Ajakiri Vegan 2019 #3 by Ajakiri Vegan

NR 14, 2019 3/6

Hind 2,49 €

UUED VÕITJAD SELGUNUD!

AJAKIRJA VAHEL RETSEPTILISA

Vegani reisikiri AFGANISTANIST Tallinn Euroopa veganpealinnaks? AASTAGA +10 kg: noor vegan kasvatab lihast! VILJATUS: kas veganlusega seotud?

TERJE PENNIE: Tänapäeval on tugevad need, kes julgevad elada oma eetiliste põhimõtete järgi

Hea ja eestimaine Selver on XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ toetaja

Armas lugeja! PEATOIMETAJA Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KONKURSS „PARIM VEGANTOODE EESTIS” Pille-Riin Priske tunnustus@ajakirivegan.ee KÜLJENDUS Kuvakulgur OÜ KEELETOIMETAJA Helena Šedegin KAANELOO FOTOD Kristi Heil AUTORID Andra Nõlvak Merit Valge Mattias Turovski Anett Rannamets Grete Vunukainen Anniina Ljokkoi Karin Bachmann Ireene Viktor Sevil Šukjurova Silja Kanarbik Kätlin Kalling Annely Raun Marta Velgan VÄLJAANDJA Ajakirjastus OÜ

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

Me ei tea kunagi, mida keegi teine päriselt mõtleb. Huvitav oleks näha. Teatris kohtab karaktereid, kes on metafooriliselt ja teinekord ehk sõna otseses mõtteski nõus end me silme ees alasti kiskuma ja oma kaugeimad mõtted me jalge ette puistama. Inimmõistus on kirjeldamatult põnev ja olgugi, et paksus näidendiraamatus on tegelased alatihti kellegi fantaasia viljaks, on looja nendega mingil hetkel olnud sümbioosis. Enese mätta otsast on tore alla vaadata, aga läbi kellegi teise silmade märkad ka seda, kui kõrgel oled. Ja näitlejad on enda sees tervitanud sadu karaktereid, kel kõigil oma nägu. Paljudega neist kasvatakse koos edasi, paljud jäävad aga unustusse. Vestled näitlejaga ja näed tema silmade taga seismas kõiki neid tegelasi, kes tema hinge on puudutanud. Kord aastaid tagasi olid kaks lavakunstnikku koos kohvikusse sattunud ja teemalõnga veganluseni veeretanud, ise tol hetkel sest suurt aimu omamata. Ja ilmselt sel hetkel pillasid nad mõlemad mulda oma veganseemne. Aeg andis seemnele vett ja tänaseks on mõlemad veganid. Kaaneloo räägib 40 aastat teatrit teinud Terje Pennie. Emotsionaalne, avatud, empaatiline, südamlik. Juba 21-aastasena oli ta oma lavaka-aegsesse päevikusse kirjutanud loomadest ja sellest, kui ebaõiglaselt neid koheldakse. Kuigi loomade väärkohtlemine on kõige aktuaalsemaks toidu- ja moemaailmas, puudutatakse seda ka kunstis. Loomade ärakasutamine teatris, filmis, tsirkuses – vahet pole, millises kunstiliigis – pole põhjendatud. Nagu Terje oma loos ütleb, pole mitte ükski kunst nii püha, et selle nimel kellegi eluküünal kustutada. Ta usub, et tänapäeval teeb inimese tugevaks see, kui ta julgeb elada oma eetiliste äratundmiste järgi ning suudab seljatada ühiskonda tsementeerunud, kuid ammu aegunud põhimõtted. Ja kui loete kaanelugu, mine tea – ehk saate ka teada, kes oli tema vestluskaaslaseks aastaid tagasi seal kohvikus.

Suvel minge loodusesse ja nautige kunsti – festivalihooaeg ootab ees! Ajakirja vahelt leiate festivalisoovitusi suviseks vaba aja veetmiseks. Tore on tõdeda, et aina enam muretsevad Eesti üritustekorraldajad keskkonna pärast ja aina rohkem mõeldakse ka eetilistele külgedele. Ka isiklikul tasandil saame samm sammu haaval jätkusuutlikuma elu suunas liikuda. Grillimist on soojal suvel palju ning seetõttu tekib ka rohkem plastpürgi. Mis oleks, kui võtaks vastu väljakutse: minu grillipeod on sel suvel ühekordsetest nõudest priid? Igatahes! Head lugemist ja meeleolukat suve!

Anett Rannamets Peatoimetaja

MÕTISKLUS

Liigipiiriülesest ühiskonnast – Karin Bachmann –

undi valimisel Eesti rahvusloomaks oli selge eesmärk: hundi maine valedest puhtaks kloppida ja ta ebaõiglasest kohtlemisest päästa. Hunti on nii metsasanitari ameti kui tema erakliku ning salapärase eluviisi pärast kuni kaasajani au sees hoitud ja lugupidavalt koheldud. Kardetud, aga suhtutud väärika aupaklikkusega. Praeguseid arvamusi, nii tavainimeste kui jahimeeste omi, lugedes on paraku selge, et inimene on iseenda ületähtsustamisega kõik piirid ületanud. Süsteemi tasakaal on ammu paigast ja kuigi vähesed „huntide advokaadid” (nt Aleksei Turovski, Laura Kiiroja, Peep Männil) küttimismahtude suurendamise vastu loogilisi argumente toovad, ei taheta kiskja lõpliku hävitamise mõttest loobuda. Hunt, ammune vaenlane, on tänu tehnikasajandile lõpuks allutatav. Ometi juhtus talvel lugu, mis Eesti üle maailma vahelduseks heas mõttes kuulsaks tegi. Mehed nägid jääaugus siplevat koera ning tõmbasid ta välja. Autos said aru, et see on hunt, aga viisid ta siiski arstile, kus loomale eluvaim sisse puhuti ja ta metsa tagasi viidi. Meestest said kangelased, vastu nende endi ootusi ja ilmselt ka tahtmist. Lugu liigutab ennekõike seetõttu, et mehed läksid appi ja tõmbasid kiskja veest välja. Ka sellises suuruses koer on hädaolukorras ennekõike kiskja – hirmul loom lööb kergesti hambad sisse ega tekita hundikihvadest oluliselt väiksemaid vigastusi. Aga meestele luges vaid see, et oli hädasolija ning võimalus appi minna. Looma liigi selgumine ei muutnud midagi: elupäästmine viidi lõpuni, sest nii on õige teha, loomuomaselt õige. Ses olukorras oli inimene hundile inimene – nii võiks ju alati olla, liigist sõltumata.

Loomade kasutamine meelelahutuseks, eriti laste puhul, on vastuvõetamatu. Nemad, tulevikuinimesed, peavad õppima, et loom ei ole kingitus ega lõbustus ega kasum. Loom on kaaslane, võrdse lugupidamisega koheldav olend, lihtsalt teisest liigist. Ratsutamine on tundunud natuke halli alana. Tavapäraselt laatadel laste lõbustamiseks tehtavaid ponitiire, kus tüdimusest vaakuvat väikest tüüpi köie otsas ringiratast talutatakse, ei saa ka hobuinimesed tihti heaks kiita. Nagu ikka, veeretas elu ette sündmuse, mis nii mõnedki hinnangud uppi lõi ning kinnitas, et kõike on võimalik teha ilusasti. Setumaal oli pidu ja ühtedel külalistel kaasas kaks poni. Kinnine setu hoov soosis loomade seltskonda toomist ja nii nad hoovile saabusidki. Trobikond lapsi sai kordamööda seljas olla ja ponid kõndisid nendega lihtsalt ringi, ise samal ajal rohtu närides. Lapsed said neid harjata, võililli sööta, juua pakkuda. Ühel hetkel kuulutati välja ponide tööpäeva lõpp ning nad jäid külaliste vahele toimetama. Nagu kaks suurekasvulist heasüdamlikku turris lakaga koera nuhkisid nad ringi, rapsisid õunapuult lehti ja virutasid taldrikutelt leivatükke ning lastelt popkorni. Siis seisid lõkke ümber istujate kõrvale, kuulasid lõõtspilli, võtsid hiljem diskost osas (kiirema muusika puhul traavisid üksteist taga ajada) ning kui jaks rauges, läksid külg külje kõrvale kuuri alla magama. Hommikul said mõlemad lisaks värskele rohule võilillepärjad pähe ja sõideti pererahvaga jälle koju. Need ponid ei ole elusad masinad, mis peavad tulu tootma. Nad on liikmed suures karjas, kus igaühel on oma osa täita, on võrdselt õigusi ja kohustusi. Tööd tehakse koos, aga ka pidu

peetakse koos. Selle järgi, kuidas need loomad end inimeste seltsis tundsid, ei olnud võimalik kahelda, et nad on eluga rahul: vabalt, sundimatult, hästi. Nad ei olnud ülevoolavalt sõbralikud, kuid mõistagi mitte pelglikud. Nagu veidi introvertsevõitu külalised, lonkisid nad pigem omakeskis ringi, kuid k u i kõik olid

koos, siis olid nemadki sealsamas. Loomulik karja/ seltskonda kuulumise tunne ähmastas enesegi jaoks piirjooni ning neist said lihtsalt kaaslased nagu teisedki, mitte hobused. Hommikul neid autole saates ei olnud see meeleolu kadunud, vaid hoopis kinnistunud: ei ole tähtis, mis liigist olla. Loeb, milline sa oled, kuidas olukordadega hakkama saad ja teistega suhestud. Loeb konkreetne isiksus. Tuleb muidugi seista kõigi isiksuste eest, kuid sõbrustad ju ikkagi sellega, kes meeldib. Samamoodi saaks vaadata ka liigipiire – need loevad vaid niikaugele, kui küsimus on loomuomastes võimetes ja antuses. Isiksus kui selline ei sõltu liigist – on meeldivaid ja ebameeldivaid kõikide hulgas. Just nii tulekski kõiki vaadata, liiki unustades. Isiksusena. ●

TERVIS

Kas veganlus viib inimeste väljasuremiseni? – Marta Velgan, MD –

aljud veganid on kokku puutunud sellega, et neid kõiksugu tervisehädadega ähvardatakse. Olgu nendeks ähvardajateks tervishoiutöötajad, lähedased ja sõbrad või hoopiski erinevad eksperdid ja teadlased, kes aegajalt meedias sõna võtavad. Taimetoitlus ja veganlus kogub järjest enam hoogu ning tundub, et niipea see hoog ei rauge. Näiteks Suurbritannias on viimastel aastatel kolmandik inimestest vähendanud või lõpetanud liha söömise. Hinnanguliselt on iga kaheksas Suurbritannia elanik vegan või taimetoitlane ning 21% on fleksitaarlased, kelle põhiline toidulaud on taimne, kuid kes aeg-ajalt söövad liha.[1] Tundub, et osades inimestes tekitab taimetoitluse võidukäik aga hirmu ning sunnib neid meedias taimetoitlust maha tegema. Viimane üllitis ilmus kultuurikriitiku Linnar Priimäe poolt, kes nimetab veganlust rahvaste väljasuretamise programmiks ning tsiteerib piimateadlast

Üha enam leitakse vitamiin B12 puudust ka segatoitu söövatel inimestel, eriti on ohustatud rasedad ning imetavad naised.

Tiiu-Maie Lahte, kelle sõnul vähendab taimetoitlus noorte võimet paljuneda. [2] Mida ütleb aga meditsiin toitumise ja viljakuse seoste kohta? Neist seostest räägitakse üha enam. Üheks oluliseks viljakuse ennustajaks on kehakaal ja kehamassiindeks (KMI). On leitud, et kui KMI on üle 30 kg/m2 või alla 20 kg/m2, suureneb risk madalamaks viljakuseks. Teiseks oluliseks faktoriks on füüsiline aktiivsus. 2018. aastal avaldasid kõrgkoolide Harvard T.H. Chan School of Public Health ja Harvard Medical School teadlased artikli, mis võttis kokku varasemalt il-

munud toitumist ja viljakust käsitlevad teadusuuringud. Järeldati, et nii meeste kui ka naiste puhul mõjutab toitumine suuresti viljakust, ning soovitati toitumise osas nõustada kõiki peret planeerivaid ja viljatusravi saavaid inimesi. [3] Ülevaates tuuakse välja, et viljakusele mõjuvad positiivselt foolhape, vitamiin B12, rasvhapped ning peamiselt taimsel toidul põhinev toitumine (nt Vahemere dieet). [3] Harvardi meditsiiniõdede uuringus (The Nurses Health Study II), mis hõlmas enam kui 18 000 naist, leiti, et valgu saamine taimsetest

TERVIS

allikatest vähendas viljatuse riski võrreldes loomse valgu tarbimisega.[4] Foolhape on peamiselt taimedes leiduv B-grupi vitamiin, mis osaleb DNA ja RNA sünteesimises ning raku jagunemisel vajalike aminohapete metaboliseerimises. Foolhapet meie keha toota ei oska, mistõttu tuleb seda saada toiduga. Piisavat foolhappe tarbimist seostatakse madalama viljatuse ja raseduse katkemise riski ning paremate viljatusravi tulemustega. On leitud, et foolhappe defitsiit raseduse ajal suurendab neuraaltoru defekti tekkeriski lapsel. Foolhapet sisaldavad muuhulgas täisteraviljad, kaunviljad ja rohelised köögiviljad, mistõttu veganitel selle vitamiini saamisega probleeme ei tohiks olla. Epic-Oxfordi uuringus leiti, et veganitel on foolhappe tase veres kõrgem kui taimetoitlastel ning segatoidulistel. [5] Vitamiin B12 on toitaine, mida loodetavasti iga vegan teab ning on selle toidulisandi näol oma kappi varunud. On leitud, et vitamiin B12 defitsiit võib olla seotud korduvate raseduste katkemistega [6]. Üha enam leitakse vitamiin B12 puudust ka segatoitu söövatel inimestel, eriti on ohustatud rasedad ning imetavad naised. Veganid on omnivooridega võrreldes eelisseisus, kuna toidulisandites ja rikastatud toitudes esinev vitamiin B12 on paremini omastatav.[7] Viljakust võib mõjutada ka rasvade sisaldus toidus. Peamiselt loomses toidus sisalduvate küllastunud rasvhapete rohkust dieedis on seostatud madalama spermatosoidide arvuga spermas. Polüküllastumata rasvhapped mõjutavad nii naiste kui ka meeste reproduktiivtervist aga positiivselt. Meeste puhul on leitud, et suurem oomega-3-rasvhapete tarbimine on seo-

tud parema spermatosoidide morfoloogiaga. Samuti nähtub, et naistel, kes tarvitasid rohkem oomega-6-rasvhappeid, linoleenhapet ning oomega-3-rasvhappeid, oli suurem tõenäosus rasestuda. [3] Kuigi pikaahelalised oomega-3-rasvhapped võivad parandada naiste viljakust, on ebaselge, mil määral võib seda kasu vähendada ra s ke m e t a l l i d e esinemine oomega-3-rikastes toiduainetes, nagu näiteks kalaliha. [8] Harvardi artiklis mainitakse ka seda, et punase liha tarbimisel on leitud viljakust vähendav mõju. Vastupidiselt on taimedes leiduval mitteheemsel raual ning rauapreparaatidel aga viljakusele positiivne mõju.

Tuginedes olemasolevale kirjandusele võib väita, et taimne toitumine ei kahjusta inimese võimet paljuneda, vaid võib suisa suurendada viljakust ning lihtsustada rasestumist.

[3] Kuigi mitteheemse raua imendumine organismis on veidi vaevalisem, on uuringutega ümber lükatud väide, justkui esineks veganitel sagedamini rauavaegusaneemiat. Varasemalt on arvatud, et soja sisaldavate toodete regulaarne tarvitamine on seotud kehvema reproduktiivtervisega, kuid viimased uuringud ei ole seda kinnitanud. Leitakse, et soja lisamine toidusedelisse võib viljatusravi läbivatele naistele hoopis kasuks tulla.[8] Tuginedes olemasolevale kirjandusele võib väita, et taimne toitumine ei kahjusta inimese võimet paljuneda, vaid võib suisa suurendada viljakust ning lihtsustada rasestumist. Seejuures tuleks silmas pidada, et taimne toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekülgne, sisaldaks piisavalt vajalikke toitaineid ning annaks piisavalt energiat. Peamised viljakust mõjutavad tegurid on üleja alakaal, vähene füüsiline aktiivsus ning igasugune ühekülgne toitumine, mis põhineb rohkelt suhkrut, soola ning küllastunud rasvhappeid sisaldavatel töödeldud toitudel. ●

Kasutatud kirjandus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.

Smithers, R. Third of Britons have stopped or reduced eating meat – report. The Guardian 01.11.2018 Linnar Priimägi: Veganlus kui rahvaste väljasuretusprogramm. Postimees 24.05.2019 Panth N, Gavarkovs A, Tamez M, Mattei J. The Influence of Diet on Fertility and the Implications for Public Health Nutrition in the United States. Front Public Health, v.6; 2018. Chavarro J.E, Rich-Edwards J.W, Rosner B.A, Willett W.C. Protein intake and ovulatory infertility. Am J Obstet Gynecol. 2008 Feb;198(2):210.e1-7. doi: 10.1016/j.ajog.2007.06.057. The EPIC-Oxford Study http://www.epic-oxford.org/oxford-vegetarian-study/ Reznikoff-Etiévant M.F, Zittoun J, Vaylet C, Pernet P, Milliez J. Low Vitamin B(12) level as a risk factor for very early recurrent abortion. Eur J7. Obstet Gynecol Reprod Biol. 2002 Sep 10;104(2):156-9. Biesinger F. Kas taimetoitlast ähvardab viljatus? 10.05.2014 Gaskins A.J, Chavarro J.E. Diet and fertility: a review. Am J Obstet Gynecol. 2018 Apr;218(4):379-389. doi: 10.1016/j.ajog.2017.08.010 Shmerling R.H. Fertility and diet: Is there a connection? Harvard Health blog 31.05.2018

UUDISED

Uudiseid siit ja sealt Tänavusel laulupeol serveeritakse 26 000 portsjonit vegansuppi! Eesti supikultuuri hoidja, laulu- ja tantsupeo suurtoetaja Põltsamaa toitlustab tänavu Naiskodukaitse abil 45 000 peolist ühtekokku 180 000 supiportsjoniga. Esmakordselt on toiduvalikus ka vegansupid: läätse-köögiviljasupp ning veganrassolnik. „Selleks, et osade peoliste kõht tühjaks ei jääks, valmisid esmakordselt peo tarbeks ka vegansupid. Juba vanade eestlaste toidulauale kuulunud läätsed on toorainena valgurikkad ja toitvad, rassolnikus annavad lauljatele ja tantsijatele jõudu kõrge toitainesisaldusega kruubid,” selgitas Orkla Eesti toiduvaldkonna turundusdirektor Marek Viilol, et ka vegansupp peab olema toekas ja toitev. Viie erineva supi põhjad valmisid Põltsamaa tehases maikuu lõpus enam kui 30 tonnist eestimaisest toorainest. Supipõhi viiakse juuli alguses Tallinnasse, kus naiskodukaitsjad sellest supi valmis keedavad ja nii proovides kui pidudel 180 000 portsjonina peo osalejatele serveerivad. XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm” toimub 4.-7. juulini Tallinnas.

Tallinna Teeninduskool on esimene kutsekool Eestis, kus lükatakse käima vegankoka eriala Tallinna Teeninduskool on Tallinnas Lasnamäe linnaosas tegutsev kutseõppeasutus, kus õpetatakse kokandust, toiduainetöötlust, hotelliteenindust ja kaubandust. Veidi aega tagasi rääkisime ajakirjas, et kool võttis valikainete hulka õppeaine, mis käsitles konkreetselt just veganlust. Tänaseks on asjad jõudnud juba nii kaugele, et kutseõppe jätkuõppena saab spetsialiseeruda eraldi erialal vegankokaks. Vegankokaks saavad Tallinna Teeninduskooli uuel õppeaastal esialgu edasi õppida need, kel juba kokapaberid taskus või piisav kompetents olemas. Vegankokk valmistab ja serveerib vegantoite. Oma töös rakendab ta kutseala põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid loovalt nii tavalistes kui ka uudsetes töösituatsioonides. Õpitakse veganpearoogade, -eelroogade ja -suupistete, -magustoitude ning -küpsetiste ja -kondiitritoodete tehnoloogiat, toitumisõpetust, kaupade käitlemist ja kalkulatsiooni. Kasutatakse ka e-õpet. Praktika koosneb erinevate vegantoorainest eel- ja pearoogade, suupistete ja magustoitude ning nende juurde sobivate lisandite ja kastmete valmistamisest, serveerimisest. Praktikat on võimalik sooritada väljapool Eestit Erasmus+ õpirände raames. Praktikal tehtud töödest koostatakse portfoolio. Lõpetamiseks tuleb sooritada kooli lõpueksam. Õppeajaks on pool aastat ning õpitakse eesti keeles.

Vans tuli välja veganjalanõudega, et juhtida tähelepanu ohus olevatele liikidele Populaarne rõivabränd Vans, kes on põhiliselt tuntud oma skate-jalanõude poolest, tuli välja veganjalanõudega ning t-särkidega, et tõsta teadlikkust väljasuremisohus olevatest liikidest. Vans on kollektsiooni välja töötanud koostöös briti kunstniku Ralph

Steadman’iga. Illustratsioonid on kunstnikule omases käekirjas ning pärit raamatutest „Extinct Boids”, „Nextinction” ja „Critical Critters”. Samuti on kollektsiooni raames asutud koostöösse San Franciscos tegutseva organisatsiooniga WildAid, kelle peamiseks eesmärgiks on väljasuremisohus olevatest liikidest teavitamine. Vans on lubanud annetada 10 000 dollarit heategevuseks, et toetada metsloomakaubanduse vähendamist ja olla looduskaitsealade jõupingutustes abiks. „Loodame, et erksad kujutised ohus olevatest loomadest inspireerivad inimesi läbi viima muutusi,” sõnas WildAid organisatsiooni tegevjuht Peter Knight portaalile LiveKindly. Hetkel on jalanõud ning t-särgid müügil veel vaid USAs valitud poodides.

UUDISED

Prada loobub karusnahast ja ühineb rahvusvahelise karusnahavaba programmiga Maikuu lõpus teatas Prada Grupp, et ei kasuta alates 2020. aasta naiste kevadsuvisest kollektsioonist oma disainides ega uutes toodetes enam loomseid karusnahku. Olemasolev toodang müüakse lõpuni. „Prada Grupp on pühendunud innovatsioonile ja sotsiaalsele vastutusele ning meie karusnahavaba poliitika, milleni jõudsime positiive dialoogi järel koalitsiooniga Fur Free Alliance, eeskätt organisatsioonidega LAV ja Humane Society of the United States, on selles pühendumises järgmine samm,” ütles Miuccia Prada. „Tänu innovaatilistele materjalidele saab ettevõte katse-

tada loomingulises disainis uusi piire ning vastata eetiliste toodete järele tekkinud nõudlusele.” Prada Grupiga koostööd tegevat Fur Free Alliance’it (FFA) esindab Eestis Loomus, mille kommunikatsioonijuht Annika Lepp märgib, et Prada Grupi liitumine on järjekordne märk sellest, kuhu on suundumas kaasaegne tootmine. „Üleminek looma- ja loodussõbralikele materjalidele on möödapääsmatu. Selline suund vastab meie teadmistele loomadest kui tundlikest olenditest ja keskkonnaressursside tempokast kahanemisest,” selgitas Lepp. „Tunnustame Prada Grupi otsust loobuda karusnahast,” ütles Joh Vinding, FFA juhatuse esimees. „Oma nimekate brändidega liitub Prada Grupp nüüdsest kasvava hulga karusnahavabade tootjatega, kes tulevad vastu oma tarbijate ootustele, võttes arvesse muutu-

nud hoiakuid loomade suhtes.” FFA programmijuhi Brigit Oele sõnul on Prada Grupp üks kiiremaid ettevõtteid, kes loobus karusnahast veidi enam kui aasta tagasi alanud positiivse dialoogi järel. PRADA Grupp on ülemaailmse luksustööstuse juhtivettevõte, mis tegutseb kaubamärkide Prada, Miu Miu, Church’s ja Car Shoe all ning toodab käekotte, nahkesemeid, jalanõusid, rõivaid ja aksessuaare. Prada Grupp on aktiivne ka toidusektoris brändiga Marchesi 1824 ning prillide ja lõhnaõlide turul.

Maailma suurimad staarid salvestasid laulu, et juhtida tähelepanu kliimasoojenemisele

Aprillikuu lõpus vahetult pärast eelmise ajakirja ilmumist avaldati räppar Lil

UUDISED

Dicky eestvedamisel Youtube’i videokeskkonnas muusikavideo, millele on hääle andnud Leonardo DiCaprio, Sia, Ariana Grande, Justin Bieber, Snoop Dogg, Miley Cyrus, Halsey, Katy Perry, Ed Sheeran ja väga paljud teised tuntud ja armastatud Hollywoodi suured staarid. Laulu pealkirjaks on „Earth” („Maa”). Ühiseks eesmärgiks on tõsta teadlikkust aina süvenevast kliimaprobleemist. Iga poppstaar ilmub videos looma või taimena, näiteks Ariana Grande sebrana, Justin Bieber ahvina, Miley Cyrus elevandina, Leonardo DiCaprio mängib aga iseennast. A-klassi staarid on aina rohkem hakanud avalikult kliimaprobleemidest rääkima ja üha rohkem kuulsusi on läinud üle ka veganelustiilile. Tänaseks on videot vaadatud üle 120 miljoni korra. ●

HUVITAV

Ka mängides võib maailma muuta! Eesti tüdrukud lõid keskkonnateadlikkust tõstva seltskonnamängu – Andra Nõlvak –

„Eco Race” on uudne lauamäng, mille eesmärgiks on tõsta inimeste keskkonnateadlikkust. „Mäng on kaasahaarav, mõtlemapanev ja loob väärtust uute teadmiste ja eeldatavasti ka tarbimiskäitumise muutumise näol,” sõnab mänguloojate meeskonda kuuluv Susanna Peters, kes vastutab brändi ning ka mängu väljanägemise ja tootmise eest.

auamängu teeb veel eriliseks asjaolu, et see on valmistatud 100% taaskasutatud materjalidest, mis tähendab, et ühtegi uut materjali tootmiseks ei vajata. Mänguga osaleti ka Negavati konkursil, mille raames keskenduti äriklientidele, aga pikemas perspektiivis on plaan toode ka jaemüüki paisata. Negavati konkursil pälvis „Eco Race” auväärse kolmanda koha. Lauamängu loomismeeskonda kuulub kaks noort naist: Susanna Peters, kes on Eesti Kunstiakadeemia moedisaini magistritudeng, töötab digiagentuuris CAMO ning vastutab ECO RACE’is brändi, mängu väljanägemise ja tootmise eest, ning Christiin Klaos. Christiin on TalTechi tööstusökoloogia magistritudeng, kes tegeleb hulgimüügiga ning omab kogemust ka toodete turundamisel ja müümisel rahvusvahelistel turgudel. Neid kahte seob ühine huvi

keskkonnasõbralikkuse ja teadliku tarbimise vastu. „Idee tekkis, kui läksin EKA magistriõppesse moedisaini erialale. Lõputöö teemat valides mõistsin, et ei taha järjekordset kollektsiooni luua, vaid hoopis

inimesi antud valdkonnas harida – kuidas moetööstus meie maakera koormab ning mis selle pahupoolega kaasneb,” tutvustab Susanna mänguloomise idee sündi. „Ületarbimine ei ole pelgalt moetööstusega seotud, vaid kõikide valdkondade ja inimestega, kes tarbivad tooteid. Koos tiimikaaslasega jõudsime nii kaugele, et mängust kujunes välja laiem formaat.” Susanna sõnul on ülemaailmne keskkonnareostus suureks probleemiks ja see tuleneb nii inimeste puudulikust teadlikkusest tarbimisvaldkonnas üldiselt kui ka oma tarbimisharjumuste teadvustamatusest. „Samuti on keskkonnaressursside raiskamine tihedalt seotud suure ületarbimisega. Teema on oluline kogu planeedi elanikkonna jaoks, kuna ökosüsteemid ei tunne riigipiire,” sõnab

HUVITAV

sisaldab täringut, küsimuste kaarte ning ökoloogilisi jalajälgi. „Iga mängija saab mängu alguses teatud arvu ökoloogilisi jalajälgi ning iga õige vastuse korral saab jalajälgi vähendada. Mängu võitja vabaneb jalajälgedest esimesena. Samuti on iga küsimuse juures keskkonnasäästlik soovitus,” selgitab Susanna mängu põhimõtteid. „Mängides tõuseb keskkonnateadlikkus. Lisaks teadvustatakse ja analüüsitakse mängu käigus oma tarbimis- ja ostukäitumist. Eeldatavalt muutuvad mängijate hoiakud ning käitumine, mille tagajärjel tekkiv ressursisääst on hindamatu – seda n i i

Susanna. Mängu meeskonna eesmärgiks on panna inimesed oma tarbimisharjumuste üle järele mõtlema, kasvatada teadlikkust selles valdkonnas ning levitada keskkonnasõbralikku mõtlemis- ja käitumisviisi. Veganlusega on lauamäng seotud selle praktiliste nõuannete poolest. Mängus selgitatakse, miks peaks loomseid produkte vältima ja miks nende tootmine keskkonnale kahjulik on, tuues välja ka selged arvulised võrdlused. Christiin on ise samuti taimetoitlane ning tema jaoks oli väga oluline adresseerida ka loomatööstuse kahjulikkust. „Mäng on suunatud kõigile! Me oleme kõik keskkonna kaudu seotud, sõltumata meie vanusest, soost, sotsiaalsest kuuluvusest. Arvestades käesolevat katastroofilist olukorda meie planeedil, mis tuleneb nii teadmatusest kui ka tarbimisharjumustest, on viimane aeg igaühel meist anda oma panus olu-

korra muutmiseks,” on Susanna s õ n u l m ä n g suunat u d k õ i gile, kellele meie elukeskkond oluline on. „Kindlasti on see ka hea kingitus, kuna loob oma mõtlemapanevate küsimuste ja soovitustega keskkonnasõbraliku mõtteviisi ja annab võimaluse mängulisel moel ennast harida,” soovitab ta.

KUIDAS AGA MÄNGU MÄNGIDA?

Mängus on viis erinevat valdkonda, mille kohta on koos ekspertidega välja töötatud teemakohased küsimused. Teemade valikus on näiteks loodus, energiaallikad ja tekstiilitööstus. Mäng

ots e s e s kui ka kaudses mõttes. Leiame, et mida rohkem inimesi lauamängu mängib, seda suuremat positiivset mõju aitab see luua,” sõnab Susanna, kelle sõnul plaanitakse mäng valmis saada sügiseks ja siis saab seda osta erinevatest jaekettidest. „Meie missioon on jätkusuutlik maailm ja seetõttu oleme võtnud endale südameasjaks levitada keskkonnasõbralikku mõtlemis- ja käitumisviisi. Leiame, et mida rohkem inimesi lauamängu mängib, seda suuremat positiivset mõju aitab see luua.” ● 15

TULEVIK

Rahva võimuses on lõpetada karusloomakasvatus Eestis – Merit Valge, Nähtamatud Loomad –

ants ümber karusloomafarmide keelustamise on kestnud juba mõnda aega ning see on üks loomakaitse teemasid, millele on kogu ühiskonnas väga laiapõhjaline toetus. Keelustamise otsust ei ole täna veel vastu võetud, küll aga nõustuvad nii poliitikakujundajad kui ka karusloomakasvatajad ise, et oleme sellele lähemal kui kunagi varem. Mai alguses alustas loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad digiallkirjade kogumist, et kohustada Riigikogu uuesti menetlema karusloomafarmide keelustamist. Suveks on planeeritud ka koostöö erinevate tuntud inimestega, et teema intensiivselt fookusesse tuua. Mis on muutunud? Karusloomafarmide keelustamist Eestis on parlamendis arutatud juba kolmel korral. Hääletus teema üle Riigikogu suures saalis on toimunud kahel korral – 2017. aasta kevadel ning 2019. aasta jaanuaris, kusjuures hääletajaks oli üks ja sama koosseis. On tavaline, et osad saalis viibivad saadikud jätavad kindla veendumuse puudumisel või poliitilistel põhjustel hääle andmata. Viimati arutlusel olnud karusloomafarmide keelustamise eelnõu puhul oli see tendents aga märgilise tähendusega. Kuigi keelustamise poolt hääletajaid

oli teisel korral Riigikogu 101 liikme hulgast lisandunud vaid üks (24 vs 25), siis tõelist meelemuutust näitas see, kui paljud jätsid seekord vastuhääle andmata. 2017. aastal hääletasid karusloomafarmide keelustamise vastu 48 saadikut, 2019. aasta jaanuaris oli keelustamise vastaseid aga vaid 28.

Meie kõigi mõju Põhjuseks on rahva surve. Oleme aktiivselt näidanud, et valijad ei toeta karusloomafarmide tegevuse jätkumist. Meedia võtab aina enam sõna, kirjutades karusloomafarmide julmadest praktikatest ja ebavajalikkusest. Poliitikud on mõistnud, et tegemist ei ole enam ühe väikese grupi sooviga, mis

Hea on teada: Karusnaha populaarsuse langus on pannud farmid majanduslikult raskesse olukorda ning sellest tulenevalt on karusloomade arv Eestis rekordiliselt madal. Farmide keelustamisega suudetaks säästa sadu tuhandeid rebase-, naaritsa- ja tšintšiljakutsikaid sündimast kannatusse. Karusnahk ei ole loodussõbralik. Karusnaha tootmise negatiivne keskkonnamõju on kordades suurem võrreldes teiste materjalidega, millest riideid valmistatakse. Kuni 80% karusnahast kasutatakse riiete asemel hoopis detailide valmistamiseks, nagu mütsitutid ja võtmehoidjad. Karusnahafarmid ei toeta Eesti majandust. Eesti suurim karusloomafarm AS Balti Karusnahk põhineb Soome kapitalil ning on juba aastaid suures majanduslikus kahjumis. Peaaegu 100% Eestis kasvatatud loomade nahkadest müüakse maha Soomes ja Taani oksjonitel ning Eesti karusnahasektoris on hõivatud vaid umbes paarkümmend töötajat. Farmide keelustamist pooldab enamik inimesi. Karusloomafarmide keelustamist pooldab 69% Eesti elanikest ning Kantar Emori uuringu järgi ei ole see sõltuvuses poliitilistest vaadetest. Alla 35-aastaste seas ei poolda karusloomafarme lausa 84% elanikkonnast.

TULEVIK

jääb vaid hüüdja hääleks kõrbes, vaid meid on aina rohkem ning oleme karusloomade päästmiseks valmis koonduma aina suurejoonelisemalt. Nähtamatud Loomad on aktiivselt teemat arutanud uude riigikogu koosseisu kuuluvate poliitikutega ning sõnum on lihtne: mida rohkem digiallkirju suudame sügiseks petitsioonile koguda, seda suurem on surve poliitikakujundajatele. Poliitikute karjääriedu jaoks pole midagi olulisemat kui avalik arvamus ning laiapõhjaline rahva toetus avaldab kõigi poliitiliste maailmavaadete esindajatele parlamendis survet toetada karusloomafarmide sulgemise initsiatiivi. Mida teha, et päästa karusloomad? Avaliku arvamuse uuring näitas, et pea 70% kogu Eesti elanikkonnast, sealhulgas 84% Eesti noortest, ei poolda karusloomafarmide tegevust ning see arvamus on omane kõikide poliitiliste

vaadete toetajatele. Kui küsitlus näitab inimeste meelestatust passiivselt, siis digiallkirjad petitsioonil näitavad seda, kui tõsiselt see probleem meist igaüht puudutab. Petitsioon esitatakse riigikogule sü-

gisel, mis tähendab, et see suvi võib olla karusloomade jaoks otsustav. Otsustajad oleme kõik: levitagem teema tähtsust oma sõprade ning tuttavate seas ning miks mitte võtta ka sõna. Ja iga allkiri loeb! ●

„Ükski elav hing ei pea julma vangistust taluma ega tootmise objekt olema. Kaasaegne inimene ei vaja enda katmiseks vangilaagrites virelevate kaunite loomade kasukaid. Nad on kõik on loodud elama väärikalt ja vabaduses.” – Evelin Ilves „Farmi karusloomade näol on tegemist tõeliselt ökoloogiliselt kodutute, väga kurva saatusega hingedega, kelle ekspluateerimine majandusliku kasu nimel tuleb viivitamatult lõpetada. Rääkimata karusloomafarmide üüratutest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis kaudselt teevad elu üha keerulisemaks ka maailma alles jäänud metsikutel loomadel.” – Aleksei Turovski Anna oma allkiri: aitankarusloomi.ee

ÜRITUS

Selle suve suurim puhkus! VeganFest 2019 – Talvi Põldma ja Emily Roosenberg –

eganfEST toimub sel aastal 16.-18. augustil Mulgimaal kaunis Kopra talus. Esmakordselt kestab festival 2 ööd ja 3 päeva ning mahutab rekordarv osalejaid. Oodatud on kõik veganid ja veganluse huvilised, lastega pered ja üksikud hundid. Reedeõhtune saabumine annab võimaluse osalejatel sisse elada, koha ja inimestega tutvuda, saunades lõõgastuda ja nädala rütmist välja tulla. Programm on mitmekesine ja sisaldab vestlusringe, loenguid, õpi- ja töötubasid. Hommikud pakuvad tegevust nii varajastele ärkajatele kui pika unega inimestele. Päeva põhiprogrammiga paralleelselt on võimalik osaleda mitmesugustes töötubades ja tegevustes, sotsialiseeruda, käia looduses, mängida pallimänge, sõita kanuuga või ujuda. Pereprogrammi saavad nautida nii suured kui väikesed hakkajad ja huvilised. Esinejate seast leiab nii tuntuid kui vähem tuntud nimesid. Mõned neist on: perearst Marta Velgan, kliimaaktivist ja ägedaima märkmiku Mötive autor Karin Kruup, veganfeminist ja mediteerija Dagmar Kase, Step-up poe omanik Jaanus Välja, ainsa vegan teatri vedaja Siim Maaten, keskkonnaaktivist Kristin Siil, sotsioloog ja aktivist Kadri Aavik,

toitumisnõustaja Eliis Salm, kunstnik ja õpetaja Eesi Rosenberg. Eelmisel aastal palju positiivset tagasisidet saanud organisatsioonide mess toimub ka sel aastal. Läbiv märksõna on no stress ehk kõiges saab osaleda just nii palju kui on soovi ja peamine on suve nautida. Söögi pärast ei pea samuti üldse muretsema, kuna täistaimset toitu pakutakse terve päeva vältel. Kavas on vähemalt 6 ühist söögikorda, mis on arvestatud osalustasu sisse.

Osaluspääsmeid ja majutust saab osta mugavalt läbi piletimüügiportaali fienta.com/et/veganfest. Majutuda on võimalik nii telkides kui tubades. Telkimine on hinna sees, aga kui on soovi majas magada, tuleb see eraldi lunastada. Valikus on nii üksikud voodikohad segatoas kui terved toad. Viimased mahutavad kaks kuni neli inimest ja jätavad võimaluse ise valida, kellega koos ööbite. Pane punt kokku ja kolige kaheks ööks ühte tuppa! Looduskaunis Lõuna-Eesti võlumaa ootab meid! ●

Terj e Penni e – Anett Rannamets – – Fotod: Kristi Heil –

KAANELUGU

Tänapäeval on tugevad need, kes julgevad elada oma eetiliste põhimõtete järgi

„Loomade pärast on valu. Siis teen nii, et üldse ei mõtle nende peale. Ma olen ju võimetu. Või-me-tu, midagi nende heaks tegema. Tean, et peaks mõtlema. Valu. Valu. Ma ei ole ühestki loomast puhast rõõmu, see tähendab rahulikku rõõmu tunda saanud. Alati on midagi, mis sunnib mind ära tulema nende juurest, sest kardan valu. Igaühe puhul on nii palju haletsusväärset ja kui ta ka peaks olema õnnelik, teevad ta silmad nii palju valu, need on kurvad ja ma ei tea nende mõtteid. Tulen ära ja nemad lähevad ära. Sest õnnelikud loomad elavad seal, kus inimesed neid ei näe, kus nad on vabad.”

egemist on väljavõttega Terje Pennie (59) lavakunstikooli ajal peetud päevikust, kui Terje oli vaid 21-aastane. Tänaseks on ta olnud vegan kolm aastat ja seda suuresti tänu oma lastele. Küll aga tunnistab ta, et pole kunagi eriline lihasööja olnud ning veganlus on tema jaoks olnud justkui loomulik tee, mida käia. Kas te pidite lavakas iga päev päevikut pidama? Mikk Mikiver, meie kursusejuhendaja palus. Aga iseenda jaoks, teistele me neid ei lugenud. Et näitleja tähelepanu areneks: mida sel päeval tegime, tähele panime, tundsime. Midagi kaunist ja midagi kurba. Armastusest palju. 21

KAANELUGU

Ja teatrist. Ja tuleb välja, et ka loomadest. Millal veganlus esimest korda teie maailmas end tutvustas? Aastaid tagasi läksin ühe noore lavastajaga sööma ja siis tuli juttu veganlusest. Arutasime, mis see on. Ja see inimene oli loomulikult Siim Maaten – kes on ka tänaseks vegan! Siim küsis veel, et kas veganid pole mitte need, kes

kasvatavad ise oma loomad. (naerab) Kirjutasin Siimule hiljuti, et kas mäletad meie jutuajamist? Nii tore on mõelda, kuhu me tänaseks jõudnud oleme. Siim on palju mööda maad kui ka merd rännanud, merede põhjaski vaatlusi teinud, näinud nende aastate jooksul liikide katastroofilist hävingut. Lisaks teeb ta muidugi ka veganteatrit, kust tegeletakse samuti keskkonnaprobleemidega.

Minu kõige suuremad õpetajad on olnud mu lapsed: tütred ja ka poeg on veganid. Mu teadmised veganluse mõjust tervisele olid kasinad. Arvasin alguses, et kui ma näiteks muna ei söö, siis ei saa vajalikke aineid kätte. Ja siis hakkas tulema raamatuid ja viiteid ja artikelid – tohutult informatsiooni. Kui sa näed ja loed seda, ei teki sul mingitki kahtlust, et see poleks tervislik. Mind on noorena mõjutanud

KAANELUGU

kindlasti ka üks suur lavastaja ja tema suhtumine loomadesse, liblikatesse, vihmaussikestesse. Ta ütles „Liivatera on ka kellegi maailm” ja see lause käib minuga siiani kaasas. Alguses olin taimetoitlane, sest ega teatris ka päris vegantoitu ei saa, ikka on mingi kooreke või juust sees. Ja siis ühel hetkel lõpetasin, enam ei võtnud. Kui sellist toitu pole, siis peab ise

„Ta ütles „Liivatera on ka kellegi maailm” ja see lause käib minuga siiani kaasas.” kaasa valmistama, mis on üsna tüütu. Ja kui aega pole, siis teinekord tõesti lihtsalt olengi söömata. Aga praegu liigub asi teatrikohvikus paremuse suunas. Paar korda nädalas saab seal ka vegantoitu. Loodan, et asi aina areneb. Selle asja peab muidugi üles võtma, sest teatris on veel kindlalt kolm-neli inimest, kes oleks huvitatud. Ka segatoidulised oleksid kindlasti nõus proovima. Ja mitte ainult töötajate pärast, vaid ka publiku pärast. Teater võiks olla esirinnas kõikide positiivsete muutuste juures! Ka plastiku vähendamise ja prügi sorteerimise suhtes on Ugalas asjad positiivselt liikuma hakanud. Kuigi teinekord aega napib ja reisite mööda Eestit ringi, siis mida kodus valmistate, kui jõuate? Mis teil alati külmkapis olemas on? Külmkapp on hetkel tühi. (naerab) Hommikuti teen endale omletti, kikerhernejahust, sekka ikka tomatit, sibulat ja palju muud. Või mingit putru. Lemmikud on igasugused kotletid, läätsedest, ubadest. Tofut ostan, panen juurikatega kokku või riisiga. Kartul seenekastmega, taimse koorega. Pidupäevatoit on lasanje! See on jumalik. Isegi minu 87-aastane isa ütles, et see on ikka väga hea! Või läätse pikkpoissi – oi, kui hea! 24

Kuidas siis tundub, kas vegani toidukorv on kallim kui segatoituja oma? Kindlasti mitte. Kui poolfabrikaate kogu aeg ei osta, siis küll pole. Terje, miks te olete vegan? Loomade pärast. Inimesed ikka küsivad teinekord, et miks ma olen, aga väga harva tahavad nad põhjalikumalt arutada. Üks kolleeg tahtis kord rohkem teada, sain põhjalikult autosõidu ajal talle rääkida nii palju, kui ma oskasin. Ta veganiks sellepärast ei hakanud, aga tore oli näha, et ta tundis siirast huvi. Vanematel inimestel on mõttemaailma väga raske muuta. Noortel on seda kuidagi lihtsam mõista. Vahel öeldakse küll ühises toidulauas, et oi, sina ju ei või seda süüa! Miks ma ei või? Võin! See on mu enda valik – ma lihtsalt ei taha. Teinekord tuleb ka selliseid nurkasuruvaid küsimusi: „Aga taimed? Ka taimedel on hing. Kuidas sa siis neid sööd?” Vahel ütlevad ka need, kes justkui asjast aru saavad, et „aga mulle nii väga maitseb – ei suuda loobuda”. Kui inimene ütleb, et talle maitseb, kas see pole mitte egoism? Inimestel on olemas mõistus ning nende eetilised ja moraalsed valikud. Väga paljud ei mõtle toidu ja surma peale, seda seost ei ole. Enamik ei hakka ju veganiks selle pärast, et neile loomne ei maitseks! Maitsemeelt on võib-olla keerulisem muuta,

„See on eetiline-moraalne äratundmine: minu maitsemeele pärast ei pea mitte keegi surema.” mida me aga saame teha on muuta enda moraalseid valikuid. Sellepärast on veganitele olemas ju ka kõiksugu alternatiivid. Ütlesite, et teinekord tuleb ka nur-

kasuruvaid küsimusi. Mis te arvate, miks meil inimestena selline komme on? Miski riivab. Vahel öeldakse: „Anna andeks, ma võtsin liha!” Naljakas! Ega minu käest ei pea andeks paluma, see pole minu liha. Loomulikult on keskealistel ja vanematel inimestel veganlusest väga raske aru saada ja vastuväiteid sellele sajab korralikult. Aga siis tasuks ennast asjaga eelnevalt kurssi viia, et aduda asja olemust. Materjale on piisavalt – veganlus ei ole salaorganisatsioon. On ju nii, et väidelda saavad inimesed, kes mõlemad teemat valdavad. Kui inimesed vaataksid maailma tervikuna, oleks ehk enamik veganluse poolt. Võib-olla elustiili muutma kõik kohe ei hakkaks, aga vähemalt oleksid nad selle poolt. See on eetiline-moraalne äratundmine: minu maitsemeele pärast ei pea mitte keegi surema.

„Ei ole ükski kunst nii püha, et selle nimel kedagi tappa.” Mina olen kasvanud peaaegu maalapsena, Kehrast pärit. Kõik vaheajad veetsin Kuusalu lähedal maal, vanaema ja vanaisa juures. Tavaline talumajapidamine koos paljude loomadega, keda armastati väga ja kelle pärast nähti ränka vaeva ja tehti rasket tööd, et neist tulu saada. Kui lehm sai vanaks, pandi ta auto peale ja viidi minema. Memm poetas pisara ja elu läks edasi. Kui siga sai täiskasvanuks, kustuti ta eluküünal ja tehti ta lihaks. Kanad munesid ja kui enam ei munenud, koksati maha, kuked muidugi esmajärjekorras. Sedasi käis elu ja teisiti ei olnud kuskil. Toit oli kõige tähtsam, kui see oli laual, oli kõik hästi. Tänapäeval on asjalood teised. Ja on võimalik teisiti. Huvitav jah, millal tekib lastel esimest korda äratundmine, et see, mis mul taldrikul, on mõni aeg tagasi ehk veel ringi jooksnud?

KAANELUGU

Terje Pennie on sündinud 9. jaanuaril 1960 Kehras. Ta lõpetas 1984. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 11. lennu. Enne lavakooli töötas ta Ugala teatris, pärast kooli lõpetamist 1984–1990 Rakvere Teatris ja 1990–2000 Eesti Draamateatris, lühemat aega NUKU teatris ja Vanalinnastuudios ning üle kümne aasta oli ta vabakutseline näitleja. Alates 2016. aastast on Terje uuesti Ugala teatri näitleja.

KAANELUGU

Teadmine on ikka olemas. Aga ei viida kokku, et see on kellegi eluküünla kustutamine. Ma ei tea, kuidas lastel seos surmaga on. Aga laps ei sünni ju koos instinktiga tappa. Kui tal on nälg, siis valib ta õuna ega hakka jänesel kõrvu peast rebima. Ta kasvab selliseks, nagu on ühiskonna surve ja reeglid. Me kõik sünnime veganitena. Kognitiivne dissonants tuleb kohe meelde. Kui Eesti taasiseseisvumise algul jäi maaelu soiku, talumajapidamised kadusid, siis mingi aja möödudes hakati jälle igatsema seda turvalist maaelu idülli, lapsepõlve pühapilti ning seda uuesti ellu äratama. Aeg, mil kõik oli nii tore. Vanaema küpsetas maal hommikuti kooke, loomad olid terved, liha taldrikul „puhas”. Iga inimene kasvatas ise loomi ja eluküünal kustutati siis nii-öelda „humaanselt”. 26

See oli selline väljund vastukaaluks suurele süsteemsele vägivallale, mis loomatööstustes toimub. Aga siis, kui

„Aga laps ei sünni ju koos instinktiga tappa. Kui tal on nälg, siis valib ta õuna…” veganlus rohkem pilti tuli, pidi see pühapilt purunema. Mis on isegi natukene kurb, aga pole midagi teha, sest seal tulebki see tunnetuslik ebakõla mängu. Te arvate siis, et humaansel viisil kasvatatud liha ei ole olemas? Absoluutselt mitte.

Miks on keeruline inimesi selles veenda? Minu põlvkonnal ja vanematelgi on kuvand, et julge ja töökas naine või mees on selline, kes teeb kõik tööd ise ära ja tapab ise ka looma, kui vaja – surmamine on elu osa. Ja kui seda ei suuda teha, siis järelikult ei ole ka vägev. Julgus või vägevus peaks peegelduma vist hoopiski teistest valikutest. Jah! Julgus mitte tappa. Julgus omaenda eetiliste põhimõtete järgi elada. See on tugevus. Näiteks loomakaitsjad. Nad teevad ju tööd, ei saa endale lubada aega, et nutta. Nad peavad tegutsema! See teekond on kirjeldamatult õõvastav. Selleks on vaja väga tugevat psüühikat. Juba siis, kui ma veel vegan ei olnud,

KAANELUGU

tundus mulle jubedana see, kui inimese hobi, lõõgastus, pingemaandamine või tore päev looduses kujutab endast loomade tapmist. Rahulik-tundlik inimene kalastamas, närve puhkamas, loomi jahtimas. Ja siis veel poseeritakse nende piltidega. Inimene ei teadvusta, et on võtnud kelleltki elu. Tee, mida õigeks arvad, aga ära poseeri sellega. See pole vägev. Ja miks tänapäeval, 21. sajandi kunstis kasutatakse siiamaani loomi, eesmärgiga pakkuda ehedat elamust. Filmides näiteks. Tekitatakse hirmu ja lüüakse. Aga loomale ju ei tee selgeks, et see on mängult, kunsti eesmärgil. Õnneks on need ajad loodetavasti möödas, mil filmis massiliselt loomi surma sai, sest inimene tegi „kunsti” – sõjafilmides näiteks, kus hobuseid hukkus. Ei ole ükski kunst nii püha, et selle nimel kedagi tappa. „Aga mind on vaid üks – minu valikud ei muuda midagi!” Kuidas seda välja võiks juurida? No palju meil neid üksikuid inimesi siin maailmas on? 7,7 miljardit üksikut inimest! Viimase saja aasta jooksul on inimtegevuse tagajärjel hävinud rohkem eluvorme kui kümnete tuhandete aastate jooksul kokku. Loomafarmid on julm tööstusharu, olles üheks suurimaks keskkonna hävitajaks, põhjustades nii põhjavee reostust kui vihmametsade raiet. Aga ka süsihappegaasi ja metaani eritust, mis on kliimasoojenemise peamisi põhjuseid. Inimestel on järeltulijad. Meil on ju vastutus järeltulevate põlvede ees. Kas jätame siis neile selle maailma ja ütleme, et vaadake ise, kuidas hakkame saate? Õnneks on noorem põlvkond avatud ja lootus nende peal. Nähakse maailma tervikuna, mitte ainult oma mätta otsast.

tele rääkida, et see poleks seltskondades tuntud kui radikaalsus? Mugavam oleks ju elada nii, et me ei räägi sellest üldse, nahistame vaikselt oma veganielu. Siis poleks ka mingeid tagasilööke. Keegi ei kurjustaks ega peaks hulluks. Aga sellest ei oleks ju erilist kasu. Ikka pead oma veendumusi ja teadmisi tutvustama, kui tahad, et asi areneks edasi. Ühtegi sotsiaalset tava ega normi ei saa muuta aruteluta, mis haaraks tervet ühiskonda. Alustuseks võiks vaadata filme. Näiteks „Earthlings”, „Cowspiracy” või „What the Health”, mis katavad nii eetika, keskkonna kui terviseprobleemid. Võibolla hakkab mõte liikuma ja tuleb sisemine äratundmine. Ja veel – veganid ei ole pühakud, eliit ega pea ennast teistest paremaks. Meie jaoks on lihtsalt elu püha.

„On ju nii, et väidelda saavad inimesed, kes mõlemad teemat valdavad.”

Mismoodi võiks veganlusest inimes28

Kas teatris võiks sellest rääkida, kas jõuaks publikuni? Kindlasti. Kui mõnes teatris tuleks lavale sellised teemad, siis kellenigi jõuaks see mõte ikka. Olen väga selle poolt.

40 aastat teatris. Kas jääte elu lõpuni teatrisse? Ma ei mõtle ette. Kui tervist ja rolle on, siis ei näe, et ma tahaks lõpetada. Me räägime sellest, et ühiskond on muutunud. Kui palju on teater muutunud selle aja jooksul, kui te seal olete töötanud? Jättes kõrvale tehnoloogia, teater ise – sisuliselt. Üks etapp oli nõukogude aeg – kui millestki võimule mittesobivast rääkisid, pidi see olema väga metafoorne. Pidi kasutama kujundikeelt, et väljendada seda, millest rääkida ei tohtinud. Nüüd on kõik lubatud, tabusid pole, sotsiaalsetel ja ühiskondlikel teemadel on lavastusi seinast seina. Aga teater on ikkagi publiku ja näitleja omavahelise energia vahetamine. Ja see ei muutu kunagi. See ongi looming. Tulemuseks võiks olla rõõm või positiivne kurbus. Käisin hiljuti vaatamas meie teatri lavastust „Surmkindlad asjad siin elus”. See puudutas mind väga. Kõik osatäitmised, lavastus ja materjal olid suurepärased. Lahustusin minagi selles perekonnas ja sain osa sellest armastusest. Ja kuigi ma siristasin palju nutta, siis ikkagi oli see rõõm. Rõõm loomingust, mis jõuab su hinge. ●

KAANELUGU

KASULIK

Ka vein ei pruugi olla vegan! – Annely Raun –

eganlus kogub tuure ning kui ise ei ole, on kõigil mõni taimetoitu eelistav sõber või tuttav, misttõttu järgmisel korral veganist sõpra kostitades või külastades haara kaasa tema elustiiliga kooskõlas veganvein! Mõistuspäraselt peaks iga vein olema vegan a priori, sest jumalate jook valmib ju viinamarjadest ning nii tammevaadid kui terasmahutid, milles veini kääritatakse, ei ole teps loomset päritolu. Viinamarjakorjest marjade kääritamiseni on kogu protsess tõepoolest veganlusega kooskõlas, ent otsusest, kuidas vein selitada, sõltub veini edaspidine staatus.

Veini selitatakse sageli loomset päritolu ainetega – kaseiini ehk piimavalguga, kalapõiest saadava kalaželatiini ehk kalaliimiga või munavalgest pärineva valgu ehk albumiiniga. Selitusained, mis tänu kleepomadustele tõmbavad endaga kaasa marjakestatükikesed ja pärmisette, lisatakse suurtes vaatides veinile enne pudelitesse villimist. Ikka selleks, et pudelisse pääseks vaid kvaliteetne – puhas ja kristallselge – vein. Nii vajub näiteks vahustatud munavalge aeglaselt vaadi põhja, haarates kaasa kogu sette ning punaveinide puhul ka kibedat maitset tekitavad fenoolid. Protsessi käigus selitusained eraldatakse. Veganveinisõprade rõõmuks kasu-

tatakse aga ka mitteloomseid selitusaineid – savipõhist bentoniiti ja aktiivsütt. Veelgi enam, osa veinimeistreid loobub veini selitamisest sootuks, tehes valiku naturaalsuse kasuks. Veganid soovivad üldjuhul vältida ka mesilasvaha, mida kasutatakse pudelite pitseerimiseks. Samuti aglomeeritud korke, milles kasutatakse piimapõhist liimainet. Ka rafineerimata ja filtreerimata biodünaamilised veinid võivad teinekord veganstandardi seljatada, sest sõltuvad viinamarjaistanduses kasutatavast sõnnikust jm loomsetest jääkproduktidest. Veganveine võib pidada sama vanaks kui veinitootmist ennast. Vegan-

veinide eristamine on olnud õppimise kulg, mille käigus pööratakse üha enam tähelepanu tootmisprotsessi kriteeriumide vastavusele. Tuleb tunnistada, et veini selitamine ja muud filtreerimismeetodid on veinivalmistamises suhteliselt hiljutine innovatsioon. Üha enam veinivalmistajaid mõistavad, et nõudlus vegan- ja taimetoitude järgi kasvab, mistap on paljud veinitootjad valmis problemaatilised koostisosad asendama, et kvalifitseeruda sertifitseeritud vegantootjaks. Veganvein – nagu vein üldse – võib mõõduka ja aruka tarbimise juures koguni tervisele kasulik olla! Veini sees sisalduv alkohol on tegelikult ju looduslikult kääritatud viinamarjamahl, mis sisaldades antioksüdante, ergutab seedeensüüme, tugevdab immuunsüsteemi, alandab kolesterooli ja vähendab diabeediriski. Nagu öeldud pühakirjaski: vein on tarkade inimeste jook. Vegan veinid on ideaalsed nautimiseks ka segatoitujatele ja fleksitaarlastele. Need on nõudlikust tootmisprotsessist tulenevalt oluliselt puhtamad ja paremate aroomi- ja maitseomadustega, sest paljud veganveinide tootjad omavad ka orgaanilist ehk maheveininduse sertifikaati. Pühendunud jätkusuutliku ja vastutustundliku tootmiskontseptsiooniga vegan veinimajad ütlevad „ei” pestitsiididele, väetistele, herbitsiididele, GMO’le, allergeenidele ja loodusressursside raiskamisele. Samuti ei kasuta paljud tootjad veinide riiuliea pikendamiseks paljudele peavalu tekitavaid väävliühendeid ehk sulfiteid. Seetõttu on veganveinid ka kergemini seeditavamad, vähem allergeensed ja tervisesõbralikumad. Maitse alusel reeglina vegansõbralikkust veini puhul hinnata ei saa. Taolise hindamise kohta puuduvad dokumenteeritud tõestusmaterjalid. Ometi on võimalik platseeboefekt – teadvustades, et joodav on puhas, maitseb see ka paremini. Sertifitseeritud veganveinidel on pudelietiketil märge vegan friendly või lihtsalt roheline „V”, et veinisõbrad saaksid teha teadliku valiku. ●

TULEVIK

Kas aastaks 2022 on 5% Eesti elanikest veganid? – Ireene Viktor, Eesti Vegan Selts –

Nagu mujal maailmas, on ka Eestis huvi veganluse vastu viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Sellest annavad aimu mitmekesine vegantoodete turg, uute vegantoidukohtade avamine (Tallinnas on neid juba üle kümne!), veganluseteemaliste meediakajastuste suurenemine, infost pulbitsevad Facebooki grupid, erinevate aktivismivormidega katsetamine ja palju muud. Eesti Vegan Seltsi strateegias on eesmärgiks seatud, et aastaks 2022 on 5% Eesti elanikest veganid. Kas see on teostatav? Veganlus on kohati juba niivõrd nähtav, et võib tunduda, nagu polekski enam vaja loomade vabastamise nimel pingutada. Statistika aga seda veel ei

kinnita. Eelmisel aastal läbi viidud Kantar Emori uuringust selgus, et veganeid on Eestis vaid 0,6%. See, et alla ühe protsendi elanikkonnast suudab ühiskonnas suurt huvi ja diskussiooni tekitada, on positiivne näitaja. Samas pole see huvi ise alati tingimata positiivne. Peavoolumeediasse jõuab veganlus pigem siis, kui seda saab kuidagi skandaalsena kujutada (nt laste toitumisega seotud lood või veganaktivistide ekstreemsena tunduvad teod). Ka on kajastus veganluse kui sotsiaalse õigluse liikumise osas lahja, sest pigem keskendutakse toidule ja tervisele, mitte loomade õigustele. Ometi ei ole põhjust pead norgu lasta. Üheskoos tegutsedes pole viie või isegi kümne protsendini jõudmine ületamatu.

Kümme nippi veganluse levitamiseks Selge on see, et loomade aitamiseks ja veganluse levitamiseks on vaja paljude inimeste ja organisatsioonide ühist pingutust. Vaid niiviisi liigume lähemale maailmale, kus väärtustatakse kõiki tundevõimelisi olendeid. Siit leiad mõned nipid, kuidas ka sina saad veganluse levikusse panustada: Ära unusta veganlusest rääkides loomi! Loomade vastu suunatud ebaõiglusest ja vägivallast rääkimine tekitab kuulajates ebamugavust ning tõrksust. Seetõttu tundub vahel lihtsam keskenduda vegantoitumise positiivsetele tervisevõi keskkonnamõjudele. Ka need on olulised punktid, mille abil saame inimesi veganlusele lähemale tuua, kuid loomaõiguslus on siiski veganluse tuum. Seejuures ei pea rääkima kõige hullematest loomade väärkohtlemise viisidest, jää lihtsalt ausaks ja ütle, et sa ei poolda loomade kasutamist ja tapmist. Korralda oma kogukonnas avalik filmiõhtu. Paljud veganteemalised filmid (nt „Peaceable Kingdom”, „Earthlings”, „Domi32

nion”, „Vegan Everyday Stories” jt), on tasuta ja nende näitamiseks ei pea litsentsi ostma. Seega, otsi sobiv ruum, tee valmis Facebooki üritus, reklaami seda, võimaluse korral paku filmiõhtul maitsvaid vegansnäkke ja jaga voldikuid ning oledki andnud oma väikese panuse veganluse levikusse! Jaga materjale. Eesti Vegan Seltsilt saad tellida tasuta voldikuid, mille võid teistele lugemiseks jätta näiteks oma kohalikku raamatukokku, kooli, kohvikusse, huviringi jne. Meil on nelja sorti voldikuid: „Sissejuhatus veganlusse”, „Tervislik taimne toitumine”, „Miks veganid piima ei tarbi” ja „Miks veganid muna ei tarbi”. Kutsu sõbrad, sugulased ja tuttavad liituma 21-päevase Vegan väljakutsega (vegan.ee/vv). Neile saadetakse kirjakasti kogu vajalik sissejuhatav info veganluse kohta, üle 40 retsepti, toitumisinfot ja nippe, et esimesed sammud veganluse suunas mööduksid muretult ja lihtsalt.

TULEVIK

Korralda piknik või ühine vegantoidu kokkamine. Kuigi veganlus pole toitumisviis, vaid loomade tapmise ja kasutamise vastane liikumine, moodustab toit meie elust siiski olulise osa. Suurem osa loomadest tapetakse just toidu nimel. Paljudel inimestel on vegantoidu osas eelarvamusi, mistõttu on müüdid veganitest kui kapsa- ja porgadinärijatest visad kaduma. Seega tasub neile maitsvaid ja mitmekülgseid veganampse pakkuda. Küsi veganvalikuid. Kui mõnes söögikohas veel vegantoitu ei pakuta või mõnes kaupluses pole piisavalt vegantooteid, siis kirjuta neile ja anna märku, et tunned kliendina veganvalikutest puudust. Ettevõtjad on üldiselt vastutulelikud ning tänu aktiivsele küsimisele on paljud kauplused ja toidukohad võimalusi laiendanud. Laiem valik ja toodete parem kättesaadavus aitavad aga omakorda veganlusehuvilistel kergemini tarbimisharjumusi muuta. Ole sotsiaalmeedias aktiivne. Sotsiaalmeedia on üks lihtsamaid viise vegansõnumi levitamiseks. Kui näed mõnda asjalikku ja olulist artiklit või videot, huvitavat üritust, toredat meemi või maitsvat retsepti, siis jaga seda ka teistega. Sa ei tea iial, millal järjekordne seeme on istutatud ning kellegi teekond veganlusse on just sinu jagatud postitusest alguse saanud.

Löö vabatahtlikuna kaasa mõne rühmituse või organisatsiooni töös. Kui sul on rohkem julgust, siis võta osa mõnest tänavaaktsioonist (nt Tõekuubik) või meeleavaldusest. Aktiivseid ja pealehakkajaid inimesi on alati liiga vähe, seega uuri maad, leia endale sobiv kogukond ja paku ennast appi. Kui tunned, et muud moodi pole sul jaksu ega võimalust veganluse levikusse panustada, siis toeta annetustega organisatsioone, kes seda teevad. Küsi abi! Veganina elamine pole tänases maailmas veel lihtne. Aga enne, kui alla annad, küsi teistelt veganitelt ja oma ala ekspertidelt nõu. Seltsis toetatakse sind toitumis-, kogemus- ja õigusnõustamisega. Vahel aitab ka lihtsalt omasugustega koosolemine ning murede ja rõõmude jagamine. Eesti Vegan Selts tegeleb lisaks teavitustööle ka huvikaitsega, et veganiks hakkamine ja jäämine oleks kõigile lihtsam. Üheskoos liigutakse selles suunas, et veganvalikud oleksid olemas koolides, lasteaedades, haiglates ja mujal; et info veganluse kohta oleks usaldusväärne ja laialdaselt kättesaadav; et veganite õigused oleksid kaitstud ning kedagi ei koheldaks tema valikute pärast ebavõrdselt. ●

PERSOON

AASTAGA 10 KG: noor mees kasvatab lihast, süües vaid taimetoitu – Kätlin Kalling –

ilver Sirel on vegankokk ja atleet, kes võttis 2018. aasta oktoobris vastu väljakutse kasvatada kehamassi 10 kg võrra, süües vaid taimetoitu. See oli tema endagi jaoks väga põnev olukord, kuna Silver polnud kunagi olnud vegan ega teadnud midagi ka lihase kasvatamisest. Esialgu kahtlesid tema väljakutses nii sõbrad kui personaaltreener. Silver, kes alguses oli plaaninud ka valgupulbreid ja jõusaali toidulisandeid menüüsse lisada, kasvatas kolme kuuga kehamassi 6,6 kg ja jõudis soovitud tulemuseni poole aastaga – igasuguseid toidulisandeid kasutamata. Tulemus oli üllatav temale endalegi ja seega otsustas enesekindel mees tõsta eesmärgi 5 kg võrra kõrgemaks. Me kohtume Silveriga kohvikus Toormoor ja asun põnevusega küsitlema seda erakordselt olulise väljakutse vastu võtnud säravat ja vitaalset noormeest, kelle eesmärk on purustada müüt, justkui poleks vegantoitumisega võimalik lihast kasvatada, olles seejuures ka terve, tugev ja elujõuline. Mis sind sellise väljakutse juurde viis? Mõtlesin, et millist lisaväärtust ma saaksin oma tegevusega maailmale pakkuda. Veganlus läheb hästi kokku minu kõige olulisemate väärtustega, nagu loodus ja tervis, ja sellest tekkis idee süüa mõnda aega vaid vegantoitu.

Olen alati olnud spordis hea, millest tulenevalt tekkis lisamõte: liita aastase väljakutsega kehamassi kasvatamine vähemalt 10 kg võrra. Enne, kui väljakutse lukku lõin, rääkisin sellest sõpradele. Mu sõpradel oli palju eelarvamusi, nende seas: vegantoit ei sisalda piisavalt proteiini, ei ole üldse tervislik ja

selle valmistamisega läheb kaua aega. Eeldasin tegelikult ka ise, et pean valku juurde võtma. Sel hetkel tundsingi õieti, et mul tuleb see ära teha – see on lausa minu kohustus. Samuti käis mu peast läbi mõte, et kui mul oleks jäänud elada üks aasta, siis mida ma selle ajaga teeksin. Väljakutse läks selle mõttega ideaalselt kokku.

Miks just veganlus sinu jaoks oluline valik on? Mulle on hästi oluline loodus ja tervis. Ma ei leia mitte ühtegi muud sama tõhusat viisi, millega inimene saab teha nii palju kasu maailmale. Kui inimene soovib loomadele head, et maailmas oleks vähem mõttetut kannatust; kui inimesele lähevad korda kliimaprobleemid, et ka tema lastel oleks võimalik siin planeedil hästi elada; kui inimene soovib olla tervem – siis seda kõike toetab veganlus. Silveri meelest süüakse liha tänapäeval absurdselt palju. Ta toob välja, et ajaloos pole inimkond kunagi sellistes kogustes liha söönud. Meie keha ei saa nii suure hulga loomsete saaduste töötlemisega lihtsalt hakkama. Mul tekib huvi, kuidas on vegantoitumine sinu tervist muutnud. Ma olin juba enne toitumisest küllaltki teadlik ja sõin tervislikult, näiteks tarbisin palju juurvilju ja suhteliselt vähe liha. Kindlasti poole vähem kui tavainimesed. Vaatamata sellele toimusid mu tervises positiivsed muutused, kui hakkasin toituma täistaimselt. See oli mulle endalegi üllatus. Need muutused ei olnud liiga suured, kuid hakkasin näiteks ennast kergemalt tundma. Just peale söömist, ma ei pea enam puhkama minema. Vegantoiduga kadus täielikult see

PERSOON

raskustunne peale söömist. Kohvijoomine vähenes, kuna energiatase on püsivalt nii palju parem. Esialgu hakkasin kaks korda nädalas trenni tegema. Kuu aja möödudes treenisin juba neli-viis korda nädalas. Taastusin kiiresti, mistõttu suutsin trenni sagedust kogu aeg tõsta. Hetkel on nii, et kui treenin ennast sedavõrd läbi, et ei suuda kodus isegi tuld põlema panna, siis sellisest seisundist taastun 1,5 päevaga. Kuidas suhtus personaaltreener väljakutsesse? Ta oli umbusklik. See ausalt öeldes isegi natuke hirmutas. Sõprade kahtlused ei heidutanud, kuid professionaali sõnad mõjusid tugevamalt. Nüüdseks on sõbrad väga üllatunud. Lisaks õnnestus inspireerida oma sõpra, sajakilost tätoveeringutega matšomeest nädal aega proovima taimset toitumist. Kuigi sõbrast ei saanud

„Kui inimene soovib loomadele head, et maailmas oleks vähem mõttetut kannatust; kui inimesele lähevad korda kliimaprobleemid, et ka tema lastel oleks võimalik siin planeedil hästi elada; kui inimene soovib olla tervem – siis seda kõike toetab veganlus.”

veganit, otsustas ta lihatarbimist oluliselt vähendada. See ongi see, mida ma tahan propageerida. Minu sõnum ei ole, et inimene peab hakkama päevapealt veganiks, vaid et inimesed vähendaksid tarbitavat lihakogust. Näiteks, kui mehed vähendavad lihatarbimist poole võrra, siis on kindel, et nad hakkavad ennast paremini tundma. Sellel, et suur hulk inimesi vähendab menüüs liha osakaalu, on palju suurem mõju maailmale, kui sellel, et mõned inimesed otsustavad toituda 100% taimselt. Teed oma arengust postitusi ja jagad maitsvaid veganretsepte Instagrami kontol. Kas su sooviks on, et su lugu ja kogemus jõuaks rohkemate inimesteni – inimesteni üle kogu maailma? Minu soov on jagada sõnumit, et taimne toit sobib ideaalselt trenni tegevale mehele. Mu tihe ajakava seab sellele

PERSOON

Mis oli sinu jaoks kõige üllatavam avastus selle väljakutse jooksul? Üldiselt leian, et kui veganiks hakata, siis natuke peaks ikkagi uurima toitumise kohta ja mida erinevad toiduained sisaldavad. Oluline on aru saada, millistest toiduainetest milliseid toitaineid saab. Täpselt samamoodi oli aga, kui otsustasin hakata tervislikult toituma. Toidul on niivõrd suur mõju meie tervisele, et seda teemat peaks inimene uurima vaatamata sellele, kas ta on vegan või mitte. Üks asi oli jah mu jaoks väga suur üllatus. Kui alustasin väljakutsega, siis mõtlesin, et hakkan kasutama proteiini, kreatiini, aminohappeid ja jõusaali toidulisandeid. See on jõusaalis treenimise juures normaalne. Üllatus oli see, et ma pole poole aasta jooksul mitte ühtegi toidulisandit kasutanud, aga vaatamata sellele on tulemused märkimisväärsed. Siiski jälgin, et igas toidukorras oleks valku.

küll teatud piirangud, aga tahan teha nii palju kui jõuan. Oled õppinud kokaks, töötanud mainekates restoranides nii Austraalias kui Norras ja iroonilisel kombel spetsialiseerunud just liha valmistamisele. Maitseelamused ja mitmekülgsus paistsid taimse toitumise juures mulle olevat murekohad. Mõtlesin, et kas nüüd peab iga päev sööma sama toitu ja kas edaspidi võtab toidutegemine 36

suure osa mu ajast. Nüüd olen aga tajunud, et see hirm oli täiesti asjatu. Kui ma sööksin tänasest alates iga päev kolme erinevat taimset toitu, siis ei jõuaks ma ka elu jooksul kõiki võimalusi ära proovida. Hästi positiivne on seegi, et olen õppinud kasutama uusi tooraineid ja maitseaineid, millest ma enne midagi ei teadnud. Näiteks tofu tundus mulle alguses hästi imeliku struktuuri ja maitsega, kuid kui õppisin seda valmistama, hakkas see mulle väga maitsema.

Lõpetuseks tahaksin küsida veel üht. Olen märganud, et meie ühiskond seob omavahel mehelikkuse ja lihasöömise, justkui taimetoitlus välistaks mehelikkuse? Mida sa selle peale ütleksid? See on seotud hirmuga, et taimetoitu süües kaotame lihasmassi ja jääme füüsiliselt nõrgemaks. Mul endal oli seesama hirm. Alles nüüd mõistan, et see on täielik jama ja absurdsus. Praegu olen tugevam kui kunagi varem. Näiteks olen tõstnud poole aastaga oma jõunäitajad 50%, kuigi olin ennegi füüsiliselt heas vormis, treenides umbes neli korda nädalas. Leian, et õige mees ei ole see, kes teeb ümbritsevatele olenditele liiga. See ei tõesta kellegi mehelikkust. Kui taimne toiduvalik mõjub meie kehale hästi ja vähendab loomade kannatusi, siis miks ei ole selline valik mehelik? Meeste osas olen täheldanud veel seda, et ka need sõbrad, kes alguses minu väljakutses kahtlesid, hakkasid mind tegelikult hoopis rohkem austama, kuna julgen teha seda, mis on minu meelest õige. ●

KASULIK

Vastused korduma kippuvatele küsimustele

KK ehk vastused korduma kippuvatele küsimustele ja argumentidele veganluse kohta on uus rubriik ajakirjas, kus pikaaegsed veganid vastavad populaarsetele küsimustele või reageerivad tihti esitatavatele argumentidele. Allpool on välja toodud üheksa küsimust või väidet ja vastused, et ammutada häid mõtteid ja panna kõrva taha argumente, mida saab teinekord seltskonnas arutledes kasutada või huvitundjatele esitada. Vastas: Karin Bachmann Aga mulle maitseb! Miks ma peaksin sellest loobuma? Tean, et paljud veganid ei kannata enam grillilõhna või ei suuda sinki taluda. Minule, tuleb tunnistada, meeldib lihagrillimise lõhn siiani – kui mitte mõelda taustale. On küsitud, et kas ma tunnen mingist maitsest puudust. On vist kaks asja: külm praeliha ja külmad sardellid, aga nendega seostuvad lihtsalt mingid elamused. Külm praeliha tähendas, et oli olnud pidu, hommikul olid veel öömajale jäänud külalised ümber laua, oli mõnus melu. Külm sardell aga tähendas esimesi iseseisvaid samme, kui tulime kambaga koolist, ostsime poest sardelle ja kuivkisselli ning sõime koos pargipingil. Maitsed saavad meile oluliseks tunde pärast, mis meid söömise ajal valdas. Seega saab neid tundeid harjutada ju ka uute maitsetega. Enese mingis osas piiramises – ei söögi kõike, mis maitseb – ei tohiks näha piitsutamist. Me elame tegelikult külluses. Kui ma vahetan ühe maitse teise, teadlikumalt valitud taustaga maitse vastu välja, on see ju isikliku arengu mõttes edusamm: ma valitsen oma soove, samas ei jää millestki ilma.

Aga eskimod? Kuidas nemad ellu jääksid, kui nad liha ei sööks? Eskimod peavadki liha sööma, sest nemad teisiti ei saaks. Mina ei ole eskimo, minu elurütm ning seda mõjutavad looduslikud ja sotsiaalsed tegurid on hoopis teised. Ainus, millega mina saan sellele süsteemile vastu hakata, on isiklikud valikud. Olen kindel, et eskimod kohtlevad oma lihasöömise juures l o o m i sadu kordi lugupidavamalt. Eskimote s u h e

t o i dusse, selle saamine ja tarvitamine välistavad ka raiskamise. Ehk et kui me suudaksime oma tarbimises ja suhtumises natukenegi rohkem eskimote moodi olla, siis meil suurtööstusi ei oleks ning loomade julmast kohtlemisest peaks vähem rääkima. Kui B12-vitamiin on eluks vajalik ja seda esineb ainult lihatoidus, siis kas veganlus on ikka põhjendatud? Kuidas B12 liha sisse saab? Loomasöödaga! Ka suures osas kunstlikul toidul olevad farmiloomad, kes õue ei pääse, ei saa B12 loomulikul moel kätte. Seda leidub mullas. Seega, saad jätta ühe etapi – liha – vahele ja võtta see vitamiin ise otse sisse. Ning koduaia porgandeid-peete on mõistlik mitte pesta.

Mida sa siis sööd, porgandit? Muuhulgas, jah. Oskan carrot lox’i päris hästi teha ja see maitseb väga. Väljas söömine on praegu juba ülilihtne. Hommikuti söön putru oliiviõli ja pärmihelvestega. Supid, karrid, võikud – nagu ikka. Napoleoni koogi veganiseerisin suurepäraseks, Sandra Vungi ja oma ema tavaretseptist kokku. Kõike! Ma söön loomset väga vähe, peaaegu mitte üldse, kas see läheb arvesse? Minu meelest läheb küll. Ka vähendamine vähendab kannatusi, mitte ainult täielik loobumine. Kui loobusin munadest, tegin ühel hetkel enda jaoks arvutuse, kui palju mune ma ostmata jätan. See number oli ootamatult suur ja ühtlasi tõestus selle kohta, et üksikisik saab kõike muuta. Kui ma hakkaksin veganiks, ei muudaks see midagi, sest mind on ainult üks! Kõik muutused algavad iseendast. Üksikisikust. Seda püütakse pisendada jutuga, et sind on ainult üks ja see ei loe, muutuste vaigistamiseks, mahasurumiseks. Või siis vabandab laisk end niimoodi välja. Alati on keegi, kes läheb esimesena appi, korjab esimesena prügi maast üles või peatab esimesena auto kinni, kui kass üle tee tahab. Just iseendast tulebki muutust alustada. Sest siis on mõnel veidi rohkem tõestust vajaval inimesel hea eeskuju võtta. Nii see toimib. Ja juba teid ongi kaks. ●

PEREKOND

Lastega kohvikusse! Aga kuhu? – Anniina Ljokkoi –

Kas olete külastanud sellist söögikohta, kus on mitmekülgne veganmenüü ja mõni taimne variant ka lastele, taskukohased hinnad ja sõbralik teenindus, palju ruumi joosta ja hüpata, mängunurk ja kõige väiksematega toimetamiseks hubane mähkmevahetus- ja imetamistuba?

lmselt ei ole, kuna päris nii imelist kohta Eestis seni polegi. Vegantoitu saab juba mitmelt poolt ja lastega arvestavaid söögikohti on samuti, kuid need omadused satuvad veel harva kokku. Taimetoitude ilmumine lastemenüüsse on ilmselt käimas oleva positiivse arengu viimane etapp, kuhu me veel jõudnud ei ole. Hetkel pakutakse lastele ikka igal pool kana, viinereid ja lihapalle.

OSTUKESKUSTES ON RUUMI, VEGANKOHTADES HEA TOIT

Kõige paremad mängunurgad olen seni leidnud suurte ostukeskuste restoranidest. Välismaa külalist just nendesse sööma ei tooks, aga nii mõnegi töökohtumise olen viinud läbi ostukeskuse restorani laua taga, laps peaaegu käeulatuses mängimas. Menüüsid on erinevaid, aga nendel kordadel piisab sageli ainult kohvist-teest või lihtsamast kõhutäiest. Siis on toidu poolest ideaalsed kohad, nagu Tallinna Vegan Restoran V vanalinnas või Tokumaru Ramen & Sushi Solarise keskuses. Nendest telli kas või silmad kinni, toit on ülimalt hea. Väiksema lapsega seda paraku rahulikult nautida ei saa. Tita on kogu aeg suundumas naaberlaua alla maha kukkunud toitu sööma või ohtlikele treppidele. Kui vajadus tualeti järele üllatab, nagu see lapsega tüüpiliselt juhtub täpselt sel hetkel, kui toit lauale tuuakse, on tualett kas hõivatud või asub mitme käänaku taga. 40

Alati ei lähe lapsega siiski väga palju vaja. Mäletan, et kord istusin oma õe ja 2-aastase Werneriga Tallinnas Mustas Puudlis. Mul oli lapse jaoks banaan ja pakipuder kaasas, õega tellisime menüüst. Avastasin ülemiselt riiulilt väga tagasihoidliku päevinäinud ämbri, mis osutus tõeliseks aardelaekaks. Laps tõmbas üllatuste ämbrist väikeseid autosid ja dinosauruseid ükshaaval välja, ja neid jätkus. Mina ja õde muudkui ajasime juttu ja nautisime tellitud ampsusid.

LAPS KIIRTOIDU LUMMUSES

On olemas ka sellised paigad, kus kõik ideaalse toidukoha elemendid on just-

kui olemas, nagu näiteks mu lapse lemmiksöögikoht. Ta oli alles 2-aastane, kui me sealt kord mööda jalutasime. Terrassile olid väga kutsuvalt asetatud lilled, päike paistis. Laps sirutas vankrist näpu välja ja ütles, et emme, vaata, lähme sellesse kohvikusse. Mul läks süda kohe soojaks. See kohvik oli Hesburger. Enamikus Hesburgerites on väiksem või suurem mängunurk ja taimetoitlastele pakutakse friikartuleid, sojaviiludega vrappi või salatit ja burgerit, isegi porgandeid. Kui laps kallab midagi maha, ei pahanda keegi – juhtub ju suurematelgi. Väga ei julge siiski hõisata, et me vahel sellises kohas söömas

PEREKOND

käime, sest noh, teate ju, ikkagi frititud kiirtoit, millest jääb suur prügimägi alles. Maha salata ka ei saa, sest laps laulab Hesburgeri tunnusmeloodiat kõva, kaugele kõlava häälega. Soomes oleme käinud ka McDonald’sis söömas kuulsat veganburgerit ja kogemus on lapsele igaveseks mällu jäädvustunud. Kui ta näeb linna peal suurt kollast M-i, teatab ta kohe, et „mäk nolats” on läheduses.

TOREDAST SÖÖGIKOHAST MÖÖDA EI KÕNNI

Kõige lähemale veganlapsesõbraliku söögikoha ideaalile küünib Tallinki Megastari laeval asuv

laste mängutuba ja Delight Buffet selle kõrval. Mängutuba on uus ja suure puhta tualetiga. Mängutoa kõrval on ruumi lapsevankrile ja mängualale lähimad lauad on tähistatud lastega peredele kasutamiseks. Suurelt ekraanilt saab isegi jälgida lastetoas toimuvat. Süüa saab falafele kartulite ja salatiga või siis poolsalaja ise kodust kaasa võetud toitu. Me ise sõidame muudkui Eesti ja Soome vahet ning sellepärast saame seda lõbu nautida päris tihti. Tallinnas külastan lapsega linna peal olles vist kõige sagedamini Vegankohvik Inspiratsiooni, kuna see jääb vanalinnas sageli tee peale. Mitte et seal oleks mängunurk või lastemenüü, aga atmosfäär on salliv. Üldiselt ei ole vaja karta, et diivanil roniv ja mängukaarte õhku viskav laps kedagi marru ajaks. Ka toiduga oleme hak-

kama saanud. Kevadel uksed avanud Elujanu on Kalamajas samasugune sõbraliku õhkkonnaga koht, kust on lihtne kaubelda lapsele sobiv portsjon. Veganrestoranidest peab kindlasti veel mainima Vigri kohvikut, mis on suveks jälle uksed lahti teinud. Rootsi lauast on lihtne valida lapsele sobivat söögipoolist ja väike mängunurk on ka olemas. Asukoht Pirita sadamas jääb meile, teisel pool Tallinnat elavatele enamasti liiga kaugeks, aga suvel tuleb retk Vigrisse kindlasti ette võtta. Pooljuhuslikult avastasime kevadel ühe söögikoha, mis suutis kõik meie veganpere ootused ületada. Käisime emadepäeval Keila-Joa kosel ja sealt tagasi Tallinna poole sõites tegime peatuse Lucca restoranis tee ääres Tiskres. Pealtnäha oli see igav lagedale ehitatud restoran, kuid hoovis asus päikeseline terrass ja lastele oli mängukoht nii sees kui ka väljas. Sõime läätsekotletti salatiga ja nautisime head teenindust. ●

PEREKOND

Kus veganitele meeldib lastega söömas käia? Tallinnas on Telliskivi Reval Cafes hommikusöögimenüü kella 13-ni ja saab võtta putru nt mandlipiimaga. Väike mängunurk on olemas, kuigi mu lapsele meeldib kõikides söögikohtades rohkem kööki joosta. Rahva Raamatu restoranis võtsin lapsele eraldi vegan kartulipudru, mis muidu käib prae juurde. Rahva Raamatus eraldi lastenurka ei ole, aga seal toodi meile lauda mõned mänguasjad ja raamatud ning riiulis oli neid veel. Katrin, 1,5-aastase lapse ema Tallinnas meeldib mulle väga käia Vigri kohvikus, nii enda pärast kui laste pärast. Nende toidud pole kunagi mingisugused kiirlahendused, vaid alati väga läbimõeldud ja tervislikud kooslused. Ühtlasi on neil väga tubli kondiitrilett ja imelised küpsetised. Väikelastele on olemas ka väike mängunurk ja -laud. Smuutibaar Blender on hea kiirlahendus kaubanduskeskustes, selle asemel, et näpuga restodes järge vedada, mis menüüst süüa kõlbab. Smuutisid on alati hea lastele pakkuda, need meeldivad neile ja on pungil kõike kasulikku. Lisaks saab Blenderist veganvõileiba, snäkke ja supertoite. Sandra, 1- ja 5-aastaste laste ema Elujanu Tallinnas, love that place! Seal on nii mõnus atmosfäär, head toidud ja mmmmmm kui imeline kohv. Vahel on sealt lihtsalt hea kiire kohv ja saiake võtta ja nii mõnus! Gerda, 1-aastase lapse ema Tartus on Göök koht, kuhu oleme perega ikka ja jälle sattunud. Kuna ta on Tartu ainus 100 protsenti taimne koht, siis on sinna minna alati muretu. Lastega oleme käinud laupäevastel brantšidel ja vahel ka väiksemaga keset nädalat lõunapakkumist söömas. Suvisel ajal on seal mõnus: saab lastega õues süüa, olemas on sisehoov pinksilauaga ja terrass (Magasini Tänava Suvila, 42

kus toimub suvekuudel palju erinevaid sündmusi). Spetsiaalset laste mängunurka pole, aga kuna me lapsed on 6-12 aasta vanuses, siis pole sellest lugu. Göögile oleks ettepanek pannkoogid ja lastebrantš jälle plaani võtta. Meie pere lemmikkoht. Imre, 3 lapse isa

Teine soovitus suveks Võrumaal on Roosiku kohvik. See ongi vegankohvik, sealt midagi loomset ega alkohoolset üldse ei leia. Seal on muuhulgas suur vegan käsitööjäätiste valik ja õues lastele turnikad, kiiged ja liivakast. Iida-Leena, 4-aastase ja 5-kuuse lapse ema

Me elame Pärnu lähistel, aga käime üsna harva linnas. Soodsam on ise süüa teha kui mööda kohvikuid ja restorane kolada. Lastemenüüdes on naeruväärsed valikud, sh ühtegi veganversiooni pole. Lapsed ei peaks ainult friikartuleid ja paari kurgi-tomati viilu sööma. Viimane restoranikülastus oli märtsis, Piparmündis, kus veganitele oli ette nähtud kõrvitsarisoto grillitud portobello seene ja tofuga. Laste menüüs veganversiooni polnud, aga ilusti küsimise peale sain oma lastele spagetid tomatikastmes ning lihapallide asemel tofukuubikud. Lapsed tahavad Pärnus vahel ka Sõõrikubaari pontšikuid sööma. Melina, 3 lapse ema

Imetasin last kaks aastat ja selle aja jooksul õppisin tundma, milliseid võimalusi on linna peal beebi imetamiseks ja mähkimiseks. Lõin Facebooki grupi „Mähkimis- ja imetamiskohad Eestis”, et koguda kokku ka teiste lastevanemate kogemused. See tegevus viis mind kokku Sigrid Jaanusega, kellel oli beebitelgi rajamise idee, ning aitasin teda projekti käivitamisel. Lisaks lõime Androidi platvormil toimiva imetamis- ja mähkimisvõimaluste kaardistamise mobiiliäpi Mamas’ Heaven. Mõnusamad kohad on näiteks Tallinnas Kaubamajas ja Ülemiste Keskuses, nüüd ka Kaubanduskeskus T1 Skyparkis, ning Tartus Lõunakeskuses, Salemi kirikus ja Kaubamajas. Osadesse mahub ainult üks pere korraga, osadesse rohkem. Eelmisel aastal perede jaoks loodud beebitelk hakkab ka sel suvel rändama ringi üle Eesti toimuvatel vabaõhusündmustel. See on täpselt selline telk, millest ise lapse beebiajal unistasin. Evelyn, 4-aastase lapse ema

Rakveres leiab veganmenüü lausa kahest toidukohast: Päts Pitsakohvikus ja Berliini Trahteris. Ilmselt on need ka kõige mõnusamad kohad, kus lastega käia. Vähemalt meie enda lemmikud on need kindlasti! Pitsakohvikust leiab erinevaid pitsasid, burgerit, salatit ja pastat. Berliini Trahteris on samuti esindatud burger, salat, bataadifriikad. Samuti saab sealt väga maitsvaid kokteile, mida värskenduseks või tähtsama sündmuse puhul nautida. Karmen, 9-aastase lapse ema Võru Stedingu maja kohvikus on palju ruumi, lapsed saavad ringi liikuda, on kiiktoolid, elav tuli, diivanid ja rohkelt veganvalikuid. Lastele saab tellida poolikuid portsjoneid ja ka gluteenivabasid variante on vahepeal. Suvel on õues liivakast.

Käime paar korda aastas Tallinnas NOPis, sest seal on võimalik gluteenivabu vegansööke saada ja lastele on mängunurk. Üks kord tee peal olles käisime häda sunnil ühes Aasia kohas ja lapsed sõid keeduriisi. Nad ise ei kurda sellise menüü üle ja siis me ka ei hakanud miskit värsket juurde tellima. Muu on nagunii lisaaineid ja jama täis. Üldse, kolme väikesega pole mingi nauding gluteenivaba veganina süüa ega pärast ka arvet maksta. Ruta, 3 lapse ema

AKTIVIST

Vegankokk Markus Mekk: kolm korda päevas saame oma kahvliga hääletada! – Silja Kanarbik –

egan Kokakooli eestvedaja ja Eesti Vegan Seltsi tunnustuse pälvinud taimetoidukokk Markus Mekk on muuhulgas oma missiooniga jõudnud ka erinevatesse Eesti koolidesse, tutvustades veganluse põhialuseid, harjutades koos laste ja kokkadega retsepte ja töövõtteid ning julgustades haridusasutusi võtma menüüsse rohkem taimseid toite. Kokanduspisik on Markusel enda sõnul juba väiksest peale vanaemade toidutegemist jälgides sees olnud ning ka toit ja selle päritolu on teda alati

huvitanud. Taimetoiduni jõudis ta läbi kogemuse, töötades kokana nii Eestis kui välismaal, aga ka ennast toitumise, keskkonna ja loomapidamise teemal harides. Suuremateks mõjutajateks ja inspiratsiooniks peab ta jõuliste kõnede poolest tuntud aktivist Gary Yourofsky’t, ülemaailmsete kliimastreikide algatajat koolitüdruk Greta Thunbergi ning üht tuntuimat veganluse eestkõnelejat Earthling Ed’i. Markus ei pea iseennast küll aktivistiks, vaid pigem ajab vaikselt oma asja, mida täiel rinnal naudib, kuid nendib siiski: „Iga vegan on veidi aktivist, sest

praegu valitseb selline olukord, kus sa pead kogu aeg midagi tõestama, selgitama, seletama. Suurema osa ajast sind ei mõisteta või mõistetakse hukka.” Võrreldes paari aasta taguse ajaga tunnetab ta, et Eesti ühiskonnas on toimunud märgatav edasiliikumine ja enam ei ole valdavad ainult vastasseis või ignorantsus, vaid inimeste vahel toimuvad diskussioonid, mis on samm lähemale muutustele. Ta usub, et maailma ja inimeste elusid saab taimetoiduga paremaks muuta: „Me saame kolm korda päevas oma

AKTIVIST

kahvli või lusikaga hääletada. Kõik, kes ootavad teaduslikku tõestamist, siis seda on juba piisavalt tehtud nii keskkonna, tervise kui ka loomapidamise kohapealt. Igal juhul, iga amps, mis sa võtad, on oluline.” Markusest sai kokk olude sunnil, nagu ta ise muiates ütleb, ning teekond koolitamiseni sai alguse armastusest toidu ja toidutegemise vastu. Erinevates köökides töötades paelus teda sealne süsteemsus keskkonnas, kus peab tegema kiiresti ja palju, kuid samas kvaliteedis mööndusi tegemata. Ta leiab praegugi, et mida rohkem selgelt paigas reeglid, seda lihtsam on süüa teha, ning lisab, et märkimisväärselt paljudele inimestele seostub söögitegemine tülika ja aeganõudva ettevõtmisega: „Rakendades kodus sedasama süsteemsust, mida kasutatakse suurköögis, on võimalik lühendada köögisolemise aega ning teha seejuures kogu protsess meeldivamaks.” Esi-

algu tuttavatele ja lähedastele kokkamisnõuandeid jagades ning ise samal ajal taimetoitlust praktiseerides saigi vegankoolituste idee küpseks.

„Võrumaa on tuntud kui sõira kants, kuid ühte ja sama toitu on tehtud piisavalt ning inimestel on uudishimu igal pool olemas, et vähemalt proovida midagi uut.” Markuse eestvedamisel Võrumaal alguse saanud Vegan Kokakool pakub suurköökides kasutatavatel profes-

sionaalsetel töövõtetel ja -vahenditel põhinevaid toidukoolitusi nüüdseks üle Eesti. Hiljuti korraldati koostöös MTÜ Piiri Köögiga kolmes Võrumaa koolis koolitussari, kus tutvustati õpilastele, õpetajatele ja kooli kokkadele erinevaid aedvilju ning propageeriti tervislikku toitumist. Nädal algas loenguga, mille üks osa oli juurviljade maitsmine ja äraarvamine. Edasi käsitleti teemat erinevates ainetundides ja lõpuks valmistati koos kooli kokkadega täistaimne lõuna, millele lapsed said pärast punkte jagada. Sügisel on samalaadseid ettevõtmisi tulemas veelgi. „Kõik koolitused on personaalsed ja kokku pandud vastavalt tellija soovidele,” ütleb Markus, kes muuhulgas abistab tihti ka ettevõtteid, kes soovivad kombineerida menüüd taimsemaks, ning peab oluliseks, et koolitustel vahelduks teoreetiline osa praktilise tegevusega.

AKTIVIST

„Igas vanuseastmes on nii neid, kes on muutustele avatumad, kui ka neid, kes ei ole. Fookus on koostegemisel, koos kokkamisel ja uue väärtuse loomisel,” nendib Markus, rääkides põlvkondlikest erinevustest suhtumises koolitusel käsitletusse. Küsimusele, kas väiksemad kogukonnad väljaspool linnasid on muutustele avatud ja vastuvõtlikud või hoopis vastupidi, vastab Markus lootusrikkalt: „Visuaalne pilt linnade poodides ja restoranides loob juba iseenesest parema pinna info vastuvõtmiseks. Väiksemas kohas on traditsiooni mõiste erinev. Võrumaa on tuntud kui sõira kants, kuid ühte ja sama toitu on tehtud piisavalt ning inimestel on uudishimu igal pool olemas, et vähemalt proovida midagi uut.” Vegan Kokakool on praeguseks koolitusi pakkunud juba üle Eesti väga erinevatele sihtgruppidele ning positiivset tagasisidet on tulnud südantsoojenda46

valt palju. „Mulle on inimesed öelnud: „Aitäh koolituse eest! Ma olen nüüd vegan”. See pole küll eraldi eesmärk ning

„Kõik, kes ootavad teaduslikku tõestamist, siis seda on juba piisavalt tehtud nii keskkonna, tervise kui ka loomapidamise kohapealt.” alati on tore, kui kellelegi midagi meeldib ja ta selle vastu võtab. Kui rohkem inimesi taimse toidu ja veganluse poole liigub, on see muidugi hea, aga parim tunne on, kui see viimane tõuge tuli just

koolituselt,” kirjeldab Markus üllatavat, kuid igati meeldivat tulemust. Markus pälvis 2018. aastal ka Eesti Vegan Seltsi tunnustuse edasiviiva töö eest, kuid jääb seda kommenteerides tagasihoidlikuks. „See tuli nagu välk selgest taevast ning muidugi – tehes seda, mis mulle meeldib, on tore, kui keegi märkab. Mulle meeldib süüa teha ning kindlasti jätkan nii kaua kui jõuan ja naudin seda, mida ma teen.” Tulevikule mõeldes loodab Markus, et inimesed astuvad tarkasid samme tervislikuma ühiskonna suunas. „Olen terve elu läinud sinna, kuhu mind kutsutakse. Kui mingisugune uks on avanenud ja see tundub huvitav, siis ma olen sealt sisse astunud, ja ma teen edasi seda, mis mind inspireerib. Kindlasti saab edasine tegevus ka olema veganvõtmes. Tore oleks näha, et ühiskonnas liigutakse üksteisemõistmise ja hoolimise suunas.” ●

REISIKIRI

Assalam aleikum, Afganistan Armusin vegan-reisiselli ja sõitsime koos Afganistani mägedesse – Grete Vunukainen –

Pole kahtluski, et Afganistani mainimine tõstab ihukarvad püsti igal normaalsel inimesel. Oma vanematele ei julgenud ma Afganistani avastamise plaani mainidagi. Üks väike osa Tadžikistani ja Pakistani vahel – Vakhan –, on aga stabiilselt läbi aegade olnud Talibanist vaba ja meelitanud reisiselle end proovile panema. Kõrged lumised mäed, tehisvalguseta öötaevas ja metsik puutumata loodus värske karge õhuga. Kaks aastat tagasi ma isegi ei mõelnud Lähis-Ida riikidesse reisimisest, aga siis kohtusin juhuslikult ühe ratturiga, kellele meeldib teha raskemaid rännakuid.

REISIKIRI

veitsi pealinnas Bernis oli vaja veeta kord üks öö. Otsustasin couchsurf’ida, nagu ikka, kui rahakott pole paks. Naeratav rastapatsikestega noormees Marc oli esimene, kellele kirjutasin. Ta lubas mind peale korjata ühest bussipeatusest. Ma poleks arvanudki, et ta tuleb mulle vastu jalgrattaga ja pean läbi vihma ööbimiskohta kõndima. Paljudel šveitslastel pole autot, kuna rongiliiklus ja kergteed sõitmiseks on väga head. Jutuajamist oli meil ikka korralikult, kuna mõlemal oli paar aastat üksi rändamist seljataga. Ta rääkis paarist ekspeditsioonist, mille jaoks ta raha kogus. Marc oli vegan olnud kümme aastat. Diivani pakkujale valmistan tavaliselt õhtusöögi. Kuna kõik poed olid juba kinni, pidin loovalt lähenema. Kotis oli mul kaks banaani, liiter sojapiima ja pool kilo tatrajahu – pannkoogid siis seekord. Taignasse sai kahjuks liiga palju tatrajahu ja need nägid rohkem välja nagu kõrbenud klimbid. Marc ei kurtnud, ise

Kzrgis mehed, kellele pakkusime kuuma teed ja vihmakaitset

mõtlesin, et hullemat esmamuljet jätta ei saa. Jutustasime hommikuni, kuni pidin bussi peale minema ja tema tööle. Karjusin mõtteis, et kuidas ma unistuste mehest niimoodi lihtsalt lahti lasen! Õnneks oli tal sama mõte ja edasine on juba ajalugu.

ETTEVALMISTUSED PEAVAD MATKAJAL OLEMA LÄBI MÕELDUD

Eesti nõges on hea rauaallikas ja kuivatatud marjapulbrid vitamiine täis!

Kokku oli meil Afganistanis 12 ra t t a s õ i d u p ä e va ja 16 päeva matkamist. Meil oli 30-päevane Afganistani viisa. Kuna riigipiirid on Kesk-Aasias nädalavahetuseti tavaliselt kinni, siis 28ndal päeval pidime lahkuma. Me ei võtnud giide ega kotikandjaid. Kohalikud pakuvad transpordiks eesleid, hobuseid ja jakke, kuna on vaja ületada kõrged mäed ja kiired jõed. Veganitena ei saa me loomadega seotud äri

Kohalik luba, et pääseda Wahkan loodusparki.

toetada. Matka alustamiseks pidime sõitma ratastega viimasesse külla Sarhadi, peale Vakhani looduspargis matkamist ratastega tagasi Tadžikistani piirini. Eelnevalt väntasime läbi Kesk-Aasia erinevaid riike ja läbisime paar päris rasket kruusateed üle kurude, et saada piisavalt tugevaks ja aklimatiseeruda kõrgustega ning kalkuleerida vajalik kogus kaloreid. Varem arvasin, et Kesk-Aasias on raske veganina reisida, kuid mööda autoteid vändates pole midagi kurta. Igas linnas või külas leidub alati midagi värsket süüa ja kohalik vegantoit on odav. Jõudsime laia Pamiiri jõe äärde, mis eraldab Tadžikistani ja Afganistani. Vaatasin pärani silmadega, kui ilus oli vastaskallas: rohelised suured puud ja kõrge vili, oranžid kõrged mäed, sinised kiired jõed. Nii lahe! Samas püsis peas mõte, et Taliban on teisel pool jõge. Ega see mõte meelest läinudki, kuna kuulsime esimese 10 minuti jooksul 49

REISIKIRI

kuulipauke. Selgus, et kohalikud sõdurid praktiseerisid laskmist. Horug on Tadžikistani poolel viimane suurem linn, kust saime viisa ja varustasime end kuu aja toiduga. Jõudsime järeldusele, et paäevane minimaalne kalorivajadus on 4500 kilokalorit. Külastasime igat poodi, et viia end kurssi kohaliku veganvalikuga. Poemüüja ehmus lausa ära, et me 14 kg spagette, 6 kg riisi, 6 kg tatart, 4 kg kaerahelbeid, 2 kg läätsesid, 4 l õli, 12 kg pähkleid, 15 pakki šokolaadivahvleid, 10 pakki kuivatatud juurvilju ja muud nipet-näpet võtsime. Mul oli igasuguseid supertoite pulbritena kaasa võetud. Eesti nõges on hea rauaallikas ja kuivatatud marjapulbrid vitamiine täis! Pluss 4 liitrit bensiini toidu valmistamiseks. Minu ratas kaalus 40 kg, Marci ratas 80 kg (ilma veeta).

SISENEMINE AFGANISTANI

Ületasime Horugis piiri ja sõitsime esimesed k o l m päeva Iš-

kašimi linna. Need kolm päeva olid minu elu kõige hullemad, samas ka parimad. Kruusateed suurte kividega, 12 % tõusuga mäkke ülesminek ja kiirelt alla tagasi. Pidevalt lükkasime koos ühte ratast ja tegime iga kümne sammu tagant hingetõmbepause. Samas oli vastaskaldal näha Tadžikistani tee, mis oli vaikselt ülesmäge ja asfalteeritud. Kuna sellel alal turistid ei käi, kohtusime imeliste inimestega, kelle südametest lausa õhkus headust. Kõik olid lahked, näitasid elamist, surusid kätt, pakkusid teed. Kõik oli justkui vastupidine sellele, mida eelnevalt Afganistanist arvasin. Kohtusime kohaliku ülikooli professoriga, kelle naine kutsus meid ööseks enda juurde. Meie imestuseks ei kandnud naine burkat ega hijab’i. Hiljem ütles mees: „Eks kõik naised tahavad vabadust.” Me poleks kunagi arvanud, et sellist asja Afganistanis kuuleme. Kohalikud naised kannavad burkat ainult siis, kui lähevad üksi turule. Põhja- ja Ida-Afganistanis on enamik inimesi ismaili usku, miks on üks islami harudest. Mujal Afganistanis järgi-

vad inimesed šiia islamisuunda. Lisaks peab teadma, et Talibani käes ei ole kogu riik, vaid ainult teatud piirkonnad. Meie ei viibinud Talibani valitsemisaladel. Iškašim on mitme tee ristumispaik ja meil oli vaja saada erinevatest kohtadest käsitsi kirjutatud lube. Paberiajamine on päris keeruline ning võtab hea mitu tundi. Basaarilt ehk kohalikult turult ostsime kohalikku leiba ja paar

Kohalikud naised kannavad burkat ainult siis, kui lähevad üksi turule. kilo juurvilju lõunasöögiks. Marc oli 9 kuud kasvatanud kitsehabet, et võimalikult kohalikku kultuuri sulanduda ja natukene vanem välja näha. Afganistani mees ütles talle: „Te olete liiga vana selle noore neiu jaoks.” Mitte ühelgi mehel polnud islamipärast kitsehabet, kuna mitte ükski kohalik ei taha, et teda seostataks Talibaniga.

VAKHANI LOODUSPARK

Peale lubade saamist väntasime Sarhadi küla poole, mis on viimane asula

REISIKIRI

enne Vakhani looduskaitseala. Kuus päeva sõitsime rattaga mööda kruusateed, mis koosnes liivast, suurtest kividest, väikestest kividest, astelpajuokastest ja mullast. Jõudsin ühel päeval kaheksa korda jalgratta kummi parandada. 45-kraadine kuumus ja vägev kõhulahtisus... Ootasime jõe ületamist kuus tundi, kiire vool tahtis Marci ratta ära võtta ja otsustasime edasi jala minna. Neli jõeületust enne viimast küla olid päris rasked, vool oli tugev ja vesi tuli puusadeni. Algas matk, kõrged mäed, üles-alla, järsud nõlvad. Polnud just kõige kergem minna ülesmäge, kaasas kahe nädala jagu toitu. Saime esimeste päevadega suured villid ja päike põletas naha korralikult ära. Vakhani looduspargi platool elavad kirgiisid, kes kunagi Vene valitsusajal

mägedesse kolisid ja sinna jäidki. Seal ei ole elektrivoolu ega tualette. Ainult suvekuudel toovad nad riisi ja jahu Sarhadist, milleks on vaja kaks korda läbida 4300 meetri kõrguste järskude nõlvadega kuru. Otsustasime plaane muuta ja inimestega mitte kohtuda. Olime vaimustuses mägedest ja vaikusest. Öine taevas oli võimas. Kuna oli kõige kuumem kuu, õitsesid lilled igal pool ja leidsime rohelisi sibulaid söömiseks. Jakid on piisonisarnased suured loomad. Vakhanis liiguvad nad iseseivalt ringi, aga kuuluvad inimestele. Oli päris hirmutav läbi karja minna. Kuum päike sulatas veelgi rohkem jääd ja jõgede ületus pakkus korralikult adrenaliini. Kohtusime kohalike meestega, kes meid jääsillale juhatasid ja kellega hiljem õhtu koos veetsime. Inimeste põhitoit on plov (ilma lihata, natuke-

ne lisatud tomatipastat) ja valge leib. Seda aastaringselt. Kõige kõrgem ületus oli 4900 meetrit merepinnast, peale mida läks süda korralikult pahaks. Soovitatav on alates 3000 meetrist minna ülesmäge iga päev 400 meetrit. Enne lõppu oli veel üks kuruületus ning kiikasime Pakistani uskumatult kauneid mägesid – vahest viib meid sinna järgmine matk. Algas rattasõit tagasi Tadžikistani piiripunkti poole. Mõlemad kaotasime kuu aja jooksul 4 kg, seega ei jäänud meil muud üle, kui lubada endale piiramatus koguses kohalike ihaldusväärseid piroski’sid (õlis praetud saiake, mille vahel kartulipuder ja sibulad), mahlaseid arbuuse, suuri mureleid ja äsja küpseks saanud virsikuid. ●

ÜRITUS

Loomaõiguste konverentsi läbivaks teemaks oli muutus – Mattias Turovski –

MTÜ Loomuse poolt juba viiendat korda ellu kutsutud konverentsil „Loomaõigused akadeemias ja aktivismis” keskenduti sel korral muutuste temaatikale. Üleskutse esinejatele oli mõtiskleda selliste küsimuste üle, nagu näiteks kuidas kutsuda esile positiivseid muutuseid loomade eestkoste edendamisel.

agu viitab ka konverentsi nimetus, on juba tavaks kujunenud anda esinejate ja teemade näol läbilõige loomade eestkoste temaatika arengutest. Seegi kord pakuti perspektiive nii rohujuure tasandilt, läbi kodanikualgatuste ja vabakonna tegevuste, kui ka akadeemiliste ringkondade ning koguni meditsiinilise prisma. Päeva avaettekandes rääkis Soome loomaõigusorganisatsiooni Animalia kampaaniakoordinaator Veikka Lahtinen muutustest Soome karusloomatööstuse kommunikatsioonistratee-

gias. Nimelt on töösturite liit hakanud farmidele ise välja andma sertifikaati, mis peaks suurendama sektori läbipaistvust. Kui sertifikaati väljastab aga tööstus ise ning riiklik järelevalve selle võrra lõdveneb, tekib oht, et läbipaistvus muutub pelgalt fassaadiks, nagu Lahtinen välja tõi. Karusloomatööstuse selline strateegia ei suurenda tegelikkuses valdkonna läbipaistvust, vaid on samm enesetsensuuri poole. Karusloomakasvatuse paratamatused, nagu kannibalism, ulatuslikud ja süstemaatilised käitumishäired ja nendest tingitud terviserikked või muud piiratud

elutingimustest tulenevad liigispetsiifilised probleemid, muutuvad sellise „läbipaistvuse” taustal nähtamatuks ning avalikkusele edastatakse sõnumit probleemivabast tegevusalast. Lahtinen kinnitas, et Animalia tegeleb igapäevaselt teavituskampaaniatega ning loob uusi strateegiaid tööstuse tõeliste telgitaguste päevavalgele toomiseks. Hollandi filosoof ja see kord konverentsi kaugeim külaline Floris van den Berg rääkis, kuidas liikuda murdepunkti poole, et jõuda vegan ühiskonnani. Omanäolises ettekandes ilmestas filosoof globaalset keskkonnakriisi kui

ÜRITUS

rongi, mis üha suurema kiirusega kuristiku poole sõidab, ning inimkonda reisijatena, kes katastroofi vältimiseks muud teha ei oska kui rongi tagumistesse vagunitesse ümber asuda. Van den Berg rõhutas, et inimkond vajab kriisist väljumiseks moraalset väärtusnihet ja et loomade eluõiguse tunnistamine on sellisele nihkele tegelikult üks eeltingimusi. Mitmeid raamatuid kirjutanud, pika akadeemilise karjääriga filosoof avaldas oma ettekandes arvamust, et filosoofiast – igatahes moraalifilosoofiast – ei ole pikas plaanis piisavalt kasu, kuni see jääb kuivaks teoreetiliseks alaks ülikoolide kabinettides. Praktilise filosoofia mõte on muuta inimeste arusaamasid ning teha filosoofilised juurdlused ja moraalsed seisukohad kõigile mõistetavaks. Ei piisa moraalsest argumendist, kui seda keegi ei järgi. Seetõttu usub ta, et keskkonna- ja loomafilosoofiat tuleb serveerida emotsionaalselt, kandvalt ja võimalikult lihtsalt. Veganid ja loomaõiguslased elavad veganmullis ning kollektiivne jõupingutus tuleks suunata mulli paisutamisele. Kasutades rongi allegooriat, vedurisse tuleb sisse tungida, et hädapidurile ligi pääseda. Peale lõunapausi tutvustas Tallinna Ülikooli dotsent ja konverentsi peakorraldaja Kadri Aavik oma viimast uurimust, milles ta küsitles Eesti veganitest mehi nende veganiks hakkamise põhjuste kohta, nagu ka selle kohta, kuidas otsus on muutnud nende maailmavaadet, lähisuhteid jms. Aavik mõtiskles põnevas ja tsitaatiderohkes ettekandes selle üle, kas pigem toovad mehed veganlusse traditsioonilist maskuliinsust juurde või muudab veganlus maskuliinsuse kui sellise nägu. Järeldusteks ettekandes palju ruumi ei jäänud, kuna Aaviku uurimus on veel pooleli. Ent konverentsisaalis tekkinud elavast arutelust võis aimata, et vastus võiks olla kaheti jaatav: meeste veganiseerumine toob veganliikumisse nii maskuliinsust juurde kui ka avab tee maskuliinsuse ümbermõtestamiseks ühiskonnas hoolivuse suunas. Zoosemiootik PhD Silver Rattasepp astus üles ettekandega, kuidas (mit56

Konverentsi külastaja: ilusaim hetk oli, kui mälestati hukkunud loomi! Väga suurt vastukaja saanud ettekande tegi Kadri Aavik oma uurimistööst „Mehed ja veganlus”. Kuigi töö pole veel lõplik, koorus välja, et Eesti mees ei arva, et veganlus oleks maskuliinsuse lõhkujaks. Samuti märkisid intervjueeritud, et veganiks hakkamine kasvatas neis südamlikkust ja empaatiavõimet. „Meil pole õigustust tappa teist elusolendit, oleme mures tuleviku ja keskkonna pärast.” Konverentsi naelaks oli kindlasti hollandlane Floris van den Berg, kelle ettekanne viis justkui rännakule ning näitas, kui oluline on olnud veganühiskonna kujunemislugu. Floris haaras korrapealt kogu publiku oma embusesse ning viis erinevate emotsioonide (energia, viha, julgus, rõõm) teekonnale. Peale selle, et me kõik filosoofil kohe peos olime, ei piirdunud tema ettekanne vaid dialoogiga, vaid Floris pani meid ka tantsima, kallistama. Ettekande ilusaim hetk oli vaikuseminut loomadele, keda enam meiega pole. Südamele jäi see, kui suur mõju on aktivismil ning debattidel, nendesse panustamisel ning sõnumi levitamisel. Et probleem pole tänapäeva maailmas see, et me oleme kaastundlikud, vaid see, et kaastunnet pole piisavalt, ning meid ei aita veganismi ning aktivismi juures filosoofiad ja teooriad, vaid emotsioon, mis sellest tekib. Viiendalt loomaõiguste konverentsilt jäi kindlasti kumama märksõna muutus. Kuhupoole täpselt see muutus meid viib, on täna veel raske öelda, kuid üks sai konverentsil kindlaks: meil kõigil on võimalus ja suutlikkus tegutseda, et meil oleks parem ja vägivallatum tulevik. – Karmen Korjus

te) rääkida inimestest ja loomadest. Rattasepp rääkis oma haaravas sõnavõtus sellest, et viisid, kuidas loomadest räägitakse ja mõeldakse, mõjutavad ühiskondade baassuhtumist loomadesse kui subjektidesse. Nii on võimalik inimeste hoiakuid muuta, peenhäälestades sõnakasutust ja väljenduslaadi meedias, kommunikatsioonis ja igapäevaelus. Sügavuti zoosemiootikasse sukelduv ettekanne ärgitas külastajaid kaasa mõtlema, kuidas keelde ja kultuuri on juurdunud teistest loomadest kõnelemine inimese vastandina, nii et on praktiliselt

paratamatu näha vaikimisi teisi loomi inimesest vähemate või alamatena. Suur ja hädavajalik samm loomade staatuse parandamiseks inimühiskonnas on niisiis sellised mõttemustrid murda. Kotkas on inimesest vähem intelligentne ainult seetõttu, et intellektile kui sellisele on omistatud inimesest lähtuv definitsioon. Kui intellekti vaadata vilumusena kohastuda oma keskkonnaga, võiks öelda, et kotkas on inimesest oluliselt intelligentsem, kuna ei lõhu ega häiri keskkonda kaugeltki nii ulatuslikult, kui seda teeme meie.

ÜRITUS

Konverentsi lõpetas perearst Marta Velgan oma põhjaliku ettekandega taimetoidu eelistest tervisele, sidudes veganluse tervislikud aspektid ja positiivsed ühiskondlikud muutused lootusrikka mõttega, et perearsti külastamine ei peaks Eesti veganile olema traumeeriv kogemus. Velgani sõnul on meditsiinitöötajate seas mõistev suhtumine patsiendi elustiili ja toitumisharjumuste arvestamine raviplaani koostamisel üha levinum ning arstina panustab ta Eesti meditsiini arengusse igapäevaselt, et suhtumist veganlusse normaliseerida. Ettekannetega astusid konverentsil üles kaheksa esinejat. Lisaks eelnevalt mainitule veel ka Eesti vägivallatu otsetegevuse aktivistid Tiiu Lausmaa ning German Leiman, Loomuse pikaaegne juht Kadri Taperson ning TÜ filosoofiatudeng Egle Erik. ●

KUHU MINNA

Euroopa veganpealinn Tallinn? Vegankohvikute üles lugemiseks kahe käe sõrmedest ei piisa! – Anett Rannamets –

egankultuur on Eestis õitsele löönud – seda eriti Tallinnas! Juba legendaarseks saanud asjaajajate hulka nagu restoran V, Veg Machine, Vegan Italy, Vigri, Inspiratsioon, VegB12 ja Toormoor, on hiljuti lisandunud lausa SEITSE uhiuut kohta! Ja mine tea, ehk lisandub lähiajal veelgi! Lisaks 100% täistaimset toitu pakkuvatele kohtadele on enamikes Tallinna einestamispaikades võimalik menüüst leida veganmärgistusega toitu, rääkimata sellest, et suured toidupoeketid ehitavad oma poodidesse eraldi veganlette. Täiesti õigustatud on mõte, et Tallinnast võiks peagi saada Euroopa veganpealinn! Järgnevalt oleme teieni toonud mõned uued avastamist väärt kohad ja soovime neile pikka iga!

10 aastat toitlustusettevõtetes ning restoran Pelgupaik on selle eluetapi kulminatsioon, kuid kindlasti mitte lõpp-punkt. Restorani hubane ja soe interjöör kutsub tänavalt sisse astuma. Valged puitseinad ning hele mööbel tekitab mõnusalt romantilise tunde. Samas soovitakse hoida vabameelset atmosfääri. „Tule nagu sa oled.” Hinnad algavad 4 eurost. Aadress Telliskivi 24.

ROOSA KAUN

TRU KITCHEN

PELGUPAIK

Pelgupaiga missiooniks on valmistada maitsvat sööki ja nautida hetkes olemist! Pakutakse aasiapäraseid maitseid. Peakokk Maria on töötanud

Tru Kitchen on Karjamaal, Kopli poolsaarel asuv restoran, mille seinad on sünkrohelised ning südames on nelja sõbra unistus – teha oma restoran. Tru unistab, et porgandinuudlid, karged kurgilaastusalatid ning seemnesüdamikuga pirnid astuksid sügavale südametesse ja tooksid huulile naeratuse. „Meie soov on alluda kollase peedi tujudele, kadakamarja mõrkjale mekile, angervaksa mesijutule ning miso-marinaadi sosinale.” Hinnad algavad 4 eurost. Aadress Kopli 25.

Restoranide sekka ka midagi muud! Tegemist on märtsis avatud kohvik-kokteilibaariga! Pakutakse ka päevatoitu, vitriinist leiab maitsvaid taimseid salateid, võikusid, vrappe, kooke, banaanileiba ja muud mõnusat. Juua saab kõike! See tähendab alates veest ja kohvist liikudes kasvõi whiskey sour’iteni. Näiteks sour-stiilis kokteilid tehakse munavalge asemel kõik kikerherne vedelikuga, mis ka paljude mitteveganite meelest parem viis on – puudub muna lõhn, kuid tekstuur jääb siiski samaväärselt siidiseks. „Et ka veganitel oleks koht, kus puhta südametunnistusega häid kokteile nautimas käia. Et ainsaks valikuks poleks juba igavaks muutunud gin&tonic.” Roosal Kaunal tasub silm peal hoida, sest tulemas on palju põnevat! Kokteilihinnad algavad 6 eurost. Aadress Vene 37. 59

KUHU MINNA

LISANNA KOHVIPOOD

Kohv, mida pakutakse on Eestis käsitsi röstitud orgaaniline Paapua Uus-Guinea 100% arabica kohv. Valikus on ka makroonid, küpsised, brownie‘d, sõõrikud, tassikoogid, toorvegankoogid ja muud küpsetised. Samuti tehakse koha peal grillvõikusid ning smuutisid. „Kõik, mis me pakume on nii öelda kõigile. Maitsest ei saa arugi, et tegemist oleks vegantootega.” Muide, kohviku nimi „Lisanna” tuleb kohvipoe perenaise Linda tütre nimest. Armastust on sellesse kohta kuhjaga kallatud! Kohvi hinnad algavad 1.80 eurost, kõike muud saab alates 2 eurost. Aadress Suurtüki 2.

VEGAN+ TAKEAWAY

Lisaks restodele, kohvikutele, kohvipoodidele ja kokteilibaaridele on sel vegantoidu maastikul ära täidetud ka takeaway ehk kaasaostu koht! Vegan+ kinnitab, et täistaimne toit ei tähenda 3 kg porgandeid. Neilt on võimalik kaasa osta veganversioonis tänavatoitu: friikaid, nagitsaid ja erinevaid burgreid, mille sekka kusjuures kuulub ka kurikuulsa Beyond Meat kotletiga burger. Kõige mugavamalt saab nende menüüle pilgu visata läbi Wolt äpi. Hinnad algavad 2.50 eurost. Aadress Lootsi 8.

RESTORAN PLANT

ELUJANU

Elujanu pakub kogemusi, mis toetavad kestlikku elu. Tegemist on sotsiaalse ettevõttega, mis tegutseb mittetulundusühinguna – see tähendab, et Elujanu ei taotle kasumit, vaid suunab ressursid oma eesmärkide elluviimiseks. Ühingus toimetavad elujanulised liiguvad teadlikult selles suunas, et ühel 60

hetkel kasvatada oluline osa toidust ise, nii endi tarbeks kui ka tooraineks oma toitlustuskohtades. Külastades Elujanu, aitad iga ampsuga kaasa terviklikumale maailmale! Menüü võib tinglikult jaotada kolmeks: tänavatoidud, kodused road ja tervislikud valikud. Hinnad algavad 4 eurost. Aadress Vana-Kalamaja 16.

Menüü koosneb peamiselt kodustest retseptidest ja veganversioonis võib kohata selliseid klassikuid nagu guljašš, pliinid ja Pavlova. Samal ajal üritatakse rõhku pöörata ka inimeste üllatamisele, pannes kokku uudseid maitsekombinatsioone ja toiduaineid. Visiooniks on toitu pakkuda kõigile olenemata toitumiseelistustest. Plantist leiavad endale midagi ka toorveganid ja külalised, kes ei talu gluteeni. Restoran Plant asub Tallinna vanalinna müüride vahel ja lisaks kahele korrusele on suvel avatud ka armas väliterrass. Hinnad algavad 5 eurost. Aadress Rüütli 11.

ROHE

Üllatus! Midagi põnevat on tulekul. Hoidke kätt pulsil, sest pärast jaanipäeva saab veel rõõmustavaid uudiseid lugeda! ●

ÜRITUS

I Land Sound Foto: Merili Reck

5 festivali, mida suvel külastada! – Andra Nõlvak –

uvel toimub üle Eesti kümneid erinevaid festivale, kus oluline osa on ka heal toidul. Üks korralik kõhutäis teeb tuju alati paremaks. Uurisime festivalidelt, kas vegantoit on esindatud ja toome teieni viis festivali, kes kindlasti pakuvad ka vegantoitu!

LAULU- JA TANTSUPIDU „MINU ARM” 4.-7.07 TALLINNAS

Kuigi Laulupeo kaubanduse paikapanemine alles käib ja kindlat toitlustatajate nimekirja veel ei ole, ei tasuks muretseda, et midagi hamba alla ei saa. „Kindlasti on ka vegantoidu pakkujaid. Näiteks taimetoidurestoran Inspiratsioon. Paljude teiste menüüdes on ka kindlasti vegan valikut,” sõnab laulupeo kaubanduse eest vastutav Priit Järve. Lisaks valmistatakse lauljatele 26 000 portsjonit vegansuppi! 62

FESTIVAL „I LAND SOUND” 11.14.07 ORISSAARES

Festivali korraldajad on ürituse sügavalt läbi mõelnud ja ka veganelustiili elavad pole neil meelest läinud. Asjaajajate näol on tegemist suurte keskkonnasõpradega – omalt poolt tehakse väga palju selleks, et oma jalajälge vähendada. Päris toidunõud, topsiring, kilekoti-, postri- ja kõrrevabadus, taaraautomaat, viie osaline prügisorteerimissüsteem. Isegi telgid on papist valmistatud! „Samuti on igal toitlustajal kohustus lisada menüüsse vähemalt üks taimetoit, kuna selle tootmine on võrreldes lihatoitudega palju keskkonnasõbralikum,” seisab festivali kodukal. Kõigi 16 toitlustaja seas on 4 toitlustajat, kes pakuvad ainult vegantoitu, lisaks üks smuutide ja puuviljade pakkuja.

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL 25.-28.07 VILJANDIS

Jätkusuutlikus on Viljandi pärsimusmuusika festivalile üha olulisem põhimõte. Nii on festival otsustanud sellest aastast täielikult lõpetada ühekordsete plastnõude kasutamise ja üle minna biolagunevate nõudele. Viljandi folgi müügiplatside pealiku Jaana Hinno sõnul oli neil eelmisel aastal kaks uut vegantoidu pakkujat, kes on mõlemad ka sellel aastal kõiki rõõmustamas. „Nende tagasiside eelmisel aastal oli äärmiselt positiivne. Mõlemad toitlustajad tunnistasid, et nii huvi kui ka müük ületasid kõik ootused,” tunneb Hinno vegantoidu populaarsuse üle heameelt. Sel aastal on festivali alal kolm vegantoidu pakkujat, lisaks kaks vegansnäkkide pakkujat. Muidugi leiab täistaimset toitu ka teiste toitlustajate valikust. See ei ole veel kõik!

ÜRITUS

Viru Folk Foto: Anett Rannamets

Ka esinejate ja festivali korraldusmeeskonna toitlustamisel on mõeldud taimetoitlastele. „Menüüs on kaks varianti: tavatoit ja toit, mida saavad süüa need, kes loomset ei söö. Meeskonnaliikmeid, kes liha ei tarbi, on iga aastaga juurde tulnud,” sõnab esinejate ja tiimi toitlustuspealik Meeli Liik.

FESTIVAL „INTSIKURMU” 2-3. AUGUST PÕLVAS

„Eelmisel aastal pakkusid meie festi-

Viljandi Pärimusmuusika festival Foto: Ako Lehtmets

valil täielikult vegantoitu Herbi, Noodle Box ja Siin kohvik. Mitmetel teistel oli menüüs veganvalikud,” sõnab Silver Roosik, kes vastutab kohvikute eest. Plaanitakse kaastata ka veganjäätise pakkuja. „Kahjuks Herbi enam ei tegutse, kuid Miku toit oli vaieldamatult ka minu lemmik, hoolimata, et pole vegan,” sõnab Roosik. Tema sõnul läheb toitlustajatel hästi, festivali poolt nõutakse vaid omanäolisust, kvaliteeti, korduvkasutatavaid või biolagunevaid

nõusid. „Topsiring on meil juba vana teema ja meeskond ise sööb nisukliist kaussidest.”

VIRU FOLK 9.-11. AUGUST KÄSMU RANNAKÜLAS

Lisaks heale muusikale saab nautida ka head sööki. Toidupakkujate valik on lai ja loomulikult leiavad omale meelepärase ka vegantoidu nautijad. Päris vegantoidule spetsialiseerunud on Elujanu foodtruck, kel on kaasas veel ka spetsiaalne veganmagustoidu müügipunkt. Elujanu maistvad vegansöögid olid eelmise aasta festivalil nii populaarsed, et toit sai enne festivali lõppu päris osta. „Tänavu on nad lubanud kohale tulla suuremate varudega, et ikka kõigile jaguks,” sõnab folgi kaubanduse eestvedaja Janno Jõffert. Lisaks natuke väiksemas valikus pakuvad taimetoitu ka tavakauplejad, näiteks Sinilille catering köögiviljakotlette, veganvrappe, krõbedaid sibularattaid ja värskeid köögivilju. Muidugi soovitatakse kiigata ka teiste toitlustjate lettidele, sest sageli on põnevad taimetoidud peidus teiste vahel. ●

KOSMEETIKA

Suvel sädele festivalil! Festivali hooajal pannakse suurt rõhku meigile, mis annab festivali meeleolule palju juurde! Kuidas teha festivali melusse sobiv silmameik, õpetab veganjumestaja Sevil Šukjurova. Valik vegantooteid, et saavutada maksimaalselt sarnane tulemus! • • •

•

EYN Nude Shimmer 9 Colour Palette, hind 7.50. Saadaval Beauty Bay koduleheküljel. EYN Bright 16 Colour Palette, hind 12.50. Saadaval Beauty Bay koduleheküljel. URBAN DECAY Heavy Metal Glitter silmalainer, hind 19. Saadaval Tallinna Kaubamajas. ESSENCE COSMETICS sädelus ja glitter-liim, hind 3 eurot. Essence kosmeetika saadaval Selverites.

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.

Kasuta peitekreemi, kui lauvärvi aluskreemi. Kanna peitekreemi üle kogu silmalau. See aitab lauvärvil kinnituda paremini ja pigment on tugevam. Kasuta suuremat ja pehmemat pintslit, et kanda silma nurka ja silma koopajoonele kõige heledam pruun toon. Väiksema pintsliga kanna silma välisnurka tumedamat pruuni tooni. Kanna lameda pintsliga või näpuga sädelavat kuldset lauvärvi silma keskele. Silma sisenurka ja kulmuluule kanna valget sädelevat lauvärvi. Laineriks sobib mõni julgem toon nagu näiteks roheline. Tee pintsel veega märjaks ja saad lauärvi ka lainerina kasutada. Kanna ka sama toon silma alumisele ripsmejoonele. Kanna sädelevat lainerit üle eelnevalt tehtud laineri. Kirss tordil kogu jumestusele on lahtise sädeluse lisamine näole. Kasuta kinnitamiseks glitter-liimi. Kanna seda silma sisenurka ja oimukohale. Kanna puhta näpuga peale sädelus.

TOOTED

Kogemata vegantooted ehk tooted, mida ei reklaamita vegantoodetena, aga sobivad koostise poolest veganitele

SLINKOSUO KAERAKRÕPSUD KOREAN BBQ

FARM FRITES KARTULIPANNKOOGID SIBULAGA

Koostis: kaerajahu 72%, taimeõli (raps), maitseainete segu (maltodekstriin (mais), dekstroos (mais), suhkur, pärmiekstrakt, sibul, maitseained (mh tomat, paprika, tšillipipar, suitsupaprika), happesuse regulaator (naatriumatsetaat, sidrunhape), maitseekstrakt (paprika), suitsuaroom, vesi, kartultärklis, looduslik kiudaine (psüllium), pärm, sool.

Koostis: kartul (90%), nisujahu, sibul, sool, taimsed õlid, dekstroos, E222

MARMITONI VAHVEL „DESSERT” KAKAOGA VICI PANEERITUD LILLKAPSAS Koostis: lillkapsas (53%), nisujahu, rapsiõli, sool, paprikapulber, kurkumipulber, kergitusaine E503.

VESKI MATI KAERAKÜPSISE KÜPSETUSSEGU Koostis: täistera kaerahelbed (50%), kõrgema sordi nisujahu, suhkur, kergitusained E450, E500, sool, lõhna- ja maitseaine vanilliin.

Koostis: nisujahu, suhkur, taimne rasv (palmi, palmiseemne, võiseemikuõli), kakaopulber 2,5%, kergitusaine söögisooda, emulgaator sojaletsitiin, sool, rummi lõhna- ja maitseaine.

KALEVI TUME ŠOKOLAAD MARTSIPANIGA Koostis: suhkur, martsipanitäidis 32% (invertsuhkrusiirup, mandel 32%, suhkur, glükoosisiirup, vesi, stabilisaator (invertaas), lõhna- ja maitseaine), kakaomass, kakaovõi, emulgaator (letsitiin), vanilliin. Tumedas šokolaadis kakao sisaldus vähemalt 44%.

REKLAAM

Toitumisnõustaja soovitab: 4 lihtsat nippi, kuidas kasemahla joomisest maksimaalselt kasu lõigata

uba meie esivanemate jaoks oli kasemahl midagi nii erilist ja hinnalist – sellega raviti haigusi, puhastati organismi ning ammutati energiat. Õnneks pole kasemahl kuhugi kadunud ning seda saab lausa aastaringselt tarbida. Toitumisnõustaja Teele Teder jagab lihtsaid nippe, kuidas juua ÖselBirchi kasemahla nii, et selle mõjudest ka tänapäeval täiel määral osa saada.

kaotas kaltsiumit 12%, foolhapet 70%, magneesiumit 23% ning B6 vitamiini lausa 96%. Seepärast peab erilist tähelepanu pöörama oma toiduvalikule, sealhulgas valima hästi ka jooke, sest vitamiinide ja mineraalainete puudused

konkreetset toitu aitama seedida, saavad alates 47,78°C 15 minutiga surma, mikrolaineahju kasutades juhtub see aga juba 3 minutiga. ÖselBirchi Häpu kasemahl on üks väheseid saadaolevaid jooke, mis on ensüümirikas. See tähendab, et Häpu kasemahl aitab ka teistel toitudel paremini seedida ja neis olevaid toitaineid omastada. Seepärast sobib see hästi ka toidu kõrvale joomiseks. Lisaboonusena tähendab see ka pikaajalisemat täiskõhutunnet. Lisaks kergendavad ensüümid ka seedeprotsessi – vähem seedehäireid ja raskustunnet. Poolest pudelist toidu kõrvale piisab, kuna liigne vedelik söömise ajal võib lahjendada maomahlasid ja see mõjub seedeprotsessile pärssivalt. Loomulikult võib Häput juua ka muul ajal.

on kerge tekkima. Kasemahl sisaldab ohtrasti vitamiine ja mineraalaineid. Näiteks on ses vajalikke C-vitamiine, PP-vitamiine, karotiini, rauda, fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja ka tsinki. ÖselBirchi võiks tarbida kohvist eraldi, sest see takistab vitamiinide ja mineraalainete imendumist. Hea oleks, kui kohvi ja kasemahla joomisel oleks vähemalt tunnine vahe.

Uuringud näitavad, et Eesti naised söövad päevas keskmiselt 6,3 grammi soola, mehed 9,1 grammi. See on kaugelt üle soovitusliku maksimummäära. Üks olulisemaid negatiivseid tagajärgi on naatriumi ja kaaliumi omavahelise suhte tasakaalu kaotamine, mis ideaalis peaks organismis olema 1:5 viimase kasuks. USA-s näitavad uuringud, et keskmise inimese naatriumi ja kaaliumi suhe on hoopis 1:2 naatriumi kasuks. Selline olukord tekitab väsimust, on halb südame veresoonkonnale ja nõrgestab immuunsussüsteemi. Õnneks on kasemahlal väga soodne kaaliumi ja naatriumi suhe ning lisaks sellele aitab ka üleliigset soola organismist väljutada. Seega, kui tead, et menüü sisaldab vähe köögi- ja puuvilju, lülita oma menüüsse teiste jookide asemel hoopis ÖselBirchi kasemahl. Võta see ligi ka siis, kui tead, et oled sooladega liialdanud. ●

IMMUUNSUSE TUGEVDAMINE

Kas teadsid, et 80% meie immuunsussüsteemi olukorrast sõltub sellest, mis seisus on meie seedimine? See tähendab, et peaksime igapäevaselt erilist tähelepanu pöörama just oma seedesüsteemi toetamisele. On arste, kes peavad meie seedesüsteemi niivõrd oluliseks, et nimetavad seda lausa meie teiseks ajuks. Usutakse, et sooltel on arvatust palju suurem roll meie tervisliku seisundi määramisel. Juba on leitud ka seoseid erinevate haiguste ja soolte olukorra vahel. Näiteks soolestiku mikrofloora võib mõningatel juhtudel tekitada depressiooni ja ülekaalulisust, olla seotud ka naha tervisega. ÖselBirchi hapendatud ja pastöriseerimata Häpu sisaldab häid baktereid, mis toetavad väga efektiivselt meie seedesüsteemi tööd. Selleks, et nende mõju kogeda, võiks ÖselBirchi kasemahla juua iga päev. Piisab ühest pudelist päevas, et tugevdada oma immuunsussüsteemi. Aastatel 1996-2002 tehti uuring, kus jälgiti, kui palju selle aja jooksul muutub erinevate köögi- ja puuviljade sisaldus sõltuvalt mullastiku muutustele. Näiteks brokoli suutis selle ajaga kaotada kaltsiumi sisaldusest 70%, foolhappest 62% ja magneesiumist 55%. Banaan

PANE ENSÜÜMID ENDA KASUKS TÖÖLE!

Seedeensüümid vastutavad toidu seedimise eest. Selleks, et keha saaks toidust kätte kõige vajalike, on hädavajalik seedeensüümide abi. Kui me toituksime nii, nagu peaksime, ehk 80% toorest ja 20% töödeldud toitu, oleks kõik hästi. Kahjuks on meil pigem vastupidi – 20% toorest ja 80% töödeldud toitu. Kõik toidus olevad toiduensüümid, mis peaksid

ÜLELIIGSE SOOLA VÄLJUTAMINE

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Parim vegantoode Eestis: kiirtoit, supid, külmad kastmed, jäätised ja sorbetid

valiteedikonkurss „Parim vegantoode Eestis” sai hoo sisse käesoleva aasta alguses. Aastas ilmub kuus Vegani ajakirjanumbrit ja igas numbris kuulutame välja erinevates kategooriates esikolmikusse jõudnud tooted. Enim hääli saanud tooted pälvivad lehemärgi kandmise õiguse, et paista poeriiulilt paremini silma ning jõuda aina suure-

ma hulga inimeste toidulauale. Juba on medalid kaela saanud taimsed piimad, piimašokolaadi alternatiivid, taimsed kotletid, liha- ja vorstialternatiivid ning tofu. Sel korral toome teieni aga viis põnevat kategooriat: supid, kiirtoidud, külmad kastmed ja soojale suvele kohaselt ka jäätised ning sorbetid. Nii mõneski kategoorias tõstame seekord lisaks esikolmikule

rambivalgusesse ka teisi tooteid, sest lahing oli enneolematult tasavägine ning arvestades punktisummasid leiame, et nii lugeja kui ka tootja huvides on ainuõige need kõrgel skoorinud tooted siiski esile tõsta. Järgmine ajakiri ilmub augustis ja siis antakse medalid kaela sellistele kategooriatele nagu jogurt, koor, majonees, müsli ja batoon.

Kuidas toimub „Parim vegantoode Eestis” hindamine? Konkursi esimese etapina toimub toodete sensoorne hindamine, kus annavad hääle kuni 14 koolituse läbinud spetsialisti, kelle seas nii veganeid kui segatoidulisi. Teise etapina hindavad spetsialistid toote pakendit. Kahel järgneval päeval annavad kolmanda etapina oma hinnangu toitumisnõustajad toote tervislikkusele ja neljanda etapina keskkonnateadlased keskkonnamõjule. Sensoorne hindamine tähendab meelelist hinnangu andmist, kasutades selleks kõiki meeli ja pidades silmas alamkategooriaid, milleks välimus, lõhn, tekstuur ja maitse. Sensoorse hindamise koolituse on eelnevalt läbi viinud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, millel on kogemusi Eesti parima toiduaine valimisel ning millega koostöös arendati välja ka konkursi hindamismetoodika. Pakendi juures hinnatakse selle kujundust: kui pilkupüüdev see on ja kui palju erineb teistest sarnastest toodetest. Oluline on, kas pakend tekitab huvi toodet osta ning kui hästi on informatsioon pakendil esindatud. Loomulikult on tähtis ka praktilisus ehk avamismugavus ja taassuletavus ning pakendi materjal ja vegansõnumi kandmine. Keskkonnahindeid annavad toodetele keskkonnateadlased, võttes võimalikult laiahaardeliselt arvesse iga toote keskkonnamõju. Spetsiifilist infot toodete kohta otsitakse

internetist, kasutades nii teadusartikleid kui ka eelrefereerimata andmeallikaid. Hindamine toimub kahes osas. Esmalt analüüsitakse tootegrupi üldist keskkonnamõju, võttes arvesse, kas tegu on globaalse tootega, kui ressursimahukas on tootmisprotsess ja kui palju heitmeid selle käigus tekib. Tootegrupi sees analüüsitakse, võrreldakse ja hinnatakse 10 palli skaalas iga toote puhul nelja eri näitajat: keskkonnanäitajad, milleks kasvuhoonegaaside heitmed; ressursimahukus – peamiselt vee- ja maakasutus; toote koostis, kus komponentide hulga kasvuga kaasneb tihti ka suurem ressursikulu (s.t osad põllumajandussaadused vajavad kasvatamiseks palju vett piirkondades, kus on juba niigi veepuudus); transport – iga toote põllumajandusliku põhitooraine kohta selgitatakse välja maailma suurimad tootmispiirkonnad, samuti riik, kus iga konkreetne lõpptoode on toodetud, ja antakse hinnang tootesüsteemi transpordimahukusele. Viimaks peetakse silmas pakendit, selleks kasutatud materjali, ruumikulukust transpordil ja keskkonnainfo kuvamist. Tervislikkuse kohta annavad hinnangu kolm toitumisnõustajat, kes on omal alal aktiivsed tegijad. Selle punkti kõige olulisemaks osaks on toote koostis, selle mikro- ja makrokomponendid. Tervislikkuse hindamise juures vaadatakse üle kaloraaž, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud, suhkrud, kiudained, valgud ja soolasisaldus.

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Supp

Kuldleht

SALVEST, 3MIN HERNESUPP 500 G 1.29€

1,29€

Prisma Max

Ebameeldivate üllatusteta ja suurte hamba all märgatavate herneste ja odrakruup i d e g a nostalgiline hernesupp. Võiks lausa öelda, et tekitab nautides

turvalise ja koduse tunde, justkui oleks see valmistatud vanaema puupliidil. Tummine ja ausalt rammus vastlatoit! Mingeid ootamatusi täis lisanüansse supist ei leia ning see teeb tootest just selle „õige” ja nauditava söögikorra. Küll aga ei teeninud supp pakendivoorus kõrgeid punkte, sest omab igavasse massi sulanduvat välimust, ei jääks poleriiulilt silma ega motiveeri potentsiaalset tarbijat ostma. Siiski julgeme

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

40,86 23,33 8,51 6,56 79,25

hernesupi igatsejatele toodet soovitada, sest öeldakse ju nii, et pole mõtet raamatut kritiseerida selle kaane järgi!

Hõbeleht

SÄÄSTU, VÄRSKEKAPSABORŠ 530 G 1.39€

Coop Max

Meeldivalt krõmpsuvate köögiviljadega kodumaine värskekapsaborš edastas kaasvõistlejaid sensoorses hindamises ning see tunnistati parima maitseomadustega

vegansupiks! Peet, kartul, kapsas – tasakaal parimas tähenduses. Maitsetill komplimenteerib punapeedile iseloomulikku magusust ning toob esile maalähedased maitsed. Võib-olla võiks magusus ja soolasus rohkem omavahel sümbioosis olla, hetkel domineerivad pigem magusad elamused. Pakendidisain on teistest konkurentidest eristuvam, kuid silma jääb kriipima sõna „säästu”, mis võib tarbijas eelarvamusi luua.

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41,23 23,33 8,00 6,11 78,67

Pronksleht

USIN, SELJANKAPÕHI 500 G 2.79€

Prisma Max

Koduselt maitseküllaste omadustega seljankapõhi annab laialt võimalusi k ö ö g i s katsetamiseks ja mängimiseks. Niisiis sobib 70

segatoidulisele kui veganile, sest supi sisse saab lisada kõige meelepärase. Teenib oma supipõhja nimetust ideaalselt. Kõige paremini võiks suppi iseloomustada sõna „klassika”, mida ühelt koduselt seljankalt just oodataksegi. Tunda on sellele supile omane sibulanüanss ning hapukurgi meeldiv hapukus. Skoori vähendab toote väga madalalt hinnatud ja ebamugav plastikust pakendidisain. Moodsam ku-

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

40,37 23,33 8,51 4,00 76,20

jundus aitaks teistele konkurentidele poeriiulil veelgi pikema puuga ära teha. Ka seljankapõhi võib kavalalt disainitud pakendis olla, kas pole? * Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4. PÕLTSAMAA, SUVESUPP 530G 1.69€

Sensoorne hinne 37,53 Selver

5. SELVERI KÖÖK, SELJANKAPÕHI 500 G 1.99€

Sensoorne hinne 37,28 Selver

6. TARPLAN, RASSOLNIK 500G 1.55€

Sensoorne hinne 35,68 Coop

7. DWOREK, SEENESUPP 720ML 1.39€

9. MAGGI, TÄHESTIKUSUPP 68G 0,79€

Sensoorne hinne 33,33 Selver, Prisma, Rimi

10. ICA, GASPACHO 390G 1.39€

Sensoorne hinne 32,78 Rimi

11. AUGA, KOORENE ŠAMPINJONISUPP ÖKO 400 G 2.29€

Sensoorne hinne 32,08 Rimi, Biomarket

12. NATUR COMPAGNIE, JUURVILJASUPP 37 G 1.79€

Sensoorne hinne 35,56 Rimi

Sensoorne hinne 27,92 Barbora

8. AURA, PEEDIPÜREESUPP 1 L 2.59€

13. CENOVIS, VEGAN EXPRESS KREEMINE TOMATISUPP (PULBER) 60G 2.29€

Sensoorne hinne 33,70 Selver

Sensoorne hinne 25,97 Biomarket

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Kiirtoit

Kuldleht

SALVEST, 3MIN KÖÖGIVILJAPILAFF 480 G 1.29€ Kiirtoidukategoorias kõiki omadusi arvesse võetult tugevaim toode on loomulikult kodumaise sildiga. Sai keskkona- ning tervislikkuse voorus kõrgeimad hinded, kuid jäi sensoorikas alla hõbelehe päl-

vinud kiirnuudlitele. Vürtsika tomatise ja mahlase välimusega riisitoit on tasakaalustatud maitsekooslusega. Märku annavad maitsemeeltele tuttavad tomat, porgand, küüslauk ja sibul. Küll aga ootab sensoorikakomisjon tootelt veidi tugevamat tekstuuri. Välja toodi riisi ülekeedetud pudrulaadset olekut ning silmale selget rasvasust. Toode on suure potentsiaaliga, ent omab halli massi sulanduvat pakendidisaini, mis on ajale veidi jalgu jäänud.

Maxima, Selver Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

35,69 21,00 8,00 6,75 71,44

Sellest olenemata pakub Salvesti kolme minuti köögiviljapilaff kodust, kuid kiiret kosutust. Lihtne on eelistada kodumaist, eriti siis, kui tegemist on kõrgelt hinnatud tootega!

Hõbeleht

SUN YAN, KIIRNUUDLID HOT & SPICY 85 G 0.65€

Kaubamaja Max

Sensoorse hindamise kõrgeima hindega toode jättis oma konkurendid maitseomaduste poolest kaugele selja taha. Idamaine sidrunhein, kerge laim, küüslauk, ingver ja tšilli kajastuvad nii aroomis kui

maitses. On aasiapärasele köögile äratuntavate omadustega. Eristub, on vürtsika ja põneva maitsetemperamendiga – võiks öelda, et muudab kiirnuudli nautimise luksuslikumaks. Muidugi võiks nime „hot & spicy” taga peituda veelgi tulisemad elamused. Nuudli välimus jääb maitseiseloomu kõrval veidi kahvatuks – oleks oodanud värvikust! Pakend püüab pilku, on meeldiva isupildiga ja stiilse päikesetõusumaa punase disainiga.

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41,11 17,25 3,00 7,75 69,11

Kuldmedalist lahutas toodet keskkondlik ja tervislik hinne. Tegemist on väga kaugelt transporditud tootega ning oluline on ka märkida, et sisaldab palmirasva.

Pronksleht

ACTIVUS, KUSKUSS KÖÖGIVILJADE JA SEEMNETEGA 70 G 0.89€

Selver Max

Ehk võiks toidupoe kiirtoiduletist kiireks ampsuks nuudlite asemel haarata hoopiski kuskussi? Naturaalse koostisega tagasihoidlikule tootele lisavad julget lisanüanssi mustad 72

aedköömne seemned, mis hamba all kergelt krõmpsuvad. Maitsekust saab iga nautleja vastavalt oma soovidele lisada ning täiendada meelepärasega. Kiirtoidust võiks sedasi saada üsna tervislik pajaroog. Kui aga aega napib ja vaid vee jõuab keeta, võib toode jääda aga võrdlemisi iseloomutuks. Pakendi ebatavaline sinine toon eristub ning on mugav, ent jääb keskkonda austavatele pinnuks silma. Küll

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

35,56 16,50 7,50 7,63 67,18

aga on tegemist kiirtoidu kategoorias välismaistest osavõitjatest kõige tervislikuma tootega. * Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4. OYAKATA, KIIRNUUDLIROOG KARRIMAITSELISE KASTMEGA 90 G 1.29€

Selver Max

Oykata saadab eksootilisi tervitusi kiirnuudlimaailmast! Äratuntavad karri, kurkum ja aniis löövad jalad lausa alt. Nuudliroale lisatud kastmes on värvikust lisavad maitsetaimed, mis teevad kiirnuudli lihtsakoelise välimuse kuldkollaseks.

Kes ütles, et kiirnuudel ei saa apetiitne välja näha? Maitsekust neil jagub, domineerib karri, kergeks lisanüansiks pipar. Ära peab märkima, et magusa-soolase kaalukausil vajub alla poole just magusus, mida aga oodata ei oleks osanud. On kasutajasõbraliku, multifunktsionaalse ning pilkupüüdva topsiga, kuhu võõrsil olles lihtsalt vee saab valda. Teiselt küljelt

5. NAAAIZ, KIIRNUUDLID SEENE MAITSEGA 50 G 0.19€ Seenefännid, olge kuuldel! Tunda on puravikku ehk nagu lubatakse – seenemaitse on äratuntav ning rahuldab iga kiire eluviisiga seeneigatseja unelmad. Nuudleid võiks kuumas vees hoida minutikese vähem kui ettenähtud – siis ei jää need puised ning meenutavad toredalt nostalgi-

7. PHO BO, KIIRNUUDLID RIISINUUDLITEGA 55G 0.99€

Sensoorne hinne 31,11 Selver

9. TESCO, WHOLEGRAIN SPICY MEXICAN INSPIRED RICE 250G 1.49€

10. YATEKOMO, YAKISOBA KIIRNUUDLID KLASSIKALINE 93G 2.05€

12. JUST INN, KIIRKARRIRIIS 70G 1.29€

Sensoorne hinne 26,94 Selver

võtab jällegi ruumi ning keskkondlikus aspektis transporditakse pigem õhku. Toode sisaldab palmirasva.

Max

Sensoorne hinne 34,17 Prisma

Sensoorne hinne 30,14 Prisma

37,50 15,00 3,00 8,13 63,62

Maxima

list tudengiaega. Puljongit ära valada ei tasu, sest maitsekust jagub. „Seda võiks niisamagi vihmasel sügisõhtul juua.” Apetiitsust aga napib ning välimus on veidi „aneemiline”, ent iseasi on küsimus: kas kiirnuudlid peaksid välja nägema nagu tippkoka valmistatud meistriteos? Tulles pakendi välimuse juurde, võib nentida, et riiulilt selle järgi ilmselt ei haaraks. Oma kiirnuudlile tavapärase ning primitiivse pakendiku-

6. KNORR, TOMATIMAITSELISED KIIRNUUDLID 61 G 0.56€

50 25 15 10 100

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

35,83 17,25 3,00 6,25 62,33

junduse tõttu võib see teiste hulgas ära kaduda. Veganmärgistus puudub, seega on täistaimse toidu eelistajal seda ka keeruline silmata. Toode sisaldab palmirasva.

8. GRACI, KUSKUSSI KIIRPUDER 75G 1.59€

Sensoorne hinne 30,14 Selver

11. BLUE DRAGON, 3MIN NOODLES CHICKEN AND CHILLI 0.69€

Sensoorne hinne 30,00 Coop

Sensoorne hinne 28,61 Selver

13. VIRTUOSSO, KÖÖGIVILJAMAITSELISED KIIRNUUDLID 0.16€

Sensoorne hinne 26,39 Rimi

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Külmkastmed

Kuldleht

FELIX, MANGO-TŠILLIKASTE 285 G 2.29€ Äärmiselt tasakaalus maitseomadustega ning peaagu lõhnatu toode. Kuigi salatikastme koostises on rasval tugev osakaal, ei jää suhu ebameeldivat rasvast tunnet. Kaste mõjub värskelt ning

Selver Max

mahedalt magusale mangole lisab toredat temperamenti tšilli. Apetiitse ning väga ilusa sügavkollase tooniga siidisel kastmel on võimekus komplimenteerida toite igast kategooriast – nii oma magus-vürtsikate maitseomaduste kui kauni välimuse tõttu. Felixi salatikastme vormika pudeli stiilne disain mõjub hinnaliselt ning jätab poeriiulil teiste seas luksusliku ja kvaliteetse mulje.

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,31 18,33 4,50 9,63 76,76

Hõbeleht

VÖNER, MOTHER OF SAUCES 500 ML 5.50€

5,50€ Veganpood.ee Max

Kreemine, hapukoorene, juustune, meenutab traditsioonilist dipikastet – ei ole üleliia intensiivne, kuid omab samal ajal piisavat maitsekust. Nina püüab kinni veidi kunstlikult juustuse aroomi, mis esialgselt

eelarvamusi tekitab. Õnneks maitseomadused lõhnaga käsikäes ei käi ning võltsilt mõjuv lõhn maitses ei kajastu. Tekstuur on siidine ning on tunda maitseürtide – tundub, et oregano – kerget dominantsi. Kastet võib ette kujutada väga paljude toitude kõrvale alustades traditsioonilistest snäkkidest lõpetades uhkete pearoogadega. Tootel on lõbus-humoorikas nimi ning kaval disain – koheselt saab aimu, et tegemist

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

40,42 20,00 4,50 7,38 72,29

on kanamunavaba kastmega. Toode pälvis keskkondlikus voorus kõige sõbralikumad hinded.

Pronksleht

HESBURGER, KÜÜSLAUGU SALATIKASTE 375 ML 2.99€ Rimi Max Kui lubatakse küüslauku, siis siit saab ja külluslikult! See võiks olla küüslaugu- ja äädika austajate lemmiklisandiks. Tegemist on väga rahulda74

vate maitseomadustega kastmega, mis lubab kõige paremini sobida just pühapäevaste frii- või praekartulite kõrvale ja burgerikastmeks. Tõsi ta on, ka veganversioonis ceasar’i salati saaks sellega ilmselt maitsva. Külla aga on tekstuurilt veidi viskoosne – võiks olla voolavam – ning kipub ka seetõttu kaotama oma salatikastme seisuse. Tervislikkuse voorus jääb oma koostise tõttu paraku oma konkurentidele alla.

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

41,39 18,33 3,50 7,13 70,33

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4. FAIR DELI, GANESHA KARRIKASTE 240 ML 5.19€ Naturaalse ja silmale kerge pruunikas-oranži tooniga ning ökoloogilise märgiga eksootilisusest pakatav toode. Magusa puuviljase maitsega, millele lisab julget lisaefekti karri. Mango magusus ning hapukus jäävad tasakaalu ning pakuvad seda,

mida pakendit vaadates oodatakse. Küll aga on tegemist väga spetsiifiliste ja intensiivsete maitseomadustega kastmega, mida igale toidule sobitada ilmselt ei ole võimalik ning mis lihtsate maitsete eelistajatele ei sobi. Toode sai tervislikkuse voorus konkurentidest kõrgeimad hinded, kuid jäi teistes voorudes paraku alla.

5. DON ENRICO MEXICANO, KIRSSPIPRA DIPIKASTE 250G 3.70€

Sensoorne hinne 39,72 Selver

6. POCO LOCO, ACAPULCO BIO DIPIKASTE MEXICAN 250G 2.19€

Sensoorne hinne 39,58 Selver

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

40,97 8,00 5,51 8,00 62,48

11. LEHTSALA, TAIMETOIDU TERAV TOMATIKASTE 250G 0.49€

Sensoorne hinne 35,28 Rimi

12. XTRA, TOMATINE SALATIKASTE 930G 2.59€

Sensoorne hinne 32,64 Prisma

7. KOTIMAISTA, TOMATI-TŠILLI SALATIKASTE 400G 1.49€

Sensoorne hinne 39,58 Prisma

8. BIOMENU, TAIMNE HAPUKOORE AIOLI 180G 2.86€

13. HELLMANN'S, FAT FREE VINAIGRETTE 210ML 2.19€

Sensoorne hinne 32,08 Selver

Sensoorne hinne 39,44 Maheveeb.ee

9. THAI CHOICE, DOUBLE MANGO DIPIKASTE 200 ML 1.99€

Sensoorne hinne 37,08 Selver

14. NICK THE EASY RIDER, CARRIBEAN BANANA SAUCE 140ML 1.79€

Sensoorne hinne 29,31 Aldar

15. RIMI PLANET, BLACK BEAN MOLE 230G 2.39€

10. EXOTIC FOOD, SATAY SAUCE 250 ML 2.49€

Sensoorne hinne 28,06 Rimi

Sensoorne hinne 35,83 Rimi

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Sorbett

Kuldleht

FRESKO, VAARIKAPIPARMÜNDISORBETT 400 ML 5.99€

Stockmann Max

Olgugi, et maitseomadustelt hinnati kaasvõistlejaid teinekord kõrgemalt, väljus tasakaalukas Fresko sorbett kõikidest kategooriatest keskmi-

sest tugevamate tulemustega ning see kinnitab toote detailselt läbimõeldud tootearendusprotsessi. Tegemist pole marjasorbetiga, mil vaid funktsionaalne, ebatavaline, pilkupüüdev ning teistest keskkonnasõbralikum pakend! Kõiki neid häid omadusi toetavad ka nauditav tekstuur, julgelt lisatud värskendav piparmünt ja vaarikas oma klassikalises hapukuses. Imeilus tumeroosa värvitoon

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

43,61 23,33 5,00 9,38 81,31

maalib sorbetile näo ning krõbisevad vaarikaseemned loovad iseloomu.

Hõbeleht

LA MUU, VAARIKA-PROSECCOSORBETT 400 G 5.99€

Prisma Max

Suviselt roosa sorbett lõhnab täpselt nii, nagu vaarikad selle sees oleksid purju jäänud. Paljutõotav! Kreemine ja siidine sorbetile omane tekstuur, naturaalselt mõjuv magusus, kergelt krõmpsu-

vad vaarikaseemned hamba all ja alati tervitatav värskus. Midagi pole aga parata – maitsemeeled ja mõistus on sattunud segadusse: kuhu jääb siis see prosecco, mida pakendil lubatakse ja mille reedab äratuntav vahuveini aroom? Keerake aga kangemaks! Tegelikult edastas La Muu oma maitseomaduste poolest kuldmedalisti, kuid sai siiski teistes kategooriates ja võistluses nimega „Plastik versus papp”

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,58 19,18 5,51 8,75 78,01

oma tugeval kaasmaalasest konkurendil ausa võidu puhul õnne soovida.

Pronksleht

JÄÄMARI, MAASIKAGRANAATÕUNASORBETT 80 G 2.00€

Kaubamaja, Delice, Rimi Max

Optimaalse magususega, värske olekuga, kavala puuviljade kombinatsiooniga jäätisepulk. Toote sorbetistaatuse lööb kõikuma aga kergelt jäine tekstuur ning 76

kui otsida käesolevale kategooriale omast siidisust, võib tulemuses veidi pettuda. Küll aga kajastuvad koostisest puhtad viljade maitsed – leiab nii granaatõunale omast metallisust kui maasika tuntavat hapukust. Naturaalne koostis tõi sorbetile keskmiselt kõrged punktid ka tervislikkuse voorus ning kodumaine päritolu keskkonna voorus.

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,31 19,50 5,00 8,50 77,30

* Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4. PREMIA, MUSTIKASORBETT 73 G 0.69€ Sorbetile omase, veidi veniva tekstuuriga ja tumelilla välimusega mustikaist pakatav magus vahepala. Lõhn võib esialgu veidi ehmatada – tunda on kunstlikku mustikaaroomi. Maitses kajastub aga pi-

Selver Max

gem naturaalne ja just metsikutele marjadele omane magus mekk, kuid kuhugi on jooksu pannud nende tasakaalukas hapukus. Mustikas ise pole aga kuskile kadunud – marjatükid annavad endast märku, kui sorbett on saanud veidi sulada. Kodumaise mustikasorbeti lahutas poodiumikohalt selle koostis ning toitu-

5. G7, MAASIKASORBETT 300 G 2.99€

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,44 20,00 3,50 8,88 76,81

misnõustajad hindasid seda võrreldes teistega madalamalt.

Selver Max

Väga intensiivse, kuid meeldiva maasikatoormoosi lõhnaga toode, mis sarnaselt ja koduselt ka maitseb. Kuigi maasikatele

omane hapukus võiks tugevamalt olla esindatud, on toode tekstuurilt siidine, parajalt magus ja toredalt endast hamba all märku andvate maasikaseemnetega. Peamiselt kaotas punkte oma võrdlemisi kauge Itaalia päritolu tõttu.

6. BALTOJI VARNELE, MANGOÕUNASORBETT 80 G 0.69€ Efektse välimuse ja toreda kujuga sorbett pälvis maitseomaduste poolest oma kategoorias kõrgeima tulemuse, jättes järgmise lausa kolme punktise vahega selja taha. Üllatavalt hästi komplimenteerivad

7. ROSENBERRY, KÄSITÖÖJÄÄTIS JÄINE MOJITO 70G 1.90€

Sensoorne hinne 43,33 Kaubamaja

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,31 15,83 4,01 7,13 71,26

Maxima Max

teineteist magus mango ja hapukas õun, pakkudes nautlejale kergelt magusat ja värskendavat maitseelamust. Tektuuride varieeruvus teeb toote isepärasemaks – mangosorbett siidisem ja õunajäätis karedam. Atraktiivse ja motiveeriva pakendikujundusega toode, mida kirju koostise ja päritolu tõttu ei

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

46,39 11,50 3,00 8,50 69,39

saa pidada aga keskkonnasõbralikuks ega eriti toitvaks.

8. BALBIINO, SMUUTIKE MANGOSORBETT 65 ML 0.65 €

Sensoorne hinne 40,83 Prisma, Rimi, Coop

9. ICEDATE MAHESORBETT MANGO 400ML 6.50€

Sensoorne hinne 36,81 www.rogenbogen.ee

10. FIOR FIORE, SITSIILIA SIDRUNISORBETT 300G 2.99€

Sensoorne hinne 36,81 Coop

LEHEMÄRGIGA TOOTED

Jäätis

Kuldleht

LA MUU, MAAPÄHKLIJÄÄTIS 400 G 6.59€ Ja ongi kogu kompott! Ehk tegemist on vaieldamatult kõige kõrgema lõpptulemuse saanud jäätisega. Kuigi sensoorses voorus jäi kodumaine La Muu mitmetele konkurentidele alla, sprinditi võist-

luse lõpusirgel tänu oma keskkonnasõbralikkusele – ja mis seal salata, ka tervislikkusele (jah, ka jäätiste seas saab tervislikkust mõõta!) – teistest vuhisedes mööda ja tõsteti kaks kätt kindlalt pärast finišijoont taeva poole. Eesti esimese ökojäätise looja La Muu maapähklijäätis on esialgu veidi tujuka olekuga ning jäiselt kõva, kuid pärast mõnda minutit allub leebelt lusikale. Kaera- ja mandlipiimale omased maitsed on maapähkli intensiivsus suutnud

Selver Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

43,75 21,68 6,00 8,63 80,05

ära peita. Kahvatuvõitu jäätise seest tuvastab silm pähklivõi kergelt ära ning võile omane tummisus tervitab tekstuuris. Maapähklifanaatikutele on selle proovimine lausa kohustuslik.

Hõbeleht

OATLY, „TOTALLY BASIC” ŠOKOLAADIJÄÄTIS 500 ML 2.89€

Prisma Max

Lõbusa ja pilkupüüdva pakendidisainiga kaerast tehtud šokolaadijäätisest leiab selle, mida lubatakse! Maitsemeeltele tuttav kreemine konsistents ning magus šokolaadimaitse. Ja loomulikult on see ka korralikult rammus!

Totally basic ehk täiesti tavaline šokolaadijäätis seda parimais tähenduses. Tähelepanelikum nautleja võib jäätisest ära tunda aga teraviljale omase kõrvalmaitse, mida kakao usinalt peita üritab. Oatly tugevaimaks küljeks on selle turunduslik pool. Läbi oma toodete disaini astutakse tarbijaga dialoogi. Tugev bränding kui kõrge kvaliteet teevad asjast väga tõsiseltvõetava toote! Lisaks sellele on pakend valmistatud papist, mis tähendab, et pakendi hin-

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,03 18,33 4,50 9,38 76,23

damisel skooriti kõige kõrgemalt ning tehti tuul alla ka kuldmedalistile. Üsna kõrged punktid saavutati toote koostise, Rootsi päritolu ja pakendi eest ka keskkondlikus voorus.

Pronksleht

ALPRO, PÄHKLI-ŠOKOLAADIJÄÄTIS 500 ML 3.99€ Teada-tuntud traditsioonilisele šokolaadijäätisele lisab sügavust röstitud pähklile omane maitsedetail. Mõni ehk

ütleks, et meenutab justkui nutellat! Tuttava kreemise tekstuuriga, maheda naturaalse pähklilõhnaga. Küll aga toodi hindamisel välja, et nii jäätise nimi kui ka pakendi disain tekitavad ootuse sarapuupähklite tükkide järele, mis võiksid jäätise kreemja tekstuuri teha huvitavamaks. Kusjuures edastas maitseomaduste poolest toode nii esi-

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,44 9,50 4,50 8,00 66,44

mest kui ka teist kohta, kuid pidi taaskord alla vanduma teistes voorudes. * Sensoorne - välimus, lõhn, tekstuur, maitse

LEHEMÄRGIGA TOOTED

4. VALSOIA, PULGAJÄÄTIS KOOKOSEGA 4X50 G 3.49€ Kes keskkondlikust ja tervislikust voorust väga ei hooli – pange tähele! Üldarvestuses napilt neljandale kohale jäänud pulgajäätis kookosega sai sensoorses hindamises kõrgeima tulemuse. See tähendab, et maitseomaduste poolest hindas žürii jäätise kõige tugevamaks. Tumeda

Rimi Max

ja krõmpsuva šokolaadiga kaetud armsa „kolme ampsu” jäätise all peidab end ootamatult lumivalge ja kreemjalt siidise tekstuuriga suus sulav maius. Kerge, kvaliteetne ning mitte üleliigselt magus jäätis on iga kookosefänni unistus. Kuhu jalutasid aga kõrgeima potentsiaaliga jäätise hinded? Omajagu röövis ebakvaliteetse väljanägemisega pakend. Samuti pole tegemist kõige keskkonnasõbralikuma valikuga, sest

5. TESCO, „FREE FROM” VANILLIMAASIKAJÄÄTIS 4X120 G 2.95€ Jäätiste kategoorias käis pingeline rebimine. Tesco nostalgiline vanilli-maasikajäätis oli sensoorses võistluses väga tugev. Oma maitseomaduste poolest hindas žürii toodet kolmanda koha vääriliseks ning tegi jäätisest tugeva vastase. Paraku kaotas jäätis suuri punkte just keskkondlikus

6. SUPER VIVA, KANEPIJÄÄTIS SIDRUNIINGVERITÄIDISEGA 103G 1.19€

Sensoorne hinne 42,62 Selver, Comarket

9. CHOICE, PIRNI PULGAJÄÄTIS, 67 G 1.39 €

Sensoorne hinne 38,19 Selver

ja tervislikus aspektis ning liigutas lõplikus edetabelis toote viiendale kohale. Sellegi poolest on oluline anda tootele au. Lõbusa siiru-viirulise väljanägemisega koonusjäätis on vaniljese aroomiga ning hapukas-magusa marjase maitsega. Jäätis on traditsiooniliselt koorene ega jää alla piima sisaldavatele toodetele. Maiasmokkade heameeleks on krõbe vahvel seest poolt kaetud šokolaadiga, kuid kes supermagusat

7. BEN & JERRY’S, PEANUT BUTTER AND COOKIES 6.99€

Sensoorne hinne 41,53 Rimi

10. ICEDATE, MAHEJÄÄTIS TUMEDA ŠOKAADIGA 400ML 6.50€

Sensoorne hinne 36,25 Delice

Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

45,97 6,25 4,50 6,63 63,35

on pakendatud topelt ning toodet peab jahutatult transportima Itaaliast.

Prisma Max Sensoorne* Keskkond Tervis Pakend Punktid kokku

50 25 15 10 100

44,44 7,00 3,50 8,25 63,19

elamust jäätiseletist ei otsi – tasuks vaadata mujale.

8. MAGNUM, MANDLI PULGAJÄÄTIS 1.49€

Sensoorne hinne 41,38 Prisma, Rimi, Comarket

11. RAINBOW, VEGANLIK LAGRITSAŠOKOLAADI-MAHEJÄÄTIS, 500 ML 5.29€

Sensoorne hinne 35,42 Prisma

HUVITAV

Kombucha ehk teeseenejook – kas trendi- või imetoode? – Silja Kanarbiks –

iimase paari aastaga on kombucha ehk teeseenejook end edukalt poeriiulitel ja kohvikutes alkoholivabade karastusjookide kõrval sisse seadnud ning kunagine vanaema sahvris pruulitav tervisejook on tegemas kasutajate seas tõelist comeback’i nagu mõni rokkbänd. Leidub nii andunud fänne kui eemalehoidvaid skeptikuid, kuid millega täpselt on tegu ja kas pudelis peitub pulbitsev imevägi või ei tasu kohe siiski poodi tormata? On märkimisväärne, kuidas toidutrendid üle maailma, suuresti tänu sotsiaal-

meediale, kulutulena levivad ning tihtipeale nii saabki juba iidsele imele uus elu sisse puhutud. Maailma suurlinnades asuvad ettevõtjad kohanduvad tõusvate trendidega tarbijate nõudmise tõttu eriti kiiresti – olgu selleks kas taimse piima valikuvõimalus Starbucksis või hiljutine supervõimetega matcha-tee tulek. Tutvusin esimest korda kombucha’ga siis, kui külastasin Londonis sõbrannat, kelle köögikapil ilutses kraaniga kolmeliitrine klaasanum, kus rohelise tee sees elas seen, kelle ta omakorda oli teise sõbranna käest saanud. Seda seent tuli väidetavalt toita agaavisiirupiga ning

mõne aja pärast oli saaduseks karastusjook, mis peitvat endas eliksiirina mitmeid tervistavaid omadusi. See veidramaitseline ning noorema generatsiooni jaoks uustulnuk, mis meenutab äädikase alatooni ning õrna mulliga jääteed või õunasiidrit, ei olegi tegelikult nii uus. Teadaolevalt on seda Hiinas tuntud ja tarbitud juba aastatuhandeid ja 20. sajandi keskpaigas jõudnud jook ringiga ka Euroopasse. Nagu nimigi viitab, valmistatakse jook tavaliselt kas rohelise või musta tee baasil, lisatakse pärmseene- ja bakterikultuur ning suhkur.

HUVITAV

TÖÖKAS SEEN

Kombucha on suuresti populaarne, sest on hea janukustutajana. Kuna käärimisprotsessis tarvitatakse suurem osa lisatud suhkrust ära, on see tervislikum kui paljud mahlad ja magusad karastusjoogid. Võrreldes õllega, mida samuti sarnase protsessi käigus kääritatakse, on kombucha ka alkoholivaba. Kääritamisprotsess kestab 7 kuni 30 päeva ja selle käigus kasvatab esialgne pärmist ja bakteritest koosnev emakultuur nn seenevõsukesi, mida saab eemaldades järgmise partii tarvis kasutada või tuttavatele jagada. See, kui pikalt peaks jooki kääritama, sõltub juba kasutatud seenekultuurist, tee sordist ja kogusest, suhkruvalikust ning temperatuurist. Millist suhkrut kasutada, määrab tegija enda maitse-eelistus, kuid üldlevinud variandid on toorsuhkur, mesi, kookospalmisuhkur, vahtra- või agaavisiirup. Liigse magususe kartjatele võib öelda, et retseptis antud suhkrukogust ei tasu kindlasti vähendada, sest toidab see ju eelkõige pärmseent, mitte joojat ennast, ning mida pikem on fermenteerimisprotsess, seda vähem suhkrut alles jääb. Kogenud tegijad märgivad ka, et kombucha’t kodus valmistades tuleb kindlasti hoida ümbritsev keskkond ja teeanum steriilsena, et vältida teejoogi võimalikku riknemist ning kõrvalmaitseid.

Teeseenejook on eelkõige kosutav janukustutajana, ent selle kasutusviisidele lähenetakse üha loomingulisemalt. Näiteks tehakse värskendavaid mahlapulki ja salatikastmeid, lisatakse kokteilidesse, smuutidesse ning leiutatakse uusi maitsevariatsioone joogile endale. Tavakasutajate kõrval väljendavad häälekalt toetust ka mitmed kuulsused, nagu näitlejannast terviseguru Gwyneth Paltrow, popmuusik Madonna, tõsielustaar Kourtney Kardashian ning tervise- ja toidublogijad, kes omistavad kombucha’le terve hulga tervistavaid omadusi. Näiteks, sarnaselt eestlastele tuttavate hapukapsa ja keefiriga sisaldab ka teeseenejook probiootikume ehk inimesele kasulikke baktereid, mis on head seedimisele ja tasakaalustavad kõhu mikrofloorat. Seega heade bakterite tarbimine teeseenejoogi kaudu võib aidata teisi toitaineid paremini omandada ja tugevdada immuunsüsteemi. Kuna kombucha põhineb teel, sisaldab see ka rohkelt polüfenoole ehk antioksüdante, mis on tuntud põletikuvastase toimega. Joogis leiduv äädikhape abistab veresuhkru ja insuliinitaseme reguleerimisel. Nii mõnedki väidavad, et kombucha tarbimise tulemusena on mõõdetud kolesteroolitaseme langust ning märgatud kehakaalu vähenemist, kuid samas on energiat tulnud juurde.

Liigse magususe kartjatele võib öelda, et retseptis antud suhkrukogust ei tasu kindlasti vähendada, sest toidab see ju eelkõige pärmseent, mitte joojat ennast.

KOMBUCHA-MAANIA

Eelpool mainitud sotsiaalmeedia mõjukusele toetudes võib väita, et trendi on loonud see jook küll, sest näiteks pildiplatvormina tuntud Instagramis on hetkel üle 1,3 miljoni postituse, mis kajastavad kasutajakogemusi maitseelamustest eri tootebrändidega kuni pruulimisnõuannete ja retseptideni.

KAS RAVIM KÕIGE VASTU?

Vaatamata suurele menule võib kombucha abistada küll väiksemate tervisemurede puhul, kuid ometigi on väga raske leida teaduslikku alust teeseenejoogi imetoimele ennetada või ravida vähki, südame-, liigeste- ning muid tõsiseid haigusi.

Teadlased ja õppejõud aga manitsevad teeseenejoogi austajaid ettevaatusele, sest nagu on ka kõige muuga, ei sobi see kõigile ning aeg-ajalt tuleb ka selle kosutava joogi tarbimisega piiri pidada. Teeseenejooki võiks suhtuda nagu vitamiinidesse või toidulisanditesse, mis pakuvad tervisehädade puhul abikätt ja aitavad kehal normaalselt funktsioneerida, kuid seda kõike ühes tasakaalustatud toitumise ning tervisliku eluviisiga. On igati tervitatav, et uute või taasavastatud vanade tervisetoodete tarbimine on nii geograafilisi kui generatsioonide piire ületades saanud seninägematu hoo sisse. Kombucha ei ole muud kui tee, mis on juba ammu teadaolevalt organismile hea ning kui selle kääritatud vorm on meeltmööda, siis muidugi tasub katsetada. Trenditoodete puhul on suures osas tegemist ka nutika müügistrateegiaga, kuid hästi navigeerides leiab nii raamatupoodidest kui interneti avarustest väga asjalikku materjali retseptide ja nõuannetega. Alati polegi ühest vastust, kas või milleks tervisetooted, mis tarbijate nõudmisel turule tulevad, tegelikult head on. Kui lubatakse paremat tervist, siis niigi kehvas kliimavöötmes elavad

Kuna kombucha põhineb teel, sisaldab see ka rohkelt polüfenoole ehk anitoksüdante, mis on tuntud põletikuvastase toimega. Eesti inimesed on suurema energiakoguse ja tugevama immuunsüsteemi jaoks valmis proovima ning lootma, et ehk aitab. Ja miks ka mitte? Kuid oma keha tuleb osata rohkem kuulata kui sotsiaalmeediat. ● 81

2019 3/6

Sisseostud tee Selverist...

5 päeva menüü poenimekiri

Ananassimahl Apelsin Apelsinimahl Avokaado Balsamico kaste Banaan Bataat Beebispinat Bitteri šokolaad Datlid Gluteenivabad kaerahelbed (Provena) Hiina kapsas Hummus India pähkli piim Jäätis, maapähkli, 'La Muu' Jahvatatud vürtsköömned Kaerahelbed Kaerajahu Kaerakoor Kapparid Karripulber Kartul Karulauk või murulauk Keedetud peet Kikerherned, konservis Kikerherned, kuivatatud Kikerhernejahu Kinoa Kirsid või murelid Kirsstomatid Kohv Kollane paprika Kookospiim Kõrvitsaseemned Kuivpärm Küpsetuspulber Kurk Küüslauk Lehtsalat Lillkapsas Linaseemned Maasikad Maisitärklis Mandlid Mandlipiim Meresool

... või telli mugavalt Selveri e-poest! www.selver.ee

200 350 200 70 5 460 550 15 40 100 70 150 265 200 100 5 80 180 20 50 10 100 15 400 430 50 500 100 50 55 80 240 400 100 14 2 390 30 35 810 5 730 20 10 200 7

Mineraalvesi, 'Borjomi', 'Häädemeeste' Mustad oliivid Mustad sõstrad Mustikad, värsked Mustikad, külmutatud Nisujahu Nori vetikalehed Õun Päikesekuivatatud tomatid Punane paprika Parapähklid Ploominektar Porgand Portobello seened Punane sibul Punaseid läätsed Purustatud tomatid Riivsai Roheline sibul Roosuhkur Rosmariin Rukkipala koorikleib, 'Leibur' Seedermänniseemned Sellerivars Sibul Sidrun Sidrunimahl Sojapiim Spagetid Suvikõrvits Täisrasvane kookospiim (purgis) Tempura jahu Tofu Tomat Tortilja Tšillipipar Uba, konserveeritud Vaarikad, külmutatud Vahtrasiirupit Vaniljeekstrakt Vanillisuhkur Värske basiilik Varsseller Värviline pasta Vegan riivjuustu

600 80 50 30 80 250 20 360 90 440 45 400 400 500 160 400 400 150 5 30 5 115 35 70 55 200 35 1470 700 170 250 45 200 380 20 5 30 70 20 9 5 8 150 200 20

5 päeva menüü Hea vegan ja taimetoidu sõber! Valgus ja soojus muudavad meid hedonistideks, teevad meeled erksaks ja toovad naeratuse suule. Kuum päike annab uue hingamise ja ka head valikud on spontaansed tulema: veedame aktiivselt aega värskes õhus, laseme päikesel end paitada ja aitame kehal kogu vajamineva D-vitamiini toota. Kuulame linnulaulu, kohisevat metsa ja mühisevat merd, paneme tähele piibelehe- ja männilõhna, vaatame päikeseloojanguid ja -tõuse, kerkivat udu, öist helendavat põhjataevast ja naudime tuhandeid teisi imelisi hetki. Kuigi täistaimetoitlaste toidulaud on üsna eeskujulik, tasuks ka kogu selles altruistlikus hedonismis silmas pidada, et toidulaual oleks piisavalt värskeid marju, puu- ja köögivilju, kaunvilju, pähkleid, seemneid ning täisteravilju. Et toidulauale satuks värve ja vaheldust, piisavalt vett ning võimalikult vähe alkoholi, töödeldud toiduaineid ja maiustusi. Nagu kõige muugagi –

väike kogus ei tapa, kuid aitab mõnikord õnnele. Lisaks! Õnnelikuks teeb ka piisav ööuni, mistõttu ei tasuks päikeseloojanguid ja -tõuse liiga tihti nautida. Mõõdukus, tasakaalustatus ja mitmekesisus kehtivad lisaks toitumisele ka teistes eluvaldkondades. Juuninumbri viie päeva tasakaalustatud menüü koosneb ajakirjas

toodud retseptidest ning neile lisatud hommikusöökidest ning vahepaladest. Menüü koostamisel on lähtutud Eesti riiklikest toitumissoovitustest 18-30aastasele naisele. Rikastatud taimsete piimade kasutamine lihtsustab kaltsiumi ning vitamiinide D ja B12 saamist, kuigi kaht viimast peaks kõik veganid regulaarselt toidulisandina ka juurde võtma.

Eliis Salm Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele. Samuti omab ta turundusalast magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluses või kes juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik. Kontakt: eliis.salm@vegan.ee

MENÜÜ PÖÖRDEL

TASAKAALUSTATUD 5 PÄEVA MENÜÜ TASAKAALUSTATUD 5 PÄEVA MENÜÜ

PÄEV

Hommikusöök:

Lõunasöök:

Valmista sametine hommikupuder kohvik Siin retsepti järgi. Serveeri purustatud linaseemnete, maasikate, mustikate ning murelitega. Joogiks kohv sojapiimaga.

Valmista Silver Sireli retsepti järgi läätsekarri. Kõrvale hummuse ja kurgiga leivad. Joogiks mineraalvesi.

Sametine hommikupuder Linaseemned Maasikad Mustikad Kirsid või murelid Kohv, suhkruta Alpro sojapiim, maitsestamata

Läätsekarri Leiburi rukkipala koorikleib Ilo hummus Kurk Mineraalvesi, kõrge mineraalainete sisaldusega

250 g 5g 100 g 80 g 50 g 200 g 100 g

250 g 55 g 20 g 30 g 200 g

Valmista kohvik Siin retsepti järgi peedihummuse leivad tofu ja kurgiga. Joogiks kohv sojapiimaga.

Valmista restorani Vegan Italy retsepti järgi spagetid. Joogiks apelsinimahl.

Rukkipala koorikleib Peedihummus Tofu Kurk Kohv, suhkruta Alpro sojapiim, maitsestamata

Spagetid sidruni ja kapparitega Apelsinimahl

III

Valmista kohvik Vigri bataadipannkoogid tomati, kurgi ja Hiina kapsa salatiga. Joogiks kohv sojapiimaga.

Valmista restoran Pelgupaik retsepti järgi quesadilla. Lisaks banaan ja apelsin. Joogiks mineraalvesi.

Bataadipannkoogid Tomat Kurk Hiina kapsas Kohv, suhkruta Alpro sojapiim, maitsestamata

Quesadilla Banaan Apelsin Mineraalvesi, kõrge mineraalainete sisaldusega

PÄEV

60 g 100 g 100 g 50 g 200 g 200 g

150 g 140 g 80 g 50 g 200 g 200 g

250 g 200 g

250 g 150 g 200 g 200 g

Valmista kaerahelbepuder maasikate, mustikate ja banaaniga. Joogiks kohv sojapiimaga.

Restoran Göök pastasalat karulaugupestoga. Joogiks ananassimahl.

Kaerahelbepuder, rasvata, veega Maasikad Mustikad Banaan Kohv, suhkruta Alpro sojapiim, maitsestamata

Pastasalat karulaugupestoga Ananassimahl

200 g 30 g 30 g 50 g 150 g 200 g

300 g 200 g

Valmista restoran Göök retsepti järgi pastasalat karulaugupestoga. Joogiks kohv sojapiimaga.

Valmista Silver Sireli retsepti järgi valgurikas focaccia. Söö hummuse ja värske kikerhernesalatiga. Joogiks mineraalvesi.

Pastasalat karulaugupestoga Kohv, suhkruta Alpro sojapiim, maitsestamata

Valgurikas focaccia Ilo hummus Tomat Lehtsalat Kurk Paprika Kikerhernes, keedetud Mineraalvesi

200 g 200 g 200 g

150 g 70 g 80 g 35 g 80 g 80 g 60 g 200 g

Õhtuoode:

Õhtusöök:

Näksi puuvilju, parapähkleid ja naudi restoran Vegan Italy retsepti järgi valmistatud maasikasorbetti.

Restoran Vegan Italy järgi valmistatud spagetid sidruni ja kapparitega. Lisaks hiina kapsa, kurgi, tomati ja paprika salat kikerhernestega.

Banaan Apelsin Õun Parapähklid Maasikasorbett

Spagetid sidruni ja kapparitega Kurk Tomat Paprika, punane Hiina kapsas Kikerhernes, keedetud

100 g 150 g 100 g 15 g 200 g

300 g 50 g 50 g 50 g 100 g 30 g

Näksi kohvik Vigri retsepti järgi valmistatud bataadipannkooke vaarika-mustasõstramoosiga. Joogiks mineraalvesi.

Restoran Pelgupaik retsepti järgi valmistatud quesadilla. Joogiks ploominektar.

Bataadipannkoogid Vaarikad Mustad sõstrad Mineraalvesi, kõrge mineraalainete sisaldusega

Quesadilla Ploominektar

200 g 70 g 50 g

300 g 200 g

200 g

Näksi porgandikange, õunu, nori vetikasnäkke ja pähkleid. Magusaks ampsuks valmista Biomenu retsepti järgi soolakaramelli puding.

Valmista restoran Pelgupaik retsepti järgi Kung Pao krõbe lillkapsas. Lisaks keedetud kartulid ja hummus.

Porgand Õun Nori kuivatatud vetikalehed Parapähklid Soolakaramelli puding

Kung Pao krõbe lillkapsas Kartul, keedetud soolata Gourmet Club päikesekuivatatud tomatite ja basiilikuga hummus

150 g 260 g 10 g 15 g 90 g

Näksi köögivilju hummusega. Joogiks mineraalvesi. Ilo hummus Punane paprika Porgand Kurk Varsseller Lillkapsas Mineraalvesi, kõrge mineraalainete sisaldusega

100 g 150 g 250 g 100 g 150 g 100 g

75 g

Valmista restoran Göök retsepti järgi grillitud ja täidetud portobello seened kinoaga. Magustoiduks maapähklijäätis. Grillitud ja täidetud portobello seened Kinoa, keedetud La Muu maapähklijäätis

300 g 150 g 100 g

200 g

Näksi pähkleid ja norisnäkke. Joogiks ploominektar. Mandlid Parapähklid Nori kuivatatud vetikalehed Ploominektar

200 g 100 g

Silver Sireli retsepti järgi valmstatud läätsekarri tofuga. Joogiks tee. 10 g 15 g 10 g 200 g

Läätsekarri Tofu Tee, suhkruta

275 g 100 g 300 g

Sametine gluteenivaba hommikupuder KOOSTIS

VALMISTAMINE

2 inimesele 2 dl gluteenivabasid kaerahelbeid (Provena) 2 dl India pähkli piima või kookoskreemi 2 dl vett 0,5 tl Himaalaja soola 1 sl vahtrasiirupit 1 banaan moosi, erinevaid marju ja seemneid

Ilus päev algab maitsva pudruga, mis valmistatud gluteenivabadest kaerahelvestest koos rohkete lisanditega. Eriti sametise tulemuse annab kookoskreem. Sega potis kaerahelbed, India pähkli piim või kookoskreem, vesi, vahtrasiirup ja sool. Kuumuta keskmisel tulel paar minutit. Lisa viilutatud banaan ja jätka pudru hautamist tihti segades umbes 10 minutit. Serveeri kohe, kaunistades värskete marjade, seemnete ja moosiga. Eriti hõrku maitset pakub mooside kuningas ehk murakamoos.

Suvised peedihummuse võikud soolakurgiga KOOSTIS

KOOSTIS

Peedihummus

Värske soolakurk väikese teravusega

1 purk 1 0,5 dl 0,5 1 tl 1 0,5 dl 1 sl

kikerherneid suurem röstitud või keedetud peet vett suurema sidruni mahl jahvatatud vürtsköömneid peotäis seedermänni seemneid head oliiviõli Himaalaja soola

VALMISTAMINE Võid hummust teha nii hea köögikombaini, blenderi kui ka saumikseriga. Pane kokku kikerherned ning jämedalt tükeldatud peet. Lisa sinna esialgu 0,5 dl vett ning surista kõik nii ühtlaseks kui võimalik. Kui vaja, lisa pisut vett. Lisa pressitud sidrunimahl, vürtsköömned, seedermänniseemned, sool ja õli. Surista kõik veel ühtlasemaks. Maitse. Kui tunned, et midagi oleks vaja lisada, siis tee seda kuni sulle meeldiva maitse ja konsistentsini.

1 kg 2 1 4 4 1 1l 2 sl 1 tl

väiksemaid kurke peotäit mustsõstralehti mädarõikaleht tillivart õisikutega küüslauguküünt tšilli vett jämedat meresoola pruuni suhkrut

KOOSTIS

VALMISTAMINE

Võikud

Pese kurgid hoolikalt! Pane vesi piisavalt suurde anumasse, lisa sool ja suhkur ning lase segul keema tõusta. Hoia keskmisel kuumusel ja sega, kuni sool ja suhkur on täielikult lahustunud. Võta vesi tulelt ning lase jahtuda. Lao kurgid, küüslauk, peenikesteks viiludeks tükeldatud tšilli ja kõik roheline kraam kihiti purki. Kalla peale jahtunud soolvesi. Aseta anum külmkappi ja juba ööpäeva pärast naudi krõmpsuvaid kurke.

Tunde järgi: head käsitööleiba redist avokaadot maitsepärmi seemnesegu tilli enda valmistatud peedihummust ja värskeid soolakurke

VALMISTAMINE Suviste lemmikmaitsetega võiku saab, kui keerata meelepärasele leivale rõõmsavärviline peedihummus koos suvise kraamiga. Kui ise kurke soolata ei jõua või ei soovi, siis osta turult juba valmis värskeid soolakurke.

facebook: GenGöök

KOOSTIS 200 g 50 g 20 g 1 1 1 Pesto: 100 g 2 sl 1 1tl 1tl

pastat (parim on väiksemat sorti pasta ja värviline pasta köögiviljadega) musti oliive päikesekuivatatud tomateid peotäis beebispinatit suurem kollane paprika väike punane sibul peotäis kirsstomateid

röstitud kõrvitsaseemneid oliiviõli peotäis karulauku maitsepärmi maitse järgi soola sidrunimahla

Pastasalat karulaugupestoga VALMISTAMINE Pane vesi keema, lisa natuke soola. Kui vesi keeb, lisa pasta ja keeda, kuni pasta on al dente. Valmista pesto. Selleks lisa kõik koostisosad blenderisse ja blenderda seni, kuni mass on ühtlane, vajadusel maitsesta veel. Kui pasta on valmis, loputa see kül-

ma veega üle ja jäta jahtuma. Haki sibul ja paprika väikesteks kuubikuteks, poolita kirsstomatid ja oliivid. Lõika kirsstomatid ribadeks. Sega kokku köögiviljad, pesto ja pasta. Salad sobib hästi lisandiks näiteks šašlõki kõrvale.

Grillitud ja täidetud portobello seened KOOSTIS 4 2 sl Täidis: 1 1 1 2 1 1 1 1 1 1 sl

portobello seent oliiviõli

väike punane sibul sellerivars küüslauguküüs tomatit kollane paprika suvikõrvits peotäis kikerherneid peotäis musti oliive peotäis värsket basiilikut paprikapulbrit maitse järgi soola Balsamico kastet

VALMISTAMINE

facebook: GenGöök

Haki sibul, seller, küüslauk, tomat, paprika ja suvikõrvits peenikesteks kuubikuteks. Poolita oliivid. Sega hulka loputatud kikerherned ja maitseained. Puhasta seened, uurista seente sisemusse kerge lohk. Pintselda seened õliga ja täida täidisega. Pane seened fooliumisse ja grilli, kuni need on küpsed. Serveeri värske salati ja Balsamico kastmega.

Retsepti autor: Silver Sirel, instagram.com/veggie.revolution

Läätsekarri KOOSTIS

VALMISTAMINE

8 inimesele 1 suur paprika 1 sl karripulbrit 1 väike sibul 1 hiiglaslik küüslauguküüs 400 g purustatud tomateid 400 g kookospiima 400 g punaseid läätsesid soola

Lõika paprika, tükelda sibul ja küüslauguküüs. Küpseta paprikat ja sibulat pannil 2 minutit. Kuni sibul ja paprika küpsevad, loputa läätsed ja aseta kõrvale. Lisa pannile küüslauk ja karripulber ning küpseta 30 sekundit. Lisa purustatud tomat ja kookospiim. Aja keema. Lisa 600 ml keevat vett ja läätsed. Keeda 10 minutit ja maitsesta 1 tl soolaga. Läätsekarrit sobib hästi pakkuda basmatiriisiga või kui tahad veel suuremat valgusisaldust, võid proovida ka kinoaga.

Valgurikas focaccia KOOSTIS 4,5 dl 4,5 dl 14 g 70 g 2 2 tl

nisujahu kikerhernejahu kuivpärmi päikesekuivatatud tomateid (valikuline) küüslauguküünt soola

1 tl 2 sl 0,5 dl 3,5 dl

suhkrut rosmariini (valikuline) oliiviõli vett

VALMISTAMINE Lisa suurde kaussi käesoe vesi, pärm ja suhkur. Lase seista 5 minutit. Tükelda küüslauk ja päikesekuivatatud tomatid. Lisa pärmisegusse kõik koostisosad ja sega tainast paar min u t i t . Lase tainal tõm-

Retsepti autor: Silver Sirel, instagram.com/veggie.revolution

mata riide all soojas 20 minutit. Võid kasutada näiteks veevanni. Määri sügav ahjuplaat (kasutasin ise 20x30 cm plaati) rohke oliiviõliga ja aja tainas küpsetusplaadil laiali. Lase kerkida riide all soojas kohas 20 minutit. Küpseta 200 kraadi juures ahju keskel pool tundi. Kui pind tumeneb liiga kiiresti, kaitse see fooliumiga. Määri valmis leiva pinnale oliiviõli ja soola kiht.

Sten Roosvald

Lillkapsa, nektariini ja Vöneriga pita KOOSTIS

VALMISTAMINE

1 3 2 2 125 ml 250 g 40 g 4g 6 sl 1 pakk

Näpi lillkapsas suupärasteks õisikuteks. Maitsesta soola ja pipraga ning nirista peale õli. Küpseta 200 kraadi juures, kuni õisikud on küpsed ja kuldsed.

keskmine lillkapsas pitat peotäit spinatilehti nektariini või virsikut sojajooki õli misopastat sinepit basiilikupestot Vönerit pisut sidrunimahla värsket kurki soola-pipart maitseks

Surista kokku veganmajonees, mõõtes kaussi sojajoogi ning niristades pidevalt blenderdades juurde peene nirena õli, kuni majonees on sobiva paksuse ja siidise tekstuuriga. Maitsesta heleda misopasta, sidrunimahla ja natukese sinepiga. Rösti pitad mõlemalt poolt kuumal ja kui-

val pannil, lõika noaga keskelt pooleks. Kuumuta paras peotäis Vönerit kiirelt õliga pannil, maitseks soola ja pipart. Viiluta nektariin või virsik, tõmba koorijaga värskest kurgist 2-3 laastu pita kohta. Pese salatilehed ja surista kokku basiilikupesto (või kasuta juba valmis pestot). Määri miso-majonees pita sisekülgedele, poeta sisse salatilehed, kurgilaastud, tulised lillkapsaõisikud, nektariin ning kõige viimasena Vöner. Nirista peale pestot, värskeid ürte või idusid ja hammusta. Head isu!

Soolakaramelli puding KOOSTIS

VALMISTAMINE

200 g 250 g 3 sl 2 sl 1/4 tl 1/2 tl 40 g

Kuumuta mandli- ja kookospiim keemiseni, aga jäta veidi külma piima tärklisega segamiseks. Lisa kuumale piimale pidevalt segades maitse järgi suhkur, sool ja vaniljeekstrakt ning külma piimaga segatud maisitärklis. Keeda pärast tärklise lisamist 2-3 minutit. Tõsta puding jahtuma. Serveerimisnõu põhja nirista sulatatud Bitteri šokolaadi. Tõsta puding selle peale ning kaunista meelepärasega.

mandlipiima kookospiima roosuhkrut maisitärklist soola vaniljeekstrakti Bitteri šokolaadi

Kung Pao krõbe lillkapsas KOOSTIS Kaste 1 sl

200 ml 1 sl 2 2 sl 2 sl 3 sl 2 sl

KOOSTIS Lillkapsa paneering 5 sl tempura jahu (võid kasutada ka tavalise nisujahu ja tärklise segu) 3 sl vett näputäis soola pankot (uhke sõna riivsaia jaoks)

VALMISTAMINE Võta ette terve lillkapsapea, eralda väikese noaga õisikud varrelt. Tainas peaks olema voolav, kuid mitte liiga vesine – selline kaerakoore paksune. Kui on liiga vedel, siis lisa jahu, kui liiga paks, siis vett. Valmista ette suurem kauss pankoga. Kalla lillkapsa tükid tainasse, sega kahvliga, kuni tükid on kaetud. Seejärel tõsta lillkapsas ümber pankosse ja tuuselda seda siia-sinna, kuni sa ei näe lillkapsal enam märgasid tainakohti. Kasutada võib nii praeahju (vähem õline) või fritüüri (kiirem). Ahjus küpseta 180°C juures, kuni väikese noaga torgates on lillkapsas pehme, umbes 20 minutit. Fritüüris 180°C juures kaks minutit või kuldse jume saavutamiseni. Küpsemise ajal valmista ette kaste.

½ tl 1 sl 1 1 sl

Sichuani pipart. Anna endast parim, et see Aasia toitudele spetsialiseerunud poodidest üles leida. Kui seekord ei õnnestu, siis võib ka ilma läbi ajada või kasutada tavalist pipart, aga elekter keelel jääb tundmata. vett tärklist (+3 sl külma vett enne kastmesse lisamist läbi segamiseks) purustatud küüslauguküünt (võib ka rohkem) röstitud maapähklit (võib ära jätta või asendada näiteks röstitud mandlitega) hakitud rohelist sibulat (lisa lõpus, kui kaste on valmis saamas) õunaäädikat (maitse, kui tahad hapukamat, siis lisa juurde) suhkrut (maitse, kui tahaksid magusamat, siis lisa juurde) soola sojakastet tšillikaun viilutatuna tšillihelbeid jupp purustatud ingverit

VALMISTAMINE Prae kergelt küüslauk, ingver ja Sichuani pipar, lisa vesi ja kuumuta. Lisa muud maitsed. Kui vedelik on peaaegu keemas, lisa tärklise ja vee segu ning sega vispliga, et ei jääks tükke. Kui soovid paksemat kastet, siis lisa veel eelnevalt veega lahustatud tärklist. Maitse, kas sulle sobib või tahad mingit maitset juurde? Kui lillkapsas on valmis, siis aseta see taldrikule ning vala peale endale meelepäraseks maitsestatud kastmega. Kaunistuseks sobivad imehästi seesamiseemned ja roheline sibul.

Quesadilla KOOSTIS Ühe quesadilla jaoks läheb sul vaja: 1 tortilja 1 sl ube ½ avokaadot 2 sl kaerakoort 1 sl vegan riivjuustu (võib ka ära jätta) rohkelt maitsepärmi näputäis rohelist sibulat näputäis soola

VALMISTAMINE Sega omavahel oad, kaerakoor, maitsepärm, roheline sibul ja sool. Viiluta avokaado. Kata pool lahtise tortilja pealispinnast seguga ja lisa viilutatud avokaado. Voldi tortilja pooleks ja tõsta ettevaatlikult pannile. Lase pruunistuda, pööra ümber ja korda.

facebook: VEGAN ITALY - Itaalia koduköök

Traditsiooniline Itaalia suvetoit: spagetid sidruni ja kapparitega KOOSTIS

VALMISTAMINE

4 inimesele 1 sidrun 3 sl kappareid 6 sl extra virgin oliiviõli 400 g spagette meresoola tšillipipart

Pane spagetid keema, samal ajal haki kapparid ning riivi sidrunikoor. Valmista kapparitest ja sidrunikoorest pastakaste, lisades need oliiviõli sekka. Kui spagetid on valmis, kurna need, pane kaussi ja lisa õlikaste. Sega ettevaatlikult, lisa mõni lusikatäis spagetikeeduvett, tšillipipart ja soola. Serveeri kohe.

Maasikasorbett VALMISTAMINE Esimese sammuna sega suhkur piimaga ja aseta see kuuma potti. Sega ja kuumuta, kuni suhkur on täielikult lahustunud. Lase täielikult maha jahtuda. Pese maasikad, blenderda korralikult siidjaks ja lisa maasikatele magus ja jahtunud piimasegu. Blenderda veel kord. Kui soovid, võid s e g u last a

läbi sõela, et seemned eemaldada – meie jätame selle sammu vahele. Kui sul on kodus jäätisemasin, saad segu valada sinna. Kui seda pole, vala blenderdatud segu metallnõusse, kata see ning pane sügavkülma. Iga poole tunni tagant võta nõu välja, sega korralikult ja pane tagasi sügavkülma. Korda seda 5-6 korda. Lase sorbetil seista üle öö.

facebook: VEGAN ITALY - Itaalia koduköök

KOOSTIS 4-5 inimesele 600 g maasikaid 150 g suhkrut 200 ml sojapiima 2 sl sidrunimahla

Bataadipannkoogid KOOSTIS

VALMISTAMINE

Blenderda: 250 g kooritud, küpsetatud bataati (u 550 g toorest koorega bataati) 40 g banaani (u pool väikest) 100 g datleid (u 10 tk) 5g vaniljepastat (1 tilk) 370 g sojapiima (u 1,5 tassi) 1 sl õunaäädikat

Sega kaks massi vispliga kokku. Saad paksu veidi kleepuva massi. Küpsetamiseks on kõige mugavam õhukese põhjaga mittenakkuva pinnaga pannkoogipann. Madalal kuumusel küpsetades saad küpsetada õlivabalt!

Sega kokku kuivained: 1/2 tl küpsetuspulbrit 1/2 tl kaneeli 180 g kaerajahu (Provena GV) soola näpuotsaga

Tõsta taigen supilusikaga pannile. Laialimäärimiseks kasta lusikas eelnevalt külma vette, silu ringjate liigutustega ca 5 mm paksused pätsid. Küpseta, kuni servad võimaldavad koogi ümber pöörata (mõlemalt poolt ca 40-50 sekundit).

Soovitused: Piima võid asendada veega, valgu koguse suurendamiseks asenda 1/3 jahust mandlijahuga. Kaerajahu saad hõlpsasti valmistada kaerahelvestest blenderiga. Koogile magususe või tekstuuri lisamiseks võid veel küpsetamata poolele vajutada õhukesi banaaniviile või väikeseid marju. Serveeri koos marjade, puuviljade ja oma lemmikkastmega või katseta rabarberikastet.

Rabarberikaste KOOSTIS 80 g 80 g 20 g 40 g 20 g 7 10 g

kooritud rabarberit külma vett datleid (2 tk), võid asendada agaavi- või vahtrasiirupiga India pähkleid apelsinimahla (2 sl) mündilehte spinatit (väike peotäis)

VALMISTAMINE Valmista vahetult enne lauale andmist. Blenderda kõik koostisosad. Serveeri näiteks koos bataadipannkookidega!

www.vigrikohvik.ee Facebook: Vigri kohvik Instagram: vigrikohvik

Oleme avara valikuga kĂśĂśgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, JĂ¤rve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik