Ajakiri Vegan 2020 #1 by Ajakiri Vegan

Hind 2,49 € RETSEPTID

NR 18, 2020 1/11

30 MINUTI RETSEPTID Eesti tüdruk kaotas veganlusega 30 kg ja sai lahti kõrgvererõhutõvest TOIDUJAGAMINE: võimalus toidu päästmiseks TEE LIHAANALOOGINI: Eesti teaduslabor töötab kaeraga

Agris ja Cathy Reppo:

JÕUTÕSTJATEST ABIKAASAD ON 1 TUGEVAIMAD KOOS

Tervis sinu toidulaual

Hea lugeja! PEATOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS Martin Vihm martin@ajakirivegan.ee (+372) 552 8897 KÜLJENDUS Pille-Riin Priske KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt KAANELOO FOTOD Kaspar Saaremets AUTORID Kadri Sikk Maryliis Teinfeldt Kristina-Maria Heinsalu Kadri Taperson Kerly Ilves Kätlin Kalling Triin Remmelgas Chris Kala Anett Rannamets Maaja Mäll Karin Bachmann Mari-Liis Tammik Triin Libe

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

irjanik avab iga nädal oma sülearvuti, et kirja panna uus lugu. Ta võib vilkuvat kursorit eredal ekraanil vaadata tunde, kuid mitte ükski sõna ei tundu esialgu õigena. Tal on kõik sõnad olemas, aga tunne selline, et mitte ükski ei ole sobiv. Selline, mis lükkaks mõtteniidi veerema. Ja need igavikuna näivad hetked tühja lehe ja sõnade vahel tekitavad temas trotsi. Mida pikemaks tühjalt istutud aeg venib, seda kaalukamaks muutub ebakindlus. Kas need sõnad, mis kunagi paberile saavad, on üldse lugemist väärt? Kas esimene lause teeb puhtast lõuendist kunstiteose või saab sellest mõttetult raisatud aeg? Kehv kirjatükk, millele keegi pihta ei saa, kaasa arvatud tema ise? Algused on tema jaoks keerulised ja väljakutsuvad. Lisaks sellele, et tal on miljon võimalust, mismoodi alustada, on ka miljon varianti, kuidas kõik võiks lõppeda. Ta võitleb teadmatusega. Otsib harjumuspärasust ja soovib, et tema käes oleks kontroll. Tõsi on aga see, et elus tuleb paratamatult ette olukordi, kus mugavustsoonist saab niit ja meie püüame sellel tasakaalu leida justkui köielkõndijad. Unustame inimestena kulgemise ja selle, et protsessi tuleb nautida. Kui alguses hoogu sisse ei saa, tähendab see tavaliselt, et oleme ettevaatlikud, sest kardame läbikukkumist. Kui saad juba hoo sisse, tahad lõpptulemust kiirelt ja kohe. Nagu trennis käimisega. Esialgu ei saa pärast pikka pausi kuidagi tosse jalga, et spordiklubi poole sammuda. Kui nädala käidud saab, mõeldakse, miks soovitud tulemust juba näha ei ole. Aga kõik võtab aega. Ja selleks, et see aeg meeldivalt üle elada, tuleb õppida protsessi

nautima. Kui naudid protsessi, naudid tegevust. Kui naudid tegevust, on suurem võimalus, et saad väga edukaks ja muutud enesekindlamaks. Kui oled enesekindlam, aga juhtubki, et midagi läheb nihu, pole pooleli jätmine enam variant. Käes on uus aasta. Pole vahet, mil moel seda alustasime. Tähtis on, et naudiksime teekonda. Siis on selle aasta lõppedes ka järgmist kergem vastu võtta. Muide! Eelmise aasta viimases numbris teatasime, et ajakirja ilmumissagedus muutub. Kel viimane lugemata jäi, siis andsime teada, et hakkame edaspidi kohtuma iga kuu kümnenda kuupäeva paiku. Muutusteta jääb ajakiri Selverisse, kust selle Partnerkaardiga tasuta saab. Lisaks saab ajakirja edaspidi kaasa haarata ka Tartu ja Tallinna Kaubamajast, Biomarketitest ja Bio4you kauplustest. Mõnusat kulgemist ja imeilusat uut aastat!

Anett Rannamets

KOLUMN

Muinasjutt ja päriselu E. B. White’i raamatus „Charlotte koob võrku“ pääseb niru põrsas Wilbur üle noatera kirve alla minekust, teda toidetakse lutiga ning ta saab elukoha mõnusas laudas. Kui aga selgub, et ei oota tedagi mingi muu saatus kui jõulupraeks saamine, mõtleb nupukas ämblik Charlotte välja plaani, kuidas panna inimesi teistmoodi suhtuma. Ta koob Wilburi sulu kohale võrgu, mille keskel hea sõna sea kohta. Plaan töötab suurepäraselt, siga saab kuulsaks, käib näitusel ja elab loomuliku lõpuni õnnelikult laudas. Lapsele seda raamatut ette lugedes olid tekkinud küsimused praktilised: kui suured olid võrgus tähed või kuidas hani ei istu oma tibusid laiaks, kui nad tema juurde sooja lähevad. Sellest, kas üks ämblik taolist asja teha võiks, küsimust ei tekkinud. Samuti, miks siga räägib. Küll aga pidin selgitama, kuidas on võimalik siga süüa ja miks see muinasjutt selline on. Rääkisin siis ettevaatlikult, kuidas see lugu päriseluga seotud on. Et enamik sigu ja lehmi ei ela sugugi hubases heinakrabinaga laudas, vaid suurfarmis. Oli näha, kuidas väike pea püüdis maagilise mõtlemise abil seda infot endale talutavaks protsessida. Küllap neid küsimusi nüüd hakkab muudkui tulema.

Tartu Raekoja platsi jõulukülla tekkis sel aastal kanala. See on klaasist majake, kus sees soojenduslamp, varjumist võimaldavad pesakastid, õrred, saepuru, kapsast söögiks, teri jpm. Kanadele kruviti lakke suitsuandur, neil on ööpäevaringne valve, elutingimusi käis kontrollimas ka ELS. Õhtuti lastakse kanamaja küljekatted alla, hommikul tõstetakse jälle üles. Kohevad heas elujõus kanad ja kukk Hillar on saanud inimeste jalutuskäikude sihtpunktiks. Enne aastavahetuse möllu lähevad kanad jälle oma koju tagasi. Raeplatsi kanade „spaa“ on samasugune muinasjutt kui kirjutada oskav ämblik. Kanade ja ka muude loomadega vähe kokkupuutuv inimene vaatab seda imelist kanalat ning hakkab uskuma, et kõik kanad just nii elavadki. Kui ka järgnevatel aastatel on kanala plaanis, võiks sinna elama tuua mõned masstootmisest tulnud isendid, kes pole sugugi kohevad juturaama-

Karin Bachmann

tukanad, vaid rääbakad, poolenisti sulgedest paljad, ärahirmutatud tootmisüksused. Sellised momendid jäävad meelde ja ilmutavad end ehk järgmisel poeskäigul. Tean, et paljud ei kiida kanade toomist raeplatsile heaks. Jah, looma eksponeerimine meelelahutuslikul eesmärgil ei ole aktsepteeritav. Praegusel juhul on minu meelest aga tegemist pigem algatusega, mis võib ühel juhul asuda inimeste tõekspidamisi muutma. Kanade ja nende elutingimustega on kõik enam kui korras, nii et nende pärast ei ole vaja muretseda. Kindlasti ei tekita nende taoline vaatamas käimine tunnet, et loomaga võibki ükskõik kuidas käituda. Kanala juures olevad sildid ja kogu sealse seltskonna elu käib kanade heaolu silmas pidades. Inimene näeb siis, kui kana otsustab ennast näidata, mitte vastupidi. Küll aga jah, kanala loob kanade pidamisest illusioone. 3

UUDISED

„The Game Changers“ on nüüd vaadatav ka eestikeelsete subtiitritega! Hollywoodi dokumentaalfilm näitab, et taimse toitumisega on võimalik edetabelite tipus olla pea igal spordialal, olgu selleks tõstmine või hoopisi midagi muud, näiteks autosport. „The Game Changers“ on lühikese ajaga saanud iTunes’i keskkonnas läbi aegade üheks enimmüüdud dokumentaaliks. Kuigi kodumaal televiisoris seda veel ei näidata, on Eesti aktiivsed veganid tänaseks loonud filmile eestikeelsed subtiitrid, mille saab paigaldada populaarse filmikeskkonna Netflix taustale. Kui soovid filmi vaadata ning seda oma pere ja sõpradega jagada, on vaja kehtivat Netflixi lepingut arvutis vaatamiseks, Chrome internetibrauserit, Chrome brauseri laiendust (extension) nimega Super Netflix (selle saad tasuta alla laadida ja brauserile lisada netipoes http://bit.ly/37KS7qb) ning spetsiaalselt ettevalmistatud eestikeelsete subtiitrite faili, mille saad alla tõmmata siit: http://bit.ly/2ruEkUi. Kui oled filmi Netflixis jooksma pannud, saad filmi ülaosas hiirt liigutades ilmuva „CC“ klahviga lisada subtiitri faili.

New Yorgis hakkab sõitma „vegantakso“ Kas teadsid, et New Yorgi legendaarse linnataksona võib kasutada vaid 40 heaks kiidetud kindlat autotüüpi? Kuna kollased taksod on suurlinna üheks tunnusmärgiks, on olemas ettekirjutused, milliste autodega linnataksot sõita võib. Hiljuti kiideti heaks Tesla Model 3 elektriauto, mis alates 2019. aasta algusest kategoriseerub ka veganautode alla. Nimelt eemaldati hiljuti selle interjöörist nahast elemendid. Muide, tegemist on esimese autotüübiga New Yorgi 40st, mis sõidab elektriga. Tesla saab kollase värvitooni ning valge vaheseina, mis eraldab reisijad juhist. Samuti paigaldatakse sellesse taksomeeter ning turvakaamerad.

Hi n

üüt

, 49

€

rbivad Miks ta sarna lihale oob TFTAK l tsio a innov s E. Vildeoi t e taim juba 20

Ter v

Ret

sep

tilis

ise he amet 5 p aks k i poo iid lt ä las eva m etud tea eda enüü del Pra e k ka tilin toi s lap e tes dus s s t: t va aab jal kät iku te?

Hin

5, 2 R1

019

€ , 49

4/6

l RE

ahe av kirj

ISA

TIL

P TSE

Aja

JAD ÕIT V D

GU SEL

I RM IGA KA UUR i r i T sik UL B Rei IDUK st ÜA i O m PÜ T T tna a j I ta Vie isu ORD ullu REK r A ti Ees AILM us MENE MA ilm I el ES TE dat AA S 90n DUM ITLA KO METO I TA LEHT AJA

vad oda USID o t NÕ ed tlas ALA Ees ANJ G VE

H r a M

id d vegan oteid? o t aseid idus taimeto ooni s soovita t itlus l -ndate

: o o S Janar

, keneda ! i p s k u s in k jäär võ aimetoitlase r a k i l l t korvpa em hakanud in var i oleks

Oluline muudatus ajakirja ilmumises, jaotuskohtades ja tellimuse hinnas! Varaseme 6 korra asemel ilmub ajakiri 2020. aastal 11 korda ja on poodidest leitav iga kuu 10. kuupäevaks. Augustikuus ajakiri ei ilmu. Peale Selveri on sellest aastast ajakirja võimalik soetada ka Tallinna ja Tartu Kaubamajast, Biomarketist ja Bio4You ökopoodidest. Kui varasemalt oli tellimuse ühe numbri e-arve püsimakselepingu hinnaks 1,98 €, siis sellest aastast on hind 1,59 € ja aastatellimus maksab 21,89 €. Ajakirja saab koju tellida Express Posti kodulehelt www.tellimine.ee

TERVIS

Süües terveks ehk taimetoidueksperiment emaga

Kadri Sikk, Eesti Vegan Seltsi toitumisnõustaja

tarost ne radost, väidavad juba vanema põlvkonna inimesed, kes oskavad lisaks heale vene keelele rääkida ka seda, mida tähendab siit ja sealt logisema hakkav tervis. Mina toitumisnõustajana tean jällegi, kui paljusid levinud probleeme aitab ennetada, leevendada ja ravidagi täistaimne terviktoitumine. Sestap pidin rõõmust pea lakke hüppama, kui mu ema (64) küsis mult veganmenüüd, et neid mõjusid endagi nahal järele proovida. Eksperiment kestis kaks nädalat ja tulemused üllatasid meid mõlemat. Uurin emalt lähemalt. Oleme kodus alati söönud tavalist Eesti toitu, mis jääb tervislikust taimetoidust üsna kaugele. Miks sind toitumine praegu huvitama hakkas? Käisin kevadel arsti juures ja selgus, et kolesterool on normaalsest kõrgem. Talvega olin mitu lisakilo ka kogunud ega tundnud end hästi. Tahtsin teada, kas need asjad lähevad taimetoidu peal normi. Palusid, et paneksin sulle kokku nädala veganmenüü, kuid otsustasid eksperimendi kahe nädala peale venitada. Miks? Oli sul ka mingeid hirme või muresid enne menüümuutust? Kuidas selleks valmistusid? Nädal tundus tulemuste jaoks liiga lühike. Mul oli õnneks hea võimalus pikemalt teistmoodi süüa teha, sest mulle toodi koer hoida ja ma teadsin, et nüüd vähemalt kümme päeva olen peamiselt kodune ja mingeid kõrvalisi ahvatlusi ei tule. Muudmoodi ei valmistunudki, kui et võtsin menüü ette,

tegin ostunimekirja ja käisin poes. Ma menüüs päris näpuga järge ei ajanud ja vahetasin päevi ka, aga peaaegu kõik sai läbi proovitud. Tegin ühtlasi ettepaneku teha enne ja pärast eksperimenti veretesti, et tulemusi mõõta, ja need üllatasid mindki. Räägi, mis olid sinu jaoks tähelepanuväärsemad muutused kahe taimetoidu-nädalaga? Mis sind üllatas selle kogemuse juures? Mind üllatas, et saan hakkama küll taimetoidu valmistamisega, asi on ainult tahtmises. Ikka mõtled, et nii keeruline on, ei viitsi retsepte otsida, aga menüü aitas hästi: toidud olid lihtsad, toiduained tuttavad ja sai mõtteid, mida võiks kokata. Kui keegi sellise menüü mulle ette annab, siis on küll lihtne teha. Tervisenäitajad üllatasid ka. Mõõtsime enne taimetoidule üleminekut ära üld-, HDL- ja LDL-kolesterooli, triglütseriidid ja vitamiin B12. Siis oli üldkolesterool samamoodi nagu kevadel üle normi, LDL samuti. Olin järgmised kaks nädalat tõesti ainult taimetoidu peal, välja arvatud ühe korra, kui ... Ma ei tea, kas võib rääkida? Ikka võib. Viimasel päeval läksime välja sööma uude restorani, sel veel juurika nimi, ja ma lihtsalt imestasin, kas tõesti pole menüüs ühtegi vegantoitu – polnudki! Nii et üks päev enne eksperimendi lõppu sõin seenepüreesuppi, mis oli kindlasti lehmapiima koorega tehtud.

Sellest hoolimata olid testi tulemused head. Ma olin väga positiivselt üllatunud. Kõik näitajad olid normis, aga veel enam, mul jäi juhtumisi samasse perioodi silmaarsti külastus ja me olime arstiga mõlemad üllatunud. Läksin sel aastal juba kolmandat korda silmaarstile, kuna mul oli kevadel ühes silmas rõhk kõrgenenud ja see oli oktoobri alguses enne eksperimenti jätkuvalt kõrge. Arst ütles, et kuu aja pärast mõõdame uuesti ja kui rõhk püsib kõrge, siis lähevad tilgad peale, muidu on rohekae tekkimise oht. Neid tilku peab siis panema kogu ülejäänud elu. Ja üllatus, üllatus: ka silmarõhk oli täiesti normi läinud! Kusjuures ainus, mis ma oma elustiili juures vahepeal muutsin, oli toitumine. Kaalus võtsid ka alla, mis oli üks su eesmärkidest. Jah, nüüd ma olen täpselt sellises kaalus, nagu tahtsin. Eelmise talvega tuli hea mitu kilo juurde ja need ei tahtnud kuidagi ära minna. Suvel alles aiatöödega võtsin kolm kilo alla. Aga nüüd olen paari nädalaga võtnud veel kolm kilo. Minu jaoks on see küll kiiresti käinud, kusjuures ma sõin ju korralikult kogu selle aja, mitte polnud mingil salati-dieedil. Tegin süüa, sõin vähemalt kolm korda päevas, magusaid asju või saiakesi niisama ei näksinud kohvi kõrvale ega igatse neid ka. Nüüd ma tunnen end väga hästi ja olen oma normaalkaalus.

BIOMARKET SOOVITAB

Pihusta terviseks!

Tabletivaba vegan toidulisandite sari

Kiire, mugav ja kliiniliste uuringutega tõestatud eriti tõhus viis kindlustada, et organism oleks varustatud vegani menüüs sageli liiga vähesel määral esindatud toitainetega.

TERVIS

kas ma olen nüüd ka ära keeranud. Viskavad nalja sedasi. Aga kui ma olen tulemustest rääkinud, siis mõni on mult juba menüüd küsinud ja võib-olla proovivad ka. Need, kellel ehk endal tervise või kaaluga probleeme on. Saatsin isegi pilte vegantoodetest, mida võiks proovida. Soovitan neile, et proovigu lihtsalt, kas mõjub või ei mõju. Mina saan öelda, et mõjub küll.

Veretesti tulemused enne eksperimenti.

Veretesti tulemused pärast eksperimenti.

Väga julge pealehakkamine oli selline katse ette võtta. Julgusest pole siin juttugi, mul oli vaja, et poleks segajaid, et ma saaksin rahulikult teha kaks nädalat ainult endale süüa. 3

Ma ei saa lubada, et sa rohkem alla ei võta, kui sedasi täistaimseid terviktoite teed. Kehal ei jää muud üle, kui minna normaalkaalu, nii et võib-olla mõni kilo kukub veel. Jah, ma sellest saingi aru, et see nii toimib. Seediminegi hakkas kiiremini tööle. Nüüd on umbes kuu aega möödas eksperimendist. Mis sa sellest kaasa oled võtnud? Ma olen muidugi menüüst toite teinud, olen ostnud veganjogurteid, -piimasid ja -koori, teinud smuutisid ja üldse hea meelega söön taimetoite. Mul on veel oma aiast saaduseid, neist on väga hea süüa teha. Köögiviljasupp on mu lemmik. Sellist menüüd võiks mulle edaspidigi pakkuda, et oleks veel ideid, mida ja kuidas süüa teha. Mul on ka olnud tore näha, et isegi nii lühikese ajaga võivad toimuda suured positiivsed muutused lihtsalt toitumist muutes, see võib nii paljusid inimesi aidata. Mida näiteks su sõbrannad taimetoitlusest arvavad? Mitte midagi (naerab). Mõni küsib, 10

7 päeva taimetoidumenüü* HOMMIKUSÖÖK

ÕHTUSÖÖK

1. päev

Avokaadovõileivad tomati ja roheliste lehtköögiviljadega

Koorene köögiviljasupp ubadega

2. päev

Kaerahelbepuder marjade ja pähklitega

Toekas tahiinikastmes salat kartulite, rediste ja hernestega

3. päev

Banaani-maapähklivõi smuuti marjade ja seemnetega

Ahjubataat guacamole ja rohelise salatiga

4. päev

Oamäärdega kurgileivad roheliste lehtköögiviljadega

Hapukapsa-kruubisupp

5. päev

Tatra(helbe)puder, kõrvale kurgitomati-paprikaga näkileib

Kartulid kukeseene-koorekastme ja rohelise salatiga

6. päev

Roheline tervisesmuuti seemnetega

Täisterapastasalat pestoga

7. päev

Võileivad hummuse ja värskete köögiviljadega

Bataadi chili sin carne riisi ja värske salatiga

Igapäevaselt

Toidukorrale lisaks või vahepaladena puuviljad-marjad (ka kuivatatud) ja pähklid-mandlid. Lõuna- või õhtusöögi kõrvale soovi korral täisteraleiba. Päevas juua lisaks 2–3 klaasi vett.

*Sarnane menüü lühendatud ülevaatena. NB! Tervisliku toitumise põhialuse moodustavad köögiviljad, puuviljad ja marjad, kaunviljad (läätsed, oad jt), täisteraviljad (kaer, pruun riis jmt), pähklid ja seemned ehk taimsed terviktoidud. Vt lähemalt bit.ly/tervislik-taimne-toitumine

EESTIS VALMISTATUD 6 TERVISLIKKU MAITSET

KESKKOND

ÜLE PRAHI TOIT! Foodsharing ehk toidujagamine – võimalus toidu päästmiseks Mulle pole kunagi meeldinud toitu raisata. Samuti kõlab minu arvates hästi ingliskeelne sõnapaar dumpster diving. Inimesed, kes seda harrastavad, on dumpster diver’id. Eesti keeles võib neid nimetada prügisukeldujateks või ka prügituukriteks. Kõnealune mõiste tekkis 1980ndatel. See ühendab suure prügikasti (dumpster) ja sukeldumise (diving). Nimetus prügikonteinerile pärineb Dempster Brothersi tootelt Ameerika Ühendriikides. Nimelt hakati 1937. aastal tootma Dempster Dumpsteri nimelisi prügikonteinereid. Aastatega nimi aina kinnistus ja see leiab suurel tarbimisajastul väga tihedat kasutust. Kerly Ilves

rügisukeldujad päästava suurtest äri-, elamu-, tööstusja ehituskonteineritest kasutamata esemeid ja toitu, mille omanikud on ära visanud, kuid mida korjaja kasulikuks peab. Suuremas osas leiab tegevuse käigus aset toidu

päästmine. Kahjuks on seda konteinerites leida alati väga palju, nii et see, kes sukeldub, saab tihti nädalaid tasuta omandatud toiduvarudega ära elada. Ise proovisin prügisukeldumist juhuslikult esimest korda kolm aastat tagasi Torontos elades. Sõitsin rattaga õhtul

töölt koju ja märkasin metroojaama lähedal asuva hiinlaste peetava köögi- ja puuviljapoe ees kuut rohelist prügikasti. Peatusin nende juures ja uurisin olukorda. See tähendas üle õla, vasakule-paremale vaatamast, et keegi minu tegevust ei märkaks, et vältida tollast

RUMMIPALLID

KOOSTIS

VALMISTAMINE

3 tassi datleid 1 tass kookoshelbeid 1 tass mandlilaaste 3 spl kakaod 1 spl rummiekstrakti

Pane kõik koostisosad köögikombaini ja töötle, kuni ühtlaseks puruks muutunud. Veereta käte vahel pallikesed ja pane sügavkülma 30 minutiks tahenema. Naudi mõnusaid ja tervislikke rummipalle.

www.biolife.ee

KESKKOND

piinlikkustunnet. Avasin esimese konteineri ja nägin seal spinatikotti ja banaane. Neid oli tohutult. Panin nii palju endale õlakotti, kui suutsin ära tassida. Minust jäi sinna maha veel viis korda sama kogust. Teisest ja kolmandast leidsin apelsine ja virsikuid. Neljandast hulga maasikaid. Kodus tegin kohe smuutisid kõigile korterikaaslastele. Praktiseerisin sukeldumist siis, kui võimalust oli.

FOODSHARING EHK TOIDUJAGAMINE

Võib arvata, et toiduraiskamine on lääne või Põhja-Ameerika heaolu ühiskondade probleem. Kahjuks puutub sellega kokku enamik riikidest. Seega tekib suurel hulgal toidukadu ka Eestis. Ja seda mitte ainult kaubanduses, aga peamiselt koduses majapidamises. 2015. aastal korraldatud uuringu tulemuste põhjal saab öelda, et üks inimene tekitab kodumajapidamises toidujäätmeid kokku ligikaudu 54 kg aastas, kusjuures raisatud toidu osa sellest on ligikaudu 19,5 kg aastas. See tähendab, et iga kuu pooleteisekilost toidukotti koju tassides rändab see ja natuke rohkemgi toitu prügikasti. [¹] Sarnase teise uuringu põhjal selgus, et suures toidukaupluses (super- ja hüpermarket) jääb päevas keskmiselt 128 kg (aastas 46 tonni), keskmise suurusega kaupluses keskmiselt 29 kg (aastas 11 tonni) ja väikeses kaupluses keskmiselt 4,8 kg (aastas 1,7 tonni) toiduaineid ühel või teisel põhjusel müümata. Seega aastas jääb Eesti toidukauplustes maha müümata ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid. See kogus toiduaineid jääb valdavalt inimtoiduna kasutamata. [²] Elan ajutiselt Saksamaal ja siin läheb aastas prügikasti miljoneid tonne korralikke toiduaineid. Kahjuks on siin prügisukeldumine ebaseaduslik. Kuna ei soovi korrakaitsjatega konflikte, siis olen seda vältinud. Ausalt öeldes ei ole siin ka eriti võimalik seda teha, sest seadus nõuab, et prügikastid oleksid lukus ja peidus. Õnneks sai siin 2012. aastal alguse suurepärane ettevõtmine Foodsharing ehk toidujagamine. See on väga hea alternatiiv prügisukeldumisele. 14

KESKKOND

Foodsharing’u sisuks on toidupäästmine, enne kui see prügikasti jõuab, ja selle huvilistele tasuta edasi jagamine. Toit saab päästetud toidupäästjate kaudu. Toidu saab sellega tegelevate ettevõtete (eraisikud, kohvikud, restoranid, turud, pagarid, kaupluseketid jms) käest, kes annetavad Foodsharing’ule. Vabatahtlikud jagavad toiduained laiali avalikesse külmkappidesse. Sinna pandud toidu tarbimine toimub mõistagi omal vastutusel. Teine levinud vahend toidu edasiandmiseks on selle avalik jagamine. See on peamine, millega ma Berliinis kokku olen puutunud. Tegemist on iga päev kindlas kohas ja kindlal kellaajal, 365 päeva aastas, toimuva tegevusega. See annab ilmekalt edasi, et toitu on palju, mida päästa ja jagada. Sellega tegelevad iga päev kümned vabatahtlikud. Toidujagamise kohas kogunevad inimesed seina ette ning ootavad kannatlikult vabatahtlike saabumist. Nad sõidavad elektrirattaga. See toob endaga kaasa tavaliselt kümme või rohkemgi kastitäit päästetud toitu. Kui osalejaid on palju, tekib toidujagajate ette kuni kolme ritta jaotunud huviliste rivi. Oma soovist pakutud toidule antakse märku käega. Käe võib tõsta igal korral, kuid kuna tegemist on ausa jagamisega (fair sharing), siis toidusaaja valib jagaja. Seetõttu oleneb kojutoodava toidu kogus päästetud toidu kogusest ja osalejate arvust ning nende huvist. Ekslikult võib ehk arvata, et veganina toidujagamisel käimine on mahavisatud aeg. Aga kahjuks või õnneks jagub ka täistaimetoitlasele palju toitu. Berliinis on veganlus väga levinud ja seetõttu pööravad toidujagajad alati suurt tähelepanu toidu koostisele ning võttes arvesse ka veganite üles tõstetud käsi, näiteks taimseid jogurteid välja jagades. Peale iga külastust olen kodus sättinud päästetud toidu köögilauale ja selle üles pildistanud. Tegin seda algselt ilma tõsise tagamõtteta, aga oma taaskasutusnäituse avamisel sain sõbra emalt idee „Toit üle prahi“ fotonäituseks. Samuti on see hea võimalus pöörata avalikkuse tähelepanu valusale keskkonnaprobleemile.

Foodsharing’u süsteem töötab hästi juba mitmes riigis ning on tuult tiibadesse saamas ka Eestis. Tegutsevad toidujagajate privaatgrupid ja salajased toidujagamispunktid. Eestis, nagu kõikjal mujal, on peamiseks probleemiks inimeste jaoks hügieen. Kui kauplusest saadud toidu, mahakantud toidu või ka prügikastist päästetud toidu vastuvõtmisega pole probleemi, siis skeptilisemad ollakse näiteks naabri või ka töökaaslase poolt pakutud kodutoidu tarbimisega. Siin peab aga usaldama. Nagu me ise süüa teeme puhaste käte, puhaste toidunõude ja -riistadega, puhastel pindadel, peame lootma, et samamoodi käituvad ka meie tuttavad. Toiduraiskamist saab vältida iga inimene oma kodus, jagades ka näiteks toitu, mida ta ära ei jõua tarbida. Võimaluse korral võib roa panna sügavkülmikusse, et see hiljem ära tarbida. Tartu Toidujagamine, mis Saksamaa

Hakka toidujagajaks! Tartu Toidujagamine otsib vabatahtlikke, toetajaid ja toiduannetajatest ettevõtteid: kohvikuid, pagariärisid, restorane ja kauplusekette, kes avalikult või anonüümselt on nõus toitu annetama. Huvitatutel palun võtta ühendust Tartu Toidujagamisega tartutoidujagamine@protonmail.com. Lisainfot saab Facebookist: Foodsharing Tartu.

Foodsharing’u näitel toidupäästmise ja -jagamisega tegeleb, õhutab koduseid majapidamisi olema hoolsamad toidu säilitamisel ning kutsub toiduga tegelevaid ettevõtteid vähendama toidu prügikasti viskamist. Siin on hea võimalus koostööks Tartu Toidujagamisega, kes tuleb toidule järgi ning korraldab toidu jagamise enda vabatahtlike abiga. Foodsharing on parim variant ennetada toidu prügikasti jõudmist, andes sellele kasutust ning seeläbi soodustades kõigi kulutatud ressursside maksimaalset kasutamist. Toitu raisates ei raiska me vaid toitu. Me raiskame maad, vett, fossiilkütuseid, tööjõudu. Kuna raiskame nii suures koguses, on see üks peamisi põhjuseid, miks vihmametsades palju metsa maha raiutakse või mis põhjustab kalade vähenemist ookeanides ja bioloogilise mitmekülgsuse kadu. Tegemist on tänapäeval ühe tõsiseima keskkonnaprobleemiga. 3

FOTONÄITUS „TOIT ÜLE PRAHI“ Avatud Tartu Linnaraamatukogus (Kompanii 3/5) 17. detsembrist kuni 18. jaanuarini, hoone II ja III korrusel, E–R 9–20, L 10–16. Sissepääs tasuta ja lugejakaardita. Uuri lisa: tarbitoitutargalt.ee www.envir.ee/sites/default/ files/toidujaatmed_ii.pdf

[1] Moora, H., Urbel-Piirsalu, E., Õunapuu, K. (2015). Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. SEI Tallinn. [2] Moora, H., Urbel-Piirsalu, E., Viilvere, T. (2015). Toidujäätmete teke Eesti kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtetes. SEI Tallinn

KESKKOND

PRÜGI VÄHEMAKS: kuidas oma jäätmetest maksimum võtta? Maryliis Teinfeldt, nullkulu.ee

ga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Juba seitsmendat aastat on meie olmejäätmete kogus kasvanud ja näitab ka sarnast tulevikutrendi. Kui kogu Eesti olmejäätmete kogus oli 2016. aastal statistikaameti andmetel 494 000 tonni, siis sellest taaskasutati vaid 138 000 tonni. Sellest ligi poole (64 000 tonni) moodustasid paber ja papp, 28 000 tonni saadi materjalina kätte klaasi, 13 000 tonni biojäätmeid ning 12 000 tonni plasti. Kuidas aga igaüks saaks olmejäätmete koguse vähendamisse panustada, on otseloomulikult a) prügi ennetamine ja b) selle sorteerimine. Oluline osa sorteerimisprotsessist on panustada ka jäätmetest maksimumi võtmisesse. Mida see tähendab ja kuidas seda teha? Koduses prügisorteerimise skaalas on prügikast kui viimane variant. Nullkulu liikumise näitel on olmejäätmete vähendamisel olulised viis sammu, mis on eesti keeles tuntud ka kui 5K-d. Need on: keeldu, kärbi, korduskasuta, käitle ja komposti.

KEELDU JA KÄRBI

Parim viis oma jäätmetest maksimumi võtmiseks on neid lihtsalt mitte tekitada. Näiteks toidu oma kottidesse või anumatesse ostmine aitab suuresti toidupakendeid vähendada. Ka sooja toidu lettidest süüa ostes küsi toit oma kaasavõetud karpi. Palu kohvikus jooki ilma kõrreta. Eelista riidest taskurätti salvrätikule. Ära osta asju, mida sa tegelikult ei vaja. Neid näiteid, mida prügi ennetamiseks teha, on palju, see kõik oleneb inimese enda elustiilist. Küll aga uuringud näitavad, et oma ökoloogilist jalajälge on väga hõlpsalt võimalik vähendada ühe aspektiga, milleks on väljaminekute vähendamine. Mida suurem on inimese 16

sissetulek, seda rohkem ta ka kulutab. Nii riikide kui ka üksikisikute näitel on kindlaks tehtud, et mida jõukam ta on, seda suurem on ta ökoloogiline jalajälg. [¹]

KORDUSKASUTA

teha jäätist. Külmkapis hoian ma suurt purki, kuhu kogun nädala jooksul tekkinud puljongimaterjali: porgandi-, selleri- ja sibulakoored, sellerilehed, maitsetaimede varred.

Korduskasutamine on lihtne. Olgu see KÄITLE JA KOMPOSTI toidu, riiete, raamatute, kirjutusvahendite, Neid jäätmeid, mida enam uuesti või mööbli või mille muu puhul. Korduskasu- muudetud kujul kasutada ei saa, tuleb tust kui tegevust iseloomustavad kõige sorteerida ja võimaluse korral komposparemini loomingulisus, nutikus, aja- teerida. Mõningaid tavapäraseid jäätkohastamine ning parandamine. meid, näiteks tetrapakke, teeküünalde Kel korduskasutuslikku innustust elus ümbriseid või söögipulki, koguvad kunstpuudu, sel on soovituslik uurida Jaapani nikud, lasteaiad, eraisikud taaskasutusfilosoofia Wabi Sabi kohta. Wabi sabi on projektide loomiseks. elukäsitlus, mõtteviis, esteetika, moto ja Näiteks Facebooki gruppides „Väärväärtuste kogu, mis keskendub ilule tema tustav taaskasutus“ või „Prügi aardeks ajutisuses ja ebatäiuslikkuses. Wabi taaskasutus“ koondab inimesi, kes Sabi aitab au sisse tuua kasinate asja- vastavasisulisi ülejääkide korjamise de, kogemuste või omaduste väärtus- üleskutseid teevad, ja neid, kes on neid tamist. võimelised koguma. Muus osas aga on Kõige igapäevasem näide kordus- oluline oma prügi sorteerida. Selle kohkasutamisest on toidujäänuste taas ta saab rohkem infot keskkonnaministoiduks muutmine. Tegu on praktikaga, teeriumist, kohalikust omavalitsusest ja mis vajab kogu lääne ühiskonnas paran- Tootjavastutusorganisatsioonist. damist ja täiusKompostimine tamist, kuna 50% Mida suurem on inimese sisse- on samuti väga oluEuroopa liikmesline osa oma jäättulek, seda rohkem ta ka kuluriikide toidust metest maksimumi tab. Nii riikide kui ka üksikisikute võtmisest. Paljusid läheb raisku. Me oleme näitel on kindlaks tehtud, et mida esmatarbekaupu suured toidu jõukam ta on, seda suurem on ta ja toiduaineid saab raiskajad. Kuna kompostida. Peale ökoloogiline jalajälg. kodudes toimutoidu passib komvat aga ei saa postida ka näiteks kontrollida ükski direktiiv, on oluline, et papist ja puuvillast vatitikke, puuvillast inimesed ise oleksid probleemist tead- meigieemalduspatju, tselluloosist hamlikud ning oskaksid selle lahendamisele baniiti jpm. loominguliselt läheneda. Peamised põhBiojäätmeid komposteerides on inijused, miks kodudes toitu raisatakse, on mestel võimalik vähendada oma olmejärgmised: me ostame liiga palju toitu, jäätmete hulka, hoides prügiarved väikvalmistame liiga palju toitu, hoiustame semad ja pisendades seejärel oma seda valesti ega oska kasutada ülejääke. ökoloogilist jalajälge. Mis aga peaÜlejäänud saia saab kuivatada näiteks mine – kompostimisega on võimalik lookrutoonideks või täpilistest banaanidest dusele tagasi anda. 3

Rosmariini vedelseep turgutav ja soojendav

Sidrunheina vedelseep tsitruseline ja värskendav

Lavendli vedelseep rahustav ja tasakaalustav

Roosi vedelseep lõhnava Damaskuse roosiga

Saialille vedelseep nahka uuendav ja põletikuvastane

Sonett – nii puhas Ö K O L O O G I L I S E L T Soneti tooted tooted on onsaadasaadaval Soneti Biomarketites, Prismades, val Biomarketites, Prismades, Maksimarketites, Maksimarketites, suuremates suuremates Selverites Selverites ning ja ning Freshgo.ee Astri.ee veebipoes. Astri.ee veebipoodides.

K O H U S E T U N D L I K

Kui puhas ? – Ebatavaliselt puhas! Soneti vedelseebid on mahepõllumajanduslikust toorainest valmistatud leebe koostisega taimsed seebid, mis sobivad nii kätepesuks kui ka tervele kehale. Toodetele on lisatud viirukit, kulda, mürri, loorberit, oliivõli, roosiõietuhka ja puuvõõrikut, mida on enne oloidsegajas korrapärase kaheksakujulise liikumise abil rütmiseeritud. Soneti tooted on valmistatud mahepõllunduslikust toorainest ja need on 100% biolagunevad. Tooted ei sisalda naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Neis ei kasutata ka kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitusaineid ning geeni- ega nanotehnoloogiat. Samuti ei sisalda need plastist mikroosakesi. Sonetis ei tehta ka loomkatseid. Rohkem infot www.sonett.eu

nature-care.cc

cse-label.org

Reg. by Vegan Society

stop-climate-change.de

i iF-design-award

reddot-design-award

KESKKOND

10 ebatavalist viisi, kuidas toidujääkidest viimast võtta MANDARIINIKOORTEST MAITSEAINE

Kuivatatud mandariinikoortest saab jahvatamisega valmistada maitseainet, mida sobib lisada erinevatesse küpsetistesse. Näiteks eriti head vahvlid ongi justnimelt mandariinikoore pulbriga valmistatud. Õhukesed pestud mandariinikoored tuleb kuivatada ja seejärel kohviveskiga jahvatada. Segu passib hästi ka marinaadide ning õlide maitsestamiseks. Sama saab muidugi teha ka kõikide teiste tsitruselistega.

ANANASSIKOORTEST TEE

Ananassikoortest tee on traditsiooniline fermenteeritud Mehhiko jook nimega tepache. Selle valmistamine sarnaneb kalja või veini tegemisele. Kindlasti tuleks olla ettevaatlik, milliseid ananassikoori kasutada. Kui tegu pole mahedalt kasvatatud viljaga, võib koores leiduda pestitsiide, mis ei ole tervislikud.

KARTULIKOORTEST KRÕPSUD

eelistustele, lõhn aga kodutehtul puljongil on säärane, mida poest osta ei saa.

ÕUNAKOOREKRÕPSUD KANEELIGA

Õunahooajal käib agar koogiküpsetamine, ent paljud kokkajad viskavad ära õunakoored. Üks võimalus need taas atraktiivseks toiduaineks muuta on need ahjus kaneeli ja õliga krõpsudeks küpsetada.

HAPUKURGIVEEST MARINAAD

Hapukurgivedelikku ei tohiks kunagi ära kallata, sest sellega saab hõlpsalt marineerida ükskõik mida. Lisaks sellele saab kurgivedelikku kasutada aedviljasuppide ja salatikastmete maitsestamisel. Isetehtud puljongit tehes passib hapukurgivesi ka selle sisse.

KIKERHERNEVEDELIKUST BESEE

Paljud söögikohad pakuvad oma menüüdes krõpse kartulikoortest, mis teiste roogade valmistamisest üle jäävad. Järgmine kord, kui suppi keedad ja pead kartuleid koorima, hoia koored alles ja valmista neist kodused snäkid. Laota õli ja soolaga kokkusegatud kartulikoored ahjuplaadile ning küpseta neid paar minutit, kuni need on krõbedad.

Kikerhernevedelikku tuntakse ka aquafaba nime all, millel on väga üllatavad omadused. Seda saab vahtu lüüa nagu munavalget ja kasutada taimse alternatiivina besee valmistamisel. Küpsetistes käitub vahtulöödud kikerhernevedelik nagu muna, sidudes kokku erinevaid koostisosi. Kõik aquafaba’ga küpsetatud koogid jäävad eriti kohevad ja õhulised.

MARINEERITUD ARBUUSIKOOR VÕI KARRI

OLIIVIKIVIDEST MAITSEÕLI

Suvisel ajal on arbuus menukas vahepala, kahjuks aga päris palju läheb sellest viljast raisku, sest tavaliselt visatakse koor koos valge osaga ära. Sedasamust valget arbuusi viljaliha saab edukalt aga marineerida või sellest karrit teha.

AEDVILJADE KOORTEST PULJONG

Mina hoian enamiku aedviljade koored ja varred külmkapis alles. Kui paras kogus on käes, keedan neist puljongit. Puljongisse sobivad hästi porgandi-, juurselleri- ja sibulakoored, sellerivarred ja -lehed, värskete või juba kuivanud maitseainete rootsud. Puljongit maitsestada kindlasti lisaks vastavalt

Oliivikividel on tugev oliivine maitse, mistõttu sobivad need hästi maitseõli valmistamiseks. Lisaks saab nendega parandada odavate oliiviõlide mekki ning lõhna.

ÕUNASÜDAMIKEST TEE

Õunasüdamikest ja -koortest saab keeta väga maitsvat jooki, mis talvehooajal soojendab ning suvel jahutab. Selle valmistamine on lihtne: kalla potti vett, lisa õunad ja maitse järgi pruuni suhkrut. Keeda madalal tulel tund aega. Seejärel lisa kaneelipulk ja kuumuta veel 45 minutit. Serveeri jooki soojalt või külmalt.

[1] „The ecological footprint of green and brown consumers. Introducing the behaviourimpact-gap (BIG) problem“. Maria Csutura 18

ĂźliĂ¤gedatele ja praktilistele

D A V U R E E T S O P M D O K U Ă&#x2022; N LAUA

KĂľik BioBagi tooted on komposteeruvad vastavalt Euroopa standardile EN13432

BioBag Baltic OĂ&#x153; www.biobag.ee BioBag Baltic OĂ&#x153; | Valukoja 8, Ă&#x153;lemiste City 11415, Tallinn | Tel: +372 6170444 | E-mail: info@biobag.ee

EETIKA

Kuidas aidata looma, kui ei tea, kuidas? Kord sai ajakirjast lugeda juhtumist, kus merejäält avastati viigripoeg. Teadmata, kuidas peaks käituma, viisid mõned inimesed looma autosse sooja, sest „väljas on ju külm“. Plaaniti ka hülgepoeg koju viia ja vanni elama paigutada. Ohtlik oli ka see, et loom tassiti vette, kuigi tema karvkate polnud vees viibimiseks veel sugugi sobilik. Tihti ei tea inimesed, kuidas käituda või kelle poole pöörduda, kui loomi on vaja abistada. Siin on üht-teist, mida kõrva taha panna. Maaja Mäll, MTÜ Loomus

KALAD

Tihti on akvaariumikalad, keda peetakse kas kodudes või avalikes asutustes, üsna nigelates tingimustes. Et mitte ükski akvaarium ei suuda pakkuda kalale samaväärseid tingimusi kui päris veekogu, tuleb kalade tehistingimustes pidamisel pöörata erilist tähelepanu nende keskkonnale. Kalade akvaariumites pidamisel tuleks tähele panna järgmist: akvaariumil peab olema kaas, et kalal ei oleks võimalik välja hüpata; kui akvaariumitaimed ja muu varustus ei paku kalale varju, peab akvaariumis olema varjumiskoht; vee kogus, kvaliteet, temperatuur ja sügavus ning sisustus- ja põhjamaterjal peavad olema sobivad seal peetava kala liigile, suurusele ja arvule; vesi ei tohi olla must ega sogane; akvaariumis ei tohi olla surnud kalu, need tuleb kohe eemaldada; kalarühmade, -parvede ja -liikide liitmise või uue kala toomise korral tuleb arvestada kalaliikide omavahelise sobivusega – näiteks ei tohi panna kokku agressiiv20

seid kalu mitteagressiivsetega.

PÕLLUMAJANDUSLOOMAD

Põllumajandusloom on koduloom (sealhulgas -lind), keda aretatakse ja peetakse loomse toodangu saamiseks või töö- ja veoloomana kasutamiseks. Näiteks ka tänapäeval tihti lemmikloomaks nimetatavat hobust liigitatakse seaduses siiski põllumajandusloomaks. Vigastatud põllumajandusloomal võib esineda mitmeid erinevaid vigastusi. Kui loom lebab maantee ääres, on tegu suure tõenäosusega viga saanud loomaga. Kuna loomapidamisnõuded loomaliikide kaupa erinevad, saab kasulikku lisainformatsiooni veebist ja Riigiteatajast, kus on kõik liigiti välja toodud.

KETIKOERAD

Ketikoerad on Eestis kahjuks siiani väga levinud, eriti maapiirkondades. Kui märkate koera, keda

peetakse ketis, siis kontrollige, kas tema pidamisel on tagatud järgmised miinimumnõuded: kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi kümne meetri ulatuses ja vähemalt kaks meetrit laiuti mõlemale poole; kui kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m² ulatuses; kui koera kett on metallist, peab keti ja jooksutrossi või muu sobiva vahendi ühenduskoht olema materjalist, mis liikumise ajal ei tekitaks häirivat heli; kett peab paiknema nii, et oleks välistatud keerdumine puu või muu eseme ümber; väliaedikus peetav koer ei tohi olla samaaegselt ketis; koeral peab olema maapinnast kõrgemal asuv tuule- ja vihmakindel kuut, mille sees on magamiskoht; koeral peab olema kogu aeg ligipääs puhtale joogiveele.

HULKUVAD LOOMAD

Kuna loomade hulkuma laskmine on seadusega keelatud, siis kõik avalikus ruumis omapäi ringi liikuvad kassid,

EETIKA

koerad ja muud lemmikloomad loetakse seaduse kohaselt hulkuvateks. Kui näete hulkuvat lemmiklooma, peaksite kohe informeerima piirkonnas asuvat varjupaika või selle puudumisel kohalikku omavalitsust, kellel on seadusest tulenev kohustus loom varjupaika toimetada. Loomakliinik, varjupaik ja ka kohalik omavalitsus peaksid omama kiibilugejat, mis tuvastab looma omaniku, kui loom on kiibistatud. Võimalusel koosta kuulutus: tee loomast fotod, sinna juurde kirjuta, et loom otsib omanikku, ja riputa teated ümbruskonnas selleks ettenähtud kohtades üles. Teavita varjupaika ja teisi loomi abistavaid organisatsioone ning lisa fotod võimalusel ka veebi- ja Facebook’i lehekülgedele. Võimalik, et omanik otsib looma interneti kaudu. Kui vähemalt 14 päeva jooksul ei suudeta omanikku üles leida või on loom sündinudki tänaval, võib ta oma lemmikuks jättagi. Kui aga pikemas perspektiivis sellist soovi ei ole, siis tuleb 22

arvestada, et hulkuvat looma ajutiselt kodustades saab pakkujast looma uus omanik. Looma hiljem varjupaika viies võidakse tema eest küsida loomaomanikule kehtivat loovutustasu. Kui loom siiski ajutiselt enda juurde võtta, tasuks talle aktiivselt kodu otsida mõne loomakaitseorganisatsiooni abiga. Hulkuvaid loomi tänaval toitmas käia ei ole mõistlik, sest loomad paljunevad mitu korda aastas. Hiljem kassi- ja koerakoloonia probleemidega tegeleda on oluliselt raskem kui üksiku hulkuva loomaga.

LOOMAD LOOMAPOES

Enamikus Eesti lemmikloomapoodides müüakse loomi ja paljudes neist esineb loomade/lindude pidamisel ka suuri puudujääke. Nii eksootilised loomad kui pisiloomad vajavad erilisi tingimusi ja tihti vahetuv personal ei pruugi nende vajadustega kursis olla. Ka loomi ostvad kliendid saavad tihti kaasa ebapädevaid soovitusi.

Kahjuks on ka Eesti seadusandlus nii eksootiliste loomade kui pisiloomade koha pealt väga pealiskaudne. Siiski saab pöörata tähelepanu sellele, et loomade puurid, terraariumid ja akvaariumid oleksid puhtad, et neis oleks varjumisvõimalus ja söök/jook.

METSLOOMAD

Loomakaitseseadus kasutab metslooma asemel mõistet „looduses vabalt elav loom“. Metsloomad on loomad, kes elavad looduses, ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et nad elavad vabalt, hoolitsevad oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Metslooma ei tohi koju viia isegi siis, kui tundub, et loom võib olla hädas, sest juba koju viidud looma loodusesse tagasi viimine on äärmiselt raskendatud. Lisaks sellele on suur tõenäosus, et loom sureb kodus mõne päeva pärast nälja või stressi tagajärjel. Kui märkad linnupesast välja kukkunud linnupoega või vigastatud metslooma, siis tuleks

EETIKA

kontakteeruda spetsialistidega, näiteks Eesti Metsloomaühinguga. Metslooma tohivad aidata vaid selleks eriväljaõppe saanud ja vajalikke vahendeid omavad isikud. Tihti on ka nii, et pesast väljakukkunud linnupoja läheduses on tema ema, kes linnulast lendama õpetab. Või näiteks jäneste ja metskitsede ema imetab oma poegi vaid mõned korrad päevas – looduses üksi olev noorloom ei vaja inimese abi, kuigi sageli nii arvatakse. Abituteks ehk inimesepoolset abi vajavateks loetakse orvustunud, vigastatud või ebaharilikku olukorda – näiteks asulatesse – sattunud metsloomi. Riiklikul tasemel vastutab abitute metsloomade eest Keskkonnaamet.

Enne kui loomale appi tõttate, on reegel number üks järgmine: terve loom ega ka üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta. Teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (pikalt vaadata, silitada, sülle võtta). Hüljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud. Linnupoeg ei ole hüljatud, kui ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked, ta teeb kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest punnis.

Vigastatud või haigel metsloomal on kas silmanähtavad vigastused või käitub ta veidralt: on inimese läheduses liiga julge, paistab olevat segaduses, apaatne vms.

VÄÄRKOHELDUD LEMMIKLOOMAD

Väärkoheldud loomad on tihtilugu silmanähtavalt alakaalus ja nälginud välimusega. Loomade peksmine võib raskusastmest olenevalt käia nii väärkohtlemise kui julma kohtlemise alla. Looma tahtlik tulistamine, uputamine või muul viisil hukkamine on julm kohtlemine, mis on karistatav kriminaalkorras. Kui märkate kedagi, kes peab oma looma halvasti, siis kõigepealt peaks tutvuma Eestis kehtivate lemmikloomade pidamise nõuetega Riigiteatajas. Need nõuded sätestavad täpselt, milliseid tingimusi kõige levinumad lemmikloomad vajavad. Ka näiteks looma hülgamine ja loomale veterinaarabi mitte tagamine on seadusega keelatud ning võrdne väärkohtlemisega. 3

Kuhu helistada, kellele kirjutada? Kui märkad kedagi, kes kohtleb loomi halvasti, pöördu Veterinaar- ja Toiduameti poole kaebus@vet.agri.ee või kiiremat sekkumist vajava juhtmi puhul küsi piirkonna järgi sobivaid kontakte VTA infotelefonil 605 1710. Kui näed pealt looma peksmist, mürgitamist, tulistamist või mõnda muud looma julma kohtlemist, siis tuleb sellest viivitamatult teada anda politseile hädaabinumbril 112. Kui teie koduõue või territooriumile satub vigastatud või ilmselgelt veidralt käituv metsloom või märkate abi vajavat metslooma looduses või veel enam linnas, siis tuleks kõigepealt helistada Eesti Metsloomaühingusse telefoninumbril 5632 2200, päästeametisse numbril 112 või Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvetelefonil 1313 ning kirjeldada olukorda. Kui sõidate autoga metsloomale otsa ja ta saab vigastada, peaksite sellest teavitama Eesti Metsloomaühingut telefoninumbril 5632 2200, Keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313 või kohalikku jahiseltsi. Kui loom on surnud, tuleb sellest teavitada Maanteeametit telefoninumbril 1510 või kohalikku omavalitsust. Vältimaks edasisi liiklusohtlikke olukordi, püüdke surnud metsloom võimalusel maantee pealt teeserva tõsta. Kui leiate surnud põllumajanduslooma, siis tuleks pöörduda kohalikku omavalitsusse, kellel on kohustus teha kindlaks looma omanik ning tagada surnukeha äratoimetamine. Kui leiate surnud metslooma, siis tuleb sellest teavitada kohalikku omavalitsust. Kui surnukeha on maanteel, siis teavitada Maanteeametit telefoninumbril 1510 ning püüda metsloom võimalusel maantee pealt teeserva tõsta, et vältida liiklusohtlikke olukordi. I ja II kategooria kaitsealusest loomast tuleb viivitamata teavitada Keskkonnaametit telefoninumbril 680 7438. 23

AKTIVISM

Eesti loomaõigusluse kiire areng: esimene meeleavaldus toimus 2006. aastal Minu käest küsitakse tihtilugu loomaõigusluse ja veganluse algusaegade kohta Eestis. Alati on mul vastates tunne, et olen neist aegadest juba nii palju kirjutanud ja rääkinud, et see pole enam kellelegi huvitav. Tegelikult see on ainult ettekujutus. Pealegi, mina mäletan neid asju ühtmoodi, teistel võivad asjad hoopis teistmoodi meeles olla. Kadri Taperson, MTÜ Loomus

AKTIVISM

õned asjad on siiski kindlad – enne 2006. aasta augustit ei olnud eesti keeles isegi sõna „loomaõiguslus“ kasutusel ja sõna „vegan“ tähendust teadsid ainult vähesed. Vegansõnavara tekkimine on ilmselt pikem jutt, aga „loomaõiguslus“ võeti kasutusele „inimõigusluse“ järgi ja ega eriti muid variante laual ei olnudki. Ehk on siiski oluline teada, et mitte väga kauges minevikus polnud keegi loomade õigustest ja sellega seotud ideoloogiastliikumisest-maailmavaatest kuulnudki. Eestis sai loomaõiguslus tõuke kahest liikumisest korraga. Liikumise asutajate hulgas oli loomakaitse taustaga aktiviste, aga ka punkareid, anarhistlikuma maailmavaatega inimesi. Punamust alustas ju samal aastal ja algusaastatel tegutses mitmeid aktiviste nii Loomade Nimel liikumises kui Punamustas korraga. Oluline vahe tänasega on see, et tegemist oli liikumisega, mitte organisatsiooni või ühinguga. Vabakond ei

olnud sugugi nii tugevas positsioonis, nagu see näiteks poliitikakujundamisel täna on (või vähemalt loodan, et on), ja ametlik organisatsiooni registreerimine ei tundunud üldse õige. Pigem oli liikumises süsteemivastasust, kapitalismivastasust ja rohkelt idealismi. Annetusi ei kogutud. Igaüks, kes liikumisega seotud, kasutas oma aega ja raha nii palju, kui sai. See ei olnud muidugi väga kerge ülesanne, kuna väga paljud aktivistid käisid alles koolis ja elasid vanemate rahakoti peal. Kuigi mulle meeldib uskuda, et naiivsus päästab maailma, usun, et Eesti loomaõigusliikumises tervikuna ei ole sinisilmsusel kohta olnud. Üks põhjus on ehk see, et meile ei antud eriti aega. Nii, nagu kõikide teiste valdkondadega Eestis, oli tarvis ka loomaõiguste valdkond kiiresti välja arendada. Küsisin just hiljuti ühelt UK juristilt, kas see, et nõukogudejärgsetes riikides ei saanud enne 1991. aastat üldse mingeid vabaliikumisi ja

Kuvatõmmised: ERRi Arhiiv

organisatsioone olla, on üldteada fakt. Ta arvas, et seda ei teata. Eelkõige oli vaja õppida. Kõiki asju hakati kohe korraga tegema – erinevaid materjale lugema, artikleid kirjutama, kodulehti kujundama, flaiereid trükkima, meeleavaldusi korraldama.

AKTIVISM

Kõige esimene meeleavaldus toimus ERRi otse-eetris 2006. aastal ja oli suunatud kuninganna Elizabethi paleevalvajate karunahast (just karunahast) mütside vastu. Tegemist oli väikese skandaaliga, sest tänavale plaanitud meeleavaldus keelati ära ja sellepärast me tele-eetrisse palju suurema publiku ette sattusimegi. Esimene suurem tänavameeleavaldus toimus samal sügisel. Korraldajad said vist kleepsude karusnahapoodide ustele kleepimise eest trahvi, agar abipolitseinik lõi väikest kasvu aktivisti vanalinna munakividele pikali ja peale seda ei olnud vist ühtki inimest, kes ei oleks vähemalt ühest uudistekanalist näinud, et Eestis on nüüd sellised tegelased ka olemas

nagu loomaõiguslased. Täna, 13 aastat hiljem on paljud asjad tõeks saanud, mida me tollal kindlasti ei oleks uskunud. Me ei uskunud, et tänu veganluse ja loomaõiguste arendamisele ja järjekindlale teavitustööle on Eestis veganite arv võrreldes algusaegadega sajakordistunud. Aga samamoodi me ei oleks uskunud (ja sellest on praegugi raske aru saada), et sugugi mitte kõik ei ole neist eetilised veganid ja pigem mõtlevad oma tervisele. Meie küll alguses ei teadnud, et veganlus ka tervisele hästi mõjub. Me ei oleks uskunud, et Tallinnas on rohkem vegantoidukohti kui Soomes kokku. Et pea igas suuremas poes on veganlett või vähemalt hea valik. Et veganlus on nii peavooluvaldkond, et selles ei olegi enam midagi väga uut või erilist. Eriti, kui mõelda, milliste veidrikena me alguses mõjusime. Me ei oleks uskunud, et tuhandeid inimesi nii Eestist kui naaberriikidest võtab osa igal aastal toimuvast Taimetoidumessist. Me ei oleks uskunud, et

VABATAHTLIKUKS Ühine Nähtamatute Loomade tõhusa, toetava ja alati positiivse tiimiga ning muudame koos farmiloomade elu Eestis

AKTIVISM

metsloomade tsirkuses kasutamise keelamine võtab aega kümme aastat. Ja karusloomafarmide keelustamine Eestis paistab võtvat rohkem kui 13 aastat. Ja seda, et aastal 2020 on igal inimesel seisukoht seoses kliimasoojenemisega ja loomatööstusega. Et kriis ongi tegelikult käes. Ega me sedagi ei teadnud, et pärisaktivist jääb alati aktivistiks, sest see töö ei lõppe mitte kunagi. Samas ma ei mäleta, et algusaastatel oleks üldse midagi nii väga ana-

lüüsitud. Lihtsalt tehti seda, mida oli vaja, ja peamiselt oli tarvis üldsust iga hinnaga teavitada, mismoodi loomad kannatavad. Oli ju ka tagasilööke. Ega see ei mõjunud hästi, et kaitsepolitsei koolilapsi ülekuulamistele vedas … Aga mine tea, ehk hoopis mõjus. Algusaegadest peale on Eesti loomaõigusliikumine tegelenud samade asjadega, millega kogu maailmas tegeletakse. 80ndatel mujal maailmas kasutusel olnud otsest tegevust meil ei olnud ja selleks polnud ka vajadust.

Kadri Taperson on üks loomaõigusluse eestvedajaid Eestis. Ta on organisatsioonide Loomade Nimel ja Loomuse üks asutaja. Samuti kuulub Kadri Eesti Vegan Seltsi.

Poliitikakujundamine, analüüsid ja ka korralikult plaanitud kampaaniad tulid hiljem, salakaamerad teistega üsna samal ajal, ehkki neid ei saa liikumisega otseselt seostada. Praegu ei ole Eesti loomaõiguslikel organisatsioonidel vähemalt Põhjamaade organisatsioonidega muud vahet kui eelarve. Töövõime ja oskused on meil kindlasti paremal tasemel ja eelkõige just sellepärast, et nii palju on pidanud pingutama.3

Uuri rohkem loomaõigusluse kohta: raamatust „Loomade poolt“, mille leiad tasuta lugemiseks ka veebist, kui sisestad otsingumootorisse raamatu pealkirja ja organisatsiooni Loomus nime; Lina-Mari Väli raamatust „Eikeegi, eikunagi, eikusagil“; Kadri blogist kkadriblog.com.

TEADUS

Teekond tervisliku lihaanaloogini: Eesti teaduslabor töötab kodumaise kaeraga

Mari-Liis Tammik, TFTAK (teadur)

he Good Food Institute on Ameerikas tegutsev mittetulunduslik organisatsioon, mis tihedas koostöös teadlaste, investorite ja ettevõtjatega on eesmärgiks seadnud jätkusuutliku ja ausa toidu arendamise. GFI ja sinna kuuluv teaduse ja tehnoloogia meeskond töötab teadusuuringute ning arendustegevuse kiirendamise nimel, et parandada taimse ja kultiveeritud liha kvaliteeti, hinda ning kättesaadavust. GFI teadlased on selle sektori eksperdid ning tegutsevad selle nimel, et eksisteeriksid selged kultiveeritud ja taimsel toorainel baseeruvate lihaanaloogide strateegiad; et parimad teadlased tegelevad taimsete lihaanaloogide ning kultiveeritud lihateadus- ja arendustegevusega; et rahalised vahendid suunatakse tervikliku toidusüsteemi arengusse, mis suudaks pakkuda kva-

Eelmisel aastal kuulutas rahvusvaheline jätkusuutliku toidu arendamise organisatsioon The Good Food Institute (GFI) välja kolme miljoni dollari suuruse fondiga teadustööde konkursi, kuhu kandideeris 66 uurimisprojekti 18 riigist. Nende hulgast valiti 14 teadlast, kelle projektid said GFI Competitive Research Grant Program fondist rahastuse oma uurimistöö läbiviimiseks. Rahastati projekte, mis keskenduvad taimsel toorainel baseeruvate lihaanaloogide ja kultiveeritava liha arendamisele. Good Food Institute tunnustas jaanuaris Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskust (TFTAK) 250 000 dollari suuruse stipendiumiga, mille eesmärk on toetada lihaalternatiivi arendust kaeravalgust. Projekti eeldatav lõpp on juuni 2020. liteetseid valguallikaid viisil, mis on hea inimeste tervisele, loomade heaolule ja keskkonnale.

TERVIS, KESKKOND, EETIKA

Hetkel turul leiduvatel lihaanaloogidel on sageli kehv toiteväärtus ning on enamasti valmistatud sojavalgust või nisugluteenist, mis on samuti tugevad allergeenid. Sellest tulenevalt on oluline leida alternatiivseid taimseid valguallikaid, mis toetaksid inimeste tervist ning mille tootmine oleks keskkonnasõbralik. Üheks selliseks tooraineks võiks olla kodumaine kaer. Kaer sisaldab olenevalt sordist kuni 20% valku, küllastumata rasvhappeid, lahustuvaid kiudaineid ja antioksüdante. Samas sisaldavad tera- ja kaunviljad (sh soja) erinevaid

antitoitaineid, peamiselt fütaate, mis teadusuuringute kohaselt võivad pärssida valkude ning mineraalainete imendumist organismis. Loomulikult ei pea muretsema nende ühendite pärast oma hommikupudrus, vaid pigem lihaalternatiivides, mis on peamiselt valmistatud valguisolaatidest ning kontsentraatidest, kus antitoitainete sisaldus võib olla kordades kõrgem. Projekti raames on TFTAK-i huvi määrata antitoitainete hulk valguisolaatides ja kontsentraatides ning leida võimalikud töötlusviisid, kuidas antitoitainete sisaldust taimses materjalis vähendada. Seda läbi nii fermentatsiooniprotsesside kui ka ensüümtöötluse. Fermentatsioonil uuritakse piimhappebakterite võimet lagundada fütaate ning töö hõlmab lähtekultuuride valikut ning

TEADUS

fermentatsiooniprotsesside optimeerimist. Paralleelselt uuritakse ka spetsiaalsete ensüümide, fütaaside võimet antitoitained lagundada kaeravalgu kontsentraadis. Teiseks suureks uuringusuunaks selle projekti raames on ekstrudeerimise protsessid taimsete valgupulbritega. Ekstrudeeritud ehk tekstureeritud tooted on hetkel üks põnevamaid viise taimsete lihaalternatiivide tootmiseks. Sellise tehnoloogia abil on võimalik luua taimsetest valkudest ainult temperatuuri ja rõhu abil uusi põnevaid tekstuure ja maitseid ning seega pole lõpptootes vajalik erinevaid lisaaineid kasutada. Tekstureerimise käigus lõhutakse valkude kõrgemad struktuurid, mis temperatuuri ning rõhu all muutuvad kiulise struktuuriga võrgustikuks. Kõrge valgusisaldusega pulber viiakse ekstruuderisse, mida kuumutatakse 100–150°C-ni ning saavutab rõhu 30–40 baari. Selliste parameetrite juures muutub materjal plastiliseks ning viskoosseks, mis ekstruuderist väljudes teiseneb kiuliseks ning poorseks materjaliks. Kui kuivatatud materjali vees rehüdreerida, meenutab see lihalaadset struktuuri. Lisaks kaeravalgule uuritakse ekstrudeerimisel taimsete valkude kombinatsioone erinevate kaunviljadega, et tõsta lõpptootes asendamatute aminohapete sisaldust. Kombineerides taimseid valke erinevatest toormaterjalidest, tõuseb lõpptoote toitaineväärtus ning võimaldab toota funktsionaalsemaid lihaalternatiive. GFI projekti põhieesmärk on välja töötada kaeravalgu segust valmistatud ekstrudeeritud lihaalternatiivi pilootvalmis tootmismeetod. Uuring hõlmab fermentatsiooni- ja ekstrusiooniprotsesside optimeerimist ning lõpptoote valmistamist. Hinnatakse toiteväärtuse, tekstuuri ja organoleptilisi profiile, et toota tarbijale ootuseid rahuldavaid lihaalternatiive. Projekti tulemuseks on põhitehnoloogia, mida toidutootjad saavad kohandada, et toota parema toiteväärtusega uudseid taimseid lihaalternatiive. 3

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) ... ... on kaasaegsetele analüütikameetoditele ning süsteemide- ja sünteetilise bioloogia põhimõtetele toetuv uurimis- ja arendusasutus. Selle eesmärk on uudsete toidu- ja biotehnoloogiate ning toodete väljatöötamine ja kasutuselevõtmine. Arenduskeskusel on kaasaegne labor, kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ja vajalik know-how. Arenduskeskuses tegeletakse nii biotehnoloogia kui ka toidutehnoloogia arendusprojektidega. Biotehnoloogia ja toidutehnoloogia alased uurimis- ja arendustööd on TFTAKis omavahel tihedalt seotud läbi niinimetatud oomika-meetodite kasutamise ning molekulide ning nende käitumise detailse tundmise ja arvestamise. TFTAK astutati 2004. aastal. Tuntuimateks klientideks on selle aja jooksul olnud: DuPont, Lallemand, Santa Maria, Valio, Muhu Leib, Siidrikoda, Sagro, Linda Nektar, Värska Vesi jpt.

Kaera- ja hernevalgust valmistatud ekstrudeeritud burgeri/kotleti prototüüp. Kombineerides kaera- ja hernevalku, oleme suutnud ekstrudeerimistehnoloogia abil toota väga kiulise ning kõrgema toiteväärtusega materjali. Retseptiarenduse käigus katsetatakse erinevaid taimseid rasvu ning kiudaineid lõpptoote formuleerimiseks.

Hernevalgust toodetud ekstrudeeritud materjal. Tekstureerimise käigus on võimalik niiskussisaldust muuta, seega on võimalik valmistada taimsetest valkudest ülimalt kiulisi struktuure, mida pole vaja hiljem rehüdreerida. See toode võiks imiteerida rebitud liha või näiteks vinnutatud liha. Optimeerides ekstrudeerimisprotsesse või toormaterjalide valikut, on võimalik toota erineva funktsionaalsusega lõpptooteid.

ETTEVÕTMINE

Taimetoitu tuleks tutvustada Eesti kooliõpilastele! Umbes kuu eest avaldas Statistikaamet andmed, mille kohaselt on Eesti elanike lihatarbimine kasvanud 87 kilogrammini aastas. Samal ajal algatab Toiduliit kampaania „Sealiha – hea liha“, millega soovitakse kummutada „lihatarbimise ümber levivaid müüte“. Tegemist on eetilise küsimusega. Kuidas saada vastu lobitööle ja avalikkuse eksitamisele? Vastus on: läbi süsteemsete, järjepidevate muudatuste, mis toimuvad peavoolus. Ühel nädalapäeval taimse koolilõuna pakkumine on üks meetmetest. Lisaks on tegemist eetilise küsimusega – et ka veganpõhimõtetega kooliõpilasi saadaks koolis toetus. Triin Remmelgas, Nähtamatud Loomad

aid inimeste teadlikkusele ja sellest tulenevale käitumise muutumisele lootma jääda ei saa. Me lihtsalt ei ole üdini ratsionaalsed olevused, kes vastavalt teadmistele alati õigeid otsuseid teevad. Võtkem näiteks tervisesport, raha mustadeks päevadeks kõrvale panemine, keskkonnasäästlik eluviis või al-

koholi mõõdukas tarbimine – info, kuidas nendes teemades orienteeruda, on inimestel olemas, sest teavitustöö on kestnud aastaid. Ometi näitab statistika, et oleme endiselt õigete valikute langetamisel üsna kehvad. Tulles tagasi lihatarbimise juurde, siis on olukord veelgi keerulisem: eesmärgini jõudmine eeldab põhjalikku sotsiaal-

set ja majanduslikku ümberkorraldust, seniste dogmade täielikku ümbermõtestamist. Et koolides taimset toitu pakkuda, peaks tõstma õpilaste, kooli töötajate ja lapsevanemate teadlikkust lihatarbimise mõjudest. Jagama peaks infomaterjale, tegema õpilastele ettekandeid ja kaunistama seinu infograafikaga

ETTEVÕTMINE

plakatitega. Selline üksikisikule ja tema mõttemaailmale suunatud teavitustöö on oluline, ent mitte ainus ega ka peamine. Üheks võtmeteguriks on institutsionaalne muudatus. See võõrapärane ja pisut konarlik väljend viitab süsteemide ja/või organisatsioonide muutmisele. Selle asemel, et anda õpilasele kätte flaier ja eeldada, et ta seejärel valgustatult uue info najal iseenda parimaks versiooniks saab, muudame hoopis süsteemi, milles ta toimib. Serveerides õpilastele näiteks kord nädalas taimset koolilõunat, parandame oluliselt taimetoidu kättesaadavust ja muutub ka lihatarbimise statistikakõver. Lisaks murrame müüte ja tõestame, et taimetoidumaailm on külluslik ja maitsev või et teisipäeviti pärast taimset lõunat kehalise kasvatuse tunnis keegi energia- või valgupuudusest kokku ei kuku. Samuti tõestaksime, et taimede söömine mahub ilusti eelarvesse ja pole sugugi kallim. Ühtlasi jõuame nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad – laste ja noorteni, kes sisuliselt juur- ja puuvilju pole harjunud sööma. Kui aeg-ajalt maitsvat taimetoitu serveeritaks, on kaitsevallid lihtsamad langema.

TAIMNE TEISIPÄEV RESTORANIDEST KOOLIDESSE

Taimne Teisipäev on juba restorani-

maastikule kanna kinnitanud. Nüüd võiks edasi liikuda koolidesse. Teisipäeviti taimse koolilõuna pakkumise suurim positiivne mõju seisneb selles, et saame viimaks taimetoidu nišiteema staatusest peavoolu. Kaasates kampaaniasse koolid ja omavalitsused ehk autoriteetsed asutused ning kriitilised grupid,

muut u b taimse toidu staatus. Peale kasvab uus generatsioon, kelle toitumisvalikud on oluliselt teadlikumad, sest neid ümbritsev keskkond on neile seda võimaldanud. Koolide valmidus Taimse Teisipäeva rakendamiseks sõltub paljudest asjaoludest: kooli juhtkonna meelestatu-

sest, õpilaste initsiatiivist, hoolekogu suhtumisest ja koolikokkadest. Loomulikult ka kampaania eestvedajatest ja võimalusest igal hetkel toeks olla. Ent projekti õnnestumise peamiseks eelduseks on toit, mis lõpuks õpilaste lauale jõuab, ja selle kvaliteet. Praegu oleme olukorras, kus enamikul Eesti koolidel paraku puuduvad kogemused ja oskused taimse koolilõuna serveerimiseks. See on täiesti arusaadav, sest „taimne koolilõuna“ on uus kontseptsioon. Taimse tooraine töötlemine ja maitsestamine erineb veidi tavapäraste roogade valmistamisest. Niisamuti on menüüde koostamise alusloog i k a pisut teistsugune, kui eemaldada loomne tooraine. Niisiis paneme Taimse Teisipäevaga rõhku haridusasutuste kokkade koolitamisele, et nad oskaksid maitsvat ja tasakaalustatud taimetoitu valmistada. Samuti on Taimse Teisipäeva paketis retseptikogu, millele toetuda ja kust inspiratsiooni ammutada. Ehkki üks taimne päev nädalas ei vii meid veel eetilise, tervisliku ja võimalikult keskkonnasäästliku menüüni, on see suur status quo’d murdev samm selle suunas. Taimseid alternatiive normaliseerides ja kättesaadavamaks muutes sillutame teed laiemale diskussioonile. 3 31

KAANELUGU

Cathy ja Agris Reppo – jõusportlastest vegan-abikaasad Jõutõstmine ei ole selles peres lihtsalt sport, vaid elustiil. „Meid hoiavad koos maailmavaade ja kogemused. Usaldus ja emotsionaalne lähedus on kindlasti aga ühed olulisemad,“ teab Agris oma trennikaaslase, õpetaja ning abikaasa väärtust hingesugulasena. Kristina-Maria Heinsalu

KAANELUGU

sjad juhtuvad põhjusega ning inimesed kohtuvad eesmärgiga. Agris, kes poksimist armastas, sattus autoõnnetusse ning käeluumurru tõttu oli sunnitud valima uue spordiala. „Pidin tegema hakkama rahulikumaid liigutusi – arst ütles, et peaksin alustama spordiga, mis ei põrutaks mu küünarluud,“ meenutab ta saatuslikku muutust. Algselt käis mees jõusaalis oma kava järgi, kuid sügavuti sukeldus ta alasse venna tõsisema kava järgi. Jõusaali tutvused viisid Agrise juba võistlema, kust tuli soov Eesti meistrivõistluste osaluseni end treenida. Paar, kes elab, hingab ja treenib Tartus, sattus sõpruse ja teinetei-

se leidmise juurde läbi spordiklubi. Cathy, kes varasemalt kickbox’iga oli tegelenud, suhtus esmapilgul uude alasse veidi skeptiliselt. Ometi üllatas ta juba esimesel võistlusel nii ennast kui Agrist, purustades Eesti noorte rekordi. „Cathy oli minu esimene naissoost õpilane, kellest on saanud nüüd õpetaja,“ on mees uhke. Selleks on ka põhjust, sest naise käes on üle kümne Eesti rekordi, lisaks veel Euroopa meistrivõistluste medalid.

„EELISTAN VEGANVARIANTE, KUNAD NEED TEKITAVAD LOOMADELE VÄHEM VALU“

„Kuna mul ajasid nii piima lõhn kui maitse südame pahaks, mõtlesin, et võiks proovida uut elustiili,“ meenutab Cathy. Naine nägi, et toiduse-

deli muutmisel paranes seedimine ja kasvas energiatase. Agris hakkas taimetoitlaseks abikaasa eestvedamisel. „Ma kaalusin seda mõtet ja lugesin taimetoitluse kohta eelnevalt mitu kuud. Me leppisime kokku, et terve juulikuu toitume kui taimetoitlased,“ meenutab ta olulist muutust aastast 2016. Paar oli taimseid toite katsetanud juba varem, kuid muutus käis sammu kaupa. Ajapikku Agris mõistis, et võib ka vabalt vegan olla. „Umbes aasta aega on nüüd kodus kõik toidud täistaimsed olnud,“ rõõmustab ta. Jõutõstjate toidulaual on tähtsal kohal sojapiim ja taimsed kotletid. „Ma eelistan veganvariante seetõttu, et need tekitavad loomadele vähem valu.

KAANELUGU

Teiseks on mul kergem neid seedida ja tänu sellele ei ole ka rasket tunnet peale sööki,“ selgitab Agris. Jõutõstmises on ta taimetoitlasena suutnud kehakaalule lisada 20 kilogrammi lihasmassi ja seda rasva arvelt. Sportlane teab, et minimaalselt tund aega enne trenni ei ole kasulik süüa. Hommikusöök koosneb Agrisel tavaliselt müslist, millele on lisatud seemneid ja sojapiima. Aeg-ajalt lisandub mõni puuvili – banaan või sojadessert, mõnikord ka mitmeviljapannkoogid või puder. „Üldiselt on kõik teised toidukorrad soolased,“ selgitab mees. Suurem toidukord koosneb sportlasel kartulist, makaronist või teraviljadest tatar, riis, millele on lisatud ube, herneid või taimseid kotlette. Kõrvale lisab ta värsket salatit ja klaasi sojapiima. „Kellele meeldib proteiine jälgida, siis sellest toidukorrast saab kuskil 50–100 g valku, olenevalt portsust,“ teab ta täpselt. Vahepalaks soovitab Agris näksida pähkleid või leivakrõpse. Cathy tunnistab, et tema julgeb veganina ka patustada. Kui tekib kummikommi ja jäätise isu, siis ikka sööb. „Kaloreid või nii ma ei loe, kuid oskan oma toitumist jälgida, et saaksin iga päev kõik vajaliku kätte,“ lisab ta teadlikult.

Cathy tunnistab, et tema julgeb veganina ka patustada. Kui tekib kummikommi ja jäätise isu, siis ikka sööb. „KUI POES MÜÜDAKS KOERALIHA, EI OSTAKS SEDA ILMSELT ENAMIK INIMESI“

Cathy ja Agrise peres ei ole veel loomi, kuid on lootus ja teadmine, et ühel päeval tuuakse koju kutsikas, kellest saab pereliige. Naise süda on avatud lausa mitmele, kuid esialgu piirdutakse ühega. „Tõu poolest on valikus kuldne retriiver või austraalia lambakoer,“ 36

PÕHJAMAINE KAERAJOOK

Friendly Viking’s on saadaval Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Stockmannis, Solaris ja Viimsi Delices ning Selveris.

KAANELUGU

valgustab meespool. Mõlemad on juba lapsest peale maaelu ja loomadega kokku puutunud: lehmad, sead, kanad, kassid ja koerad. Kõik nad on tuttavad ning armastusväärsed. „Tegelikult on veised ja kanad sama emotsionaalsed kui koerad,“ arutleb Agris. Lapsena ei vaaginud ta nii detailselt toidulaua saladusi, et kuidas liha sinna täpselt jõuab. Täiskasvanuks saades aga tuli valida põhimõtted, mille järgi elada, ning söögipoolis samade eesmärkide järgi koju tuua. „Kui poes müüdaks koeraliha, ei ostaks seda ilmselt enamik inimesi,“ on ta kindel. Veis või kana ei tundu inimestele nii südamelähedane, kuid mehe arvates on selline mõtlemine lapsepõlvest pärit ja osa kultuurist, kus inimesed valivad, keda nad ära söövad. Agris meenutab lapsepõlve juhtumit, kus kanad koerale pättusi õpetasid. Nimelt oli tal maal koer, kes elad nii päeval kui öösel õues, oma aedikus. Kui koer kasvas, siis ehitati ka aeda aina

Cathy ja Agrise lemmikud

♥ Forever Nature multivitamiinid

♥ Bon Soya tooted – maitsepärm

♥ Anamma tooted – šnitsel

♥ Benecos – ripsmetušš

♥ My Protein tootesari - India pähkli või

♥ More Mile More Lift jõutõste jalanõud

martapagar.ee

JĂ¤rva

KAANELUGU

suuremaks. Lõpuks sai ta endale sõbrad kanad, kellega paika jagada. Linnud olid nutikad ning avastasid üsna ruttu, et kui hüpata koerakuudile, siis saab sealt edasi ka üle aia vabadusse. Nii nagu vallatud ees, hakkas ka koer nende järgi üle aia käima. See on tõsieluline näide sellest, kuidas koduloomad on arukad olendid ning ei ole loodud vaid toidulaua tarbeks.

AGRIS JA CATHY NÄEVAD KÕIKI LOOMI SÕPRADENA

Paar, kes igapäevaselt loomi kahvli alla ei too ning kraena selga ei riputa, tahavad samu väärtusi tulevikus ka lastele edasi anda. Teisiti ei näe nad asja üldse ette. Täiskasvanud võivad erinevaid asju rääkides õpetada, kuid lapsed teevad nende tegude järgi ja õpivad matkides. Kui emme sööb liha asemel tofut, tahab laps ka proovida. Seda ei karda kumbki, et veganlapsed kõhtu vitamiinidest täis ei saa. „Beebid saavad rinnapiima, mis tähendab, et kui ema saab piisavalt toitaineid, siis saavad ka imikud,“ teab Agris. Öeldakse, et kes ei tea, millest ta ilma jääb, ei oska ka kurvastada. Kui väikelaps kasvab üles taimsete saaduste najal ning notsut taldrikusse ei lõika, tekib temas loomulik arusaam, et selline toitumine on normaalne ja tavapärane. Kedagi tulevikus vägisi piirama jõusportlased aga ei kipu. „Kui lapsed kasvavad suuremaks, siis saavad ise valida, mis neile meeldib või milliseks kujuneb nende maailmavaade. Keegi ei kasvata oma lapsi vastu enda põhimõtteid. Omnivoorist vanem ei kasvata oma last veganina ega vastupidi,“ võtab Agris väärtused kokku. Mees ei leia, et taimne toitumine on raketiteadus, ning usub, et soovi korral saab sellega hakkama igaüks, kes natuke pingutab. Agris toob siinkohal käiku võrdluse: „Ma ei arva, et taimne toitumine oleks nii keeruline, et peaks laboris pidevalt proove andmas käima ja väga täpselt jälgima, mida iga päev süüa.“ Selles on ta aga kindel, et iga lapse toidus võiks olla proteiini ja kaltsiumi osakaal veidi suurem, kui täiskasvanud inimestel. 40

KAANELUGU

OMA KEHA JA TEINETEISE MÕISTMINE

Jõusport on paratamatult mõjutanud abikaasade iluideaale ja arvamust inimkehast. Igaüks näeb kindlasti parem välja, kui ta on heas füüsilises vormis. „Jõutõstmine näitab hästi seda, et kui olla vaimselt tugevalt motiveeritud, siis ka keha rakendab palju suuremat jõudu,“ teab Agris. Cathy teadlikkus on tõusnud sellevõrra, et naine vaatab oma keha nüüd tervikuna, mitte vaid kaalunumbrina. Nagu veganluses, on mees ja naine trennisaaliski ühel rindel. Jõutreening algab nii, et kõigepealt on viis minutit venitamisi ja võimlemist. Sellele järgneb põhitreening. „Ma alati alustan tühjast kangist (20 kg) ja seejärel lähen aina suurema raskuseni,“ selgitab Agris. Raskus ja korduste arv sõltub treeningust ja enesetundest. Praegune Agrise kava ülesehitus näeb ette kolm korda nädalas lamades surumist, kaks korda nädalas kükke ja üks kord nädalas jõutõmmet. Kolmikala võistlus koosneb kükist, lamades surumisest ja jõutõmbest. Võistlus kestab sportlase jaoks orienteeruvalt kolm kuni viis tundi. „Mu viimasteks suurteks võistlusteks aitas Cathy valmistuda. Jälgis tehnikat, pühendas oma trenni aega, et mind lihvida,“ jagab Agris.

Cathy toimetab mitmel rindel ning käib hetkel ülikoolis kehakultuuri õppimas. Seetõttu ei ole tal hetkel kindlat trenniplaani, sest tudengi eriala treeningmahud on suured. „Kombineerin hetkel oma trenne nii, et kui trenni lähen, siis mõtlen, et mida on mul vaja teha ja nii ma ka teen.“ Üldine kava järgib ikka klassikalisi harjutusi: kükk, surumine ja tõmme. Oluline on olla teineteisele toeks nii elus, trennisaalis kui võistlustel. Cathy ja Agris tunnevad, et läbi veganluse, aja ja kogemuste on nad muutunud sarnasemaks ja ühine aeg on suhtes nurgad maha lihvinud. „Tegelikult on väikesed asjad elus olulised, näiteks kui lepitakse kokku, et naine teeb õhtusöögi ja mees lõunasöögi,“ teab Agris. Tihti visatakse veganite üle nalja ning seda on ka paar omal nahal tunda saanud, õnneks aga leebelt ja sõbralikult. „Öeldakse, et me peaks olema näljased ja kondised, kuna me sööme ainult „muru“,“ muigab Cathy. Tegelikult hindavad nende sõpruskonnas vegantoitu lähedased aga väga, sest kui naispool hiljuti sõbrannale ning tema mehele

süüa tegi, olid viimase kommentaarid südantsoojendavad. Öeldi, et kui sellist toitu iga päev saaks, võiks tõesti veganiks hakata. Oluline on teineteise heaks teha ohverdusi ja olla südamega suhtes. Agris leiab, et erinevaid tähtpäevi on tore tähistada, kuid ülejäänud kolmsada päeva aastas on samuti olulised. Algsest pingutusest teise heaks kasvab välja hooliv elustiil. Tegu on nagu kõndima õppiva lapsega, kes alguses muudkui komistab ja kukub, kuid sihikindla jätkamise tulemusel isegi jooksma õpib. Aeg ja kogemused teevad lähisuhtes sinust ja minust „meie“. Iga inimene vajab erinevat lähenemist ja igaühel meist on erinev iseloom ja taust. „Seetõttu tuleb õppida oma lähedasi hoidma ja tundma ning vajadusel olla valmis loobuma oma seisukohtadest,“ võtab Agris armastuse kontseptsiooni kokku. Tõstkem siis edaspidi nii füüsilisi kui emotsionaalseid raskuseid enesehoolimise ja armastusega, et sihikindlalt läbi elu seigelda. 3

„Erinevaid tähtpäevi on tore tähistada, kuid ülejäänud kolmsada päeva aastas on samuti olulised.“

REISIKIRI

Umbria, il cuore verde d’Italia ehk Itaalia roheline süda Saabun rongiga sihtkohta hilisõhtul ja pimeduse tõttu ei adu, kuhu mind edasi sõidutatakse. Tunnen vaid, kuidas kurviline teekond kõrgustesse kulgeb, ja näen tulukesi kauguses võbelemas. Ärkan varahommikul ja avan aknaluugid – avaneb avar udune vaade suurele saarega järvele, mida ümbritseb värvikirev mägine maastik, taamal kõrgumas teravad tipud. On küll novembri keskpaik, kuid hommikuid saan alustada paljajalu hoovis jalutades, päike nahka põletamas. Õhk on siin, umbes 800 meetri kõrgusel, äärmiselt värske – kui vaba on hingata! Triin Libe

REISIKIRI

ahe kuu vältel on minu koduks La Buona Terra koolifarm. Viibin siin vabatahtlikuna huvist oliivikasvatuse ja ökoehituse vastu. Meie rahvusvahelise tiimi peamiseks ülesandeks on käsitsi koristada äsja valminud oliivisaak, sellest õli pressida ja hiljem 200 aasta vanustele puudele uuenduslõikus teha. Mahe oliiviõli, mis oma kõrge kvaliteedi tõttu müüakse eranditult edasi vaid looduskosmeetika tootjatele, on koolifarmi põhiline sissetulek, mis omakorda toetab farmi poolt pakutavat haridustegevust. Siin tutvustatakse lastele maheviljelust köögivilja- ja viljapuuaias, kohalike roogade valmistamist ja korilust. Erinevalt eestlaste peremudelist on itaallaste jaoks pere mõiste laiahaardelisem. Seega pole imekspandav, et ka selles farmis elab siin palgal olev farmer koos oma naise, laste ja õdedega, lisaks mõned abilised. Ümbruskonnas on sarnaseid farme palju – kes kasvatab oliive, kes viinamarju, peab lambaid või pakub majutust. Mitmed kinnistud on siiski hüljatud ja lagunevad või toimivad vaid hooajalise peatuspaigana. Hoonetekompleksid

on siin piirkonnas sadu aastaid vanad. Kivimaju ei soojustata pika külmaperioodi puudumise tõttu ja Eestis eraldi ehitatavad abihooned-kuurid, ka pitsaahjud, on siin kõik peahoonega ühes tükis. Umbria on järvede, metsade ja looduslike puistutega kaetud mägine piirkond, kust avanevad tuntud kunstnike teostelt meenuvad, Toscana maastikule sarnased vaated. Umbria on ka loodusparkide ja kaitsealade piirkond. Siinsetes metsavööndites kasvavad vahtrad, pöögilaadsed, paplid, nulud, seedrid, männid ja küpressid, ka kadakad. Suures osas moodustuvad maastikumustrid ka põldude ja istanduste mosaiikidest, mis on välja vahetanud kunagised looduslikud tasandikud ja märgalad. Suure tõenäosusega võib siinkandis matkates silmata hunti, okassiga ja metskassi. Erinevad sisalikud siblivad ringi veel ka detsembris ja linnuriik on samuti põnev – kaljukotkas, pur-

Jõulukuul on peatänaval avatud ka jõuluturg, kust puudub Hiina plastik ja väljapanekus on vaid kohalik toit ja käsitöö.

purhaigur, pistrikud. Seentest korjan novembris suuri sirmikuid, ka kukeseened ja puravikud kasvavad siin. Norcia linna ümbrusest, Appenniinide jalamilt, leiab Itaalia parima musta trühvli sordi. Kesk-Itaalia looduslikku ilu ja vana arhitektuuri hindab ka „Star Warsi“ looja George Lucas, kes La Buona Terra farmi naabervilla omanik on.

AJALOOLISED LINNAD, KUNST JA ARHITEKTUUR

Minu kodulinnaks on ligi 6000 elanikuga Passignano sul Trasimeno. Kuigi Umbria maakonnal pole merepiiri, kehastub see väike linnake hooajal suvekuurordiks. Linn asub KeskItaalia suurima, Trasimeno järve kaldal. Kesklinna tänavad kulgevad kitsalt ja astmeliselt mäkke, läbides 13. ja 14. sajandist pärit kiviehitiste hoove ja külastades nurgataguseid, kus on hooajaväliselt äärmiselt vaikne avastusretkel olla. Linna südames kõrgub kellatorn, mille platvormilt avaneb vaade linnale ja järvele, mille keskel laiub omakorda Maggiore saar. Vanalinna hoonete esimestel korrustel on avatud kohvikud, tavernid, toidu- ja käsitöökauplused. Jõulukuul on peatänaval avatud ka

Norcia linna ümbrusest, Appenniinide jalamilt, leiab Itaalia parima musta trühvli sordi.

Küpsetatud kastanite müüjad Perugia vanalinnas. Maitselt meenutavad kastanid külma saanud kartulit.

REISIKIRI

Vaade Perugia vanalinna vaateplatvormilt.

jõuluturg, kust puudub Hiina plastik ja väljapanekus on vaid kohalik toit ja käsitöö. Umbria võlu peitub kunsti, looduse ja rahu koosluses. Eelnevast inspireeritud renessansiajastu uhkemad teosed linnades, etruski kunsti jäänused ja keskaegne külaarhitektuur loovad parima keskkonna kunstist ja spirituaalsusest huvituvale reisisellile. Vanim küla Gubbio rõkkab endiselt iidsetest traditsioonidest ja folkloorist. UNESCO pärandi nimekirjas olev Assisi linn on tuntud basiilika ja sellesse maetud 44

Püha Franciscuse säilmete tõttu. Minu isiklikuks lemmikuks osutus maakonna süda, Perugia linn, mis kõrgub mäel, kust avaneb vaade nelja ilmakaarde, ümbritsevatele mägedele, küladele. Vaateplatvormidel saab tunnistada romantilisi päikeseloojanguid. Eriliseks ela-

museks

jõuluturu külastamine maa-aluse linna tänavatel, kus ammustel aegadel ladustati hoopis soola. Poekesed ja söögikohad on itaaliapäraselt endiselt pereettevõtted. Mitmes äris kohtan pere vanima generatsiooni esindajat oma isiklikul

Tava on, et isegi säästumarketilaadsete kaupluste riiulitelt leiab iga vegan endale juustu ja vorsti alternatiive, tofu- ja seitanitooteid.

REISIKIRI

pingil istumas, külastajaid tervitamas ja kohalikega juttu puhumas. Mõne küla tänaval mängivad eakad hallid mehed malet ja popsutavad rulltubakat, sama tänava akendest sisse kiigates silman kellegi vanaema käsitsi pastat valmistamas. Kohalikud on esmapilgul üsna uhke ja üleoleva hoiakuga, kuid neid kõnetades naeratavad nad kohe ja on igati valmis abi pakkuma. Ennast väljendatakse valjult ja žestikuleerides, kuid see pole mingi märk rahulolematusest. Umbriast õhkab vana ja autentset Itaaliat! Linnade vahel reisin rongiga, mis on kiire, mõistliku hinnaga, mugav ja üks keskkonnasäästlikumaid variante. Ühendus on paljude linnade ja väikekohtade vahel tagatud ja graafik tihe. Autojuhi või jalgratturina pelgaksin veidi kohalikku liikluskultuuri väga pealetükkiva sõidustiili tõttu.

TOIT JA TRADITSIOONID

Itaallaste jaoks pole toit pelgalt kehakinnitus, see on traditsioonid, sotsiaalsus, naudingud ühes. Kui lõunas eelistatakse asukohale omaselt süüa me-

reande ja põhjas on suur rõhk liha- ja riisitoitudel, siis Kesk-Itaalia on pasta ja pitsa paradiis. Just Umbria maakonnas toodetakse suurem osa kuivast pastast, mida poelettidelt leida võib. Tavernid valmistavad värske käsitööpasta kohapeal traditsioonilistele retseptidele toetudes, tuntuim siinse piirkonna vorm on strozzapreti. Kuigi valdav osa menüüst sisaldab juustu- ja lihatooteid või muna, on võimalik pea kõigis itaaliapärastes söögikohtades midagi täistaimset hamba alla saada. Ka kõige pisemates putkades. Paljud retseptid on juba algsel kujul ilma loomsete koostisosadeta. Näiteks Napoli stiilis pitsa Marinara või erinevad sitsiilia plaadipitsad seente või aedviljadega. Sama lugu on pastaroogadega – eriti imeline on trühvlijahust valmistatud pasta. Iga kolmas kohvik Perugias pakub gelato’t või kohvijooke, saab mekkida puuviljaseid jäätiseid või juua ehtsat kuuma šokolaadijooki. Latte’t või kohvi piimaga küll naljalt ei leia, espresso ja cappuccino on põhilised. Kuna Itaalia köögis domineerivad traditsioonid ja

ettevõtted kuuluvad endiselt perekondadele, leiab poeriiulitelt ja turgudelt just kohalike tootjate valmistoodangut. On olemas itaallaste alternatiivid Oreo küpsistele, taimepiimadele jms. Tava on, et isegi säästumarketilaadsete kaupluste riiulitelt leiab iga vegan endale juustu ja vorsti alternatiive, tofu- ja seitanitooteid. Köögi- ja kaunvilju saab osta pakendivabalt turgudelt, poekestest või farmide avatud ladudest. Hinnad on kauplustes sarnased Eestiga, turgudel küll kohalikud viljad soodsamad. Soodne on ka kohalik vein ja oliiviõli. Tänaval või looduses uidates saab puudelt noppida küpseid mandleid, hurmaasid, granaatõunu, apelsine, viigimarju, kaktuse ja maasikapuu vilju. Kohalikus köögis hinnatakse väga sparglit ja seeni. Tänu laiale aedvilja- ja kaunviljavalikule on ühe vegani toidulaud Itaalias toitev, mitmekülgne ja huvitav. Umbria piirkonna köögis on aedviljad tähtsal kohal ja loomsete toodete tarbimine pole suure kaaluga. 3

Valik täistaimseid tooteid keskmist mõõtu kaupluse riiulil.

PEREKOND

Kuidas aastase lapse kõrvalt iseendale aega leida? Chris Kala, kirjanik ja podcast’i „Ausad mehed“ looja

Ma julgen oletada, et sarnasele küsimusele mõtlevad väga paljud lapsevanemad, äsja lapsevanemaks saanud, lapseootel olevad paarid ja kindlasti ka need, kes alles laste saamisele mõtlevad. Mida varem selle ümber oma mõtteid põrgatada, seda parem. Tunnistan, et peaaegu kõik lapsevanemad, kellega raseduse perioodil kokku puutusime, rõhutasid meile, et kui laps sünnib, siis on teie lips läbi. See ei olnud just eriti motiveeriv, kuid ma mõistsin ja võtsin arvesse selle võimalikkuse, et võib-olla tõepoolest on aega vähem. Aga väike skeptilisus minus tekitas küsimuse, kui palju siis saab järsku aega vähem olla? Nüüd, olles aastase lapse isa, saan öelda, et aeg kui ressurss on muutunud meie jaoks väga oluliseks. Kui veel tööl käisin, oli iseenda jaoks aja leidmine kaootilisem nii minu kui ka elukaaslase jaoks. Tal oli see loomulikult keerulisem kui minul. Oli ju lapsega kogu aeg kodus. Mina aga käisin rongiga Tallinnas tööl ning sain rongisõidule kuluvat aega kasutada enda asjadega tegelemiseks, olgu selleks siis podcast, krüptovaluuta tundmaõ p p i m i n e , r a a m a t u blogi kirjutamine või hoopis lugemi-

ne. Need kolm ja pool tundi rongis olid minu kvaliteetaeg, mida üritasin maksimaalselt alati sisustada. Koju jõudes püüdsin võimalikult palju olla lapsega, et elukaaslasele vajaminevat puhkust anda. Päris alguses, kui laps veel täitsa tita, oli seda vaba aega kõvasti rohkem. Vahepeal naljatame elukaaslasega, et kui keegi oleks vaid meile öelnud, et esimese poole aasta jooksul on iseendale kuhjaga aega võimalik võtta, aga pärast seda enam kindlasti mitte, oleksime kindlasti oma aega targemalt ja efektiivsemalt kasutanud. Nali naljaks. Peaaegu kõik ju rääkisid seda meile, aga me ei võtnud lihtsalt kuulda. Inimene juba kord on selline – kaldub kõike omal nahal kogema. Kui laps on väike ja veel ei rooma ega kõnni, on ta enamjaolt selili oma tegeluskaare all, kõhuli või sootuks magab. Hetkest, kui lapsed hakkavad roomama või kõndima, puruneb vaba aja illusioon üsna kiirelt. Tänaseks olen kodune ega käi tööl. Oleme üritanud sisse viia vahetustega graafiku, mis jaotab justkui oma aja ja lapsega koosolemise k a -

heks. Kuna mina olen hommikuinimene, püüdes tõusta varahommikul kella 5-6 paiku, siis see on ideaalne aeg, kus vaikuses iseenda asjadega tegeleda. Laps ärkab meil tavaliselt kella 8 ja 10 vahel, pärast mida aitan neid täpselt nii palju, et nad saaksid enda hommikused vannitoarituaalid ja hommikusmuuti tehtud. Siis jätkub minu aeg kuni tütre lõunauinakuni. Siis teen ka mina väikese pausi, käin vankriga jalutamas, kuni ta magama jääb. Lõunaune ajal on ilmselgelt meil mõlemal aega. Teeme seda, mida süda ja hing ihaldab. Pärast 2–3 tunnist lõunauinakut on meil ühine aeg, kus valmistame näiteks õhtusööki. Pärast õhtusööki saab elukaaslane oma asju teha ning mina püüan lapsega koos olla ja fookuse emalt eemal hoida. Mina ja laps läheme suhteliselt sarnasel ajal magama.

PEREKOND

Ja siis algab ööloomade ehk minu elukaaslase aeg. Mina olen hommikuinimene ja temale meeldib olla öösel kaua üleval, sest siis saab ta rahulikult vaikuses omi tegemisi teha.

LAPSEVANEMATE PÕHIMÕTTED ON ERINEVAD

Võib-olla tekib seda lugedes küsimus, miks me last kellelegi näiteks hoida ei anna? Lapsel on ju ometi olemas vanavanemad, tädid ja onud. Tõepoolest. Põhjuseid, miks oleme otsustanud oma aastast last teistele hoida mitte anda, on mitu. Esiteks tädisid meil pole ja onusid on tütrel suisa kaks, üks neist on 8 ja teine 12. Seega, ilmselgelt on nad veel veidi noored, et mõista, mida onuks olemine tegelikult tähendab, ja loomulikult ka järelevalve osas ei ole see reaalne. Teiseks, minu vanemad on aktiivsed, pealegi on meie elukohtade vahe umbes 110 km.

Kolmandaks, elame täna küll elukaaslase emaga koos, kuid ka elukaaslase ema pole „tavaline vanaema“, kes kodus teleka ees istuks ja sokke kooks. Tal on omad tegemised, omad käimised ja oma elu. Üldse tundub meile, et meie generatsioon ja meie suhe oma vanematega ning suhtumine mingitesse perekondlikesse sündmustesse ja tavadesse on väga erinev sellest, kuidas meid üles kasvatati. Neljandaks, oleme me elukaaslasega need lapsevanemad, kes ei poolda lapse arengu juures seda, et last jäetakse kellegi teise kätte. Lihtsamalt öeldes ei poolda me seda, et laps peab olema üksinda selleks, et ema ja isa saaksid omale rohkem vaba aega. See on minu enda silmis äärmiselt egoistlik käitumine. Meile tundub, et laias laastus on kaks koolkonda. Ühed on need lapsevanemad, kes arvavad, et lapse iseseisvumine ja kõik muu saab juhtuda vaid siis, kui laps veedab aega üksinda. Ning siis on need lapsevanemad, kelle hulka kuulume täna ka meie, kes usuvad, et lapse psühholoogiline areng saab piisavat toetust siis, kui laps saab oma vanematelt piisavas koguses hoolivust, armastust ja tähelepanu. Meil on elukaaslasega mõlemal mälestusi hetkedest, kus meid on jäetud van a -

vanemate juurde ning meie hinge on täitnud tollel hetkel segadus, kurbus, üksindus, mahajätmise hirm jne. Oleme lapsevanemad, kes teevad kõike lapsega koos. Ka meie paarisuhe on rajatud samale vundamendile, kus oleme teinud alati kõike koos. Sõna „kõike“ all ma mõtlen päriselt ka kõike, alustades söögitegemisega ja lõpetades vajadusel ka vannitoas koosviibimisega. Ma usun, et ausus ja autentsus on suhte juures ülimalt olulised ja teineteisega koos kulgemine tugevdab meie suhteid nii armastatu kui ka lapsega. Iseendale aja leidmiseks oskan ma soovitada üht. Selleks on enda vaba aja ülevaatamine kriitilise pilguga. Millega enda vaba aega sisustad? Ma ei saa teha siinkohal ettekirjutusi, kuidas peaks elama, sest me kõik oleme erinevad ja väärtustame erinevaid asju, aga tasub kindlasti vaadata, millistele tegevustele vaba aeg kulub. Usun, et kindlasti leidub võimalus olla fokuseeritum ja efektiivsem. Oma paarilisega tasub rääkida, sest ainult nii on võimalik leida sobivad lahendused ning kompromissid. Olen tänu oma isiklikule kogemusele veendunud, et kui omavahel igapäevaselt avameelselt arutada ja oma mõtteid õigesti esitleda, siis on partner võimeline tegema teatud „ohverdused“, et mõlemad osapooled saaksid omale aega. Kui on läinud nii, et ollakse üksikvanem või kumbki vanematest on nädala sees iga päev tööl, siis loomulikult tasub abi küsida. Aga ennekõike tasuks mõelda, mida enda harjumuste ja rutiinide juures muuta, et lisaaega juurde tekitada. Näiteks: kas õhtuti, kui laps või lapsed on magama läinud, on televiisori vaatamine sinu prioriteet? Kui ei ole, kuidas seda aega paremini kasutada? Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi ajalist ressurssi. Küsimus seisneb aga selles, millele-kellele me seda anname ning kas mingile kindlale tegevusele kulutatud aeg annab meile või võtab meilt ära.3

PERSOON

Piibe Pohlak: kaotasin vegantoitumisega 30 kg ja sain priiks kõrgvererõhutõvest Piibe Pohlak on positiivne ja elurõõmus noor inimene, kes otsustas neli aastat tagasi anda võimaluse vegantoitumisele. See viis ta selleni, et naine vabanes kolmekümnest lisakilost, kõrgvererõhutõvest, tugevatest alaseljavaludest ja üleüldisest udu sees elamisest. Piibe töötab igapäevaselt juuksurina – tegemist on tema hobi ja armastusega juba kümme aastat. Enda sõnul käib Piibe inimestega lihtsalt jutustams, neid ilusamaks tegemas ja inspireerimas. Kätlin Kalling Kohtusid neli aastat tagasi ühe tervendajaga, kes innustas sind proovima vegantoitumist. Kuidas see kõik läks? Paar nädalat enne seda, kui kohtusin osteopaadiga, kes innustas mind toortoitu sööma, olin vaadanud Netflixist filme „Forks over Knives“ ja „What The Health“. Need filmid inspireerisid mind palju, et just vegantoiduga on võimalik oma tervist parandada ja saada rohkem energiat juba paari kuuga. Sel ajal olid mul tugevad alaseljavalud, mis ei lubanud mul enam normaalselt juuksuritööd teha. Arst ütles, et mul tuleb ametit vahetada, kuid ma armastan oma tööd. Osteopaadiga kohtudes kinnitas ta just seda, mida olin juba kuulnud. See innustas mind tegema suuri muutusi enda menüüs ja hilisemalt ka kogu elustiilis. Ta pani mind mõistma, et keha tahab ise ennast tervendada, aga kuna mul läks kogu energia liha ja piima seedimisele, siis ma ei aidanud enda paranemisele kaasa, vaid sõin ennast järjest haigemaks. Veganlusele üle minnes seedimine kiirenes ning söön palju tihedamini ja rohkem kui varem. 48

Mis esialgu kõige raskemaks osutus? Esialgu arvasin, et ma ei suuda loobuda juustust ja piimašokolaadist. Hakkasin pihta Sandra Vungi retseptidega (raamatust „Kodused ja maitsvad taimetoidud“, hiljem sai absoluutseks lemmikuks „Gluteenivabad taimetoidud“), mis alguses mind tohutult toetasid. Võtsin prioriteediks, et valmistan kõik toidu ise ja teen kaasa, kuhu vaja. Hakkasin rohkem planeerima, mida söön ja millal – nii see läks. Viskan palju vähem toitu minema ja mul kulub vähem raha toidu peale kui varem, sest mõtlen paar päeva ette ja valmistan ise. Ma arvan, et mul läks umbes kaks kuud, et harjuda ümber poeskäimise ja toidutegemisega. Avastasin palju uusi toiduaineid ja maitseid. Elu läks igas mõttes lihtsamaks ja kergemaks. Praegu loen Anthony Williami „Meditsiinimeediumi“ ja jälle on nii mõnusad äratundmised. Rõõm, et taimsed valikud jõuavad paljudeni just läbi selle raamatu. Lisaks toitumismuutusele hakkasid tegema ka joogat?

PERSOON

Just, hakkasin lisaks taimsele toidumenüüle ka hommikuti Youtube’i (Yoga With Adriene) järgi pooletunniseid joogatunde tegema ja nii hakkas paari kuuga ka kaal langema. Sain kolme kuuga aru, et võti polegi isegi venituste raskuses või venimises, vaid harjutuse tegemise järjepidevuses. Siis nägin ka tulemusi ja see andis veel rohkem tõuget, et jätkata igapäevaselt. Sellest sai sama tähtis hommikurituaal nagu hammaste pesemine. Kaheksa kuuga on langenud mu kehakaal 30 kilogrammi võrra. Kas midagi muutus veel su tervises peale selle, et kaal langes? Kui lõpetasin piima- ja lihatoodete tarbimise, tuli mul tagasi menstruatsioon. Maka aitas väga balansseerida mu menstruaaltsüklit. Makat olen kasutanud nelja aasta jooksul regulaarselt. Tegelikult aitas lihasöömise lõpetamine mul terveneda ka kõrgvererõhutõvest, mis diagnoositi mul 21-aastasena. Haiguse sümptomiteks on, et pea käib ringi ja halb on olla.

Piibe enne kaalulangust.

100% hüpoallergeeniline taaskasutatav menstruaalanum

Regulaarse hoolduse korral kasutusiga kuni 10 aastat

Tallinnas Järve Keskuses Foorumi Keskuses Arsenali Keskuses

Pärnus Kaubamajakas Rakveres Põhjakeskuses

www.bio4you.eu

PERSOON

Lihasöömise lõpetasin enne vegantoitumisega alustamist, kuid tervis läks märgatavalt paremaks vegantoitumisega. Seljavalud olid mul 5 aastat ja võtsin väga tugevaid valuvaigisteid, sest ei saanud voodist püsti. Nüüdseks on selg korras, kuid seda aitas saavutada just regulaarne joogapraktika. Vegantoit toetas ja andis võimaluse suunata ressurss kohtadesse, mis vajavad tervendust. Ma olen alati olnud rõõmsameelne inimene, aga olen läbinud ka depressiooni Piibe pärast kaalulangust. ja 20ndate eluaastate algul söönud antidepressante kui ka uneravimeid. Madalad eluperioodid ja tugevad ravimid on minu jaoks jäänud minevikku tänu taimetoidule ja joogale. Kas oled teisi ka inspireerinud vegantoitu proovima – sõpru, tuttavaid või hoopis kliente? Kliendid käivad mu juures nädalate või kuude tagant, tänu sellele on neil muutust väga hea kõrvalt märgata. Kliente ja sõpru olen suunanud tolerantsusele ja isegi inspireerinud proovima taimetoitlust. Paljud sõbrad on proovinud erinevaid vegantoite, näiteks veganburgerit, ja enamasti on see nende enda üllatuseks maitsenud rohkem kui lihaga burger. Üks sõbranna tuli kevadel minu juurde kaheks nädalaks elama, et rohkem veganelustiili kohta õppida. See oli nii 50

lahe kogemus – näha muutust juba kahe nädalaga. Sõbranna on siiani vegan. Sul on pusa peal kirjas „poole tunni kaupa“. Kas see tähendab, et elad nüüd hetkest hetkesse? Just, elan nüüd rohkem hetkes: poole tunni kaupa. Minu jaoks oli taimetoidu valimine ikka tugevalt seotud vaimse ärkamisega. Minus on tagasi see

enne veganelu, siis on tunne, nagu oleksin elanud kuskil udu sees. Proovin igast hetkest võtta maksimaalselt parima. Eckhart Tolle „Siin ja Praegu“ on kindlasti üks kohaloleku piibleid, mida kõigile soovitan. Su lähedasteringis oli veganeid ja teadsid vegantoitumisest varemgi. Ikkagi vajasid mingit tugevamat raputust, et võtta ette see muutus? Mõned vastused on kogu aeg su kõrval, kuid lihtsalt hetk ei ole veel õige. Keegi võib sulle ju kõrvalt rääkida, kuid igaüks peab selle taipamiseni ise jõudma. Olen tegelikult tänulik, et terviseprobleemid suunasid mind veganluseni ja kokkuvõttes tuli sellest nii positiivne muutus.

„Kordagi pole mõttesse tulnud kaaluda tagasipöördumist kõigesöömise juurde – elukvaliteedi vahe veganina on lihtsalt nii suur.“

lapselikkus ja sära, usaldan rohkem elu ja näen, kuidas iga päev avanevad uued võimalused. Kui meenutan aega

Kas on olnud ka mingeid tagasilangusi selle nelja-aastase veganperioodi sees? Kordagi pole mõttesse tulnud kaaluda tagasipöördumist kõigesöömise juurde – elukvaliteedi vahe veganina on lihtsalt nii suur. Pole ühestki toidust või maitsest puudust tundnud selle aja jooksul, pigem vastupidi. Maitseelamusi on kuhjaga juurde tulnud. Ühe korra nende nelja aasta jooksul olen söönud piimašokolaadi, kuna lihtsalt midagi muud polnud süüa. Järgmisel hommikul äratuskella peale oli selline tunne nagu väiksena, et „ei taha kooli minna“. Ma arvasin alati, et selline väsimus hommikuti on normaalne – olin sellega harjunud. Ma lihtsalt ei teadnud, et tegelikult saab teisiti. Praegu tõusen rõõmuga.

PERSOON

Inspireeri teisi. Mis su lemmiktoidud on? Lemmiktoiduks on kindlasti toortatar nii tanguna kui jahuna. Toortatrast valmistan nii putru kui ka erinevaid küpsetisi, pitsat, pannkooke, kotlette – praktiliselt kõike, mida vaja. Toortatrajahu kasutan nisujahu asemel. Hommikuti ongi puder ja kõrvale värske salat, veganmajonees või hummus. Tatrast pole mul siiamaani küllalt saanud. Teisena on loomulikult kikerherned igas versioonis. Paneeritud kikerherned, kikerhernejahu omleti valmistamiseks ja loomulikult hummus. Samuti proovin palju värsket süüa. Näiteks Tartus on hea võimalus käia värsket puuvilja soetamas Kvartali Maksimarketi eest. Värsked Itaalia puuviljad on erakordselt head. Praegu olen joonud hommikuti sellerimahla. Supertoitudest meeldivad enim kurkum, maka, spirulina, kanepiõli ja kanepiseemned.

Foto: Silver Raidla

Milline elumuutus sind kõige rohkem rõõmustab? Mu hommikud on täiesti muutunud. Kui enne kiirustasin hommikuti kodust, siis nüüd on hommik minu aeg. Ärkan ja valmistan endale sellerimahla, seejärel putru, teen hommikujoogat, mediteerin ja loen 15 minutit telefonis olemise asemel. Olen loodusele ja loomadele palju lähemale kasvanud, suudan hetkes püsida. Tunnen, nagu mu keha läheks iga päevaga tugevamaks ja nooremaks. Mida ütleksid neile, kes alles kaaluvad vegantoitumist? Ütleksin seda, et kaotada pole mitte midagi – kui, siis vaid lisakilosid. Võita saab palju: lisaenergiat, head tervist ja kvaliteetset und. Piirid ja harjumused, milles elame, on ületatavad. 3

Piibe lemmikud ♥Seed & Sprout köögipesuharjad, toidukarbid ♥ A. Vogel - idukasvataja ♥ CBD.ee - kehakreem ja õli ♥ Hourglass - ripsmetušš ♥ Bellapierre - cruelty free make-up (puuder, põsepunad, kulmuvärv) ♥ Grown Alchemisti - näokreem, näohooldus ♥ Dr. Martens vegan jadon saapad ♥ DFS (Diet-food Supplements) Bio Maca root, Bio spirulina algae ♥ Italian Taste in Estonia värsked puuviljad, juurviljad ♥ Kevin Murphy - juuksehooldus

♥ RemedyWay - toortatar ja toortatrajahu

♥ Sea crunchy seaweed snack - lemmiksnäkk

♥ ECOSH - B-vitamiin

♥ Olaplex - juuksehooldus

Tutvustame The Chic Tea teesid! Tegemist on 100% mahetootmise teesegudega, mille on nende tervislike omaduste poolest vĂ¤lja valinud ning mĂľelnud loodusravi spetsialist!

www.thechictea.com/aveleht

TOOTED

KOGEMATA VEGANTOOTED

Kogemata vegantooteid soovitab Pille! Instagram: @veekann_blog

ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele.

TIINA TUME ŠOKOLAAD TÄIDISEGA Koostis: täidis 39% (suhkur, glükoosisiirup, vesi, õunapüree, brändi, jõhvikapüree, happesuse regulaator (sidrunhape), želeeriv aine agar, lõhna- ja maitseaine), suhkur, kakaomass, kakaovõi, emulgaator (letsitiin), vanilliin.

VALIK KÄSITÖÖKOMPVEKKE Koostis: suhkur, kakaomass, kakaovõi, viin Viru Valge (2,8%), piiritus, liköör Vana Tallinn (0,3%), emulgaator (letsitiin), lõhna- ja maitseaine (vanilliin).

RAINBOW ITAALIA PAJAROOG Koostis: spagetid 61% (kõvanisujahu, vesi), köögiviljad 27% (tomat, sibul, hernes, paprika), sool, kartulitärklis, palmirasv, pärmiekstrakt, sojavalguhüdrolüsaat, maitseined (küüslauk, piment ja must pipar), pune, basiilik.

HEINERLE MARMELAAD AHJUÕUNAGA Koostis: suhkur, glükoosisiirup, 11% sidrunimahl sidrunimahla kontsentraadist, 10% õunamahl õunamahla kontsentraadist, tarretusaine: agar-agar, happesuse regulaator: sidrunhape, naturaalsed lõhna- ja maitseained, karamelliseeritud suhkur.

UUED VEGAN TOOTED SELVERIS!

Vegan võileivaviilud: klassikaline, cheddar või lambaläätse Bedda, 150 g

Vegan Nagu lihapirukas Selveri Pagarid

Vegan mustikatäidisega croissant Selveri Pagarid

Tuunikala- või kuningkrevetimaitseline tofu Lord of Tofu, 110 - 150 g

Vegan õuna-pohlapalmik Selveri Pagarid

TÄHTTOIT

BATAAT

ehk maguskartul

ELIIS SALM, TOITUMISNÕUSTAJA: „Bataat ehk maguskartul on toitainerikas juurvili, mis paistab silma eriti hea A-vitamiini allikana, sisaldades hulgaliselt beeta-karoteeni. Bataat on vitamiin A allikana võrreldav porgandiga, kartulist on see aga tuhat korda rikkalikum. Bataat on sarnaselt mitmete teiste terviktoitudega tõeline superstaar mitmekülgse valiku vitamiinide ja mineraalainete osas ning seetõttu kahtlemata suurepärane täiendus igaühe toidulauale. Mina ise armastan seda lisada suppidele – viimati näiteks mängis bataat kõrvitsa-ingverisupis olulist rolli.“

TÄHTTOIT

✶

Kaalium (südame-veresoonkonna tervis) Mangaan

✶ (aju ja närvide töö, veresuhkrutase, süsi vesikute ja rasva ainevahetus) ✶

Magneesium (lihaste töö, närvisüsteem)

Ohtralt A- vitamiini (nägemisprotsess, rakkude

✶ kasv ja areng)

B- grupi vitamiinid:

✶ B1, B2, B5 ja B6 (punaste vererakkude ja veresoonte toimimine, närvikoe, lihaskoe ja naha talitlus)

C- vitamiin

✶ (immuunsüsteem, haavade paranemine, raua imendumine, naha, igemete, hammaste, luude ja sidekoe talitlus)

✶ Pärineb Kesk-Ameerikast. ✶ On tõenäoliselt vanim köögivili, mida inimene on teadnud. Bataadijäänuseid on leitud Peruu koobastest, mis viitavad vilja olemasolule ja kasutusele juba 10 000 aasta eest.

✶ Energiat: 118 kcal* ✶ Süsivesikuid: 28 g* ✶ Rasvu: 0,618 g* ✶ Valku: 1,65 g*

✶ Küpseta ahjus. ✶ Keeda (vaata keedetud bataadiga salatiretsepti lk nr 59). ✶ Püreesta supiks või maguskartulitambiks. ✶ Tee friikartuleid (vaata bataadifriikate retsepti lk nr 58). ✶ Tee pitsapõhjaks, valmista kotlette.

* Bataadi toiteväärtus 100 g kohta Allikas: nutridata.ee (Tervise Arengu Instituut) 57

RETSEPTID

Krõbedad õlivabad bataadifriikad KOOSTIS

VALMISTAMINE

1 suur 1 sl 1 sl 1 sl 2 sl 1 sl 1 sl

Koori bataat, lõika sellest kangid. Pane need sõelale ja lase vee alt läbi, et need märjad oleksid. Pane bataadilõigud kaussi, lisa sinna kõik komponendid ja sega kätega läbi.

bataat soola Vahemere ürdisegu sibulapulbrit maitsepärmi kikerhernejahu riivsaia

Eelkuumuta ahi 200 kraadi peale. Pane ahjuplaadile silikoonmatt või küpsetuspaber. Oluline on kõik bataadifriikad üksteise kõrvale laotada nii, et need poleks üksteise küljes või peal. Küpseta friikaid 200 kraadi juures 15 minutit ning siis 250 kraadi juures, kuni friikad on krõbedad.

Kõige lihtsam avokaadomääre

KOOSTIS

VALMISTAMINE

2 pehmet avokaadot 1 laim 1 tl soola 1 tl suitsutatud paprikat 2 sl maitsepärmi

Puhasta avokaadod ning purusta need kahvliga kausis pudruks. Pigista laimimahl sinna hulka, lisa ülejäänud komponendid ja sega. Vajadusel lisa soola. Söö krõpsudega, friikatega või määri võileivale.

RETSEPTID

Bataadisalat klaasnuudlite ja basiilikukastmega KOOSTIS 100 g 0,5 100 g 200 g 1 suurem Kastmeks: 150 g 150 ml kaks peotäit

VALMISTAMINE klaasnuudleid punast kapsast beebispinatit Rooma salatit bataat India pähkleid vett basiilikut soola pipart

Valmista ette köögiviljad. Keeda terve bataat, kuni see on küps. Valmista klaasnuudlid pakendil olevate juhiste järgi. Haki väiksemaks Rooma salat ning punane kapsas. Kui bataat on küpsenud ja jahtunud, eemalda sellelt koor ning lõika kuubikuteks. Kastme jaoks pane eelnevalt paar tundi vees leotatud India pähklid blenderisse, lisa neile 150 ml vett ja kaks peotäit basiilikut. Lisa maitse järgi soola ja pipart. Blenderda, kuni kaste on siidine. Võid kõik koostisosad kausis kokku segada, kuid võid need sättida ka kenasti üksteise kõrvale. Peale vala basiilikukastet.

RETSEPTID

Kodune köögiviljasupp KOOSTIS 1 suur 3 2–3 2–3 0,5 1 200 g 1 pk

sibul küüslauguküünt porgandit kartulit lillkapsast kaalikas rohelisi herneid (külmutatud) kaerakoort (nt Oatly) puljongikuubikuid tilli vett õli

Penne allo olive ehk penned oliividega KOOSTIS 400 g 300 g 6 sl 1 1

pennesid oliive oliiviõli küüslauguküüs värske tšillipipar värsket peterselli meresoola

VALMISTAMINE Pane soolaga vesi keema. Keeda pastat, kuni see on al dente. Pannil prae hakitud küüslauk ja tšilli. Lisa kaheks või kolmeks lõigatud oliivid ja lase maitsetel seguneda, aeg-ajalt segades. Prae 15 minutit kaane all, lisades vahepeal mõned supilusikatäied pastavett. Lisa kurnatud pasta. Lase maitsetel paar minutit pastasse imenduda ning serveeri siis värske hakitud peterselliga.

RETSEPTID

Pitsarullid

Sušivõiku

KOOSTIS

1 kg 200 g 500 g 150 g 150 g 1 1

250 g 2 sl 2 sl 200 g 1 2 250 g 2 sl 210 g 4 1 tl

Pagaripoiste lehttainast Violife’i juustu tomatipastat rohelisi oliive marineeritud kurki punane sibul porgand jahu taina rullimiseks õli soola basiilikut

VALMISTAMINE Sulata tainas. Tükelda kõik köögiviljad peenikesteks kuubikuteks ja riivi porgand ning prae pannil. Kui köögiviljad on veidi aega küpsenud, lisa tükeldatud basiilik ja tomatipasta. Maitsesta segu ja aseta jahtuma. Pane ahi 180 kraadi juurde soojenema. Rulli lehttainas lahti. Kata kogu tainas tomatipasta ja köögiviljade seguga, puista peale juustu. Keera taigen rulli ja lõika umbes 5 cm paksused lõigud. Küpseta 10–15 minutit. Soovi korral võib valmis rullidele veel juustu peale raputada.

suširiisi riisiäädikat musti seesamiseemneid wakame-salatit porgand avokaadot maitsestamata tofut sojakastet veganmajoneesi norilehte wasabi’t suhkrut soola

VALMISTAMINE

Loputa riis ja pane see külma veega keema. Kui riis läheb keema, lase sel väikesel tulel 10 minutit haududa, ära sega! Riivi vahepeal porgand, viiluta avokaado. Prae sojakastmes 4 tofuviilu. Kui vesi on ära auranud ja riis küps, tõsta see tulelt ja lase 10 minutit kaane all seista. Valmista wasabi-majonees: sega kokku wasabi ja veganmajonees. Viimasena sega riisi sisse riisiäädikas, veidi suhkrut, seesamiseemneid ja soola. Kui riis on jahtunud, on aeg kogu võiku kokku panna. Vormi käe vahel umbes 10 x 10 cm riisipadjakesed, paksuselt umbes 5 mm. Aseta esimene padjake norilehele ja siis lao vahele värske täidis koos wasabi-majoneesi ja praetud tofuga, pane peale teine padjake riisi ja voldi norileht kokku, mässi võiku toidukilesse. Lase võikudel paar tundi külmikus maitsestuda. 61

RETSEPTID

Valgurikas kinoasalat Kariina Kuningas Facebook: Spice the Spirit

KOOSTIS 120 g 80 g 70 g 70 g 35 g 30 g 10 g 3g 2g

keedetud valgeid ube keedetud kinoad (või 27 g kuumtöötlemata kinoad) kurki paprikat rohelisi oliive avokaadot jalapenot sidrunipipart soola veganmajoneesi (soovi korral) basiilikut (soovi korral)

VALMISTAMINE Haki köögiviljad. Lisa kõik koostisosad potti sooja kinoa juurde ja sega. Võta taldrik, aseta soe salat taldriku keskele. Kaunista soovi korral veganmajoneesi ja basiilikuga. Salat on imemaitsev ka järgmisel päeval jahedana.

RETSEPTID

Kiire ja lihtne riisiroog Kariina Kuningas Facebook: Spice the Spirit

KOOSTIS 400 g 130 g 100 g 2 sl 2 sl 1 sl 1 tl 8 4 sl 4 tl 4 tl

külmutatud herneste, maisi ja porgandi segu riisi (keetmata) sojahakkmassi õli maitsepärmi sidrunimahla jodeeritud soola India pähklit veganjogurtit Cayenne’i pipart seesamiseemneid

VALMISTAMINE Kuidas saada õiged kogused, kui sul puudub toidukaal? Kalla keskmise suurusega kohvitassi pisut üle poole tassi riisi – see peaks andma ligikaudu 130 g riisi. Pane riis potti ja poolteist kohvitassitäit vett peale. Aseta pott pliidile ja keera kuumus maksimumini. Lase riisil keeda 5 minutit. Seejärel lisa sojahakkmass, juurviljad ja sega läbi. Keera temperatuur madalaimale astmele ja aseta potile kaas. Lase riisil haududa kaane all madalal tulel 10–15 minutit. Lisa riisiroale maitseained, sidrunimahl, õli ja sega korralikult läbi. Serveerimiseks aseta toit kaussi, raputa peale Cayenne’i pipart ja seesamiseemneid. Seejärel jogurtit ja paar India pähklit.

RETSEPTID

Väiksed kaneelimoosirullid instagram.com/veekann_blog/

KOOSTIS 400 g 40 g

lehttainast (lehtedena) suhkrut kardemoni kaneeli musta sõstra moosi oliiviõli

VALMISTAMINE Võta taigen toasooja sulama. Ahi pane 200 kraadi juurde soojenema. Sega kokku kaneel, suhkur ning kardemon. Taignale piisab u viiest minutist sulamisest, siis saab seda juba rullida. Võta üks tainaleht ning rulli seda veidi õhemaks. Lisa õhuke kiht moosi ning peale raputa kaneelisegu. Rulli taigen kokku ning lõika viilud. See võtab aega umbes 1 minut. Tee sedasi ka teised rullid valmis ning enne ahjuminekut pintselda veidi õliga üle. Küpseta 200 kraadi juures u 20 minutit. Soovi korral raputa peale ka tuhksuhkrut. NB! Mida rohkem moosi paned, seda aeglasemalt rullid küpsevad.

Vegan Wrap

Vegan kartuli-hernesalat

Vegan Bolognese kaste

Valiku Usina vegantooteid leiad www.usin.ee Maitsev, soodne ja lihtne tellida!

RETSEPTID

Valge šokolaadi ja jõhvika küpsised KOOSTIS

VALMISTAMINE

160 g 1 sl 560 ml 150 g 10 g 100 g 200 g 150 g 1 sl 150 g

Jahvata blenderis linaseemned ja psülliumi koored peeneks jahuks. Sega jahu kausis sooja veega ja lase üleöö külmkapis seista. Jahvata blenderis kaerahelbed peeneks jahuks ja sega eraldi kausis kuivained: riisijahu, kaerahelbejahu, suhkur ja küpsetuspulber. Sega linaseemne-massi sisse sulatatud kookosõli, jõhvikad ja kuivained. Vormi ahjuplaadile meelepärase kujuga pätsikesed ja küpseta 180 kraadi juures u 20 minutit, kuni küpsised on pealt kuldpruunid.

linaseemneid psülliumikestasid sooja vett suhkrut vaniljesuhkrut kookosõli kuivatatud jõhvikaid kaerahelbeid küpsetuspulbrit riisijahu

Glasuur: 50 g kakaovõid 2 sl tuhksuhkrut

Valmista glasuur: sulata veevannil kakaovõi ja sõelu ettevaatlikult sisse tuhksuhkur, lase 5 minutit glasuurisegul jahtuda (aga mitte liiga kaua, kuna kakaovõi tahkub kiiresti). Nirista glasuur täielikult jahtunud küpsistele.

Oleme avara valikuga kĂśĂśgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, JĂ¤rve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik