Ajakiri Vegan 2020 #6

Soojust igasse päeva

Vegan tooted Selveris

Kookospiimast hapendatud vegantoode Cocodeli 150 g

Kreekapärane kaerasuupiste

Kookosjogurt

Friendly Viking 150 g

Planton 160 g

Kookosjook maasika ja banaaniga Planton 200 g

Kookoskreem

BIO Kookosjogurt

Planton 200 g

Vegup 140 g

Hapukooreasendaja kaerast Friendly Viking 200 g

Kaerajook Friendly Viking 1L

EESSÕNA

S

ARMAS LUGEJA!

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS

Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA

Laura Salumets-Tutt AUTORID

Annika Lepp Kristina-Maria Heinsalu Kadri Taperson Eliis Salm Emily Rosenberg Tairi Tuisk Maryliis Teinfeldt Jaana Lotsman Anett Rannamets Mari Frühling TELLIMINE JA INFO

www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health, Physicians Committee for Responsible Medicine), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis.

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

4

el korral on mul eessõna kirjutades hinges kuidagi helgem tunne kui varem – vast seetõttu, et tänapäevase kaose keskel on mul õnnekombel siiski võimalik seda teha. Detsembris ilmuv ajakiri on alati ka see, mis tuletab meelde, et taas on üheskoos ring ümber päikese tehtud. Jälle saab kirja periood, mille jooksul sai vanu lugejaid rõõmustada kirjaridadega, mida tihti tavameediast ei leia, ning tutvustada aina enam kanda kinnitavat maailma neile, kes kohmetult selle suunas alles piiluvad.

2020 pidi saama aastaks, mil ajakirjast Vegan saab kuukiri. Siis aga juhtus see, millest rääkimiseks meil energiat enam ei jagu. Niisiis andis ajakiri Vegan 11 asemel välja 6 ajakirja.

Vegani Facebooki lehte jälgib selle aasta seisuga peaaegu 4000 inimest ning Instagramis sai ületatud 2000 piir. Teadaolevalt ajendas ajakiri Vegan aastal 2020 peavoolumeedias arvamust avaldama ühte inimest. 365 päeva vältel andis ajakiri paberkandjal välja umbes 100 artiklit ning 90 täistaimset retsepti. Eesti Lugeja Uuringu kohaselt koosneb Vegani põhiline sihtgrupp ja suurim lugejaskond 15–39aastastest Eesti inimestest. Ühte ajakirja numbrit loeb 60 tuhat inimest, seega võime ette kujutada, kui paljud aasta jooksul ajakirja käes hoidsid. Märgiline on ka see, et aasta jooksul trükiti kokku umbes 72 tuhat paberajakirja. Aasta lõpus on hea selliseid numbrilisi kokkuvõtteid teha, siis on näha, millises suunas edasi peab liikuma. Igatahes on mul pööraselt hea meel, sest selliseid võrdlemisi suuri numbreid vaadates säilib motivatsioon ja tekib kihk veelgi suuremalt midagi ära teha. Aitäh kolleegidele Kristjanile, Marimaile, Laurale, Kristile ja kõikidele kaasautoritele, kellega on mõnus teha seda tööd, mis kõrgemat eesmärki kannab.

Jah, see aasta on olnud kummaline.

Et aastavahetus on peagi käes, hingavad kindlasti paljud kergendusega, et

see lõpuks ometi läbi saab. Segastest, keerulistest ja ärevatest aegadest hoolimata tuleb tunnistada, et 2020 on õpetanud meid teadmatuse ja tundmatuga palju paremini hakkama saama. Uueks aastaks soovingi, et suudaksime seljataha jäävast pöörasest aastast kaasa võtta vaid kerge ja muretu osa.

Säravat talveaega ja optimistlikku uut aastat!

Anett Rannamets peatoimetaja

KOLUMN

RAHU MEIS ENESES

K

Annika Lepp

ui Ernest Hemingway kirjutas, et Pariis on pidu sinus eneses, siis meditatsioon on üks võimalustest avastada rahu sinus eneses. Neile, kes on otseselt või kaudselt tunnistajaks ebaõiglusele loomaja keskkonnakaitse vallas, on rahu kogemine nagu trenn erksa vaimse tervise ülalhoidmiseks.

Katsetasin meditatsiooni ja erinevaid meditatsioonirakendusi vahelduva eduga mitu aastat, enne kui pikemalt ühele ja kindlale abimehele pidama jäin. Alates eelmise aasta juulist olen regulaarselt kasutanud USA neuroteadlase Sam Harrise loodud kohaloleku-rakendust Waking Up. Alustasin igapäevaselt 10-minutiliste sessioonidega, millest on kujunenud hommikused 20-minutilised sessioonid, vahel ka pikemad, mitmetunnised istumised.

Olen tähele pannud, et üsna lihtne on end mediteerima saada puhkepäevadel. Kahjuks on sama lihtne meditatsioonist hoiduda, kui närv on pingul, ees töine päev ja kohustusi üle pea. Mediteerimine on aga olulisim just siis, kui selleks mitte vähimatki soovi või aega pole. Sam Harrise igapäevased meditatsioonid algavad tihti tõdemusega, et need 10 või 20 minutit on ilmselt ainsad, mil saad päeva jooksul tunda end täiesti kohustustevabalt ja rahulikult. See aga ei tähenda, et peaks meditatsiooni ajal kogu hingest pingutama, et meditatsioon vastaks ettekujutusele. Oma pooleteiseaastase kogemuse põhjal saan julgelt väita, et iga kord on erinev. Olulisim on eelkõige oma tunnete-mõtete jälgimine ja nende märkamine.

Minu puhul on peaaegu alati olnud olulisi muudatusi. Näiteks tunnen, et süda tuksub praktika ajal aeglasemalt. Tihti märkan, et ka mõtted aeglustuvad ja selginevad. Paljud kaotavad oma tõsiduse või olulisuse. Meeldib, et olen õppinud tundeid kõrvalt vaatama ja jälgima meie nn ahviaju (monkey mind) töömustreid. Tänu taolisele jälgimispraktikale saab dekonstrueerida jutukesi, mille olen endast ja teistest kokku pannud. On oluline märgata meie osavalt ehitatud narratiive, mida tegelikult olemas pole ja mis tihti kahjulikud on. Taoliste mõttemustrite ja jutukeste märkamine on omamoodi huvitav. Uudishimu on kindlasti osa meditatsioonist ja teistest kohalolu-praktikatest.

Eckhart Tolle soovitab mediteerides mõelda: „Huvitav, milline mõte mul järgmisena pähe tuleb!“ Tavaliselt läheb üsna kaua aega enne, kui pähe tuleb midagi muud peale selle, millest küll järgmisena mõelda. Ja kui see tuleb, siis on selle sisu alati üllatav. Harva on see midagi loogilist. Üht tõhusat mõtete jälgimise ja nende minnalaskmise harjutust, mida olen pikalt praktiseerinud, kirjeldab Russ Harris oma raamatus „Enesekindluse lõhe“ järgmiselt: 1. Leidke mugav asend, istudes või lamades, ning sulgege silmad või

6

ABIKS:

Waking Up rakendus: wakingup.com Headspace ja www.calm.com Loch Kelly, lochkelly.org

Calm:

headspace.com,

Effortless

Mindfulness:

Wim Hofi rakendus kodulehelt: www.wimhofmethod.com Russ Harris „Enesekindluse lõhe – hirmust vabadusse“, Äripäev 2017 Daniel Goleman, Richard Davidson „Mediteerimise teadus: teadus paljastab, kuidas mediteerimine muudab teie meelt, aju ja keha“, Äripäev 2018

kinnitage pilk mingisse punkti. 2. Kujutlege aeglase vooluga ojakest. 3. Kujutlege, et veepinnal hulbivad lehed. 4. Järgmise viie minuti vältel võtke iga pähe turgatanud mõte – olgu see kas pildiline või sõnaline, asetage see lehekesele ja laske sel eemale triivida. 5. Võtke iga pähe turgatanud mõte ning laske see tuulel pimedusse kanda.

Minu jaoks on hästi töötanud ka Wim Hofi suurepärased külma- ja hingamisharjutused ja Lock Kelly sundimatu teadveloleku (efortless mindfulness) praktikad. Tänu Wim Hofile kasvas uudishimu ja hasart, kui kaua suudan õues ujuda. Nii olengi siiani vastu pidanud ja mõnuga külma vette jooksnud. Külmas mere- või järvevees olles ja suu kõrvuni sealt välja tulles on meel selge ja peas trummeldab ainult mõte, et külm on. Minu sõber, kes juba pikalt külmas vees ujumist praktiseerinud, soovitas mul külmast mõnuleda: „Lase külm sisse, ära kiirusta end üles soojendama, naudi külma!“ Nii soovitan minagi – võtke hommikul külma dušši või mediteerige veidi ja mõnulege hetkes. %

UUDIS

VEGGLY KOHTINGUÄPP LÖÖB LAINEID JA VIIB „ROHELISED“ HINGESUGULASED KOKKU

V

eggly on kohtingurakendus veganitele ja taimetoitlastele, kuhu kuulub üle 200 000 liikme üle 180 riigist. See on äpp, mille kasutajaks on oodatud noored täiskasvanud alates 17 eluaastast.

Samuti jagatakse keskkonnas põnevat infot kategooriates elustiil, partnerlus, retseptid. Äpi looja Alex Felipelli rõõmustab, et üleilmne kasutus on tõusutrendis. Juhtiva kasutajate arvuga on see just Londonis ja Lissabonis.

Ikka tiksub kuskil kuklas soov leida „see õige“. Mis saaks olla parem eelteadmine potentsiaalse partneri kohta kui kindlustunne, et tema väärtushinnangud ühtivad sinu omadega – hoolimine, looduse hoidmine, kliima säästmine, loomade armastamine ning toit. Veggly äpi abil kohtingule minnes saab sinna sammuda rahuliku südametunnistusega, sest kaaslase taldrikust ei vaata vastu midagi sellist, mida veganina näha ei sooviks.

FALCO (23) JA EVI (18) ARMASTUSLUGU „Me kohtusime esimest korda veganjõululaadal 13. detsembril 2019.

8

Peale mitut erilist kohtamist sai meist ametlikult paar juba 2. veebruaril 2020,“ jagab Evi, kes leidis oma kaaslase ja hingesugulase just sellest äpist.

Potentsiaalseid partnereid sirvides ei jäänud alguses naisele keegi silma. Ühtäkki märkas neiu naeratust, mis paelus teda. Like-nuppu vajutades tekkis sobivus. „Falco ütles mulle hiljem, et mu profiili vaadates teadis ta juba samal hetkel, et olen tema jaoks õige,“ jagab Evi. „Me oleme väga rohelised – iga kord, kui kohtusime, olid mõlemal kotis kaasas termos ja vegansnäkid,“ meenutab Evi suhte kulgemist. Olles varem 2,5aastases suhtes olnud omnivooriga, tundis naine tõelist kergendust. Evi lubas endale, et järgmise partnerluse loob ta inimesega, kellel on samad väärtushinnangud. „Olen meeletult rõõmus, et olen oma ellu leidnud kellegi, kes teeb mind õnnelikuks. Isikliku kogemuse põhjal saan veganitele soovitada kohtingule minna vaid teise veganiga, kes lisaks sellele, et on superkokk, toetab sind ka igas teises elu valikus,“

jagab Evi. Läbi elustiili on leitud uusi sõpru ning mõttekaaslasi. „Falco näeb maailma läbi sama perspektiivi – me jagame uskumusi, ideoloogiat ning sarnaseid huve. Me jagame kõike,“ võtab naine kokku. See, et armastus käib kõhu kaudu, ei ole sõnakõlks – 70% heaoluhormoonidest toodetakse kõhus. Seega on kvaliteetsel toidul otsene mõju kontakti loomisele ning suhetele. Sa oled see, mida sööd, ja nii ongi.

Veggly äpp on loodud selleks, et aidata veganitel ja taimetoitlastel leida samasuguste väärtustega kaaslasi. Tegemist on ainsa kohtinguäpiga maailmas, mis keskendub just sellistele maailmavaadetele. Kuigi äpp sai valmis juba 2018. aastal, on selle populaarsus kasvanud just hiljuti. Äpi saavad endale hankida nii Androidi kui ka iOS-i operatsioonisüsteemidega telefonikasutajad. Samuti saab endale kasutajakonto teha veebis. % Kristina-Maria Heinsalu

BIOMARKET SOOVITAB

Pihusta terviseks!

Tabletivaba vegan toidulisandite sari

Suukaudne pihus on kiire, mugav ja kliiniliste uuringutega tõestatud eriti tõhus viis kindlustada, et organism oleks varustatud vegani menüüs sageli liiga vähesel määral esindatud toitainetega.

Ainulaadsed pihused on suhkru-, alkoholi-, kunstlike värv- ja maitseainetevabad.

UUDIS

TALLINNA ESIMENE

PAKENDIVABA POOD TOOB ROHELISEMA AJASTU

S

ee sügis tuli teisiti, sest Tallinnas avati esimene pakendivaba kauplus – Ilma Pood. Kalamajas Soo tänaval pesitsev vanavanaemadeaegne poesüsteem on tulnud ringiga tagasi, et jääda ja kaubandusmaastikku muuta.

Tule oma karbi, purgi või muu pakendiga ja tõsta kühvliga kuivainet või kalla kohv pudelisse kaasa. „Meil on paberkotid, mis ei sisalda plastikut ning saab hiljem ära põletada,“ ütleb teenindaja Jelena. Purgipanka võib igaüks poodi lisa tuua ning sealt omakorda tasuta purgi kaasa võtta, mida taaskasutada.

Poe „ema“ ja asutaja Julija Bulgakova on pärit Riiast. Kolm aastat tagasi Eestisse kolides avastas keskkonnainseneri haridusega naine, et tunneb puudust pakendivabadest poodidest.

Kaks aastat ideed oma peas arendades jõudis ta tegudeni – esitas töötukassa kaudu äriplaani ning kogus juba enne poe avamist turu-uuringu kaudu nelisada poolehoidjat. Julija tunnetas, et Eesti on riik, mis aktsepteerib ökoloogilisi muutusi hästi kiiresti ja toetab ka tema ideed.

Poes on esindatud erinevad kuivained, maitseained kui ka supisegud ning isegi kahes suuruses ühekordsed odrajahust taldrikud, millelt süües võib ka taldriku nahka pista. Tatar, punane riis, bulgur, kinoa, kuskuss, sorgo ja täistera kaerahelbed – pudrumaterjali leidub igaühe jaoks. Lisaks hommiku-

10

krõbinad, erinevad pähklid ja kommid, samuti hambapesupulber ja käsitsi valmistatud seebid. Eraldi on ilutooted, aksessuaarid ja kehatooted. Ilma Pood ei keskendu otseselt biotoodetele ja hinnad on samaväärsed supermarketiga. „Oleme avatud kohalikule tootjale – võtke meiega ühendust,“ julgustab Jelena. Uued tooted lisanduvadki kliendi soovide põhjal – kord küsiti meresoola, sidrunhapet ja küpsetuspulbrit ning nüüd on need valikus olemas.

Kes on klassikaline klient? Inimene, kes tarbib teadlikult ja keskkonnasäästlikult. Kes teab, et iga pakend jätab jälje, ja soovib seda vähendada. Igapäevased külastajad on nii noored kui vanad. Kohalik elanik vastasmajast tuli tatart juurde ostma. Mõni vanaema tuleb uudistama, sest mäletab sellist aega oma nooruspõlvest. „Hea meel on inimesi kokku tuua ja kogukonna tunnet luua,“ rõõmustab Jelena. Ilma Pood unistab, et neist saaks uue kaubandustrendi käimalükkaja.

Poe eesmärk on levitada sõnumit, et toodetaks säästlikult ja jäätmevabalt ning ostetaks nii palju, kui ära kasutatakse.

Idee arendusena näevad nad end kogukonna keskusena, mis toob inimesteni ka loengud ja töötoad keskkonna säästmise teemal.

Praegusel viiruseperioodil on pakendivaba poodlemine sama ohutu kui supermarketi külastamine. Iga ostu järel puhastatakse kühvleid ning oma pakendiga tulles ei pea muretsema teadmatuse pärast, kes on toidu pakkinud.

Ilma Poel on hubane kontseptsioon, mis paneb kaasa mõtlema. Kui kauplus jätab meid millestki ilma, siis ökoloogilise jalajälje suurendamisest. Lahkun ka ise peale intervjuud, kohv klaaspurgis ja süda sellest armsast retrohõngulisest kogemusest soe. % Kristina-Maria Heinsalu

Fotod: Laura Oks

REKLAAM

MOODNE TAASKASUTUS SINU JALAS: Tartus valmistatakse vanadest rehvidest ja plastpudelitest jalatseid

A

ina enam mõeldakse moevaldkonnas jätkusuutlikkusele. Ka eestlased on teadlikud tarbijad, kes hindavad kõrgelt jätkusuutlikku moodi. Eesti jalatsibränd KIRA valmistab jalanõusid, kasutades plasttaarat ning vanu rehve. KIRA unistus ongi juhtida tähelepanu ületarbimisele ja selle keskkonnamõjule.

Näeme iga päev, kui palju tarbitakse ebavajalikku, kui lühike on toodete eluiga ning kui palju on olemas rõiva- ja jalatsibrände, millel peale visuaali puudub lugu. Osaliselt sündiski KIRA idee vajadusest lahendada ära probleem, et igapäevaseks kasutamiseks mõeldud lihtsad jalatsid, nagu baleriinad, võiksid kesta rohkem kui ainult ühe hooaja ning et need oleksid ühtviisi head nii kandja jalale kui ka keskkonnale. „Mis oleks, kui teeks moebrändi, mis päriselt lahendaks ära mõne probleemi, mis oleks läbipaistev, et teaksime, kes need tooted valmistas ja mis materjalidest ning et need oleksid ka päriselt vastupidavad,“ mõlgutati mõtteid, mis olid brändi loomise hüppelauaks.

Tänaseks üle aasta vana KIRA valmistab peamiselt baleriinasid, kui ka KIRA saapaid. Baleriina on üks ala-

hinnatumaid kingi moemaailmas, kuid samas on see asendamatu. Need ilma kontsata ajatu välimusega naiste madalad kingad sobivad hästi kokku nii kleidi kui teksaga.

Talvisel ajal võib baleriinasid kanda tööl sisejalatsina ja suvisel ajal õues. Baleriinade ajatu välimus on inspireeritud ikoonilisest Audrey Hepburni stiilist. KIRA saapaid valmistatakse aga nii meestele kui naistele. Need on klassikalise välimusega ümara ninaga, vetthülgavad ja ei aja jalga higistama.

Mõlema toote juures kasutatakse plastpudelitest tehtud vilti, mis on väga mõnus ja pehme ning kunagi ei ütleks, et materjal oleks varem olnud plasttaara. Jalatsite tallaks on aga vanad rehvid, mille arendustööks kulutati aastaid.

Lühidalt näeb protsess välja selline, et rehv puhastatakse, lõigatakse ribadeks ja eemaldatakse traadid. KIRA baleriinade pealiskangaks on taaskasutatud puuvill. Saabaste juures on kasutatud veel ka vett hülgavat tekstiili, mis on jalatsitööstuse jääk ning voordiks on saabastel coolmax.

Muide! Jalanõusid valmistatakse ettetellimisel. Nii ei jää ükski jalanõupaar ilma omanikuta.

KIRA lugu ei lõppe vaid eetilise tootega. Kui pärast pikka kasutamist KIRA-d ükskord ära väsivad, saab need tagasi saata. Võimalusel parandab KIRA need ära ja annetab heategevuseks. Kui jalatseid enam parandada ei saa, saab neist energia.

Rohkem infot kodulehel kirashoes.com.

11

TOITUMINE

KLIIMA JA TOITUMINE: kas põhjamaades tunnevad inimesed pool aastat tühja kõhtu?

K

es meist poleks kuulnud, et meie laiuskraadil on alati liha söödud ja siin teisiti ei saa? Tegelikult pole meie laiuskraadil aga alati elatudki, mistõttu peame päikesevalguse puudusest tingitud D-vitamiini defitsiidi vältimiseks sügisesest pööripäevast kevadiseni toidulisandit võtma.

D-vitamiini võetakse purgist, aga siiski arvatakse, et loomulik on süüa liha.

On tõsi, et me kliimast tulenevalt välitingimustes põllundusega talvel tegeleda ei saa ning ajastul, mil tarbida sai sisuliselt vaid seda, mis oma aias või metsas kasvas, oli toidulaud märkimisväärselt ühekülgsem. Uurides vanade eestlaste toitumise kohta, ilmneb, et peamiselt söödigi teraviljaputrusid, körti, leiba, kapsast, kaalikat, naerist, kaunvilju ning marju ja seeni. Hiljem ka kartulit ja aias kasvavaid marjupuuvilju. Liha- ja piimatoite söödi harva ning oluliselt väiksemates kogustes kui tänapäeval. Ilukirjandusest võib leida viiteid, et nn kehval toidul olnud talurahvas oli samas tervem ja tugevam kui rikkalikult loomset tarbinud siniverelised. Tänaseks on aga enamikust saanud aadlikud.

Eestlaste olulisemateks surma põhjusteks on südame-veresoonkonna haigused ning vähkkasvajad. Elukvaliteeti halvendavad ja tervelt elatud eluaastaid vähendavad teiste hulgas kõrgvererõhktõbi ja diabeet. Elustiilihaigused on laialt levinud ning avalduvad üha varasemas eas. Pooled täiskasvanud ja kolmandik lastest on ülemäärase kehakaaluga. On ilmne, et praegune loomse toidu rohke ning taimse vaene

12

Eliis Salm toitumisnõustaja

dieet ei ole optimaalne. Viibime talvisel ajal peamiselt soojades siseruumides ja kliimast tulenevaid temperatuurierinevusi enamasti ei taju, seega ei ole vaja sooja saamiseks kaloritihedate liha- ja piimatoodete abil rohkem energiat tarbida. Vastupidi! Eestlane peaks tõsiselt oma toidulaua üle vaatama ning sööma

oluliselt rohkem taimset toitu.

TERVISLIK TOITUMINE EI OLE TINGIMATA LOKAALNE Kuidas kliima meie toitumist mõjutama peaks? Kuigi põllud ja aiamaad on talvel tühjad, on poeletid kaubast tulvil. Millestki ei ole puudust! Tervise

toodete juurde taimsed alternatiivid.

Sarnaselt on käitunud Kanada, minnes sammukese veelgi edasi ja eemaldades eraldi piimatoodete lahtri. Seal tuuakse välja vaid puuviljad, köögiviljad, täisteraviljad ning valgurikkad toiduained.

Joogiks soovitatakse vett. Harvardi Meditsiinikooli tervislik taldrikureegel on sarnase ülesehitusega, aga rõhutab vajadust vältida töödeldud lihatooteid, piirata punase liha ja piimatoodete tarbimist. Belgia on töödeldud lihatooted toitumispüramiidist hoopis välja tõstnud. See tundub ka mõistlik, arvestades, et WHO on töödeldud ja punase liha kantserogeenide nimekirja lisanud juba 2015. aastal.

HOOPIS OLULISEM KÜSIMUS: MILLINE ON TOITUMISE MÕJU KLIIMALE? Näib, et kliima mõju toitumisele ei ole arvestatav, kuid on üha selgem, et toitumise mõju kliimale on. Just see peaks olema tänases maailmas toitumisteemade keskmes – kuidas toituda nii, et see oleks parim nii meie kui planeedi tervisele?

VEGANTOITUMINE TEISTE EAT-Lancet on kokku toonud teadRIIKIDE TOITUMISSOOVITUSTES lased tervise, toitumise ja jätkusuutlikTäistaimetoitlust aktsepteeritakse mit- kuse valdkonnas ning töötanud välja mes meist veelgi enam põhjas asuvas tervisliku dieedi mudeli, mis arvestab riigis: soovitusi veloomse toidu tohutu ganitele annavad ökoloogilise jalajälje lisaks Skandinaaja tervisemõjudeMuidugi tasub alati viale (sh Soome) ga ning on seetõttu eelistada kodumaist ka näiteks Kanada sisuliselt taimne hooajalist toodangut, ja USA, kus rõhu(valikulise imeväikuid on selge, et tatakse taimse toikese loomse komdu olulisust ning ponendiga). Niisiis vaid kohalikku toitu tuuakse taimetoitlus tuleb jälle välja, et süües ei saa talvisel välja kui üks terviskõige loomasõbraliajal täisväärtuslikku liku toitumise viise. kum toitumisviis on menüüd koostada ka Ühendkuningriigis juhuslikult ka parim segatoidulised. soovitatakse meile planeedi ja meie tuttava „5 portsjonit endi tervisele. puu- ja köögivilju Tervislik taimpäevas“ asemel süüa kümme. ne toitumine koosneb peamiselt Uuringud näitavad, et mida roh- terviktoitudest. Ära unusta B12 ja kem taimset, seda parem tervisele. UK D-vitamiini, purustatud linaseemtaldrikureegel on kohandatud sobili- neid (oomega-3-rasvhapped) ning kuks täistaimetoitlastele – puudub nn vetikaid (jood). Tarbi vähem töölihasektor ning selle asemel on välja deldud toiduaineid ja lisatavaid toodud valik valgurikkaid toiduaineid toidurasvasid. % (sh tervislikud kaunviljad) ning piima-

Uudistoode taimetoitlastele ja veganitele Kõik hädavajalikud vitamiinid ja mineraalained, mida vajavad taimetoitlased ja veganid

B2-vitamiin B12-vitamiin D3-vitamiin Seleen Tsink Jood

Tootja: Hankintatukku OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode OÜ

Arengu Instituudi koostatud segatoidulistele suunatud toidupüramiidis on muuhulgas välja toodud avokaadod ja banaanid, mis meie laiuskraadil isegi mitte suvel ei kasva – see viitab, et tänapäevane toitumine ei ole mõeldudki olema vaid lokaalne.

Tervisliku toitumise alustaladena toob Maailma Terviseorganisatsioon välja puu- ja köögiviljad, kaunviljad, täisteraviljad, pähklid ja seemned, mille mitmekülgne valik on meie kauplustes alati saadaval. Just neid toidugruppe veganid igapäevaselt tarvitavadki. Jättes söömata liha, piima ja muna sisaldavad tooted ja tarbides taimseid toite selle võrra suuremas koguses, välditakse liigset toiduenergiat. Selline toitumine garanteerib mitmekülgse valiku vitamiine, mineraalaineid ning fütotoitaineid. Muidugi tasub alati eelistada kodumaist hooajalist toodangut, kuid on selge, et vaid kohalikku toitu süües ei saa talvisel ajal täisväärtuslikku menüüd koostada ka omnivoorid.

1 TABLETT PÄEVAS Ühest purgist jätkub 3 kuuks Müügil hästivarustatud apteekides ja tervisepoodides ning www.tervis24.ee

EETIKA

Libastumine: kas peaksin oma rohelise lehekese tagasi andma?

K

üllap on ajakirja lugeja seda lugu juba kuulnud, kuidas kunagi, nii 14–15 aastat tagasi toimis aktiivselt üks foorum, mille kasutaja sai oma nime juurde lisada värvilise lehekese: kõigesööjad punase, vegetaarlased kollase ja veganid rohelise.

Tollase esimese Eesti veganpõlvkonna jaoks oli lehekese roheliseks muutumine oluline tähis elujoonel, maailmavaade sai esialgu mõttekaaslastele avalikult välja kuulutatud.

Ilmselt läks hingel kergemaks, aga elu läks vähemalt sel ajal natuke keerulisemaks. Paar aastat tagasi ilmunud esseekogumikus „Thinking Veganism in Literature and Culture“ kirjeldavad koostajad veganit kui queer’i (seksuaalvõi soovähemust – toim.), kes on külaline traditsioonilises heteropulmas, kus ülistatakse rõõmsas õhinas kõike head, milles ühiskond on juba kokku leppinud. Päris raske ja kohatu on sellises olukorras püsti tõusta ja öelda: „Aga … “ Eraklik ja eriline omatahtsi võetud roll teeb veganile maailmavaateliste mõttekaaslaste kogukonna väga oluliseks. Võib arvata, et eriti oluliseks just teismeliste veganite puhul, sest kodust ja koolist saavad nad harva oma valikutele tuge – pigem vastupidi. Olulised kihid ühiskonnast on selle eetilise elulaadi koha pealt harimata ja seetõttu vaenulikultki meelestatud.

Mõeldagu, et teadsime 14 aastat tagasi palju veganluse eetilisusest, aga tervislikkusest eriti mitte. See info jõudis piisaval määral teaduskirjandusse ja meie infovälja mõnevõrra hiljem.

Seega on vegan kahekordse surve all. Enamiku jaoks on ta niikuinii väikese grupi esindaja ja teisalt survestab teda seesama kogukond, mis on tegelikult tema kõige suurem tugi.

Kui tegemist on noore inimesega, kelle identiteet on tugevalt veganiksolemisega seotud, võib päris raske olla. Ma ei pea silmas olukordi, kus keegi kellegi tarbimist kontrollib või pahasti ütleb. Üldjuhul laieneb veganite empaatiavõime ka omadele ja seda väga tugeval ja toetaval moel. Pean silmas

14

Kadri Taperson

üldist hoiakut nn vigade tegemisel, mille veaks nimetamine algab tavaliselt libastujast endast.

Asi ei ole ju meis endas, vaid loomades. Mulle tõesti tundub, et kui kulutame energiat iseenda ideaalsena hoidmisele, jäävad mõned muud loomaõiguslikud asjad tegemata. Sellepärast olen ka mõnikord kasutanud sõna egovegan nähtuse puhul, kus minu arvates liiga palju iseenda puhtusega tegeletakse. Pealegi on inimesi igasuguseid – mina näiteks ei kuulu väga korralike hulka, olen pigem kärsitu, veresuhkur arvatavasti kõigub ja samas teeb aeg-ajalt maailmas toimuv nii tuimaks ja tujutuks, et neil hetkedel on mul üsna ükskõik (mitte täielikult), mida söön ja kas üldse. Julgen arvata, et ma pole üksi.

Muidugi on alati parem oma maailmavaatele truuks jääda.

Iga libastumine hakkab närima ka siis, kui ise sellest aru ei saa. Võib-olla on asi ka põlvkondade erinevuses ja selles, et ma mäletan tühje poode ja külmutuskappi. Mõtlesin sellelegi, et kui libastud üks kord, siis on ka teine kord lihtne tulema ja varsti ei saa arugi, kui oled loomsete toodete tarbimistsüklisse kistud. Neid näiteid ilmselt on.

Eriti kurb on kuulda, kui keegi pikaajaline elulaadi ägedalt propageeriv eestvedaja kõigesööjate hulka naaseb ja seda siis õigustab.

Elus võib igasugu asju ette tulla ja inimpsüühika on imeline, aga sügavast eetilisest veendumusest (sellest, et meil pole õigust loomi ekspluateerida) ei saa ju loobuda.

Mulle tundub, et see ei ole sisuliselt võimalik.

Selge see, et nii sügav veendumus ei tee meie elulaadi täielikult isetuks. Vegan tunneb end seda paremini, mida rohkem ta vegan on. Ja see ei tee tema valikuid kuidagi vähem eetiliseks. Teist sellist inimest, kes on täiel määral, eranditult loomade poolt, ju ei olegi. Ma siiski loodan, et veganid hindavad iseennast ja teisi veganeid tegude, mitte vigade järgi. Ja oma rohelist lehekest ma ka ära ei anna. %

TURGUTA OMA IMMUUNSÜSTEEMI SIPELGAPUU KOOR Ecoshi Sipelgapuu koor ehk Pau d’Arco (Tabebuia impetiginosa) tuleb Brasiiliast ja peamiselt ta kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning tema nimetus tuleneb sellest, et kõik õõnsused tema okstes on asustatud sipelgatega. See teeb puu tugevaks ja vastupidavaks kõikvõimalikele kahjuritele ja seentele. Selle taime kasulikke omadusi teavad hästi Peruu ja Mehhiko põliselanikud, kes nimetavad seda „jumalikuks puuks“.

Puukoor on harvaesinevalt rikas erinevate mineraalide, vitamiinide ja ühendite poolest.

Selles leidub nii fosforit, kroomi, kaltsiumit, rauda, joodi, tsinki, mangaani, magneesiumi, boori ja suurel hulgal sellist ainet nagu lapahool.

Sipelgapuu koore pulbrit kui looduslikku toidulisandit sobib kasutada organismi vastupidavuse tõstmiseks ja immuunsüsteemi hoidmiseks, kuid sobib kasutada ka organismi puhastamiseks.

KURKUMIIN + piperiin Kurkum (Curcuma longa), keskaja Euroopas India safran, on kollajuure perekonda kuuluvate taimeliikide lihavast risoomist saadav kollakas pulber, mis on väga levinud paljudes Aasia köökides. Väga tugeva aroomiga ja mõrumaitseline vürts sarnaneb ingverijuurele. Kurkum on üks kasulikumaid ja enim uuritumaid väetaimi maailmas.

Ecoshi kurkumiini ja piperiini 95%-ne ekstrakt koos tõhusust juurde andva kurkumi BCM-95 ekstraktiga toetab südame, hingamisteede, seedetrakti ja liigeste normaalset tegevust, kaitseb rakke vabade radikaalide kahjustava mõju eest toetades sellega immuunsüsteemi vastupanuvõimet (mikroobide, parasiitide ja seente vastu), aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning

toetada vaimset tervist.

Kurkumiini kompleksi kuuluval piperiinil on kurkumi ja kurkumiini imendumist soodustav toime, mistõttu on kompleks üks parimaid vahendeid oma tervise toetamiseks ja üldise heaolu tõstmiseks.

C-VITAMIIN ACEROLAGA – Bioaktiivne Bioaktiivsed C-vitamiinid koos tumepunase hapukirsi Acerolaga imenduvad organismi mitmeid kordi paremini kui tavalised askorbiinhappe vormid. Ecoshi tootes sisalduvad bioaktiivsed vormid toimetavad kehas pehmelt, ei ärrita magu ega muid siseorganeid, erinevalt happe vormis olevatest C-vitamiinidest. Lisaks suudab organism neid vorme paremini tagavaraks ladustada neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakuvahevedelikus.

Acerola kirss sisaldab lisaks vitamiine A, B1, B2, B3, kaltsiumit, magneesiumit, karotenoide ja bioflavonoide. Acerola kirss on kõrge antioksüdantide sisaldusega ning temas leidub rohkem C-vitamiini kui tsitruselistes, mustsõstras, kibuvitsas ja astelpajus. Acerolas sisalduvad antioksüdandid aeglustavad suhkru lõhustamist, seega aitab see ära hoida veresuhkru taseme järske kõikumisi.

Bioflavonoidid aga hoiavad meeli erksana.

C-vitamiini on vaja organismi vastupanuvõime tõstmiseks, väsimuse ning stressi peletamiseks. C-vitamiin aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele, närvisüsteemi normaalsele talitlusele ning suurendab raua imendumist. Lisaks aitab vitamiin C kaasa kollageeni normaalsele moodustumisele, luude, kõhrkoe, veresoonte, kapillaaride, hammaste, igemete ja naha normaalseks talitluseks.

15

biolife.ee

PSÜHHOLOOGIA

KUI OLED VEGAN, AGA PARTNER POLE EHK TEISTSUGUSTE VÄÄRTUSTEGA PARTNERI AKTSEPTEERIMISEST

H

Emily Rosenberg psühholoog

eade suhete aluseks on alati üksteise kuulamine, milliseid erinevusi ja tõekspidamisi aktsepteeritakse. Vemõistmine ning enda soovide ja vajaduste selge ganluse puhul ei ole tegemist lihtsalt toitumise või eluväljendamine. Vegani ja mittevegani suhe ei ole stiili teistsuguse valikuga, vaid ikkagi sotsiaalse õigluse liikumisega, mistõttu võib erinevus tunselles osas erand – lugupidaduda liiga suure ja ületamatuna. Seevalt suhtlema peavad mõlemad Erinevate pärast ongi oluline, et mõlemad osaosapooled. Vegani-mittevegani suhet saab pooled mõtleksid selgelt läbi, mida ja milliharutada kolmest suuremast aspektist: väärtustega ses vormis nad aktsepteerivad. väärtuste aktsepteerimise läbimõtlemine, inimesed on ikka omavaheline suhtlus ning igapäevased Paljude veganite jaoks on vastuvõetamaomavahel suhtes, praktilised küsimused. tu ja isegi rõve olla füüsiliselt lähedane kelalati ei olegi võimalik Erinevate väärtustega inimesed on ikka legagi, kes on tarbinud loomseid tooteid, leida kedagi, kes omavahel suhtes, alati ei olegi võimalik leisamas on teiste jaoks jällegi halb mõelda da kedagi, kes oleks täiuslik ja saaks maasellele, kuidas partner toetab asjatut vägioleks täiuslik ja ilma asjadest meiega ühtmoodi aru. Täiesti valda. Mõlemad eelnevad variandid, nagu saaks maailma endasarnane inimene ei oleks partnerina ka mittevegani probleemideta aktsepteeriasjadest meiega ka eriti huvitav, erinevused rikastavad igamine, on täiesti mõistetavad ja iga vegani ühtmoodi aru. päevaelu. Teisalt tuleb teadvustada, enda isiklik otsus. Kui vegan on selgeks

16

SALESPROFF SALESPROFF

Kaunid ja tervislikud teed leiate meie kodulehelt: Promokoodiga “vegan” -10% Kaunid ja tervislikud teed leiate meie kodulehelt: Promokoodiga “vegan” -10%

PSÜHHOLOOGIA

mõelnud, millised on tema jaoks vastuvõetavad väärtused, geerida, võiks eelnevalt kokku leppida, mida sellises olutasub püüda teise poole seisukohti mõista. Kõik oleme kas- korras tehakse. Mõned paarid on olukorra lahendanud vanud karnistlikus maailmas, mistõttu on veganlusega seo- nii, et partnerid suunavad mõne lause või fraasiga üksteist tud väärtuste omaksvõtmine keeruline – see loomulikult ei rahunemisele, mõnikord aitavad väiksed pausid. Sarnaseid õigusta, kuid aitab natuke aru saada, mis põhjusel mittevega- lahendusi saab katsetada ka nende puhul, kes kipuvad keenid ei hakka kergekäeliselt veganiteks. Lõpuks peab leidma ruliste teemade korral näiteks hoopiski täiesti vait jääma, vastuse, kas ülejäänud positiivsed omadused, mis esinevad õigustavad ennast pikalt või katkestavad tihti kaaslase juttu. konkreetsel mitteveganist partneril, on ehk piisavalt suured, et püüda mittevegani väärtuste süsteemi aktsepteerida. Vii- PRAKTILISED HARJUTUSED mane mõte jätab küll kõrvale asjaolu, et karnistliku maailmaVahel juhtub, et rahulik rääkimine ei tule kuidagi välja. Sel pildiga võivad tihti kaasneda ka muud vastuvõetamatud juhul võiks proovida kirjade või e-mailide kirjutamist eriti väärtused, kuid õnneks mitte alati. raskete teemade arutamiseks. Paari- ja pereterapeut või nõusÜksteise mõistmise eeldus on loomulikult omavaheline taja võiksid olla abiks, kui omavaheline suhtlus on muutusuhtlus. Võrdse ja üksteist austava suhte oluliseks osaks on nud väga keeruliseks ning rahulikud vestlused on asendunud mõlema osapoole võimalus oma soove, vajadusi ja seisukohti sagedate tülidega. Suhetes tekivad kindlad mustrid ja inimeväljendada, ilma et sellest tekiks suuremaid tülisid või konf- sed hakkavad täitma teatud rolle, mistõttu teab enamik inilikte. Veganil on õigus seista nii enda (kui ka nõrgemate ehk mesi alati, kuidas mõni vestlus vaidluseks muutub, mida keeloomade) õiguste eest, väljendada, mis parasjagu ei sobi ja gi ütleb, ja lõpuks ka seda, kuidas olukord läbi saab. Sel juhul mida ta partnerilt ootab. Samas kaasneb sellega kohustus peaks hakkama kinnistunud mustreid vaikselt parematega partnerit kuulata ja püüda teda mõista. asendama, sest alati täpselt ühtemoodi Hoolivas suhtes ei arva kumbki partner, käitudes ei saa oodata erinevat tulemust – et teise probleemid või tõstatatud teemad uue tulemuse jaoks tuleb midagi teisiti Hoolivas suhtes ei oleksid kuidagi ebaolulised, vaid samasuteha. arva kumbki partner, guse tõsidusega arutatakse mõlema partLõpuks on veel terve hulk praktilisi et teise probleemid neri küsimusi. küsimusi, mis vajavad vegani ja mittevõi tõstatatud vegani ühises suhtes kokkuleppimist. teemad oleksid KUULMINE VS KUULAMINE Praktilised küsimused on eelkõige need, Mõistmise ja hoolimise alus on suhtlemismilles üks või teine väärtus väljendub, ning kuidagi ebaolulised, oskused, eelkõige peaksid mõlemad partkokkuleppimiseks on vaja häid suhtlemisvaid samasuguse nerid suutma rakendada kuulamisoskusi. oskusi. Praktilised küsimused puudutavad tõsidusega Hea kuulamisoskus tuleb kasuks kõikide igapäevaelu, näiteks kas mittevegan tararutatakse mõlema inimestega suheldes, aga eriti vajalikud on bib midagi loomset vegani juuresolekul, partneri küsimusi need perekonna ja lähisuhete hoidmisel. kas külmikus on üks riiul, kuhu on paiKuulamisoskuste hulka kuuluvad näiteks gutatud kõik mitteveganistlikud tooted, teise jutust kokkuvõtete ja ümbersõnastuste millist suhtumist väljendatakse ülejäänud tegemine, peegeldamine, sobivate küsimuste küsimi- pere ja sõprade juuresolekul, kes ja kuidas valmistab ühised ne ning kindlasti lihtsalt rahulikult ja vaikselt kaas- söögid. Ühiste otsusteni jõudmiseks peavad mõlemad osalase jutu lõpuni kuulamine. Kuulamis- ja suhtlemis- pooled tegema kompromisse, vastasel juhul tekib olukord, oskusi saab arendada kogu elu jooksul, selleks peab olema kus üks osapool on võrreldes teisega ebamugavas ja ebavõrdvaid tahtmist ja huvi. Head suhtlemisoskused vajavad em- ses seisus. Kokkulepete sõlmimisel on hea need üles kirjupaatiat, valmisolekut muutusteks, avatust uutele ideede- tada ja täpselt läbi arutada, kindlustamaks, et mõlemad said le, hinnangutevaba kuulamist, teise poole aktsepteerimist, ühtmoodi aru. Aeg-ajalt on mõistlik kokkuleppeid ja nende paindlikkust, siirast huvi teise inimese mõtete ja tunnete täitmist uuesti hinnata, kuna suhe ja mõlema osapoole vajavastu. dused võivad muutuda.

Kuulamisoskustele lisaks on veel palju väikseid nippe, Hoolimata sellest, et erinevad veganlust tutvustavad mida saab kasutada, et keerukatel teemadel rääkimist vei- filmid, artiklid ja videod on väga veenvad, pole vahel neist dikene lihtsamaks muuta. Üheks võimaluseks on omavahel siiski piisavalt kasu ning kõik mitteveganid ei hakka oma kokku leppida kindel aeg või ajavahemik ja koht, kui mõnda veganist partnerite õhutusel kiirelt veganiteks. Seetõttu teemat arutatakse. Koht võiks olla võimalikult neutraalne, võibki juhtuda, et vegan ja mittevegan soovivad koos suhsamas sobivalt privaatne ja rahulik. Aeg peaks olema selli- tes olla, kuid lahkhelid tekivad kiirelt. Neid aitavad eelkõige ne, mis mahub mugavalt mõlema graafikusse, et kumbki omavahelise suhte kvaliteedi tõstmine ja suhtlemisoskuste partneritest ei peaks muretsema eelnevate või järgneva- parandamine, et mõlemad oleksid teise vastu mõistvamad, te kohustuste pärast. Kui on teada, et kumbki partneritest empaatilisemad ja hoolivamad ning ühiselt jõutaks sobivate võib mõnele teemale väga jõuliselt ja emotsionaalselt rea- kokkulepeteni. % 18

REKLAAM

Toodete kvaliteetne sisu käib käsikäes lihtsa, kuid kaasaegse disaini ja eesmärgiga olla lastele kergesti äratuntav ning lõbus kasutada.

Igal tootel oleval tegelasel on jutustada oma lugu, et pakkuda väärtuslikku aega lapsega nii vannitoas, köögis, mänguvaljakul kui näiteks uinudes.

Looduslikku päritolu vanniriis TIBU on Linea MammaBaby toodete hulgas eriline, sest teist sarnast Eesti turul ei ole. Tegemist on 100% purustatud orgaanilise riisitärklisega, mis lahustub vees piimjaks. Beebide õrn nahk vajab teatud ajal erilisemat hoolitsust, mistõttu aitavad riisivannid leevendada punetavat nahka, allergiaid, mähkme- ning muid lööbeid. Sobib kasutamiseks ka pärast seda, kui päike on nahale liiga teinud ja on mõeldud nii täiskasvanutele kui lastele.

Laura: „Karedasse vette super asi. Meie beebi kuivemapoolse naha tegi ülipehmeks!“

Mandliõli PALL

LOODUSLIK SISU JA KAASAEGNE DISAIN - LINEA MAMMABABY KEHAHOOLDUSTOOTED

Linea MammaBaby on armastusega loodud bränd, mis on sündinud veendumusel pakkuda kvaliteetseid kehahooldustooteid, mis oleks harmoonias nii keskkonna kui toodete kasutajatega - perega. Esiti leidus Linea MammaBaby tootevalikus just beebidele ja lastele mõeldud keha- ja juuksehooldust, kuid nüüdesks on välja töötatud kogu pere igapäevaseks hügieeniks vajalik looduskosmeetika sari. Meie südameasjaks on pakkuda puhast ja ohtutut kehahooldust, mis oleks lihtne, tõhus ja taimsete koostisosadega, mistõttu on kõigis Linea MammaBaby tootetes kasutatud mahepõllundusest saadud ekstrakte.

värvaineid, silikoone ega EDTA-d.

•Ükski Linea MammaBaby toote ei sisalda SLS ega SLESi, parabeene, PEG-ühendeid,

• Tooted pälvisid sel aastal Cosmos Natural sertifikaadi!

• Tooted on 100% vegan koostisega (va. mähkmekreem, mis sisaldab mesilasvaha) ja julmusevabad.

• Kasutame enda toodetes taimi, mis on pärit orgaanilistest farmidest, seega saame garanteerida toodete sobivuse ka tundlikumale nahatüübile.

• Tooted on dermatoloogiliselt testitud tundlikul nahal ning raskemetallide nikkel, kroom, koobalt tulemused alla <1 ppm.

Lisaks „Buduaari Lemmik 2019“ tiitlile on mandliõli PALL võitnud paljude meie klientide südamed! 100% puhas magusmandliõli sisaldab hulgalisel rasvhappeid, mis niisutavad ja värskendavad ka kõige kuivemat nahka, taastades naha pehmuse ja elastsuse. Tegemist on naturaalse mandliõliga, mis tänu oma õrnale ja looduslikule koostisele sobib kasutamiseks kogu perel, sh ka beebide eriti õrnal nahal. Sobib lisamiseks vannivette või pärast pesu masseerida kreemi asemel nahale.

Hea abivahend nahaärrituste rahustamiseks või juustesse palsamiks, et leevendada beebikõõma ja ennetada pusasid. Ideaalne ka täiskasvanutele Vanniriis TIBU naha puhastamiseks, veniturarmide ennetamiseks, kuiva naha toitmiseks või näiteks raseerimisest ärritunud naha rahustamiseks.

Khateriin: „Nii universaalne toode, mida kasutab terve mu pere. Beebile panen vannivette ja kuivadele kohtadele ning ise kreemitan ennast sellega igapäevaselt. Külmal ajal väga hea ka huultele. Vaieldamatult parim niisutaja, mida proovinud olen!“

KOGU TOOTEVALIKU LEIAD MEIE KODULEHELT www.lineashop.ee.

KASUTADES KOODI „VEGAN“ SAAD OSTULT

-10% SOODUSTUST!

KAANELUGU

Kuigi Marleen Aasat (29) ja Kristjan Kerest (31) teab enamik TV3 ehitussaatest „Naabrist parem“, kannavad nad uhkusega endaga kaasas meeletult erinevaid asjalikke silte. Nad on ambitsioonikusele definitsiooniks ja elav näide sellest, et „kes teeb, see jõuab“. Neist õhkub kergust, kuid samal ajal südikust. Silmale on selge, et elukool on neid juba vormida suutnud, kuid teadmistepagasis on ruumi veel ja veel. Õhin õppida on osa nende olemusest ja see on ka miski, millega nad teisigi soovivad nakatada. Nende jälgijaskond on peagi kümne tuhande piiri ületamas ning tänu suurele fännide hulgale on võimalik neil õpihimu süstida paljudesse teistessegi.

Praegu on neil käsil suur projekt, mille käigus saab vanast suvilast noorte esimene oma kodu – loomulikult oma kätega ehitades.

20

KAANELUGU

Alustame täitsa algusest – kuidas te tutvusite?

Marleen: Selline ilus ja armas, aga ka veidi ameerikalik lugu. Esimene kokkupuude oli meil korvpalliklubi Tarvas platsil, kus Kristjan mängis korvpalli ja mina olin Tarvase tantsutüdruk. Seitse aastat pärast seda, kui olime maailmas rännanud ja ülikoolides õppinud, tõi internet meid kokku.

Kristjan: Varem me palju suhelda ei jõudnudki, aga pärast pikki aastaid oli meil lisaks Tarvasele tekkinud nii palju muid toredaid ühiseid huvisid.

Enamik teab teid saatest „Naabrist parem“ ja seda, et olete usinad ja taibukad ehitajad. Rääkige välja, millega te veel tegelete? Mida õppinud olete?

Kristjan: (Naerab.) Ei oleks osanud ette kujutadagi, et keegi meid nüüd ehitajatena võiks tunda. Aga julgus võtta uusi väljakutseid vastu on kindlasti miski, mis meiega seondub. Tänu saates õpitule võtsimegi hiljuti ette suurema ehitusprojekti, kus oleme vanast suvilast esimest päris kodu loomas, ja sellele läheb praegu ka kogu minu vaba aeg. Elukutse poolest olen jõudnud olla nii täiskohaga korvpallur, erinevate ettevõtete juht kui ka maailmarändur.

Olen seigelnud enam kui 40 riigis ja omandanud mitu kõrgharidust nii TalTechis kui Lõuna-Prantsusmaal äriinfotehnoloogia ja ärijuhtimise (MBA) erialadel. Järgnevatel aastatel näen end üha rohkem ettevõtluse valdkonnas, sest mulle väga meeldib luua.

Eelkõige väärtust, mis on jätkusuutlik, olgu see siis äri korraldades, kodu ehitades või ringi rännates.

Marleen: Mina olen kolm aastat Hispaanias kahes ülikoolis õppinud ja lisaks ka Eestis (turundus, ärijuhtimine, tehnoloogia ja innovatsioon). Välismaal õppimine on olnud üks parimaid otsuseid ja mõtlen, et 21. sajandil võiks see lausa rangelt soovitatud olla. Viimased viis aastat olen olnud startup’i maailmas, mida väga naudin. Praegu töötan selle nimel, et haridussüsteem oleks igale õpilasele toetavam ja personaalsem. Olen ka coaching’ut õppimas ja leidnud enda jaoks midagi, mis mulle

kogu südamest meeldib. Nimelt coach’i ja coachee vaheline koostöö, mis aitab analüüsida ja mõtestada oma tegevusi.

See toetab, kui inimene on ummikus, kuid soovib leida eesmärgid ja nende suunas sisemise rahu ja kindlustundega liikuda.

enda ümber nullist lood. Raske ja veidi ebamugav, aga tõeliselt arendav ja elumuutev.

Kristjan: Olen nõus. Minu õppeaasta Lõuna-Prantsusmaal oli elumuutev ja ei tea erasmuslastest kedagi, kes nii ei arvaks.

Marleen, mis on sinu arvates põhilised murekohad haridussüsteemis?

Just õpilase jalanõudes seistes.

Marleen: (Ohkab.) Sellel teemal võiks pikalt peatuda, aga paar asja … Haridussüsteem vaatab kõiki õpilasi sama mõõdupuud kasutades, kuid reaalsus on see, et kõigi võimekused on erinevad. Koolist kaasavõetu võiks olla ka holistilisem – õpetada tuleks rohkem seda, kuidas omavahel suhelda, rahaga elus hakkama saada, eesmärke seada ja kuidas üldse õppida.

Kui esitasin teile ettepaneku intervjuud teha, ütlesite kohe, et teemad, mida ajakirjas käsitleme, on teile väga olulised. Kuidas?

Kristjan: Roheline mõtlemine ja jätkusuutlik eluviis on tõesti meie jaoks olulised teemad juba väga mitu aastat.

Ja aasta-aastalt üha rohkem! Selline lähenemine on nii oluline, et mitte öelda kriitilise tähtsusega meie kõigi heaolu silmas pidades.

Marleen: Mu südamesoov on, et inimesed oma toitumist kriitilisemalt vaataksid ning selle kohta rohkem õpiksid, sest väga paljud haigused saavad just sealt alguse – soolestik on meie teine aju, peame selle eest hoolitsema.

Sa mainisid ka, et välismaal õppimine võiks olla rangelt soovituslik.

Miks nii tunned?

Marleen: See on tõeline self concept clarity (eneseteadvuse selgus – toim.).

Järsku mõistad, kes oled, mis elus päriselt meeldib, milliseid inimesi enda ümber tõmbad ja millise keskkonna

Kuidas te ise oma toitumise muutmise juurde jõudsite?

Kristjan: Viis aastat tagasi Prantsusmaal võõras ning tunduvalt

21

KAANELUGU

kallimas riigis tudengina ja väikese eelarvega elades oli suurim võimalus säästa, süües vähem liha. Avastasin ja guugeldasin, mis toite saab juurviljadest teha. Sellega avanes mulle täiesti uus ja põnev maailm! Aja jooksul lugesin juurde artikleid ja raamatuid taimetoidu heast mõjust. Nii see liha osakaal sujuvalt vähenes, kuni kaks aastat tagasi Nepalis reisides ja sealsest kohalikust taimetoidust ümbritsetuna see laualt sootuks kadus.

Marleen: Minu jaoks sai see alguse, kui 20. eluaastate alguses Londonisse kolisin. Mäletan siiani, kuidas sõbrannaga lihaletti vaatasime ja see sugugi ei kõnetanud. Esialgu jäi liha välja, siis tuli rohkem lugemist, uurimist ning sel teemal arutlemist, millest arenes tasapisi välja täistaimne toitumine.

Kuidas veganlus teie elu muutnud on?

Kristjan: elu on kergem ja seda mitmes mõttes. Kehal, sest toit on tervislik. Meelel, sest olen teinud keskkonnasõbralikuma valiku. Poes, sest veganlette on kauplustes tavaliselt ainult üks ja valiku tegemine sellevõrra märksa lihtsam ...

22

Marleen: teadlikkus tervislikkuse osas on suurenenud.

Kui palju teie ümber inimesed taimset toitu söövad ja kuidas sellisesse eluviisi suhtuvad?

Marleen: Sõprade seas on taimne toit väga hinnas, sest kõigile meeldivad uued maitsed ja kerge enesetunne – eks see ole veidi trend ka. Peredel on veidi rohkem aega kohanemiseks läinud, kuid nüüdseks saame suurepärast taimset toitu nii minu kui Kristjani peret külastades.

Kristjan: On tore näha, et ka üldine suhtumine sellisesse eluviisi aina paraneb. Nii teadlikkus kui toodete kättesaadavus on aastate jooksul kasvanud. Nüüd on ka need sõbrad, kes paar aastat tagasi kulmu kergitasid, jagamas elevusega oma lugusid kogemustest lihaasendajatega.

Paljud sportlased kardavad taimetoitu. Kristjan, kuigi sa korvpalli enam tipptasemel ei mängi – kas usud ikka, et taimetoit ja sport võivad käia käsikäes?

Kristjan: tõesti sellisel tasemel ei mängi, kuid armastan jätkuvalt sporti

ja puutun sellega regulaarselt kokku nii esiliiga korvpalliplatsil, jõusaalis kui jooksuradadel. Päevad, kus ma midagi sportlikku ei tee, on pigem erandid.

Taimetoit on minu aktiivsust vaid toetanud, sest energiatase on ühtlasem, seedimine parem ja vastupidavus lihtsam tulema. Kes pelgavad taimetoitu sellepärast, et tekib segadus, kuidas valku saada – tegelikult on taimse valgu valik väga rikkalik ... ja odav.

Kas ma saan õigesti aru, et teie teekond loomsevaba eluni sai alguse eraldi? Match made in heaven, võiks ju lausa öelda!

Kristjan: Idee veganlusest hakkas meis kasvama aastaid tagasi eraldi olles, kuid teostuseni jõudsime koos. Nii lihtne on toidulaua ja tarbimisharjumuste osas ühel lainel olla.

Marleen: Meie mõlema jaoks on tervis ja selle eest hoolitsemine ääretult tähtis ja naudime sellel teemal enese harimist. Oleme üksteisega nii harjunud, et vahel unustame ära, kui sarnaselt elule vaatame.

Kristjan: Marleeni tehtud õhtusöögid on mu tõelised lemmikud! Ta üllatab sageli millegi täiesti uuega. Olen

Kanepiseemneõli ja kanepiekstraktiga looduskosmeetika tundlikule ja kuivale nahale

Kanepiseemneõli teeb väärtuslikuks kõrge küllastamata rasvhapete osakaal: 50-58 % on linoolhape (oomega-6-rasvhape) ja 14-20% alfalinoolhape (oomega-3-rasvhape).

Kanepiseemneõli oomega rasvhapete vahekorda 3:1 peetakse kõige kasulikumaks kuna see aitab psoriaasi, ekseemi, igeme põletiku, atoopilise dermatiidi, herpese villide, huulelõhede, paradontoosi, juuste väljalangemise, kõõma, nahalõhede, kuiva ja kareda naha puhul.

Müügil e-poes WWW.ELUVAGI.EE ESINDUS: PÄRNU - Rüütli 14-214 TALLINNAS: Kalamaja apteek - Kotzebue 9 � TARTUS: Tähe Lilled - Vaksali 17A � PÄRNUS: Ülejõe apteek; Tervisekauplus (teatri maja) � VÕRUS: Biosanitare OÜ

KAANELUGU

kestavad vaid kindla aja. Tohutult aitas teadmine, et väljakutse kestab vaid kolm kuud. Õppisime ka seda, et oleme Kristjaniga suurepärane meeskond.

Marleeni ja Kristjani üks lemmikumaid reisisihtkohti on Sri Lanka. Foto: erakogu

täheldanud, et seniks kuni kapist leiab purgi kookospiima ja kikerherneid, koti riisi või pastat, tüki köögivilja ja maitseaineid, ei lõppe toiduelamused ja kombinatsioonid niipea.

Soetasite endale vana suvila, mille nüüd ise oma koduks voolite. Kui raske on näiteks kodu ehitamisel jätkusuutlike aspektidega arvestada?

Kristjan: Ka kodu ehitamisel on võimalik olla ökoloogiline ja kasutada ainult keskkonnasõbralikke materjale. Kahjuks on selline ehitusviis tänapäeval aga mitu korda kallim. Küll aga läheb sisustuse juurde jõudes pilt juba paremaks ja eelarve osas kergemaks, sest taaskasutusest võib leida kõiksugu ägedaid esemeid – eriti kui kodus ootavad lihvpaber, värvipott ja pintsel.

Esinesite väga julgelt eelmisel hooajal populaarses telesaates „Naabrist parem“. Selle väljakutse vastuvõtmine oli ka ilmselt protsess?

Marleen: Selle „süü“ saan enda kanda võtta. Õppijatena oli meil korduvalt läbi käinud jutt, et võiks osata ehitada, siis saaks mõnest iseloomuga projektist oma pesakese teha. Sel hetkel, kui nägin kuulutust, asusin Kristjaniga läbirääkimisi pidama. See ei olnud kerge (Muigab). Ehitusplatsile asusime 24

kontoritoolide tagant ja eelnevat kogemust meil ei olnud.

Kristjan: Vaatamata pikale kõhklusele otsustasin, et see kõik kestab kokku vaid 100 päeva meie elust ja ilmselt on meil õppida rohkem kui kaotada. Ja nii oligi!

Mis see kõige suurem õppetund siis oli?

Kristjan: Eelkõige see, et kõik on võimalik!

Marleen: Pole midagi, mida inimene ei suudaks õppida, kui on valmis sellele pühenduma. Rasked olukorrad

Jälgisin isegi seda saadet ja tundus, et rahva poolehoiu te ikkagi võitsite ja oma fännibaasi lõite ka, kes siiani kenasti teie tegemistel silma peal hoiab.

Kas sellise jälgijaskonna ees tekib ka mingi kohustus?

Kristjan: Tõepoolest, kogusime saate ajal enda ümber nii palju toredaid inimesi ja selles osas valdab vaid tänutunne. Kohustust kui sellist pole meil jälgijate ees tekkinud, sest oleme leidnud rahu selles, kuidas, kas ja millal midagi jagame.

Marleen: Meie ühine eesmärk on julgustada inimesi õppima, ise tegema ja ette võtma asju, mida ei ole enne teinud. Praegune majaprojekt on tegelikult seeme sellele, mida pikas perspektiivis teha soovime.

Te olete palju õppinud, kindlasti ka palju lugenud. Kristjan, ma tean seda, et üks raamatuid, mis su elu muutis, on „Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari“, mis on ka üks minu lemmikraamatuid. Mis raamatuid te soovitaksite teistel lugeda?

Kristjan: Tõepoolest, see raamat inspireeris mind pärast keskkooli lõppu elu natukene teise nurga alt

Marleen ja Kristjan Kolumbia imelisi vaateid nautimas. Foto: erakogu

KAANELUGU

vaatama. Praegu soovitaksin lugeda kaht kohalikku ja väga toredat teost. Tom Valsbergi „Kuidas rännata ilma hirmuta?“ ja Alar Tammingu „Jalutuskäik iseendasse“.

Marleen: Üks raamat, mis mulle kohe pähe tuleb, on Eckhart Tolle „The Power of Now“. Soovitan kõigile seda raamatut, et olla rohkem siin ja praegu.

Lisaks võiks igaüks lugeda Don Normani „The Design of Everyday Things“, mis paneb meid ümbritsevaid asju hoopis teise pilguga vaatama. Kui mõnda asja on raske kasutada, siis ei ole see tavaliselt inimese viga, vaid toode pole lihtsalt piisavalt kasutajasõbralikult disainitud.

Olete ka palju reisinud ja reisite ka edaspidi, kui jälle saab. Kas taimetoitlasena reisielamused kehvemaks ei muutu – näiteks rahvustoidud jäävad tihti söömata või mõni rahvuslik kogemus kogemata?

Marleen: Sugugi mitte! Aasias on taimse toidu valik suurepärane ja maitseelamused alati garanteeritud. On kindlad riigid, kus taimse valikuga võib veidi keerulisem olla, kuid oleme alati võimalusi leidnud. Näiteks Tšiilis oli pigem raske taimseid valikuid leida. Sri Lanka ja Bali aga jätsid kustumatud mälestused nii toidu, looduse kui inimeste poolest.

Kristjan: Kui ongi soov midagi rahvuslikku avastada, siis võib üsna kindel olla, et sellele on tänapäeval leitud juba ka taimne alternatiiv. Näiteks Mehhikos leidsin mitu kohta, kus leiduski ainult taimseid taco’sid ja tortiljasid, kuigi nad on ise väga suured lihaarmastajad.

Minu parimad toiduelamused pärinevad Sri Lankalt, kus kohalikud karrid viisid keele alati alla, sõltumata sellest, kas sattusin turistirestorani või kuhugi väikesesse ja ülisoodsasse kohalikku sööklasse.

rääkida, mis inimesi reisipisikuga nakatada võiks.

Kristjan: Ei lähe ilmselt kunagi meelest hetk, kuidas Marleeniga koos Kolumbias rännates ühel sumedal õhtul paadiretke ette võtsime, et kuuvalgel ühes kinnises lahesopis ujuda.

Aga mitte tavalises vees, vaid helendava planktoni keskel. See oli tõeliselt muinasjutuline kogemus, kus ilmselt esimest korda midagi nii mitme meelega kogesime.

Marleen: Minul tuleb kohe meelde, kuidas esimest korda Indoneesias ookeanis sukeldumas käisime. See maailm, mis meid vee all ootab, on nii imeline, et võtab sõnatuks. Loomad, taimed, värvid … Tahtsime vee all üksteisele nii palju näidata ja seletada, aga see vee all väga hästi ei õnnestunud.

Siiani räägime ja vaatame pilte sellest!

Enne jaanuari ja uut aastat ootavad meid veel jõulud. Millised on teie jõulutraditsioonid? Jõulud seostuvad paljudele paratamatult toiduga – millisena teie oma pere peolauda sel aastal näete?

Marleen: Oleme mitmed jõulud Kristjaniga kahekesi troopilistes kohtades veetnud ja need on omamoodi erilised olnud. Sel aastal teeme kapsarulle ja otsime ajakirja vahelt retsepte, mida katsetada!

Kristjan: Pere keskis on peolaud mitmekülgne, kus taimetoidu eest muretseb mu armas õde. Kindlasti proovime sel ajal ka rohkem kõiki põnevaid liha-alternatiive, nagu suitsu- ja norivorstid, Vöner ja erinevad kotletid.

Kui piirid vanaviisi avanevad, kuhu esimesena põrutate?

Kristjan: Minu südamesse on ilmselt alatiseks koha võitnud troopika ehk esimesel võimalusel võtaks retke taas mõnda Lõuna-Ameerika või KaguAasia riiki. Brasiiliasse ja Mehhikosse sõidaks iga kell tagasi, aga võiks jõuda ka näiteks Guatemalasse ja Filipiinidele.

Marleen: On väike unistus jaanuaris paariks kuuks Balile minna. Oleme seal

Mis on teie jõulusoov inimestele, kes teie ümber on?

Kristjan: Rohkem armastust, silmavaatamist ja üksteise hoidmist!

Marleen: Kingituste asemel ilusaid hetki ja sügavaid vestlusi. Mängige koos lauamänge, ÄSKi kaarte, nautige küünlavalgust ja jõulumuusikat, ärge unustage õues jalutamas käia, vaadake albumitest vanu pilte ning küsige emade-isade ja vanavanemate käest nende lapsepõlve kohta. %

enne käinud, kuid tunnen, et Bali õhkkond on just see, mida praegu vajan.

Kristjan, sinu reisikogemustest on saanud ajakirja lugejad juba osa – nimelt kirjutasid meile mõned reisikirjad oma seiklustelt. Aga veel – teil on kindlasti mõni imeline lugu 25

REISIKIRI

Lake Louise, Banffi rahvuspargis Fort McMurray’st päris kaugel.

KELLEL TÄPSEMALT ON HEA ELU KANADA HEAOLUÜHISKONNAS?

K

anada on sihtkoht, mille poole vaatavad mõned eestlased näiteks siis, kui Austraalia viisa lõppemas, aga maailma avastamise kihk sugugi mitte. Austraalia on minul veel nägemata, kuid Kanadasse sattusin just tänu ühele sellisele Eesti rännumehele. Ei läinud kaua, kui talle järgi lendasin. Saabuv jaanuar tähistab üheksa aasta täitumist siin paukuva pakase ja virmaliste maal. Tänaseks oleme pilgud kodu poole suunanud, plaaniga esimesel võimalusel ja hiljemalt kevadel tagasi tulla. Miks, te küsite?

Kas Kanada polegi siis heaoluühiskonna musternäide ja eeskujulik kõikide vähemuste paradiis, võite mõelda. Vastus on – nii ja naa. Paiguti ilmselt on, aga täpselt nagu meile osaks saanud pakane ja virmalised ei ulatu üle kogu riigi, ei ulatu ka kõikide provintside äärealadele suurlinnade mõtteviis.

Eriti veganlus, mis on suuresti pidama jäänud Vancouverisse ja selle ümbrusesse, moodustades 0,3% Kanada populatsioonist. Muide, see tähendab, et protsentuaalselt on siin vähem veganeid kui Eestis.

Kellel on siin hea või halb elada?

Inimõiguste teemal on segased lood näiteks põliselanikega. Nende hulgas

26

Mari Frühling

(5% elanikkonnast) on inimesi, kel puudub ametlik kodaniku staatus, seega ei laiene neile kaasaegse ühiskonna hüved (näiteks tasuta tervisekindlustus).

Suurel osal neist, kes on loobunud vaba põlisrahva elust, omavad isikukoodi, saavad valitsuselt toetusi, tervisekindlustuse ja mõnel juhul isegi maksuvabastuse, pole siiski sellest piisanud, et põliskogukonna elustandardid vastaks sellele, mida Kanadalt eeldada võiks.

Siin, Põhja-Albertas Fort McMurrays, tsivilisatsiooni äärealal on näha, et just põliselanikud on kõige õnnetumas olukorras. Paljud neist on kimpus sõltuvustega ja muredega, mis kaasnevad.

Euroopalik nägemus stereotüüpsest pildiraamatust nähtud „indiaanlasest“ on siin kohtunud erineva reaalsusega.

Saagu lisatud, et nimetused indiaanlane ja eskimo on siinmail üha enam käibelt kadumas. Üks nimetustest on teadagi Columbuse eksitus ja teine kuuldavasti prantslaste omalooming. Tegelikult on tegemist inuiti rahvastega ning inglise keeles on õigemad väljendid native, aga ka irst nation ehk esimene rahvas.

Fort McMurrayst ja siin asuvatest õliliivadest ei teadnud ma enne siia sattumist suurt midagi. Bituumenit sisaldavad õliliivad ehk „must kuld“

on suurärimeeste ihaldatuim maavara, kliimaaktivistide õudusunenägu ja põliselanike needus. Õliliivadest bituumeni eraldamine on alati loodust hävitanud. Ometi täidab see tööstusharu tänaseni kaalukat rolli Kanada majanduses. Siinsete kohalike seas hoitakse kaevandust aupaistes ning laialt on levinud uskumus, et alternatiivide leidmisele aega kulutama ei peaks. Oma meelsuse kinnituseks on popiks saanud särgid tekstiga I Love Oilsands.

Põlisrahvaste probleemide juured ulatuvad minevikku, aga olulist rolli mängivad kahjuks ka nende pealikud ehk need, kes oma linna õlifirmale maha on müünud. Valitsuse ja õlifirmade koostöös on tekkinud olukord, mis jätab mulje justkui antaks põlisrahvastele hüvesid rohkem. Nii jääb tähelepanuta, et nende elukeskkond on pöördumatult kahjustatud ja kultuuriline taust lõhestunud nii, et kohanemine uuega on osutunud suureks väljakutseks.

KESET MITTEMIDAGIT, MITTE MILLEGI KÕRVAL „Middle of nowhere, next to nothing“ – nii kirjeldas Fort McMurrayt ametnik Calgari lennujaama passi-

REISIKIRI

kontrollis, kui esmakordselt riiki sisenedes küsiti, kuhu lähen. Mina, olles samal ajal üleni põnevil ja valmis pea ees Kanada seiklustesse sukelduma, ei pööranud öeldule suuremat tähelepanu. Mu kaaslasel oli algusest peale eesmärk leida võimalus Kanada alalise elamisloa taotlemiseks ning eraldatuses asuv tööstuslinn just sellist võimalust pakkus. Ka mina pidasin seda plaani mõistlikuks, aimamata, mis meid ees ootab ja kui mitmeks aastaks paikseks peab jääma.

Viis aastat töötasime alalise elamisloa nimel talvehooajad ühes hotellis ja veetsime pikad suved reisides või Eestis akusid laadides. Nii nagu keeristormi keskmes on vaikus, jäävad ka õlitööstusega kaasnevad probleemid paljudele kohalikele nähtamatuks või saavad summutatud agara rohepesuga. Samas loogiline, et rahvas liigub sinna, kus on töö ja võimalused. Et siin on inimesi üle maailma, pole juhuslik. Enamikku neist ei ole toonud Kanadasse uudishimu või soov reisida, hoopiski unistus tõotatud maale jõudmisest, mis päästaks kodumaal lokkavast vaesuset. Selles osas ei ole eestlaste pingutused siia tulemiseks võrreldavad näiteks filipiinlaste omadega, kellel peab juba kodumaal olema teatav staatus, et Kanadasse üldse jõuda. Selge see, et siin ei hakka nad esmajärgus keskkonnaprobleemidele mõtlema, vaid keskenduvad sellele, kuidas saaks kodustele regulaarselt raha saata.

Fort McMurray on loodetavasti inimeste silmi ikkagi avanud. Leonardo DiCaprio külastas filmi „Before The Flood“ jaoks 2016. aastal kõnealuseid õliliivasid. Et ta peatus hotellis, kus töötasin, avanes mul eksklusiivne võimalus megastaarile hommikusööki serveerida. Seetõttu on mul põhjust oletada, et tol hommikul ta veel British Columbia, Kanada - Fort McMurray naaberprovints.

vegan ei olnud. Küll aga tuli nädal enne VIP-grupi saabumist minu juurde hotelli rahutu olekuga peakokk, et paluda minu abi veganhommikusöökide valiku koostamisel. Keegi sealt VIP-seltskonnast siiski suunda näitas.

HALVASTI, AGA SIISKI KA HÄSTI Kanada kultuur ja traditsioonid on sarnaselt kõigi teiste riikidega läbi imbunud loomi ekspluateerivatest tavadest.

Välja saab tuua Albertas populaarse meelelahutusena käsitletava Calgari Stampede rodeo, koiottide küttimise jopekraede tarvis, kelgukoertega turistide lõbustamise ja piisonite kasvatamise liha tarbeks. Kahjuks saaks seda loetelu veel pikalt jätkata, sest ka farmiloomade olukord siin ei erine.

Ka jahindus on siin nii äri kui hobina laialt levinud. Julgen arvata, et neid inuiti põlisrahvaid, kes tegelikult ma esivanemate kombel elavad, küttides ainult vajaduse põhiselt, on väga vähe.

Olen kuulnud hoopis lugusid sellest, et kuna põlisrahvastel on vabadus ilma loata aastaringselt küttida, piisab salaküttidele, kui üks põliselanik, kes isegi relva käsitseda ei oska, jahiseltskonnas kaasas on.

Veganlusest ja keskkonnaprobleemidest rääkides on arusaadav, et teema rõhuasetus vajub negatiivse poole kaldu. Ometi jagub ka seda, mis on hästi.

Näiteks möödunud aastal tekitas palju furoori riiklikus toitumissoovituses esimeseks joogivalikuks olnud loomse piima asendamine veega. See on väga lootustandev samm parema tuleviku suunas.

Rõõmustada võin ka selle üle, et juuli lõpus õnnestus külastada viie-tunnise autosõidu kaugusel asuvat veganrestorani. Alberta pealinnas Edmontonis on palju mõnusaid restorane, aga need

AUTORIST

jäävad eksootilisse kaugusesse. Ameerika mandril kipub enamik söögikohti olema ühenäolised, isegi menüüd on kõikjal nagu üksteise pealt maha kopeeritud. Need, kes soovivad ligilähedast mitmekülgsust kogeda Kanadas või USA-s, saavad parema elamuse just veganrestorane külastades.

Super on ka see, et need üksikud veganid, kes meil siin maailmalõpus elavad, on viimase aasta jooksul juba kolm korda kokku saanud ja üheskoos küllusliku pidulaua katnud. Tõsi, Facebooki grupis on üheskoos taimetoitlased ja veganid, keda on 700 – asi seegi. Mina olen see, kes gruppi toidupiltide vahele loomaõigusteemalisi postitusi teeb. Elavaid arutelusid või üleüldse mingit tagasisidet eriti tihti ei tule.

Seda, kuidas tunnevad end kõikide teiste vähemusgruppide esindajad, ma süvitsi arutleda ei oska, aga mitmekesine linnapilt saadab signaali, et kõigil on siin ühiskonnas oma koht ja keegi ei pea elama peidus või end häbenedes. Kõikide vähemuste esindajad elavad ühtlaselt üle linna jaotunult, ilma et oleks tekkinud linnaosasid, kuhu üks või teine minema ei kipu. Ärgem unustagem, et ma elan umbes Tartu mõõtu kohakeses. Fort McMurray üks visiitkaart on alati selge taevas, kus öösiti virmalised tantsivad.

Positiivne on, et läbi helendava ekraani Eestis toimuvat jälgides näib kodumaa veganite elu üpris mõnusa vahtrasiirupi lakkumisena. Seda just restoranide rohkuse ja uute põnevate toodete valiku osas. Loodan vaid, et praegune turistide põud neist paljudele saatuslikuks ei saa. Kuigi poed on ka siin heast-paremast lookas, pole välistatud, et see on lihtsalt koduigatsus mu hinges, mis kõike ookeanitagust läbi helgema filtri kuvab. %

Mari Frühling on kunstnik, rändur, loomasõber ja blogija, kes elab praegu Kanadas.

Mari on õppinud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis loodusmajanduse erialal ka loomakasvatust, kuid tänaseks on elu teda juhatanud teistele radadele. Pärast viirusest tulenevat sundpuhkust avas ta veebipoe, kus müüb oma loomingut ning annetab osa tulust Loomusele.

Mari Vegan Art: www.teespring.com/stores/mari-vegan-art-shop27

REKLAAM

MIS PÕHJUSTAB TAVALISELT VITAMIIN B12 PUUDUST TÄISTAIMETOITLASTE, AGA KA SEGATOITLASTE SEAS? Vitamiin B12-st ei saa üle ega ümber täistaimetoitluse puhul. Järjest rohkem esineb vitamiin B12 puudust ka segatoitlastel, eriti rinnapiimalastel. Vitamiin B12 leidub aktiivses vormis just loomses toidus, erandiks on teatud tüüpi vetikad, kuid ebakindla joodisisalduse tõttu ei ole need head B12 allikad. Küll aga saame vitamiin B12 ka B12ga rikastatud toiduainetest, nt taimsed „piimad“, „jogurtid“, „juustud“, maitsepärm jne – ja tavaliselt sama suurtes kogustes 100 g/ml kohta nagu loomsest toidust. Lisaks võib täistaimetoitluse puhul kasutada B12 toidulisandit, kui B12ga rikastatud toiduaineid ei tarbita piisavalt. Kuigi B12 ainevahetus erineb suures osas teistest vesilahustuvatest vitamiinidest ja see ladestub organismi, peetakse vitamiin B12 ka suuremates kogustes ohutuks. Hästi planeeritud täistaimetoitlus ei põhjusta kindlasti vitamiin B12 puudust, veganid on tavaliselt teinud korraliku kodutööd ja teavad vitamiin B12 vajalikkusest. Samas on segatoitlased tihtipeale vähem kursis erinevate vitamiinide ja mineraalainete heade allikate ja puudustega ning segatoitlaste rinnapiimalaste ja nende emade vitamiin B12 puudus ei ole Eestis üldse haruldane.

SAGEDASEMAD VITAMIIN B12 PUUDUSE PÕHJUSED TÄISTAIMETOITLASTEL: • vähene vitamiin B12 saamine toidust (kui ei tarbita piisavalt B12-ga rikastatud toiduaineid või ei kasutata toidulisandit); • harvematel juhtudel imendumishäired: nt atroofilise gastriidi ehk mao limaskesta põletiku korral, mille põhjuseks võib olla Helicobacter pylori infektsioon, mille suure levikuga maade hulka ka Eesti paraku kuulub.

SAGEDASEMAD VITAMIIN B12 PUUDUSE PÕHJUSED SEGATOITLASTEL: • rinnapiimalastel on kõige tavalisemaks põhjuseks ema vähene rinnapiima vitamiin B12 sisaldus – paljud segatoitlased vähendavad loomse toidu osakaalu tervislikuma menüü koostamiseks, kuid tihtipeale ei pöörata tähelepanu vitamiinide ja mineraalainete asendamisele (kui vahetame palju küllastunud rasva sisaldavad lehmapiimatooted parema pehme rasva sisaldusega „kaerapiima“ toodete vastu, siis on hea valida just sellise kaubamärgi kaerapiim, kuhu on lisatud vitamiin B12 ja ka kaltsium) – enamik taimseid jooke sisaldavad samas koguses B-rüh-

28

REKLAAM

ma vitamiine ja kaltsiumi nagu lehmapiimatooted; • harvematel juhtudel imendumishäired: varasemalt mainitud atroofiline gastriit ning muud mao- ja peensoolehaigused, mille tulemusel ei moodustu maos vitamiin B12 aktiivseks imendumiseks vajalikku sisemise faktori nime-

list glükoproteiini või on glükoproteiini moodustumine vähenenud – samad võimalikud imendumishäired nagu ka täistaimetoitlaste puhul.

Artikli koostas: Nôgeli üks asutajatest Laura Visnapuu

B12-vitamiin imendub aktiivsel kujul vaid 2 µg ulatuses. See tuleneb sellest, et sisemise faktori-nimelise glükoproteiini retseptorite sidumisvõime on vaid 2 µg. Kõigest ülejäänust B12-vitamiinist, mis ei kinnitu glükoproteiini külge, imendub kogu peensoole piirkonnas passiivselt umbes 1%. Toidulisandite suurte B12-vitamiini koguste kasutegur tulenebki eelkõige passiivsest imendumist. Seega 100 µg kogusest imendub aktiivselt 2 µg ning lisaks passiivselt umbes 1 µg ehk kokku 3 µg, mis on päevane soovituslik vitamiin B12 tarbimissoovitus täiskasvanutele.

Nôgel tõi novembris 2020 turule B12-tilgad imikutele ja lastele. Toidulisand sobib kogu perele, sest päevast tilkade kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida. Toode sisaldab keskkonnasõbralikult toodetud metüülkobalamiini, mis on turvaline vitamiin B12 vorm imikutele, lastele, lapseootel ja imetavatele naistele. Metüülkobalamiin on kliinilistes uuringutes osutunud tõhusaimaks B12 vormiks vitamiin B12 puuduse ravis ning ka Eesti arstidel on metüülkobalamiiniga head kogemused. Toode sobib veganitele ning sisaldabki vaid kolme koostisosa: puhastatud vesi, metüülkobalamiin ja tilgake mahesidrunimahla pH vähendamiseks ning säilivuse garanteerimiseks. Iga toote pealt annetab Nôgel 5 senti Lastefondile.

B12-TILGAD IMIKUTELE JA LASTELE •

lastele, rasedatele ja imetavatele naistele kõige turvalisemaks peetav B12-vitamiini vorm metüülkobalamiin

•

vaid 3 koostisosa: puhastatud vesi, B12 ja mahesidrunimahl (<1%)

•

kontrollitud B12-vitamiini sisaldus tilgas

•

välja arendatud ja valmistatud Eestis

Lisainformatsioon ja edasimüüjad:

www.nogelorganics.com

VÄLJAKUTSE

VEGANLUS TEATRITESSE: Mari Anton läbis veganväljakutse

M

Tekst: Anett Rannamets Foto: Elise Ader

ari Anton (27) on näitleja, lavastaja, üliõpilane ja ka medõde, kes võttis oktoobrikuuks vastu väljakutse elada veganelustiili. Väljakutse jooksul pidas ta päevikut, et emotsioonidele-ideedele hiljem otsa saaks vaadata ning märgata, millisel viisil ta elustiiliuuendustega harjunud on. Muide, kui esialgu pidi Mari väljakutset tegema kuu aega, sai hiljem ühest kuust hoopiski kaks. Mari teeb praegu vabakutselise lavastajana Rakvere Teatris lavastust „Sirli, Siim ja saladused“.

Mari polnud varem teadlikult täistaimset toitumist või veganelustiili järginud, küll aga oli ta üritanud igapäevastes toimetustes mõelda jätkusuutlikkusele ning eelistas alati eestimaist. Põhjusi, miks ta väljakutse vastu võttis, oli mitu. Peamiseks see, et tõsta enda teadlikkust tarbimise osas. „Kui ma elan, siis ma tarbin. Tahaksin oma valikute juures olla üleüldiselt teadlikum, mitte lihtsalt mingite korporatsioonide või tootjate lükatatõmmata mängukann,“ sõnas ta väljakutset alustades ning lisas, et kindlasti kujuneb põnevaks ka väljakutse sotsiaalne element. „Kui ma selle vastu võtsin, tekkis mul kohe kerge sotsiaalne ärevus.

Ma hakkasin mõtlema, mida inimesed minu ümber ütlema või arvama hakkavad. Toitumine on nii keeruline teema ja paljudel on sellest oma nägemus,“ selgitas ta. Sotsiaalset aspekti mainib Mari mitmel korral ka kirjutatud päevikus. „Veel enne, kui väljakutsega alustasin, oli mul mitu intsidenti erinevate inimestega, kes asjast kohe midagi arvasid.

Minu pereõde soovitas seda tungivalt mitte teha. Kuna ise olen samuti medõde, sain tugevalt hindava pilgu, sest ma ju peaksin teadma, kuidas „õige“ on.

Vabakutselise lavastaja ja näitlejana, lisaks medõena ja üliõpilasena on mu graafik väga kaootiline,“ tõi ta välja ja

30

lisas, et on harjunud sööma üsna ebaregulaarselt ja suvaliselt. „Ootan ka põnevaid ja väljakutsuvaid vestlusi toitumise ja elustiili teemadel.“ Pärast väljakutset on Mari oma sõnadega ettevaatlik, kuid siiski lootusrikas. „Kuna mul ei ole olnud väga suuri isusid, ei saa ma kindlalt öelda, et ei suudaks ilma loomse toiduta elada või et minust kindlasti veganit ei saa.“ Enesetunde osas on ta samuti optimistlik. „Mõtlesin, et teen ühe „patupäeva“ ja söön kõike, mida tahan, ning vaatan, kuidas enesetunne on. Liha ei söönudki – lihtsalt ei tahtnud. Küll aga sõin juustu ja muid piimatooteid. Pärast olid kerged süümepiinad ja parem ei olnud ka. Hommikul oli kõht punnis ja raske olla. Selle enesetunde pealt oli üsna kerge naasta taimsete valikute juurde,“ jagab ta oma mõtteid. Mari toob veel välja, et tal on suguvõsas (sh peres) erinevaid seedekulgla haigusi. Varem kasutas ta pea igapäevaselt seedimist toetavaid toidulisandeid, aga terve väljakutse ajal ta seda vajadust ei tundnud. Samas ütleb ta ka seda, et kuigi füüsiline enesetunne on tal hea, ei ole see elustiil igas aspektis kerge. „Harjumuse jõud on ju teadagi äärmiselt tugev,“ sõnab ta, aga ütleb kindlalt, et on muutmas oma igapäevaseid harjumusi.

Teater võiks Mari sõnul olla kultuurimajakaks. „See tähendab, et valgustada ja tuua esile meie ühiskonnas ja ka maailmas asju, mis muidu jäävad varju või mida üritatakse n-ö mitte näha. Teater võiks olla koht, kus erinevused on õnnistus, sest nendest sünnib dialoog,“ toob ta välja ning usub siiralt, et teater võiks ja peaks võtma teemaks ka veganluse ning jätkusuutlikkuse üleüldiselt.

Mari alustas oktoobris Rakvere Teatris lavastuse „Sirli, Siim ja saladused“ proovidega, lugu põhineb Andrus Kivirähki samanimelisel lasteraamatul. Mari loodab selle lavastusega tabada Kivirähki huumorit, soojust, veidrust, siirust ning lisada juurde ka midagi enda poolt.

Lavastuse esietendus on 9. detsembril Rakvere Teatri suures saalis. %

MINU VEGANPÄEVIK* MARI ANTON 18. SEPTEMBER Enne väljakutse alustamist Kui ma võtsin vastu otsuse, et teen selle katse läbi, siis alates sellest hetkest on mind saatnud mingi kerge „aura“. See on mingi nähtamatu energia, mis kutsub inimesi arvamust avaldama.

Läksin enne katse alustamist oma pereõe juurde ning rääkisin talle, et kavatsen katsetada täistaimset dieeti, aga sooviksin enne üle kontrollida oma tervisenäitajad. Õde tegi selle peale suuri silmi. Mul on lapsest peale olnud ka raua imendumise probleeme ja võtan preparaate aeg-ajalt niikuinii lisaks. Seda kuuldes oli ta veel rohkem vastu, et ma katse ette võtan, ja ütles: „Ise olete veel õde.“ Toitumine on niivõrd keeruline teema. Ka meditsiinis on väga palju erinevaid arvamusi.

Ma olen eluaeg söönud kõike, mida tahan, ja üsna mitmekesiselt – aga ikka on mul erinevate ainete puudusi ja rauavaegus.

1. OKTOOBER Väljakutse esimene päev Postitasin Instagrami video, kus rääkisin oma ettevõtmisest. Mul oli viimati telefon nii punane vist sünnipäeval. Õnneks oli tagasiside ainult positiivne.

2. OKTOOBER Ahvatlused on kogu aeg igal pool, aga kerge on neile veel vastu hakata. Seda on kergem järgida kui mõnda salendavat dieeti – ehk sellepärast, et suures plaanis teen seda kellegi teise hüvanguks. Kui ainult enda pärast teeksin, libastuksin ilmselt palju kergemini.

3. OKTOOBER Täna üritasin õhtul leida Maximast endale midagi kiiresti hamba alla. Päris masendav oli. Lõpuks ostsin hapukurki ja banaani. Ei leidnud midagi muud.

VÄLJAKUTSE

6. OKTOOBER Esimene päev Rakvere Teatris Esimene päev Rakveres. Teatrikohviku menüüst ei sobinud minule ükski toit. Tundsin end kohe „murelapsena“.

Sõin siis kartuleid ja kahte erinevat toorsalatit. Pärast läksin otse Rimisse varusid täiendama. Käisin ka ökopoes, küsisin omale taimset valgupulbrit (ma käin jõusaalis). Kavatsen oma kosmeetika samuti tasapisi vegantoodete vastu välja vahetada.

12. OKTOOBER Väjasõit Tallinnasse Külastasin Tallinnas väga toredat veganrestorani – St. Maria. Väga hubane ja armas koht. Pole ammu nii head maitseelamust saanud. Mul oli veel üks päris huvitav katsumus. Läksime sõpradega mere äärde grillima – võtsin endale grillimiseks sojatooteid, Gruusia leiba ja midagi näksimist veel, aga kartsin, et sõprade grillvorstid hakkavad mind ahvatlema. Huvitaval kombel ei olnud mul kordagi „raske“. Sain kõhu täis ja nautisin sama palju kui teised.

16. OKTOOBER Reedene filmiõhtu Oleksin peaaegu libastunud. Tahtsin süüa popkorni ega mõelnud üldse, et ühed on ju võiga, õnneks olid mul ühed ka lihtsalt soolaga. Avastasin veel, et osades krõpsudes ei ole ka väidetavalt midagi loomset sees.

19. OKTOOBER Täna hakkasid mind esimest korda ahvatlema need veganvorstid ja muud „lihaasendajad“. Ostsin vegangrillvorsti ja tegin endale riisi kõrvale. Täitsa huvitav oli, aga ma vist eelistan ikkagi ise teha näiteks läätsesuppi või kikerhernekarrit.

25. OKTOOBER Breketid (Marile pandi väljakutse ajal breketid ning teatavasti on need esialgu väga ebamugavad ning muudavad hambad tundlikuks/valusaks – toim.) + veganelu tekitab vahepeal tuska. Rohkem vist isegi breketid. Ma olen toidu ja söömise peale vahepeal vihaseks saanud ja siis ma lihtsalt ei olegi söönud.

28. OKTOOBER Kui ma veganluse kohta uurisin ja Youtube’ist igasugu videoid vaatasin, siis paljud rääkisid oma kogemusest, et neil tekkis alguses hästi tugev puhitus. Kõik kiudained jm on soolestikule üsna keeruline seedida ja algselt ei ole keha sellega harjunud. Lohutati, et kui keha harjub, siis läheb paremaks.

Ma pole kordagi puhitust tundnud.

Pigem oli seda isegi rohkem enne veganlust. Mu keha tundub üleüldse palju rahulikum. Mu nahk on parem ja üldse on kergem olla. Seega olen üliõnnelik, et minul kõhuhädasid ei tekkinud.

2. NOVEMBER Kuu aega väljakutset täis Kuu aega väljakutset on möödas.

Täna premeerisin ennast väikese spaapuhkusega. Käisin imetoreda Sevili juures massaažis ja näohoolduses.

5. NOVEMBER Sirge seljaga edasi Sevil saatis tootesoovitusi, mis peaksid minu nahale täpselt sobima. Ostsin kõik. Ma ei tea veel täpselt, mis minu toitumisest pärast väljakutset saab, aga Sevili juures käin küll edasi ja kasutan ka soovitatud vegankosmeetikat.

Naised kasutavad üle maailma ju igapäevaselt tohutul hulgal kosmeetikat ja muid hooldustooteid. Kui igaüks ei suuda loobuda loomsetest toitudest, siis kosmeetika on küll selline valdkond, mille puhul muutused ei tohiks üle jõu käia.

13. NOVEMBER Olen juba mõnda aega mõelnud, mis on veel muutunud. Üks väga suur ja oluline muutus on see, et viskan palju vähem toitu ära. Kui planeerin paremini, siis mõtlen ostud läbi ja söön ka kõik plaanipäraselt ära. * Tegu on lühendatud versiooniga Mari peetud päevikust. Täispikki sissekandeid loe ajakirja Vegan veebist www.ajakirivegan.ee.

Chaga Health tõi turule vegantoote!

Chaga Health eliksiirid on tuntud immuunsuse tugevdajad. Nüüd on valminud ka veganitele sobilik tervisepomm: ilma mee ja lisatud suhkruta kibuvitsamaitseline eliksiir, mille magusat maitset kujundab ladvaõun.

Uudis!

Chaga Health Immuno kibuvitsa eliksiir

Immuno VEGAN kibuvitsaeliksiir on kasulik, sest: • ei sisalda mett ega suhkrut • toetab immuunsüsteemi viirushaiguste hooajal • aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele arengule • kibuvits on rohke C-vitamiini sisaldusega • seda hinnatakse nii rahva- kui ka traditsioonilises meditsiinis • pakub väsinud organismile lisajõudu Uus veganitele sobiv Chaga on praegu müügil: e-poes: www.chagahealth.eu/pood Biomarketites; Tallinna ja Tartu Kaubamajas; Rocca al Mare, Kristiine, Mustamäe ja Lasnamäe Prismas; ning Järve Keskuse kaupluses Eliksiir

KESKKOND

NÄHTAV JA NÄHTAMATU PLASTIK MEIE GARDEROOBIS

V

Maryliis Teinfeldt nullkulu.ee

iimase kümnendi üks märksõnapaar on kindlasti sõda plastikule.

Veganid on sihtgrupp, kellele suunatud tooted on tihtilugu valmistatud sünteetilistest materjalidest, mis asendavad nahka, siidi, villa ja muid loomseid kiudusid või materjale. Sünteetilistest materjalidest tooted aga kannavad endas üht probleemset kõrvalsaadust, milleks on mikroplastik.

Mikroplastikut on leitud vees, õhus, toidus kui ka muudes ootamatutes kohtades (näiteks kraani- ja pudelivees, õlles, koorikloomades, kalas, soolas, suhkrus). Mikroplastiks nimetatakse kuni 5 mm suurusi plastiosakesi, mis ei reosta ainuüksi meie väliskeskkonda, vaid võivad ladestuda ka elusorganismide kehades.

Teaduskirjanduses spekuleeritakse plastosakestesse talletunud mürkainete üle, mis võivad organismidesse jõudes põhjustada tervisehädasid. Lisaks sellele võib mikroplastik ka väikeorganismide organite ummistusi ja vigastusi tekitada.

MIKROPLAST ON AINUÜKSI INIMTEGEVUSE KÕRVALSAADUS

Mikroplasti saab jaotada kaheks. Esmane mikroplast eraldub väikeste osakestena otse keskkonda, moodustades 15–31% suurtes veekogudes leiduvast mikroplastist. Selle tekkeviisid on näiteks sünteetilistest kiududest rõivaste pesemine, autorehvide hõõrdkulumine või näiteks plastiteradega näokoorija32

MIKROPLASTI ALLIKAD:

• Tarbekaubad. Kostmeetika- ja hügieenitooted (nahakoorijad, hambapastad, dušigeelid, seebid, kreemid, kosmeetikatooted), puhastus- ja hooldustooted • Tööstuskaubad. Plasti- ja kummitööstus, 3D-printerid • Transport. Rehvide kulumine teedel • Tekstiili tootmine ja kasutamine. Mikroplast tekib sünteetilistest materjalidest riiete tootmisel ning eraldub sünteetiliste tekstiiltoodete pesuga.

• Tööstuses kasutatavad plastid, tööstusjäätmed. Mikroplasti allikad on seotud ehituse ja lammutusega, elektri- ja elektroonikatööstusega, mööbli- ja keemiatööstusega ning masinaehitusega. Näited neist on plastist ehitusmaterjalide kasutamine, lenduv prügi (isolatsioonimaterjalid), värvid ja plastjäätmed • Merega seotud tegevused. Mikroplasti allikad on seotud meretööstusega, laevatehastega, jahi- ja paadisadamatega, rannaturismiga, laevanduse, kalanduse ja kalapüügiga. Näited tegevustest: laevakerede puhastamine, prügi otsene merre viskamine, kalastamise käigus kaotatud või kõrvaldatud materjal (kalavõrgud, nöörid jms) • Jäätmekäitlus ja prügistamine. Mikroplasti potentsiaalsed allikad on prügilad, nii munitsipaalsed kui ka ebaseaduslikud. Näited neist on jäätmete kogumissüsteemide toimimise puudulikkus, plastmaterjalide kanne tormide ajal, rannaprügi • Sport. Kunstmuruväljakute alus- ja pealiskate

ga pesemine. Teisene mikroplast tekib aga suuremate plasttoodete looduses lagunemisel. See moodustab hinnanguliselt 69–81% ookeanides leiduvast mikroplastist.1 Ühe pesukorraga eraldub igast riideesemest hulgaliselt mikrokiude, mis satuvad läbi kanalisatsiooni reoveepuhastusjaamadesse või puhastamata reoveega otse keskkonda. Lisaks rõivaste pesemisele eraldub keskkonda hulgaliselt mikrokiude ka rõivaid kandes.2 Peale rõivaste ja aksessuaaride on mikroplasti allikad ka muud tarbekaubad, näiteks kosmeetika, hügieenitarbed jms. Tavatarbijana saab nende loodusesse sattumist juba eos vältida, kui valida tooteid, kus neid ei ole, või vähendada nende loodusesse sattumist.

Pesupesemisel eralduvate mikroplastide merre jõudmise vähendamisele aitab kaasa spetsiaalsete filtrite paigaldamine kodumajapidamiste ja pesu-

majade pesumasinast väljuvale kanalisatsioonile. Muidugi mõista on ääretult vajalik puhastada reovett mikroplastist ka veepuhastusjaamades, aga kahjuks ei ole see kõikjal Eestis veel nii tõhus.

Erinevate uuringute kohaselt peavad reoveepuhastusjaamad kinni 70–99% sinna suubunud mikroplastide osakestest. Omaette tähelepanu vajab see, et enamik kinnipeetavatest osakestest seotakse ja sadestatakse reoveesettesse, mida omakorda kasutatakse haljastuses ja põllumajanduses.3 Seega satuvad reoveepuhastusjaamades kinni püütud väikeplastiosakesed siiski loodusesse.

MILLISEID RÕIVAID EELISTADA?

Tuleks teha paremaid valikuid olemasolevate vahenditega ehk hallata puudujääki. Rõivaste puhul aitab kõige efektiivsemalt see, kui pesta riideid jahedama temperatuuriga, kasutada õrna pesuprogrammi ning vältida kuivatit.

Hea abiline on mikrokiude püüdev

pesukott, mida müüb näiteks Slow.ee. 2016. aasta California Ülikooli uuringu kohaselt eritub kangast vähem mikrokiude, kui on kasutatud selle pesemiseks küljelt laetavat pesumasinat, mitte ülalt laetavat.4 Ühe teise uuringu kohaselt tasub jälgida, millist pesuvahendit kasutada. Näiteks Šveitsi Materjaliteaduse- ja Tehnoloogia Laboratooriumi andmeil eraldub rohkem mikrokiude, kui pesta rõivaid pesupulbriga, mitte vedela pesuvahendiga. Ainult veega pestes tekib mikrokiude pesuvette seitse korda vähem.5 ENNETA PROBLEEMI, ÄRA TEGELE TAGAJÄRGEDEGA

Eelista looduslikest vegansõbralikest kiududest puuvilla, lina, kanepit, džuuti, ramjeed, kapokki, nõgest, sisalit, turvast, kookost, sojakiude, PLAd (valmistatud fermenteeritud maisitärklisest), viskoosi, modaali, atsetaati, triatsetaati, Tencelit, Lyocelli, kautšukit, korki, looduslikku kummi, alginaati, paberlõnga, kombucha-nahka või näiteks vetikakiude. Pööra tähelepanu ka furnituuridele, nagu lukud, nööbid jms.

Erinevatest looduslikest kiududest rõivaid, jalanõusid ja aksessuaare müüvad erinevad rohepoed (Zuzu, Slow, Looduspere). Lisaks valmistoodangule on alati võimalus pöörduda rätsepa poole, kellelt on võimalik tellida kõiki rõivaesemeid just sellistest materjalidest, millest tarvis.

Hea nipp, kuidas teada saada, kas tekstiil on sünteetilisest kiust või mitte, on teha põletustest. Selle jaoks võta mõned kiud või tükk koe- või lõimelõnga ning põleta seda tikuga ja kustuta. Kui lõng põleb keskmise kiirusega, selle otsa ei jää kõva palli ning lõhn ei ole sünteetiline, siis on arvatavasti tegu loodusliku materjaliga.

Lisaks sellele tasub materjali kortsutada – looduslikud materjalid, näiteks puuvill ja lina, kortsuvad kergelt.

Kolmas variant vähendada mikroplastikureostust on kaasa rääkida ühiskondlikus diskussioonis. See tähendab tõstatada teemat sotsiaalmeedias ja kohalikus omavalitsuses. Anna märku oma lemmikule rõivakauplusele, et nad suurendaksid oma looduslikest kiududest toodete osakaalu. Hääleta nii oma rahakotiga kui ka suusõnalise seisukohaga. %

KASUTATUD ALLIKAD [1] Anthropogenic contamination of tap water, beer, and sea salt. 2018. Mary Kosuth, Sherri A. Mason, Elizabeth V. Wattenberg [2] Mikroplastiku allikad ja levikuteed Eesti rannikumerre, potentsiaalne mõju pelaagilistele ja bentilistele organismidele. 2018. Euroopa Parlament [3] Microplastic release to water, via laundering, and to air, via everyday use: a comparison between polyester clothing with differing textile parameters.

2020. Francesca De Falco, Mariacristina Cocca, Maurizio Avella, Richard C. Thompson. Institute for Polymers, Composites and Biomaterials [4] Microfiber Masses Recovered from Conventional Machine Washing of New or Aged Garments. 2016. Niko L. Hartline, Nicholas J. Bruce, Stephanie N. Karba, Elizabeth O. Ruff, Shreya U. Sonar and Patricia A. Holden [5] Polyester Textiles as a Source of Microplastics from Households: A Mechanistic Study to Understand Microfiber Release During Washing. 2017. Edgar Hernandez, Bernd Nowack and Denise M. Mitrano, Empa. Swiss Federal Laboratories for Materials Science and Technology, Technology and Society Laboratory, Swiss Federal Institute for Aquatic Science and Technology

TUUB - õiglasem elu ja rõõmsam planeet

KESKKOND

JÕULUSTRESS: KUIDAS VÄHEM MURETSEDA JA

VÄHEM JÄÄTMEID TEKITADA?

J

Jaana Lotsman The Eco Correspondent theecorrespondent.com

õulud on andmise aeg, mida veeta pere või sõpradega, mil vaadata tagasi möödunud aastale. See on ka aeg, mil sööme kõige rohkem, kulutame ja tekitame prügi kõige rohkem. See aeg hakkab stressi tekitama juba hilissügisel. Näiteks ühe uuringu põhjal tunneb USAs 69% inimestest stressi aja- või rahapuuduse tõttu ning 51% kogeb kingituste andmise või saamise stressi.1 Lõõgastumisest on jõulud üsna kaugele triivinud. Esmatähtsaks on saanud kingid ja nendega kaasnev ärevus. Peale selle, et leida oma kaasale, lastele, pereliikmetele ja sõpradele täiuslik kink, on vaja need kingid ka pakkida. USA pakkepaberi tarvis raiutakse maailmas maha 30 miljonit puud. Ühendkuningriigis ostetud kogusega saab maakerale üheksa tiiru peale teha, jõulukaartidega 500.2 Võib tulla üllatusena, et enamik pakkepaberist ei ole ümbertöödeldav, sisaldades tihti fooliumit või kilet. USAs jõuab igal aastal prügimäele enam kui 1000 tonni pakkepaberit. Samuti pole ümbertöödeldavad paelad, lipsud, sädelusega kaunistatud materjalid ega ka teip.

Millesse siis keskkonnasõbralikult pakkida? Isikupäraselt ja otstarbekalt oleks hea idee kasutada näiteks riidest kotte, salli, punutud korvi või kasti, purke, köögirätikuid või kangajääke. Taaskasutada saab ka ajalehti ja -kirju, paberkotte, lapse tehtud joonistusi või miks mitte eelmise aasta pakkepaberit. Kui pakike tundub veidi mage, on võimalik kaunistuseks kasutada lõngast või nöörist tehtud lipsu, õuest korjatud oksi ja käbisid, pilti kingisaajast või vana postkaarti, ka kuuseehteid ja kaneelipulki.

Ka söögiga liialdamine on tihti suur osa jõuludega kaasnevast saastest. Ostetakse ja tehakse liiga palju toitu, mistõttu ülejäägid lõpetavad prügikastis. Ainuüksi UKs visatakse pühade ajal minema 270 000 tonni kõlblikku toitu.3 Aastal 2014 läks raisku 4,2 miljonit taldrikutäit sööki.4 Mida rohkem toitu

34

ära viskame, seda enam tekitame metaani ja süsihappegaasi, seda kiiremini tõuseb maakera temperatuur. Selleks, et vähendada raiskamist, planeeri menüü hoolikalt, pidades silmas sööjate arvu. Ära lange toidupoodide allahindluste lõksu – osta vaid seda, mida sööd ja mille jaoks külmkapis ruumi.

Säästa järele jäänud toit – sügavkülmuta, söö järgnevatel päevadel, valmista ette kaetud taldrik ja jäta see sobilikku kohta halvemal järjel inimeste jaoks või uuri võimaluste kohta kohalikust loomade varjupaigast.

Et säästa nii rahakotti kui ka keskkonda, tasub mõelda inimesele, kellele kinki tehakse – mis saaks kindlasti kasutust ega jätaks suurt ökoloogilist jalajälge (nt mürgisest plastikust valmistatud, disainitud Ameerikas, ehitatud Hiinas, pakendatud Indoneesias, müüdud Euroopas). Elamus ja kogemus on alati väärt kingitus – kino- või teatrikülastus, vabaõhutegevus, teemapargi külastus, juuksuri, barbershop’i, massaaži kinkekaart või hoopis mõni õpituba. Ehk võiks igaüks kingi asemel hoopis midagi peolauale tuua? Kui siiski kinkida, võiks kokku leppida „salajase jõuluvana“ süsteemis, kus igaüks tõmbab loosiga endale nime ning teeb vaid ühe kingi.

Muidugi on igal aastal õhus ka üks ajatu küsimus: kas eelistada kunst- või päris jõulupuud? Kunstpuud valmistatakse enamjaolt Kaug-Idas halbades tingimustes, samuti on pika vahemaa tõttu neil ka suur jalajälg ja neid ei saa ümber töödelda. Siiski on võimalik osta kallim, aga kvaliteetsem kunstkuusk, mis võib säilida kümneid aastaid. Päris jõulukuused kasvavad keskmiselt 7–10 aastat, nende kasvatus võib pinnasele olla kasulik, puud on looduses kõdunevad ning saatmisteekond on lühem. Samas on kuuskedest saanud äri, mis võib põhjustada üleliigset metsaraiet. Eluskuuse – mis pärast põletatakse – süsinikujälg on 11 korda väiksem kui kunstkuusel.5 See tähendab, et plastkuusk peab vähemalt 12 aastat kestma, et tema väärtus oleks samaväärne. Karra asemel saab kuusepuud kaunistada nööriga, mille otsa on aetud näiteks kuivatatud puuviljad, popkorn ja marjad.

Kuidas vähendada pühadestressi? Sea eesmärgid ja eelarve ning pea neist kinni. Pane pühade ajaks kõrvale probleemid ja naudi hetke. Julge öelda „ei“ üritustele, mis ei mahu sinu kalendrisse või kus sa osaleda ei soovi. Pea meeles, et „pühadekaal“ ei teki ainuüksi jõulusöömaajast, vaid üleliigsed kilod tulevad just eelneval kuul kogetud stressisöömingutest. % KASUTATUD ALLIKAD [1]Holiday Stress Putting Women’s Health at Risk. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon (APA). 2006 [2]The True Cost of Christmas. Andy Jessop. Commercial Waste. 2016 [3]How Much Food Goes to Waste During Christmas, and How Can We Prevent It? Respect Food, Grundig. 2019 [4]Christmas Food Waste: Over 4 Million Festive Dinners Are Thrown Away Each Year. Marta Portocarrero. The Independent. 2015 [5]Carbon Trust Christmas Tree Disposal Advice. Sihtasutus Carbon Trust. 2013

REKLAAM

Uuenduslik tehnoloogia teeb lihtsalt ja keskkonnasõbralikult kraaniveest desovahendi!

T

änapäeva pandeemiad ja viirushaigused muudavad maailma. Charlot pakub uudset ja ainulaadset lahendust – OGRE pihustipudelid! Väikesed kaasaskantavad ja mugavad pihustipudelid on igapäevaseks kasutamiseks igal pool, nii sise- kui välistingimustes.Osoonijahapnikuradikaalidega vesi hävitab viie sekundilise kokkupuuteajaga 99,999 % patogeene, jätmata toksilisi jääke. Mõelda vaid: täidad pihustipudeli kraaniveega ning hetke pärast valmib tõhus ja universaalne desovahend.

OGRE pihustipudelis aktiveeritud osoonivesi on looduslik desinfitseerimisvahend, mis ei ole elusorganismidele kahjulik, ei tekita allergiaid ega ärritust nahal. Oluline on teada, et aktiivne osoonivesi muutub 20-30 minuti pärast taas tavaliseks, kuid eriti puhtaks joogi- või tarbeveeks.

OGRE pihustipudelis valmistatud osooniveega on võimalik puhastada ja desinfitseerida köögipindu, uksenuppe, nutiseadmeid, elektrilüliteid, tualetti, põrandaid, kõiki veekindlaid pindu, värskeid puu- ja köögivilju pestitsiidi jääkidest ning kasta ja pritsida toataimi. Lisaks on võimalik eemaldada ebameeldivaid lõhnu ruumidest, kardinatelt, kingadest, plekke vaipadelt ja riietelt, vajaduseta neid täielikult pesta ning mustust pindadelt, hallitust aknaservadest, vannitoast ja nii edasi.

UUENDUSLIK TEHNOLOOGIA Soome teadlastega koostöös on

välja töötatud elektrooniline hapnikuradikaalide generaator (EORG), mis võimaldab osooni ja hapnikuradikaalide valmistamise vees. Selle tehnoloogiaga muudetakse veemolekulid desinfitseerivateks hapnikuliikideks ning hapnikuradikaalideks, mis kõrvaldavad tõhusalt bakterid ja mikroobid, nagu näiteks orgaaniline mustus ja patogeenid. Kasutatud osoonivesi ei tekita keemilisi ega toksilisi jäätmeid.

Teaduslikult on tõestatud, et selle tehnoloogiaga valmistatud osoonivesi hävitab 99,999% uuritud patogeenidest lausa 5-sekundilise kontaktajaga.

Võrreldes igapäevakasutuses ole-

vate traditsiooniliste desinfitseerivate vahenditega on osoonitud vesi uuenduslik ning loodust ja meie elukeskkonda säästev lahendus.

Kuna osoonitud vesi on jääkidevaba desinfitseerija, võimaldab see inimesele isiklikku kaitset pindadelt levivate bakterite ja viiruste suhtes, samuti ohutut toidu või toiduga kokkupuutuvate või mistahes pindade ja erinevate töövahendite puhastamist.

Lisaks võimaldab osoonitud vesi terviklikku ja keemikaalidevaba puhastust, näiteks avalikes kohtades, ühistranspordis ja oma kodus. Tulenevalt pihustipudeli aku arvestuslikust elueast 3,5-4 aastat on seadmega toodetud 1 liitri desovahendi hinnaks ligikaudu 0,10 eurot, mis on üle 100 korra soodsam võrreldes etanoolil põhinevate desovahendite liitrihinnaga 14-18 eurot.

Tehnoloogia efektiivsust on kontrollinud ja testinud maailma juhtiv testimis- ja sertifitseerimisettevõte SGS. Teaduslikult on tõestatud ning tänaseks sertifitseeritud, et OGRE seadmete poolt toodetud osoneeritud vesi hävitab SARSCoV-2 viiruseosakesed. Sellest tulenevalt sobib OGRE osoneeritud vesi suurepäraselt kõigele lisaks korduvkasutusega näomaskide ja riiete desinfitseerimiseks.

VALMISTA ISE KARAANIVEEST DESINFITSEERIMISVAHEND Hapnikuradikaalidega rikastatud vee OGRE pihustipudeleid on 50 ml või 300 ml mahuga. Pihustipudeli alakorpuses olev elektrolüüsiseade muudab kraanivee desinfitseerimisvahendiks. See on suurepärane abiline kodus, kontoris või liikvel olles.

OGRE 50 ml pihustipudelit on lihtne kaasas kanda ning kasutada. Pudeli saab panna kotti või taskusse. OGRE seadmete laadimine toimub USB Micro-B pistikuga ning vaid ühe minutiga saab valmistada ülitõhusa desinfitseerimisvahendi.

35

ELAMUS

Lisanna kohvikus mängib prantsuskeelne tulevikumuusika

T

äielikult keset südalinna, pealinna sigina-sagina keskel, kuid mingil kummalisel viisil siiski linnamürast eemal on üks hämara ja hubase olekuga kohvipood. Seal tervitavad alati lahke naeratusega töötajad ning saab kõik, mis selja ja ukse taha kõrgete hoonete vahele jääb, pausi peale panna. Pärnu maanteel asub juulikuus avatud Lisanna kohvik, mis on suureks õeks väikesele, vanalinnas Suurtüki tänaval juba üle aasta tegutsenud cofee shop’ile.

Oma unistusi on kärmelt ellu viimas kohviku perenaine Linda Maiste, kes Lisanna kohviku kasvamisele lennukad eesmärgid on seadnud.

Suur Lisanna avati suvel, kuigi oli esialgselt planeeritud 2020. aasta kevadesse. Ja siis juhtus see, millest me kõik hea meelega rohkem ei räägiks – kui vaid saaks! Kõigest sellest kurnavast rabeles Linda koos oma armsa kohvikuperekonnaga välja ning nii avatigi juba teine Lisanna-nimeline kohvik Tallinna südalinnas, Pärnu maantee alguses Vabaduse väljaku vahetus läheduses. „Kolm esimest kuud oli miinus, aga nüüd on tõusev joon. Talvel tahavad inimesed rohkem soojas käia, suvel veedetakse aega linnast väljas,“ kirjeldab Linda teise kohviku keerukat algust.

Linda oli 12, kui ta toidutegemisse armus. Perega Prantsusmaad avastades leidis Linda endas ka südamesoovi.

36

Tekst: Anett Rannamets Fotod: Oskari Värä, Katerina Tzolas

„Mõtlesin, et ühel päeval teen ma siia oma kohviku ja restorani,“ sõnab ta kindlalt ja lisab, et kuigi tol hetkel mõtles ta seda naljaga pooleks, hakkas asi sellest alates siiski idanema.

Pärast põhikooli asus Linda õppima kokakooli, kuid elul olid teised imelised plaanid ning ta sai noorelt kauni tüdruku emaks. „Nii sai mu eesmärgiks Lisanna – mu tütar. Kogu fookus oli sellel, kuidas aina rohkem raha teenida, et kui Lisanna kord kooli läheb, ei peaks me muretsema,“ meenutab ta.

Kõrgema hariduse puudumise tõttu tegi Linda palju tööd just teenindussektoris ning sattus tänu sellele inimese juurde, kellest praeguseks on saanud tema kohviku investor. „Meie siht on see, et avaksime igal aastal ühe uue koha,“ avaldab ta mulle ilusa eesmärgi. „Ja nii ma loodangi, et 40aastaselt saan selle koha avada just Prantsusmaal,“ ütleb Linda ning minu kõrvus hakkab mängima romantiline prantsuskeelne muusika ja silme ette joonistub kitsas kõrgete kortermajadega, kuid idülliline Prantsuse tänav, kus ääres väike kohvik, mille ukse vahelt virgutavat kohviaroomi tuleb.

ROHKEM KUI LIHTSALT KOHVIK Lisannas käib väga palju keskkooliõpilasi, kes armastavad kohvikus oma koolitöid kirjutada. Samuti leidub tihti ka neid, kes lihtsalt kodust välja raamatut lugema on tulnud. Linda selgitab, et

Lisanna cofee shop on midagi enamat kui lihtsalt kohvik. „Me tegime suvel ka üritusi, kuid nüüd on suuremad ideed koroona tõttu ootel. Mängiti muusikat ja open-mic-luuleüritus läks väga hästi käima. Korraldame ka kunstinäitust – kunstnike käest me raha ei küsi, nemad panevad oma kunsti üles ja külastajad saavad seda nautida,“ toob Linda välja ja ütleb, et kõik lahedad veganid, kes midagi ägedat teevad, võivad vabalt nende poole pöörduda. „Kohvik ei ole lihtsalt kohvijoomise ja söömise koht, see on ikkagi elamus, meelelahutus. Meie menüü ei ole nii lai, et siin praadi süüa. Selle cofee shop’i erilisus ongi see, mis siit veel kaasa saab,“ vihjab Linda metafoorsele kallistusele, mida kohvik pakub. Aga miks meeldib inimestele raamatut mujal lugeda kui kodus? Linda usub, et vastus peitub vahelduses. „Väljas murrad oma mustreid ja valitseb teine õhkkond. Siit saad oma kvaliteetkohvi ja sellega kaasneva pai.“ Lisaks paljude tallinlaste nimetatud parimale kohvile pakutakse Lisannas ka kergeid ampse. Loomulikult on kuulsaks saanud grillvõileivad, mis toredaid nimesid kannavad – nende seas näiteks Valevorst ja Järgmine Hommik. Koogilett on Lisannas alati meeletult ahvatlevaid veganmaiuseid täis, alustades rummipallidest ja lõpetades käsitöö-Snickersiga. Mulle jääb pikaks ajaks meelde tore seik, kui soo-

ELAMUS

visin külla minekuks 20 soolakaramelli-brownie’t kaasa osta ning teenindaja mulle kenasti terve kandiku karpi tühjaks ladus. Pärast lugesin karbi pealt vahvat sõnumit „See on okei“. Ja sel noormehel oli täielik õigus – see oligi okei. Eriti kui tegemist on Lisanna kohviku soolakaramellibrownie’ga, mis on kindla peale mõnusaim šokolaadikook Tallinnas.

Kui on veidi ärevam päev, kuid igatsed ikkagi seda õndsat kohvimekki, saab Lisannas tellida ka kofeiinivaba kohvi, mis on minu arvates üks suurimaid plusse kohviku juures. Suvel väikese Lisanna õuel kuuma päikest nautides tekitas maasikajäätisekokteili ja grillvõileiva kombo mingisuguse hollywoodiliku tunde. Seda praktiseerisin sel suvel mitmel korral ning võib öelda, et juba igatsen neid ilusaid,

Piparkoogisiirup

700 ml siirupit

muinasjutulisi hetki. Sellest pole aga midagi, sest külmal ajal on õige aeg nautida imelisi vürtse (nt spiced chai latte või spiced dirty chai), mis seest soojaks teevad. Kes värskust igatseb, siis seda lisab meeletult lai valik smuuti-

KOOSTIS • 250 g fariinsuhkrut • 500 g pruuni suhkrut • 0,5 vaniljekauna • 6 kaneelikoort • 4 nelki • ¼ kardemonikupart • 2 x 2 cm ingverikuubikut • 0,5 muskaatpähklit • 700 ml vett

VALMISTAMINE Pane vesi tulele. Koori ingver, lõika umbes 2 x 2 cm suurune kuubik ja viska vette. Kaneelikoored suru noaga kergelt puruks, et maitsed tuleksid paremini välja, ja lisa veele.

Vaniljekaun lõika pikkupidi pooleks ning võta lusikaga seemned välja ja lisa koos koorega potti. Lisa vette nelk,

sid, smuutikausse ja salateid. Novembrist leiab Lisannast ka soolaseid ja magusaid pannkooke: gluteenivabasid kookosesõrnikuid ja pannkooke erinevate soolaste või magusate lisanditega.

Veel on Lisanna menüüsse lisandunud vrapid, milles ainult tervislikud ja täisväärtuslikud koostisosad. Ei mingit kahetsust.

Ja nii ongi. Lisannas tunneb tõesti seda õrna paid, mida Linda mainis. Kohv on seal naudinguks, toidud lihtsad, kuid võluvad ning õhkkond kodune. Kohviku nimi Lisanna jääb lahkudes meeltesse kõlama.

Ja muide! Kuigi Linda sõnul on kohvik otse loomulikult nime saanud tema tütre järgi, ei valinud ta seda nime ainult seetõttu, et oma elutöö tütrele pühendada. „Lisanna tähendab minu jaoks rohkemat – teekonda iseendani.“ %

kardemon ning katki surutud muskaatpähkel. Sega vett kuni keemiseni ning lisa siis suhkrud. Keera kuumus väiksemaks ning sega pidevalt, kuni siirup keeb ühtlaselt. Kokku keeda siirupit tund aega ning jälgi pidevalt, et suhkur üle ei keeks – see võib juhtuda väga järsku. Vala siirup läbi sõela purki või pudelisse.

Piparkoogisiirupiga saab näiteks kodus teha eriti mõnusa latte. Tee tugev kohvipõhi presskannuga. Keeda potis enda lemmikpiim. Vala kohv sobivasse tassi ning pane taimne piim puhtasse presskannu. Liiguta kiirelt kannu pressi üles-alla ning saad ilusa vahuga piima. Lisa teelusikatäis siirupit kohvile, sega ning kalla peale vahustatud piim. Siirup sobib hästi ka lihtsalt pudru või pannkookide peale. Lisaks saab sellega teha piparkoogitainast.

37

UURING

ETTEVÕTJATELE: MIDA SOOVIB VEGANTARBIJA?

O

Tairi Tuisk

lenemata rahvusvahelisest populaarsusest on Eesti vegantoodete turg võrdlemisi väike. Kuna liigub vähe informatsiooni selle kohta, millist väärtust pakub ettevõtja jaoks vegantooteliini pakkumine, millised on vegankliendi vajadused või kuidas vastavaid tooteid müüa, pole Eesti ettevõtjad teadvustanud veganturu kasumlikkust. 2020. aasta veganite kliendikäitumise uuringu tulemused annavad ülevaate sellest, mida võiks iga ettevõtja vegankliendi kohta teada.

Tänaseid üleküllastunud turge iseloomustab ettevõtja vaatest meeletu konkurents, mis tarbija jaoks tähendab laia valikuvõimalust. Lisaks toote materiaalsetele omadustele, nagu kvaliteet või välimus, peetakse oluliseks ka tarbimisest saadavat elamust ja heaolutunnet. Tooteid valitakse järjest rohkem selle järgi, mil määral samastuvad tarbija väärtushinnangud tootja poolt kuvatavate väärtustega. Eelistatakse osta vastutustundlikult toodetud kaupu. Info ebaeetilisest äritegevusest jõuab kiiresti avalikkuseni ja võib hävitada ettevõtte maine. Tarbijad ootavad, et ettevõtjad näitaksid vastutustundlikkust globaalsete ületarbimisest tekkinud probleemide lahendamise osas.

Info loomatööstuse ebaeetilistest igapäevapraktikatest on avalikkuseni jõudnud, mistõttu on inim- ja loodussõbralike

38

kaupade kõrval saanud populaarseks vegankaubad. Igal aastal loobub järjest suurem hulk inimesi vähemal või rohkemal määral loomset päritolu ning loomadel testitud toodetest.

Kui mõned aastad tagasi nimetati veganlust meedias sageli äärmusliikumiseks, siis praeguseks aktsepteeritakse loomade heaoluga arvestavat eluviisi üha laiemalt. Taimset toitumist ja veganeluviisi käsitletakse teadustöödes üha rohkem kui mõjusat lahendust globaalse tasandi keskkonnakaitse, rahvatervise, inimõiguste jt probleemidele. Nii areneb taimsete toodete turg erakordse kiirusega. Taimsete kaupade globaalne turuväärtus küündib miljardite dollariteni. Nii maailmakuulsad moeloojad, restoranid kui toiduainetootjad investeerivad vegantoodete arendamisse miljoneid dollareid. See, et rahvusvahelised suurkorporatsioonid julgevad end avalikult veganlusega siduda ja teha ulatuslikke investeeringuid, näitab, et tegemist on laiema tarbimiskultuuri muutusega, millest oleks kasumlik osa saada.

Ettevõtja jaoks on vegantoodete pakkumine üks soodne võimalus demonstreerimaks, et äritegevusel on lisaks tulu teenimisele ka ühiskondlikku väärtust loov eesmärk.

Hoolivuse näitamine parandab ettevõtte vastutustundlikku mainet. Vegantoodete pakkumine tähendab rahvusvahelise trendi ja turuorientatsiooni järgimist, annab võimaluse oma tarbijate uutele vajadustele vastata, tooteportfelli mitmekesistada, uutele turgudele liikuda ja uusi kliente leida.

SISU LOEB!

a Maitsev. Puhas. Õiglane.

Nr.1 öko ja õiglase kaubanduse tee Eestis

Cupper ökoteed on saadaval Biomarketites, Selverites, Tallinna Kaubamajas, Stockmannis ja astri.ee veebipoes

UURING

Suur osa vegantoodete käibest tuleb tarbijatelt, kes valivad vastavaid tooteid kas tervislikel või keskkonnaalastel põhjustel. Seega ei ole vegantoodete ostjate sihtgrupp tegelikult nii kitsas, kui kardetakse. Kuna Eestis on tegemist veel pigem nišituruga, oleks soovitud käibemahu saavutamiseks mõistlik vegantooted selliselt positsioneerida, et neid ostaksid ka teised taimseid tooteid hindavad tarbijarühmad, kelleks on näiteks laktoositalumatud, tervislikud või uusi maitseid otsivad tavatarbijad, rohelised tarbijad, vegetaarlased, fleksitaarlased või kaalulangetajad.

hoopis immateriaalseid väärtusi. Lisaks loomaõigusluse teemadele on vegan kursis ka teiste tarbimisega seotud probleemidega, mistõttu tulevad veganile müües kasuks ka keskkondlikult jätkusuutlik tootmine, töötajate austamine või eetiliste tarnijate valimine. Veganid hindavad kõrgelt ka ettevõtte julgust loomasõbralikkust avalikult tunnistada.

Kuna veganid loevad ja uurivad pakendeid põhjalikumalt, on tootepakend hea variant, kuhu panna usaldust tekitavat faktipõhist lisainformatsiooni. Väga oluliseks peetakse ka pakendi keskkonnasõbralikkust.

VEGAN TEEB OSTUOTSUSED SISEMISTE TÕEKSPIDAMISTE, MITTE HETKEEMOTSIOONI AJEL Vegani eetiline hoiak loomade suhtes on niivõrd tugev, et see avaldub selgelt tema käitumises ja tarbimisvalikutes – vegantoodete valik on teadlikult ette planeeritud otsus, mida on keeruline (kui mitte võimatu) mõjutada. Olles detailselt kursis sellega, kuidas toimib tänapäevane intensiivloomatööstus ja millised on sealsed standardpraktikad, on lihtne vältida hetkeemotsiooni ajel tehtavaid otsuseid. Oma sisemisi moraalseid tõekspidamisi peetakse olulisemaks kui ühiskondlikke norme. Soodne pakkumine, tühi kõht ega ka lähedaste kriitika ei mõjuta vegani tõekspidamisi. Sellist tarbijat on keeruline demagoogia või rohepesu abil mõjutada, pigem on vajalik võimaldada usaldusväärne ja detailne info toote tausta kohta.

Kuigi vegan on nõus loomasõbraliku lisaväärtuse eest rohkem maksma ja toodete kättesaamiseks pingutama, hindab ka see tarbija meeldivat maitset, mugavust ja soodsat hinda.

Eesti veganite keskmine vanus on 18–34 aastat, suuremas osas kõrgharitud, kes elavad linnapiirkonnas. See aga ei tähenda, et tootearendusel ei võiks mõelda ka meestele ja maapiirkonnas elavatele inimestele. Levib eelarvamus, justkui oleksid kõik veganid tervislikud – tegelikkuses on hulgaliselt inimesi, kes tunnevad puudust soodsatest mugavustoodetest, mille tootmine on ettevõtja jaoks ka kõige lihtsam.

Vegan kui eetiline tarbija peab atraktiivsest pakendist, soodsast hinnast, kvaliteedist ja tervislikkusest olulisemaks

VEGANID LEIAB SOTSIAALMEEDIAST Olulisimaks turunduskanaliks on sotsiaalmeediakommuunid ja populaarseimateks ostukohtadeks suured jaemüügikauplused, millele järgnevad öko- ja mahepoed ning e-poed.

Tähelepanu tõmbamiseks on kõige lihtsam viis kasutada pakendil ametlikke või mitteametlikke veganmärgiseid või näiteks fraasi „taimne koostis“. Sõna „vegan“ pakendil tõmbab küll veganite tähelepanu, kuid võib ehmatada teisi kliendigruppe, kes soovivad taimset tarbida, sidumata end veganlusega.

Vegansihtgrupile müümiseks ei pea ettevõtja isiklikult veganluse põhimõtteid järgima, küll aga on oluline neid mõista ja aktsepteerida. Kuigi veganid eelistaksid ideaalis osta vaid veganettevõtjatelt ning ettevõtja eetilist mainet peetakse väga oluliseks, ei nähta tegelikult probleemi tavaettevõtjate vegantooteliini tunnustamises. Pigem võetakse nende toodete ostmist kui võimalust nõudlust ja turgu suunata ning suure mõjuvõimuga ettevõtjate loomasõbralikke initsiatiive toetada. Veganid on meeleldi ettevõtjatele abiks ning ütlevad tootearendusel sõna sekka, et koos loomasõbralikuma ühiskonna poole liikuda.

On õige aeg võtta oma tooteportfelli vegantooted: oodata on turu laienemist ja konkurentsi kasvu, mis pakub ettevõtjatele nii uusi väljakutseid kui võimalusi. Ühest küljest on vegantoodete pakkumiseks vaja julgust tootearendusel, teisalt pakub praegu veel madala konkurentsiga turg võimalust soodsa turupositsiooni kinnistamiseks. %

KUIDAS VÕITA VEGANI POOLEHOIDU?

• Uuri, millised ained pärinevad loomadelt ja millised mitte (nt ei tarbi veganid mett, piimapulbrit, muna ega želatiini).

• Loomsete toodete müümine ei välista vegantooteliini pakkumist, küll aga tasub end kurssi viia veganluse ideoloogilise sisuga.

• Ole läbipaistev ja siiras: kuva oma eetilisi väärtusi ja julge tunnistada ka oma kitsaskohti.

• Näita püüdlust loomasõbralikuma äritegevuse suunas liikumisel.

• Pööra tähelepanu ka üldisele vastutustundlikkusele: vähenda oma toodete ökoloogilist jalajälge, vali eetilisi tarnijaid ja kohtle oma töölisi õiglaselt.

40

• Käibe suurendamiseks arenda välja veganitele sobivad tooted, mis on atraktiivsed ka teistele kliendirühmadele (nt keskkonnasõbralikele, laktoositalumatutele, tervislikele tarbijatele).

• Oma toodete tutvustamiseks, tarbijate soovide mõistmiseks ja turuarengutega kursis olemiseks jälgi Facebooki gruppi „Jah, see on vegan!“, kus on üle 26 000 inimese. Just seal liigub info nii uute toodete, tootjate, kliendikogemuste, soovide või projektide kohta.

• Lisainfo saamiseks vaata www.vegan.ee ja loe ajakirja Vegan.

SUHKRUVABA

NATURAALNE

VÄRSKENDAV

EESTI TOODE

SPLÄSHi välimust kaunistavad Eesti disainiagentuuri PUTKA “kunstispläshid”, mis on saanud inspiratsiooni maitsetest – värvid annavad edasi maitseelamust pakkuvate viljade ja marjade tooni ning naturaalsed vesivärvi pintslilaigud lihtsalt naturaalse sisu eripära.

Lihtsalt naturaalne, lihtsalt Sinu jaoks!

Leia meid: Selver, COOP, Circle K

JÕULUTOOTED

NORIVORSTID, MARTA PAGAR, 360 G Koostis: mustad oad 50% (oad, vesi, sool), riis, sibul, tatrajahu, sojakaste (vesi, sojauba 29%, sool, nisujahu 9%, säilitusaine kaaliumsorbaat), muskaatpähkel, sool, majoraan, kaneel, rosmariin, röstitud merevetikas, rafineeritud rapsiõli.

PIKKPOISS, MARTA PAGAR, 600 G Koostis: Läätsed 51%, vesi, porgand11%, tatrajahu, sibul, vegan juust (vesi, 17,5% kookosõli, modifitseeritud tärklised (kartuli, tapioki), meresool, aroom, värvaine: karoteen, vitamiin B12, oliiviekstrakt)), ürdipuljong (meresool (48,8%), taimeõli (palmi, päevalille), maltodekstriin (maisist), toor-roosuhkur, pärmiekstrakt, köögiviljad (petersell, porgand, pastinaak, porrulauk, sibul), siguriekstrakt, vürtsid (leeskputk, kurkum, küüslauk, muskaat)), rafineeritud rapsiõli, küüslauk, sojakaste(vesi, sojauba 29%, sool, nisujahu 9%, säilitusaine kaaliumsorbaat), sool, pipar, Cayenne pipar.

POHLASALAT, SALVEST, 310 G Koostis: pohlad (55%), õun, suhkur.

PRAEKAPSAS, PÕLTSAMAA, 820 G Koostis: Hapukapsas, suhkur, rapsiõli, porgand (5%), sool.

PRAEKARTUL SIBULAGA, HÄRMAVILI, 400 G Koostis: Kartul 75%, sibul 25%.

42

KÕRVITSASALAT, SALVEST, 560 G Koostis: kõrvits, suhkur, happesuse regulaator äädikhape, vürtsid, toiduvärv riboflaviin.

APELSINI-PORGANDI HUMMUS, MARTA PAGAR, 150 G Koostis: kikerherned 57%, apelsinimahl 17% (mahlasisaldus 100%), rapsiõli, porgandipulber 4% (porgand 100%), maitseainesegu (seesamiseemned, köögiviljad, vürtsid ja maitsetaimed (sh küüslauk, koriander, vürtsköömen, lambalääts, kurkum, paprika, tšilli), sool, happesuse regulaator sidrunhape, lõhna- ja maitseained)), vesi, säilitusaine kaaliumsorbaat.

KÄSITÖÖ PIPARKOOGID APELSINIGA, EESTI PAGAR, 250 G Koostis: nisujahu, suhkur, margariin (palmi- ja rapsiõli, sool, emulgaatorid: sojaletsitiin, E471; sool), vesi, apelsinilisand 6,1% (suhkur, apelsinikoor, apelsinimahl, vesi, happesuse regulaator: sidrunhape.

ASTELPAJUMARMELAADITÄIDISEGA TUME ŠOKOLAAD, KALEV 109 G Koostis: astelpajumarmelaaditäidis 39% (suhkur, glükoosisiirup, vesi, astelpajupüree 5,7%, happesuse regulaator (sidrunhape), želeeriv aine E406, lõhna- ja maitseaine), suhkur, kakaomass, kakaovõi, emulgaator (letsitiin).

GLÖGIJOOK, MARLI, 1 L Koostis: vesi, glükoosi-fruktoosisiirup, suhkur, viinamarja, õuna ja mustsõstra täismahla kontsentraat, looduslik maitseaine (kaneel, vanilje, nelk, kardemon, ingver), happesuse regulaator (sidrunhape), askorbiinhape.

RETSEPTID

Ahjuredised

neljale

KOOSTIS • 600 g rediseid • 2 sl oliiviõli • 2 tl mahedat sinepit • 2 tl sinepiseemneid • 2 tl agaavi- või vahtrasiirupit • 6 viilu sidrunit • maitse järgi soola-pipart • serveerimiseks värsket tüümiani

VALMISTAMINE Pese redised, suuremad lõika pooleks ning pane koos sidruniviiludega ahjuvormi.

Kastme jaoks sega kokku kõik ülejäänud komponendid ning vala redistele. Sega redised korralikult kastmega kokku. Küpseta rediseid eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 20–25 minutit (sõltuvalt ahjust ja rediste suurusest), kuni redised on kergelt krõmpsud. Serveeri värske maitserohelisega.

44

Autor: Maria Veski, Miaspiration www.miaspiration.com

RETSEPTID

Apelsinitoorpuder

kahele

Autor: Maria Veski, Miaspiration www.miaspiration.com

KOOSTIS • 150 g täistera kiirkaerahelbeid • 1 mahe apelsin • 180 ml mandlipiima • 200 g vaniljemaitselist jogurtit • 0,5 tl kardemoni • 1 tl kaneeli • 1 tl agaavisiirupit või mõnda muud magustajat • näpuotsatäis soola

VALMISTAMINE Esmalt pese apelsin ning riivi peene riiviga koor. Rulli apelsini laual, et mahlad paremini välja tuleks, siis lõika pooleks ning pigista mahl kaussi. Mahla peaks tulema vähemalt 100 ml. Kui tuleb vähem, lisa selle võrra rohkem mandlipiima. Vedelikku peab kokku olema 280 ml. Pane kaussi ka apelsinikoor ning kõik ülejäänud komponendid.

Sega korralikult ning jäta ööseks külmkappi valmima. Serveeri meelepärasega: kasuta järele jäänud jogurtit, pähkleid-seemneid vms.

45

RETSEPTID

Soe peedisalat

neljale

Autor: Kariina Kuningas, Spice the Spirit www.spicethespirit.com

KOOSTIS • 4 aurutatud peeti • 200 g vegan Kreeka juustu • 1 paprika • 8 sparglit • 8 lehtkapsa lehte • 4 peotäit lehtpeeti • 1 peotäis pekanipähkleid • 2 sl Balsamico kastet • 1 sl õli • pool granaatõuna

VALMISTAMINE Puhasta sparglid, lehtkapsas ja lehtpeet. Kuumuta pannil õli. Rebi lehtsalat tükkideks ja kuumuta pannil 3 minutit. Seejärel aseta lehtsalat eraldi kaussi. Aseta pannile sparglid ning prae neid 3–5 minutit, seejärel lisa eraldi taldrikule. Viiluta peet ja prae pannil kummaltki poolt 3 minutit.

Lõika Kreeka juust õhukesteks viiludeks ja paprika väikesteks tükkideks.

Purusta pekanipähklid ja puhasta granaatõun. Serveerimiseks pane taldrikutele lehtpeet, paprika, lehtkapsas ja kalla peale pool supilusikatäit Balsamico kastet. Seejärel aseta kordamööda peediviil ja Kreeka juustu viil. Tõsta peedile sparglid, raputa peale granaatõuna ja pekanipähkleid.

46

RETSEPTID

Jaka ehk leivapuu viljaga ahjupada

neljale

KOOSTIS • 8 kartulit • 1 purk konserveeritud jakat • 2 suurt porgandit • 150 g Shimeji seeni • 1 sibul • 3 küüslauguküünt • 3 loorberilehte • 2 sl BBQ kastet • 1 köögiviljapuljongi kuubik • 1 sl õli • 1 peotäis koriandrit • 5 tilka suitsumaitseainet • soola

VALMISTAMINE Puhasta sibul ja küüslauk ning haki väikesteks tükkideks. Kuumuta pannil õli. Prae selles sibul ja küüslauk. Võta jakakonserv ja kalla vedelik purgist välja. Kui sibul on kuldpruun, siis tõsta jaka pannile. Prae viis minutit. Seejärel lisa 300 ml vett, suitsumaitseaine, puljongikuubik ja loorberilehed. Aseta pannile kaas ja lase haududa viis minutit. Kuumuta ahi 200 kraadini ning samal ajal koori kartulid-porgandid ja viiluta. Aseta need ahjuvormi ja raputa peale soola. Kui jaka on viis minutit haudunud, siis kalla see ahjuvormi.

Pane ahju 30 minutiks. Lõika Shimeji seentelt ära alumine osa. Poole tunni möödudes võta vorm ahjust välja, kalla peale 100 ml vett ja pane peale Shimeji seened. Aseta vorm uuesti 10–15 minutiks ahju, kuni seened on läbi küpsenud. Seejärel võta ahjuvorm välja, lisa BBQ kaste ja koriander. Sega kõik omavahel läbi ja serveeri värske salatiga.

48

Autor: Kariina Kuningas, Spice the Spirit www.spicethespirit.com

RETSEPTID

Õunamuredik

kaheksale

KOOSTIS • 750 ml kaerahelbeid • 200 g Keiju tumesinist margariini • 5 sl kookospalmisuhkrut • 4 õuna • 2 tl kaneeli • 2 peotäit pekanipähkleid • kookose vahukoort • granaatõuna

VALMISTAMINE Pane köögikombaini kaerahelbed, pekanipähklid ja 4 sl kookospalmisuhkrut. Purusta, kuni oled saanud

Datlipiparkoogid

14 piparkooki

Autor: Kariina Kuningas, Spice the Spirit www.spicethespirit.com

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 200 g värskeid datleid • 150 g India pähkleid • 1 tl piparkoogimaitseainet

Puhasta datlid seemnetest. Pane köögikombaini India pähklid ja purusta jahuks. Tõsta see eraldi kaussi. Köögikombaini pane puhastatud datlid ja püreesta pehmeks massiks. Seejärel lisa India pähkli jahu ja piparkoogimaitseaine datlimassile. Sega kõik veelkord läbi. Vormi palliks, pane kaussi ning tõsta külmkappi vähemalt 20 minutiks. Aseta toidukile lauale ja pane tainas selle peale. Pane teine toidukile taina peale ja rulli tainas laiaks. Lõika piparkoogivormidega tainast välja piparkoogid ja tõsta ahjuplaadile. Kuumuta ahi 200 kraadini ja küpseta piparkooke 5–10 minutit. Piparkoogid on valmis, kui need on muutunud pealt mõnusalt krõbedaks.

50

Autor: Kariina Kuningas, Spice the Spirit www.spicethespirit.com

jahulaadse massi. Lisa köögikombaini margariin, 50 ml vett ja sega kõik omavahel läbi. Kuumuta ahi 180 kraadini.

Pese, koori ja puhasta õunad, seejärel viiluta. Aseta õunaviilud kaussi ja lisa suhkur, kaneel ning sega. Pane koogivormi põhja küpsetuspaber ning sellele köögikombainis olev segu. Pressi märgade kätega segu vormi põhja.

Aseta õunaviilud koogi peale. Küpseta ahjus 45–50 minutit. Kui kook on valmis, võta see ahjust ja lase pool tundi jahtuda. Kui kook on maha jahtunud, kaunista vahukoore ja granaatõunaga. Õunamuredik on magus mureneva põhjaga õunakook. Külmkapis seistes muutub põhi kõvemaks.

REKLAAM

VÖNERI 2020 MURED, RÕÕMUD JA ÜLLATUSED

Vöneril on olnud põnev ja hirmutav, aga samas ka paljude suurte rõõmudega aasta. Saabuvate pühade ootuses on nüüd mõttekas vaaritada valmis eelmise aasta südametevõitja, Vöner hapukapsaga ja maitsva roaga varustatuna võtta möödunud hullumeelne aasta kokku.

Eesmärke sai püstitatud palju ja väga ambitsioonikaid.

2020 puhul ei saa vist ükski ettevõte öelda, et ette ei tulnud ootamatuid takistusi, kuid paljuski saatis meid meie tegemistes edu.

Tahtsime olla kättesaadavad ka tarbijale, kes ei ela Tallinnas ja ei tea seda „ühte erilist poodi“. Oleme väga õnnelikud, et poode, mille kaubavalikusse on Vöner selle aasta vältel lisandunud, on rohkem kui eelnevate tegevusaastate vältel kokku.

Vöneri tootevalik tegi oma debüüdi nii Selveri, Coopi kui ka Rimi lettidel. Paljud uutest kauplustest asuvad väljaspool Tallinna. Samuti on meie ustavad kliendid võtnud ise poekettidega ühendust ja palunud Vönerit oma kodupoodide valikusse.

Oleme Teile väga tänulikud!

Alternatiivina poodidele leiab Vönerit ka paljudest uutest restoranidest ning kiirtoidukohtadest üle Eesti. Meie uusim Vöneri menüüsse liitnud ettevõte on meie lemmik tanklakett Olerex, kelle pisipoed asuvad üle Eesti, mistõttu saavad lisaks reisisellidele tutvustava Vöneri ampsu kätte ka väiksemate linnade ja asulate elanikud.

Saavutasime aasta alguses püstitatud ja uskumatuna tundunud eesmärgi lisada Vöner koostisosana suurte poekettide valmistoitude valikusse. Kahjuks langes turule tuleku aeg kokku täpselt selle ajaga, kui paljud meist kodukontoris tööd tegid ning enamus oma eined kodus ise valmistasid ja nõudlus ei vastanud oodatule. Samas teame väga hästi, et kui hiiglased meid märkavad, on taimse valmistoidu nõudlus piisavalt suur, et varsti uuesti proovida.

Meile oli väga oluline olla kättesaadavad ka eriolukorra ajal

ja sellele järgneval perioodil, kui laialdane poodlemine oli piiratud. Tänu kaupluste kojuveoteenustele suutsime oma tooteid pakkuda ka neile klientidele, kes ei soovinud või ei saanud kodust lahkuda. Paljuski aitasid meid selles ettevõtmises ka meie head partnerid, restoranid, kes alustasid laialdast toidu kaasamüüki, aga sealhulgas ka toidukaupade nagu Vöner ja Mother of Sauces kaasamüüki kullerteenuste abil. Just tänu restoranidele oleme siin, kus me täna oleme, sest just vaprad restorani omanikud ja peakokad olid esimesed, kes Vönerit oma taimetoidumenüüde kaudu eestlastele tutvustasid.

Aasta ei ole veel läbi, aga üllatusi on meil veel varuks! Terve selle aasta jooksul on olnud töös Vöneri pakendite ja disainikeele rebranding. Loodame, et uuendatud pakendid muudavad toodete poest leidmise lihtsamaks. Juba väga varsti saate oma vanas headuses tuntud Vönerit osta uues ja veel ilusamas pakendis. Meie kõikide kastmete ema, Mother of Sauces valge kaste saab endale lühikese ja lööva nime Ranch ning silt toote nimega lisandub ka karbi küljele, et poeriiulite vahel ei peaks enam peitusemängu mängima.

Kokkuvõttes soovime Teid kõiki toetuse eest tänada ning loodame nii uuel aastal kui ka edaspidi oma toodetega palju maitsenaudinguid ja inspiratsiooni pakkuda.

Häid pühi ja lootusrikast uut aastat soovib Teile Vöneri perekond

51

RETSEPTID

Baklažaanist šnitsel

neljale

Autor: Geter Gerlein Instagram: vegmomfood

KOOSTIS • 2 keskmist baklažaani • 1 l vett • 100 g õunaäädikat • 30–40 pipratera (umbes 5g) • 1 sl (toor-roo) suhkrut • 1 sl (Dijoni) sinepit • 150 g kikerhernejahu • 30 g broilerimaitseainet • 100 g riivsaia • 140 g taimset piima

VALMISTAMINE Alusta baklažaani koorimisest ning viilutamisest – lõika mõnusad 1–2 cm paksused viilud. Valmista marinaad: kuumuta vesi ja õunaäädikas, lisa pipar, sinep ja suhkur ning pane baklažaanitükid mõneks ajaks keema. Lase neil marinaadis seista paar tundi kuni terve öö.

Kurna marinaad ning alusta paneerimist.

Selleks pane ühte kaussi taimne piim, teise riivsai ning kolmandasse segu kikerhernejahust ja broilerimaitseainest. Kõigepealt kasta baklažaaniviilud piima sisse, siis kikerhernejahu sisse. Seejärel uuesti piima ning siis riivsaia sisse. Aseta taldrikule tahenema. Paneeri kõik viilud.

Prae mõlemalt poolt krõbedaks.

52

inud? v o o r p a b ju d le o Kas 100 % taimne ja

herneproteiinist!

Oleme keskendunud kõrgeima kvaliteediga ning parima maitsega keskkonnasõbralikele toodetele. Seepärast valisime HERNE, mis on keskkonnasäästlik ja parima toiteväärtusega toiduaine. VEGINI on hernevalgust valmistatud looduslike ja 100% taimsete liha-alternatiivide pioneer. palju valku hea rauaallikas rohkelt kiudaineid

ilma lisa- ja säilitusaineteta soja-, laktoosi- ja gluteenivaba

VEGINI tooted leiad

www.veganfoodie.ee

RETSEPTID

Jõuluriis

Koorekaste

Pohlasalat

neljale

neljale

neljale

KOOSTIS

KOOSTIS

KOOSTIS

• 2 sibulat • 5 küüslauguküünt • 20 g ingverit • 1–2 sellerivart • 0,5 paprikat • 150 g rohelisi külmutatud herneid • 60 g Kreeka pähkleid • 120 g keetmata riisi • 1 tl kaneeli

• 2 sibulat • 4–5 küüslauguküünt • 400 g taimset piima • 1 sl kartulitärklist • 2 sl maitsepärmi • 100 g valget veini (või 2 sl sidrunimahla) • soola • pipart • soovi korral veidi riivitud porgandit

• 1 mandariin • 3 peotäit pohli • koriandrilehti või -võrseid • roseepipart

VALMISTAMINE Keeda riis eraldi potis vastavalt pakil olevale juhendile. Pildil olevas roas on kasutatud pikateralist täisterariisi, aga võib kasutada ka teisi sorte. Haki samal ajal väikesteks kuubikuteks sibul, küüslauk, ingver, varsseller ja paprika.

Haki väiksemaks ka Kreeka pähklid.

Prae sibul ja küüslauk ning lisa kaneel, seejärel teised köögiviljad ja pähklitükid. Kui riis on valmis, sega see praetud köögiviljadega.

VALMISTAMINE

VALMISTAMINE Haki pohlad, koori mandariin ja eemalda igalt mandariinisektorilt „nahk“ ning haki ka mandariin peenemaks. Sega omavahel pohlad, mandariin, koriander ja pipar.

Prae sibul ja küüslauk. Kui kasutad porgandit, siis lisa ka see. Porgand annab kastmele mõnusa magusa noodi. Seejärel lisa vein (või sidrunimahl) ning lase alkoholil aurustuda. Lisa piim ning lase keema. Vispeldades sega sisse tärklis ning lase kastmel pakseneda. Lisa maitsepärm, sool ja pipar.

Autor: Geter Gerlein Instagram: vegmomfood

54

RETSEPTID

Pidulik filotainapirukas

kuuele

Autor: Elys Limbak

KOOSTIS

VALMISTAMINE Sulata külmutatud filotainas vastavalt pakil toodud juhendile. Haki sibul, porru, šampinjonid ja bataat väikesteks tükkideks. Aja pann kuumaks ja pane pannile 3 tl päikesekuivatatud tomateid, kuid ära õli nõruta. Vala pannile ka sibul ja porru ning pruunista. Nüüd lisa pune ja sool ning prae veel minut.

Lisa pannile ka šampinjonid ja bataat.

Prae, kuni šampinjonidest on vesi eraldunud. Kõige viimasena lisa pan-

• 3 tl päikesekuivatatud tomateid õlis • 1 sibul • 100 g porrut • 1 tl kuivatatud punet • 1 tl soola • 5 šampinjoni

• 200 g bataati • 175 g tofut • 2 dl kikerhernejahu • 1,5 dl vett • 8 filotaina lehte • oliiviõli pintseldamiseks

nile käte vahel purustatud tofu. Soovi korral võid jätta veidi tofupuru ka kaunistuseks. Jäta pirukatäidis jahtuma ning valmista samal ajal kikerhernejahust tainas. Selleks vispelda kokku kikerhernejahu ja vesi. Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Pintselda ahjuvorm oliiviõliga ja aseta vormi põhja 1 filotaina leht ning pintselda seda kergelt õliga. Ajaks, kui teisi kihte lisad ja pintseldad, aseta veel kasutamata tainakihtidele niiske rätik, et need ära ei kuivaks. Lisa järjest tainalehti ning pint-

selda iga leht. Aseta lehed vormi risti, et saaksid hiljem pirukale igast nurgast tainalehe peale keerata. Kui kõik lehed on õliga pintseldatud ja ahjuvormis, sega ¾-st pannil valmistatud segust ning kikerhernejahust tainas.

Kõige peale pudista ülejäänud segu.

Voldi lehtede nurgad piruka peale ja säti need veidi kortsu. Küpseta ahjus umbes 20 minutit või kuni pirukas on kuldpruun. Soovi korral pudista enne serveerimist peale veel veidi tofut.

Vegankaste jõuluprae kõrvale

6–8 inimesele

56

Autor: Elys Limbak

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 5 suurt šampinjoni • 2 sl kuumakindlat õli • 2 sibulat • 200 g porrut • 3 küüslauguküünt • 3 porgandit • 3 loorberilehte • 1 tl kuivatatud tüümiani • 2 sellerivart • 2 sl nisujahu • 0,5 dl sojakastet • 750 ml vett

Hea kastme saladus on kõrgel kuumusel pruunistatud köögiviljad – need annavad oma maitse hästi välja. Haki köögiviljad lohakalt nii, et neile jääks võimalikult palju pinda pruunistamiseks. Prae kuumakindlas õlis šampinjonid, kuni need on pruunid.

Lisa sibul, küüslauk ja porru ning pruunista samuti.

Nüüd lisa porgand, loorber ja tüümian ning prae umbes 5 minutit. Viimasena lisa nende sekka ka seller. Kuumuta veel paar minutit ning puista kõik köögiviljad jahuga üle. Sega ja lisa sojakaste ning vesi. Keeda 5 minutit ja seejärel nõruta kuumakindlal sõelal. Pressi kogu kaste köögiviljadest välja.

Maitse ja lisa soovi korral soola.

RETSEPTID

Õunastruudel pekanipähklite ja jõhvikamoosiga

kaheksale

Autor: Alisa Tsitseronova Instagram: vegaliciousfoods

KOOSTIS • 3 õuna • 4 sl fariinsuhkrut • 1 tl kaneeli • 1 sl margariini või veganvõid • 2 tl maisitärklist • 50 g pekanipähkleid, hakitud • 30g rosinaid • 0,5 riivitud apelsini koor • 50 g jõhvikamoosi • 350 g veganlehttainast • 2 sl taimset piima • 1 sl õli • näpuotsatäis soola

VALMISTAMINE Kuumuta ahi 180 kraadini. Esimesena valmista täidis. Koori õunad, lõika need neljaks ja viiluta.

Pane õunad, margariin, suhkur, kaneel ja maisitärklis pannile ning küpseta keskmisel kuumusel 3–5 minutit, kuni suhkur on sulanud ja õunad pehmemad. Lülita kuumus kinni ja lisa õuntele pekanipähklid, rosinad, apelsinikoor ja näpuotsatäis soola. Sega ja seejärel jahuta. Rulli lehttainas 40 x 30 cm ristkülikuteks. Määri jõhvikamoos pikuti lehttaigna keskele. Moosi peale pane täidis. Lõika lehttainale äärtesse ribad ning pane need ükshaaval täidise peale nii, et moodustuks punutis. Pintselda struudlit veganpiima ja õli seguga. Puista peale veidi fariinsuhkrut. Küpseta ahjus 35 minutit või kuni struudel on kuldpruun. Puista soojale struudlile veel tuhksuhkrut ja serveeri näiteks vanillijäätisega.

58

1

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maistev, soodne ja lihtne tellida!

Pakume ka koju toomist!

RETSEPTID

KOOSTIS • 120 g kikerherneid • 80 g maapähklivõid • 80 g mahlaseid datleid • 25 g kakaopulbrit • 1,5 tl piparkoogimaitseainet • 20 g sulatatud kookosõli • 50 g piparkooke (nt Kalevi õhukesed piparkoogifiguurid) • 100 g tumedat veganšokolaadi

VALMISTAMINE

Piparkoogimaitselised proteiinitrühvlid

18–20 trühvlit

Autor: Jelizaveta Kudrjašova Taimsed Valikud

Pane kikerherned, maapähklivõi, datlid, kakaopulber, piparkoogimaitseaine ja kookosõli blenderisse ning mikserda ühtlaseks massiks. Purusta piparkoogid kas kätega või blenderis ning sega kokku ülejäänud massiga.

Vormi umbes 20-grammised pallikesed ja pane need mõneks ajaks külmkappi. Sulata veevannil šokolaad ja kata sellega iga pallike. Säilita trühvleid külmikus.

India pähkli kohupiimakreem karamelliseeritud õunte ja Kreeka pähklitega

kolmele

Autor: Jelizaveta Kudrjašova Taimsed Valikud

KOOSTIS

VALMISTAMINE

Kohupiimakreem: • 180 g India pähkleid • 100 ml 24% kookoskreemi • 0,5 sidruni mahl ja riivitud koor • 50 ml agaavisiirupit • 50 ml sulatatud kookosõli

Pese India pähklid ja leota vees vähemalt 4 tundi või üleöö. Kuivata kergelt pähklid ja pane kõik kreemi koostisosad blenderisse. Püreesta, kuni saad kohupiimakreemi meenutava tekstuuri.

Tõsta kreem klaasidesse ning pane külmkappi. Lõika õun väikesteks tükikesteks. Kuumuta pannil kookosõli ning prae õunatükke 2–3 minutit. Lisa suhkur, kaneel ja Kreeka pähklid. Karamelliseeri, kuni suhkrusiirup muutub nätskeks. Jahuta veidi ja tõsta karamelliseeritud õunad pähklikreemi peale.

Karamelliseeritud õunad: • 1 suur õun • 1 sl kookosõli • 2 sl kookossuhkrut • 1 tl kaneeli • 50 g Kreeka pähkleid

60

RETSEPTID

Herne-seitani hot dog’id oliivitükkidega

1 kg vorste

Autor: Taavi Heinoja Taimsed Valikud

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 300 g seitanijahu • 150 g poolitatud kollaseid herneid (kuivatatud) • 150 g sibulat • 30 g küüslauku • 30 g maitsepärmi • 30 g Dijoni sinepit • 30 g neutraalse maitsega õli • 225 g tomatipastat • 3 spl sojakastet • 1,5 tl musta pipart • 1,5 tl koriandrit • 1,5 tl köömneid • 1,5 tl vedelat suitsu (valikuline) • 60 g oliive • 100–120 ml vedelikku oliivipurgist

Leota herneid üleöö külmas vees. Keeda herned pehmeks, u 30 minutit. Samal ajal haki sibul keskmise suurusega tükkideks ja pane köögikombaini.

Purusta küüslauk ja pane samuti köögikombaini. Lisa peale herneste, oliivide ja seitanijahu kõik koostisosad köögikombaini. Töötle, kuni moodustub ühtlane püree. Loputa herned ära ning aseta tagasi potti, lisa oliivide vedelik. Keeda herneid vedelikus, kuni need on kogu vedeliku endasse tõmmanud. Lase hernestel natuke jahtuda ja lisa püreesse. Nüüd võib soovi korral maitse järgi lisada teisi ürte, näiteks basiilikut või punet.

Töötle jälle ühtlaseks. Lisa oliivid ja töötle aeglase kiiruse peal, kuni oliividest on jäänud väikesed tükid. Ole ettevaatlik – ära töötle liiga kaua!

Pane vorstipüree suurde kaussi ning lisa seitanijahu. Sõtku tainast, kuni moodustub ühtlaselt tahke mass.

Rebi tainast ühtlase suurusega tükid ja mudi need hot dog’i kujulisteks vorstideks. Mässi hot dog’id fooliumisse ja auruta neid 45 minutit aurutis. Lase täielikult maha jahtuda, enne kui vorstid külmkappi paned. Vorstid on kuumana pehmed, seega vajavad need hoolikat kohtlemist. Külmkapis säilivad vorstid umbes nädal.

Kingitused kogu perele Bio4You’st

BIO4YOU ÖKOPOED: TALLINNAS Järve, Foorumi ja Arsenali keskustes / RAKVERES Põhjakeskuses / PÄRNUS Kaubamajakas /E-POOD bio4you.eu

RETSEPTID

Shepherd’s pie ehk karjuse pirukas

kuuele

KOOSTIS

VALMISTAMINE

Kartuli-kõrvitsatamp: • 5 kartulit • 250 g kõrvitsat • 2 küüslauguküünt • 2 sl maitsepärmi • 1 sl margariini • 1 sl soola • 0,5 sl pipart • 0,5 sl sibulapulbrit • 2 sl taimset piima

Eelsoojenda ahi 190 kraadini. Tambi jaoks koori kartulid, kõrvits ja sibul, tükelda need ning pane potti, kata veega ning keeda pehmeks. Samal ajal valmista täidis: prae pannil hakitud sibulat 2–3 minutit, lisa porgand, seller ja küüslauk. Prae veel mõned minutid. Viimasena lisa kõik vürtsid, herned, läätsed ning palsamiäädikas ning tomatipasta. Sega korralikult.

Väikesesse purki pane jahu ja vesi, keera kaas peale ning loksuta, kuni jahu on veega segunenud. Aeglaselt vala segu täidisele ning sega

Täidis: • 1 sibul • 1 suur porgand • 1 sellerivars • 3 küüslauguküünt • 100 g külmutatud rohelisi herneid • 250 g keedetud läätsesid • 1 sl tomatipastat • 1 sl palsamiäädikat • 1 tl soola • 0,5 tl jahvatatud kuivatatud tüümiani • 0,5 tl pipart • 0,5 tl küüslaugupulbrit • 0,5 tl sibulapulbrit • 1 sl jahu • 100 ml vett

62

Autor: Alisa Tsitseronova Instagram: vegaliciousfoods

pidevalt. Täidis hakkab kohe paksemaks muutuma. Küpseta täidist veel mõned minutid ning pane siis sügava ahjunõu põhja ning jäta seisma, kuni valmistad tambi. Kurna keedetud köögiviljad ning pane tagasi potti, lisa margariin, maitsepärm, sibulapulber, sool ja pipar ning valmista pudrunuiaga kreemine kartulitamp. Laota tamp võrdselt täidisekihi peale. Kasuta kahvlit, et pinnale triibuline muster teha. Küpseta ahjus 20–25 minutit ning kasuta grillrežiimi, et pirukas pealt veidi pruunikaks küpseks.

RETSEPTID

Meremaitselised küpsised KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 200 g speltajahu (või tavalist) • 1 tl küpsetuspulbrit • 2 norilehte • 1 sl jahvatatud wakame- ja kelpvetikat • 100 g Cocos kookosrasva • 120 ml külma vett • 1 sl õunaäädikat • Pintseldamiseks sulatatud Cocos kookosrasva (või õli/taimset piima) • Kaunistamiseks seesami- ja mooniseemneid

Kata küpsetusplaat küpsetuspaberiga.

Eelsoojenda ahi 220 kraadini. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja vetikad. Riivi külmkapist võetud Cocos kookosrasv jahu hulka ja sega lusikaga nii, et kookosrasv oleks jahuga kaetud. Vala jahusegusse omavahel segatud vesi ja õunaäädikas ning sega taignaks. Rasvatükikesed võivad jäävad sisse, sest need tekitavad küpsistesse krõbedaid kihte ja taskuid. Ära lase taignal pi-

kalt seista ega sega liiga hoolsalt – muidu tekib küpsistesse, mis teeb küpsised raskeks ja nätskeks.

Kummuta taigen jahusele lauale, rulli sentimeetri paksuseks ja lõika vormiga küpsised välja. Ära vorme keera, vaid vajuta need otse läbi taigna. Pane plaadile, määri sulatatud rasvainega ning soovi korral kaunista seemnetega. Küpseta 15-18 minutit, kuni küpsised hakkavad jumet võtma.

63

RETSEPTID

Piparkoogi-šokolaadikorvikesed jõhvikatega

11 korvikest

KOOSTIS • 500 g piparkoogitainast • 350 g tumedat veganšokolaadi • 350 g kookoskreemi • 200 g jõhvikaid

VALMISTAMINE Suru piparkoogitainas väikeste vormide (nt metallist muffinivormi) põhja. Tee kahvliga põhja sisse augud ja toesta ääred fooliumiga. Lase 200 kraadi juures ahjus 7–8 minutit küpseda, kuni põhi muutub krõbedaks. Lase jahtuda ja eemalda vormist. Täidise jaoks haki šokolaad. Kuumuta kreem keemiseni, tõsta tulelt ja lisa šokolaad.

Sega, kuni šokolaad on sulanud, ja vala korvikestesse. Kaunista korvikesed jõhvikatega (võid proovida ka erinevate hapude marjadega) ja aseta 20 minutiks külmkappi.

Autor: Tallinna Ülikooli kohviku Astrarium taimetoiduala Facebook: Astrarium Lõunabuffee

64

Kartuli-mandlisalat

kaheksale

KOOSTIS

Autor: Tallinna Ülikooli kohviku Astrarium taimetoiduala Facebook: Astrarium Lõunabuffee

• 500 g kartulit • 200 g kikerherneid • 35 g kappareid • 70 g porrut • 30 g mandlilaaste • 300–350 g veganmajoneesi • soola • valget pipart

VALMISTAMINE Keeda kartulid ja jahuta. Mandlilaastud rösti pannil või ahjus 200 kraadi juures. Tükelda kartul kuubikuteks ja porru ribadeks. Sega kõik koostisosad kokku ja maitsesta, jäta osa mandlilaaste serveerimiseks.

Ökosahvrist leiad mõnusa valiku vegankraami!

OÜ Ökosahver Tel: 6738318 info@sahver.ee www.sahver.ee

RETSEPTID

Läätsepikkpoiss kuuele

Autor: Taimne Teisipäev

KOOSTIS • 1 tass kuivatatud läätsesid • 1,5 tassi köögiviljapuljongit või vett • 10 sl Santa Maria suitsust kastet (BBQ) • 5 sl jahvatatud linaseemneid • 1/3 tassi vett • 2 sl oliiviõli • 3 hakitud küüslauguküünt • 1 hakitud väike sibul • 1 hakitud punane paprika • 1 riivitud porgand • 1 hakitud sellerivars • ¾ tassi kaerahelbeid • ½ tassi kaerajahu (või nisujahu) • 1 tl kuivatatud tüümianit • 1 tl majoraani • 0,5 tl vürtsköömneid • 0,5 tl küüslaugupulbrit • 0,5 tl sibulapulbrit • 1 sl vahtrasiirupit • soola • pipart

VALMISTAMINE Loputa läätsed. Pane läätsed potti koos vee või köögiviljapuljongiga.

Kuumuta keemiseni, kata kaanega ning lase aeg-ajalt segades madalamal kuumusel 35–40 minutit haududa. Kui läätsed on parajalt pehmed, tõsta need u 15 minutiks kõrvale. Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Sega kausis kokku jahvatatud linaseemned, ⅓ tassi vett ja 5 sl Santa Maria kastet, jäta külmikusse tahenema u 10 minutiks. Prae pannil õlis keskmisel kuumusel küüslauk, sibul, paprika, porgand ja seller. Prae köögivilju u

5 minutit, kuni sibul hakkab klaasjaks muutuma. Lisa hulka vürtsid, sega läbi ja lase jahtuda. Püreesta blenderis ¾ keedetud läätsedest.

Sega praetud köögiviljad läätsede, kaerahelveste, jahu ning linaseemneseguga. Lisa soola ja pipart. Pane leivavormi küpsetuspaber ning kalla segu vormi. Suru tugevalt ja silu ühtlaseks.

Valmista glasuur, segades kokku 5 sl suitsukastet ja 1 sl vahtrasiirupit. Määri see ühtlaselt üle pika poisi. Aseta vorm ahju 45–50 minutiks. Lase veidi jahtuda ning serveeri.

Talvine kõrvitsakeeks kaheksale

66

Autor: Taimne Teisipäev

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 300 g nisujahu • 100 g fariinsuhkrut • 1 tl soodat • 1 tl küpsetuspulbrit • 0,5 tl soola • 2 tl piparkoogimaitseainet • 400 g kõrvitsapüreed • 80 ml taimset piima • 80 ml õli • 50 g Kreeka pähkleid • 75 g kuivatatud jõhvikaid • 1 apelsini koor

Lisa kaussi kõik kuivained ja sega.

Seejärel lisa kuivainetele kõrvitsapüree, õli ja taimne piim. Lisa ka Kreeka pähklid, jõhvikad ja apelsinikoor. Sega kõik kokku ja kalla eelnevalt rasvainega määritud või küpsetuspaberiga kaetud leiva- või keeksivormi. Küpseta 180 kraadi juures 50–60 minutit.

Millega üllatad jõulupühade ajal?

Uus pood Ülemiste keskuses!

Oleme avara valikuga köögi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel, Ülemiste keskuse 1. korrusel ja Rakveres Vaala keskuses.

Kiika ka e-poodi: www.kodusvajalik.ee