, kuni muutuvad pähklivõiks. Paiguta lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaber. Pane mandlid, kookoshelbed ja kaerahelbed köögikombaini ja töötle neid veidi peenemaks. Lisa datlid ja sool ning töötle, kuni mass hakkab kokku kleepuma.

Suru tainas ühtlase kihina vormi põhja ja aseta vorm sügavkülmikusse.

Valge kihi jaoks eralda konservist kookospiima paksem osa ja püreesta koos teiste koostisainetega ühtlaseks massiks. Kalla saadud segu põhjale ja silu ühtlaseks. Pane kook sügavkülma.

Pealmise kihi jaoks sulata vaarikad. Aseta kõik koostisained blenderisse ja tee kreemjaks. Vala saadud segu valge kihi peale ja pane kook vähemalt neljaks tunniks sügavkülma tahenema.

Autor: Kohvik Inspiratsioon

Vaarika-juustukook KOOSTIS Põhi: • 65 g kaerahelbeid • 50 g mandleid • 60 g kookoshelbeid • 120 g datleid

50

Täidis: • 500 g kookospiima paksemat osa • 250 g India pähkli võid • 120 g datleid • 100 g sidrunimahla • 1 sidruni koor • ¼ tl soola • 1 tl vanilliekstrakti • 2 sl kookosõli

Pealmine kiht: • 300 g külmutatud vaarikaid • 65 g India pähkli võid • 60 g kookosõli • 100 g datleid • 2 sl sidrunimahla • 50 g kookospiima paksemat osa

RETSEPTID

Maisihelbekattega marjakook KOOSTIS • 200 g taimset margariini • 200 ml jahu • 4 sl suhkrut • 300 g külmutatud marju

• 200 g maisihelbeid • 200 g vegankondenspiima • meresoola

VALMISTAMINE Sõtku kokku toasoe margariin, jahu ja suhkur. Kui tainas on liiga kuiv, lisa vajadusel vett.

Pane taigen vormi (26 cm) nii, et kogu põhi oleks ühtlaselt kaetud ja umbes 2 cm kõrguselt ka ääred. Küpseta põhi ette 180 kraadi juures 6 minutit. Vala kondenspiim kastrulisse, soojenda paar mi-

nutit ning lisa hulka ka maisihelbed – sega, kuni helbed on kondenspiimaga kaetud.

Koogipõhjale tõsta sulatatud meelepärased marjad ning nende peale vala maisihelbed.

Puista kõige peale veidi meresoola. Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures 15 minutit.

Autor: Anett Rannamets

BioKap toitev ja raviv looduslik kiir-juuksevärv veganitele sobiv püsivärv Toimib kõigest 10 minutiga 12 erinevat värvitooni Katab hallid juuksed 100%-liselt Õrn nii peanahale kui ka juustele Sisaldab orgaanilist argaaniaõli Muudab juuksed pehmeks ja säravaks Parabeenideta Dermatoloogiliselt testitud Ammoniaagi-, resortsiini- ja parfüümivaba BIO4YOU ÖKOPOED: TALLINNAS Järve, Foorumi ja Arsenali keskustes / RAKVERES Põhjakeskuses / PÄRNUS Kaubamajakas / E-POOD www.bio4you.eu

RETSEPTID

Röstitud kõrvitsa kreemsupp

neljale

KOOSTIS • 1 kg puhastatud kõrvitsat • 150 g leotatud India pähkleid • 250 ml Santa Maria kookoskreemi • 500 ml köögiviljapuljongit • 2 sibulat • 2 kartulit • 2 laimi mahl • värsket rosmariini • granaatõunaseemneid • tšillihelbeid • soola • pipart • oliiviõli

VALMISTAMINE Alusta sellest, et jäta India pähklid päev varem vette likku. Supi valmistamise päeval puhasta kõrvits ning kartulid ja lõika väiksemateks tükkideks, lõika sibul sektoriteks ning laota kõik koos küüslauguga ahjuplaadile. Pritsi peale veidi oliiviõli ning raputa soola.

Küpseta kõigepealt 180 kraadi juures 20 minutit ning siis 5 minutit 250 juures. Kui kõrvits ja kartul on pehmed, otstest kergelt pruunid ning rohkem küpsetamist ei vaja, pane kõik köögiviljad ning leos olnud kurnatud India pähklid blenderisse ning vala peale puljong. Tee kreemjaks. Vala supp potti ning pressi sisse kahe laimi mahl ning kookoskreem. Lisa maitse järgi soola ja pipart. Kui supp jääb liiga paks, lisa puljongit, kuni saavutad meelepärase paksuse. Serveeri supikausis ning raputa peale granaatõunaseemneid ja tšillihelbeid.

Autor: Anett Rannamets

52

Uudistoode taimetoitlastele ja veganitele Kõik hädavajalikud vitamiinid ja mineraalained, mida vajavad taimetoitlased ja veganid

B2-vitamiin B12-vitamiin D3-vitamiin Seleen Tsink Jood

Punase riisi ja tofu pada

Autor: Kohvik Siin

KOOSTIS

• 100 g punast riisi • 400 ml kookospiima • 3 küüslauguküünt • pöidlasuurune tükk tšillit ja ingverit • 2 porgandit • 150 g kõva tofut (tilli-peterselli või köömnetega)

Tootja: Hankintatukku OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode OÜ

neljale

• õli • soola • pipart • vahtrasiirupit • laimi • sidrunit • kapsast • tilli

VALMISTAMINE Pane keema riis. Hea nipp: 1 osa riisi ja 3 osa vett. Punane riis peaks keema umbes 40 minutit. Kuumuta potis õli, küüslauk, tšilli ja ingver. Lisa tükeldatud porgand ja kuubikuteks hakitud tofu. Lase veidi praadida ja lisa kookospiim.

Maitsesta soola, pipra, vahtrasiirupi ja laimimahlaga. Kui riis on keenud, sega kastmega kokku ja naudi! Kõrvale võiks riivida näiteks kapsast, millele lisada veidi oliiviõli, vahtrasiirupit, sidrunit, soola ja hakitud tilli.

Autor: Kohvik SIIN

1 TABLETT PÄEVAS Ühest purgist jätkub 3 kuuks Müügil hästivarustatud apteekides ja tervisepoodides ning www.tervis24.ee

RETSEPTID

Õuna-kirsišarlott Bon Soya jogurtiga KOOSTIS

VALMISTAMINE

Rullbiskviit: • 8 sl munaasenduspulbrit • 10 sl vett • 6 sl kikerhernekonservi vedelikku • 150 g suhkrut • 5 sl jahu • 2 sl tapiokitärklist (sobib ka kartulivõi maistärklis) • 1/3 tl kurkumit • 1 tl küpsetuspulbrit • 1 tl vanilliessentsi või vaniljepastat

Sega omavahel munaasenduspulber, vesi, hernevedelik ja vahusta paar minutit, lisa suhkur, vanilliessents, kurkum ja vahusta, kuni suhkur on lahustunud. Lisa ettevaatlikult omavahel segatud jahu, tärklis ja küpsetuspulber. Kõige lihtsam on seda teha alt üles liigutustega, keerates kaussi. Aja tainas ahjuplaadile laiali ja küpseta 200 kraadi juures 12 minutit. Ära üle küpseta! Käega katsudes peab biskviit jääma vetruv. Lase sel pisut jahtuda.

Nõruta kirsid, kuid hoia vedelik alles.

Püreesta marjad, määri tainale ja keera rulli. Kõrvale pandud kompotivedelik sega 2 tl agar-agariga, lase keema ja keeda 2 minutit. Sega hulka

Täidis: • 2 pudelit Bon Soya õuna-kirsimaitselist joogijogurtit • 1 purk kirsikompotti • 2 tl agar-agarit

54

joogijogurt. Jäta natukeseks jahtuma, et kreem veidi taheneks. Kui rull täielikult jahtunud, lõika õhukesed kettad.

Vooderda kauss toidukilega (või õlita kergelt) ning lao rullbiskiviidiviilud tihedalt põhja ja külgedele.

Vala kergelt tahenenud jogurtisegu biskviidiga vooderdatud kaussi.

Lase külmas tarduda umbes 2 tundi või üleöö. Keera kauss taldrikule ning serveeri tordina.

UUED ILMA LISATUD SUHKRUTA TAIMSED KAERAJOOGID Leia meid valitud Selveritest, Prismadest, Maksimarketitest ja Stockmannist

VI KA ME OO IE R P

KU

ULS

AT T O F

UT

RETSEPTID

Suvikõrvitsasupp kukeseentega

neljale

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 2 suvikõrvitsat • 1 sibul • 1 purk kookospiima • 200 g veganjuustu • 200 g kukeseeni • 2 sl õli • ½ tl soola • koriandrit

Tükelda sibul ja suvikõrvitsad. Kuumuta potis 1 supilusikatäis õli. Pane potti sibul ja sool. Prae sibulaid, kuni need on muutunud kuldpruuniks. Lisa potti tükeldatud suvikõrvits ja prae veel 5 minutit. Siis pane sibul ja suvikõrvits potist köögikombaini. Püreesta ja lisa juurde kookospiim. Vala püreesupp potti ja soojenda keemiseni. Samal ajal pane kuumale pannile õli ja kukeseened ning prae 5 minutit. Kui seened on valmis, tükelda juust. Serveerimiseks tõsta supp kaussidesse ja lisa tükeldatud juust ning kukeseened.

Kaunista koriandriga.

Autor: Kariina Kuningas, www.spicethespirit.com

56

Kodune köögiviljasupp

neljale

KOOSTIS • 1 sibul • 0,5 tšillipipart • 1 roheline sibul • 1 fenkol • 2 porgandit • 1 keskmine porru • 1 kg värsket kartulit

• 200 g punaseid ube (keetmata) • 500 g kirsstomateid • 100 g oliiviõli • 1 sl karrit • soola ja pipart maitse järgi

VALMISTAMINE Leota eelnevalt ube 8 tundi. Haki kõik köögiviljad. Keeda punaseid ube poolteist tundi.

Prae hakitud sibulat madalal tulel oliiviõlis koos tšilli, pipra, soola ja karriga 15 minutit. Lisa hakitud fenkol, porru ja porgand, viimasena kirsstomatid ja sega 3 minutit. Pane eelnevalt pannil valmistatud toorained potti, lisa kartul ja nii palju keedetud vett, et köögiviljad oleks kaetud. Keeda 30 minutit madalal tulel. Viimasena pane suppi punased oad. Lisa maitse järgi hakitud rohelist sibulat, soola ja pipart.

Autor: Kohvik VegB12

TESTI ISE KODUS, kas teie keha oomega-6 ja oomega-3 vahekord on tasakaalus ning vaata BalanceTestiga üksikasjalikke „enne ja pärast“ tulemusi. Vereteste analüüsib tunnustatud sõltumatu labor Vitas AS Norras.

KASUTAGE BalanceOil+ Vegan kvaliteetset segu, mis sisaldab mikrovetikaid, rohkesti EPA-d, DHA-d, SDA+GLA-d, oliivide polüfenoole, ussikeele seemneõli ja D3-vitamiini, mis kaitsevad rakke vananemise (oksüdeerumise) eest.

Samuti reguleerivad need keha oomega-6 ja oomega-3 vahekorda, toetades normaalset aju- ja südametalitlust ning immuunsüsteemi.

Telli Looduspere e-poest rasvhapete BalanceTest ,BalanceOil+ Vegan või täispakett 50% soodsama hinnaga.

Vaata lisa www.looduspere.ee

RETSEPTID

Rohelise tomati ampsud KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 2 rohelist tomatit • 2 sl oajahu (kikerhernejahu) • 2 sl õli • 1 sl riivsaia • 1 sl maitsepärmi • ½ tl musta soola

Pese tomatid ja haki viiludeks. Pane kaussi oajahu, riivsai, maitsepärm ja must sool. Sega ja lisa 1 sl õli ja 3 sl vett. Sega tainas korralikult läbi. Aja pannil õli kuumaks, pista tomatid tainasse ja seejärel pane pannile. Prae neid mõlemalt poolt 5 minutit. Serveeri tomatiampse taimse hapukoorega.

Autor: Kariina Kuningas, www.spicethespirit.com

58

Tomatine baklažaaniahjuroog

neljale

KOOSTIS • väiksemat ahjuvormi • 2 keskmist baklažaani • 2 sl oliiviõli • 1 purk purustatud tomateid • 0,5 purki Kidney ube • 50 g India pähkleid • 2 sl maitsepärmi • 0,5 tl küüslaugupulbrit • Himaalaja soola • peotäis värsket basiilikut

VALMISTAMINE Pane ahi 200 kraadi juurde soojenema. Pese baklažaanid ja puhasta lehtedest. Soovi korral võid koorida, kuid ka koor küpseb ahjus meeldivalt pehmeks. Viiluta pikkupidi alla 1 cm paksusteks viiludeks. Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning pintselda mõlemalt poolt oliiviõliga ja puista peale veidi soola. Küpseta 10–15 minutit, kuni baklažaaniviilud on kergelt pruunikad. Samal ajal sega kausis hakitud tomatid väiksemateks tükkideks rebitud värske basiilikuga. Pese ja nõruta oad. Kui baklažaanid on küpsenud, pane ahi 180 kraadi peale.

Köögikombainis valmista India pähklist, maitsepärmist ja küüslaugupulbrist parmesan. Selleks pane need kolm koostisosa kombaini ja pulseeri ühtlaseks puruks.

Vala umbes 2 sl tomatisegu väiksema ahjuvormi põhja ning selle peale esimene kiht baklažaaniviile. Nende peale veidi tomatisegu, ube ja 1 sl pähkli-parmesani. Jätka, kuni kõik baklažaaniviilud on otsas. Pealmisele kihile ära ube lisa. Jälgi, et viimasele kihile jätkuks baklažaanide katmiseks tomatisegu.

Riputa peale ülejäänud parmesan ja küpseta ahjus 40 minutit. Serveeri näiteks kinoa või riisiga.

Autor: Elys Limbak

RETSEPTID

Suvikõrvitsanuudlid India pähkli kreemiga

kahele

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 2,5 keskmist suvikõrvitsat • 2 peotäit India pähkleid • 1 sl taimset hapukoort • 1 sl maitsepärmi • ½ tl soola • 8 päikesekuivatatud tomatit

Suvikõrvitsanuudlite jaoks läheb vaja spiralisaatorit. Kui seda pole, võib kasutada ka kartulikoorimisnuga. Valmista suvikõrvitsast nuudlid.

Kreemi valmistamise jaoks leota India pähkleid vees umbes 8 tundi.

Kui sul pole nii palju aega, võid kee-

ta pähkleid pool tundi. Seejärel pane kõik kreemi komponendid blenderisse ja püreesta, kuni kaste on ühtlane.

Haki päikesekuivatatud tomatid väikesteks tükkideks. Tõsta kaussi suvikõrvitsanuudlid, pähklikreem ja hakitud tomatid.

Autor: Kariina Kuningas, www.spicethespirit.com

60

RETSEPTID

Juustune suvikõrvitsavorm

kuuele

KOOSTIS • 2 suurt suvikõrvitsat • 1 purk läätsesid • 200 g tomatipastat • 230 g Kreeka juustu veganitele • 200 g veganriivjuustu • 200 g seeni • 100 ml aquafaba’t • 1 sibul • 1 sl maisitärklist • 1 sl õli • 1 sl maitsepärmi • 2 küüslauguküünt • 1 tl sidrunipipart • 1 tl soola • 1 tl suhkrut • basiilikut

VALMISTAMINE Haki seened, küüslauk ja sibul. Aja pannil õli kuumaks, lisa seened, küüslauk ja sibul. Prae 5 minutit aeg-ajalt segades. Seejärel lisa pannile läätsed ja pool tomatipastast. Kuumuta veel 3 minutit. Lisa sool, suhkur ja sidrunipipar. Keera pliit kinni ja lase kastmel pisut seista. Samal ajal pane kaussi Kreeka juust, kikerhernevedelik, maisitärklis ja maitsepärm ning püreesta saumikseriga kastmeks.

Pese suvikõrvitsad ja lõika pikkadeks viiludeks nagu lasanjeplaadid.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Kalla küpsetusvormi põhja tomatipastat. Kata vormi põhi suvikõrvitsaviiludega. Seejärel lisa pool pannil olevast täidisest suvikõrvitsa peale. Kata täidis kõrvitsaviiludega, tõsta peale kaste ja pool riivjuustust. Korda tegevust nii, et kõige peale jääks juust.

Kata vorm fooliumiga ja pane 30 minutiks ahju.

Seejärel eemalda vormilt foolium ja küpseta veel 10 minutit. Võta ahjust ja lase 10–15 minutit jahtuda.

Serveerides kaunista basiilikulehtedega.

Autor: Kariina Kuningasm, www.spicethespirit.com

61

RETSEPTID

Paksud tatravahvlid ahjuõuna ja datlipastaga

neli suurt vahvlit

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 150 g toortatart • 1 täpiline banaan • 150 ml sojapiima • 100 ml vett • 2 sl tšiiaseemneid • 0,5 tl küpsetuspulbrit • 1 tl vaniljeessentsi • 50 g datleid • 1 dl kookospiima • 2 õuna • 1 tl kaneeli • 1 sl kookosõli • näpuotsaga soola • vahvlimasina määrimiseks rafineeritud kookosõli • taimset jogurtit • ahjuõunu

Pese toortatar sõelal ning püreesta koos teiste koostisainetega blenderis. Lase tainal vähemalt 15 minutit pakseneda. Seni valmista datlipasta ja ahjuõunad.

Datlipasta jaoks pane datlid vähemalt 15 minutiks kuuma vette. Nõruta vesi ja lisa koos kookospiimaga köögikombaini või püreesta saumikseriga ühtlaseks pastaks. Pane ahi 200 kraadi juurde soojenema. Koori,

62

puhasta ja tükelda õunad sektoriteks ning lõika need veel pooleks. Sega ahjuvormis õunatükid, kaneel ja sulatatud kookosõli ning küpseta ahjus 20 minutit.

Kuumuta Belgia vahvli masin ning pintselda rauad kookosõliga. Lisa 1 dl tainast igasse vahvlivormi ja küpseta 5–7 minutit keskmisest veidi kõrgemal kuumusel. Serveeri soojalt ahjuõuna, taimse jogurti ja datlipastaga.

Autor: Elys Limbak

RETSEPTID

Kreemine bataadisupp

kuuele

KOOSTIS • 1 sl oliiviõli • 1 sibul • 1 küüslauguküüs • 0,5 tl karrit • 1–1,5 tl Himaalaja soola • 1 dl kinoad • 400 g bataati • 1 purk Cannellini ube (400 g) • 2 klaasi vett • 1 dl kookospiima või taimset koort • serveerimiseks maitserohelist • värskelt purustatud pipart

VALMISTAMINE Tükelda sibul ja küüslauk.

Koori bataadid ja lõigu supile sobilikeks kuubikuteks. Prae sibul ja küüslauk oliiviõlis. Lisa maitseained, bataadikuubikud, pestud ja kurnatud oad, kinoa ning vesi. Keeda, kuni bataadikuubikud on pehmed. Lisa kookospiim, maitse ja vajadusel lisa veel soola. Serveeri maitserohelisega.

Autor: Elys Limbak

64

KLORELLA - üks toitainete rikkamaid sup pertoite maailmas Klorella on sinakasroheline Jaapani ja Taiwani päritolu mageveevetikas. Klorella sügavroheline värv tuleneb klorofülli kõrgest kontsentratsioonist. Arstid soovitavad tarbida 5-7 portsjonit rohelisi lehti päevas, mis on võimalik vaid mahla kujul. Klorella pakub seda kõike kontsentreeritud kujul.

Klorella annab tuntavat energialisa, toetab rasvapõletust ja immuunsüsteemi ning aitab organismist raskemetalle välja viia. Üks klorella kõige märkimisväärsemaid kasutegureid on, et see seob endaga ka kõige jonnakamad ja salakavalamad toksiinid ning raskemetallid nagu tina, kaadmium, elavhõbe ja uraan ega lase neil taas organismi imenduda.

Klorella on fütotoitainete rikas, sisaldab aminohappeid, klorofülli, beetakaroteeni, kaaliumi, fosforit, biotiini, magneesiumi ja B-kompleks vitamiine.

Põhjus, miks klorella kingib noorema naha, on A- ja Cvitamiini ning glutatiooni taseme tõus, mis hävitab vabu radikaale ning kaitseb rakke.

Uurimused näitavad klorella kasulikkust hormoonsüsteemile ja seeläbi kogu organismile, südame-veresoonkonnale, kemoteraapia ja kiirituse järgses taastumises. Klorella aitab vererõhku ja kolesteroolitaset alandada ning kogu organismi toksiinidest puhastada.

Klorella aitab reguleerida hormoone, kiirendab ainevahetust, parandab vereringet, ning tõstab oluliselt energiataset. Samuti aitab see alandada

keha rasvaprotsenti ja kaalu ning viib kehast välja mürkained. Kehakaal alaneb ja toksiinid väljuvad, klorella imab kehas liikuvad toksiinid ja raske-metallid ega lase neil tagasi imbuda.

Alandab veresuhkrut ja kolesteroolitaset veres klorella on antioksüdantide allikas, mis kaitseb keha antioksüdatsiooni stressi eest, hoides samal ajal keha heas vormis.

Klorella sisaldab B12-vitamiini, mis aitab kaasa korralikule energiavahetusele ning vähendab väsimuse ja väsimuse tunnet.

Sellel on antibakteriaalsed, viirusevastased ja seenevastased omadused ning toetab organismi loomulikku kaitset.

Klorella on rikkalik valguallikas ja lisaks parandab see suure kiudainesisalduse tõttu seedesüsteemi toimimist.

www.biolife.ee Sooduskoodiga KLORELLA, saad aasta lõpuni lisasoodustust 10%

RETSEPTID

Magus kõrvitsapirukas

kaheksale

KOOSTIS Taigen: • 2 dl jahu • 1 dl kookospalmisuhkrut • 1 dl kaerapiima • 2 sl Keiju margariini • näpuotsaga soola Täidis: • 1 dl kõrvitsapüreed • 1 dl kookospalmisuhkrut • 100 ml aquafaba’t (kikehernekonservi vedelikku) • 1 sl maisitärklist • 1 tl kaneelipulbrit • ½ tl kardemonipulbrit • ¼ tl muskaatpähklipulbrit Kaunistamiseks: • vahukoort • füüsaleid

VALMISTAMINE Vala suurde kaussi jahu, kookospalmisuhkur ja sool. Sega kõik korralikult läbi ja seejärel lisa margariin.

Sega kahvliga margariin jahu sisse ja lisa juurde kaerapiim. Sõtku kätega tainast ja vormi pallike. Tõsta külmkappi, kuni valmistad täidist.

Pane kõik täidise koostisosad köögikombaini ja püreesta 2–3 minutit.

Kuumuta ahi 180 kraadini. Raputa lauale pisut jahu, pane sellele tainas ja rulli laiali. Seejärel tõsta rullitud tainas pirukavormi. Kalla täidis vormi keskele ja aseta vorm ahju. Küpseta 60 minutit. Pärast tunnikest küpsemist võta kook ahjust ja lase sel 2 tundi jahtuda.

Enne serveerimist kaunista vahukoore ja füüsalitega.

Autor: Kariina Kuningas, www.spicethespirit.com

66

UUS! !

HERNEJOOK /veganfoodie.ee tulevikutooted juba täna!

/veganfoodie.ee

Kuidas üllatada külalisi?

Uus pood Ülemiste keskuses!

Oleme avara valikuga köögi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel, Ülemiste keskuse 1. korrusel ja Rakveres Vaala keskuses.

Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee