Ajakiri Vegan 2020 #3 by Ajakiri Vegan

Hind 2,49 €

NR 20, 2020 3/11

HINNATUD MAITSE: selgusid parimad joogi- ja kohvipiimad!

Betti Nigul:

vegantoitumine bikiinifitnessis komistuskiviks ei ole!

GLUTEENIVABADE toitude retsepte

Globaalne soojenemine kui minevikuotsuste tulemus

10 igapäevast toodet, milles võib olla loomseid koostisosi

Suurim kodumaine kaubavalik Selverist

HEA LUGEJA!

PEATOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt KAANELOO FOTOD Kristi Heil AUTORID Kadri Taperson MTÜ Loomus Kadri Sikk Annika Lepp Mattias Turovski Kadri Helene Carvalho Chris Kala Anett Rannamets Kristina-Maria Heinsalu Linda Maiste

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

rvamuslugusid kirjutavad teadlased, arvamusliidrid, ajakirjanikud, filosoofid, kriitikud ja muidu targad inimesed või kultuuripsühholoogid üsna tihti. Sest on asju, mille üle arvamust avaldada. Tihti on arvamusloo keskmes teemad, mis puudutavad suuremat üldsust ning on tekitanud avaliku arutelu. Vahel kirjutavad autorid aga asjust, mis neid isiklikult kõnetab, puudutab, riivab. Ja mõnikord juhtub, et need lood ka avaldatakse. Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud. Küll aga on inetu, kui haritud eeskuju hakkab kedagi mõnitama. Mitte lihtsalt, vaid omamoodi ülepakutult ja poeetilisel viisil, justkui teeks see asja paremaks. Ja kui muud mõtted on saanud otsa, tekitab veel oma sõnadega lõpetuseks pähe üsna graafilise pildi tualetis käimisest ja seal teostatavatest intiimsetest toimingutest. Selline olukord paneb siiralt muretsema, kas arvajal on ikka kõik hästi? Ajakirja Vegan mainitakse mõnes arvamusartiklis igal aastal vähemalt korra. See on tore. Tähendab, et läheb korda. Aga nagu mainisin, edasi aitab põhjendatud arvustus, mitte isiklikust vimmast sündinud sõnad või haavata saanud eneseuhkus. Pange tähele mustrit ja märgake inimesi, kes enda käitumist pidevalt õigustavad või läbi lillede teiste eluvalikuid maha teevad. Enamasti need, kes oma põhimõtetes ja otsustes kindlad on, sellega ei tegele. Ja see on koht, kus peaksime kaasa tundma. On kahju, et inimesed ei ole leidnud hingerahu või pole iseendaga veetud vägikaigast maha matnud. Aga arusaadav ka – teise kapsaaeda kive loopida on lihtsam, kui oma kompleksidega silmitsi seista. Esialgu ei soovinud ma sellele hiljuti riigimeedias avaldatud arvamusartiklile lisaklikke kinkida. Olgu ka kerge südamega välja öeldud, et ajakirja toimetus seal kasutatud sõnu isiklikult ei võta. Kirjutagu kasvõi detailselt, kuidas ajakiri vaid tualetipoti kõrvale

sobib. Küll aga on vastukarva, kui meie jaoks armsaid inimesi riivatakse. Kui eelmise ajakirja kaanelugu lugesite, siis juba teate, mille eest seisab näitlejatepaar Maris ja Kristjan Lüüs. Ilmetu ega igav pole neist kumbki. Ju ütlesid nad intervjuus midagi nii hästi, et see sütitas lausa avalikult sõna võtma. Ma ei leia, et peaksin seda tegema – sest kõik, kellel hea silm, näevad isegi –, kuid soovin siiski lõpetuseks kõikidele ajakirja lugejatele öelda, et meie fotograaf Kristi Heil on omal alal imeline. Ta paneb ka kõige tagasihoidlikuma inimese kaamera ees end hästi tundma ning teab täpselt, mitu sentimeetrit kaamerasilma ees lõuga paremale või vasakule nihutada, et ideaalset fotot saada. Me ei vahetaks Kristit mitte kellegi vastu. Aitäh Kristi, et oled meiega! Tema kauneid fotosid saab imetleda ka käesolevast ajakirjast. Ja kui kellelgi edasiviivat ning põhjendatud kriitikat ning ettepanekuid on, oleme ühed suured kõrvad. Kirjutage ja joonistage meile alati! Toredat lugemist!

Anett Rannamets peatoimetaja 3

KOLUMN

Räägime kassidest …

assidest on teiste veganitega raske rääkida. Enamikule meist küll kassid meeldivad ja just loomade pärast on ju enamasti veganiks hakatudki, aga sellegipoolest on neid, kelle pereliikmete hulka kassid kindlasti ei kuulu. Kassid nimelt vajavad täisväärtuslikuks eluks ja terviseks loomseid valke ja ehkki kuuldavasti on mõnd kassi ka taimse toidu peal peetud, leidub teadmisi selle kohta endiselt liiga vähe. Pealegi – kui kass saaks ise valida, siis ilmselt ta valiks ikkagi liha; kassile teatavasti ei lähe üldse korda, kas ta kedagi kahjustab või ei. Kass on kiskja, kes jahib võimalusel armutult teisi, endast väiksemaid ja nõrgemaid loomi. Sellepärast ongi veganitel raske kasside eest hoolitseda. Tavaliselt peab ostma loomatööstusest pärit kassitoitu, mille valmimise protsess on sama barbaarne ja vastuvõetamatu kui inimestele mõeldud loomse toidu tegemine; kassi õue lastes on oht, et ta teeb viga hiirtele ja lindudele. Ja üks aspekt on veel: kasside steriliseerimine on ju teoreetiliselt jõhker sekkumine nende ellu, mis on

Kadri Taperson loomade õigustega justkui vastuolus. Ja samas näen 25 aasta pikkuse loomakaitsekogemusega, et just veganid on oma kassidele eriti head hoidjad ja sõbrad. Nad näevad loomi lahtiste silmadega, oskavad käitumist tõlgendada ja soove silmist lugeda. Veganid on lasknud enda empaatial omatahtsi areneda ja see teeb neist enamasti, aga mitte alati, head looma või ka inimese tajujad. Peame nende loomade eest, kes on juba olemas, nii või teisiti hoolitsema. Seega võiksid veganid toetada kasside steriliseerimisprogramme, et neid meie jaoks vastuolulisi loomi ei oleks nii palju nagu praegu; jagada seisukohta, et tõukasside aretamine ei ole vajalik; käia vabatahtlikuna varjupaikades kassidega suhtlemas jne. Ma nimelt ei saa lahti tundest, et veganid teevad kassidele kuidagi ülekohut ja nende suhtumises kassidesse on teatav silmakirjalikkuse iva. Ilmselt ei ole mul õigus. Problemaatilise suhtumise taga on hoopis midagi muud kui see, et me ei taha oma kodus ebaeetilisi olukordi tekitada. Arvan, et tegemist on hoopis millegi sügavamal peidus olevaga. Hirmuga, et ikkagi ei ole võimalik maailma päriselt julmusevabaks muuta. Kassid ja teised kiskjad jäävad seda kujutluspilti rikkuma. Ja ilma selle lootusrikka pildita, mida on muidugi kerge sinisilmseks tembeldada, on veel raskem oma veendumustele kindlaks jääda. Aga me ei tea, mis saab. Ükski sügav muutus ei toimu kiiresti. Võib-olla peaksime mõtlema sellele, et inimene on kunagi kassid kodustanud ja ehk on võimalik hoopis see protsess tagasi keerata – ükskõik kui imelikult see mõte praegu kõlaks. Sest kassid pole süüdi. P

VEGAN TOOTED SELVERIS!

Kummikommid Grizzly Bears, Tropical Wonder või suhkruvabad kummikommid Love Bears Jealous Sweets, 40 g

Taimsed miniviinerid Bon, 170 g

BIO näohooldusvahendid Garnier, 50 - 400 ml

Seitan Pikantne või sojaviilud Bon, 200 g

UUDISED

HIINAS ON KEELATUD METSLOOMADEGA KAUPLEMINE

iina seadusandlus on välja kuulutanud metsloomadega kauplemise ja tarbimise viivitamatu keelustamise. Kiireloomuline otsus on vastu võetud hiljuti Hiinas vallandunud koroonaviiruse tõttu. Hiina ametliku uudisteagentuuri Xinhua teatel tuli ootamatult vastu võetud otsus avalikkuse ette 24. veebruaril. Hiina Riiklik Rahvakongress võttis vastu otsuse, mis keelab metsloomadega kauplemise ning ebaseaduslikule edasimüümisele ja tarbimisele on ette nähtud ranged karistused. Metsloomaliikide kasvatamine, transport ja müük on keelatud alates selle teate avaldamise kuupäevast riikliku epideemiaolukorra lõppemiseni, öeldi Hiina põllumajandusministeeriumi teates. Märtsikuu esimese nädala seisuga on koroonaviirus nõudnud pea 3000 inimese elu. Teadlased ja eksperdid on arvamusel, et viirus pärineb Hiinas Wuhani linnas asuvalt Huanani mereandide hulgimüügiturult. Lisaks mereloomadele kaubeldi seal ka nahkhiirte, madude ja tsiibetitega. „Mure seoses metsloomaliha tarbimise mõjudega tervisele on inimeste seas pärast koroonaviiruse puhangut aina kasvanud,“ sõnas Hiina seadusandliku komisjoni pressiesindaja Zhang Tiewei avalikus teadaandes. Seoses koroonaviiruse puhanguga pöördus ka loomade eestkoste organisatsioon Loomus 2. märtsil koostöös rahvusvahelise karusnahavaba liiduga Fur Free Alliance Hiina suursaatkonna poole Tallinnas, et toetada Hiina sõberorganisatsiooni ActAsia palvet muuta Hiina eluslooduse kaitse seadust. Loomus toetab Hiina kolleegide ettepanekut keelata Hiinas vangistuses peetavate metsloomade intensiivne paljundamine kaubanduslikel eesmärkidel, sealhulgas karusloomafarmid; metsloomade ja sellest saadud toodete kasutamine ja nendega

kauplemine kõigil eesmärkidel ning metsloomade söömine ja nendega kauplemine turgudel. Kuigi organisatsioonid kiidavad heaks operatiivseid meetmed rahvatervise kaitseks, pööravad nad siiski tähelepanu seaduses esinevale lüngale. Edastatud kirjas tuuakse välja, et tõsine rahvatervise probleem püsib, sest keeld ei laiene ühelegi metsloomaliigile, mis on Hiina loomakasvatuse ressursiloendi all klassiﬁtseeritud kariloomade hulka. Näiteks kuuluvad sellisesse loendisse rebased, naaritsad, kährikud, küülikud jne.

MAAILMA KARMIM DELFIINIDE RÄNDTSIRKUS LÕPETAB TEGEVUSE

ersut Seguni Indoneesiast pärit rändav delfiinide tsirkus, mida tuntakse kui „maailma kõige karmimat delfiinide tsirkust“, ei reisi enam vangistuses olevate delfiinidega. Dolphin Projecti andmetel otsustas Indoneesia keskkonna- ja metsandusministeerium pärast kümneaastast loomaaktivistide kampaaniat ettevõtmise tegevusluba mitte pikendada. Alates 5. veebruarist on Wersut Segun oma tegevuse lõpetanud. „See on ajalooline päev kõigile, kes on asjaga seotud olnud,“ ütles Dolphin Projecti Indoneesia kampaaniajuht Femke den Haas. „Alates 2009. aastast, kui ränddelfiinide näitus esimest korda algas, oleme teinud väsimatut tööd.“ Rändtsirkusesse „värvatud“ delfiine veeti aastaid külast külla, linnast linna. Ühes asukohas seisti neli nädalat. Dolphin Projecti meeskond dokumenteeris ka nende reise ja sai kätte ka südantlõhestavad kaadrid delfiinidest, kes veetsid päevi kirstulaadsetes kastides. Delfiinid esinesid kitsastes basseinides, mis olid liialt kloorised ning põletasid mereimetajate silmi. Loomad esinesid kuni viis korda päevas, hüppasid läbi rõngaste ning „tantsisid“ valju

muusika saatel. Hoolimata ränddelﬁinide tsirkusele seatud piirangutest jätkab Wersut Segun siiski tegevust püsiasukohas, kus „teeb tööd“ kuni 30 vangistatud delﬁini.

TAIMNE TEISIPÄEV SELGITAS VÄLJA PARIMA TAIMSE TOOTE

ahvatervise kampaania Taimne Teisipäev korraldas äsja konkursi 2020. aasta parima taimse toote väljaselgitamiseks. Ülekaaluka võidu saavutas kodumaine La Muu maapähklijäätis. Aasta parim taimne toode selgitati välja veebihääletusega, millest võttis osa ligi 600 inimest. Tooted võistlesid kolmes kategoorias: parim taimne lihatoode, parim taimne piimatoode ja parim maiustus. 276 häälega saavutas La Muu maapähklijäätis konkursil ülekaaluka võidu. „Oleme meelitatud ja väga tänulikud auhinna eest. See annab meile kindlustunde, et teeme õiget asja. Loodame, et meil õnnestub turule tuua veel mõni veganjäätis, mis suudaks saavutada samasugust menu nagu meie tubli maapähklijäätis,“ sõnas La Muu tegevjuht Rasmus Rask. 2020. aasta parimaks taimseks lihatooteks valiti kodumaised Marta Pagari kikerherne-porgandikotletid, millele järgnesid üle maailma tuntud Beyond Meati pihvid ja paljude eestlaste lemmikuks saanud Happy V taimne suitsuvorst Tallinskaja. Piimatoodete kategoorias oli esikolmik kaerapiimade päralt. Aasta parimaks taimseks piimatooteks valiti Oatly iKaffe kaerapiim, teise koha sai hiljuti turule tulnud Valio Oddly Good Barista kaerapiim ning kolmandaks tõusis põhjanaabrite kaerapiim Friendly Viking’s. Maiustuste kategoorias troonisid konkursil taimsed jäätised eesotsas La Muu maapähklijäätisega. Teise koha saavutas Magnum Almondi taimne mandlijäätis ning kolmandaks tuli Super Viva kanepijäätis.

SISUTURUNDUS

Veganistlik alkohol – mis see on? Võib tunduda lausa naljakas kahelda, kas alkohol on vegan – vein valmib ju viinamarjadest, siider õuntest, õlu teraviljast. Enamik alkohoolseid jooke ongi valminud taimsest toorainest, sobides tänu sellele ka veganitele. Üldjuhul džinni, viina, rummi ja teiste kangete alkohoolsete jookide valmistamisel ei kasutata loomset päritolu toorainet. Erandiks on näiteks koore- ja munaliköörid, mille valmistamiseks kasutatakse piimatooteid ja muna ning need sisaldavad nii laktoosi kui ka loomset päritolu valku ja rasva. Samuti sisaldavad mõned õllesordid mett. Vastava info leiab tarbija üldjuhul ka joogi etiketilt.

Vegan likööri serveerimine Vana Tallinn Coconuti parimad maitsed avalduvad ohtra jääga serveerides. Lisaks sobib troopiline kookoseliköör köögikatsetusteks vegandessertide valmistamisel.

Mitme alkohoolse joogi, näiteks veini, õlle ja siidri, filtreerimisprotsessis võib kasutada tehnoloogilise abiainena želatiini, munavalget või kaseiini ehk piimavalku. Kuna neid aineid kasutatakse ainult tootmisprotsessis, ei pruugi need kajastuda toote etiketil ning ainus võimalus selle info saamiseks on pöörduda tootja poole. Loomulikult on ka neid tootjaid, kes kasutavad filtreerimisprotsessis taimseid alternatiive, näiteks bentoniitsavi, lubjakivi või taimevalku. Veganite ootustele vastav alkohol ehk veganalkohol ei sisalda ühtegi loomset koostisosa ega ole valmistamisprotsessis kokku puutunud loomsete produktidega.

Hot Coconut

Veganalkohol on tavaliselt varustatud sellekohase märkega, kuid mitte alati. Eestis ei ole lubatud toote etiketile lisada märget „Vegan“, kui tavaliselt seda tüüpi toode ei sisaldagi loomseid koostisosi. Kange alkohol on küll vegantoode, kuid märget selle kohta etiketile ei lisata.

Külmal ajal pakub sooja Hot Coconut, mille valmistamiseks kasuta 4 cl Vana Tallinn Coconuti, 200 ml kookospiima ja 2–3 tl kakaod.

Eesti esimene taimne kooreliköör Soov pakkuda tarbijatele alternatiivina taimset päritolu kreemjat likööri innustas Liviko liköörimeistreid otsima sobivat toorainet, mis pakuks kreemiliköörile iseloomulikku siidist tekstuuri. Liköörimeistrid testisid erinevaid retsepte ja koostisosi pool aastat, enne kui jõuti kookose ja ananassi koosluseni. Sarja Vana Tallinn Cream uusim liige Vana Tallinn Coconut on Eestis toodetud esimene veganliköör, mis on koorelikööriga sarnase kreemja tekstuuri ja viskoossusega. Likööri valmistaVana Tallinn misel on kasutatud kookosõli, mis koos Cream sarja uusim liige ananassiga moodustab harmoonilise Vana Tallinn Coconut sobib ka laktoositalumatutele. koosluse. Lisaks troopilise kookose ja värskusest pakatava ananassi koosluToode sisaldab soja, sele on uuele liköörile iseloomulik ka aga ei sisalda piima Vana Tallinnale omane vürtsika rummi ning on vegan. maitsenüanss, mida täiendavad vanilje aromaatsus ja tsitruseliste värskus.

Soojenda piim, lisa kakao ja Vana Tallinn Coconut ning serveeri jooki vahukommidega.

AKTIVISM

10 VÄLISMAIST SOTSIAALMEEDIAKANALIT,

MIDA LIHTSALT PEAB JÄLGIMA!

Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus valis ajakirja Vegan palvel välja oma lemmikud ja kõigi aegade inspireerivamad sotsiaalmeediakanalid. Loomuse liikmete Facebooki grupis hõigati enim ja kõvema häälega välja allolevaid välismaiseid kanaleid.

Kes ei tea kuulsat imesiga Estherit (pildil)? Kõik teavad ja armastavad. Suisa nii palju, et osadel on Estheri uudisvoog Facebookis seadistatud nii, et keskkonda sisse logides on tema postitused esimesed, mis voos ette tulevad. Esther ja tema vaimukad isad ja muidugi ka ülejäänud loomakamp garanteerivad rõõmsa meele ja päikselise alguse päevale. (Kuidas oma Facebooki selliselt seadistada? Imelihtne: Mine Esther the Wonderpigi Facebooki lehele, vajuta nupule „Following“, sealt „In your news feed“ ja „See ﬁrst“.) Jälgi Estherit kindlasti ka Instagramis ja Twitteris. Ilmselt on Esther Joaquin Phoenixi kõrval üks mõjuvõimsamaid ja efektiivsemaid veganaktiviste.

Facebook: https://www.facebook.com/estherthewonderpig/ Instagram: https://www.instagram.com/estherthewonderpig/ Twitter: https://twitter.com/EstherThePig

ESTHER THE WONDER PIG

MTÜ Loomus

ARZONE EHK ANIMAL RIGHTS ZONE PODCAST’ID

Soovitame kõigile, kelle jaoks loomade eestkoste ja loomaõiguslik vaatenurk südamelähedased. ARZone podcast’ist on aastate jooksul kõik vähegi tuntud või olulised inimesed ja teemad läbi käinud. Näiteks saab kuulata usutlusi Paul Shapiro, Nick Cooney, Colleen Patrick-Goudreau, Melanie Joy, Marc Bekoﬃ, Steven Wise’i, Kim Stallwoodi ja teiste aktivistide-mõtlejatega.

Podcast: http://arzone.ning.com/page/podcasts

FREE FROM HARM BLOGI

Free from Harm on USA loomaõiguste organisatsioon, mis muuhulgas avaldab palju põnevaid ja harivaid artikleid ning videomaterjale. Free from Harmi blogi loeb üle miljoni inimese aastas.

Blogi: https://freefromharm.org/recent-articles/

AKTIVISM

GENESIS BUTLER

Genesis Butler on erakordselt inspireeriv 12-aastane vegan-aktivist ja TEDx kõneleja. Genesis hakkas veganiks iseseisvalt ja teeb nüüd kõik selleks, et ka teised inimesed tema eeskuju järgiksid. Genesis osaleb kampaanias „Million Dollar Vegan“: https://www. milliondollarvegan.co

RICH ROLLI PODCAST

2017. aastal Taimetoidumessilgi esinenud maailma tugevaim vegan Patrick Baboumian pole mitte üksnes erakordselt võimekas, vaid ka sooja südame ja eluterve huumorisoonega. Baboumian on paljude riiklike ja rahvusvaheliste jõusporditiitlite ning -rekordite omanik, muuhulgas on teda pärjatud Saksamaa tugevaima mehe tiitliga. Üle maailma tuuritav vegansportlane on võtnud oma eesmärgiks lõhkuda stereotüüpe, mille kohaselt tugevad mehed peavad sööma palju liha.

Rich Roll (pildil) on 50-aastane veganist ultramaratonijooksja. Roll on mitu korda tunnistatud üheks 25-st maailma kõige paremas füüsilises vormis olevaks meheks. Tema populaarne podcast on järjepidevalt iTunesi 10 parima hulgas. Rich Roll on avaldanud mitu menukit oma ultramaratoonari teekonnast ja vegantoitumisest.

Instagram: https://www.instagram.com/patrikbaboumian/

Podcast: https://www.richroll.com/category/podcast

Twitter: https://twitter.com/genesisbutlerv Instagram: https://www.instagram.com/genesisbutler_/

PATRIK BABOUMIAN

50+

SÖÖGIKOHTA MITMEKÜLGSE VEGANVALIKUGA ÜLE EESTI

T IM TA I SE S D VA V LIK I UD - SI IK S IN INU T TE E EJU J HT JU EEST S TI ST T I VE V GA G NTO T ID TO I U MAAST S ST TI TI IK K UL

VAATA LÄHEMALT:

WWW.TAIMSEDVALIKUD.EE

AKTIVISM

JAMES ASPEY

James Aspey on kuulus Austraalia veganaktivist ja avalik kõneleja, kes vaikis terve aasta ehk 365 päeva, et pöörata tähelepanu loomade kannatustele. Aspey on endine ﬁtnessitreener, keda mõjutasid veganiks hakkama legendaarne dokumentaalﬁlm „Earthlings“ ja Gary Yourofsky otsekohesed videod.

Instagram: https://www.instagram.com/jamesaspey/ Facebook: https://www.facebook.com/jamesaspeyactivism/

EARTHLING ED

Earthling Ed ehk Ed Winters (pildil) on Londonist pärit veganluse eestkõneleja, kes kaasasutas organisatsiooni Surge, kutsus läbi selle ellu ametliku loomaõiguste marsi (kus 2019. aastal osales 41 000 inimest üle maailma), on kõnelenud ülikoolides ja koolides, kaasaarvatud Harvardis 2019. aasta aprillis. Eelmise aasta alguses esines Ed kahel TEDx konverentsil, kus jõudis vegansõnumiga 1,1 miljoni vaatajani. Tema populaarset kõnet „You Will Never Look at Your Life in the Same Way Again“ („Sa ei vaata oma elu enam kunagi endiselt“) on YouTube’is vaadatud üle kolme miljoni korra. Instagram: https://www.instagram.com/earthlinged/ Facebook: https://www.facebook.com/earthlingedpage/

AKTIVISM

ELISA AALTOLA

Tuntud Soome filosoof ja aktivist Elisa Aaltola (pildil) oli 2014. aastal Loomuse korraldatud Eesti esimese loomaõiguste konverentsi peaesineja. Aaltola on filosoofiadoktor, Ida-Soome Ülikooli vanemteadur ja loomaõigusluse aktivist, kes on välja andnud mitu loomaeetikat ja loomaõigusi käsitlevat raamatut. Tema blogi on soomekeelne.

Blogi: https://hermithounds.com

VEGANISTA.CO

Veganista blogi ja podcast’i veab loomaõiguste organisatsiooni Mercy for Animals pikaaegne endine asepresident ja veganaktivist Ari Solomon. Ta on kirjutanud loomade õigustest ja veganlusest väljaannetes Los Angeles Times, The New York Times, The Advocate. Solomon on esinenud CNN-is, Reutersis, NPR-is ja HuffPost Live’is. Ari YouTube’i kanali popim ja viraalseks muutunud video on „Sh*t Vegans Say“, millel on üle 1,2 miljoni vaataja. Ari on ka üks ﬁlmi „The Animal People“ produtsent, üks kaasprodutsente on ka Joaquin Phoenix. Blogi: https://veganista.co Twitter: https://twitter.com/VeganAri

Liitu aasta maitsvaima väljakutsega Mitmekülgse taimse toidu söömine ei pea olema keeruline, küll aga võib see alguses vajada veidi lisaabi.

Liitu taimetoidu väljakutsega ning saad stardipaketi täis uusi lemmikretsepte ja parimaid toidunippe!

WWW.2266.EE

EETIKA

MIDA TÄHENDAB TÖÖANDJATELE, ET TÖÖTURUL ON JÄRJEST ENAM VEGANEID? Kadri Sikk Eesti Vegan Selts

äksin hiljuti tööle suurde ettevõttesse, mis lubab hoolida oma töötajatest sama palju kui klientidest. Olen selgelt millenniumigeneratsiooni kaerahelbeke: väärtustan vabadust, enda ja teiste heaolu ja pean oluliseks, et mu organisatsioon panustaks paremasse maailma. Meist on ettevõtlusmaailmas räägitud juba küll ja veel ning on näha, et mu töökoht oskab Y- ja Z-generatsiooni kõnetada. Kuna mu töökohas on üheks peamiseks väärtuseks usaldus, ütlesingi juba esimese kuu lõpus tagasiside-vestlusel ülemusele, et olen märganud, kuidas mul on väga raske ühisköögis lõunat süüa ja osaleda ﬁrmaüritustel, kus tarbitakse loomi. Mida tähendab tööandjatele, et tööturul on järjest enam veganeid? UK-s näiteks tähendab see veganite jaoks jaanuaris langetatud äärmiselt olulist kohtuotsust: Jordi Casamitjana kohtuasja eelistungil otsustati, et veganlus on eetiline veendumus, mis on kaitstud võrdse kohtlemise seadusega. Kohtunik selgitab oma otsuses1, et veganlus on demokraatlikus ühiskonnas selgelt kaitset väärt. Sellega leiab riiklikul tasandil kinnitust juba pea 30 aasta vanune Euroopa inimõiguskohtu seisukoht, et veganlus on piisavalt tõsine, loogiline, sidus ja oluline maailmavaade, et olla seadustega kaitstud.2 Sealjuures on oluline, et UK otsuse juures on lähtekohaks The Vegan Society deﬁnitsioon veganlusest, mis ütleb, et veganlus on eluviis, mille puhul välditakse nii palju kui võimalik loomade ärakasutamist mis iganes eesmärgil. Ka otsuses sedastatakse, et arvestades loomade ekspluateerimise ulatust ühiskonnas, ei pruugi see alati võimalik olla (näiteks kui on vaja võtta ravimeid, mis on enamjaolt alati loomadel testitud), kuid see ei muuda inimest

EETIKA

mitteveganiks ja tema võimalused elada vastavalt oma veendumustele peavad olema kaitstud. Ma olen päris kindel, et tööandjad, kes väärtustavad oma töötajate erinevusi ja neid toetavat keskkonda, ei pea üldse muretsema, et neil probleeme tekiks. Tahan tähelepanu juhtida hoopis meie, veganite rollile tööturul. UK kohtuotsusest saab lugeda pikka põhjendust ja erinevaid argumente, mis tõestavad, et Jordi Casamitjana jaoks on veganlus päriselt üks tema elu olulisemaid veendumusi. Näidetena on ära toodud nii esemed tema kodus, ostlemisharjumused, täisväärtusliku vegantoitumise põhimõtete järgimine, loomi kasutavate meelelahutusettevõtete vältimine ja isegi partnerivalikud, mis oleksid kooskõlas tema veendumustega. Ei midagi üllatuslikku ühele eetilisele veganile, küll aga olulised asjaolud kohtuvaidluses. Eesti võrdse kohtlemise seadus ei hõlma veel selgesõnaliselt veganlust, mis aga ei tähenda, et me poleks kaitstud diskrimineerimise eest. Need küsimused on veel lihtsalt läbi vaidlemata õigussüsteemis ja ühel hetkel juhtub see siinmailgi. Seega tasub meeles pidada, et avalik veganidentiteet pole väheoluline, pakkudes kriitilisel hetkel olulist kaitset. Mida rohkem mul on oma elust tuua näiteid, kuidas lähtun oma valikutes veganlusest kui veendumusest, seda turvalisemalt saan ennast tunda, et võin vajadusel rikkalike näidetega oma veendumuste ulatust demonstreerida. Kui olen valinud omale sellise töökoha, mille üks põhiväärtustest on usaldus, siis on minu arust minu ülesanne usaldada oma tööandjat ja pöörduda tema poole ka keerulisemates küsimustes, isegi kui mul on ebamugav teistest erineda ja eelistaksin, et ei peaks sellises olukorras olema. Teisiti ei saaks ju ka ettevõte mõelda, mida oleks võimalik minu heaks teha. Kuigi ma loodan, et ühel päeval saan lõunatada veganköögis koos kolleegidega ja päriselt nautida ka minu jaoks mõeldud päevast puhkehetke, siis selleni läheb veel ilmselt aega. Leidsime ülemusega praeguste võimaluste juures lahendused, kuidas saan soovi korral omaette lõunatada, mis on mulle kõigest hoolimata mugavam, kui näha loomi teiste taldrikutel toiduna. Lisaks tutvustas ta mind ühele veganile meie ettevõttes, kellega saame samuti koos süüa ja jagada oma rõõme ja muresid. Usaldus tasus ennast ära ja jään ootama, millal meile veel veganeid tuleb. Tööandjatele aga soovitan The Vegan Society värsket juhendit „Supporting veganism in the workplace: a guide for employers“3, millest leiab näpunäiteid veganite toetamiseks kollektiivis. Üks on kindel: veganeid on järjest rohkem ning ühel päeval, mitte kuigi kauges tulevikus, võidavad tööturul need ettevõtted, kes kohtlevad õiglaselt nii inimesi kui loomi. P

1 bit.ly/selgitus 2 bit.ly/sirp-vabadus-olla-vegan 3 bit.ly/juhend-tööandjale

EETIKA

VÕID ÜLLATUDA! 10 igapäevast toodet, milles võib olla loomseid koostisosi Annika Lepp

MTÜ Loomus

änapäeval on juba üsna lihtne loobuda kas eetilistel, keskkondlikel või tervislikel põhjustel toidust, mis on loomne või sisaldab loomseid koostisosi. Veganalternatiive leidub kaubanduses palju, toidukohad pakuvad taimseid valikuid ja internet on veganretseptidega üle ujutatud. Lihtsamaks on saamas ka loomsevaba riietuse ja jalanõude hankimine. Küll aga on veel omajagu maad minna, et loomsed koostisosad asenduksid eetiliste alternatiividega muudes tootmissektorites. Millised on kümme levinumat tootegruppi, mis võivad sisaldada loomseid koostisosi? On oluline rõhutada, et veganluse eesmärk on võimaluste ja teostatavuse piires loobuda loomade kasutamisest toiduks, riietuseks, kosmeetikas, meelelahutuseks ja muuks. See tähendab, et alati ei ole võimalik loomset vältida. Seega on mõistetav, kui mõni järgnevatest, seni veel veganalternatiivita toodetest on jätkuvalt ka loomasõbralike tarbijate kasutuses.

1 2

LÕHNAÕLID

Kuigi paljud tootjad kasutavad juba sünteetilisi või taimseid koostisosi, on siiski mõningates parfüümides kasutusel endisaegsetest retseptidest pärit loomseid koostisosi nagu tsiibeti, vaala, mesilaste või kopra eritisi. Muskus pole tänapäeval enam loomne, vaid kasutatakse segu sünteetilistest ja taimsetest ainetest.

KILEKOTID

Paljud plastmaterjalid, sealhulgas kilekotid, sisaldavad aineid, mis vähendavad materjali hõõrdumist. Need ained on loomsed. Ehkki polümeere valmistatakse naftast, kasutavad plastitootjad materjalide omaduste parandamiseks sageli loomset päritolu lisandeid. Õnneks teab ilmselt juba suurem osa tarbijaskonnast, et kilekott on killer-kott.

3 4 5

AUTOREHVID

Sageli kasutatakse rehvide määrderasvana töödeldud veise- või lambarasva. Õnneks on nt Michelin juba aastaid tootnud rehve, mis ei sisalda loomseid koostisosi. Kogu Michelini tootevalik on veganitele sobilik.

KONDOOMID

Paljud kondoomid sisaldavad libestajana piimast saadavat kaseiini. Turul on aga juba üsna laias valikus veganmärgistusega kaseiinita kondoome.

KÜÜNELAKK

Läikiv kosmeetika, nagu küünelakk või huulevärv, võib sisaldada guaniini. Guaniini saadakse kalasoomustest (tavaliselt heeringast). Guaniin võib olla ka lindude, nahkhiirte ja roomajate väljaheidete koostisosa. Seega tasub küünelakki valides tootesilti hoolikalt uurida. Kõige lihtsam on otsida kas vegantähistust või n-ö jänesemärki.

BIOMARKET SOOVITAB

Pihusta terviseks!

Tabletivaba vegan toidulisandite sari

Kiire, mugav ja kliiniliste uuringutega tõestatud eriti tõhus viis kindlustada, et organism oleks varustatud vegani menüüs sageli liiga vähesel määral esindatud toitainetega.

EETIKA

6 7

RASVAKRIIDID

Rasvakriidile annab spetsiiﬁlise lõhna töödeldud veiseliha (rasv). Paraku on vegan-rasvakriite keeruline leida. Guugeldades on võimalik leida mõningaid väiketootjaid, kes kasutavad sünteetilist vaha.

ARVUTID

Arvuti kummist ja plastikust osad võivad kuumuse stabiliseerimiseks sisaldada loomset steariinhapet, mida saadakse lehmade, sigade ja lammaste rasvast. Loomasõpradel tasub kasutada Maci arvuteid, sest tänu Apple’i loomakaitseaktivistist endisele omanikule Steve Jobsile on Apple’i tooted nii loomasõbralikud kui võimalik.

8 9

ILUTULESTIK

Nagu ilutulestik poleks juba piisavalt saatanast – sinna on ka lisatud sama loomset ainet, mida paljudesse autorehvidesse, ehk steariinhapet, mis on saadud veisevõi lambarasvast.

PINTSLID

Kunsti- ja kosmeetikatarvete maailmas kasutatakse kõige enam oravakarvu, millest tehakse pintsleid. Kasutatakse ka naaritsa-, soobli-, hobuse- või kitsekarvu. Naaritsa- ja sooblipintslid on julma karusnahatööstuse tooted. Hobusekarvu saadakse tavaliselt hobustelt, kes tapetakse nende liha pärast. Oravaid kütitakse või püütakse lõksu ning kitsi pügatakse nagu lambaid. Ka loomsetele pintslitele leidub turul ohtralt loomasõbralikke alternatiive.

BIOKÜTUS

Biokütuste põhiline tooraine on taimne õli, kuid biokütust toodetakse ka loomsetest rasvadest, nt kala- ja kanarasvast.

Üha enam on inimesed hakanud tundma huvi acai-marjade ja nende positiivse mõju vastu. Seda supertoitu võib määratleda kui toitu, mis pakub selles sisalduva kalorikoguse kohta parimat toiteväärtust. Acai-marju peetakse antioksüdantsete omaduste poolest üheks parimaks supertoiduks. Acai-mari on tumelillat värvi vili, mis on kujult sarnane viinamarjaga. Töödeldud ja jahvatatud acai-marjade maitset kirjeldades võrreldakse seda sageli puuviljase punase veini maitsega, millel šokolaadinüansid. Acai-marjad kasvavad kobaratena Amazonase vihmametsade acai-palmide tippudes. Acai-marjad levisid vihmametsadest Brasiilia linnadesse, kus neid kasutatakse erinevates toitudes tervisliku lisandina. Acai-marjad on rikkad antioksüdantide, aminohapete, kiudainete, asendamatute rasvhapete, vitamiinide ja mineraalide poolest ning see muudab acai täiuslikuks energiat andvaks puuviljaks. Sportlased väidavad, et acai-mari tõstab tunduvalt nende energiataset. Vereplasma antioksüdantide aktiivsus suureneb, lipiidide profiilid paranevad ja see aitab treenimisest põhjustatud lihaskahjustuse korral. Teadlased kinnitavad, et acai’l on palju kasulikke omadusi, kuna antioksüdandid kaitsevad meid vabade radikaalide eest. Acai populaarsus tulenebki ennekõike antioksüdantide väga kõrgest kontsentratsioonist. Acai-marjad sisaldavad 19 aminohapet, aga ka mitmeid steroole, sealhulgas kapesterooli, stigmasterooli ja beeta-sitosterooli. Acaimarjade fütokemikaalid hõlmavad peamiselt antotsüaniine ja proantotsüanidiine. Acai’s leiduvad antioksüdandid antotsüaniinid pärsivad neuroinflammatsiooni, aktiveerides sünaptilist signalisatsiooni ja parandades aju verevarustust. Antotsüaniin vähendab oksüdatiivset stressi ja põletikku, toetades sellega aju tervist, parandades mälu. Lühidalt, antioksüdandid on molekulid, mis takistavad teiste molekulide oksüdeerumist. Oksüdeerumisel tekivad vabad radikaalid, mis kahjustavad keha rakke, muutes inimese haigustele vastuvõtlikuks. Kuna keha puutub kokku paljude toksiinidega ja see tekitab triljoneid vabu radikaale, on oluline astuda samme vabade radikaalide mõju vähendamiseks kehas. Acai on tunnustatud kui üks maailma parimaid ORAC (hapniku radikaalse absorptsiooni võimega) toite. ORAC on mõõtühik, mis tuleb sellest, kuidas antioksüdandid suudavad vabu radikaale neutraliseerida. Mida suurem väärtus, seda paremini suudab organism vabade radikaalide vastu võidelda. Antioksüdantide rikka dieedi pidamine on esimene samm. Acai-marjapulbri tarbimine on üks võimalikke viise vabade radikaalide kahjustuste ennetamiseks. Acai’s on antioksüdante kaks korda enam kui mustikates ja peaaegu kümme korda enam kui viinamarjades. Acai-marjas leiduvad antioksüdandid antotsüaniinid on suurepärased südame tervisele. Acai-marjad on rikkad rasvhapete, eriti oleiin-, palmitiin- ja linoolhapete poolest. Südamehaigused muutuvad maailmas üha enam probleemiks ja looduslike viiside leidmine oma südame-veresoonkonna tervise hoidmiseks on aina olulisem. Acai vähendab halva LDL-kolesterooli sisaldust veres, sest acai-mari sisaldab taimset sterooli, mis takistab kolesterooli imendumist kehas. Lisaks on antotsüaniinid head ka kolesterooli oksüdeerumise ärahoidmisel. Kolesterool vere ringluses oksüdeerub, sõltumata sellest, kas teil on kõrge või madal tase, see kleepub arterite seinte külge, põhjustades nende ahenemist. See viib lõpuks kõrge vererõhuni, mis on muidugi ohtlik. • Acai-marjades leiduv kiudaine soodustab seedimist. Kiudained aitavad kõhukinnisust ära hoida või leevendada ning toetavad tervislikku kardiovaskulaarsüsteemi. •Acai’s on looduslikult palju asendamatuid rasvhappeid, mille profiil on sarnane oliiviõliga. Seos asendamatute rasvhapete ja südame tervise ning tervisliku närvisüsteemi vahel on tõestatud. •Acai-marjad sisaldavad aminohappeid, mis aitavad edendada lihaste jõudlust, energia tootmist, vastupidavust ja jõudu. •Acai sisaldab sama palju C-vitamiini kui mustikad ja on ka A-, B1-, B2-, B3- ja E-vitamiini allikas. Samuti on see kaltsiumi, magneesiumi, tsingi ja vase allikas. •Acai-marjad toetavad teie immunsüsteemi ja seedesüsteemi. Nende marjade kasulikkusele mõeldes pole raske mõista, miks acai-marjad võivad olla tervisele kasulikud ja aeglustada vananemisprotsessi.

KESKKOND

2014-2018 aasta keskmine temperatuur oli rekordiline võrreldes GISTEMP‘i 1951-1980 baasmõõtmistega. Piirkondades, mis on punased, on keskmine temperatuur kõrgem nomrist, sinistes piirkondades madalam. Allikas: NASA

Ei tahaks kedagi hirmutada, aga ...

liimamuutuste pale avab end inimkonnale iga päevaga üha rohkem. Austraalias purustasid rekordeid suurt osa kontinendist haaranud metsa- ja maastikutulekahjud. Maha põles ligikaudu 100 000 km2 ehk enam-vähem terve Eesti ja Läti suurune maa-ala. Rekordpõlengutele eelneval 2019. aastal nägi Austraalia kuut kõige kuumemat päeva läbi aegade. 2019 kujunes ka kontinendi ajaloo kõige kuumemaks keskmise tem-

Mattias Turovski

peratuuriga aastaks (1,52 kraadi üle keskmise). Erakordne põud tekkis muuseas ilmselt India ookeani kuumenemisest. Vihma sadas Austraalias 2019. aastal ka 40% vähem kui 20. sajandi keskmine ja 12% vähem kui eelneva kuivarekordi ajal. Arvatakse, et tules võis hukkuda üle miljardi selgroogse metslooma ning kümneid ja sadu miljardeid selgrootuid. Austraalia käesoleva suve loo üheks enim murettekitavaks asjaoluks võiks aga pidada, et planeedi keskmise temperatuuri tõustes on sellised sündmused

saamas pigem uueks normaalsuseks. Sydneys oli nädalaid kogu linna ümbritsenud põlengute tulemusel õhukvaliteet langenud halvemale tasemele kui ka kõige hullematel päevadel New Delhis, Pekingis või mujal planeedi kõrgema õhusaastega piirkondades. Ühe hinnangu järgi oli Sydney õhukvaliteet detsembri hullematel päevadel võrreldav pea kahe sigaretipaki järjestikuse suitsetamisega. Ja nii igal inimesel, kes õue minema oli sunnitud või korraliku õhuﬁltrita majas viibis. Ka igal lapsel, lapseootel emal,

KESKKOND

vanuril ja juba tervisehädaga inimesel.

GLOBAALNE SOOJENEMINE KUI MINEVIKUOTSUSTE TULEMUS

2019. aasta lõpu Austraalia katastrooﬁ tagajärgi jääb rahvatervise statistika kajastama kopsuhaiguste ja vähi hüppelises kasvus mitmeks tulevaks aastaks. Koaaladest on muidugi ka kahju. Jaanuari esimeses pooles paljusid põlenud piirkondi pärast kuid kestnud põuda viimaks veega kostitanud võimsad vihmasajud tekitasid paiguti aga kohe üleujutusi. Hävinud vegetatsiooni tõttu ei saa maha sadanud vesi nimelt pinnasesse talletuda, sest surnud muld ei seo niiskust. See on kliimamuutuste klassikaks kujunev stsenaarium – ilmastikunähtused muutuvad äärmuslikumaks. Palavast ilmast saab kergemini kuumalaine, kuumalainest kiiremini põud ja põud toob kaasa ulatuslikumad põlengud. Selliste äärmuste vahele jääb ilm siis pendeldama. Põud-üleujutus-põud. Tahes-tahtmata tekib küsimus, kui hästi on Austraalia ja ülejäänud maailm valmistunud sellisteks muutusteks? Ajal, mil Austraalia põrgukuivuse käes kannatab, on tema naabri Indoneesia saartel vallandunud rekordilised sajuhood. 1. jaanuaril sadas pealinnas Jakartas 24 tunni jooksul kõigi aegade suurim vihmakogus (alates mõõtmise algusest 1860ndatel). Kriisis on surnud üle 60 inimese. Paljuski sarnaselt Austraalia valitsuse seniste hoiakutega kliimatemaatikas on Indoneesia võimud olnud seni vastumeelsed kliimamuutusi eksistentsiaalse ohuna tunnistama. Kuigi Pariisi kliimaleppega on liitutud ja aastaks 2030 lubatud oma süsinikujalajälge 29% vähendada, on valitsuse retoorika suunatud pigem suurema pildi eiramisele ja „üksikute“ veidrate ilmastikunähtuste tagajärgede likvideerimisele. Näiteks arvatav plaan riigi pealinna, ookeanisse uppuvat Jakartat mõnele teisele saarele kolida. Ulatuslike muutuste tajumine, aktsepteerimine ja nende osas tegutsema hakkamine nii muutumatuna tajutavas nähtuses, nagu seda

on kliima, ongi keeruline, nii psühho- laiendatud kujul ka raamatuna. Teoses loogiliselt, poliitiliselt kui majandusli- räägib autor põhjuse-tagajärje seoskult. Ei ole imekspandav, et valitsustel test, mida kliimamuutused juba praeon raskusi sammu pidada. Peaaegu gu on üle maailma esile kutsunud, ning võiks uskumagi jääda, et see kõik kui määratult hakkavad need kujundajuhtus nii äkki. Ometi on valitsusi ja ma kogu inimkonna igapäevaelu 21. ühiskondi üle poole sajandi hoiatatud sajandi jätkudes. Ta toob välja paljude jaoks suuresti tähelepanuta jäänud kliimamuutuste reaalsuse eest. On öeldud, et sõjarindel ateiste ei kliimamuutuste inimmõjusid. Näiteks ole. Austraallased paluvad täna ju- et süsihappegaasi kontsentratsiooni malat, et 2020/21. aasta suvi tuleks tõustes, ülipalava ilmaga õues viibides jahedam ja vihmasem. Ka kõige kaine- või madala kvaliteediga õhku hingates mõistuslikumad inimesed avastavad jäävad inimesed nii haigemaks kui ka end mõtlemast üleloomulikele pääse- rumalamaks. 930 ppm (osakese milteedele, kui selgub, et aastakümnete, joni kohta) suurune süsihappegaasi kontsentratkui mitte -sadasioon hingatade pikkuse väärvas õhus lanmajandamise Süsihappegaasi getab inimese tulemusel tekkikontsentratsiooni kognitiivset võinud keskkonnamekust 21%. seisundit päevatõustes, ülipalava See on üks pealt muuta, ilmaga õues viibides põhjustest, miks vältimaks sarvõi madala kvaliteediga halva ventilatnaste sündmusõhku hingates jäävad siooniga konte kordumist inimesed nii haigemaks tori- või klassilähiaastail, ei kui ka rumalamaks. ruumis ei tunne ole lihtsalt võienamasti keegi malik. Ka kogu end eriti terava inimkonna hämpliiatsina. Tahmastava tarkuse, innovaatilisuse ja leidlikkuse kete väikeosakeste reostus hingatajuures ei ole. Kuitahes kiiresti inim- vas õhus korreleerub samuti tugevalt kond mõeldavat rohelist kannapöö- kognitiivse võimekusega. Kui Hiina ret majanduses ja energeetikas ka ei viiks enda õhukvaliteedi vastavusse teeks, on planeedil tänaseks käima USA keskkonnaameti õhukvaliteedilükatud nii ulatuslikud ökoloogilised nõuetega, suureneks riiklik verbaalse muutused, et nende tagajärgedega mõtlemise testi skoor 13% võrra ja silmitsi seismine ongi meie ainus keskmine matemaatika kontrolltöö hinne paraneks 8% võrra. Ka lihtsalt tulevikustsenaarium. Mõtte on hästi kokku võtnud Lundi palav ilm mõjub meie mentaalsele võiülikooli ökoloog Andreas Malm, kes mekusele halvasti. Näiteks langeb staütles, et inimtekkelised kliimamuutu- tistiliselt emaüsas kasvava lapse IQ sed ei ole oleviku küsimus – globaal- jäädavalt iga päevaga, mille ema rasene soojenemine on minevikuotsuste duse ajal ülipalavas seisundis veedab. tulemus. Teisisõnu, ka parima stse- Juba tänases ~1 kraad keskmisest naariumi juures, kui me hommepäev soojemas maailmas toovad kuumamaailmapäästmise kollektiivselt lained kaasa ka arenenud maailmas päevakorda võtaksime, ei oleks meil kümnetesse tuhandetesse ulatuvaid täna vallanduvate kliimamuutuste ära- inimsurmi. 2003. aastal Euroopat tabanud kuuhoidmiseks võimalik sisuliselt midagi malaine põhjustas ligi 70 000 euroopära teha. Ajamasinat ei ole leiutatud. Ameerika ajakirjanik David Wal- lase surma, Moskva superpalavus lace-Wells kirjutas 2017. aastal essee aastal 2010 tappis üle 700 moskva„Asustamatu Maa“, mis 2019 ilmus lase päevas. Otseselt õhureostuse 19

KESKKOND

tagajärjel sureb aastas aga 7 miljonit inimest, see on üks holokaust aastas. Kliimamuutustest tulenev joogiveenappus ohustab juba praegu ligi 250 miljonit aafriklast, kellele 2050. aastaks lisandub ligi miljard asiaati. Peamiselt kliimamuutustest tingitud maailmamere hapestumise ja soojenemise tagajärjel kaob maailmast järgnevate dekaadide jooksul täna ligi 200 miljonile inimesele igapäevast elatist pakkuvat korallikooslust. Kuigi ülalmainitud näited on juhuslikud, viitavad need selgele trendile – kliimamuutuste tagajärjed inimühiskondadele ja nende poliitilisele stabiilsusele on ettearvamatud ja rõhuvas osas negatiivsed. Meedia räägib Austraalia katastrooﬁ valguses aga peamiselt ikka koaaladest. Eks neist on ju kahju küll.

ON KA HÄID UUDISEID

Kliimamuutuste tagajärgedega tegelemine on nimelt oluliselt kulukam kui investeerimine puhtamasse tulevikku. On kalkuleeritud, et kui inimkond täna kollektiivselt rohelisema ja puhtama majanduse ülesehitamisse täiel võimsusel investeerima hakkaks, säästaks me sellega tegelikult juba 21. sajandi lõikes triljoneid dollareid aastas, sest need korvaksid kliimamuutuste n-ö business-as-usual-stsenaariumi juures kuhjuvaid kulutusi tagajärgede likvideerimisse mitmekordselt. Teisisõnu, kliimamuutuste taga20

järgede likvideerimine on kordades kulukam kui investeerimine süsinikuneutraalse energiasektori ja maailmamajanduse ülesehitamisse. Arvestada tuleb ka, et tavapärase stsenaariumi jätkudes õõnestame me lähituleviku tootmisvõimekust, kuna ebastabiilsetes klimaatilistes tingimustes majandust edendada meil ilma uue taristuta võimalik ei ole. Kui me oleks alustanud inimkonna süsinikusõltuvusest võõrandamist aastal 2000, mil Al Gore püüdis toona kentsakana näivat rohelist pööret korda saata, oleks pidanud emissioone kärpima 3% aastas, et liikuda praeguste arusaamade järgi veel mingil määral kestlikult süsinikuneutraalse majanduse suunas. Tänaseks peame tegevusetuse tagajärjel kärpima süsinikuheitmeid 10% aastas. Kui me nüüd otsustavalt ei tegutse, oleme 2020-ndate lõpuks sunnitud dekarboniseeruma kiirusega 30% aastas, et jääda alla katastrooﬁlise soojenemise piirmäära. 3% väiksemad süsinikuemissioonid aastas kõlab ju tehtavalt, aga 10%? 20%? Kuskilt siit läheb reaalsuse piir. Maailm subsideerib fossiilkütuseid umbes 5 triljoni dollari ulatuses aastas. Aastaks 2100 kannab maailmamajandus business-as-usual-stsenaariumi juures, mille kohaselt võib Maa keskmine temperatuuritõus jõuda veel sel sajandil 3,7 kraadini, 551 triljonit dollarit kliimakahjusid. Samal ajal vä-

heneb kliimamuutuste tagajärgede mõjul maailmamajanduse tootlikkus ülalpool ilmestatud seoste tulemusel kuni 23%. Kogu maailma jõukust hinnatakse tänapäeval sellest umbes poole väikesemaks summaks. Suur Depressioon vähendas maailma kogutoodangut inimese kohta umbes 15%. Kliimamuutuseid edasi eirates on sajandi lõpuks tagajärjeks olenevalt stsenaariumist 20–50% suurune SKT langus. Ja see on alles algus. Ma ei tahaks kedagi hirmutada, aga … Inimene oma enesekindluses arvab, et seesama leidlikkus, mis kuule värvilise lipu püstitas, jõgesid teistpidi voolama pani, miljardeid inimesi interneti abil ühendas ja iga keskmise sissetulekuga kodaniku üheainsa ööpäeva jooksul täna kasvõi ümbermaailmareisile saata võib, teeb meid võitmatuks, välistades igasuguse šansi, et inimest võiks tänapäeval planeedil miski veel eksistentsiaalselt ähvardada. Ent selge on, et tsivilisatsioonid on langenud ennegi ja langevad need alati samal põhjusel – keskkonnamuutused teevad majanduse toimimise võimatuks ja heaoluriik või impeerium kukub nagu kaardimajake, tükkis oma kultuuri ja tavadega. Inimkond seisab valiku ees, rohepööre või vabasurm. Loodame, et valime õigesti. P

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maistev, soodne ja lihtne tellida! Pakume ka koju toomist!

REISIKIRI

Reis minevikku â&#x20AC;&#x201C; kaks veganit Kuubal Kadri Helene Carvalho

REISIKIRI

„Kuuba on nii roheline,“ mõtlen endamisi, kui lennukiga José Martí lennujaamale läheneme. Minu ainsad kujutluspildid pärinevad dokumentaalist „Cuba and the Cameraman“ ning riigi rohelusel ﬁlmis just pikalt ei peatutud – fookuses olid perekonnalood, mis asukohale ja ajastule kohaselt olid küllaltki mõtlemapanevad.

uuba on mõneski mõttes minusugusele – veel Nõukogude Liidus sündinule – nostalgiline kogemus. Välismaiste brändide reklaame kohtab küll, ent poodide letid on tühjad ning järjekorrad moodustuvad kiirelt, kui midagi head saadaval on. Nii jäävad tänaval jalutades pidevalt silma inimgrupid, kes ootavad nii postkontori, panga kui ka näiteks seebipoe ukse taga – sisse lastakse neid vaid jaokaupa. Juba lennujaamas leiame endale kiirelt uue sõbra. Neid tekib Kuubal väga lihtsalt, sest igaüks tahab „suure“ rahakotiga valge turisti sõber olla. See härra pakkus meile esimese sõiduelamuse, kui tema tumerohelise Lada tagaistmel läbi teeaukude pealinna poole kihutasime. Selle uunikumi parimad päevad näisid olevat minu sünnieelsesse aega jäänud ning peale vaadates märkasime varuosi vähemalt viielt erinevalt automargilt. Lisaks sellele, mida meie silmad kogesid, said täit mõnu tunda ka hingamisteed ning linna saabusime juba bensiiniaurudest eufoorilistena. Kuubal majutust broneerides on laias laastus kaks varianti – kas hotell või casa particular, mis tähendab kohalike juures toa rentimist ning võimalust näha, mis elu seal tegelikult elatakse. Kuigi me suurt hinnavahet ei täheldanud, otsustasime täie pühendumusega kohalikke toetada, sest riigi keskmine palk on 30–50 CUC-i. CUC on Kuuba konverteeritud peeso (1 CUC = 1 USD), mida kasutavad vaid välismaalased. Kohalikud kasutavad Kuuba peesot CUP-i, mis on palju väiksema vääringuga. Oma esimesele toiduotsingule

suundusime suure elevusega. Lootsin salamisi, et saan hiljem raporteerida, kui hästi veganid Kuubal söönuks saavad. Algus tundus paljulubav ning Havana keskväljakul Plaza Vieja’l asuv Azucar Lounge pakkus meile piisavalt valikuvõimalusi. Tellisime kogu nende taimsete valikute menüü ning maksime selle eest 30 CUC-i. Falafelid olid mõnusalt krõbedad ning salatid täis põnevaid uusi maitseid. Peale falafelide on seal krõbedad ka hinnad – ent see ongi Kuuba turisti reaalsus, kui just päevad läbi riisi ja ube ei söö. Lisaks oli olemas ka wiﬁ – küll ülimalt aeglane ja sedagi vaid siis, kui peale meie rohkem inimesi polnud, ent siiski terve reisi parim ühendus. Samal keskväljakul asub ka üks maiaste veganite lemmikasutus – kookosejäätist müüv kaarik. Saadaval on erinevad maitsed, alates vaniljest ja šokolaadist kuni eksootilise graviola’ni välja. Müüja kinnitusel täiesti taimsed. Jäätis serveeritakse kookospähkli koore sees ning sobib soojal päeval jahutuseks imehästi. Linnatänavatelt on võimalik leida ka puuviljakärusid, seega Havanas nälga ei jää – banaani, kookospähklit ja hea õnne korral mandariini ikka leiab. Kasutasime seda hommikusöögivarianti päris tihti. Mõistsime päris kiiresti, et taimetoitlust pole kohalikele mõtet mainida – nad ei saa sellest lihtsalt aru. Peale paari „Miks te seda endale teete? Liha on ju nii maitsev!“ kommentaari tellisime kõik menüüs olevad taimsed garneeringud ilma lisakommentaarideta. Arvestades kohalike lihavaimustust oli päris üllatav leida Havana kesklinnast taimetoidurestoran – mis, tõsi küll, serveerib ka liha. Sattusime El Shamuskia’osse ikka ja 23

REISIKIRI

jälle ning ahmisime end head ja paremat täis. Tofust, taimsetest juustudest ning lihaasendajatest võib Kuubal muidugi ainult unistada, ent oli imeline külastada kohta, mille töötajad teavad, mida vegan tähendab, ning ei sokuta riisi sisse lihatükke. Havanas olles on päris raske keelduda linnatuurist kabrioletiga, mis üldjuhul on värvitud ühe tooniga roosa 50 varjundist. Kui esimesed sissepõiked sigari- ja kohvipoodi üle elada, näeb edasi ka palju põnevamaid kohti, nagu 9000 hauaga Lõuna-Ameerika suurim surnuaed ning kohalik Hiina linnaosa, kus enne revolutsiooni elas ligi 50 000 hiinlast. Praeguseks on sellest saanud kohalike naljanumber, sest ühtegi hiinlast seal enam ei ela ning kohalikud toidukohad pakuvad Hiina toidu nime all pitsat ja pastat. Tuuri viimane osa kulgeb läbi imeilusa metsa, mida kohalikud hellitavalt Havana kopsudeks kutsuvad. Sealse jõe ääres jalutades juhtis giid meie tähelepanu vee ääres askeldavale grupile ning jutustas meile Afro-Kuuba (ka Yoruba ja Santería) religioonist, mida praktiseerib Kuubal pea 80% elanikest. Tundub, et olime peale sattunud hea õnne ligimeelitamise rituaalile, milles on keskne roll ohvriloomal. Peale rituaali tuleb selle õnnestumiseks aasta otsa kanda vaid valgeid rõivaid ning hoiduda näiteks raha vastuvõtmisest ning käe surumisest. Veganina on muidugi raske aru saada, kuidas looma ohverdamine head õnne võib tuua – ent võimalik on tellida ka oma vaenlasele enesetappu. Meie giid väitis, et on seda isiklikult pealt näinud ning kahelda nende rituaalide võimsuses ei maksa. Havana on põnev, ent meid tõmbas mere äärde ning seega suundusime Varaderosse, kus mitme kohaliku sõnul on maailma ilusaim liivarand. Kuigi kohale oleks saanud ka ühistranspordiga, ei soovinud me poolt päeva bussijaama piletijärjekorras veeta ning otsustasime ühe väga luksusliku reisi kasuks – 130 km vana Ameerika autoga, hinnaks 100 CUC-i. Kommunismile kohaselt on muidugi veel kolmas variant – kollektiivne takso, mida 24

REISIKIRI

kasutasime Havanasse naastes ja mis maksis kahele 50 CUC-i. Me poleks iial arvanud, et palmi all peesitades bensiinilõhnalist Havanat taga igatsema hakkame, ent kui kõht näljast koriseb, siis kaotavad ka kõige türkiissinisemad veed osa oma võlust. Tegelikult teen ma Varaderole muidugi liiga – moros y cristianos (mustad oad ja riis) oli olemas igas toidukohas nagu ka keedukartulid õli ja äädikaga. Tõsi küll, Varadero viimasel päeval leidsime oma riisi seest tüki seakamarat, seega Kuubal süües tuleb alati veidi ettevaatlik olla. Kui eriti hästi läheb ning päris öö peale ei jää, saab ka friikartulit ja ideevaest salatit, mis koosneb riivitud porgandist ja kapsast ning paarist tomativiilust. Ettekandjad pööritasid meie riisi- ja kartulitellimuse peale küll silmi, aga vähemalt oli see odav. Peale nigelate taimsete valikute ei hiilga Varadero restoranid just erilise teeninduskultuuriga ning ettekandjad tulevad külastajate soove uurima alles siis, kui neil tõesti midagi

muud paremat teha pole. Seega saab nende telefonikõnesid pealt kuulates kiiresti selgeks, kuidas elab tädi Caridad ning kuidas onupoeg Miguel end viimasel ajal üleval on pidanud. Kuuba on eriline – seda kindlasti – ja kuigi meie jaoks oli nädal aega piisav, võinuks me suurema koguse kaasavõetud toiduga ka pikemalt vastu pidada. Lisaks korralikule D-vitamiini doosile andis reis meile palju mõtteainet ka sellest, kui palju meile ikkagi antud on ning kui mugavat elu me tegelikult elame (ja kui hea on Eestis vegan olla). See, mis meile on igapäevane, võib mõne kuubalase jaoks olla tõeline tähtsündmus. Samas on sealne rahvas tohutult rõõmsameelne – jah, mul ei ole midagi, aga mu naabril ka pole. Nende majad võivad laguneda, ent see ei takista neid kõlareid tänavale toomast, et oma sõpradega üks korralik salsapidu korraldada. Õnn pole asjades, vaid väikestes hetkedes ja inimsuhetes – seda tarkust peaksin ka endale igapäevaselt meenutama. P

PEREKOND

LASTESSE TULEKS SUHTUDA KUI TÄISKASVANUTESSE

äikelaste kasvatamine on paras väljakutse üsna mitmel rindel. Ma võin eksida, kui ütlen, et kõik lapsevanemad seisavad silmitsi väljakutsetega, mis neid aeg-ajalt proovile panevad. Laste kasvatamise teevad väljakutsuvaks mitu asjaolu, millest üks on viis, kuidas me nendega suhtleme, mida ning millisel moel neile ütleme ja infot anname. Tänaseks, tänu isiklikule hüpnoteraapia kogemusele, mõistan, kui oluline on see, kuidas me väikelastega igapäevaselt käitume ja suhtleme. Kogemus ja erinevate lastevanematega suhtlemine on näidanud mulle, et paljud lapsevanemad suhtlevad oma lastega nagu väikeste titadega, mis mõnes perekonnas jätkub ka suhteliselt hilise vanuseni välja. Titeka või moonutatud häälega suhtlemine ei ole tegelikult vajalik.

Chris Kala kirjanik ja podcast’i „Ausad mehed“ saatejuht

Näiteks saan tuua analoogi enda lapsepõlvest. Mäletan väga hästi, kuidas vene noored rääkisid eesti keeles tugeva aktsendiga. Nende sõnavara oli napp, sõnalõpud valed ja kogu nende rääkimist saatis tugev aktsent. Kummaliseks osutus aga asjaolu, et ka mina, koos oma eestlastest sõpradega, rääkisin venelastele vastu aktsendiga. See kestis senimaani, kuni ühel hetkel minu enda isa küsis mu käest: „Miks sa venelastele aktsendiga eesti keeles vastu räägid? Sa ju ei pea rääkima aktsendiga, see on sinu emakeel. Räägi normaalselt, nii nagu sa minuga räägid, nii õpivad nad õiget eesti keelt ka.“ Alles siis mõistsin, et mina ja kõik minu rajooni kuuluvad sõbrad rääkisid venelastele vastu aktsendiga, millega omakorda toetasime nende väljakujunenud aktsenti, ja mingist hetkest muutus aktsendiga rääkimine nii normaalseks, et see jäi ka meile külge.

Väga raske oli seda harjumust endast välja juurida. Täpselt sama kehtib väikelaste puhul, kui lapsevanemad räägivad oma lastele titahäälega ja tihtipeale ka moonutatud või väljamõeldud sõnadega vastu. See, et rääkima õppiv väikelaps niimoodi räägib, ei tähenda, et me lapsevanematena peaksime neile samamoodi vastama. Püüame elukaaslasega teha nii, et räägime lapsega normaalses eesti keeles ja ka täiskasvanulikumal toonil. Teeme seda teadlikult sellepärast, et laps õpiks sõnade tegelikku hääldamist ja ka nende olemust paremini mõistma. See tundub ka vilja kandvat, sest laps saab pooleteise-aastasena väga paljudest sõnadest ja ka lausetest imehästi aru ning kuuletub. Kordab neid enda pudikeeles järgi, kuid vaatamata sellele on tema teadlikkus sõnavarast ja elust suurenenud.

PEREKOND

Teine punkt, millele lapse kasvatamise juures tähelepanu soovin juhtida, on lapsele piisava ruumi andmine. See on midagi, mida mina isiklikult pean kindlasti rohkem õppima kui minu elukaaslane näiteks. Tema oskab seda juba tiba paremini. Detsembris käis naine koos tütrega ühel lasteüritusel, kuhu oli kutsutud jõuluvana ning kus lapsed said soovi korral üksteisega suhelda ja mängida. Kui naine pärast mulle kodus rääkis, mida ta seal enda jaoks märkas ja avastas, mõistsin ma, kui piiravad lapsevanemad teinekord olla võivad. Ta rääkis, kuidas meie tütar hakkas sinna jõudes kohe meeletult sotsialiseeruma ja teiste lastega mängima. Tihti arvatakse, et lastest, kes teiste lastega igapäevaselt kokku ei puutu (nagu meie laps praegu), kasvavad sotsiaalses mõttes introverdid. See ei vasta kindlasti tõele. Lapsi oli üritusel palju ning elukaaslane kirjeldas mulle, kuidas meie tütar askeldas, ronis, sotsialiseerus, mängis ja nautis oma aega teiste laste seas. Naine vaatas teadlikult pealt, hoidis piisavat distantsi, et teda mitte häirida,

kuid oli samas igaks juhuks piisavalt lähedal, kui midagi juhtuma peaks. Ta vaatles meie last eemalt ja lasi tal toimetada. Samal ajal oli seal ruumis üks laps, kes ei saanud mitte ühtegi sammu ega liigutust iseseisvalt teha, sest kaasas olnud isa oli lapsel kogu aeg käsipidi juures. Mina olen loomult ja oma arengult praegu kuskil vahepeal, alles õpin oma last täielikult usaldama ja tema maailma avastamist tiba vabamalt võtma. Kui elukaaslane mulle sellest olukorrast rääkis, mõistsin, kuidas ka mina vahel kodus olles püüan last mingit asja tegemast takistada või püüan teda enda heaolu saavutamiseks suunata tegelema millegagi, mis parasjagu teenib mind ja minu soove. Aga tihti on sellistes olukordades tegelikult selge, mida soovin mina ja mida soovib laps. Oleme harjunud lihtsalt enda tahtmist peale suruma. Sellise suhtumisega ei näita ma tegelikult piisavalt armastust, tähelepanu ega ka austust enda tütre vastu ja vanemaks saades hakkab laps seda tundma, sest see on ahistav, kui sul ei lasta teha seda, mida sa tahad. Kuskil on piirid, ma

mõistan. Aga kujuta nüüd ette, et iga sinu liigutust ja sammu soovib füüsiliselt suunata teine inimene. Haarad tassi parema käega, teine aga arvab, et peaksid tegema seda vasakuga. Võtad musta pastaka, keegi teine aga arvab, et sa tahad sinist, ja vahetab selle ära. Ilmselt ajaks see sindki närvi ja endast välja, täpselt sama on laste puhul. Neile tuleb anda ruumi, et nad saaksid maailma avastada ja kogeda. Mulle väga meeldis üks saade, kus toodi näide sellest, kuidas ema ja laps kõnnivad tänaval ning nende ees on suur poriloik. Poriloiguni jõudes suunas ema lapse sellest suure kaarega mööda. Laps oli aga kurb. Miks? Sest laps nägi poriloigus võimalust seda maailma kogeda ja selle kohta rohkem õppida. Hüpates jalgadega lompi, pritsib vett riietele, saabastele ja kõikjale mujale. Võib-olla oleks laps isegi märjaks saanud, aga nii õpib ta teo ja tagajärje kohta rohkem kui sellest poriloigust mööda põigates. Meie lapsevanematena muretseme aga selle üle, kas riided saavad mustaks, võttes lapselt ära eluolulise õppetunni. Mäletan väga hästi, et kui laps

PEREKOND

veel sündinud ei olnud, tegime elukaaslasega teadliku otsuse, et proovime oma lapsega võimalikult palju kogu aeg rääkida ja kõike, mida teeme, talle selgitada. Vahet pole, et ta on 5kuune või aastane, ta ei pruugi sõnaliselt kohe kõigest aru saada, kuid energeetiliselt on see suur ja oluline tegu – suhelda igapäevaselt pidevalt oma lapsega. Tegelikult on ka tõestatud, kui palju informatsiooni on inimene võimeline alateadlikult endasse imema. Ka laps on inimene ja lapsed on väga suured ning võimsad käsnad. Proovisime kogu aeg lapsele kõike selgitada ja teeme seda tänaseni nii palju, kui suudame. Teeme süüa, siis räägime, mida ja miks teeme. Kui jalutame väljas, räägime, mida näeme jne. See on ka hea viis lapsele sotsiaalsust õpetada, ilma et peaks teda alati teiste lastega ninapidi kokku laskma. Väikelapse puhul on äärmiselt oluline ka tema pidev kuulamine ja mitte ainult verbaalselt, vaid ka kuulami-

ne, jälgides kõiki teisi märke, mida ta päeva jooksul annab. Lapsed räägivad meiega kogu aeg ja väljendavad ennast oma võimete piires. Meil on kodus asjad väga konkreetsed: kui laps midagi soovib, siis ta seda ka väljendab ja meie töö on välja selgitada, mida ta parasjagu soovib. See, mida meie tütar soovib, on alati seotud millegagi, mida ta on eelnevalt meilt saanud või mida oleme lasknud tal teha. Näiteks mõnikord, kui oleme arvutist muusikat kuulanud, annab tütar meile kohe teada, et soovib muusikat. Oleme nüüdseks mõistnud, et laps on meie totaalne peegel. Kui me ise lapsevanematena suhtume enda lapsesse täiskasvanulikult ja intelligentselt, siis varem või hiljem ta meile seda ka peegeldab. Olgu see läbi tunnete, emotsioonide väljendamise ja nendega toimetulemise või käitumise poolest. Laps peegeldab meile meid ennast alati ja üsna vahetult. Mina olen veendumusel, et last tuleks

kohelda kui täiskasvanut ja seda ei tasuks võtta nii mustvalgelt, mida ma praegu kirjutan. Täiskasvanulikult selles mõttes, et vaatamata sellele, et ta on väike laps, tuleks temaga suhelda kui võrdsega. Tema soovidega tuleks arvestada sama palju, kui mitte isegi rohkem kui enda partneri soovidega. Teda tuleb osata kuulata, mitte ainult kuulda. Temaga tuleb olla valmis aega veetma ja talle aega andma. Olen taaskord enda kogemusele tuginedes märganud, et mõnikord piisab mõnest lisaminutist mingi tegevuse jaoks, et laps oleks võimeline ise edasi liikuma, selle asemel, et teda närviliselt mingist tegevusest eemale kiskuda või tõsta. Selliste hetke lõhkumistega kaasneb tavaliselt nutt ja rahulolematus, mis lõpuks teeb ka meid vanematena rahulolematuks, sest me ei saa oma tahtmist. Kompromissid on elus olulised ja neid tuleb osata luua ka enda lapsega, vahet ei ole, kui vana ta on. P

Märtsis Märtsis Benu SOODUSHINNAGA apteegis SOODUSapteekides HINNAGA

KAANELUGU

Betti Nigul:

LAPSEPÕLVES OLID MU TOIDULAUAL VÕILILLELEHED JA NAAT Tekst: Kristina-Maria Heinsalu Fotod: Kristi Heil

Betti Nigul on rühma- ja personaaltreener, kes loob mentaalset heaolu vegantoidusedeli järgimisega ning toetab seda füüsiliselt jõusaalis. Nii, nagu ta pühendub töös kliendi heaolule individuaalselt lähenedes, hindab ta samaväärselt ka isiklikku body-mind-vormi. See väljendub alal, kus on orgaaniliseks tervikuks ühendatud mehine jõud ja naiselik ilu – populaarsust koguv bikiiniﬁtness. „Tegu on ühe kulturismi ja ﬁtnessi võistluskategooriaga, kus hinnatakse naiselikke proportsioone, treenitud keha ning tervislikku välimust,“ selgitab Betti ala olemust.

eganlus elustiilina on valik, mis identiﬁtseerib inimese sotsiaalse staatuse: keskkonda puudutavad valikud on samaväärsed kuuluvuse ja isikliku heaolutunde ning südamerahuga. Seda nii söögilauas kui loomaaias. Betti näeb oma valikute taga tugevat kasvukeskkonda, kus esimesed apetiitsed otsused olid värvilt ja vaadetelt rohelised. „Suur roll on siinkohal olnud kindlasti mu emal, kelle huvi erinevate toitumisviiside vastu on läbi elu rikastanud meie toidulauda uute ja huvitavate toiduainetega. Olen

üles kasvanud, süües kõike, alates kinoast ja toortatrast kuni võilillelehtede ja naadini,“ jagab ta maitseelamuste varjundeid. Betti teadlik teekond lõi temas süvendatud huvi inimkeha vastu, mis kulmineerus sellealase magistritööga: „Uurisin soolestiku mikrobioomi ja toitumise ning kiudainete omavahelisi seoseid.“ Suures plaanis oli see teadliku toitumisvaliku tegemine oma tervise hüvanguks, sest loomsest toidust loobudes vabanes naine erinevatest näonahka puudutavatest probleemidest. Muutused, mis algavad seestpoolt 31

KAANELUGU

väljapoole, on püsivamad, nii ka veganism. Seetõttu hindab Betti tänaseks lisaks maitsenaudingule kõrgelt ka loomade heaolu ja keskkonnateadlikku eluviisi. „Vaevalt ükski inimene saaks külma südamega öelda, et teda absoluutselt ei kõiguta see, mis lihatööstuses toimub – pigem vaadatakse sellest lihtsalt mööda, mitte sellele otsa,“ kõlab ausus teravalt. Samas ei pea naine end näpuganäitajaks ning usub, et toimides kreedo järgi „muuda ennast, siis muutub ka maailm“, on kõik võimalik, sest suured asjad ja ka mõttemustrite muutumine saavad alguse väikestest sammudest.

NAKKAVAD ENDORFIINID

Iseenda tööandjana kujuneb võistlusväliselt Betti tööpäev selliseks, nagu ta kujundanud on. „Mõni päev algab juba hommikul kell 7 või 8 ja lõppeb õhtul kella 21 paiku,“ on kava tihe. Sellises rütmis leidub siiski tervislikke mõttepause ning kohvikuhetki, mil klientidele toitumissoovitusi koostada. Lisaks visadusele ning vastupidavusele on personaaltreeneri väga oluliseks omaduseks oskus kuulata ja vaadelda. „Väga olulised on ka teadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast,“ selgitab Betti. Laias pildis näeb naine end treenerina rollis, kus motiveerida, aidata ja kuulata – olla kui sõber, kellega jagatakse nii rõõme kui muresid, ning rõõm on nakkav. Küllap on siin tegu positiivsete ees„Vaevalt ükski inimene kujudega, kes naisaaks külma südamega se juba lapsepõlöelda, et teda absoluutves liikumist arselt ei kõiguta see, mis mastama panid. lihatööstuses toimub.“ Betti, kes juba lapsest peale on väga sportlik olnud, jõudis lavale läbi teekonna, mis meenutab „elu mitmevõistlust“: ujumine, tennis ning erinevad võistlused. Eelnevat arvesse võttes tundub loomulik, et vees liuglev ning spontaanset palli tabav naine ﬁtnessilaval need oskused võiduks vormistab. 32

AMPSU PALLID, SUPSTI SUHU! martapagar.ee

JÃ¤rva

KAANELUGU

Betti jõudmine bikiiniﬁtnessini toimus sammsammult ning koos väljakutsega mängis rolli logistika paikaloksutamine. „Kui ma peale gümnaasiumi lõppu ülikooli astusin, siis treeningute ajad ei sobinud enam tunniplaaniga kokku ning otsustasin minna jõusaali, kuna seal oli ise võimalik vaadata, mis kell ja kuidas trenni teed,“ meenutab naine. Sport tekitab teadagi endorﬁine, mis loovad positiivset meeleolu. Just see tunne hoidis Bettit jõusaalis ja viis kokku inimestega, kes on siiani tema elus. „Pusisin mõnda aega üksinda, kuni kohtusin praeguse elukaaslasega,“ jagab ta. Ühine paarisünergia tõi ükshaaval liituma samal lainepikkusel võnkuvaid sportlasi, mis viis sõpruskonna ning trenniringkonna tekkeni. Sõbrad sütitasid ja toetasid üksteist nii jõusaalis kui võistlustel ja ühine vibe kasvas Bettis üle sooviks kogeda adrenaliini ise kohtunike ette astudes. Nii hakkas pall veerema. „Mind paelus selle ala juures just see, et kõik näeb laval nii naiselik, sundimatu ja võluv välja,“ jagab ta kaasahaaravat võistlusjanu.

100% TAIMSED PIIMAD

VÕISTLUSDIEEDIKS VALMISTUMINE ALGAB 2–6 KUUD VAREM

Valmistumine on protsess, mis nõuab aastaringset treeningut ning täpset toitumiskava. „See, et ma vegantoiduline olen, ei ole kindlasti mulle kuidagi komistuskiviks,“ on Betti otsustes kindel. Ta teab, et kõige olulisem on toitainete ja energia tasakaal – millises koguses valku, rasva ja süsivesikuid toidust kätte saadakse ning selle vastavus eesmärkidega. Konkreetne dieediperiood sõltub igal võistlejal asjaolust, kui palju kaalu on vaja langetada. Ajavahemiku kestus võib varieeruda kahest kuust poole aastani. Sellel perioodil on Betti toidukogused kindlalt kaa„Mind paelus selle ala lutud ning võistjuures just see, et kõik luste lähenedes näeb laval nii naiselik, on üha vähem ka sundimatu ja võluv väljas söömist välja.“ ja silmaga kaalumist. Kodus tehakse kindlad kogused valmis ning lõunasöök pakitakse kaasa. See lihtsustab isegi tööpäevadel lõunatamise valikuid, sest olenemata kohast „võtan lihtsalt oma koti lahti ja kahvli kätte,“ rõõmustab treener. Imedieetidele ja toidulisanditele, mis alaga kaasas käivad, Betti oma südant ei anna, vaid läheneb mõistuslikult. „Oluline on energiabilanss – kui tahad kaalust alla võtta, siis söö vähem ja liigu rohkem ning kui kaal ei lange, ei ole sa deﬁtsiidis,“ selgitab ta. Erinevad dieedid, nagu keto, Vahemere, Atkins, paleo jt, on treeneri sõnul vahendid kaalu langetamiseks, et vajalikus kaloraažis püsida, mitte eesmärk omaette.

AINULT PUHAS LOODUS IGAS PIISAS ues u i t s Var uues k Müügil Kaupmehes ja kõikides hästi varustatud kauplustes üle Eesti.

kaupmees.ee

KaupmeesKO

KAANELUGU

Siinkohal on ehk hea tähele panna, mille poolest eelnimetatud variandid omavahel sarnanevad ja erinevad. Ketogeeniline dieet ehk keto pärineb 1920ndatest, mil arstid soovitasid seda teatud haiguste puhul. See tähendab väga väikeses koguses süsivesikute tarbimist või nende täielikku väljajätmist. See tähendab, et keha sunnitakse energiaallikana põletama ketoosi käigus rasvadest kujunenud ketoonkehasid, mitte süsivesikuid. Usutakse, et selline rasvade põletamine viibki kaalulanguseni. Vahemere dieet kujunes välja 1950ndate lõpus ja 1960ndate alguses Vahemere maade oliivipuude kasvatusaladel levinud toitumis- ja elustiilist. Selles toitumiskavas on tähtsal kohal oliivid ja oliiviõli, lisaks puu- ja juurviljad (eriti „See, et ma viinamarjad ja nende vegantoiduline derivaadid), kalaliha olen, ei ole kindlasja muud mereannid ti mulle kuidagi ning ka kaunviljad ja komistuskiviks.“ täisteratooted. Atkinsi dieet on omakorda üks maailma tuntumaid väikese süsivesikute ja suure valkude sisaldusega dieete. Selle lõi 1972 dr Robert Coleman Atkins. Paleo-toitumiskava jällegi on täiesti ainulaadne. See on ainus lähenemine toitumisele, mis võtab arvesse miljonite aastatega välja arenenud geneetikat ja aitab kehal nautida pikka elu. Paleotoitumise järgi peaks eelistama loomulikus keskkonnas kasvanud juurikaid, vältima valget jahu ning armastama häid rasvu. Olulisimaks igas dieedis peab Betti järjepidevust endale loodud rütmi ja struktuuri järgimisel ning selles peitubki autentne tõde.

0-SUURUSEST LIIVAKELLANI

Hea on tõdeda, et ühiskond, mis triivib eraldatuse ja tehisliku suunas, on inimkehasse puutuva osas teinud täispöörde. „Bikiiniﬁtness on ilmselt nii populaarseks saanud, kuna tänapäeval ei ole enam iluideaaliks 0-suuruses modell, vaid n-ö tervislikum ja sportlikum keha,“ selgitab Betti. 36

KAANELUGU

BETTI SAAVUTUSI: Spa & Sport Cup 2017 I koht Eesti KarikavÃµistlused 2017 III koht IFBB Open Latvian Championships 2017 6. koht Riga pearl 2018 4. koht

KAANELUGU

Selle spordiala puhul hinnatakse ilusaks naine, kes on säilitanud oma kurvid, kuid on trimmis. Ülim eesmärk on saavutada liivakellaﬁguur ehk X-shape, kuid mitte inimlikkuse arvelt. Regulaarne trenn ja elustiil viivad võistlejad soovitud lõpptulemusteni, kus pindmise kerguse taga peitub distsiplineeritud töö. Tugev jõutreening, mis alaga kaasneb, viib lavaliste eesmärkideni, mitte lihamäeks muutumiseni, nagu rahva hulgas on levinud arvamus. Vastavalt kehatüübile varieerub ka treening-

kava, sest lihasloome on individuaalne. „Kartus, et naised ei tohiks jõutreeningut teha, on täiesti vale,“ murrab treener stereotüüpseid hirme, sest üleöö keegi siiski meheks ei muutu. Samuti rõhutab ta, et bikiiniﬁtness on kõvasti enamat kui „naha pruuniks võõpamine ja laval kekutamine“. Igapäevase treeningu kulminatsioon mõneminutilise lavaajaga näitab naise vastupidavust ja loomutugevust. Oluline osa on lisaks jõusaalile ka kodus kokkamisel, et vormi ja elustiili säilitada. „Lavaline pool, kus nähakse kõndi-

mas ideaalses vormis ja sädelevate bikiinidega kaunitare, on väga pilkupüüdev ja motiveeriv, kuid pealtvaataja ei oska arvatagi, kui raske töö seal taga tegelikult peitub,“ ütleb Betti, et igal asjal on oma hind. See, mida vaatajaskond näeb, on aastatepikkune igapäevane töö ja norm, et saavutusteni jõuda. Saavutuste hoidmise ja uute poole püüdlemisega jätkab Betti sihikindlalt ning soovitab seda ka kõigile naistele enda ümber. Kes teeb, see jõuab, sest järjekindlus viib sihile! P

Betti lemmikud:

♥ Form Nutrition superblend protein (toffee)

♥ Nuttybite maapähklivõi chia-dattel

♥ Lotus Biscoff Spread

♥ Alpro Go ON mangojogurt

♥ Grown Alchemist Body Treatment Oil kehaõli

♥ Grown Alchemist šampoon/palsam

♥ Drunk Elephant Beste No 9 Jelly Cleanser

♥ Drunk Elephant Protini Polypeptide Moisturizer

♥ Babe Universe T-särgid ja kleidid

HINNATUD MAITSE

Muutub kvaliteedikonkursi „Parim vegantoode Eestis“ süsteem

valiteedikonkurss „Parim vegantoode Eestis“ sai hoo sisse 2019. aasta alguses. Tänaseks oleme projekti vedanud veidi üle aasta ning selle aja jooksul õppinud palju. Seetõttu on konkursi formaat ja nimetus uuest aastast ka muutunud. Konkursi eesmärk on aga jäänud samaks: parimaks hinnatud tooted saavad võimaluse kanda märki, et paista poeriiulilt paremini silma ning jõuda aina suurema tarbijaskonnani. Alates 2019. aasta algusest oleme korraldanud konkurssi „Parim vegantoode Eestis“, kus erinevates toidukategooriates hindasime igast brändist ühte parimat toodet. Eksperdid hindasid iga toote sensoorseid omadusi (välimus, lõhn, tekstuur ja maitse), pakendit, tervislikkust ja keskkonnasõbralikkust. Kõikides hindamiskriteeriumites saadud punktid liideti ning võitis kõrgemate punktidega toode. Kuigi selline hindamissüsteem on põhjalik, kaasneb sellega keerukusi. Hindamine nõuab tohutult ajaressurssi ja nii ei jõua kõiki Eesti kaubanduses saadaolevaid vegantooteid hinnata. Et saaksime teieni tuua kogu Eestis müüdava vegansortimendi ja anda kõikidele toodetele eksperthinnangu, otsustasime konkurssi lihtsustada. Edaspidi hindame ainult toote sensoorseid omadusi ehk välimust, lõhna, tekstuuri ja maitset. Sellest tulenevalt on konkursi ja tunnusmärgi nimi edaspidi teistsugune – Hinnatud Maitse. Kõik tooted, mis on saanud kümnest punktist kaheksa või rohkem, saavad võimaluse oma tootele lisada Hinnatud Maitse mär-

gi. Seadsime lävendi nii kõrgeks seetõttu, et edaspidi leiab märgilt ka kirje „ajakiri Vegan soovitab“ ja soovitada tahame vaid parimaid. Sarnaselt eelmise aastaga oli konkursi esimene kategooria piima alternatiiv. Eraldi kategooriana oleme sel aastal välja toonud ka kohvipiimad. Toodete sensoorsel hindamisel andsid hääle koolituse läbinud spetsialistid, kellest pooled peavad end segatoidulisteks ning pooled on veganid. Spetsialistide sekka kuuluvad erialaprofessionaalid, kes tunnevad oma valdkonda või omavad erialast haridust, töötavad aktiivselt toidutootmises ning on kursis erialaste probleemidega ning tehnoloogiatega. Suur osa toiduarenduse spetsialistidest on Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlased, kel on kogemus Eesti parima toiduaine valimisel ja kes aitasid eelmise aasta alguses välja arendada ka konkursi hindamismetoodika. Kohvipiimade kategooria hindamisel andsid lisaks professionaalse hinde ka koolitatud teadjad – barista ja omanik Lisanna kohvipoest ja spetsialist Eesti ühest kuulsaimast röstikojast Coffee People. Hindamine toimus Coffee People‘i röstikojas. Kohvipiimade hindamisel kasutati Coffee People‘i kohvi Linda, mis on pärit Brasiiliast Cerrado Mineiro piirkonnast.

HINNATUD MAITSE

SOJAPIIMAD - Kollakas-kreemikas värvitoon

atud maits inn

it a



it a

h 

kir

8 i veg



ALPRO, Selver, 2,49 €

atud maits inn

it a



- Äratuntav kaunviljamekk - Kergelt kibe ja soolane järelmaitse - Värv kummaliselt kollane

an so





i veg



8,2

kir

an so



+Neutraalne lõhn +Piimale omane rasvane mekk

i veg



8,3

kir



ALPRO, Selver, 2,49 €

atud maits inn

- Kergelt kibe järelmaitse - Kollakas varjund

atud maits inn

an so

- Soolase ja magusa tasakaal paigast ära - Õrnalt kibe järelmaitse

ALPRO, Prisma, 2,29 €



+Neutraalne lõhn +Välimus valge ja autentne +Meeldiv tekstuur

i veg



8,3

kir

an so

atud maits inn

ALLOS, Biomarket, 2,80 €

+Piimale omaselt rasvane +Tasakaalukas magus mekk +Meeldiv vaniljelõhn

- Kergelt hapukas lõhn - Kergelt kootav lõppmaitse

+Kena ja valge, piimale omane värv +Ilma tugeva toorainemaitseta +Tekstuur piimane, täidlane ja rasvane

i veg



kir



8,6

RAINBOW, Prisma, 1,69 €

+Piimane, kergelt koorene, rasvane ja siidine tekstuur +Suud täitva omadusega +Lõhn neutraalne +Ilma tugeva toorainemaitseta +Parajalt magus mekk

it a

ojapiim on populaarseim taimne alternatiiv lehmapiimale. Võib tunduda veidi kummaline, sest sojaoal on väga intensiivne ja äratuntav maitse, mis kajastub tihti ka sellest valmistatud toodetes. Küll aga on sojapiim toiteväärtuse poolest tipus, sest sisaldab võrdlemisi palju valku. Sojapiim on hea taimne valik inimesele, kel on näiteks pähkliallergia. Sensoorsest pimetestist selgub väga ilmekalt, et hind ei pane alati kvaliteeti paika. Tulemused panevad imestama – veganite seas populaarseimad piimad pälvisid küll kõrgeid punkte, kuid esikoha napsasid sel korral totaalsed üllatajad.

an so

HINNATUD MAITSE

7,1

6,9

6,7

NATRUE, Kaupmees, 1,49 €

NATUR GREEN, Ökosahver, 2,24 €

HAPPY, Kaubamaja, 1,85 €

6,4

6,2

5,8

GRANAROLO, Kaubamaja, 2,70 €

THE BRIDGE, Biomarket, 2,80 €

GRANAROLO, Kaubamaja, 3,09 €

5,7

5,5

4,8

JOYA, Selver, 1,89 €

NATUR GREEN, Ökosahver, 2,54 €

ALLOS, Biomarket, 2,80 €

HINNATUD MAITSE

KAERAPIIMAD

b b

it a



it a



it a

an so

h 

atud maits inn

e 

i veg



8,4

kir

- Lihtsasti äratuntav kibe maitse - Vesine tekstuur - Rasvane kiht tekib toote pinnale - Kollakas toon

it a



i veg



8,4

kir

it a

h 

it a

h 

an so











i veg

atud maits inn





an so





i veg

8,5



kir

- Kootav järelmekk - Liialt magus ning kunstlik maitse - Tekstuurilt liiga rammus

NATUR GREEN, Ökosahver, 3,15 €

PROVAMEL, Mahemarket, 3,30 €

an so

atud maits inn

8,4

i veg

kir

+ Lõhn tagasihoidlikult kaerane + Puudub üleliigne magusus + Erilisust lisab õrn röstitud kaerahelveste mekk

atud maits inn



THE BRIDGE, Biomarket, 3,30 €

Kollakas-roheline värvus Tugevalt kootav järelmekk Väga rammus ja rasvane Tekstuur kergelt jahune

8,6



an so



i veg





atud maits inn

- Järelmaitse kootav ja kibe - Vesine - Hallikas värvus

8,4



an so

atud maits inn

kir

+ Magus loomulik lõhn + Kerge vaniljearoom + Autentselt valge värvus

kir

i veg

- Kollakas värvus - Kergelt kibe järelmekk

FRIENDLY VIKING, Kaubamaja, 2,45 €

+ Lõhnatu + Tekstuur meeldiv ja siidine

8,6

8,8

kir

- Silmanähtavalt õline - Toote pinnal hägused tükid - Väga kollane värvus

ALPRO, Selver, 2,49 €

ICA, Rimi, 1,99 €

an so

atud maits inn

kir

+ Neutraalne lõhn + Tasakaalus soolasusmagusus

i veg

atud maits inn

8,7

- Seebiselt kibe järelmekk - Õline suutunne

FRIENDLY VIKING, Kaubamaja, 2,89 €

+ Tasakaalus magusus ja soolasus + Puudub kaerapiimale omane kibedus + Lõhn neutraalne

+ Maitsete tasakaal paigas + Lõhn tagasihoidlikult kaerane + Tekstuur siidjas ja kreemine

atud maits inn

kir

+ Värvus täpselt paigas ja lumine + Lõhn tagasihoidlikult kaerane + Maitse neutraalne, tekstuur siidine

RAINBOW, Prisma, 1,49 €

- Silmale nähtavad valged tükid - Kollane värvus

KOTIMAISTA, Prisma, 1,75 €

- Kollane värvus

+ Paras magusus + Tagasihoidlik kaeralõhn + Tekstuur tummine ning suud kattev

+ Piimale omaselt mõõdukalt magus + Lõhn puhas, neutraalne + Tooraine lõhn ei domineeri + Tekstuur siidine ja täidlane, kergelt koorene ning piimale omaselt rasvane



estlasele on kaer toorainena tuttav sünnist saati, sest tegu on kohaliku saadusega. Tooraine läheduse tõttu on kaerapiim kõikidest teistest piimaanaloogidest meie jaoks ka kõige keskkonnasõbralikum. Kaer annab rikkalikult kiudaineid, mida on eeskätt tarvis seedetööks. Lisaks on kaer rikas mineraalainete poolest. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi kaeras neli korda rohkem kui nisujahus. Samuti leidub selles magneesiumi, kaltsiumi, fosforit, rauda, joodi ja seleeni. Kaerale annavad erilise väärtuse ka B-rühma vitamiinid. Kaerapiim on hea alternatiiv inimese jaoks, kel on näiteks pähkliallergia. Ka selles kategoorias saab kinnitust, et kõrgem hind ei tähenda kvaliteetsemat toodet. Esikoha napsas varem pigem tagaplaanil olnud toode.

an so

HINNATUD MAITSE

7,7

ALLOS, Biomarket, 3,40 €

THE BRIDGE, Biomarket, 3,30 €

7,5

GRANAROLO, Kaubamaja, 2,69 €

ALLOS, Biomarket, 3,40 €

7,4

7,2

OATLY, Prisma, 2,49 €

THE BRIDGE, Biomarket, 3,30 €

7,1

EKOPLAZA, Mahemarket, 2,49 €

ECOMIL, Ökosahver, 1,99 €

6,4

JOYA, Selver, 2,29 €

NE MOLOKO, Looduse Abi, 2,40 €

6,1

5,8

RISO SCOTTI, Stockmann, 2,30 €

NATRUE, Kaupmees, 1,69 €

5,3

4,3

ECOMIL, Ökosahver, 2,50 €

NATUR GREEN, Ökosahver, 2,99 €

b it a

h 

7,9

8 i veg



kir

an so

atud maits inn



NE MOLOKO, Looduse Abi, 2,30 €

i veg



kir



8,1

- Kollane toon - Toote pinnal märgatav õlikiht - Liiga magus - Kummaline plastikune ja kootav järelmaitse - Tekstuur jahune ja kriidine

atud maits inn

OATLY, Prisma, 2,19 €

+ Meeldiv täidlane tekstuur + Tagasihoidlik kaeralõhn



- Tekstuur kergelt jahune ja kriidine - Värvuses kollakaid, rohekaid ja halle alatoone - Seebine ja kibe järelmekk

it a

+ Tasakaalus soolasusmagusus + Tagasihoidlik kaeralõhn

an so

HINNATUD MAITSE

MANDLIPIIMAD

it a b

it a



h 

 

it a b

it a

i veg



8,1

kir





atud maits inn

ECOMIL, Ökosahver, 3,30 €

- Tekstuur ebameeldivalt vesine - Järelmaitses soolased, seebised ja keemilised noodid

an so



an so

i veg





i veg

8,5

kir



8,5

kir

atud maits inn

+ Valge, piimale omane värvus + Meeldivalt õrn martsipanine lõhn + Maitse tasakaalukas, neutraalne

- Kootav ja seebine järelmaitse - Tekstuur jahune

an so

- Liialt magus - Võõras kollane toon

ALPRO, Selver, 2,99 €



an so

i veg



i veg

8,6

kir

8,5

kir

atud maits inn

it a

h 



- Õrnalt seebine kõrvalmaitse - Tekstuur veidi vesine

BLUE DIAMOND, Kaubamaja, 2,09 €

+ Isutekitav röstine aroom + Kreemine ja siidjas tekstuur + Maitses kajastuvad meeldivad pähklised maitsed



an so

it a



an so



i veg



8,9

kir

atud maits inn



i veg

- Vesine tekstuur - Silmale selgesti märgatav valge sade pinnal

NATRUE, Kaupmees, 2,20 €

+ Valge, piimale omane toon + Meeldiv õrn röstpähkliaroom + Neutraalne lõhn

8,6

ALPRO, Selver, 2,99 €

atud maits inn

kir

THE BRIDGE MANDLIPIIM, Biomarket, 4,70 €

+ Isutekitav röstine aroom + Maitses väga õrn pähkline mekk + Valge, piimale omane värvus

an so

- Liiga magus - Lõhnas kajastuvad võõrad papised noodid

+ Puhas ja meeldiv neutraalne mekk + Valge, piimale omane toon + Õrnalt röstitud mandel kajastub nii lõhnas kui maitses

9 i veg



kir

RISO SCOTTI, Stockmann, 3,30 €

- Soolane järelmaitse

atud maits inn

NATRUE, Kaupmees, 2,20 €

+ Valge, piimale omane toon + Siidjas tekstuur + Meeldivalt kerge mandlimaitse

+ Lumivalge, apetiitne värvus ja välimus + Meeldivalt mandline mekk + Siidjas tekstuur + Neutraalne lõhn

- Mandlipiimale võõras magusus

+ Lumivalge, apetiitne värvus ja välimus + Tummine, piimalik suutunne + Siidjas ja kreemine tekstuur + Kergelt pähkline mekk + Neutraalne lõhn

sõbralik piimaanaloog, sest valmistamiseks on vaja meeletus koguses mandleid – see on kallis ning nõuab kasvatamiseks palju energiat. Nagu teisteski kategooriates saab siingi öelda, et üllatuslikult tõusid esikolmikusse tooted, mis paljudele tundmatuks on jäänud. Ühed kõrgemad punktid kõikide alamkategooriate lõikes pälvis mandlipiimade seas esimeseks tulnud toode.

it a

andlipiim on olemuselt veidi lahjam kui näiteks kaeravõi sojapiim. Mandlipiimad on kergelt pähklise mekiga. Muide, lehmapiimale sarnaselt on ka mandlipiimas naturaalsel kujul kaltsiumit. Mandlipiimal ei ole väga kõrge kalorsus ja see on võrdlemisi madala valgusisaldusega. Mandlipiim on maailmas kõige vähem keskkonna-

an so

HINNATUD MAITSE

7,6

7,5

ISOLA BIO, Mahemarket, 3,95 €

HAPPY, Kaubamaja 2,49 €

7,4 BLUE DIAMOND, Kaubamaja, 2,09 €

7,3

6,9

6,8

EKOPLAZA, Mahemarket, 3,69 €

ECOMIL, Ökosahver, 3,60 €

ALPRO, Selver, 2,99 €

GRANAROLO, Kaubamaja, 2,59 €

6,7

6,3

6,2

VALSOIA, Rimi, 1,59 €

THE BRIDGE, Biomarket, 4,10 €

BODY & FUTURE, Kaubamaja, 3,69 €

5,9

5,8

5,7

5,6

JOYA, Kaubamaja, 2,55 €

ALLOS, Biomarket, 4,70 €

RISO SCOTTI, Kaubamaja, 2,69 €

ALLOS, Biomarket, 5,20 €

5,3

4,9

ISOLA BIO, Mahemarket, 3,95 €

ECOMIL, Ökosahver, 2,45 €

ECOMILL, Ökosahver, 3,45 €

HINNATUD MAITSE

SEGUPIIMAD

i veg

b b

it a b

it a

it a b

8,1

h 

kir

it a



it a



h 

atud maits inn



THE BRIDGE RIIS-MANDEL, Biomarket, 3,60 €





an so



i veg



8,1

8,2

kir

- Vesine tekstuur - Kibe ja kootav järelmekk - Toote pinnal heledad tükid

atud maits inn

kir

atud maits inn

+ Piimale omane välimus ja värv + Tagasihoidlik lõhn



ALPRO KAER-MANDEL, Selver, 2,99 €

an so



an so





i veg



8,3

8,5

kir

- Piimale võõra pruunika tooniga - Õrnalt kootava ja kibeda järelmaitsega

atud maits inn

kir

atud maits inn

REBEL KITCHEN KOOKOSKOORPRUUN RIIS-INDIA PÄHKEL, Ökosahver, 4,87 €

+ Neutraalse ja tagasihoidliku lõhnaga + Tekstuur koorene

- Kergelt seebine kootav ja kibe järelmaitse - Silmanähtavad valged tükid

- Pruunikas-kollakas värvitoon - Seebile omane kibe ja kootav järelmaitse

ECOMIL KOOKOS-MANDEL, Ökosahver, 3,55 € 48

an so

- Piimale võõra kollase tooniga - Õli tõuseb toote pinnale

JOYA KAER-MANDEL, Stockmann, 2,60 €

+ Neutraalne lõhn + Tekstuur siidine ja koorene



i veg



8,9

kir

an so

atud maits inn

JOYA KOOKOS-MANDEL, Stockmann, 2,60 €

+ Tagasihoidliku ja meeldiva röstise lõhnaga + Maitses kajastub röstitud pähkli maitse + Tunda on mõlema tooraine mekki + Täidlane tekstuur

+ Piimale omane välimus ja värv + Koorene tekstuur + Toorainete maitsed tasakaalus ja esindatud + Neutraalne lõhn

- Kergelt vesine tekstuur - Maitses domineerib röstitud mandlite maitse

+ Piimalik välimus ja värv + Meeldiv mandliaroom + Magusus ja soolasus tasakaalus + Kookose ja mandli suhe paigas

9 i veg



kir



ALPRO KOOKOS-MANDEL, Selver, 2,99 €

atud maits inn

it a

- Kergelt kibe järelmaitse

+ Piimalik välimus ja värv + Meeldivalt õrn röstitud kookose ja mandli lõhn + Mõlemad toorained esindatud nii lõhnas kui maitses + Tekstuur tummine ning koorene + Maitsed tasakaalus



egupiimade kategoorias võistlesid piimaanaloogid, mis on valmistatud kahest või rohkemast taimsest toorainest. Populaarse näitena võib selleks olla näiteks kookose-mandlipiim või hoopiski pruuni riisi ja India pähkli piim. Segupiimad on maitsepaletilt huvitavama olemusega, sest mekis peaksid kajastuma mitmele erinevale toorainele omased noodid. Ühed kõrgemad punktid joogipiimade hindamise juures pälvis just selle kategooria esikoht.

an so

HINNATUD MAITSE

7,8

7,7

7,6

7,3

ALLOS KAER-MANDEL, Biomarket, 3,40 €

JOYA KAER-CHIA, KAERStockmann, 2,60 €

THE BRIDGE RIIS-ODER, Bio4You, 2,94 €

7,1

6,8

LIMA KAER-MANDEL, Mahemarket, 3,90 €

THE BRIDGE TATAR-RIIS, Biomarket, 3,40 €

JOYA RIIS-KOOKOS, Selver, 2,39 €

ALLOS RIIS-KOOKOS, Biomarket, 3,70 €

6,8

6,7 RISO SCOTTI RIIS-KOOKOS, Kaubamaja, 2,45 €

LIMA RIIS-SARAPUUPÄHKEL-MANDELODER, Mahemarket, 3,90 €

6,5

ALLOS RIIS-MANDEL, Biomarket, 4,90 €

6,2

5,7

5,2

4,8

RISO SCOTTI RIIS-KINOA, Stockmann, 2,30 €

THE BRIDGE RIIS-KOOKOS, Bio4You, 3,10 €

ISOLA BIO RIIS-KOOKOS, Mahemarket, 3,65 €

QUINUA REAL KINOA-RIIS, Biomarket, 3,60 €

NATRUE RIISISARAPUUPÄHKEL, Kaupmees, 1,99 €

6,6 ISOLA BIO RIIS-MANDEL, Mahemarket, 3,65 €

HINNATUD MAITSE

MUUD PIIMAD

it a

h 



h 

7,6 ALLOS KOOKOS, Biomarket, 3,40 €

i veg

it a b

8,2

kir





atud maits inn



THE BRIDGE BRASIILIA PÄHKEL, Bio4You, 3,80 €



ECOMIL KOOKOS, Ökosahver, 3,25 €

7,6





ECOMIL SARAPUUPÄHKEL, Ökosahver, 3,55 €

an so

- Sobib pigem küpsetamiseks kui joomiseks – liiga rammus - Kergelt soolane - Kootav järelmaitse

7,8

i veg



+ Piimale omane välimus ja värv + Meeldiv kreemine tekstuur

8,8

8,9

kir

atud maits inn

kir

atud maits inn

an so

- Õrn metalline järelmaitse - Kergelt soolakas

ALPRO KOOKOS, Selver, 2,99 €



+ Autentne valge värvus ja välimus + Tagasihoidlik aroom + Tekstuur pehme ja siidine

i veg



9,5

kir

BODY & FUTURE KOOKOS, Kaubamaja, 3,69 €

ALPRO INDIA PÄHKEL, Selver, 2,99 €

atud maits inn

- Kergelt kunstlik kookosemekk

it a

+ Piimale omane värv ja välimus + Meeldiv kookoselõhn + Siidine tekstuur

- Võõras soolane mekk

+ Tagasihoidlik lõhn + Õrn, kuid äratuntav India pähklile omane mekk + Piimane ja koorene maitse + Siidine ja meeldivalt rammus tekstuur + Ühtlane hele toon

joogipiimade kategoorias sai just selle alamkategooria esikoht kõige kõrgemad punktid, kuid samas jääb siia kategooriasse ka testi kõige madalam punktisumma.

it a

uude piimade kategooria on loodud toodetele, mida ei leidu kaubanduses piisavalt, et avada omaette kategooriat. Nendeks on tagasihoidlikult esindatud India pähkli piimad, tatrast valmistatud piimad, kinoapiimad, metspähklipiimad ja ka kookospiimad. Kogu

an so

HINNATUD MAITSE

7,3

7,2

ECOMIL KOOKOS, Ökosahver, 3,40 €

NE MOLOKO TATAR, Looduse Abi, 2,30 €

7,1

6,6

ECOMIL INDIA PÄHKEL, Ökosahver, 3,35 €

ISOLA BIO TATAR, Mahemarket, 3,39 €

6,4

6,2

THE BRIDGE KINOA, Biomarket, 4,15 €

GRANAROLO SARAPUUPÄHKEL, Kaubamaja, 3,35 €

5,3

3,6

ECOMIL KANEP, Ökosahver, 3,30 €

THE BRIDGE KOOKOS, Bio4You, 2,75 €

HINNATUD MAITSE

RIISIPIIMAD

uvitaval kombel ei pälvinud mitte ükski konkursil osalenud riisipiimadest kvaliteedimärki. Miks? Sensoorses hindamises mainisid spetsialistid kõige rohkem märksõnu vesine, üleliia magus, jahune tekstuur ning piimale kauge hallikas värv. Riis on olemuselt väga magus ja

seetõttu on kõik riisipiimad võrdlemisi suhkruse mekiga. Kes magusat ei armasta, peaks riisipiima asemel valima mõne teise. Riisipiim on madala valgusisaldusega, kuid küllaltki kõrge süsivesikute sisaldusega. Riisipiim on väga hea alternatiiv pähkliallergiaga inimeste jaoks.

7,4

6,9

THE BRIDGE, Biomarket, 3,15 €

RISO SCOTTI, Selver, 2,19 €

6,7 THE BRIDGE, Biomarket, 3,40 €

6,5

6,4

RAINBOW, Prisma, 2,19 €

NATRUE, Kaupmees, 1,69 €

HINNATUD MAITSE

6,3

6,2

EKOPLAZA, Mahemarket, 1,89 €

NATUR GREEN, Ökosahver, 3,15 €

5,8

EKOPLAZA, Mahemarket, 1,89 €

ALLOS, Biomarket, 3,40 €

5,6

5,4

ISOLA BIO, Mahemarket, 2,70 €

ECOMIL, Ökosahver, 1,99 €

HINNATUD MAITSE

KÕIK, MIDA PEAD TEADMA KOHVIPIIMAST! Linda Maiste Lisanna kohvik

õik me teame, et hea päeva algus on tassitäis soojust. Eks meil kõigil ole oma maitse ja arvamus, mis selles tassis olla võiks. Kuid kuidas oleks ühe ideaalse latega? Mis teeb ühe late suurepäraseks? Võti on õigesti valitud kohvipiim lisaks imelisele kohvioale. Aga kuidas siis valida endale seda kõige paremat kohvipiima? Õnneks on meil väga vedanud ning vegankohvipiimade valik on suur ja lai. Kes eelistab mandli-, soja-, kookos- või kaerapiima … Kõik on poodides olemas! Kaerapiim on minu isiklik lemmikleiutis. Sellega annab kõige imelisemat latte art’i teha ning selle maitse on siidine ning pehme – just nagu latepiim käituma peaks. Parima vegantoote väljaselgitamisel osutus testimise käigus üllatuseks, et nii mõnigi teine taimepiim on samaväärne. Oluline on ka teada, et late koosneb ühest espressost ning 200–250 ml vahustatud piimast. Cappuccino põhjaks on üks espresso, mille peale lisatakse 150–180 ml vahustatud piima. Flat white on Austraaliast pärit populaarne kohvijook, mida võib nimetada lihtsalt kangemaks piimakohviks. Selle põhjaks on kaks espressot ning lisaks umbes 150 ml kuumutatud piima.

KUIDAS KODUS KOHVI PEALE SIIDIST PIIMA SAADA?

Variante on mitu. Võid piima potis kuumutada ning samal ajal seda vispeldada. Paljudel on kodus juba ka automaatsed kohvimasinad, mis ise mugavalt piima vahustavad. Masinaga kohvi valmistades on soovitatav panna voolik otse külmast võetud taimse piima sisse. Nii tõmbab kuum õhk kergemini piima üles, tulemuseks ideaalne vaht. Veel üks vahva ja mugav nipp kohvipiima vahustamiseks on kasutada presskannu! Valad puhtasse presskannu juba õige temperatuurini kuumutatud veganpiima ning lihtsalt liigutad presskannu pumpa üles-alla. Vaht tekib imeruttu.

Õige latepiim on umbes 60-kraadine. Mandlipiimale sobib isegi madalam temperatuur – 50 kraadi. Kui piim liiga tuliseks kuumutada, langeb maitsekvaliteet ning tulemuseks on mullidega piimavaht. Late vaht peaks olema siidine ja kreemjas, peegelsile ja läikiv. Kui eelistad aga cappuccino’t, siis selle vaht võiks olla natukene paksem, kuid siiski pehme. Kõige peenem vaht on ﬂat white’il.

MILLISED ON ÕIGE KOHVIPIIMA OMADUSED?

Oluline on, et kohvipiim ei lämmataks kohvi enda maitset. See ei tohiks olla tugeva järelmaitsega ega liialt magus. Muidugi on kõigil enda lemmikud, millega ollakse harjunud. Kui aga küsida, missugune on kõige parem kohvipiim, siis vastus on: maheda maitsega, rammus, kergelt magus ning pigem neutraalse mekiga. Neile, kellele meeldib lihtsalt musta kohvi peale piima valada, soovitan toasooja või kergelt kuumutatud taimset piima. Paraku läheb suur osa taimseid piimasid külmalt valades kohvi peal tükki. Miks see nii on? Sest kohv on kergelt happeline. Mida heledam röst on kohvil, seda happelisem see on. Heledat rösti on kõige parem nautida ﬁltrikohvina ning mustalt. Kõige populaarsem kodus tarvitatav tavakohv on keskmise röstiga. Tume röst on pigem mõeldud espresso jaoks, kuid selleks sobib ka keskmine röst. Kohvimaailmas on nii palju põnevaid detaile ning maitseid. Soovitame kindlasti külla tulla Lisanna kohvikusse, leiad meid aadressilt Suurtüki 2 ja peagi avame kohviku ka Pärnu mnt 9. Iga barista annab meeleldi kohviga kaasa ka palju uusi teadmisi. Meie menüüs on üle kümne erineva kohvijoogi, midagi igale maitsele – ka kofeiinivaba variant on olemas. Seniks aga loodan, et need mõned näpunäited õigest kohvipiimast tulid kasuks ning naudid nüüd tassikest soojust!

Joya Barista taimsed joogid kuumade ja kĂźlmade kohvijookide valmistamiseks.

Saadaval:

HINNATUD MAITSE

KOHVIPIIMAD

h 



h 

it a

b b

it a

it a b

it a

8 i veg



kir



atud maits inn

it a

ALPRO SOJA, Selver, 2,49 €

an so

- Ebaühtlane vaht, pinnale jäävad suured mullid - Toorainele omane kibe ja kootav maitse varjutab kohvimeki

i veg



an so

8,2

kir



i veg

atud maits inn

8,2

kir

atud maits inn







+ Neutraalne lõhn ei varjuta kohviaroomi

an so

- Tekstuurilt veidi lahja ja mage - Maitses puudub kohvipiima magusus - Domineerima jääb soolane mekk - Kohvivahus ebaühtlased mullid

JOYA KOOKOS, Kaubamaja, 2,69 €

i veg



an so

8,8

kir



i veg

- Toorainele omane maitse varjutab kergelt kohvimaitse - Vahtu jäävad väikesed seebilikud mullid - Rasvane suutunne - Värvib late liiga heledaks

+ Neutraalne lõhn ei varjuta kohviaroomi + Värvus karamelline + Vahule saab kerge käega joonistada

8,6

kir

OATLY KAER, Rimi, 2,25 €

JOYA MANDEL, Selver, 2,29 €

atud maits inn

+ Neutraalne lõhn ei varjuta kohviaroomi + Vahuga saab edukalt joonistada + Jätab late tekstuuri kreemiseks ja siidiseks

an so

- Piimavaht väga suurte märgatavate ebaühtlaste mullidega - Järelmaitse kergelt seebine ja kootav

JOYA KAER, Kaubamaja, 2,89 €

9 i veg

atud maits inn

kir

+ Neutraalne lõhn ei varjuta kohviaroomi + Värvus karamelline + Vahule saab kerge käega joonistada

- Kergelt vesine tekstuur - Puudub soojale piimale omane magusus

atud maits inn

VALIO KAER, Selver, 2,15 €

+ Vaht siidine ja mullideta + Neutraalne lõhn ei varjuta kohviaroomi + Piimavahuga väga kerge joonistada + Kohvi maitse kajastub kenasti + Väga sarnane lehmapiimaga, tooraine täiesti peidetud

- Mullid ebaühtlased, veidi seebised

+ Neutraalne lõhn ei varjuta kohviaroomi + Tummine täispiimasarnane tekstuur + Piimavahuga väga kerge joonistada + Värv apetiitselt karamelline + Late jääb siidine ja kreemjas

Kohvi juures on aga oluline, et toorainele omane maitse kohvi enda mekki ei varjutaks. Kohv peab jääma kreemine, kuid kõrvalmaitsete ja -lõhnadeta. Seda kõike sensoorse hindamise juures ka meeles peeti. Loomulikult soovitame selle kohta täpsemalt lugeda Lisanna kohvipoe omaniku ja kohvientusiasti Linda Maiste kirjutatud artiklist „Kõik, mida pead teadma kohvipiimast“.



ohvipiim on arendatud nimelt kohvi peal kasutamiseks. See peab kuuma õhu surve all vahustuma kergeks siidjaks piimavahuks ning sellega peab olema baristadel kerge luua latte art’i. Piimavahu sisse ei tohiks kindlasti jääda seebile omaseid mulle. Nagu ka teisi joogipiima analooge, on ka kohvipiima alternatiive tehtud erinevatest toorainetest.

an so

HINNATUD MAITSE

7,7

7,5

7,1

PROVAMEL KAER, Mahemarket, 3,65 €

ALPRO MANDEL, Coop, 2,89 €

RUDE HEALTH MANDEL, Mahemarket, 5,10 €

6,7

6,6

THE BRIDGE KAER, Bio4You, 2,94 €

PLANTI KAER, Kaupmees, 2,46 €

6,1

ISOLA BIO SOJA, Mahemarket, 3,60 €

BLUE DIAMOND MANDEL, Kaubamaja, 3,60 €

JOYA SOJA, Selver, 2,29 €

5,8

ALPRO KOOKOS, Selver, 2,99 €

ECOMIL KAER, Ökosahver, 2,45 €

5,8

5,3

ECOMIL MANDEL, Ökosahver, 2,75 €

RISO SCOTTI KAER, Mahemarket, 3,65 €

FRIENDLY VIKING KAER, Delice, 2,64 €

KOGEMATA VEGANTOOTED

Kogemata vegantooteid soovitab Pille! Instagram: @veekann_blog

KOGEMATA VEGANTOOTED

TUME ŠOKOLAAD TERVETE MANDLITEGA Koostis: suhkur, kakaomass, mandel 22%, kakaovõi, emulgaator (letsitiin). Saadaval: Selver

ROHELISE TEE RIISIKOOK

Koostis: maltoos, suhkur, riis, tärklis, taimeõli, rohelise tee pasta (20%), roheline tee (5%), maitseained, sorbiinhape (konservant). Saadaval: Delice

TOMATI- JA PEPERONCINIMAITSELISED KARTULIKRÕPSUD

Koostis: kartul (61%), päevalilleõli, maitsesegu (sool, riisijahu, suhkur, tomatipulber (12%), glükoos, sibulapulber, paprikapulber, looduslikud lõhna- ja maitseained, Cayenne'i pipar (2.75%), happesuse regulaator: sidrunhape, õunhape, magneesiumharbonaat), tšillipipar (sh peperoncini (2.5%), küüslaugupulber, lõhna- ja maitseained). Saadaval: Delice

FAZER MARIANNE KOMMID KARAMELLIPOPKORN

Koostis: mais, suhkur, sool, taimeõli (palmiõli), soolatud karamellisiirup, pruun suhkur, melassisuhkur, karamell e150a, sojaletsitiin, sojaderivaat, magusa maisi maitseaine. Saadaval: Delice 58

Koostis: suhkur, glükoosisiirup, kakaomass, taimne rasv (palmi, võiseemniku), kakaovõi, lõhnaja maitseained, emulgaator (letsitiin, sh soja) Saadaval: Prisma

RETSEPTID

Maitsev ja tervislik vĂ¤rskendus! Tule ja proovi!

www.fruitsinbottle.com

RETSEPTID

Energiapallid

23 pallikest

KOOSTIS • • • •

150 g datleid 100 g kooritud mandleid 1 sl vahtrasiirupit näpuotsaga soola

VALMISTAMINE

KARIINA KUNINGAS SPICE THE SPIRIT

Pane datlid 10 minutiks sooja vette likku. Pane 23 mandlit eraldi kaussi. Ülejäänud mandlid pane köögikombaini ja purusta pulseeriva režiimiga, kuni saad väikeste tükkidega mandlijahu – see võtab 1–2 minutit. Seejärel kurna vesi

datlitelt ja pane köögikombaini, lisa 2 supilusikatäit vett. Pulseeri ja samal ajal kalla juurde vahtrasiirup, sool ja kolmveerand mandlijahust. Kui mass on muutunud kleepuvaks, lõpeta pulseerimine. Tee käed niiskeks, võta pisut datlimassi käte vahele. Pane keskele mandel ja rulli pihkude vahel pallikeseks. Kata mandlijahuga, rullides pallikest jahu sees. Rulli nii valmis ka teised pallid. Hea viis kiireks ampsuks. Hoida külmikus, säilivad külmkapis kuni 2 nädalat.

Ceci pitsa

kahele

KOOSTIS

VALMISTAMINE

Põhi • 350 g lillkapsast • 100 g kikerhernejahu • 1 sl õli • 1 sl pitsamaitseainet • 1 tl soola

Pese lillkapsas puhtaks ja eemalda vars. Pane lillkapsas köögikombaini ja purusta väikesteks riisiterasuurusteks tükkideks. Prae lillkapsamassi pannil 5 minutit. Seejärel pane kaussi lillkapsamass, kikerhernejahu, õli, pitsamaitseaine ja sool. Sega korralikult läbi. Kuumuta ahi 200 kraadini. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja aseta sellele pitsapõhi, pressi taigen sõrmedega pitsakujuliseks. Pane pitsapõhi 40 minutiks ahju. Samal ajal valmista juustukaste. Pane pott pliidile ja tõsta supilusikaga sinna kookospiima tahke osa. Kui kookospiim on sulanud, lisa sool ja tärklis. Sega puulusikaga. Kui konsistents on muutunud kleepuvaks ja hakkab lusika külge, keera pliit kinni. Lisa maitsepärm ja sega juustukaste uuesti läbi. Kontrolli vahepeal pitsapõhja, et see ära ei kõrbeks. Kui põhi on muutunud pruuniks, eemalda see ahjust. Määri põhjale tomatipasta. Pane peale päikesekuivatatud tomatid, artišokk,

Kate • 100 g konserveeritud šampinjone • 80 g marineeritud artišokki • 50 g rukolat • 30 g päikesekuivatatud tomateid • 4 sl tomatipastat Juustukaste • 2 sl kookospiima (17% rasva) • 1 sl maitsepärmi • 2 tl tapiokatärklist • näpuotsaga soola

KARIINA KUNINGAS SPICE THE SPIRIT

seened ja juustukaste. Aseta ahju 20 minutiks. Siis võta pitsa ahjust ja lase sel paar minutit jahtuda. Lisa pitsa peale rukola ja seejärel lõika pitsa viiludeks.

RETSEPTID

Bolognese suvikõrvitsanuudlitega

KARIINA KUNINGAS SPICE THE SPIRIT

neljale

KOOSTIS • • • • • • • • • • • • • • •

500 g tomatipastat 3 suurt porgandit (ligikaudu 500 g) 400 g seeni 400 g konserveeritud tükeldatud tomateid 3 sibulat 4 varsselleri vart 50 g kuivatatud punaseid läätsesid 2 sl maitsepärmi 2 sl õli 2 sl misopastat 1 sl vahtrasiirupit 1 sl jahvatatud paprikat 1 tl sidrunipipart 1 tl Cayenne’i pipart 0,5 tl soola

Nuudlid: • 2 suurt suvikõrvitsat

VALMISTAMINE Puhasta ja haki väikesteks tükkideks sibul, varsseller ja porgand. Aseta pann

pliidile ja vala sellele üks supilusikatäis õli. Kui õli on kuumenenud, lisa pannile hakitud sibul, varsseller ja porgand. Prae 5 minutit aeg-ajalt segades. Seejärel lisa Cayenne’i pipar, sidrunipipar, jahvatatud paprika ja sool. Sega korralikult läbi ja pane pannile kaas peale. Prae kaane all 15 minutit. Võid lisada pisut vett, kui märkad, et sibul hakkab panni külge. Katsu kahvliga porgandi küpsusastet. Porgand on valmis, kui kahvel läheb kergesti sisse. Porgandi küpsemist oodates haki seened. Seejärel võta köögikombain ja tõsta pannil olev toit masinasse. Töötle ühtlaseks massiks. Kuni köögikombain teeb oma tööd, loputa pann ja prae läbi seened. Vala kuumale pannile teine supilusikatäis õli ja aseta hakitud seened sinna peale. Prae 5 minutit aeg-ajalt segades. Kui seened on kuldpruunid, kalla köögikombainis olev segu pannile. Sega läbi ja pane pannile kaas peale. Samal ajal pese läätsed jooksva vee all. Lisa need samuti pannile koos tomatipasta, tükeldatud tomatite ja misopastaga.

Kinoakotletid

KARIINA KUNINGAS, SPICE THE SPIRIT

16 tk

KOOSTIS • • • • • • • •

250 ml vett 200 g kikerhernejahu 150 g külmutatud brokolit 70 g kuivatatud kinoad 36 g külmutatud spinatit 2 sl õli 1 tl küüslaugumaitseainet 1 tl soola

VALMISTAMINE Pese sõela abil kinoa jooksva vee all puhtaks. Seejärel võta pott, lisa sinna

Sega kaste korralikult läbi ja lase küpseda veel 10 minutit. Keera pliit kinni ja lisa kastmele maitsepärm ja vahtrasiirup. Sega läbi ja jäta kaane alla hauduma. Valmista suvikõrvitsanuudlid. Selleks võid kasutada köögiviljaviilutajat või köögikombaini. Aseta suvikõrvits masinasse ja viiluta ribadeks. Kui sulle toores suvikõrvits ei maitse, võid seda enne serveerimist panni peal 5 minutit praadida. Serveerimiseks võta kauss, tõsta suvikõrvitsanuudlid põhja ja kalla peale imemaitsev bolognese-kaste.

vesi ja kinoa. Keeda kinoad 15 minutit. Keera pliit kinni ja aseta potile kaas, lase kaane all haududa veel 10 minutit. Samal ajal prae pannil spinat ja brokoli. Kui spinat ja brokoli on pehmed, kuid veel rohelised, lülita pliit välja. Lõika brokoli väikesteks tükkideks. Kontrolli kinoad kahvliga – kui see on pehme ja kohev, kurna üleliigne vesi. Pane kinoa, brokoli, spinat ja kikerhernejahu kaussi. Sega kõik omavahel läbi ja seejärel lisa 1 supilusikatäis õli, küüslaugumaitseaine ja sool. Sega uuesti läbi. Kuumuta pann pliidil ja lisa sinna supilusikatäis õli. Kui õli on kuum, vormi kätega kotletid ja prae kummaltki poolt 5–7 minutit. Kotletid peaksid jääma pealt mõnusad krõbedad ja seest pehmed. 61

RETSEPTID

Edamame-kikerhernesalat

kahele

KOOSTIS • 1 purk kikerherneid • 1 tass külmutatud edamameube kaunaga • 3 lehtkapsa lehte • 4 peotäit salatimixi • 3 küüslauguküünt • 1 tl seesamiseemneõli • 1 tl rapsiõli • 1 tl sidrunipipart • suur peotäis kirsstomateid • näpuotsaga soola

VALMISTAMINE Alustuseks võta väike pott ja lisa sinna 1 liiter vett. Pane pott pliidile ja aja vesi keema. Kui vesi keeb, lisa potti edamameoad. Need on valmis, kui tõusevad veepinnale ja kaun on pisut avanenud. Keetmine võtab aega 5–7 minutit. Seejärel kalla vesi ära ja loputa ube külma vee all – see peatab nende küpsemise. Pane oad taldrikule jahtuma. Pese lehtkapsa lehed, kuivata ja eemalda varre küljest väikeste tükkidena. Puhasta küüslauguküüned ja lõika tükkideks. Pese sõela abil jooksva vee all kikerherned. Pane kuumale pannile teelusikatäis rapsiõli. Kui õli on soe, lisa kikerherned ja küüslauk. Prae aeg-ajalt segades 5 minutit. Seejärel lisa pannile kapsalehed, prae 5 minutit. Keera pliit kinni, raputa peale sool ja sidrunipipar. Sega kõik omavahel läbi. Kuni ootad pannil oleva toidu valmimist, pese kirsstomatid. Peale pesemist kuivata ja seejärel poolita. Nüüd peaksid edamameoad olema jahtunud, eemalda need kauntest. Serveerimiseks võta 2 kaussi ja lisa salatimixi kausi põhja. Aseta pannil praetud kikerherned ja lehtkapsas salati peale, siis kirsstomatid ja oad ning pisut seesamiõli. Naudi koos sõbraga.

KARIINA KUNINGAS SPICE THE SPIRIT

Vürtsikas läätsesupp

neljale

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• • • • • • • • • • •

Pese puhtaks läätsed ja kartulid. Koori kartulid ja sibulad ning haki väikesteks tükkideks. Pane potti kõik koostisosad peale kookospiima. Lisa 1,2 liitrit vett. Aseta pott pliidile, keeda suppi 20 minutit aegajalt segades. Kui kartulid on peaaegu pehmed, keera pliit kinni. Kurna supivedelik eraldi nõusse. Tõsta pool supimassist köögikombaini ja püreesta. Seejärel lisa püreestatud kreemine mass supile. Lisa potti kookospiim. Pane juurde pisut supivedelikku. Kui soovid kreemisemat suppi, lisa vaid pool vedelikust. Seejärel sega supp läbi, tõsta tagasi pliidile ja keeda veel 5 minutit.

250 g punaseid läätsesid 4 suurt kartulit 2 mugulsibulat 1 purk lahjat kookospiima 1 sl õli 1 sl maitsepärmi 1 sl paprikamaitseainet 1 tl Cayenne’i pipart 1 tl musta soola (valikuline) 1 tl sidrunipipart ½ tl soola

Kaunistuseks: • pisut dulset (punavetikas) • petersellilehed

KARIINA KUNINGAS SPICE THE SPIRIT

Serveerimiseks tõsta supp kaussi ja lisa kaunistuseks vetikaid ja pisut petersellilehti.

HINNAD

MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS

0,5-liitrine pudel 15€ 1-liitrine pudel 25€

NATURAALSELT ELUS

Mitu on kasulikum!

Musta pässiku tõmmise tarbimine hoiab keha loomulikku tasakaalu ja leevendab erinevaid tervisemuresid. Eriti praegusel pimedal ja keha kurnaval ajal on oluline oma tervist ja jõutagavarasid taastada.

Ostes vähemalt 5 pdl, siis… 0,5-liitrine pudel 13€ / 1 tk 1-liitrine pudel 23€ / 1 tk

Lahemaa pärimuskoda teeb 3 ööpäeva valminud tugevat tõmmist 0,5 liitristes ja 1 liitristes taassuletavates pudelites. Musta pässiku tugevat tõmmist tuleb igapäevaselt tarbida korra päevas vähemalt 40 ml.

Ostes vähemalt 10 pdl, siis… 0,5-liitrine pudel 11€ / 1 tk 1-liitrine pudel 21€ / 1 tk

Lahemaa pärimuskoja MUST pässiku tõmmist saab soetada:

passik.ee Samuti saab pässiku tõmmist soetada:

passikEST

Tallinnas Nõmme turult „Nõmme käsitöö“ müügikohas Looduspere kauplustes; VildiVilla kaupluses; Paides Rüütli käsitöökojas.

RETSEPTID

Oa-tatravorstid

KOOSTIS • • • • • • • • •

1 purk kikerherneid, nõrutatud 1 purk ube, nõrutatud 250 g keedetud tatart 3 sl kikerhernejahu röstitud sibulahelbeid soola ja pipart 1sl ketšupit või tomatipastat õli lisaks köömneid, grillkastet, Vahemere maitseainesegu (vastavalt eelistustele)

VALMISTAMINE Pane kaussi kõik koostisosad ja mudi kätega taignaks. Vormi vorstikesteks ja prae krõbedaks. Kindlasti proovi köömnetega varianti, see on eriti hea!

TRIIN NURK

Köömneküpsised KOOSTIS • • • • • •

250 g gluteenivaba jahusegu 60 g õli või 100 g kookosrasva ½ tl soola 35 g pärmi 1–2 sl köömneid ½ klaasi taimset piima

VALMISTAMINE

TRIIN NURK 64

Vedelda pärm külmas piimas. Sega jahu, õli, sool, köömned ja pärmi-piimasegu taignaks. Vormi väikesed küpsised ja lase kerkida 15–25 minutit. Määri pealt piimaga ja soovi korral puista peale köömneid. Küpseta 200 kraadi juures 15 minutit. Alguses tunduvad küpsised pisut pehmed, aga muutuvad jahtudes kõvemaks.

REKLAAM

Udon nuudlisupp miso, ingveri ja siidise tofuga KOOSTIS

VALMISTAMINE

• • • • • • • • • • • • • •

Kuumuta keskmisel tulel puljongis ingver, tšilli, küüslauk 2-3 minutit. Lisa lehtkapsas, porgand, oavõrsed ja kuumuta taas 2-3 minutit. Sega sisse misopasta ja sojakaste, kuumuta minut ja tõsta tulelt maha. Lisa hakitud tofu, nuudlid ja lase kaane all 1-2 minutit haududa. Serveeri kaussidesse ja lisa värsket koriandrit ja rohelist sibulat.

1 l köögivilja puljongit 5 cm värsket ingverit (riivitud) 2 küüslauguküünt (hakitud) 1 tšillikaun (hakitud) 150 g punast kapsast (hakitud) 1 porgand (lõigatud ribadeks) 100 g oavõrseid 4 Hiina lehtkapsast 3 tl Clearspringi pruuni riisi misopastat 2 tl gluteenivaba sojakastet 100 g Clearspringi siidist tofut (kuubikutena) 200 g Clearspringi udon nuudleid 4 rohelist sibulat (hakitud) peotäis koriandrit (hakitud)

TRADITSIOONILISED JAAPANI

MISOD

P Ei sisalda nisu ega piimatooteid P Suurepärane valguallikas P Hea kiudaineallikas P Vegan Miso on traditsiooniline Jaapani toit ja maitseaine, millest on üle 1300 aasta rõõmu tundnud nii buda mungad, samurai sõdalased kui jaapani rahvas. Clearspring pakub laia valikut traditsioonilisel viisil kääritatud Jaapani mahemisosid, mis on valminud meistrite käe all. Neid valmistatakse parimatest mahepõllumajanduslikult kasvatatud koostisosadest: terved sojaoad, viljaterad, ainulaadne koji pärmikultuur ja meresool.

Leia misod E-poest:

www.valete.ee

Clearspringi misod on müügil: Valete Ökokaupades/ Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmas/ Ökosahvris.

RETSEPTID

Mustad läätsed toortatra, seente ja lehtkapsaga KOOSTIS • • • • • •

200 g musti läätsi 100 g toortatart 10 šampinjoni või 300 g pilvikuid, viilutatud 2 peotäit lehtkapsast, rebitud 1 sibul, hakitud soola ja pipart

VALMISTAMINE

TRIIN NURK

Pane läätsed keema nii, et vesi need kataks ja oleks mõned sentimeetrid üle. Samal ajal prae pannil seened, maitsesta soola ja pipraga. Pane julgemalt maitseaineid seentele, läätsed jäta mahedamad. Kui seened on kuldsed, pane need kõrvale ja prae sibul klaasjaks. Kui läätsed on peaaegu pehmed (u 30 min pärast), lisa potti toortatar ja lehtkapsas. Maitsesta soola ja pipraga. Lase veidi haududa, kuni tatar on paisunud ja läätsed pehmed, aga mitte püreeks keenud. Sega omavahel kokku seened, sibul ja läätse-tatrasegu. Kõrvale sobib hästi hapukapsasalat või peedi-küüslaugusalat.

Viie oa seljanka KOOSTIS • • • • • • • • • • • • • •

1 purk punaseid ube, nõrutatud 1 purk valgeid ube, nõrutatud 1 purk Salvesti õlleuba, külma veega loputatud. 1 purk kikerherneid, nõrutatud 1 purk musti ube, nõrutatud 3 suurt sibulat, kooritud ja viilutatud 1 porgand, poolringidena 100 g tomatipastat 5 piprakurki, poolringidena 1 sl pruuni suhkrut 2–3 loorberilehte musta pipart vett serveerimiseks oliive, tilli, taimset hapukoort, sidrunit, musta leiba

VALMISTAMINE

TRIIN NURK 66

Pane paksu põhjaga pott tulele, lisa veidi õli. Hauta keskmisel kuumusel sibulaid koos porganditega, kuni sibulad on muutunud klaasjaks. Lisa neile hapukurk, loorber ja tomatipasta, prae natuke aega, et toore tomati maitse kaoks. Pane potti kõik oad ja lisa nii palju vett, kui paksu suppi soovid. Sega läbi ja lase 10 minutit vaiksel tulel keeda. Maitsesta suhkru, pipra ja soovi korral hapukurgivedelikuga. Piprakurk annab eriti mõnusa õhetava supi. Serveerides lisa supile oliive (väga hästi sobivad rammusad ja mahedad mustad), tilli, sidruniviil ja hapukoor.

Pesuvahendid ja seebid laste õrnale nahale ning allergikutele

Sonett – nii tundlik Ö K O L O O G I L I S E L T Soneti tooted on saadasaadaval val Biomarketites, PrisBiomarketites, Prismades, mades, Maksimarketites, Maksimarketites, suuremates Selverites suuremates Selverites ning Freshgo.ee ja ning Astri.ee veebipoes. Astri.ee veebipoodides.

K O H U S E T U N D L I K

Kui tundlik? – Beebisõbralikult tundlik! Sonett Sensitive tõhusad, kuid samas õrnad ning lõhnavabad pesuvahen-

nature-care.cc

cse-label.org

Reg. by Vegan Society

stop-climate-change.de

i iF-design-award

reddot-design-award

did ja seebid sobivad laste tundlikule nahale ja allergikutele. Soneti tooted on valmistatud mahepõllunduslikust toorainest ja need on 100% biolagunevad. Tooted ei sisalda naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Neis ei kasutata ka kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitusaineid ning geeni- ega nanotehnoloogiat. Samuti ei sisalda need plastist mikroosakesi. Sonetis ei tehta ka loomkatseid. Rohkem infot www.sonett.eu

„Pesuvahendid ja seebid laste õrnale nahale ning allergikutele“

Oleme avara valikuga kĂśĂśgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, JĂ¤rve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik