Ajakiri Vegan kevad 2017 by Ajakiri Vegan

VEGAN nr 2, kevad 2017

Hind 5,90 €

Fotograaf Jo-Anne McArthur: Kanaliseerin oma energia "sinna, kus sellest kõige enam kasu on." Tartu Taimetoitlaste Ühingu

õhtumeigi ABC

20 aastat taimselt:

Igavene võitlus:

Lapsed ja tervislik toitumine

loomine 1924

Korralikud kõhutäied

vereanalüüsi tulemused

Ajalugu:

Kosmeetikasoovitused

Retseptid::

Veganlus ja sport:

Kaarel Sisask

Reet Aus:

slow-fashion'i kollektsioon

Igalt ostetud ajakirjalt annetame 0,20 € MTÜdele Loomus, Loomade Nimel, Eesti Vegan Selts ja Eesti Loomakaitse Selts

Mõtiskleme, kuidas vegan oma vaimse tasakaalu eest hoolitseda saab ning kuidas üldse veganlusest nii rääkida, et see kummalegi dialoogi osapoolele võimalikult vähe pingeid valmistaks. Vaimset tervist ei puuduta ajakiri ainult indiviidi tasandil, vaid vaatame ka, milline on ühiskonna tervis — milliseid vägivallavorme ühiskonnas enam levib ning millised on nende omavahelised seosed.

VEGAN PEATOIMETAJA/DISAIN Marimai Kesküla marimai@ajakirivegan.ee (+372) 5687 6068 REKLAAM Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KEELETOIMETAJA Helena Šegedin Laura Salumets KAANEFOTO Mattias Vlassov töötlus Rasmus Arme AUTORID Karin Bachmann Ireene Viktor Florian Biesinger Kadri Taperson Kadri Aavik Annika Lepp Dagmar Kase Hanna Kannelmäe Anniina Ljokkoi Britta Talumaa Mattias Turovski Kristina Mering Kaarel Sisask Kätlin Kalling Helen Puistaja Sevil Šukjurova Sandra Vungi Mikk Mägi Vegan Stuudio Toormoor

FOTOGRAAF Oleg Hartšenko TELLIMINE JA INFO f Ajakiri Vegan

Armas lugeja! Mul on ääretult hea meel, et Eesti esimese veganajakirja teine number on Sinuni jõudnud. Esiknumber võeti vastu väga soojalt ja see annab ainult innustust. Kevade saabudes hakkavad inimesed mõlgutama mõtteid tervisest ja elustiili parandamisest. Selles vaimus oleme me toimetusega kokku pannud terviseteemalise Vegani kevadnumbri. Tervist vaatleme seekord paljude nurkade alt. Kõigepealt muidugi inimese ja eelkõige vegani tervist. Uurime, mida näitab eestlaste tervisestatistika. Saab lugeda, kuidas pea 20 aastat taimetoitlane ja neist viimased 13 aastat vegan olnud Dagmar käis vereanalüüse andmas, mida rääkis talle arst, mida toitumisnõustaja.

Ka ei unusta me loomasid. Oma aktivistitööst ja sellega toimetulekust räägib fotograaf Jo-Anne McArthur. Uurime, milline tervislik seisund on Eesti loomadel, keda inimese hüvedeks ära kasutatakse. Vähe lõbusamat lugemist pakub seekordne reisikiri Kesk-Ameerikast ning retseptikogus on sellest rännakust koguni kaks rooga. Ainus, mis seekordses numbris terviseteemaga hästi haakuda ei taha, on Eesti esimene vegan-märgistusega käsitööõlu, kuid kuna see toode on taas üks tähis vegansõbralikuma maailma suunas, siis tegime siinkohal erandi. Täiesti uute rubriikidena on ajakirjas seekord eetilise moe nurk, milles on moefänne ootamas tõeline maiuspala — Reet Ausa uus slow-fashion'i kollektsioon. Ajakirja jumestaja Sevil on välja otsinud parimad vegantooted ja neid kasutades loonud õhtumeigi juhendi.

Veganlus on elustiil, mis hoolib Endast ja oma tegemistest räägib tervisest — enda, lähedaste, ühismeile seekord veganite hulgas konna, loomade ja planeedi. Hoidtuntud personaaltreener Kaarel kem üksteist. Mõnusat lugemist! Sisask. Kaarel annab meile ka mõned soovitused, kuidas alustada jooksmisega. Pererubriigis proovime lapsi tervislikumalt sööma meelitada. Vaatame emotsionaalse söömise põhjuseid ning kuidas neid kontrollida.

marimai kesküla peatoimetaja

2017 kevad | VEGAN

sisukord

Krooniliste haiguste raske koorem EESTLASTE TERVISENÄITAJAD

Kaarel Sisask:

Soovitusi alustavale jooksjale

Taimetoitlase verepilt

Hea plaan on tervisliku kõhutäie alus

Emotsionaalne söömine

Jo-Anne McArthur

Kui vahel on raske…

Kuidas veganlusest rääkida?

PERSONAALTREENERI AMET KUI ELUSTIIL

NIPID, MIS AITAVAD ENNAST MOTIVEERIDA

HARILIKU PIKAAJALISE VEGANI TERVIS

KUIDAS LAST TERVISLIKULT SÖÖMA MEELITADA

KUI TOIT MUUTUB LOHUTAJAKS JA STRESSI MAANDAJAKS

AKTIVISM KUI ELUKUTSE. SELLE VÕLU JA VALU

8 52

OLULINE ON KA ENNAST HOIDA

PRAGMAATILISE VEGANSÕNUMI OLULISUSEST

50 Ühiskonna tervisest:

SEOSEID ERINEVATE VÄGIVALLAVORMIDE VAHEL

52 2

Kas saame rääkida loomade tervisest? LOOMADE HEAOLU EESTIS

VEGAN | kevad 2017

sisukord

Eestkosteks kasvanud sõprus: KES ON PÄRISELT LOOMA SÕBER?

Cosmo-vegan: 56

KAHE JALAGA MAA PEAL?

Oad, riis ja troopiline briis EESTLANNAST SELJAKOTIRÄNDUR KESK-AMEERIKAS

Eetiline mood 66 KUIDAS RIIDEKAPIGA MAAILMA PARANDADA

Reet Aus 70

UUS SLOW-FASHION'I KOLLEKTSIOON

Jumestus ja kosmeetika VEGANKOSMEETIKA EI KOOSNEGI AINULT VÕILILLETOLMUST JA PEEDIMAHLAST

Sündmused 80

VEGANSÕBRALIKUD ÜRITUSED, MIDA KEVADEL KÜLASTADA

Uudistooted 84

ESIMENE VEGAN-MÄRGISTUSEGA EESTI ÕLU JA NOSTALGILISED TOOTED BIOMENULT

Pilguheit minevikku

Raamatud, filmid, muusika

Pole lolle küsimusi…

TARTU TAIMETOITLASTE ÜHING

VEGAN-MEELELAHUTUS

VASTUSED LUGEJATE KÜSIMUSTELE

2017 kevad | VEGAN

toitumine

KROONILISTE HAIGUSTE RASKE KOOREM ― florian biesinger ―

Mittenakkuslikud haigused ehk kroonilised haigused on peamised surma ja haiguskoormuse põhjustajad nii maailmas kui Eestis. Globaalselt on umbes 70% ja Eestis 92% kõigist surmadest tingitud just neist haigustest. Lisaks jääb nende haiguste arvele maailmas 58% ja Eestis 87% haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastatest (Disability-Adjusted Life Year, DALY). Sel aastal suri Eestis üle 15 000 inimese ja haiguskoormuse tõttu kaotati umbes 450 000 eluaastat. WHO toob esile neli peamist krooniliste haiguste gruppi, mille arvele jäi 2015. aastal maailmas 81% ja Eestis 87% kõigist mittenakkuslikest haigustest tingitud surmadest ja vastavalt 54% ja 60% DALY-st: • • • •

Krooniliste haiguste taga on neli peamist käitumuslikku riskitegurit:

• ebatervislik toitumine • suitsetamine • alkoholi tarbimine südame- ja veresoonkonna haigused (sh sü- • ebapiisav kehaline aktiivsus. dame isheemiatõbi, insult jms) vähk hingamisteede haigused (sh krooniline Nende nelja teguri mõjul kujunevad välja neli peaobstruktiivne kopsuhaigus ja astma) mist füsioloogilist riskitegurit, mis tõstavad kroodiabeet. niliste haiguste riski:

Seega kroonilised haigused mõjutavad suurt osa Eesti ja kogu maailma rahvastikust. Lisaks suurele levimusele on tegemist ka aeglaselt kulgevate haigustega, mistõttu on nende koorem raske kanda nii üksikisiku, perekonna, riigi kui ka globaalsel tasandil. Krooniliste haiguste epideemiale efektiivsete lahenduste leidmine on inimkonna üks olulisemaid ülesandeid. 4

KROONILISTE HAIGUSTE RISKITEGURID

VEGAN | kevad 2017

• • • •

kõrgenenud vererõhk ülekaal ja rasvumine kõrgenenud veresuhkur kõrgenenud verekolesterool.

Kokku on mainitud kaheksast riskitegurist hinnanguliselt põhjustatud ligi 80% kõigist surmadest maailmas ja 65% DALY-st. Seejuures jääb

toitumine

ebatervisliku toitumise ja sellega seotud füsioloogiliste riskitegurite arvele umbes 52% kõigist surmadest ja 40% DALY-st ning ülejäänud kolmele tervislike eluviisidega seotud tegurile vastavalt 27% ja 25%. Kui vaadata neid riskitegureid ja toodud statistikat, saab ilmseks, et inimese tervis on suuresti tema enda kätes.

TOITUMISEGA SEOTUD RISKITEGURID Ebatervisliku toitumise suurima mõjuga komponendid on: • • •

• • •

liialt vähene taimsete toidugruppide (puu- ja köögiviljad, pähklid ja seemned, täisteraviljad) tarbimine soolaga liialdamine liialt väike tervislike rasvhapete (polüküllastumata oomega-3 ja oomega-6) ja liialt suur ebatervislike rasvhapete (küllastunud ja trans) tarbimine töödeldud lihatoodete tarbimine kiudainete ebapiisav tarbimine magustatud jookidega liialdamine.

SURMAPÕHJUS

OSAKAAL KÕIGIST SURMADEST

Südame isheemiatõbi

36,7%

Insult

6,9%

Hingetoru-, kopsuvähk

bronhi-

4,7%

Hüpertensiivne südamehaigus

3,7%

Soolevähk

3,3%

Teised veresoonkonna haigused

3,2%

Neeruhaigused

2,1%

Maovähk

2,1%

Eesnäärmevähk

1,9%

Rinnavähk

1,7%

Kokku esikümme:

66,4%

10 peamist surmapõhjust eestis 2015. aastal maailma terviseorganisatsiooni (who) andmetel

2010. aastal suri maailmas umbes 53 miljonit inimest, seejuures hinnanguliselt enam kui 9 miljonit neist surmadest oli seotud ülal kirjeldatud Kõrgenenud veresuhkrust tingitud tervisehädade viisil ebatervisliku toitumisega. tõttu suri 2010. aastal 3,4 miljonit inimest. Eestis on diabeedi esinemine tõusuteel ja 2014. aastal Erinevate toitumisviiside tervisemõjusid vaatlevad oli kõrgenenud veresuhkruga või sai diabeediravi uuringud on näidanud, et keskmise vegani toidu- 9,3% täiskasvanud elanikkonnast. AHS-2-s esines sedel vastab paremini tervisliku toitumise soovitu- veganitel võrreldes terviseteadliku lihasööjatest sele kui keskmise lihasööja oma, sisaldades roh- kontrollgrupiga umbes 2,5 korda vähem diabeeti. kem tervist kaitsvaid ja vähem tervist kahjustavaid komponente. Kõrgenenud verekolesteroolist tingitud surmade arv oli 2010. aastal maailmas umbes 2 miljonit. Kõrge vererõhk on ebatervisliku toitumisega mõ- Eesti vähemalt 25-aastasest elanikkonnast ligijuulatuselt samaväärne riskitegur, mis 2010. aas- kaudu 60%-l on verekolesterool kõrgenenud (≥5,0 tal tõi globaalselt kaasa hinnanguliselt 9,3 miljoni mmol/L) ja keskmine kogukolesterool 5,2-5,3 inimese surma. Eestis oli 2015. aastal kõigist vä- mmol/L. Uuringuis, kus on võrreldud veganite vehemasti 18-aastastest naistest vererõhk kõrgene- rekolesterooli teiste toitumisgruppidega, on veganud 31%-l ja meestest 38%-l. nite keskmine kogukolesterool olnud 3,9 mmol/L, lihasööjatel aga 5,0 mmol/L. AHS-2 ja EPIC-Oxford, mis on suurimad toitumisviiside tervisemõjusid vaatlevad uuringud, on näi- Olulist rolli verekolesterooli kõrgenemises mängib danud, et veganitel esineb lihasööjatest umbes 2,5 suur küllastunud rasvade tarbimine, sest küllastukorda vähem kõrgvererõhktõbe. nud rasvade tarbimise ja verekolesterooli vahel on lineaarne seos. Eesti rahvastiku toitumisuuringuLiigse kehakaalu arvele jäi maailmas 2010. aastal te kohaselt tarbivad siinsed elanikud küllastunud umbes 3,4 miljonit surma. 2014. aasta andmetel rasvhappeid keskmiselt 14% toiduenergiast (%E), olid Eestis 29% naistest ja 40% meestest ülekaa- mida on märkimisväärselt rohkem kui Eesti toitulus, lisaks 20% rasvunud. Veganite hulgas on teiste missoovitused (10%E). Samas näiteks Ameerika toitumisgruppidega võrreldes vähem ülekaalulisi Südameliit soovitab südame- ja veresoonkonna ja umbes neli korda vähem rasvunuid. probleemide ärahoidmiseks tungivalt kõigil vähemasti 2-aastastel inimestel saada küllastunud rasv2017 kevad | VEGAN

toitumine

hapetest mitte enam kui 7%E ning kõrgenenud kolesterooliga inimestel 5−6%E. Seega tarbivad Eesti elanikud keskmiselt vähemasti kaks korda rohkem küllastunud rasvhappeid, kui oleks südame ja veresoonkonna jaoks tervislik. AHS-2 ja EPIC-Oxfordi uuringus osalenud veganid tarbisid keskmiselt umbes 5%E küllastunud rasvadest.

TOITUMISEGA MITTESEOTUD RISKITEGURID Kuigi tervislik taimne toitumine võib anda veganitele selge ja tugeva tervise-eelise ning tegemist on ühe suurima mõjuga muudetavatest riskiteguritest, ei ole toitumine ainus tervisekäitumise valdkond, millele tähelepanu pöörata. Ka kõige tervislikum toitumine ei suuda olematuks teha kahju, mille tekitavad suitsetamine, alkoholiga liialdamine ja vähene liikumine.

DALY PÕHJUSTAJA

OSAKAAL KOGU DALY-ST

Südame isheemiatõbi

19,1%

Insult

4,3%

Hingetoru-, bronhi- ja kopsuvähk

3,5%

Selja- ja kaelavalu

3,3%

Depressioon

2,9%

Alkoholist tingitud käitumishäired

2,9%

Uimastitest tingitud käitumishäired

2,5%

Teised veresoonkonna haigused

2,2%

Diabeet

2,2%

Enesetapp

2,2% Kokku esikümme:

45,1%

10 peamist haiguskoormuse tõttu kaotatud

Suitsetamine põhjustab maailmas igal eluaastate põhjustajat eestis 2015. aastal aastal üle 6 miljoni välditava surma, mis maailma terviseorganisatsiooni (who) andmetel on ligi 12% kõigist surmadest. Eestis on suitsetajate osakaal tasapisi vähenenud, kuid endiselt umbes 25% naistest ja 41% mees- liigub soovitusliku sagedusega vaid 14,5% Eesti test suitsetavad. täiskasvanutest ja ainult 16,4% lastest. Alkoholi tarbimise arvele jääb maailmas aastas hinnanguliselt 3,3 kuni 4,9 miljonit surma. Ei ole TERVISLIK VEGANTOITUMINE SÄÄSTAKS ohutut alkoholi tarbimise taset ja näiteks vähiriski MILJONEID ELUSID tõstavad ka väga väikesed kogused. Kui kõik inimesed hakkaksid veganiteks, säästaks Eestis tarbitakse liiga palju alkoholi nii absoluut- inimkond igal aastal miljardeid või isegi triljoneid koguses (2015. aastal keskmiselt 10,3 liitrit pu- loomi kannatusterikkast elust ja asjatust surhast alkoholi iga täiskasvanu kohta) kui korraga mast. Kuid võidaksid otseselt ka inimesed. Võttes tarbitava alkoholi hulga mõttes (75% meestest arvesse ülaltoodud toitumisega seotud tervise ja 40% naistest joovad end mõnikord purju). Kui riskitegurite olulisust ja seda, mida teame veganarvestada, et ligikaudu 30% meestest ja 40% nais- toitumise tervisemõjude kohta, võib järeldada, et test ei tarbi alkoholi, siis alkoholi tarbivad mehed tervisliku taimse toitumisega oleks igal aastal võijoovad aastas keskmiselt 22,9 ja naised 8,7 liitrit malik maailmas säästa miljoneid ja Eestis tuhanpuhast alkoholi (2010). Seda on selgelt liiga palju, deid inimesi välditavast enneaegsest surmast. sest madala riskiga tasemeks (naistel kuni kaks Oluliselt väheneks ka kroonilistest haigustest tuja meestel kuni neli alkoholiühikut päevas mitte lenev haiguskoormus nii indiviidide kui ühiskonna rohkem kui neljal päeval nädalas) on meestel alla tasemel. 10,6 ja naistel alla 5,3 liitri puhast alkoholi aastas. Taimse toitumise tervise-eelised on niivõrd ilmEbapiisava kehalise aktiivsusega on globaalselt sed, et näiteks WHO tervisliku toitumise soovitushinnanguliselt seotud umbes 3 miljonit surma. tes on tervisliku toitumise osana mainitud vaid Väheaktiivsetel inimestel on kõigisse surma- taimseid toidugruppe. põhjustesse suremise risk 20−30% suurem kui neil, kes tegelevad vähemalt 150 minutit nädalas Lisaks tervislikule toitumisele on väga oluline välkeskmise intensiivsusega või vähemalt 75 minu- tida tervist kahjustavaid tegevusi, millest suurima tit kõrge intensiivsusega füüsiliste tegevustega. mõjuga on suitsetamine, (liigne) alkoholi tarbimiToitumise ja liikumise rohelise raamatu kohaselt ne ja ebapiisav füüsiline aktiivsus. 6

VEGAN | kevad 2017

䰀漀漀搀甀猀攀猀琀匀椀渀甀氀攀⸀⸀

ⴀ 혀欀漀欀漀猀洀攀攀琀椀欀愀琀欀漀最甀瀀攀爀攀氀攀Ⰰ 瘀愀氀椀欀甀猀欀愀瘀攀最愀渀ⴀ 樀愀氀攀洀洀椀欀氀漀漀洀愀琀漀漀琀攀搀 ⴀ 匀甀甀爀攀瘀愀氀椀欀甀䔀攀猀琀椀欀猀椀琀欀漀猀洀攀攀琀椀欀愀琀 ⴀ 혀欀漀氀漀漀最椀氀椀猀椀欀漀搀甀瀀甀栀愀猀琀甀猀瘀愀栀攀渀搀攀椀搀Ⰰ 瘀椀洀愀氀甀猀漀猀琀愀欀愀漀洀愀瀀愀欀攀渀搀椀猀猀攀 ⴀ 䴀愀栀攀琀漀椀琀甀Ⰰ 猀栀⸀ 最氀甀琀攀攀渀椀瘀愀戀愀猀椀搀琀漀椀搀甀愀椀渀攀椀搀Ⰰ 瘀攀最愀渀琀漀椀琀甀樀愀䄀爀猀攀渀愀氀䬀攀猀欀甀猀攀猀猀甀甀爀瘀愀氀椀欀欀愀愀氀甀最愀氀愀栀琀椀猀攀椀搀琀漀椀搀甀愀椀渀攀椀搀 ⴀ 匀甀瀀攀爀琀漀椀琀攀樀愀琀漀椀搀甀氀椀猀愀渀搀攀椀搀 ⴀ 䰀愀猀琀攀氀攀欀猀椀琀欀攀氀氀愀猀椀搀 ⴀ 匀瀀愀ⴀ 樀愀瘀愀渀渀椀琀漀漀琀攀椀搀 ⴀ 䬀猀椀琀欀‫ﰀﰀ‬渀氀愀椀搀樀愀瘀椀椀爀甀欀攀椀搀 ⴀ 刀漀漀猀琀攀瘀愀戀愀猀琀琀攀爀愀猀攀猀琀琀攀爀洀漀猀瀀甀搀攀氀攀椀搀 ⴀ 吀愀琀爀愀ⴀ 樀愀猀攀攀搀爀椀瀀愀琀樀甀

persoon

KAAREL SISASK:

Personaaltreeneri " amet ei ole liinitöö, see on elustiil." ―marimai kesküla―

fotod: oleg hartšenko

VEGAN | kevad 2017

persoon

2017 kevad | VEGAN

persoon

Mis ajendas sind eelkõige veganiks hakkama? pikemaks. Edasi ei olnud enam kahtlust, et pean Enamikul on selleks kas tervislikud või eetilised oma toitumisse süsivesikuid lisama, sest milleks tagasi langeda, kui oled juba progressi saavutapõhjused. Kuidas oli sinuga? nud. Ka mu abikaasa sai oma tervisemuredest Enne taimetoidule üleminekut olin ma täiesti ta- lahti ning see kinnitas mu otsust veelgi. valine high-fat low-carb toitumise järgija: suurtes kogustes peekonit, kodujuustu, muna ja muud Alustasid siis pigem tervislikel põhjustel, seesugust. Käisin peaaegu iga päev jõusaalis kuid kas oled ennast kurssi viinud ka veganluse ning selline oli ja on seal valitsev mentaliteet. Kui eetilise poolega ning kuidas on see sinu vaadetele ma aga tagasi vaatan, näen selgelt, et ma olin hea, mõjunud? aga teadsin, et suudaksin enamat. Tegin kõvasti trenni, aga ei saanud sellest nii palju, kui oleksin Absoluutselt. Täna ei pöörduks ka ilmselt omnisoovinud. voorluse juurde tagasi, isegi kui teaksin, et see tagaks mulle paremad sporditulemused. Loomad Kui mu abikaasa tahtis proovida rohkem taime- on emotsionaalsed ja võimsad. toitu süüa, olin algselt väga skeptiline, aga lõpuks

EBAREAALSED " IDEAALID TULEKS ÄRA UNUSTADA."

Millega peaks üks sporti tegev vegan toitumises arvestama? Mida tuleks kindlasti jälgida? Kõige olulisem, kui soovitakse teha tulemuslikku sporti, on süüa külluslikult ja mitmekülgselt.

Igasugused keha düsmorﬁad ja ebareaalsed ideaalid tuleks ära unustada. Tõeline ilu läksin samuti tema mõtetega kaasa. Endalegi ül- peitub terves ja tugevas kehas ning kui stabiilselt latuseks hakkasid mu tulemused paranema, ener- sporti teha, tuleb esteetiline pool nagunii. Toitugiat tekkis juurde ning treeningud läksid soovitult mises eelistan kindlasti ise ja soovitan ka teistel

VEGAN | kevad 2017

persoon

tarbida võimalikult palju värsket ja kiudainerikast. power boost’i juurde. Kaunviljade tarbimist tahaks kohe eraldi rõhutada. Alati see aga ei toimi. Sellisel juhul teen ma endaga kokkuleppe, et näiteks jooksen ainult ühe Põhirõhk peaks olema vähetöödeldud terviktoitu- kilomeetri ja siis vaatan, kas lähen edasi või mitdel. Eeskuju selles osas saab näiteks veganitele te. Kui pärast seda kilomeetrit tuju ikka ei ole, siis mõeldud Facebooki gruppidest või kas või minu võtangi endale puhkepäeva. Ka puhkus on oluline Instagrami piltidelt. osa tervislikust elustiilist. Võimalusel võiks eelistada kohalikku toitu, mida saab ka talvel süüa, kui seda külmutamise, marineerimise ja hoidiste tegemise abil natuke ette varuda. Samas, päris koopasse tagasi minna ei ole vaja. See, et tänapäeval saame banaani ja muid eksootilisi puuvilju aastaringselt poest osta, on privileeg, mis aitab meil toidulauda rikastada ning annab huvitavaid maitseelamusi.

"IGA TRENN ON SAMMUKE LÄHEMALE TULEMUSELE."

Mis motiveerib sind sporti tegema nendel päevadel, Milliseid muutusi oled tähele pannud pärast kus üldse ei viitsi ennast kodust välja ajada? seda, kui läksid üle taimetoidule? On sul mingi viis, kuidas seda meeleseisundit Mäletan, et hakkasin kaotama seda kergelt üleliigmuuta? Kõigepealt ma sean ennast sellesse võistlusesse või olukorda, mille tõttu ma konkreetset trenni teen. Ma mõtlen eesmärgile, mida saavutada püüan, ning tuletan endale meelde, et iga trenn on sammuke lähemale tulemusele. Kui ma näen vaimusilmas, et olen eesmärgi täitnud, ja kujutan endale ette, kui hea tunde see minus tekitab, saan

set kaalu, mis mul tegelikult oli.

Kuna enne taimetoitlust tarvitasin ilmselgelt liialt palju rasvu, valke ning üleüldse kaloreid, siis esimene muutus oli kaalulangus. See esialgu ehmatas mind, ka mina jahtisin teatud kehaideaali. Kuna aga mu sportlikud tulemused, enesetunne ja tuju paranesid, siis lihtsalt ei olnud millegi üle 2017 kevad | VEGAN

persoon

otseselt kurta. Hakkasin tasapisi mõlgutama mõtteid reaalsest spordist ja eriti just kestvusaladest.

Mis on enim levinud viga, mida algajad jõusaalis teevad? Kuidas seda vältida? Kõige enam olen ma kohanud seda, et alustav treenija võtab mõne professionaalse kulturisti jõusaalikava, mille järgi tuleb kuus päeva nädalas ühe lihasgrupiga kaheksa täiesti veidrat harjutust teha. Lihase kasvatamiseks, kaalu alandamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks on see aga väga halb rutiin. Trenniga, nagu toitumisegagi, tuleb hoida asjad lihtsad ja lollikindlad. Palju efektiivsem on teha trenni tervele kehale. Harjutused, kus terve keha töötab, panevad palju paremini muskli kasvama ja alandavad rasvaprotsenti, nii et tulemused on silmnähtavad. Kangiga kükid, kätekõverdused, jõutõmme, olümpiatõste, lõuatõmbed ja muud sedalaadi harjutused on need, millele tuleks oma treeningus keskenduda. Sama käib naiste kohta. Jõusaalitrenn on hea viis anda kehale korralik koormus ja teda vormida. Et automaatselt tekiks kulturisti keha, ei ole tegelikkuses võimalik. Selleks, et saada endale sellist välimust nagu kulturistidel, ainult trennist ja toitumisest ei piisa, vaid tuleb ka muid „abivahendeid“ manustada.

TRENNIGA, NAGU " TOITUMISEGAGI, TULEB HOIDA ASJAD LIHTSAD JA LOLLIKINDLAD." Mida annab sulle personaaltreeneriks olemine? Millise positiivse õppetunni oled sellelt alalt saanud? Eelkõige olen personaaltreenerina omandanud uusi teadmisi, mida saan kasutada isiklikus sportlikus arengus. Teisest küljest annab nende teadmiste jagamine mõnusalt sooja tunde. Kuna olen tõesti personaalne treener, mis tähendab, et ma ei võta endale rohkem kui 20 klienti korraga, siis on iga nõustatava inimese areng mulle oluline. Oma teadmiste jagamine ning nägemine, kuidas inimesed sellest reaalset kasu saavad, on parim osa selles ametis.

Kuidas valida head personaaltreenerit ja kuidas ära tunda halba? 12

VEGAN | kevad 2017

persoon

Ennekõike peab treener olema isik, kellega on hea ning mugav suhelda. Kui ta on radikaal, ei ole arutlev ning normaalse inimese kombel argumenteeriv, tuleb ta ära unustada. Kui treener on üleolev, alandav, mõnitav, tuleb temast suure kaarega mööda käia. Meeles tuleb ka pidada, et suured musklid ei tähenda tingimata teadmisi. Samuti ei tohi personaaltreener olla ülekaaluline, eriti, kui ta treenib sinuga samal ajal ja on noor, kuid ei ole ise vormis. See on kahtlemata tähtis, et ka treener oleks vormis, mida ta sulle muidu müüa saab?

praegu sporti tegemas hoiab? Mind on alati inspireerinud suured sportlased. Samuti olen inimesena selline, et kui ma midagi tahan, siis ma ikka tõesti tahan seda. Ma ei ole kunagi olnud spordis loomult andekas, vaid lihtsalt täiega ja ikka täiega vaeva näinud.

Praegu tahan, et kogu higi ja vaev oleks mulle endale väärtuseks, mida kunagi meenutan. Mulle meeldib näha, kui mu tulemus paraneb ja teen asju, mida kunagi pidasin enda jaoks vist isegi võimatuks. Tunnen ennast vabana ja mu meel on terve, kui sporti teen. See on eesmärk, millele mu Klapp treeneri ja treenija vahel on see, mis viib mõte keskendub, ja ma suudan kõik muu jama tulemusteni. Õige personaaltreeneri tunneb ära ära blokkida, mis mulle vajalik pole. sisetunde järgi, kuid alati tasub ka sellesse kriitiliselt suhtuda.

Sinu nägemus personaaltreenerist on traditsioonilisest natuke erinev. Selgita seda.

"TEEN ASJU, MIDA KUNAGI PIDASIN ENDA JAOKS ISEGI VÕIMATUKS."

Mulle tundub, et personaaltreenerite maailm on läbi põlemas, nagu ka ﬁtness’i-tööstus. Turundus, mis selle valdkonnaga kaasas käib, on pealetükkiv ning ﬁtness’i-tööstus Millisele spordialale oled hetkel kõige enam muud ei tee, kui toodab ebakindlaid noori naisi ja pühendunud? mehi. Selle kõige tõttu näen ma, et oleks vaja tõsiseid muutusi. Hetkel tegutsen päris mitmel rindel korraga. 2016. aastal võtsin ette oma võimatuks peetud unistuMinu arvates peaks personaaltreener olema unise, triatloni. See tähendab, et tegelen väga palju versaalne, ta ei tohiks olla korduste lugeja jõu- ujumise, jooksmise ja rattasõiduga ning arengu saalis. Tal võiks olla võimalikult palju teadmisi ja toetamiseks käin ka jõusaalis. Lisaks harrastan kogemust erinevatelt aladelt. Kui inimene tahab veel Brasiilia jiu-jitsu maadlust. Nooremana sai saada näiteks paremaks ratturiks, siis arvan, et kõvasti MMA-ga tegeletud ja sealt mulle maadpersonaaltreenereid, kes reaalselt sellise eesmär- luspisik sisse jäi. See on päris loominguline ala ja giga tööd oskavad teha, on praegu vähe. Perso- minu arvates nõuab palju muud kui puhast jõudu. naaltreeneri amet ei tohiks olla liinitöö, see on Meenub kohe üks hea Brasiilia jiu-jitsu ütlus: on rohkem nagu elustiil. suuri mehi ja on väikeseid mehi – Brasiilia jiu-jitsu teeb nad võrdseks. Samuti näen, et suhe kliendiga peab olema isiklikum. Minu eesmärk treenerina on anda klien- Erinevatel perioodidel on rõhk erinevatel aladel. dile realistlik arusaam, mida mul talle pakkuda Praegu talvel keskendun maadlusele, jõusaalile ja on, ning seejärel tema vajadused välja selgitada. ujumisele, samuti jooksen talv läbi õues. Hetkel Selle info alusel saab klient otsustada, kas tal on ootan sügeledes esimest rattailma. vaja personaaltreeneri abi või on tal endal juba olemas oskused, et edasi areneda. Mida andis sulle reis Aasiasse ja Uus-

Meremaale? Mida uut sa enda kohta teada said? Oled tegelenud läbi elu erinevate spordialadega. Mida positiivset, mida negatiivset? Kuidas see personaaltreeneri ametis kasuks tuleb? Universaalsus ja lai nägemus spordist annab treenerile pigem eelise. Saab paremini arvestada kliendi võimete ning oskustega ja seeläbi koostada inimesele just talle sobiv, huvipakkuv ja jätkusuutlik kava.

See seiklus oli lihtsalt fantastiline. Ma ei suuda mitte midagi negatiivset meenutada. Kõik, mis tol hetkel tundus jama, on praegu tagantjärele meenutades nii äge. Ja ma sain enda kohta teada, et ma olen täielik puukallistaja.

Kuidas on Uus-Meremaal veganlusega? Kui Mis sind spordiga tegelema ajendas ja mis sind lihtne on seal veganina elada võrreldes Eestiga? 2017 kevad | VEGAN

persoon

Praegu tundub, et oli suhteliselt tasavägine seis Ainult üks: võta kott ja mine. – otsest eelist ei ole siin ega seal. Kohvikuid, kus söömas käia, jagub ning vegantoidu valik poodi- Täna töötad sa lisaks päästjana, miks see amet? des on küllaldane mõlemas piirkonnas. Mulle torkas see mõte pähe kodust eemal olles. Üks asi, mis on aga meil parem, on marjade, nagu See töö on vajalik meile kõigile. Mulle meeldib vaarikate, maasikate, sõstarde ja mustikate, hin- selline vanakooli mehelik värk. Aga tegelikult on nad. Tippajal võis seal üks vaarikas maksta peaae- naised meist palju tugevamad. gu dollari. Aga see-eest sai Uus-Meremaal töölt koju jalutades aprikoose korjata. Nii et lõpuks on mõlemal piirkonnal oma eelised ja puudused.

Mis sulle koduigatsust tekitas? Üks asi, mis mind koju tagasi tulema ajendas, oli toit ja siinne elulaad. Mulle meeldib, kes me oleme, kust me oleme tulnud ja see, et me alati kõike ise teeme, seda just eriti toidu valmistamise kohapealt. Uus-Meremaal ei tehta ise marineeritud kurke, ei võeta perega kartuleid jne. Kui mõned erandjuhud välja arvata, siis valdavalt uusmeremaalane endale ise toitu ei kasvata. Pigem proovib midagi väikest oma peenrakesel, aga reaalsetest toidukogustest on asi kaugel.

MA OLEN TÄIELIK " PUUKALLISTAJA."

Mis on selle elukutse juures raskuseks ning kuidas sellega toime tuled?

Kõige keerulisem on ootamatus. Peab harjuma mõttega, et midagi ei saa ette näha ega teha, vaid iga olukord nõuab kohest kohanemist ja hinnangut. Siiani olen hakkama saanud sellele lihtsalt mitte nii sügavalt keskendudes. Tuleb võtta suhtumine, et on nagu on ning ülemõtlemine ei aita.

Ka üldine suhtumine loodusesse on meil Eestis minu arust loomulikum. Kui tahad Uus-Meremaal Ja teine raskus on öiste väljakutsete ajal põie kinnäiteks pargis murul lebada, pead arvestama, et nihoidmine. see on umbrohu tõrjeks kemikaaliga üle pritsitud ning suure tõenäosusega on pärast nahal lööve. Oled isaks saamas. Mis oleks üks sõnum, mõte Paljud pritsivad muru ka oma kodus. vms, mida oma lapsele kindlasti tahad edasi

anda?

Selline üdini läänelik elustiil, mis Uus-Meremaal valitses, on mulle võõras. Siin ei ole vaja pikalt mõelda: empaatia on see, mida soovin oma lapsele edasi anda, ning seda Mida peaks teadma, kui sooviks sama reisi ette ka laiemas mõistes. See tähendab võimet samasvõtta? On sul soovitusi ja nippe, mida oleks tuda teistega ja mõista neid enda ümber.

tahtnud ise teada enne reisi?

VEGAN | kevad 2017

persoonid

sport

SOOVITUSI ALUSTAVALE JOOKSJALE ― kaarel sisask―

Jooksmine on üks vanemaid spordialasid ja inimkehale loomulikumaid liikumisviise. Jooksmisega alustamiseks ei ole vaja kalleid seadmeid ja udupeent varustust. Piisab ühest tossupaarist, dressidest ja soovist ennast liigutada. Selleks, et sinu liikumises oleks hoogu ja kerget sammu, oleme kokku kogunud kuus soovitust, mis aitavad sul jooksust rõõmu tunda.

VEGAN | kevad 2017

sport

Leia enda ümber inimesed, kes sind motiveeri- Kui eesmärk on paigas ja jooksutrennid planeerivad ja on eeskujuks. tud, siis oleks mõistlik vaadata üle ka enda jooksutehnika ja leida nõrgad kohad, mille kallal tööd Kogukond annab inspiratsiooni ja toetab. teha. Nüüd mõtled vist küll, et see on juba sinu Kui sind ümbritsevad inimesed on tugitoolisport- jaoks liig mis liig ja siin on vaja treeneri abi. Sinu lased, siis on kerge anda järgi kiusatusele trenni rõõmuks aga on jooksuvarustuse tootja Saucony asemel lemmiktelesarja vaadata. teinud ägeda tasuta äpi, nimega Saucony Stride Lab, mis aitab sul hinnata oma tugevusi ja nõrKui sa ei tea parasjagu ühtegi sõpra või sõbran- kusi ning annab sulle harjutussoovitusi, kuidas nat, kes su laisa taguotsa toast välja ajaks, siis oma nõrgemaid külgi parandada. Äpp annab sullae endale äpp, näiteks Endomondo. Siit võid lei- le mõned kerged harjutused ning neid sooritades da nii mõnegi enda sõbra „salaja” trenni tegemas. pead ennast filmima. Seejärel videoklippe vaadaNäed, kus nad jooksevad, ja saad nendega pun- tes vastad küsimustele ja voilà − tulemused kuti lüüa. Inspiratsiooni leidmiseks tasub kindlasti vatakse graafikuna ning vastavalt sellele saad ka üles otsida pühendunud ja hingega asja juures hulga harjutusi, mida tehes paraneb su füüsis ja olevate jooksjate blogid. Nende kirg on nakatav ja jooksutulemused. innustab sindki jalgu kõhu alt välja võtma. Mõned omad Eesti mehed, keda kindlasti on veganil huÕige jalanõu võib päästa päeva. vitav jälgida, on Indrek Ilumäe, Tarmo Vannas ja Rait Ratasepp. Nendest viimane ei ole küll vegan, Nüüd, kus oled kokku hoidnud persoaga toitub siiski peamiselt taimsest. Kui inglise naaltreeneri arvelt, on aeg minna ja need keel sinu jaoks takistuseks ei ole, siis tutvu ka säästud jooksutarvetele kulutada. Vali vajaminenende tüüpidega − toortoitlasest pikamaajooksja vaid asju tähtsuse järgi: number üks on jalatsid. Tim Van Orden ja veganist triatleet Rich Rolli. Kõige parem on jalanõusid ostma minna õhtul, sest siis on su jalad natuke tursunud, võrreldes Sea endale eesmärgid. päeva algusega. Nii on kindlam, et sa ei lõpeta liiVali suveks mõni võistlus, millest osa võ- ga väikeste jalanõudega. Kui tunned, et ei oska tad. Maksa juba varakult osalustasu, prin- endale sobivat jalanõud ise valida, konsulteeri di võistluse plakat ja pane see kodus nähtavale kindlasti müüjaga. Neil on kogemust ning nad kohale − nii on sul eesmärgid pidevalt silme ees. oskavad sind suunata. Samas on võimalik ka nt Esimeseks võistluseks ei pea olema maraton, Jooksueksperdist läbi astuda (www.jooksueksisegi mitte pool sellest. Alustuseks on hea seada pert.ee) ja lasta endale teha test, kus määratakse väiksemaid eesmärke, mida on lihtsam saavuta- ära sinu jooksutehnika ning aidatakse su eripäda. Pole mõtet ennast suurte eesmärkide taga- radele vastav jalats leida. Kusjuures see on täitajamisega ära nikastada. Tasa ja targu − tead ju sa tasuta, juhul kui tossud nende käest ostad. küll seda kõnekäändu. Pealegi on just väikesed Muideks, nad müüvad seal täitsa hea hinnaga saavutused ja nendest kogetav rõõm need, mis Saucony tosse, mis ei ole küll moodsad firmakad aitavad sul hiljem suurte eesmärkide saavutami- nagu Nike ja Adidas, aga arvestades seda, kui professionaalne äpp neil on, teavad nad jooksust sega toime tulla. kindlalt väga palju ja oskavad ka super häid tosse teha. Realistlik plaan aitab areneda.

Nüüd, kus oled ennast Indrek Ilumäe blogi või Rich Rolli podcast’iga käima tõmmanud ning eesmärk on seatud, on aeg panna paika plaan. Üks võimalus selleks on kohtumine personaaltreeneriga, kes oskab sinu võimeid hinnata ning nõu anda, kuidas soovitud tulemused saavutada. Kui aga kogu sinu tagavaraks hoitud raha on plaanis uute jooksujalatsite alla panna, siis no worries − saab ka teisiti. Äpp nimega My Asics Run Training aitab sul tasuta treeningplaani koostada. Lähtudes seejuures sinu isiklikust tasemest, seatud eesmärgist ja ajast, millal soovid seda täita. Endomondo pakub ka sellist võimalust ja isegi natuke paremat, aga see ei ole tasuta.

Teine asi, mis on vast sama oluline kui jalanõu, eriti kui soovid kiiremaid tulemusi ning jälgida oma arengut, on pulsikell. See ei pea olema high tech kõikide lisadega imevidin, oluline on jälgida oma südame tööd, et saaks vastavalt sellele treeningu intensiivsust tõsta või langetada. Veel soovitaks investeerida korralikku spordisokki. Kui oled juba leidnud endale sobiva jalanõu, siis ei tahaks ju jooksumõnu rikkuda sokiga, mis ajab higistma, ei hinga ning, kõige hullem, liigub jalas.

2017 kevad | VEGAN

sport

Esmamulje on kõige tähtsam.

Oma esimesi jookse alusta lihtsalt. Tee trenni sellisena, nagu sa oled, mitte sellisena, nagu sa tahaksid olla. Kõige suurem viga, mida algajad teevad, on see, et jooksevad liiga palju ja liiga kiiresti. Selline enesepiinamine võtab ära naudingu. Jooksmine peaks ikkagi fun olema.

Proovi joosta pigem kaugemale kui kiiremini.

Võta aega taastumiseks.

Paljud algajad teevad vea, üritades liiga palju, liiga tihti jooksmas käia. Võta aega taastumiseks, sest puhkus moodustab olulise osa arengust. Kui sa ei lase oma kehal taastuda ja kohaneda uue rütmiga, lõpetad vigastustega. Kuula oma keha: kui tunned kuskil valu, pakitsust või väsimust, võta aeg maha ja taastu.

Kui oled jooksmises täiesti algaja, ära sunni ennast kohe 45 minutit jooksma. Alusta väiksemate jooksusööstudega kõndimise vahepeal. See aitab su kehal ja vaimul kohaneda jooksu nõudmistega ning teeb trenni lõbusaks kogemuseks. Tee näiteks 30 sekundit kuni minut jooksu ning Taastumisele aitavad kaasa küllaldane uni, vedepower-kõnni kaks korda sama kaua. Seejärel kor- liku tarbimine ning mitmekülgne toitumine. Siin da. on jälle olemas lahedad tasuta äpid, mis aitavad sul toitumist analüüsida ja olla kindel, et sööd ja Et lihased soojaks saada, alusta alati viieminutili- jood piisavalt. Need rakendused on aga juba nii se kõndimisega ning selleks, et pärast treeningut vanad ja tuntud, et nende tutvustamiseks piisab jahtuda, tee sama. vaid nende nimetamisest − Cronometer ja tema eestlasest sõber Nutridata. Keskendu vahemaale, mida jooksed, mitte ajale.

Skänni QR-koodi toote kiireks leidmiseks 18

uuring

20 AASTAT TAIMETOITU: mida näitab vereanalüüs?

Kui tervislikuks määratleb vereanalüüs minu toitumise ja kuidas toitumine varustab mu organismi vajalike ainetega? Kas ja kuidas erinevad arsti ja toitumisnõustaja vaatenurgad ja analüüside lugemine? Kas peaksin D-vitamiini doosi korrigeerima? Kuidas saan endale head teha? Kas vegani verepilt on omnivoorist kesisem? Milline on minu verepilt? ― dagmar kase― Taimetoitlase või veganina ei ole ma seni Lääne meditsiini esindaja poole pöördunud. Mind eesootavatel kohtumistel arsti ja toitumisnõustajaga on väga oluline nüanss – kummalgi ei ole veganluse suhtes negatiivset hoiakut.

KUI KAUA OLEN VEGAN OLNUD? Täistaimetoitlane ehk vegan olen olnud peaaegu 12 aastat. Sellele eelnes ca 13 aastat erinevate toiduainete ja ka loomseid koostisaineid sisaldavate toodete (kosmeetikatooted, puhastusvahendid jne) tarbimise järkjärguline piiramine või kohene lõpetamine. Minu jaoks sai kõik alguse loomade õigustest (ükskõik milline vägivald ei ole õigustatud), aastate jooksul lisandusid mure keskkonna pärast ja ka tervisega seotud põhjused.

MINU TERVIS JA TERVISEKÄITUMINE? Aastatel 1992–1993, mil minust taimetoitlane sai, ei teadnud ma, et olen taimetoitlane – ma ei olnud selle terminiga varem kokku puutunud. Sel ajal taolistel teemadel meedias ei räägitud ja vastav kirjandus oli puudulik, eeskujusid ega infot polnud. Samas ei räägitud koolis ka omnivooride söögilauast – näiteks milleks on joodi vaja, milline toiduaine on hea tsingiallikas või kuidas väljen20

VEGAN | kevad 2017

dub rauavaegus – ja teavet jagati üleüldse väga vähe. Kuni 2005. aastani, mil olin taimetoitlane (vegetarian), koosnes minu menüü eelkõige puu-, juur- ja köögiviljadest, piimatoodetest — Eestist väljaspool viibides tarvitasin ka taimseid piimasid - teraviljatoodetest ning teatud määral ka leiva- ja saiatoodetest. Taimetoitlasena lõpetasin alguses liha tarbimise, siis loobusin munast ja kalast, seejärel meest ja viimasena ütlesin „ei” piieganina meditsiiniasumatoodetele. tuses kapist välja tulek: Tagantjärele Lugu 1 leian, et taimetoitlasena Arvan, et sellest on 15 aasoli minu toitat, mil minu veres määrati dulaud küll esimest korda antikehasid tervislikum, seoses toiduallergia ja hingaaga toitumimisteede allergiaga. Sel ajal sel oli palju oli testitavate allergeenide niarenguruumi mekiri lühike ja minul ühtegi regulaarne toiei leitud. Polikliiniku õega tuli tumine, näksijutuks, et olen taimetoitlane – mistevältimine, sain sõimata, sest ma rikkuvat saiakeste oma tervise ära. vähendamine

uuring

menüüs, koostisainete siltide tähelepanelikum lugemine jms vajasid veel harjutamist.

näiteid minu igapäevasest toidulauast

Alates 2017. aasta jaanuarist toitun soja-, nisu- ja gluteenivabalt. Lisaks sellele ei tarbi ma raﬁneeritud toiduaineid. Toidulisanditest olen eelkõige tarbinud vitamiine B12 ja D, rauda, kaltsiumi ja magneesiumi. Juba aastaid olen kord aastas andnud vereanalüüsi ja perearstiga konsulteerides on selgunud, et teatud näitajad on mul sünnipäraselt keskmisest kas mõnevõrra madalamad või kõrgemad. Kui mitu minu omnivoorist tuttavat on aastaid võidelnud raua-aneemiaga, siis eelmise aasta alguses diagnoositi mul esimest korda raua-aneemia – hakkasin rohkem tähelepanu pöörama rauarikaste toiduainete tarvitamisele.

õuna

supp

TAIMETOITLASTE PAKETT „MINU TERVIS JA TAIMETOITLUS” Lääne-Tallinna Keskhaigla pakub taimetoitlaste paketti „Minu tervis ja taimetoitlus” hinnaga 110 eurot. Pakett sisaldab ülevaadet põhilistest tervisenäitajatest (vereanalüüsid) ja nende mõjust tervisele ning nõuandeid toitumisnõustajalt tervislikuks ja tasakaalustatud toitumiseks lähtuvalt analüüsitava maailmavaatest. Minu jaoks oli üllatav, et paketi tellijal oli võimalik valida kas arsti või tervisenõustaja ca 40-minutiline konsultatsioon. See oli üllatav, kuna sümbioos mõlemast konsultatsioonist tundus huvitavam (näiteks mida näeb verepildis arst ja millele pöörab tähelepanu tervisenõustaja), kompaktsem ja vajalikum. Nüüd ongi pakett koostöös Minu Tervise projektijuhiga arenduses: tõenäoliselt muutub paketi hind natuke kallimaks, aga tellija jaoks terviklikumaks ja informatiivsemaks. Mitte vähemtähtis ei ole kohtumiste järjekord: kui arst tutvustab verepilti n-ö tehnilisemalt ja teoreetilisemalt, siis järgmisena toitumisnõustajaga kohtudes on paketi tellija informeeritum, et ettevalmistunumalt oma toitumise ja tervise kohta küsida.

okoli

aurutatud br

KONSULTATSIOON ARST MIHHAIL TIŠTŠENKOGA Konsultatsioon algab küsimusega „Kuidas ma hindan oma tervist: väga hea, hea, rahuldav, mitterahuldav?” Vastan, et aastaid on iga päev erinev olnud ja suuresti on see seotud muu hulgas sellega, mida ja millises koosluses söön, millise ajavahemiku tagant ja kui regulaarselt. Kui söön iga kolme tunni tagant, 4−5 korda päevas, väikeseid koguseid, puuvilju ja juurvilju ühe toidukorra ajal koos ei tarvita, söön minu kehale sobivaid toite, kergesti seeditavaid toite, siis on enesetunne üldiselt hea või väga hea. Arst Mihhail Tištšenko (M.T.) teisele küsimusele – milli-

hirsipu

der

2017 kevad | VEGAN

uuring

ne oli tervis enne veganiks hakkamist? – on mõnevõrra keeruline vastata … Kui detailselt peaksin vastama? Kui kaugele ajas peaksin tagasi minema? Konsultatsioonil on ka ajaline limiit, 40 minutit ja nii vastan võimalikult kompaktselt: „Ma ei mäleta detailselt, aga alates 2001. aastast on minu menüü muutunud järjest tervislikumaks ja kergemini seeditavamaks ning ka piiratumaks – teatud toiduaineid, mida sain süüa 2001. aastal, kutsuvad esile toidutalumatusega sarnanevaid reaktsioone.” Heidan pilgu dokumendile, mis peegeldab minu verevalemit: B-WBC, B-RBC, B-Hb, B-Hct, S-Fer, fS-Fe, S-Ca, fS-B12, fS-Fol, S,P-Prot, S,P-CRP … Kokku on 35 erinevat nimetust, millel vastus ja normväärtus. Mõnikord tundub mulle, et minult kui veganilt eeldatakse, et tean neid nimetusi une pealt, sh normi ja deﬁtsiidi tunnuseid. Paljude omnivooride põhimure, nii tutvusringis kui ka meedias, on tihtipeale see, kust saab vegan oma valgud kätte või milline on olukord vitamiin B12ga. Kas omnivoor teab kõiki neid nimetusi, oma verepilti, oskab oma verepilti lugeda? Tunnistan, et mulle meeldiks kõiki neid nimetusi koos piirväärtustega teada, aga kahjuks ma ei tea – mul on hea meel, teades, et konsultatsioon arstiga ei ole lihtsalt mõneminutiline kohtumine.

hommik

usöök

adod

a avok

Aga on ka põhjust tegutsema hakata ehk nimetus S-Vit D (25-OH) vastus on 28 nmol/l ja normina on kirjas >75 nmol/l ehk muu hulgas luustiku ja hammaste normaalset arengut ning normaalset ainevahetust tagavat D-vitamiini on organismis liiga vähe. M.T. sõnab: „Tegelikult on nii, et D-vitamiini norme ei tea kahjuks keegi. Meie laboris on selleks pandud >75 nmol/l, kuigi Eestis on selline väärtus väga väikesel protsendil inimestest. Tavaliselt näeme vastust alla 75 nmol/l.” Seega, kuna meie hall taevas D-vitamiini palju juurde ei anna ja suviti üritan päikest vältida päikesetundlikkuse tõttu, tähendab see, et pean profülaktilist doosi 400 IU-d suurendama. M.T. ütleb ka, et kui väärtus oleks 50, siis ta ei muretseks, ja toonitab veel kord, et D-vitamiini normi ei teata. Kõige paremini seeditav D-vitamiini vorm on arsti sõnul

apel

sinid

Verepilt näitab, et rauanäit (S-Fer 12,7 µg/L, norm 5,0-204,0 µg/L) võiks kõrgem olla – kas on põhjust muretseda? M.T.: „Rauda võiks veres rohkem olla, aga punaliblede hemoglobiin ja punaliblede rakkude suurus on normis, nii et peidetud rauavaegust ei saa järeldada.” Kaltsiumi vastus (2,23 mmol/l) on korras, närvisüsteemi tervist tagav B12 (329 pmol/l) on normis. Arst suunab aga tähelepanu sellele, et meedikud on märganud foolhappe ja B12-vitamiini vahel pöördvõrdelist seost, mis tähendab, et mõnikord võib inimestel, kellel on foolhappe deﬁtsiit, B12 näit olla päris kõrge.

VEGAN | kevad 2017

Sonett-so anders_EE 09.06.16 13:48 Seite 1

Sonett – nii teisiti Ö K O L O O G I L I S E L T Soneti tooted on saadaval Biomarketites, Prismades, Maksimarketites ja suuremates Selverites.

Kui teisiti? – Täiesti teisiti! Sest võrreldes muude pesu ja puhastusvahenditega valmistatakse Soneti tooteid hoopis teistmoodi. Vaid Sonetis lisatakse toodetele ainulaadseid palsamlikke lisandeid nagu kulda, viirukit, mürri, oliiviõli, loorberit, roosiõietuhka ja puuvõõrikut, mida on enne oloidsegajas korrapärase kaheksakujulise liikumise abil rütmiseeritud. Need lisandid muudavad Soneti tooted ainulaadseks, väärtuslikuks ja täiel määral biodünaamiliseks. Iseenesestmõistetavalt ei sisalda Soneti tooted naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Tooted ei sisalda ka kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitusaineid ning on 100% biolagunevad. Kõik õlid ja eeterlikud õlid on toodetud 100% kontrollitult mahedalt või biodünaamiliselt. Soneti toodetes ei kasutata geeni- ega nanotehnoloogiat ning Sonetis ei tehta loomkatseid. Rohkem infot www.sonett.eu

Viiruk

cse-label.org

Reg. by Vegan Soc. stop-climate-change.de

Loorber

Mürr

Kuld

Oliiviõli

Certified by Certisys

K O H U S E T U N D L I K

Roosiõietuhk

Puuvõõrik

sonett so nett

Sonett on võitnud kaks tunnustatud disainiauhinda: reddot ja iF-design. Rahvusvaheline žürii tõstis Soneti esile teedrajava, trendiloova ja nutika disaini eest. Disain: Studio Lierl

uuring

rasvlahustatud ja soovitab minu üllatuseks kalamaksaõli või müügilolevaid vitamiiniampulle – želatiinikapsli sees on rasvlahustatud D-vitamiin 1000 IU-d, mis on arsti sõnul mulle sobilik doos. Foolhape (fS-Fol) on vesilahustuv B-grupi vitamiin, mis on vererakkude uuendamiseks oluline vitamiin ja mille deﬁtsiit olevat kõige levinum vitamiinipuudus maailmas. Selle näit on mul madal: 5 nmol/l (normiks on 6-39 nmol/l) ja M.T. arvab, et peaksin tegema ühekuulise foolhappekuuri, võttes igapäevaselt tabletti 0,4 µg. Küsin arsti käest, mis võib üldjuhul olla nii madala foolhappe näitaja põhjus, ja M.T. sõnul on see seotud seedekulglas toimuva imendumise halvenemisega ja sellega, et toit ise sisaldab foolhapet suhteliselt vähe. On ka häid uudiseid! Nimelt on minu kolesterooliproﬁil laitmatu ja arsti sõnul olevat üldkolesterooli vastus 4,1 mmol/l (norm <5,7 mmol/l) näit, millest paljud inimesed maailmas unistavad. Samas juhib ta tähelepanu sellele, et kolesterooli näitu ei tohiks liiga madalale langetada, sest siis on nn rakkude ehitusmaterjali liiga vähe, ja soovitab näitu hoida 4,1 mmol/l piires.

eganina meditsiiniasutuses kapist välja tulek: Lugu 2

Ühel eelmise aasta novembrikuu varahommikul olin Ida-Tallinna Keskhaiglas. Söömata-joomata. Voodikohti ei olnud veel ja nii pidin ootama minu jaoks mõnevõrra jahedal ootealal. Seljas oli mul õhem kampsun ja ka kapuutsiga pikem jakk. Kui palatis oma voodi suunas läksin, küsis keskhaigla töötaja, kas ma garderoobi ei tahtnud riideid jätta. „Need ei ole ju üleriided,” mõtlesin mina. Sama töötaja tuli hiljem tagasi – ta oli kuulnud, et olen taimetoitlane ja et mulle ei pea süüa tooma – ja nähes, et mul on endiselt jahe, ütles: „Sööge liha, siis ei ole külm.” Jutukas haiglatöötaja küsis ka, milline operatsioon mul tuleb. Vastasin: „Sapikivioperatsioon.” Selle peale ütles mu vestluspartner: „Oo, ma arvasin, et taimetoitlastele ei ole vaja seda operatsiooni teha. Te toitute ju nii tervislikult. Tuleb välja, et taimetoitlastel on samad probleemid, mis teistel.”

hea – näiteks päevast päeva ainult makaronide Kasutan võimalust ja küsin M.T. käest mõned kü- söömine koos roheliste hernestega ja ongi kõik. simused. Juurikad, puuviljad, oad, teraviljad – see kõik on väga oluline. Toitainete sisaldus ja osakaal on Millistel juhtudel soovitaksite taimetoitlust ja/või niivõrd erinev, et midagi ei julgeks ära jätta, kui veganlust? just ei esine toidutalumatust. Teiseks peaks huvi tundma toitainete sisalduse vastu toiduainetes – M.T.: Kui rääkida taimetoidu- või vegandieedist huvituma peaks kõik, mitte ainult taimetoitlased (siin ja edaspidi markeerib termin dieet laiemas ja veganid. Näiteks rohelist värvi toidud ja vürtsid tähenduses toitumisviisi. − D.K.), siis meedikutel sisaldavad suhteliselt palju K-vitamiini, virsikutes on tavaliselt selline seisukoht, et lapsi ei tohiks ja aprikoosides on suhteliselt palju rauda – selkaasata ja kui inimene jõuab täisikka, saab ta ot- list infot tasub üle vaadata ja selle peale mõelda. sustada, kas tahab olla taimetoitlane. Pediaatrina Kolmandaks peaks jälgima oma tervist. Isegi siis, olen kohanud lapsevanemaid, kes on taimetoitla- kui taimetoitlase dieet on mitmekülgne ja enesesed olnud üle kümne aasta ja kelle tervis on väga tunne on hea, ei tähenda see, et perearsti juures hea. Vegandieet on ehk liiga range, aga üldjuhul ei võiks kord aastas näiteks vere kolesterooli ja võib täiskasvanu taimetoidudieedile jääda. Pide- hemoglobiini sisaldust mõõta. vat taimetoitlust ma pigem ei soovitaks. Näiteks ei ole ma kuulnud, et traditsioonilises meditsiinis M.T. tõdeb, et vaadates neid analüüse n-ö pimesi oleks välja töötatud teaduslik või ametlik lähene- ja teadmata, kelle verepilt see on, ei saa ta öelda, mine, kuidas sellesse suhtuda. Mina seda ei soo- et vaatab vegani verepilti – sarnast verepilti on ta vita, kuna traditsioonilise dietoloogia järgi peaks näinud inimeste puhul, kes söövad väga palju liha. 15% toidust olema loomse päritoluga – 15% ei „See, kes liha sööb, jätab võib-olla vahele need toiole väga suur osakaal. Teiseks, tänapäeval jaga- dud, mida teie sööte ja kust saate näiteks rauda vad inimesed oma kogemusi, aga iga inimene on või midagi muud,” ütleb ta. Vegan minus naeratab niivõrd individuaalne, igal inimesel on oma tervi- – siis ongi nii, et vegani verepilt ei ole vähemalt seproﬁil, mis eeldab ka seda, et iga inimene peab sel korral omnivoorist kesisem? endale ükskõik millist dieeti sobitama. Kas Teid on selle paketi konsultatsioonidega seoMillele peaksid mõtlema inimesed, kes plaanivad ses miski üllatanud, rõõmustanud, ehmatanud taimetoitlaseks ja/või veganiks hakata või on sel- või kurvastanud? le sammu hiljuti teinud? M.T.: Miski mind ehmatanud ei ole. Mind rõõmusM.T.: Esiteks tuleb silmas pidada, et toit oleks tab alati see, et tavaliselt on inimestel enam-vävõimalikult mitmekesine. Ühekülgne dieet ei ole hem normaalsed analüüsid, suuri kõrvalekaldeid 24

VEGAN | kevad 2017

uuring

ma näinud ei ole. Pigem on drastilised muutused seotud inimestega, kes on mingil väga konkreetsel dieedil. Näiteks puudutab see tihti autiste, kes valivad endale lemmiktoidu, näiteks needsamad makaronid, ega söö mitte midagi muud. Siis tekivad erinevad muutused, näiteks aneemiad või kolesteroolide nihked. Neil, kes söövad mitmekesiselt, on terviseproﬁilid päris head.

KONSULTATSIOON TOITUMISNÕUSTAJA KÜLLI HOLSTINGUGA Toitumisnõustaja Külli Holstingu (K.H.) esimene küsimus „Milline on teie menüü?” viib mind kimbatusse. Nõustun, et see küsimus on igati loogiline konsultatsiooni alustamiseks, aga olen vist väsinud mõni minut tagasi lõppenud konsultatsioonist arstiga, sest lihtsam on nimetada toiduaineid, mida ma süüa ei saa – nii meenub mulle alles K.H. abiga näiteks, et lisaks rauarikkale hirsipudrule sisaldab minu menüü teiste toiduainete hulgas minu lemmikpuuvilja avokaadot, mis toob minu menüüsse oomega-9-rasvhapet. K.H. kaardistab ka minu toitumisrežiimi ehk söömisharjumusi – näiteks ei joo ma söömise ajal, sest see takistab seedeensüümide tegevust – ja hindab minu üleüldist tervislikku seisundit, sh vaevusi. K.H. küsib vestluse käigus, kas mulle on tehtud toidutalumatuse analüüse või pakutud välja teatavate lühikeseahelaliste sahhariidide ja polüoolide (FODMAP – Fermentable, Oligo-, Di-, Monosaccharides and Polyols) vähendamist dieedis. K.H. sõnul on paljudel inimestel nende süsivesikute seedimisega raskusi, mistõttu ongi dieedi põhimõte neid süsivesikuid sisaldavate toitude nagu kartul, porgand, õun, ploom, rosin jt, vältimine. Möönan, et toiduainete koostise alusel paikapandud FODMAP-i ei ole keegi mulle soovitanud. K.H. soovitab selle menüü üle oma arstiga arutleda, kui praegune ajurvedalik toitumisviis vajalikke tulemusi ei too.

oovitus arsti ja/või toitumisnõustaja konsultatsioonile minekuks

Kõigile, kes on huvitatud kas sellest paketist või arsti/toitumisnõustaja konsultatsioonist üleüldiselt, soovitan pidada kasvõi lühiajaliselt toitumispäevikut, markeerides ka toidulisandite tarvitamist – see hoiab kohtumisel palju aega kokku ja on arsti/nõustaja jaoks äärmiselt informatiivne. 26

VEGAN | kevad 2017

tumisnõustaja juhib aga tähelepanu, et esimese kuu lõpuks ei pruugi tase tõusta ja teise kuu lõpp tähistab ajahetke, mil saab kontrollida, kas näidu tõus jäi pidama. Ideaalis on K.H. sõnul D-vitamiini sisaldus organismis suurem kui 75 nmol/l. Ka D-vitamiini üleannustamise võimalus on olemas (>350 nmol/l) – kui lisandeid võtta palju ja/ või pika aja vältel – ja seepärast on väga oluline skeem läbi rääkida. K.H. märgib: „D-vitamiini 400 IU-d on soovituslik ja sellest peaks justkui piisama, aga siin tuleb mängu erisus – me ei ole ühesugused. Kunagi ei tea, võib-olla ei ole see lisand kõige õigem, võib-olla on mõni muu probleem vms ja seepärast on kordusanalüüsi tegemine oluline. Saab külastada kas perearsti või lasta teha tasuline analüüs (ca 8 eurot).” Foolhappe puhul, mille näit on madal, küsib toitumisnõustaja, kuidas arstiga kokkulepe jäi – kas spinati söömine või toidulisandi võtmine? Muiates vastan, et lubasin leida mulle sobiva toidulisandi ja uurida, kuidas saaksin foolhapet toidulauale juurde. K.H. soovitab võtta paremini omastuvat folaadi metüülvormi, samal ajal paberile kirjutades „5-MTHFI” - seda numbri- ja täheühendit peaksin otsima toidulisandi pakendilt. K.H.: „Soovitan B-kompleks vitamiini, mis sisaldab ka foolhapet. Kuna foolhape on vesilahustuv ja seetõttu ei pruugi see püsima jääda, siis spinatit ja teisi rohelisi ürte võiks igapäevaselt juurde võtta. Foolhapet ja vitamiini B12 peaks võtma koos, omavaheline seos on neil olemas, koos toetavad nad teineteist paremini.” K.H. soovitab igapäevaselt tarbida kaltsiumirikkaid ürte – kaks ja pool teelusikatäit kuivatatud ürte päevas andvat vajaliku kaltsiumikoguse. Küsin ka toitumisnõustaja käest mõned küsimused.

Kuna konsulteerite taimetoitlasi ja veganeid selle paketiga seoses, eeldan, et Te ei pea taimetoitlust ja veganlust laiduväärseks või radikaalseks K.H. heidab eluviisiks. Kas olete taimetoitluse ja veganluse pilgu verepil- suhtes neutraalsel või positiivsel seisukohal? dile ja vangutab pead, K.H.: Ma ei pea veganlust radikaalseks ega laidunähes D-vita- väärseks, mõistan väga hästi inimesi, kes loobumiini vastust vad loomsest toidust. Olen ise küll omnivoor, aga (28 nmol/l), söön igal võimalusel alati taimetoitu, valmistan s o o v i t a d e s seda ka oma perele ja külalistele. Olen ka kaaluD - v i t a m i i n i nud loobumist loomsest toidust, kuid olen löönud kuu aja vältel kõhklema. Kardan peamiselt oma isusid, näiteks võtta suurema kala ja muna järele. Olen loobunud oma tervise annusena ja tõttu piimast ja piimatoodetest – isud pole mind kahe kuu pä- eriti vaevanud. Ma siiralt ei usu, et on olemas inirast teha uue mest, kes mõnd looma või lindu nähes mõtleks analüüsi. Toi- esmalt tema liha maitsele või toiteväärtusele. Me

uuring

kõik näeme ikkagi elusolendit. Millistel juhtudel soovitaksite taimetoitlust ja veganlust? Millistel juhtudel soovitaksite taimetoitlusest ja veganlusest loobuda? K.H.: Minul toitumisnõustajana ei ole õigust kellelegi üht või teist toitumissuunda peale suruda. Inimese tervise seisundit hinnates ja menüüd analüüsides näen sageli väga minimaalset taimetoidu tarbimist ja sedagi peamiselt teraviljadena. Ka tervislik kaalulangetus ei õnnestu ilma köögivilju menüüsse lisamata. Ka keha puhastus taimetoidu-menüüga võib olla minu soovitustes. Taimedest valmistatud toitu peaksid kõik sööma rohkem, et säilitada paremat tervist. Näiteks menopausi sümptomite leevendamiseks sobib väga hästi taimetoidupõhine dieet, mis ei välista täielikult loomseid toiduaineid. Igasuguste piirangutega toitumise ohuks on see, et ei osata toitaineid kombineerida või puudub huvi toitumise vastu. Toitumine võib jääda ühekülgseks, kui menüüsse võetakse ainult need toidud, mis meeldivad – võib tekkida toitainete puudus. Kui ma midagi soovitan, pean eeldama, et inimene saab sellega hakkama, et tal on motivatsioon teadlikke valikuid teha ja toitainete puudujääke ei teki. Pigem soovitan menüü taimetoidupõhisemaks muutmist, lähtudes inimese tervisest. Ükskõik millise piirangu puhul peab jälgima, et inimesel ei tekiks riski toitumishäire väljaarenemiseks. Noored, kellel on väike ülekaal – kartulit ei söö, riisi ei julge süüa –, võivad jääda energiapuudusesse ja siis tekivad uued probleemid. Samuti on mul mure inimeste pärast, kes ütlevad, et tahavad olla vegantoitujad ja päästa maailma, aga kui nad lõpuks söövad ainult saia ja küpsiseid, jääb kõht tühjaks ja pidevalt vaevab magusaisu. Tuleb natuke õppida – mida rohkem on piiranguid, seda rohkem peab teadmisi olema. Taimetoitlusest loobuda soovitaksin siis, kui inimesel endal või tema lapsel ilmnevad terviseprobleemid, mis võivad muutuda ohtlikuks, ja nende põhjus peitub toitumises, toitainete omastamises jms.

kiivid m

andlip

iimaga

Millele peaksid alustavad taimetoitlased ja veganid mõtlema? K.H.: Vegantoituja peab lihtsalt olema terviseteadlikum. Lugema soovitusi, kuidas tasakaalustatud veganmenüüd koostada, võtma juurde B12- ja D-vitamiini (viimast peab võtma lisaks ka omnivoor), teadma natuke rohkem valkudest ja rasvadest ning nende allikatest. Kahjuks on ka neid, keda nende enda tervis ei huvita, ja niikaua kui probleeme pole tekkinud, nad ka mingit infot vastu ei võta. Kehvasti toitujaid leidub ikka − kes eelistavad suures koguses, ületöödeldud, valgest jahust ja suhkrurikkaid toite − nii omnivooride kui

ikasu

maas

puu

vilja

segu

2017 kevad | VEGAN

uuring

veganite seas. Toitumisnõustajana soovitan jälgida oma menüü kujunemist ja seda kas ise analüüsida või konsulteerida, et saavutada tasakaalustatud toiduvalik ja oma tervisele mitte kahju teha. Kindlasti soovitan teha igal aastal analüüse kontrolliks, kas tervis on korras. B12- ja D-vitamiini taset peaksid kõik kontrollima, see annab kindlustunde. Kas Teid on selle paketi konsultatsioonidega seoses miski üllatanud, rõõmustanud, ehmatanud või kurvastanud? K.H.: Kuna pakett on alles uus, ei saa ma veel välja tuua mingeid ühtseid jooni. Küll aga rõõmustab, et inimesed on mõistmas tervisekontrolli vajadust, et ennetada probleeme.

tofu b

rokolig

KUIDAS EDASI?

Konsultatsioonidelt tulles uurisin, millised toiduained foolhapet sisaldavad: otsustasin edaspidi tihedamini apelsine süüa ning võtan foolhappepreparaati (2 tabletti foolhapet 400 µg). Et D-vitamiini sisaldust organismis tasakaalu saada, võtan kuu aega 3 tabletti D-vitamiini 1600 IU-d (D2 800 IU ja D3 800 IU), järgneval kuul 1 tableti 1600 IU-d ja aprillis teen uue D-vitamiini analüüsi. Veganina ei tea ma, millised oleksid minu tervisenäitajad omnivoori, toortoitlase või ükskõik millise teise toitumissuuna esindajana. Tean aga seda, et inimene ei vaja ellujäämiseks liha ja/või loomse päritoluga toite-jooke. Usun, et loomi-linde nähes ei mõelda enamikul juhtudest looma-linnu maitsele või toiteväärtusele. Samas usun, et valmistoitu või koostisaineid vaadates ei nähta enamasti elusolendit, vaid kõhutäit ja meeldivat ampsu. Õnneks on Eesti kohvikutes, restoranides ja toidukauplustes veganvalikute pakkumine muutumas laiemaks, võimaldades vägivallatumaid ja organismile kasulikke maitsekogemusi. Elagem veganlikult, toitugem tervislikult ja mitmekülgselt ning hoidkem oma keha õnnelik! Taimetoitlaste paketi tegemist 2016. aasta jaanuaris toetas Lääne-Tallinna Keskhaigla. Rohkem infot paketi „Minu tervis ja taimetoitlus” kohta leiate leheküljelt www.minutervis.eu.

toor

trüh

VEGAN | kevad 2017

tisup

toma

vlid

Kupongi koodiga “ajakiri Vegan” on kõik Cytoplan ja Veganicity tooted -15%.

Cytoplan D3 ja Cytoplan B12 Komplekti tavahind 17,61€ Soodushind kupongi koodiga

15,85€

Veganicity toidulisandid nüüd saadaval ka Eestis - loodusraviapteegis BIOTHEKA! Veganicity Kelp 300mg Iodine - From The Sea Tavahind 3,24€ Soodushind kupongi koodiga

2,75€

www.biotheka.ee

pere

HEA PLAAN ON TERVISLIKU KÕHUTÄIE ALUS ― anniina ljokkoi―

Plaani järgi on kõik selge: meie peres süüakse täisteraviljatooteid, tumerohelisi aedvilju, pähkleid ja puuvilju ning võetakse vitamiine iga päev. Nii saamegi kõik vajalikud toitained kätte ja elustiilihaigused meid ei ähvarda. Kui tervislikult toituda, võib ju vahest maiustada ka. Muumimammagi ütles, et kõik lahe teeb ka kõhule pai. Kahjuks on meie pai laps õppinud kasutama ühte väga mõjuvat, kuigi lühikest sõna, nimelt ei“. “

VEGAN | kevad 2017

pere

Kui aus olla, pole vähemalt Lõunasöögi planeerimine on mu lemmiktegevus! LILLA JÄÄTIS: minu kehal tarkust tunLoomulikult saab see olema ideaalne roog. PasPüreesta banaan ja da isu ainult selle järele, ta asemel sööks täna midagi muud: teeks hoomustikad ning pane mida tal tarvis läheb. pis peedi-kartuliputru ning igavese soja asemel sügavkülma jäätiPigem karjub ta krõpsuhernekotlette. Nämm! seks muunduma. de ja pannkookide järele, püüdes mind veenda, et Otsustan segada hernekotletitaina valmis enne need on eluks vajalikud. Ma õue minekut. Samuti pingutan, et jõuaksin kartupole ka oma mehe või väikese lid-peedid valmis pesta ja koorida – pärast pole Werneri kehade puhul sellist andekust märganud. muud mitte midagi kui pehmeks keeta ja pudruks tampida. Tervislikule ja mitmekesisele toitumisele tulevad ainult rutiinid appi. Mängime lapsega pargis ning koduteel võtame poest, mida tarvis. Poes märkan igasugu uusi toiHommikusööki kutsutakse meil rauasöögiks, sest duaineid ja aega läheb üllatavalt kaua. Mis teha, taldrikutäiest pudrust on võimalik saada märki- tooteid on lihtsalt nii huvitav uurida! Pärast on misväärne osa päevasest rauaannusest. Pudru toidukott raske ja rahakott kerge. Otsustan poodi sisse saab segada ka näiteks jahvatatud kane- enam sel nädalal mitte tulla. Werner on tüdinepi- või linaseemneid ning pudru kõrvale võib hea nud, ta viskab oma kindad maha ja piniseb. Kohe südametunnistusega nautida kasvõi moosi, sest lähme koju! Võtan talle veel riiulist ühe Semperi see sisaldab C-vitamiini, mis jällegi aitab raual beebipudru, äkki on tal kõht väga tühi. imenduda, mille pärast hommikusöögi kõrvale sobib hästi mõni puuviljamahl. Veelgi parem on Koduteel jääb Werner magama ning koju jõudes süüa värskeid puuvilju või köögivilju, millest magab ta edasi. Nii jääbki ta lõunasöögiks üks kõige C-vitamiini-rikkam on paprika. Näe, me pakipuder, mis küll raua ja vitamiinidega rikastaveganid oleme kõik pea toitumisteadlased! tud, kuid mitte päris see, millest toitumissoovitused räägivad. Wernerile meeldivad hommikuse rauasöögi juures eriti kõik C-vitamiini allikad. Kui pööran Vahepeal ma päriselt selja, on tal moosipurk käes ja lusikas sees. imestan, kuidas mu SIIDINE ŠOKOPaprikaviilu võtab ta hea meelega vastu ning laps kõigest hoolimaLAADIVAHT: Püreesuputab selle mahla sisse – välja tõstes on põ- ta täiesti normaalselt ta avokaado, peotäis nev vaadata, kuidas mahlatilgad kukuvad papri- kasvab ja kosub. Kuigi kuivatatud aprikoose ning kaviilu küljest maha. tegelikult on meil isegi kakaopulber imeliselt hästi: Werner ütleb küll siidiseks ja pehmeks Kui natuke vanema lapsega sõbranna varem kur- paljudele asjadele „ei“, vahuks. tis, et kardab lapse rauatarbimise pärast, pani see kuid ikkagi sööb. Olen mind imestama. Rauda saab ju igalt poolt ning kuulnud, et mõnedes pereuued teadustulemused ei toeta väidet, et anee- des on kõige hullemas faasis mia on veganite seas levinud. Nüüd olen aga ka ainult kaks kuni kolm toiduainet, mis pirtsakale ise mures: rauda on küll paljudes toitudes, kuid lapsele kõlbavad. Ja kuidagi kasvavad ka need nende sissesöötmine jonnakale kaheaastase- lapsed. On ka peresid, kellel pole iga päev muud le pole käkitegu. Kui rauast puudu jääb, pan- pakkudagi kui kaht kuni kolme toiduainet – kui nakse see raudselt taimetoitluse süüks. sedagi. Kuigi samas: laps on rõõmus ja energiline ning kasvu poolest täpselt normis Äkki ma lihtsalt muretsen liiga palju kõikide oma – milleks muretseda! kümnete variantide ja võimalustega? Kui hommikupala ei lähe just Sel ajal kui Werner polnud veel „ei“ ütlema õppiemme plaanide järgi, siis lõu- nud, sõi ta siira hea meelega kõike, mida taipanaajal on uus võimalus kõik sin talle ette panna. Umbes aastased tibud ongi korda teha. Luban pojake- sageli kõige tänulikumad toitujad: beebiaja piisel pärast hommiranguid pole, välja arvatud sool, suhkur ja kusööki multiliigne kogus merevetikaid, mis pole sookaid vaadata. vitatavad. Muidu sööb laps sedasama, MAGUSAD Ise koristan mida täiskasvanudki. Isu on hea, sest MUFFINID: Asenda kööki ning püstitõusmise ja käimise harjutamine suhkur datliga ja osa lasen mõtvõtab palju energiat. Nii kaua kui laps nisujahust täisterated lendu. saab veel rinnapiima või selle asendajahuga. 2017 kevad | VEGAN

pere

jat, on kõikide toitainete saamine ka kindlustatud. MAHEDAD PANNKOOGID: Sega taigna sisse banaani- või mangopüreed ja suhkrut ei lähegi vaja. Puuviljapüreed saab ka moosi asemel pakkuda.

Väljakutsed tulevad siis, kui laps taipab, et toiduaineid on erinevaid ja tema võimuses on valida, mida võtta, mida jätta. Werneri lemmiknumber üks on makaronid. Kui olen kotletitaina sisse kogemata liiga palju soola pannud, sööb ta kindlasti hea isuga. Petta enam ei saa: brokoli või lehtkapsas on ikka kapsas, olgu kasvõi kevadrulli sees. Kevadrulli saab ju lahti harutada ja ainult ümbrise ära süüa. Või lihtsalt karjuda leiva järele ja visata lusikas ja taldrik põrandale, kui seda ei anta. Olen kuulnud lastest, kellele meeldivad rohelised smuutid ning aurutatud aedoad ja köögiviljad. Mulle endale hakkasid sellised toidud istuma umbes 25 aasta vanuselt. Paremini maitsevad siiski endiselt kakaosmuuti, rohke õli ja sojakastmega pruuniks praetud aedoad ning tortilla sisse hakitud köögiviljad. Kuidas aga lapses tervislikke toitumisviise juurutada? Kodusel toidul on suur tähendus. Lõunaks tehtud punapeedipudrust ja hernekotlettidest saab väga ilus portsjon – nii ahvatlevad värvid koos! Werner magab kaua. Pärast ta ärkamist on meil veel terve õhtupoolik aega nende toitainete omandamiseks, mis hommikupoole vahele jäid. Ootamatult aga tulevad külla vanavanemad ahjusooja ülimaitsva saiaga... Kui vanaema ja vanaisa on läinud, keedan kinoat ja loodan, et väike saiast pungil kõht mahutab enne magamaminekut veel natuke putru. Werner sööbki mõne lusikatäie putru, pooliku banaani ja joob kaks klaasi kaerapiima. Et selle päeva valguvaesust heaks teha, lõikan talle veel tofut kuubikuteks. Need paneb ta isuga nahka. Kes pole tofu maitsega harjunud, ei saa vist aru, et taimetoitlastest lastele on tofu üks väga tuttav ja turvaline toiduaine. See meeldib neile isegi maitsestamata ja otse külmkapist, nii et paljud vanemad tunnevad lausa muret, et äkki läheb paljuks ja tuleks seda asendada millegi muuga.

Anniina poeg Werner Ljokkoi on sündinud 2015. aastal Tallinnas.

KUIDAS KINDEL OLLA, ET LAPS ON TERVE? Terve laps mängib, naerab ja poeb sülle. Kui ta on rõõmus ja energiline, on kõik tõenäoliselt hästi. Kui lapse pikkus ja kaal tõusevad normaalselt, saab ta piisavalt energiat. Pea meeles, et alla keskmise pikkuse või kaalu jääv laps pole tingimata liiga väike! Keskmine tähendabki just nimelt keskmist, ehk sellest üle ja alla peaks jääma sama palju lapsi. Kui laps mahub kasvutabeli alumise ja ülemise joone sisse, on kõik tõenäoliselt hästi. Pole vahet, kas tema isiklik joon kulgeb alumises või ülemises servas.

Kui rase või imetav ema võtab regulaarselt B12ja D-vitamiini toidulisandina ja annab neid juhiste järgi ka lapsele, on kõik tõenäoliselt hästi. Mõned perearstid ja pediaatrid lasevad aeg-ajalt kontrollida taimetoitlastest laste verenäitajaid. Kui Werner pärast kolme muinasSee on kõige kindlam viis teada saada, KÕIGE PAREMAD juturaamatut ja viit põgenemist kas vitamiinide annused on õiged, toit KOOKOSEPALLID: voodist ilusti magama on jäänud, piisavalt mitmekesine ja et toiduainete Peenesta kuivatatud turgatab mulle pähe, et vitamiiimendumisega pole probleeme. Kui vepuuviljad ühtlaseks masnid jäid võtmata. Pole see esimerenäitajad on normis, laps terve ja pere siks, veereta käte vahel ne ega viimane kord, kui unustan eluviisid endised, siis ei pea vereproovi pallideks ning rulli ära. Panen endale südamele, et tingimata iga aasta võtma – eriti, kui kookoshelvestes. kohe hommikul ajame asja korda. nõelaga torkimisest ähvardab saada lapse jaoks traumaatiline kogemus. 32 VEGAN | kevad 2017

pere

LAPSEVANEMA MEELESPEA RAUDSELT RAUDA

spinatisupp ning lehtkapsapesto on ülitervislikud, ning neid rohelisi häid asju saab peita ka ülepannikoogi ning isegi muﬃnite sisse.

Puder hommikul ja õhtul on hea rauabaas. Kõige rauarikkamad pudrud on täisterast nisu, hirss, VAJA LÄHEB VALKU kaer ja kinoa. Tofukuubikud on kiirel päeval kõige lihtsam viis Läätsepasta ja sojalasanje maitsevad väikestele kindlaks teha, et laps saab valku. Sobib väikeses hästi. Täisterapasta on hea rauaallikas. Läätse- karbis ka tee peale! dest on kõige rauarikkamad pruunid ja rohelised Valku leidub täisteraviljatoodetes ja tegelikult – läätsed. igal pool. Niisiis saab valku ka täisterapastast ja Kuivatatud puuviljadest sisaldavad näiteks apri- avokaadost. koosid rohkelt rauda – ja meeldivad lastele. Kotletid on imelihtne ja maitsev toit: Ühenda niRaud vajab imendumiseks C-vitamiini. Seda lei- sujahu mõne valguallikaga, sega veega paksuks dub rohkelt nt paprikas ning marjades ja puuvilja- tainaks ning prae õli või margariiniga pruuniks ja des. Kui laps pole veel harjunud sööma värskeid ongi valmis. Head valguallikad on keedetud läätasju, on lihtsaks lahenduseks suhkruvabad C-vita- sed, oad ja herned ning jahvatatud (ja leotatud) miiniga rikastatud puuviljapüreed ja mahlad. pähklid ja seemned. Kaltsium takistab raua imendumist, sellepärast ei tasu kaltsiumiga rikastatud jooke nautida igal toidukorral. Emapiimas sisalduva kaltsiumiga pole muret, sest rinnapiimas on raud lapsele hästi omastatavas vormis.

Kui igavene sojauba ja hernes ära tüütavad, proovi mõnda uut valguallikat. Eesti turule on jõudnud tänaseks ka tempeh ja seitan. Maailmas hästi levinud liha meenutav toode on quorn, rootslased aga valmistavad oumph’i. Põhjanaabritel on hetkel kõige kuumemaks trendiks nyhtökaura ja härkis.

Punapeeti peetakse heaks rauaallikaks, kuigi tegelikult ei sisalda see kuigi suurtes kogustes ÄRA UNUSTA VITAMIINE! rauda. Hemoglobiinile soodne mõju peitubki aga ilmselt toitainete tervikus, milles tähtis roll on fo- Taimetoidust puuduvad usaldusväärsed B12-vilaadil. tamiini ja D-vitamiini allikad ja nende vaegusega pole mõtet riskida. Keha omandab neid hästi ka KINDLA PEALE KALTSIUMI toidulisandist. Kõige kiiremas kasvufaasis saavad titad kaltsiu- B12-vitamiini hakatakse andma taimetoitlasest mi rinnapiimast või selle asendajast. Võõrutami- lapsele siis, kui ta hakkab sööma tahket toitu ja sega ei tasu kiirustada! imetamine jääb vähemaks. Titale sobib näiteks B12-vitamiini sprei. Pärast emapiima on kõige lihtsam viis kindlustada igapäevase kaltsiumivajaduse täitmine, juues D-vitamiini hakatakse andma igale lapsele 2 näkaltsiumiga rikastatud taimseid jooke: kaerajook, dala vanuselt toiduvalikust sõltumata ja seda sojajook, mandlijook ja tatrajook on turvalised soovitatakse tarbida aastaringselt kuni kolmanda tooted üle 1-aastastele. Riisijooki ei soovitata alla eluaastani. Vegan-lastele on see ka edaspidi soo6-aastastele rohke arseenisisalduse tõttu. vituslik aastaringselt. Apteekides müügil olevad D-vitamiinid on peamiselt valmistatud lambavilToiduainetest leidub kaltsiumi kõige rohkem see- last ehk pole taimsed. Eestis saab vegansõbrasamiseemnetes, millest valmistatakse tahhiinit. likku D-vitamiini tellida netipoodidest. Kes külasTahhiinit võib omakorda lisada hummuse sisse tavad näiteks Helsingit või Stockholmi, saavad või pakkuda väikestele näiteks koos pastaga. Ki- soetada sealsetest apteekidest ka beebidele sokerherned, mandlid ja tofu ning teised sojatooted bivaid D-vitamiini tilkasid. sisaldavad samuti kaltsiumi. Kolmas toitaine, mida veganid uurimuste järgi Kuivatatud puuviljadest kõige kaltsiumirikkam on liiga vähe saavad, on jood. Seda leidub rohkelt viigimari. merevetikates, kuid igaks juhuks võib kindlustada piisava joodikoguse ka toidulisandiga. TäiskasvaKui teil on imelaps, kes ütleb ka rohelistele toitu- nute jaoks on heaks allikaks muuhulgas jodeeridele „jah“, siis on kaltsiumitaevas lahti: nõgese- ja tud sool, kuid kõige väiksemate puhul ei ole soola 34

VEGAN | kevad 2017

toitumine

nõuanne

EMOTSIONAALNE

SÖÖMINE Inimene on emotsionaalse olendina loodud kogema kõiki tundevarjundeid. Emotsioon on füüsiline aisting: naer on rõõmu, nutt on kurbuse, lihasvärin on hirmu, hammaste krigin või higistamine on viha väljendus. ― kätlin kalling―

Tänapäeva mugava ja istuva eluviisi tulemusena on inimene sellest kõigest võõrdunud ja kaotanud oma kehatunnetuse. Raske on nimetada ja väljendada, teisisõnu toime tulla sellega, mida kogetakse tundetasandil. Emotsionaalne söömine on märk sellest, et oled kaugenenud oma kehast – emotsionaalne eneseväljendus ei voola vabalt.

Pidev soov einestada pere või sõpradega võib endas peita soovi kogeda ühtekuuluvustunnet, lähedust, soojust või mõistmist. Sotsiaalses ruumis võid kas ärevusest või peegeldades grupikäitumist märkamatult süüa suuri toidukoguseid füüsilist küllastust tundmata.

Emotsionaalne söömine on vastand toidu nautimisele: märkamata jääb toidu olemus, värv, tekstuur, maitse ja lõhn. Süüakse kiirustades, tihti mõne teise tegevuse kõrvalt. Ükskõik, kui palju seda spetsiiﬁlist toitu süüa, võib isu osutuda täitmatuks. Pärast ühe roa lõpetamist otsib ärev meel juba järgmist, mis tuimestaks ja looks illusoorse Emotsionaalse nälja taga võib olla see, kui elu ei heaolutunde. Kahjuks on leevendus lühiajaline, lipaku rahulolu: tunned sisemist tühjust, igatsust saks võib juhtuda, et hiljem kahetsed tegu ja süüarmastuse või läheduse järele. Söömasööstude distad ennast. taga peitub varjatud soov tunnistada endale olulist tõde või vaadata otsa suuremale probleemile Enese premeerimine toiduga võib kujutada enoma elus. Toit aitab alla suruda negatiivsed emot- dast üht emotsionaalse söömise vormi. Kõikide sioonid, nagu ärevus, viha, kurbus, ilma et peaksid elus leidub tegevusi, inimesi või olukordi, mis on neid läbi töötama. ühel või teisel viisil ebameeldivad. Pärast sisemist pingutust nõudva tegevuse sooritamist koEmotsionaalne tung mõne spetsiiﬁlise toidu jä- ged pingelangust, mida soovid tähistada näiteks rele aktiveerub äkitselt. Eriti isutab toit, millega tahvli šokolaadiga. oled loonud emotsionaalsed sidemed varases lapsepõlves. Alateadvuses lähed hetkeks tagasi Väga hea näide, et toit on emotsionaalse tasandi sellesse turvalisse mälestusse, kus tundsid soo- tuimestaja, on see, kui sind ärritab, vihastab või just ja hoitust. Töödeldud tahke, rasvane, soolane, kurvastab, et keegi on ära söönud toidu, mida eelõli- või suhkrurohke toit toimib hästi tundetasandi dasid eest leida. Sel hetkel saad puhtalt ühendust tuimestajana, erinevalt toorest salatist või puuvil- emotsiooniga, mida oled alla surunud. jadest. Iga toiduvaliku taga on nii psühholoogiline kui bioloogiline põhjus. Puudub tugev korrelatsioon, et isutav ja kutsuv toit sisaldaks toitaineid, millest organismis on puudus. Toiduvalikuid juhib ajukeemia, mis otsib preemiat ja naudingut.

VEGAN | kevad 2017

nõuanne

misest. Võid juua vaikuses teed, enne kui alustad söömisega. Tass teed rahustab su meele ja aitab paremini tajuda, mida sa tegelikult süüa soovid. eelte avamine Vaikuses söömine on tagasiside, peegeldus ja Teadlik söömine tähendab, et sa oled üks meditatiivne viis endaga kohtuda. protsessi juures kohal. Märka toidu värvi, tekstuuri, maitset ja heli, mis tekib mälumisel. oo ühendus enda kehaga Tunneta sidruni hapusust, avokaado kreemisust või pähklite krõmpsumist. Mälu aeglaselt: see Kehaga kontaktis olemine tähendab teadlikparandab toidu omastumist ja annab su ajule kust sellest, mis toimub tundetasandil. Läbi märku, millal lõpetada söömine. Jälgi, kas meelel kehaühenduse arendad julgust ja kindlust välon lihtne püsida toidu juures või otsib ta häirijaid jendada oma emotsioone. Seda ühendust aitab – vii telefon tuppa ja aseta ajakirjad kauguses- luua liigutamine (tantsimine, jooksmine, jooga), se. Kui tuleb mõni mõte, ära liigu sellega kaasa. hääle tegemine (rääkimine, laulmine), puudutus Keskendu erinevatele meelelistele aistingutele ja (massaaž, kuum vesi), maitsete tajumine (teadmärkad, et söömisest saab elamus. lik söömine) või teadlik hingamine (pranayama). Emotsionaalselt saad ennast väljendada läbi õta aeg maha loovtegevuste, nagu musitseerimine, kirjutamine või söögivalmistamine. Kõik nimetatud tegevuSöömisrituaal on väga intiimne tegevus – sed toovad su mõtlemisest tundmisesse, millega toit saab sinuks sõna kõige otsesemas mõt- ühes vabaneb vastupanu kogeda emotsioone. tes. Võta see aeg nautida protsessi: istu mugavalt ja jälgi, kas ruum ja inimesed sinu ümber on toe- Kui sa lubad endal tunda emotsioone, nimetad tavad, lubavad sul lõdvestuda ja tunda ennast neid, on sul palju kergem neid vabastada. Califorvabalt. Kui suunad tähelepanu toidule, kasvab nia Ülikooli kognitiivse neuroteaduse professor hetkega ka nauding: toit muutub maitsvamaks ja Matthew Lieberman viis läbi uurimuse emotsiookülluslikumaks. Lisaks mõjutab õige meelestatus nide tunnistamise kohta, milles selgus, et kui inikõige enam seda, kui palju sa toidust toitaineid mene suudab nimetada probleemse emotsiooni, omastad. Olulisim komponent pole mitte toidus rahuneb automaatselt ka närvisüsteem. Uurimus sisalduvad vitamiinid ega mineraalid, vaid sinu näitab, et emotsioonide omamise, tundmise ja kognitiivse tuvastamise vahel valitseb positiivne mõtted ja tunded, mida süües koged. ühendus. Kui õpid lähenema emotsioonidele intelligentselt, paraneb ka emotsionaalne heaolu. oo ühendus toiduga MIS AITAB LIIKUDA TEADLIKUMA SÖÖMISE JUURDE?

Teadliku söömise oluline nüanss on ühenduse tundmine toiduga, mis võimaldab kogeda tänulikkust. Tänulikkus selle eest, et sul on meeled, ligipääs toidule, võimalus valida oma toit. Võid mõelda ja teadvustada endale, kui pika või lühikese tee see toit on läbinud, et sinu lauale jõuda. Saada mõttes tänu ja märka, kui palju külluslikumaks muutub su kogemus. Võid pühitseda oma keha, toitu ja seda võimalust ennast toita. Kui hakkad teadvustama toidu päritolu, hakkad eelistama ka loomulikumat ja tervislikumat valikut.

aikuse võlu

Loo oma söömistavadesse juurde vaikust, mis aitab koondada tähelepanu. Söö iga päev mõni toidukord endaga vaikuses ja jälgi, mis mõtted ja tunded sinus tekivad. Paku perega või sõpradega koos einestades, et alustaksite kolmest kuni viiest minutist vaikuses toidu nauti-

Kui tunned, et sind on tabanud emotsionaalne söömasööst, siis võta hetkeks aeg maha. Ole vaikuses endaga ja selgita välja, millise emotsiooni osas on tekkinud vastupanu. Ütleme, et selleks on kurbus. Lepi ja luba endal tunda kurbust. Vali enda jaoks sobiv tegevus, mis aitab seda kurbust vabastada: ohkamine, nutmine, lahtilaskmine ideest, suhtest või olukorrast, mis sind enam ei teeni. Liigu söömise juurde alles siis, kui oled vabastanud tundelise raskuse. Praktiseeri igapäevaselt ausust enda vastu ja selget eneseväljendust. Tee valik luua rohkem austust ja teadlikkust enda söömistavadesse. Teadliku söömise eesmärk on jõuda selleni, et suudad lahendada emotsionaalsed tungid toidu järele muul viisil. Ole loov nende viiside leidmisel ja ellurakendamisel ning sinu toiduvalikud muutuvad loomulikult tervislikumaks ja teadlikumaks. Terviklik suhe toiduga tähendab, et sinul on mõju toidu üle, mitte toidul sinu üle.

2017 kevad | VEGAN

Tegevusluba nr L03886 24/7

aktivist

Jo-Anne McArthur:

„Kanaliseerin oma energia sinna, kus sellest kõige enam kasu on.“ 38

VEGAN | kevad 2017

aktivist

Tuntud Kanada fotograafi ja loomaõiguste aktivisti Jo-Anne McArthuri auhinnatud pildid sünnivad enamasti salaja. Ta on jäädvustanud kümne aasta jooksul enam kui 40 riigis loomi, keda kasutatakse toiduainetööstuses, rõivatööstuses, loomkatseteks, transpordiks ja meelelahutuseks. Näiteks on ta külastanud nii Hiina karufarmi kui ka vaalapüüki takistavaid Sea Shepherdi vabatahtlikke Antarktikal. Jo-Anne McArthuri loomapilte saab aprilli lõpuni vaadata Helsingi fotograafiamuuseumis toimuval poliitilise fotograafia festivalil. ― annika lepp―

Neid loomi, keda Jo-Anne pildile püüab, nimetab ta nähtamatuteks. Need ei ole inimeste poolt palavalt armastatud lemmikloomad ega ka mitte looduses vabalt elavad suursugused metsloomad. „Nad on vaimud,“ ütleb McArthur. 2013. aastal valmis režissöör Liz Marshalli käe all McArthuri elust ja tegemistest pajatav dokumentaalﬁlm „Vaimud meie masinas“ („The Ghosts in Our Machine“). Samal aastal nägi ilmavalgust Jo-Anne’i projekt „We Animals“ kauni fotoraamatu kujul, mis on muuhulgas jõudnud müügile Eestisse Apollo raamatupoodi. Parasjagu kogub Hooandja tüüpi rahakogumisplatvormil Indiegogo rahastust McArthuri uus raamat „Captive“, milles leiab fotosid loomaaedades ja akvaariumites elavatest loomadest: https://www.indiegogo.com/projects/captive-by-jo-anne-mcarthur-animals-photography#/ Raamat on planeeritud ilmuma aprillis.

Usutlus Jo-Anne’iga on tehtud nii tema viibimise ajal Eestis kui ka eelmise aasta jõulude paiku, vahetult pärast Jo-Anne’i 40. sünnipäeva.

Paar aastat tagasi külastas Jo-Anne McArthur MTÜ Loomuse kutsel ka Eestit. Oma loengus Eesti Kunstiakadeemias jäi teiste südantlõhestavate lugude seas eriliselt hinge Jo-Anne’i kohtumine Hiina karufarmist päästetud karuga, kelle käpad olid osaliselt eemaldatud delikatess-supi valmistamiseks, kuid kes kõigest hoolimata usaldas inimesi ja kallistas Jo-Anne’i õrnalt oma vigaste käpakestega.

Kas Sa jätad need tunded ja kogemused siis kuskile kindlasse kohta enda sees?

Jo-Anne, mulle tundub, et sellise töö tegija peab olema optimist. Kui palju Sa optimismi säilitamiseks vaeva pead nägema? Positiivne ellusuhtumine on valik. Mul pole kahjuks palju aega oma hobide jaoks, kuid mulle meeldib lugemine, rattasõit, mägironimine. Naudin rahu ja vaikust. Ma suudan enda jaoks paika panna eluterved emotsionaalsed tõkked. Need kogemused, mis võivad tekitada tõsiseid emotsionaalseid haavu, matan ma endasse. Aga siin tulebki mängu märksõna „eluterve“: ma luban endale hetkeks halba enesetunnet, tunnistan endale, et olen tundnud ennast halvasti, ning seejärel panen ma selle tunde „ära“.

Ma kunagi tegin seda. Aga nüüd viskan ma need minema. Olen mõistnud, et minu energiapagas on piiratud ja ma ei saa kulutada oma energiat sellele, et olla kuri või kurb. Kes sellest võidab? Mitte keegi. Ma pean ennast hoidma. Mul ei ole enam aega, et vaielda väikeste inimestega selle üle, mida nad 2017 kevad | VEGAN

aktivist

Hiina karufarmist päästetud karu, kelle käpad olid osaliselt eemaldatud.

söövad või teevad. Minu energia on minu jaoks selle maailma koleduste pärast. Raamatu nimi on hinnaline ja ma pean seda kanaliseerima sinna, „Aftershock“ ja selle autoriks on Pattrice Jones. kus sellest kõige enam kasu on. Me kõik võidame sellest, kui oleme valivamad, millesse oma süda- Milline oli esimene foto, mille Sa tegid eelkõige me paneme. Võid olla häiritud ja vihane, kuid see loomaõiguslikust perspektiivist? ei aita ei sind, teisi inimesi ega ka loomi. See oli aastal 1998, Lõuna-Ameerikas. Nägin ahvi, Valiku tegemine tundub siiski keeruline. Kuhu Sa kes oli aheldatud akna külge. Ahvike ei saanud liikuda ei sisse ega välja. Ahv oli seal selleks, et piiri tõmbad? turistid teda pildistada saaksid. Inimesed naersid Oskus valida tuleb ajaga. Ma võtan depressiooni ja rõõmustasid, et küll on tore ahvike. Mina olin väga tõsiselt. Paljud inimesed, kes on tundlikud ka nende inimeste hulgas. Kui nemad pildistasid ja kirglikud, kannatavad depressiooni all. Nad loomakest suurest vaimustusest, siis mina tegin on eesliinil, kuid see ei tähenda, et nad peaksid pilte, sest tajusin, kui jube ja vale see on. Ja sel ka enim kannatama. Näiteks märkavad inime- hetkel ma mõistsin, et näen maailma teistmoodi. sed erinevaid artikleid ja pilte Facebookis ja saa- Ja ma tahaksin, et teised inimesed näeksid maavad südamepõhjani kurjaks. Aga kas see midagi ilma nii, nagu mina näen, sest see, kuidas mina muudab? Inimesed peaksid ise selle kallal tööd näen, on oluline. Ma teadsin, et minu maailmapilt tegema, et aru saada, mis nende jaoks toimib ja muudab inimesi. Sellest ahvist saigi üks esimesi mis mitte. Tegelikult tahaksin ma kõikidele kaas- „We Animals“ projekti fotosid. Sel hetkel teadsin, tundlikele ja heasüdamlikele inimestele soovitada et saan üles ehitada mahuka projekti, mis keskenparimat raamatut, mida lugenud olen. See on raa- dub nähtamatutele loomadele. Seesama ahvike mat kõigile headele inimestele, kes kannatavad meie ees oli täiesti nähtamatu. Kõik muu oli ini40

VEGAN | kevad 2017

aktivist

meste jaoks huvitav, aga mitte see vaene looma- ei sea seda kõike kahtluse alla – karnism on normaalsus. See on kõige alus. Ja siin tuleme meie, ke. vaidlustades ajaloo, patriarhaadi, kultuuri, köögi. Kas avalikkus ja meedia on Sinu töödest huvitatud? Toit on ju see, mis toob perekondi kokku, toit tekitab õnnetunde. Ühtäkki aga on kohal veganid, kes Kuna selline temaatika on inimeste jaoks väga lõhuvad kõik ilusa ja loovad õnnetust. raske, siis hoiab meedia distantsi. Enamasti on meedia olnud minu lugude asemel huvitatud mi- Millal Sa ise veganiks hakkasid ja miks? nust endast. „Ma ei taha avaldada su lugu seafarmist, aga sinust teeksin loo küll,“ on üsna tüüpi- Hakkasin veganiks 1. aprillil 2003. Olin siis esiline meediaesindajate vastus. Just seetõttu on mest päeva praktikandina tööl Farm Sanctuary’s „Vaimud meie masinas“ peamiselt minust ja mu (USA suurim farmiloomade varjupaik). Austusest tööst. Seepärast on ka paljud artiklid eelkõige mi- loomade vastu peab iga varjupaiga territooriunust. Meedia on huvitatud kangelastest. Inimes- mit külastav inimene olema vegan. Olin juba sel tele meeldivad kangelased. Ma aktsepteerin seda ajal vegetaarlane, kuid veganlus tundus pisut juba ammu. Mõistan, et oma näo näitamine ja loo ekstreemne. Siiski võtsin väljakutse vastu, sest rääkimine on olulised. Ma räägin loomade lugu soovisin praktikat teha. Peale 24 tundi veganina läbi omaenese loo. tundsin end hingeliselt meeliülendavalt. Ma ei olnud 24 tunni jooksul mitte kellelegi valu ega kahju Loodetavasti hakkab peavoolumeedia loomaõi- tekitanud! Tundsin, et elan kooskõlas oma uskuguste vastu rohkem huvi tundma. See, et ta seda mustega sellest, kuidas loomi ja maailma meie praegu veel ei tee, lihtsalt näitab, et me oleme ümber tuleks kohelda. Ma teadsin siis, et see on kaua elanud teadmisega inimese ülemvõimust. midagi, mida jätkan ka edaspidi. Lõpuks õppisin Kõik, mille oleme loonud, on inimeste kaitsmi- ka seda, et veganlus ei ole äärmuslik; see on heaseks: majandus, linnad jne. Me oleme välja lülita- tahtlik ja kaastundlik elustiil. Äärmuslik on hoonud muu maailma: looduse ja loomad. Me oleme piski vastupidine: miljardite loomade tapmine igal sel viisil arenenud tuhandeid aastaid. Inimesed aastal, ülemaailmne intensiivne loomakasvatus Euroopas asuvas rebasefarmis.

2017 kevad | VEGAN

aktivist

Siga teel tapamajja.

Kirjeldasid raamatukaanel olevat, mitu loomkatset läbinud šimpansit Roni kui heasüdamlikku ahvi, kes vaatamata kõigele on inimestele andestanud. Kas näed ka märke positiivsetest muutustest Kas Sina oled inimestele andestanud? loomaõiguste vallas? ja loomade vangistamine. See on uskumatult julm, keskkonnavaenulik ja täiesti ebavajalik.

Nähtavuse suhtes on viimase 30 aasta jooksul palju muutunud. Kui kas või tähele panna inimeste omavahelisi jutuajamisi. Ikka ja jälle tulevad jutuks loomade õigused. Kuna hetkel olen ma Skandinaavia ringreisil, siis olen üllatunud, et siinkandis toimuvad väga avatud arutelud loomaõiguste teemal. Meedia on aga siiski veel tagasihoidlik. Meedia tahab objektiivsust, kuid kuna mul on eesmärk, siis lood, mida mina jutustan, on automaatselt peavoolumeedia huviorbiidist väljas. Nad saadavad mind oma juttudega põrgusse, kuna mul on agenda. Aga kõigil on agenda! Ma olen lihtsalt aus. Mõned agendaga ajakirjanikud kasutavad enda puhul sellist väljendit nagu „keskkonnakaitsja“ („environmental campaigner“). See on selline ilus pehme termin. Kas ma pean ka kunagi hakkama kasutama enda puhul terminit „loomakaitsja“ („welfare campaigner“)? (Naerab.) Loomulikult olen ma tegelikult aktivist. Aga selleks, et oma sõnumit paremini levitada, tuleb mul ehk ühel päeval just taolist pehmet terminit kasutada.

Ütleme nii: mulle meeldivad üksikisikud, aga mulle ei meeldi inimkond. Filmis „Vaimud meie masinas“ ütles dr Theodora Capaldo, et inimkond ei tohiks muutuda katkuks. Aga mina leian, et me juba oleme selleks muutunud. Seetõttu peamegi olukorda muutma – üks inimene korraga.

Mis arvad, miks tegutsevad valdkonnas valdavalt naised?

loomaõiguste

Seoses projektiga „Unbound“, mille keskmes on tublid naised loomaõiguslikest liikumistest, olen sel teemal väheke uurimistööd teinud. Naisi on sotsialiseeritud olema hoolitsevamad kui mehed. Kuna elame patriarhaalses ühiskonnas, on naised rõhutud, mistõttu suudame paremini kaasa tunda teistele rõhututele. Naised märkavad rõhumist rohkem. Ja muidugi ei saa eitada bioloogilist faktorit. Ma tean, et paljud inimesed ei taha seda tunnistada, kuid naised peaksid oma sentimentaalsust ja emalikku hoolt kõrgelt hindama ja selle üle tänulikud olema. Need ei ole nõrkused. Sest vaadake, kuhu patriarhaat meid toonud on. Meie ühiskonnas 2017 kevad | VEGAN

aktivist

ei ole meeste hulgas pehmus, sentimentaalsus ja hoolivus au sees – sellised asjad on naiste jaoks. Seetõttu on meestel keerulisem see nähtamatu barjäär ületada ja tunda end sealjuures jätkuvalt oma ringkondades aktsepteerituna. Loomulikult on maailmas palju kaastundlikke mehi, aga nad kahjuks ei väljenda alati oma tundeid. Nad ei saa seda teha nii, nagu naised saavad.

oma parima! Ja tõesti, minu ümber on fantastiline kamp ja me suudame ja saadamegi korda suurepäraseid asju. „We Animals“ on nüüd meeskond tänu Patreoni keskkonna kaudu leitud rahastajate toetusele. Nüüd saame teha tööd tänu sadade inimeste toetusele, saame maksta palka, osta seadmeid, tasuda reisikulusid ja muid lõputuid „We Animals“-iga seotud kulutusi. Selline toetus teeb meele hardaks ja on väga motiveeriv. AprilEelpool mainitud projektis "Unbound" käsitletakse lis avaldatakse mu uus raamat „Vang“ („Captive“), ka Eestit ja Loomuse juhatajat Kadri Tapersoni. 1. jaanuaril käivitasime selle kaasprojekti „Aasta vangistust“ („A Year of Captivity“). Jaanuari lõpus Millest selline ettevõtmine üldse alguse sai? avame ka „We Animals“ arhiivi („We Animals ArcMe olen seda planeerinud juba kolm aastat, kuid hive“), kus jagame tasuta tuhandeid fotosid kõigiprojekti lõplikuks valmimiseks kulub ühtekok- le, kes soovivad loomi aidata. See on justkui väike ku ilmselt 4–6 aastat. Reisin mööda maailma ja loomaõiguste fotoagentuur. jäädvustan loomaõiguste eest seisvaid tugevaid, inspireerivaid naisi igast ilmajaost, Venemaast Minu aeg kulub ka pildistamistele, reisimisele ja Hiinani. Põhjus, miks ma seda projekti alustasin, ettekannetele erinevatel üritustel. Õnneks mulle oli minu kokkupuude Jane Goodalliga, kes on üks meeldib selline kiire elustiil ja ma olen väga sügaminu suurtest eeskujudest. Ma tahan teistelegi valt motiveeritud, et aidata tõsta teadlikkust loonäidata, kui palju on maailmas naisi, kellele tasub made väärkohtlemisest ja luua paremat maailma. alt üles vaadata ja neid endale eeskujuks võtta.

Tegeled parasjagu mitme põneva projektiga. "Unbound" on veel töös ja Su uus raamat "Vang" ( Captive") avaldatakse käesoleva aasta aprillis. " Kuidas leiad selleks kõigeks aega? Sinu tiim on vist vahepeal kasvanud?

Jo-Anne, kui Sa teed oma tööd, siis kas Sa vahel kardad ka?

Oh, ma olen kõige arem aktivist, keda Sa tead! Jah, muidugi ma kardan. Aga ega ma seetõttu ei peatu. Mäletan, kui Sea Shepherdil olles seilasime väikestel laevadel ookeanis. Ma ei tahtnud Ega ma kõigeks selleks aega ei leia, aga annan seda kunagi teha. Minu ümberkaudsed olid kaAhvide aretus- ja paljundusasutus.

VEGAN | kevad 2017

aktivist

dedad: „Sa oled nii õnnelik, et saad Sea Sheperdil olla.“ Aga mina olin hirmust kange. Paraku on see minu kui fotograaﬁ ülesanne: olla sündmuste keskmes. Mulle tegelikult üldse ei meeldi käia farmides, mulle ei meeldi hiilides oma tööd teha, mulle ei meeldi inimestele valetada, aga ma pean seda tegema.

Millised on kolm kõige olulisemat asja, mida Sinu töö on Sulle õpetanud? Väga hea küsmus! Naisfotograaﬁna hindan ma sõltumatust, kuid olen aru saanud, et nii mõneski mõttes tugineb see sõltumatus lugematutel inimestel, kes aitavad mul teha seda, mida teen. Mõeldes endale ja oma tööle kui „sõltuvale“ võib „iseseisva“ naise jaoks olla ebamugav, aga ma olen sellest õppinud alandlikkust ja teadmist, et ma ei suuda oma eesmärke saavutada ilma paljude inimeste armastuse, rahalise toe ja infrastruktuurita. Nii olengi õp-

pinud, et olen osa keerukast, ilusast võrgustikust ja ma ei ole saareke. Olen õppinud, et inimesed on kaastundlikud ja et jõudes nendeni läbi erinevate narratiivide, saab avada nende südamed ja meeled. Kohates näiteks inimesi, kes on sattunud suurtesse põllumajanduslikesse süsteemidesse, valgustan põhjalikult nende läbielamisi, kogu traagikat ja seda, miks see kõik lõppema peab. Lugudes on võimas jõud. Ja kolmandaks olen õppinud, et maailmas on veel ja jääb alati olema palju ilu. Me peame seda meeles pidama, seda rõhutama ja armastama. Nii nagu maailma pimeduse nägemine on oluline, mis on tegelikult ju ka minu töö peamine fookus, on oluline näha ka valgust. Valguse all pean silmas positiivseid muutusi, nende ellukutsujaid ja läbiviijaid, võite ja tulevikupüüdlusi. Maailmas on palju head. Me peame seda tunnustama, omaks võtma, kaitsma ja ellu viima.

Järjekorras järgmine.

2017 kevad | VEGAN

hooli endast

KUI VAHEL ON RASKE...

Veganiks hakkamine toob kaasa palju rõõmu: tunneme ennast paremini, meil on rohkem energiat, toidulaud on rikkalikum, tuju on hea, sest vähendame oma eluviisiga loomade kannatusi. Aga nii veganid kui ka loomaõiguslased pole kaitstud stressi, depressiooni või läbipõlemise eest. Vastupidi, keerulised sotsiaalsed suhted, kokkupuude väärkoheldud loomadega, ületöötamine jms ohustavad meidki. Tulemuseks võib olla aktivismist või isegi veganlikust eluviisist loobumine. ― ireene viktor―

Enamasti arvatakse, et veganluse puhul on kõige keerulisem oma toitumis- ja tarbimisharjumuste muutmine. Kuigi see nõuab uurimist ja harjutamist, pole selles midagi ületamatut. Oluliselt keerulisem on veganitel hakkama saada sotsiaalsete suhetega. Vegan, kelle maailmavaade on äkitselt täielikult muutunud, ei saa aru, kuidas teiste silmad pole avanenud, ning soovib muutusi näha ka oma lähedaste eluviisis. Samas ei pruugi sõbrad, töökaaslased ja sugulased mõista veganluse põhjuseid ning võivad teadmatusest, hirmust, aga ka kiuslikkusest vegani valikuid kritiseerida ja naeruvääristada. See viib paratamatult konﬂiktideni. Üks peamisi veganlusest loobumise põhjuseid ongi üksildus ning tunne, et keegi ei mõista sind.

natavate loomadega viia kaastunde-väsimuse ehk sekundaarse traumaatilise stressihäireni (secondary traumatic stress disorder). See puudutab eelkõige loomakaitsjaid, kes igapäevaselt loomadega töötavad, kuid võib mõjutada ka aktiviste või veganeid, kes näevad pidevalt videomaterjale või fotosid loomade halvast kohtlemisest. Sekundaarne trauma on levinud samuti meditsiinitöötajate, politseinike jt seas, kes puutuvad kokku traumaohvritega. Kaastundeväsimust tekitabki pidev teiste kannatuste pealtnägemine ja sellest tulenev stress. Selle tekkele aitab kaasa ka teadmine, et ühiskonnas on loomade ekspluateerimine norm, ja kahetsus, et ohvreid ei saa iial nii palju aidata, kui sooviks.

Seetõttu on oluline kogukondlikkus. Kui oled uus vegan, siis ära karda teiste omasuguste seast tuttavaid ja sõpru leida. Kindlasti käi igasugustel üritustel, piknikel ja kokkusaamistel. Need head emotsioonid, mille sealt saad, on hindamatud ja aitavad igapäevaselt edasi minna. Ära karda ka teistelt veganitelt nõu küsida (nt Facebooki gruppidest „Eesti veganid” või „Jah, see on vegan!”). Enamik veganeid on sõbralikud ja abivalmid ning alati valmis nõu andma. Niimoodi avastad, et sind ümbritsevad paljud sarnase maailmavaatega inimesed.

Kaastundeväsimuse sümptomiteks võivad olla empaatia ja huvi vähenemine, kurnatus, kurbus, ärrituvus, keskendumisprobleemid, uneprobleemid ja õudusunenäod traumadest, millega on kokku puututud. Kuidas sellega toime tulla? Nagu kõigi psühholoogiliste probleemide korral, algab lahendus probleemi tunnistamisest, teadlikkusest ning enda eest hoolitsemisest. Täpsemad soovitused selleks leiad artikli lõpust. Üks soovitus kaastundeväsimuse vähendamiseks loomakaitsjatel on aega veeta tervete ja õnnelike loomadega. See aitab tasakaalustada kurbust ja negatiivsust, mida tekitab pidev traumaatiliste olukordade nägemine.

KAASTUNDE-VÄSIMUS

Lisaks sotsiaalsetest suhetest tulenevatele prob- LÄBIPÕLEMINE leemidele ohustavad loomadest hoolivaid inimesi ka muud vaimselt kurnavad seisundid. Näiteks Läbipõlemissündroom on samuti seisund, millega võib pidev kokkupuude ekspluateeritud või kan- suur osa aktiviste ja loomaõiguslasi kokku puu46

VEGAN | kevad 2017

hooli endast

tuvad. See on emotsionaalse, vaimse ja füüsilise kurnatuse seisund seoses tööga. Läbipõlemine võib tekitada tunde, et sa ei anna endast piisavalt, kuigi tõenäoliselt teed just liiga palju ega luba endale puhkust. Loomakaitsjaid ohustab läbipõlemine ka seetõttu, et nende töö pole ühiskonnas väärtustatud, seega on tööjõudu pidevalt liiga vähe. Paljud töötavad loomade heaks oma põhitöö kõrvalt vabatahtlikuna. Tihti pole töö piisavalt tasustatud, mis omakorda tekitab majanduslikke probleeme ja lisastressi.

või kaastundeväsimus ei vii tingimata depressioonini, küll aga võib neile depressioon lisanduda, kui muud probleemid ei leia õigeaegselt lahendust või need jäetakse pikka aega tähelepanuta.

Kui kahtlustad, et sul on depressioon, siis otsi kindlasti abi ja räägi sellest alustuseks kasvõi mõnele lähedasele inimesele, keda usaldad. Oluline on ka spetsialistiga konsulteerimine ja vajadusel teraapias käimine või ravimite võtmine, sest tegemist on ravitava haigusega. Usaldusväärset infot Läbipõlemisele viitab tahtmatus enam selle töö- depressiooni kohta leiad portaalist Peaasi.ee. ga tegeleda, madal enesehinnag seoses tööga ja tunne, et oled läbikukkunud, lootusetuse tunne, pidev kurnatus, konﬂiktid kolleegidega, OLED OLULINE motivatsioonipuudus ning tööülesannete edasilükkamine. Kuna läbipõlemine on seotud eel- Kuidas enda eest hoolt kanda? Kuigi neid tõdekõige töökeskkonnaga, tähendab see, et sellest sid korrutatakse lõpmatuseni ning need võivad keskkonnast eemaldudes enesetunne paraneb. tunduda tüütud, on tervislik toitumine, regulaarne Seetõttu loobuvad paljud loomaõiguslased ja ak- kehaline liikumine ja piisav magamine ühed tähttivistid loomade eest võitlemast, sest tuntakse, samad tegevused, millele tähelepanu pöörata ja et ei suudeta enam endast kõike anda. Samas on millest algab meie heaolu. Stressi vähendamiläbipõlemist võimalik vältida ning leida tasakaal seks on soovitatav õppida tehnikaid, mis aitavad loomade aitamise ja muu elu vahel. lõdvestuda (nt jooga ja meditatsioon). Ajaplaneerimine ning oskus töö-, aktivisti- ja eraelu lahus On kaks peamist põhjust, mis viivad läbipõlemi- hoida aitavad ennetada läbipõlemist. Leia mõni seni. Kui neid endale teadvustada, siis on võima- hobi, mis pole seotud ei veganluse ega loomalik läbipõlemist juba ennetavalt vältida või seda õiguslusega. Nii saad hinge tõmmata, puhata leevendada. Need kaks põhjust on ületöötamine ning rõõmu leida ka muudest asjadest. Tehnolooja perfektsionism. Aktivistid töötavad tihti seitse giaajastul on tähtis ekraaniaja vähendamine ning päeva nädalas, pühendades sellele iga hetke, ol- selle asemel teiste tegevuste leidmine (näiteks les alati kättesaadavad. Kuna aktiviste on vähe, aitab raamatute lugemine stressi vähendada). võib tekkida tunne, et kui mina seda tööd ei tee, Loomade aitamiseks on kümneid viise, leia nende siis ei tee seda keegi ja loomad jäävad kaitseta. seast see, mis on sulle südamelähedane. Tea, et Kuid oluline on meeles pidada, et üksi ei saa maa- ka aktivistina ei pea sa ennast suruma ebamugailma muuta. Sellest pole midagi halba, kui lubad vatesse olukordadesse, sest nii on stress, läbipõendale regulaarselt puhkust, vastupidi, see aitab lemine ja loobumised kerged tulema. Oluline on kindlustada, et suudad tööd loomade heaks jät- leida tegevus, mis pakub just sulle rõõmu. kata. Perfektsionism tähendab, et seatud eesmärgid on liiga kõrged ja kättesaamatud. Tehtud Aktiviste ühendab tihti üks tunnus – ennast töö ei tundu piisavalt hea, tekib hirm läbikukku- unustatakse ära. Soovitus enese eest hoolt kanmise ees ja süütunne, mis võivad viia selleni, et da võib tunduda klišeena, kuid tegelikkuses aitab tehakse vähem tööd. Aga oma mõtetega ollakse see meid erinevate probleemide eest kaitsta. Palpidevalt tegemata asjade juures, mis omakorda jud veganid ja aktivistid tunnevad ennast süüdi, sest tundub vale tegeleda asjadega, tekitab ärevust ja stressi. See on loomulik, et tamis pakuvad meile endale rõõhame loomade heaks anda endast parimat, kuid mu, kui maailm on täis looparim ei pea alati tähendama täiuslikku. Ka meil made vastu suunatud on õigus eksida ja vigu teha. vägivalda, kurjust ja ebaõiglust. Kuid fakt DEPRESSIOON VÕIB on see, et kui me ei suuda enda eest OHUSTADA MEID KÕIKI hoolt kanda, siis Depressioon on püsiv meeleolu alanemine, väheneb ka meie mis toob kaasa elurõõmu kadumise, võime loomade eest lootusetuse tunde ja energia vähenemise, seista. mis omakorda mõjutavad elukvaliteeti. Aktivismiga seotud stress, läbipõlemine 2017 kevad | VEGAN

suhtlemine

Kuidas veganlusest rääkida? 48

VEGAN | kevad 2017

suhtlemine

Kõik taimetoitlased teavad, kui raske on taimetoitlusest rääkida, kui mitte-taimetoitlasest vestluspartner on kaitsepositsioonis ning justkui sinu jutust sõltumata tunneb end rünnatult. Kuidas vältida olukorda, kus vestlused taimetoiduteemadel muutuvad pingestatuks ning meenutavad pigem moraalseid sõnasõdu kui viisakat keskustelu? ― kristina mering― Sotsiaalpsühholoogid on välja toonud, et lihtsalt see, kui kellelegi millegi kohta hulga fakte esitad, ei pane teda oma arvamust muutma. Paraku veganluse puhul käitume tihti vastupidi − eeldame, et esitades teatud „põhifaktid” loomatööstuste kohta, suudame liha söövat inimest loomasõbralikuma käitumise suunas mõjutada. Kahjuks ei pruugi me sellega aga kõnetada tema sisemisi veendumusi lihasöömisharjumuste kohta. Pigem võime jätta mulje kui „ühest järjekordsest taimetoitlasest, kes oma maailmavaadet peale üritab suruda”. Liha söömine on enamasti seotud teatud harjumuspäraste naudingutega − see on enamikule oluline maitseelamus, millest loobumiseks on raske motivatsiooni leida. Kui inimene tunneb, et temalt röövitakse naudingutunnet, mis liha söömisega kaasneb, võtab ta ilmselt sisse kaitseasendi, et oma harjumuste eest seista. Mõnikord võib olla tõhusam soovitada mingeid põnevaid vegan-alternatiive lihatoodetele, mõnda head veganjogurtit või -jäätist või head veganrooga mõnes restoranis, ilma teemapüstituseta, et lihast jt loomsetest toodetest peaks loobuma. Heade alternatiivide olemasolu suurendab inimeste vastuvõtlikkust taimetoiduteemale, sest kasvatab kindlustunnet, et neilt ei röövita olulisi toiduteemalisi naudinguid.

Oluline on arvestada inimeste tundlikkusega, mis puudutab nende toitumisharjumusi. See ei ole valdkond, kus ratsionaalsed argumendid kohale võivad jõuda. Inimesed ei ole toidust rääkides tihti ratsionaalsed, sest see teema tundub väga isiklik. Toiduga seotud harjumused on väga visad ümber kujunema. Liha jt loomsete toodete tarbimine on miski, mida meile maast madalast sisse õpetatakse. See on kaasaegse ühiskonna toimimisse väga sügavalt sisse kirjutatud. Seetõttu pole imestada, kui veganite sõnavõttudele liha söömise ebaeetilisuse osas kohe ja kiirelt harjumuste muutmisega ei reageerita. Kui me aga ei arvesta muutuste aeglusega, võib see meile endile toksiliselt mõjuda ning soodustada küünilist suhtumist inimestesse ja lootusetusetunnet asjade paremaks muutumise osas. Hea viis, kuidas mitte kibestuda ja lihasööjatega kergemini kontakti leida, on teadlikult selle aja meeleshoidmine, mil veel ise liha sõime. Miks me seda sõime? Kuidas me seda õigustasime? Võib-olla kasutasime ise kunagi samu kaitsemehhanisme või justkui ei mõelnudki, miks seda lihatükki sööme ja kuidas see meieni jõudnud on. Kui suudame siiralt mõista, mis positsioonis meie vestluspartner parasjagu on ja miks ta hea inimesena sisuliselt loomade

väärkohtlemist õigustab, siis on meil ka kergem ise rahulikuks jääda ja vestluse vältel pingeid mitte soodustada. Kui räägime taimetoiduvestluste kontekstis siirusest, siis pean silmas tõelist siirust, mitte pingutatud viisakust või võltsnaeratusi. Usun, et peaksime üle saama „meie vs nemad” lahterdusest, kus paigutame endid taimetoitlastena eetilisemale pulgale võrreldes inimestega, kes liha tarbivad. Sellisel juhul oleksime paremad loomade eestkostjad ja ei taastoodaks veganite stereotüüpi ning ilmselt ka ängistuks vähem, kui kuuleme „järjekordset omnit, kes ei tea, kust vegan proteiini saab”. Selleks, et loomade kaitseks ja taimetoidu poolt võimalikult tõhusalt tegutseda, on hea, kui me eestkostele võimalikult pragmaatiliselt läheneme. See tähendab keskendumist sellele, mis on mõjusad taktikad nagu avatus, sõbralik lähenemine, sildistamise vältimine, ning loobumist sellest, mis võib küll tunduda õige nagu näiteks infoga ülekülvamine, moraalse üleoleku demonstreerimine, pingete kruvimine, kuid pikemas perspektiivis võib teemale pigem kahju kui kasu teha, kuna teeb taimetoidu mainele liiga ning peletab inimesi eemale soovist ennast taimetoitlasena näha.

2017 kevad | VEGAN

ühiskond

ÜHISKONNA TERVISEST: SEOSEID INIMESTE JA LOOMADE VASTU SUUNATUD VÄGIVALLAVORMIDE VAHEL ― kadri aavik― Üks kõige vastuolulisemaid nähtusi meie ühiskonnas on vägivald loomade vastu. See on ühtlasi kõige laiemalt levinud vägivallavorme, kui arvestada ohvrite arvu. Inimesed tapavad aastas toiduks kusagil 150 miljardit looma ning see number ei sisalda kalu ega muudeks otstarveteks kasutatavaid loomi, näiteks laboriloomi. Austraalia inimõiguslane ja jurist Dinesh Wadiwel on inimestest lähtuvat loomade vastu suunatud massilist vägivalda nimetanud sõjaks loomade vastu. Loomade vastu suunatud vägivalla vastuolulisus ilmneb näiteks selles, et mõnele loomale ja loomaliigile kannatuste põhjustamine ja nende tapmine pole mitte ainult lubatud, vaid ka seaduslikult sanktsioneeritud ja riiklikult doteeritud, samas kui teiste vigastamine või neilt elu võtmine on mõtestatud vägivallana, sügavalt taunitud ning võib teo toimepanija vanglasse saata. Kui aga hakata süvenema, kust ja kuidas on tõmmatud piir, selgub, et see on üsna suvaline ning lähtub puhtalt inimeste huvidest. Eelmainitud kategooriad on loodud vastavalt sellele, kuidas ja milliseid loomi soovivad inimesed oma vajadusteks kasutada.

sitsioneeritusest ühiskonnas. Näiteks sai 2007. aastal USA-s illegaalsete koeravõitluste korraldamise eest ühiskondliku raevu osaliseks mustanahaline sportlane Michael Vick, kellele määrati süüdimõistmisel ligi kaheaastane vanglakaristus. Avaliku arvamuse kahepalgelisusest aga räägib fakt, et näiteks küttimine või kalastamine, mis on peaasjalikult privilegeeritud valgete meeste „hobid”, ei tekita avalikkuse silmis sarnast reaktsiooni ning nende tegevuste käigus loomade vigastamine ja tapmine ei kvaliﬁtseeru kuriteoks. Hoopis vastupidi – tihti nähakse näiteks kütte hoopiski kangelastena, nagu toob välja USA rassiteoreetik Breeze Harper, kes näeb siin spetsietsismi ja rassismi koosmõju.

Inimestele ja loomadele suunatud vägivallaaktide omavahelisi seoseid on viimaste aastakümnete jooksul teaduslikus uurimistöös põhjalikult dokumenteeritud. Näiteks, Põhja-Ameerikas korraldatud uurimuste tulemusena on selgunud, et lapsena koduvägivalda kogenud inimesed on suurema tõenäosusega vägivaldsed loomade vastu ning et pea pooled koolitulistajad on tarvitanud vägivalda loomade Loomade vastu suunatud vägivalla puhul kallal. on oluline eristada personaalset ja institutsionaalset vägivalda. Personaalsed vägival- Vastupidiselt üksikutele vägivallaaktid loomade vastu, mis on toime pandud laaktidele teatud loomade vaskonkreetse isiku poolt, üldjuhul konkreetse tu on laiapõhjaline struktuurne looma vastu – eelkõige teatud liikide puhul vägivald loomade vastu aga – saavad laialdase hukkamõistu osaliseks. osa meie ühiskonnakorraldusest. Kollektiivne halvakspanu looma või looma- Kui üksikud, konkreetsete inimeste de vastu suunatud vägivallaakti toimepa- poolt toime pandud vägivallaaktid üknija suhtes sõltub muuhulgas ka tema po- sikute loomade vastu ületavad sageli 50

VEGAN | kevad 2017

ühiskond

uudiskünnise, minnes vastuollu enamiku ühiskonnaliikmete arusaamaga sellest, mis on moraalne, siis struktuurne vägivald loomade vastu jääb enamikule märkamatuks. Seda ei deﬁneeritagi vägivallana, vaid nähakse normaalsuse ja paratamatusena. Struktuurset vägivalda on keeruline tuvastada ka seetõttu, et see näib kaudse ja mittepersonaalsena – me ei oska enamasti tuvastada, kes on süüdi, või on süü kollektiivne. Vägivalla nimetamist vägivallaks takistab vahel ka selle tihe põimitus mõningate pikaajaliste rahvuslike või muude traditsioonidega, mis on paljude inimeste jaoks pühad ning osa nende identiteedist. Üheks struktuurse vägivalla oluliseks põhjuseks on see, et loomsed tooted on tihedalt põimitud igasse elusfääri ning enamik inimesi on huvitatud loomade kasutamise jätkumisest. Kui midagi peetakse paratamatuks, muutub selle jätkumise õigustamine hõlpsamaks. Seetõttu on näiteks liha- ja piimatöösturite huvides taastoota müüti, mille kohaselt on loomsed võetused inimese tervisele hädavajalikud. Loomade vastu suunatud vägivald meie ühiskonna alustalana tähendab seda, et isegi kui indiviididena tahaksime hoiduda vägivallast teiste olendite – näiteks loomade – vastu, mis on veganite peamiseks püüdluseks, on ühiskond organiseeritud selliselt, et meil on seda keeruline teha. Peame selleks tegema igapäevaseid lisapingutusi. Selleks, et vangistada ja tappa 150 miljardit looma aastas, on tarvis suurel hulgal ressursse, sealhulgas inimesi, kes seda „tööd” teeksid. Pilk tapamajades toimuvale aitab mõista, kuidas on omavahel seotud sotsiaalne ebavõrdsus ning struktuurne vägivald, mis on suunatud nii inimeste kui loomade vastu. Inimes-

te vastu suunatud struktuurne vägivald on seotud ebaõiglase ühiskonnakorraldusega, mis kahjustab ja paigutab süstemaatiliselt ebasoodsasse positsiooni just teatud inimgrupid – näiteks vaesed ja väheste võimalustega inimesed. Kuna sotsiaalne ebavõrdsus näib paljudele üsna loomuliku ja paratamatuna ning me ei tea enamasti, keda selles süüdistada, jääb see vägivallatüüp enamasti hoomamatuks. Teada on aga, et ühiskondades, kus on väiksem sotsiaalne ebavõrdsus, esineb vähem erinevat liiki vägivalda. Liha- ja piimatööstuse ohvrid pole ainult loomad. Töö tapamajades on üks ohtlikumaid, tervistkahjustavamaid ning väheväärtuslikumaid töid, mõjudes rängalt töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele. Tapamajades töötavad kõige vaesemate ja haavatavamate ühiskonnagruppide esindajad, kes on sageli migranttaustaga. Selleks, et tulla toime vägivallaga, mille rakendamine loomade peal kuulub tapamajatöötajate igapäevaste tööülesannete hulka, kasutavad nad mitmesuguseid psühholoogilisi kaitsemehhanisme ja ratsionaliseerimistehnikaid, nii leidis ka Eesti tapamajades sotsioloogilist uurimistööd teostanud Kristina Mering. Seega, kui meile lähevad lisaks loomade heaolule korda sotsiaalse õigluse küsimused ning haavatavate ühiskonnagruppide elujärg, on mõistlik tapamajade tööd mitte toetada. Olulisi seoseid teatud inimgruppide ja loomade vastu suunatud vägivalla vahel on veelgi. Struktuurne vägivald on alati seotud võimuga. Ökofeministlikud autorid, eelkõige Carol Adams, on kirjutanud sellest, kuidas naiste ja loomade rõhumine toimub patriarhaalses ühiskonnas sarnaste põhimõtete järgi: nii loomi kui naisi objektistatakse, fragmenteeritakse ning nähakse teisejärgulistena. Kui tahame elada maailmas, kus oleks vähem vägivalda, peame kriitiliselt vaatlema võimusuhteid ja ühiskondlikke struktuure, milles me paikneme. On oluline märgata ja vaidlustada ühiskonna ülesehituses esinevat ja erinevate olendite vastu suunatud vägivalda ning selle erinevaid avaldumisvorme – sealhulgas ka kaudseid ja vaevuhoomatavaid vägivallaliike, mis jäävad tavapäraselt märkamatuks, kuna tunduvad osana normaalsusest. 2017 kevad | VEGAN

loomad

Kas saame rääkida loomade tervisest? Keegi küsis hiljuti, milline on Eestis põllumajandusloomade tervis, ja see küsimus tundus kuidagi vildakas. Inimesed räägivad ju ikka tervisest ja oma lemmikloomade tervisest räägime ning teame ka üht-teist. Hiljuti hakati Eestis lausa lemmikloomade verepanka looma, kuna loomadele tehakse järjest keerulisemaid lõikusi, millest veel mõned aastad tagasi ei osatud mõeldagi. Asi areneb, mõnekümne aasta eest õpetati loomaarstidele kasside kastreerimist ilma igasuguse tuimestuseta, praegu see enam kõne alla ei tule. Aga põllumajandusloomadega on teised lood. ― kadri taperson― Põllumajandusloomi on inimene harjunud vaatama kui vahendit ja looma tervist peetakse oluliseks eelkõige seepärast, et inimese vara säiliks. Peamised reeglid on sellised, et loomi ei tohi lausa piinata, neil peab olema sobivas koguses vett ja sööta, päris lageda taeva all neid pidada ka ei 52

VEGAN | kevad 2017

tohi ja eks jalgealustki tuleb kontrollida. See on enamasti kõik. Ministeeriumi kodulehelt võib täpsemalt lugeda: „Loomade heaolu, tervise ja aretuse valdkonnas on Maaeluministeeriumi eesmärk tagada terve ja kaitstud loom ning ohutu ja nõuetekohane toit, sööt ja elukeskkond.”

loomad

Hiljuti rääkisime ühel koosolekul Veterinaar- ja Toiduametis sellest, kuidas loomakaitsjatel ja loomakaitseinspektoritel on erinev nägemus sellest, mis asi on loomade väärkohtlemine. Ja ongi. Kui minu arvates on koera ketis pidamine igal juhul väärkohtlemine, siis inspektori jaoks ei ole, sest see on seadusega lubatud. Ometigi võeti Rootsis hiljuti vastu seadus, et koeri ei tohi korraga rohkem kui tund aega ketis pidada ja sedagi siis, kui väga vaja on. Põllumajandusloomade väärkohtlemist näeme ilmselt veelgi erinevamalt. Meenuvad Hiiumaal lageda taeva all elavad hobused, kelle jaoks kohustuslikuks varjumisvõimaluseks peetakse karjamaal kasvavaid puid, aga loomakaitse arvates võiks neil olla võimalus minna katuse alla nii vihma kui kõrvetava päikese eest. Aga alati ei ole. Ja see on muidugi leebe näide. Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel on kirjas: „Loomakaitsealasel järelevalvel juhindutakse loomakaitseseadusest, mis reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.

teha, rääkimata lehmade liiga suurtest udaratest või lihaloomade ebanormaalsest lihasmassist. See tuleb ka loomakaitseseadusest ja sellest tulenevatest määrustest selgelt välja, kui esimestest ridadest kaugemale lugeda. Näiteks on elektripiitsa lubatud kasutada ainult üle 12 kuu vanuse veise puhul, kes keeldub liikumast, kui loomale on tagatud edasiliikumiseks piisav ruum ja antud selleks piisav aeg. Kui sigu peetakse rühmadena, tuleb ära hoida kisklemised, mis ei kuulu sigade normaalse käitumise juurde. Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed menetlused on järgmised: kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamine; kuldi kihvade lühendamine; saba lõikamine; sea kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist; väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine jne. Intensiivloomapidamises levivad kõikidel peetavatel loomaliikidel haigused muidugi ka. Peamiselt on tegemist erinevate nakkushaigustega ja küllap neid ka ravitakse, aga ikka lähtuvalt inimeste vajadustest, mitte loomadest. Viimase aja teatuim nakkushaigus on nn seagripp. Selle ägeda vormi sümptomid on päris koledad: kiire pinnapealne hingamine, köha, hingamisraskused; silmapõletik koos nõre eritumisega, nõrevoolus (vahel verine) sõõrmetest; tiinetel loomadel abordid; kõhukinnisus, vahel oksendamine ja (verine) kõhulahtisus; verevalumid nahas, kõrvade laiguliseks muutumine; kooma ja surm 1.−7. kliinilise haigestumise päeval. Kõlab väga koledasti ja ise sellist haigust põdeda ei tahaks. Ja ravimise asemel tapetakse haiged sead gaasiga. See on aeglane surm.

Kuna inimtegevusega saab loomade heaolu parandada, on loomade heaolu teaduslik mõõtmine oluliselt edasi arenenud ja tehtud on palju uurimusi erinevatel loomaliikidel. Nende uurimuste tulemusi kasutatakse seadusloomes, uute spetsialistide koolitamisel ning avalikkuse teavitamisel. Tulemuseks on loomade heaolu paranemine mitmesuguste regulatsioonide, riikliku järelevalve, aga eelkõige inimeste teadlikkuse tõusu kaudu. Tõsiasi, et hästi koheldud ja sobivates pidamistingimustes peetud loom annab rohkem ja paremat toodangut ning on ka lemmikloomana enesekindel ja hea kaaslane, peaks jõudma iga loomapidajani.” Loomakaitseseaduses on kirjas ka see, kuidas tohib loomi tapamajja transportida ja tappa. Seega Ja tõsi on, loomade pidamise reegleid täiusta- – loomade tervise eest hoolitsetakse mõnevõrra takse pidevalt, seadusi tehakse ümber ja ehkki niikaua, kuni viimane eluetapp, nende realiseesellised muutused on väga aeglased, üritatak- rimine, on käes. Sellest hetkest muutub loomase loomade elu justkui paremaks teha. Valulikel kaitseseaduse alguse mõte olematuks. Loomade protseduuridel tuleb kasutada valuvaigisteid, pikamaatransport on teadagi üks piinarikkamaid puurid peavad olema suuremad, ketid pikemad perioode põllumajandusloomade elus ja tapamajne. Samal ajal mõõdetakse heaolu teaduslikult jadest ei maksa üldse rääkida. muudkui juurde, nagu veterinaarameti lehelt lugesime, ja nii ei oskagi arvata, kuipalju neid uurin- Nii tekibki loomaõiguslastel tegutsedes aeg-ajalt guid lõpuks seadusemuudatustes kasutatakse. küsimus, kas loomade heaolule peaks üldse täheSellele küsimusele võib vastata ilmselt, et niivõrd lepanu pöörama, kui loomade ekspluateerimine kui loomapidajale kasulik on. Sest kui heaolu tin- on vale niikuinii. Ja sellele küsimusele saab olla gimustel hakatakse nõudma seda, mida loomadel ainult üks vastus: peab ikka. Kõik loomaõiguslitõesti vaja on, ei oleks loomapidamine kindlasti kud küsimused peaks saama alati taandada ühekasumlik. le loomale. Seega, kas seapõrsale antakse sabalõikamise ajaks valuvaigistit või ei − see on talle Omaette teema on veel loomadele aretamisest oluline. Ja selle mõtte valguses ei tundugi pealkirtekkinud probleemid, sest needki on ju inimeste jaks olev küsimus nii veider. soovidest lähtuvad. Kui meie arvates on lömmis ninaga koer naljakas, siis tuleb selliseid juurde 2017 kevad | VEGAN

eetika

EESTKOSTEKS KASVANUD SÕPRUS ― karin bachmann―

Kunagine naabrimees armastas väga meie kasse: kutsus neid alati tuppa, rääkis õue peal juttu ja kui pidime kodunt ära minema, käis neid hea meelega toitmas ja õue-tuppa laskmas. Pidasin teda piiritult heatahtlikuks inimeseks päevani, mil ta uhkelt teatas, et oli meie õue sattunud võõrast kassi õhupüssist lasknud. Sest mis " ta siis tuleb siia.” Ise paitas samal ajal soojalt naeratades üht meie kassi.

”

Enamasti avaldub taoline eristamine liikidevahelise spetsiesismina ehk loomi eelistatakse sotsiaalselt konstrueeritud valikute põhiselt: koerad ja kassid on lemmikud, sigu süüakse. Vaid oma siseringi lemmikute – nii inimeste kui loomade − kenasti kohtlemine on levinud pigem madala empaatiavõimega inimeste hulgas. Sellised on enamasti tõrjuvad ja ükskõiksed ka näiteks võõraste 54

VEGAN | kevad 2017

laste suhtes, kuigi omi võivad hoida.

I ASTE – LEMMIKLOOMASÕBER Vähe on inimesi, kes ütlevad, et neile loomad ei meeldi. Tuleb muidugi tähele panna, et kui keskmine kaasaegne linlane ütleb „loomad”, siis mõtleb ta enamasti kasse-koeri ja muid toalemmi-

eetika

kuid. Nüüdsel ajal liigub ka palju eksoote, kuid nende pidamine ei ole enamasti üldse seotud loomaarmastuse või isegi meeldimisega, vaid pigem tahtmisega end haruldase looma-linnu taustal huvitavaks teha. Üksikute tõsihuviliste eranditega raugeb põnevus üsna ruttu, kui selgub, et kallis eksoot ei ole üldse huvitatud peremehe õlal selﬁ jaoks poseerimisest, vaid eelistab nädalate kaupa pimedas koopas passida, ja nii sattub mõni võõrtegelane juba mitmendat ringi kas poodi tagasi või järgmise õnneotsija kätte. Tarbeloomad ehk sead-kanad-lehmad on ühiskonnas üldse nähtamatuks vaikitud ning ei lähe loomadena arvesse, sest nendega toimuvast teadlikuks saamine ning valgustatud massi reageerimine võiks kehtivaid tarbimisharjumusi (ja sellega koos ka kasumeid) prognoosimatus suunas liigutada. Seepärast on mantra „aga teisiti ju ei saagi, nii on alati olnud” jätnud enamiku inimeste suhtlusringkonda alles vaid üldtunnustatud lemmikloomad. Loomasõpradeks nimetatakse tavaliselt neid, kel kodus lemmikloom, ekraanipildiks kiisu ja kes kutsikat nähes porgandihäälega kudistama hakkavad. Kui enamasti on loomasõbra tiitel kiitus, siis teatud situatsioonides võtab ühiskond hoiaku, kus nn liigsed emotsioonid ja liigne loomaarmastus on pigem ebastabiilsuse tunnus. Seda juhtub siis, kui loomakaitsjaks arenenud loomasõber astub välja nähtamatute – karusloomad, kanad, sead jne – eest. Siis käivitub kohe ringkaitse, kus asja tuuma teada tahtmata rünnatakse sõnumitoojaid, naeruvääristatakse nende argumente ja pisendatakse motiive. Seda teevad ka need, kes end tavaolukorras loomasõbraks nimetavad – lihtsalt nende sõbrapildile tarbeloomad ei mahu. See eristabki lemmikloomasõbrad avarama maailmapildiga loomasõpradest. Kui mahajäetud koerte ja kasside teema vihastab enamikku, siis näiteks bioloogiliselt samaväärsete, kuid (inimese hinnangul) vaimselt isegi võimekamate loomade – rebaste − massiline piinamine on miskipärast aktsepteeritavaks mõeldud. Igal inimesel on olemas mingigi kokkupuude mõne koeraga, kes on käitumuselt rebasele väga sarnane. Seega ei tohiks olla raske kujutleda puuridesse koeri või tänavale rihma otsa rebaseid. Kuid sotsiaalselt on konstrueeritud arusaam, et koer on lemmikloom, puurirebane aga ilma õigusteta toode. Taoline konstruktsioon takistab nägemast, kuivõrd ebaeetiline on kahe samasse sugukonda (koerlased) kuuluva looma staatuse kohta teha otsuseid majandusliku tulu vaatepunktist.

hakkab: kui saab selgeks, kuidas on igaüks meist oma toitumis- ja tarbimisharjumuste kaudu ulatuslike piinamiste otsene põhjustaja. Nende seoste olemasolust teadlikukssaamine põhjustab enamikule šoki, seepärast tuleb pehmes teadmatuses hoitud inimestele teavet tilgutada esialgu säästlikult. Neile, kes alles esimesi varjupaigakülastusi põevad, ei ole mõtet kohe „Cowspiracyt” mängima panna, sest efekt võib muidu olla vastupidine: inimene kapseldub ehmunult tagasi lemmikloomasõbraks, sest nii on hingel kergem.

III ASTE – LOOMAÕIGUSLANE Loomaõiguslane on oma olemuselt alati loomasõber ehk see, kes oskab hinnata eriliigiliste olendite vahelisi siiraid ja vastastikku rikastavaid suhtlusi. Liigilisi eelistusi ei ole – loevad isiksused, vastavalt oma võimetele ja eeldustele. Ja ka lemmikloomaarmastus ei kao kuhugi, sest kassipojad meeldivad ikka kõigile. Ainult et kohevaid tegelasi vaadates ei mõtle õiguslane mitte „appi, kui nunnu”, vaid et „selle tüübiga tundub vähemalt okei olevat”. Olude sunnil – nähes sõpru kannatamas – arenevad paljud loomasõbrad niisiis edasi loomaõiguslasteks. See on sõpruse kõrgeim vorm, kus teise eest välja astutakse, teades, et endale sellest mingit tulu ei tõuse, vaid otse vastupidi. Hiljutist karusloomakasvanduste keelustamise meeleavaldust kommenteerides ütles keegi pahane FB-sõdur, et selliste teemadega tegeletakse odava populaarsuse nimel. Igat sorti halvustavaid silte ripub iga õiguslase jaki küljes hulganisti ning enamasti ei panda neid tähele, kuid nimetet taotluses süüdistamine on küünilisuse tipp: just populaarsust (rahva armastuse mõistes) ei saa loomaõiguslane vaat et mitte kunagi tunda. Enamasti tunnustavad õiguslased end väikeses ringis õlalepatsutusega ja pilgutavad toidupoes ostukorvide sisu nähes vandeseltslaslikult silma. Ühiskondlik meelsus on aga pigem naeruvääristav, liigset emotsionaalsust pilav ja ikka negatiivne. Lisaks ähvardab sellist tööd tegevaid inimesi sageli kaastundeväsimus ja ka muutuv tundlikkus, millega organism end pidevast emotsionaalsest ülekoormusest säästa ja päästa püüab.

Lemmikloomasõbraks võib ilusti pidama jääda, sest kõik inimesed ei suudagi tõe teadmisega hakkama saada ning on ka neid, kes siiralt ei hooli. Reaalsus on siiski pigem selline, et inimesed juhitakse tegelikkusest üle – nagu tiheda liiklusega tänavast, nii et vahepealne jääb nägemata ja miski ei pääse „elunautimist” takistama. Loomasõbrad ja -õiguslased ei lase aga pildil tuhmuda II ASTE – LOOMASÕBER ja pühivad järjekindlalt silmaklappe ja udu silmaringilt maha. Sest nii ju sõbrad teevad, kui sõber Lemmikloomasõbrast saab loomasõber just sel on hädas. momendil, kui ta seda süsteemi tervikuna tajuma 2017 kevad | VEGAN

kriitika

COSMOVEGAN: kahe jalaga maa peal? ― mattias turovski―

VEGAN | kevad 2017

kriitika

Kuigi suures pildis veel suhteliselt marginaalse osakaaluga, on veganism viimastel aastatel üha enam populaarsust koguv liikumine ja elustiilivalik. Hea tõestus sellest trendist on muuseas kasvav hulk ﬁlmi- ning muusikastaare, kes on hakanud veganiks ning kasutavad seda nüüd väga hea PR-võttena ära. Natalie Portman, Ellen Page, Ariana Grande, Jared Leto ja terve trobikond teisi karvaseid ja sulelisi kuulutavad üksteise võidu meediakanalites oma hiljuti või mitte nii hiljuti avastatud elustiili hüvesid ning kinnitavad, kui kasulik see ühel või teisel viisil neile ning maailmale laiemalt on olnud. Ühest küljest on see ju tervitatav: tõmmates tähelepanu veganelustiilile, aitavad need inimesed liikumisel kasvada ning jõuda üha enamate noorte ja vanade meediatarbijate kõrvade vahele. Kuid kas niiviisi koorekihi elustiilide eemalt jõllitamine läbi roosa ﬁltriga glamuuriprillide on ikka parim viis veganismile läheneda? Kas miljonärist vegan, nagu kahtlemata kõik eelmainitud, on oma ideoloogilisest kuuluvusest äkki natuke valesti aru saanud? Kas Cosmo-vegan on perspektiiv, mis suudab näidata veganismi sügavamaid väärtusi?

se või kaastundlikuma enesekuvandi järele. Valgustatud selles mõttes, et enesehuvi ei deﬁneerita enam ainult materiaalse jõukuse või kuulsuse saavutamisena (nii nagu seda kipub tegema mainstream ja Ameerika Unelm), vaid ka muude väärtustena laiemates valdkondades. Ka kogu ühiskonna elatustaseme tõusu või puhtamat elukeskkonda võib käsitleda enesehuvina, kui nende väärtuste peamiseks motivatsiooniks on siiski kasu endale, enda

TULEMUS LOEB, MITTE MOTIIVID. p e rele, enda rahvale, enda riigile, enda tulevikule vms. Ma ei taha sugugi öelda, et enese heaolu peale mõtlemine on ebamoraalne. Ärge saage valesti aru – ma ei väida ka, et veganelustiili propageerimise suurkujud nagu Pamela Anderson või Leonardo DiCaprio oma positsiooni ainult hea PRi huvides ära kasutavad. Ei kahtle, et neile tõepoolest ongi meie ühise planeedi hea käekäik südameasjaks. Ent selliste maailmaparandajate avaliku imidži puhul on määravaks siiski just see, mis järeldusi teevad sellest massimeediasse paisatud PRi tarbijad. Tulemus loeb eeskätt, mitte üksnes motiivid. Rääkimata sellest, et lopsaka elustiiliga kaasnev suurenenud ökoloogiline jalajälg töötab kulisside taga hoopiski aateliste sõnavõttude õõnestajana.

Veganiks hakkamise põhjuseid on mitmeid, kuid kindlasti olenevad inimese motiivid paljuski sellest, kui palju on ta oma valikute põhjuseid enda jaoks sügavamalt mõtestanud. Lihtsustatult tähendab vegan olemine mõistlikkuse piires loobumist säärastest toodetest, teenustest, mis põhjustavad loomadele kannatusi. Mõistlikkuse piires, sest kannatused on suures pildis möödapääsmatud või igatahes pole kannatuste minimeerimine ainus ja tingimata tähtsaim eesmärk. Lihtsalt lähenedes ei pruugi veganluse motivatsioon ületada kuigivõrd nii-öelda valgustatud enesehuvi kaalutlusi: Sügavamas mõttes hõlmab vesoov puhtama südametunnistu- ganliikumise omaksvõtmine ka

põhjapanevamat eetilist nihet kui niisugune valgustatud enesehuvi võimaldab. Sügavamas mõttes tähendab kuulumine veganite ridadesse mingit sorti tumerohelise looduseetika tunnustamist. Selliseid eetilisi seisukohti on keskkonnafilosoofias teada mitmeid erinevaid, olgu näideteks süvaökoloogia, ökofeminism, Gaia holism või mõni neljas, viies. Igaühel neist on mõneti erinevad fookused, erinevad lähenemised, kuid kõigil sellistel vaadetel on vähemalt üks ühine joon: väärtuse tunnistamine looduse olemusliku osana. Teisisõnu, suhtumine loodusesse kui iseväärtuslikku tervikusse. See suhtumine tähendab ka kaastunde, mis on veganismi alus, laienemist tervikule, seeläbi enesehuvi defineerimist laiemas mõttes. Empaatiat uurivate teadlaste viimaste aastate üheks paeluvamaks küsimuseks on, milles seisneb meie tõeline motivatsioon altruistlikuks käitumiseks: kas teise aitamisest tulenevas rahulolus või hoopis hoidumises painest, mida teiste kannatuste tunnistamine endas kätkeb? Nagu teoretiseeris omal ajal juba Darwin, kujutledes meest, kes ennastsalgavalt leekides majja väikest tüdrukut päästma sööstis, ei ajendanud teda selleks teoks mitte enese rahulolu, vaid hoidumine väljakannatamatust piinast, mida tüdruku sissepõlemine talle kaasa tooks. Selle käitumise nimetas Darwin inimese sotsiaalseks instinktiks. Mitmekümneaastase teadustöö ning paljude eri valdkondade teadlaste ühispingutuste tulemusel on täna alust arvata, et inimene ei olegi oma loomult kasuahne individualist, vaid pigem ühistegevusele suunatud sotsiaalne olevus. Eelmainitud negatiivsed iseloomujooned tõusevad esile seetõttu, et keskkond pärsib hoolivust ning koostööd, põlistades hoiakut, et loota saab ainult iseendale. Koostööd ja hoolivust võimaldab meis aga empaatia mehha2017 kevad | VEGAN

kriitika

nism, mis teiste hädasid enda omadena tajudes motiveerib meid teistest hoolima. Väga hea ülevaate annab teemast ülemöödunud aastal Prantsusmaal vändatud dokkﬁlm „Altruismirevolutsioon“ („Vers un monde altruiste?“ Rež. Sylvie Gilman, Thierry de Lestrade).

nad“ („Megacities“), mis kujutab nelja suurlinna – New York’i, Mumbai, Moskva ja Mexico City – halvemal ja halvimal järjel olevate elanike igapäevaseid ellujäämiskursuseid. Eriti meelde jäi pilt Mumbai värvisegajast, kelle igapäevane töö oli hommikust õhtuni küll kollast, siis punast pulbrit läbi väikese sõela ﬁltreerida, kogu tuba, peategelane eeskätt, üleni pigmenti täis. Seal ta seda siis hingas, elas, võimetuna midagi muutma. Justkui maailm oleks unustanud, et tema on ka üks

pole sooja ega külma Cosmo-veganite püüdlustest, altruismist või empaatiast. Nad ei saa seda endale lubada. Inimestele, kelle jaoks põhivajaduste rahuldamine on sõna otseses mõttes igapäevane võitlus elu eest, ei saa öelda, et loomade elud on tähtsad ja et looduse väärtus peitub tervikus. See oleks justkui kurtidele jutlustamine. Karm reaalsus on, et sellisel elujärjel inimesed moodustavad kui mitte poole kogu inimkonnast, siis mitme miljardi suuruse kontingendi küll. Ning enne kui saame hakata nägema loodust tervikuna (mis on veganismi sügavam eesmärk), peame esmalt nägema inimkonda tervikuna. Kas ka see ei ole tegelikult veganismi sügavam eesmärk?

Seda adudes ei saa rääkida enam enese-huvist traditsioonilises mõttes, sest koorumas on uus mõistmine, mille järgi meie huvid on ka teiste huvid. Õigemini enesehuvi defineeritakse (ka) läbi teiste heaolu. Sügavroheliste eetiline fookus tundub olevat leidmas kinnitust. Ning nendeks teisteks võivad olla miks ENNE KUI mitte näiteks loomad. See on hea alguspunkt, kuna SAAME HAKATA inimene tunneb loomade NÄGEMA LOODUST suhtes kergesti empaaMa ei taha lõpetada pessitiat. Ent kuna ökoloogilisi mistliku noodiga. Nagu on TERVIKUNA, PEAME baasteadmisi rakendades öelnud kuulus keskkonnaESMALT NÄGEMA on selge, et ükski loom ei filosoof J. B. Callicott, pessuuda elada ilma talle spetsimismil ei ole ellujäämisINIMKONDA siifilise elukeskkonnata, mis instinkti. Selle artikli mõte ei TERVIKUNA. muide peaks olema puhas, ole panna kedagi „tubli“-kasti ja võimalikult puutumata, inimkedagi teist „paha“-kasti. Ikka on tegevusest häirimata jne, siis pigem hea, et iluajakirjanduse adekvaatsem oleks öelda, et n e n d e edevuslaadal saab näha väheteiste hulka tuleks arvata ka loo- seast, kes tahaks teatud malt kellegigi jalajälgi, keda päduslikud paigad, ökosüsteemid, elukeskkonda, mugavat tuba, riselt ka huvitab. Loodaks vaid, bioloogilised protsessid, nende puhast vett, värsket sööki. Nen- et iga päevaga hoolime natuke omavahelised interaktsioonid de inimeste elamistingimusi rohkem päriselt hea tegemisest ja tegelikult lõppkokkuvõttes telekast vaadates tekkis mu kui sellest, kui head me head üldse kogu loodus tervikuna. peas tahes-tahtmata kontrast. tehes välja näeme. Veganismi Ja mina ise on samuti üks osa Kontrast samuti televiisorist eesmärk ei ole kuuluda ühes filtervikust. Selline vaade hõlmab tuntud arianagrandede, jared- mistaaridega mingisse prestiižka enesehuvi ja alalhoiutungi, letode ja natalieportmanidega. sesse VIP-klubisse, vaid püüda kuid hoopis teisiti defineerituna Mida arvaksid need miljard näl- oma elus eelistada valikuid, mis kui säärane individualism, mida jast, reostuse sees elavat inim- aitaksid kaastundel ning hooliekslikult inimloomuseks peetud varju maailma megastaaride vusel kanduda kaugemale, olles on. Aga kas ma ei jäta kedagi toitumisharjumustest ja üles- seejuures võimalikult pehmed nimetamata? Kes veel on need kutsetest loobuda loomsetest emakesele Maale. teised, kes sinna tervikusse kuu- saadustest? Ja mida arvaksime luvad? Peale meie, kes me mas- meie, meediatarbijad Hollywoo- „Megalinnad“ algab tsitaadiga simeediat tarbime, ja dicapriote, di megastaaridest, kui need abi William T. Vollmannilt, millega kes seal oma aadetega ilutse- ja armastust vajavad miljardid mina aupaklikult oma sõnavõtu vad. inimvared saaks kümnendikugi kokku võtan: „Ja vaestes elupaisellest kajastusest, mis Nicki kades, kus tervis, haridus, peaVeel teinegi filmisoovitus. Hil- Minaj’i uus tagumikuimplan- vari ning turvatunne ei ole sünnijuti nägin televiisorist tänaseks taat? Selle inimkontingendi õigused, pole seda ehk ka hing.“ meie seast lahkunud režissööri elujärge ja -kvaliteeti adudes Michael Glawogger’i 1998. aas- on selgemast selgem, et neile ta dokumentaalfilmi „Megalin- ei saa midagi ette heita. Et neil 58

VEGAN | kevad 2017

Sonett-so vegan_EE 04.08.16 09:36 Seite 1

Sonett – nii taimne Ö K O L O O G I L I S E L T

Soneti tooted on saadaval Biomarketites, Prismades, Maksimarketites ja suuremates Selverites.

Kui taimne? – Üle 90% taimne. Sest 45 Soneti tootel 50-st on veganlille märgistus. Sonett ei tee loomkatseid ega telli neid ka teistelt. Vastupidi – Sonett toetab Saksa loomakaitseliidu akadeemiat,mis töötab alternatiivsete katsemeetodite arendamisega. Erinevalt teistest pesu- ja puhastusainetest ei sisalda Soneti tooted naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Tooted ei sisalda kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitu-

viiruk

Certified by Certisys

cse-label.org

Reg. by Vegan Soc. stop-climate-change.de

saineid. Kõik õlid ja eeterlikud õlid on toodetud 100% kontrollitult mahedalt või biodünaamiliselt ja seega täielikult biolagunevad. Soneti toodetes ei kasutata geeni- ega nanotehnoloogiat. Oloidsegajas rütmiseeritakse viiruk, kuld, mürr, loorber, oliiviõli, roosiõietuhk ja puuvõõrik. Nende palsamlike lisanditega väärindatakse kõiki Soneti tooteid. Nii lisatakse kõikidele pesu- ja puhastusvahenditele elujõudu toetav liikumisimpulss. Rohkem infot www.sonett.eu

loorber

mürr

kuld

oliiviõli

K O H U S E T U N D L I K

roosiõietuhk

puuvõõrik

sonett sonett

Sonett on võitnud kaks tunnustatud disainiauhinda: reddot ja iF-design. Rahvusvaheline žürii tõstis Soneti esile teedrajava, trendiloova ja nutika disaini eest. Disain: Studio Lierl

reisikiri

OAD, RIIS JA

TROOPILINE BRIIS: Vegan-gringa mälestused Kesk-Ameerikast

Ma tean, et kusagil siinsamas peab see toiduputka olema, aga ma ei leia seda ja kõik mu varud on otsakorral. Vesi on otsas, võhm on otsas, kannatus on otsas, aga kuuma asfalttee ääres ei paista ühtki putkat, nii kaugele kui silm ulatab. Paremat kätt jääb meri, mis loksub rahulikult vastu betoonist valatud kaldamüüri. Vasakul on madalad puidust elumajad, aknaluugid suletud, pragunev seinavärv päikselõõsas koorumas. Kaldapealne on inimtühi. Seal olen vaid mina ja mu viieteistkilone seljakott, mille rihmad mu päikesest tulitavatesse õlgadesse tumeroosad randid on pressinud. Belize Citys on vaid üks veganeineid pakkuv söögikoht ja loodan kõigest hingest, et lähen õiges suunas. ― hanna kannelmäe― 60

VEGAN | kevad 2017

reisikiri

Panama mangod.

Kehakinnitus Vegan Bites'is.

Paarkümmend minutit hiljem jõuan higise ja heitununa kolmeliikmelise meistrimeeste seltskonnani. „Tere, kaunitar. Kuhu sa lähed?” uurib mult inglise keeli palja ülakeha, kavala naeratuse ja punase pearätikuga must mees. Ta kaaslased poetavad üksteisele puises inglise keeles paar kommentaari, millest ma aru ei saa ning parandavad võrkaeda edasi. Vastan, et otsin toiduputkasid, aga Punamütsi see tegelikult ei huvita. Ta ei juhata teed, kuigi arvatavasti oskaks. „Kas sa tahad, et ma su „eriliseks sõbraks” hakkaks?” pärib ta hoopis. Mul on kiusatus vastata, et tahan küll ja tema esimeseks „eriliseks” ülesandeks võiks olla minu seljakoti putkani tassimine. Saan aga sõnasabast kinni. Tuletan talle hoopis meelde, et tal on töö pooleli ning vantsin üksi edasi. Kümne vaevarikka minuti pärast näen liivaväljakut kümmekonna kioskiga, millest üks on Vegan Bites. Lippan akna juurde ja tahaksin müüjaneiut suurest kergendusest kallistada. Ootusärevalt palun oma karpi kaht sorti mahlaseid sojapihve, pruuni riisi ja teravas marinaadis köögivilju. Ma pole poolteist kuud sojaliha saanud ja taipan alles nüüd, kui väga seda igatsesin. Mälun hoolikalt ja naudinguga, pilk tasasel merel puhkamas. Enam pole nii neetult palav. Kioski varjus on temperatuur pelgalt 36 kraadi. Tšilline sibulaviil krõmpsub hamba all ja tunnen, et sel hetkel on mul olemas kõik, mida soovida oskan.

oli selleks ajaks juba selja taha jäänud. Avastamist ootasid Belize, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Costa Rica. Belize City rannapingil karbinurkadest viimaseid riisiteri noppides ei teadnud ma veel, et sellesse nimekirja lisandub ka Panama ja mu reis venib lausa 9 kuu pikkuseks. Aga selleni ma veel jõuan. Kesk-Ameerika on see kitsas maariba, mis ühendab Põhja-Ameerikat Lõuna-Ameerikaga. Sinna mahub 7 väikest, väga eriilmelist riiki. Neid kõiki ühendab verine ajalugu Hispaania maadeavastajate-koloniseerijatega, mistõttu on kogu piirkonda liitvaks keeleks hispaania keel. Põliselanike järeltulijate kogukondi leiab samuti kõigist riikidest, eelkõige vihmastelt ja jahedatelt mägialadelt. Nende nahk on iirisekarva, nad on lühikesed, mandlikujuliste silmade ja mustade paksude juustega. Traditsiooniliste rõivaste kandmine on väga levinud pigem naiste, kuid ka meeste seas. Nad räägivad oma keeli, millest mitmel puudub kirjakeel. Peamiseks elatusallikaks on põllumajandus. Haridustase on madal ning valitsuste huvi ja toetus on nende kogukondade suhtes vähene või lausa vaenulik.

Kariibi mere poolsetel päikselistel aladel elavad koloniseerijate mustade orjade saledad ning pikka kasvu järeltulijad, kes kõnelevad vigast hispaania keelt või vigast inglise keelt, nagu Belizes. Olin oma elu kõige hulljulgemal reisil: kuus kuud Afro-keskameeriklaste saatus ja staatus ei erine Kesk-Ameerikas hispaania keele oskuseta, piira- palju põliselanike omast, aga nende suhtumises tud eelarvega, üksiku naisena, veganina. Mehhiko on rohkem muretust, hetkes olemise naudingut ja 2017 kevad | VEGAN

reisikiri

Nicaragua turg. Veganid vaatavad seda pilti ilmselt hoopis teise pilguga kui need, kes seda (veel) pole.

eneseteadlikkust. Kultuuriline mitmekesisus on eriilmeliseks muutnud ka Kesk-Ameerika köögi. Näiteks Põhja-Guatemalas on hispaanlaste järeltulijate toidutavades tugevaid põliselanike maitse-eelistuste mõjutusi. Kasutatakse seeni, näiteks tziquinche, või lehttaimi, nagu chipilín, millega ükski idaranniku afroguatemalalane ei jahmerdaks, vaid haukaks lihtsalt praekala. See-eest saab Livingstonist kohevat, soojana suus sulavat pan de cocot ehk kookosesaia, millest Atitláni vulkaanijärve ümbruses kuuldudki pole. Istun ootusärevalt oma kodumajutaja Lorena köögis ning kiikan murelikult pliidi poole. Guatemalast leiab soodsaimate hindadega hispaania keele kursused ning kodumajutus koos toitlustusega kuulub Florese saarel asuva keelekooli intensiivkursuse paketti. Kursust ostes andsin teada, et söön ainult taimseid toite ning administraatori vastus oli kahtlustäratavalt muretu. Kas nad ikka teavad, et kana pole taimetoit?

„Need on kohalikust tortilleriast,” sõnab Lorena hispaania keeli ning asetab käelabasuurused, hallikaskollased maisitortiljad korvikesega lauale. Ta on lühike, karamellikarva nahaga turske naine, tihti naeratav, aga alati kurbade silmadega. Keeran ühe aurava pannileiva rulli ning haukan. See on pehme, mage ja teralise tekstuuriga. Lisandita süües väga igav. Poetan selle salvrätikule ning ootan ülejäänud eine saabumist. „Palun ära ole juustuga, palun ära ole juustuga” korrutan oma peas, gaasipliidil podisevaid anumaid põrnitsedes. Lorena ammutab toekaid lusikatäisi taldrikule, asetab selle minu ette, soovib head isu ja istub ise ka laua äärde. Täna, nagu kõigil järgnevatel päevadel, jälgib ta vaikides, kuidas ma söön. Meie mõlema pilgud on taldrikul. Toitu on nii palju, et trügib lausa üle ääre. „Mis see on?” tõstan üles kahvlitäie rohelist möksi. „Hierba mora,” saan vastuse, mis ei tee mind grammigi targemaks. „Mis see on?” kordan nagu hoolas keeleõpilane kunagi ja torkan kahvli otsa helerohelise tärkliselise viljalihatüki. „Chayote,” hääldab Lorena hoolikalt. Noogutan ja püüan võõraid sõnu meelde jätta. Oma lemmiku, mustjaspruuni oaplögaga, olen juba tuttav. Lorena ema keedab seda hoovis tellistest laotud tuleasemel. Sortsutan ubadele teravat kastet ja teen uute maitsetega tutvust. Jah, nad on väga hästi aru saanud, mida tähendab ainult taimne toit.

Nagu kõik teised kohalike kodud, kuhu oma reisi jooksul satun, on Lorena maja sisustatud kasinalt. Toaseinad on värvitud roosaks, tapeeti siin ei tunta. Põrandat katavad kiviplaadid, vaipu ei kasutata ja toas käiakse välisjalatsitega. Akendel pole klaase, ainult sääsevõrgud, sest õues on alati soe ning sääski on ka alati. Kesk-Ameerikas on paar rooga, mida leiab kind62

VEGAN | kevad 2017

reisikiri

Guatemala Flores turutoit.

lasti kõikjal, olenemata riigist ja selle piirkonnast. Arroz y frijoles – riis ning oad on Kesk-Ameerika köögi A ja O. Panamas süüakse vahel ubade asemel riisi kõrvale ka läätsi. Kõikjal peale Panama süüakse maisi- või nisujahust tortiljasid ehk õhukest pannileiba ning igal pool armastatakse kana, meeletutes kogustes grillitud, frititud või hautatud kana. Rännuteel olles sõin enamasti väikestes koduseid toitusid pakkuvates einelates, kus minu toidueelistused panid inimesi enamasti hämmelduma. Õppisin, et vegantoidu tähendus tuleb teenindajale alati üksipulgi lahti seletada ning kõige tüüpilisemate viperuste vältimiseks pean kindlaid nõudmisi eraldi rõhutama. Üheksa kuuga töötasin välja kõne, mille igas söögikohas kannatlikult ette vuristasin. „Hola! Me gustaria comida vegetariana sin nada te carne ni pollo, y sin queso, leche, crema o huevos tampoco. Pero con todos los vegetales, por favor,” ehk “Tere! Ma sooviksin taimetoitu ilma liha ja kanata ning juustu, piima, koore või munata samuti. Aga ma palun kõiki köögivilju!” Minu tellimus pälvis väga erinevaid reaktsioone. Oli restorane, kus raputati kategooriliselt pead ning teatati, et taimetoitu neil kohe kindlasti ei leidu. Mõnes kohas tunduti mu valivuse üle pahandavat. Enamasti sain aga tubli taldrikutäie riisi ja keedetud-praetud musti ube toorsalatiga. Kuhu siis kõik need köögiviljad jäid, jah? Kesk-Ameerikas kasvab köögivilju nagu mühiseb, aga eraldi

Guatemala Flores jääkoonuste masin.

roana nad taldrikule eriti tihti ei jõua. Arvasin, et ma ei oska õigesti küsida või õigeid restorane leida, kuni kohtusin Nicaraguas öko-kohviistanduse omaniku Vivianne’iga. Viv kasvas üles USAs, kuid ta juured on Nicaraguas ning vedasid ta sinna tagasi majutusettevõtlusega tegelema. „Ma tean!” hüüatas ta võidurõõmsalt, kui oma vitamiininälga kurtsin. „Siin pannakse köögivilju ainult supi sisse lihale lisandiks,” lisas ta mõrult ning jutustas, kuidas ta oma väiksesse hotelli kohalikud kogemusega kokad palkas, aga pidi neile köögiviljatoitude koolitusi tegema. „Nad lihtsalt ei saanud aru, kuidas see eraldi toit saab olla.” Ükski restoraniroog ei trumbanud aga üle rohkem või vähem eksootilistest toorainetest enda tehtud toite. Katsetamiseks avanes mul parim võimalus, kui võtsin vastu pakkumise kolmeks kuuks Santa Catalina külakeses sukeldumiskeskuses vabatahtlikku tööd teha. Kesk-Ameerika kõige lõunapoolsema riigi külastamine polnud mul alguses üldse plaaniski, aga kuna võtsin poole reisi peal nõuks end sukeldujaks koolitada, oli reisi pikendamine ja Panamasse sõitmine loogiline otsus. Sukeldusin Santa Catalina haidest kubisevasse ookeanipõhja ning kohalike taimekasvatajate külluslikku viljade maailma. Kuulen läbi une tuttavat raadioraginat. Õues vallandub kärisev, pausideta sõnademulin: „Sandia-sandia-piña-melon-morron-papaya-papaya-san2017 kevad | VEGAN

reisikiri

Guatemala hõrgutised.

dia!” Santa Catalina puu- ja köögiviljakaupleja pikapi valjuhääldist karjutakse reklaamiks kõigi pakutavate viljade nimetusi. Kogu mu keha tõmbub pingesse ja kuulatan. Ootan, et nad uuesti alustaks, et aru saada kui kaugel nad majast on. Kas nad alles tulevad või magasin nii sügavalt, et ei kuulnudki, kui nad mööda sõitsid? Vaikus. Ainult kodutud koerad klähvivad kusagil ja naabri aias luusib hobune, kuivanud palmilehed kapjade all pragisemas. Heidan lina pealt, hüppan jahedale betoonpõrandale ning seisan paanilises ähmis alasti keset tuba. „Mis juhtus?” toriseb mu unine kallim Mike, nägu padjas. „Puuviljamees! Ma kuulsin puuviljameest. Meil on kõik otsas,” seletan riideid selga kiskudes. Lõpuks kostab ragin uuesti, aga kaugelt. Kraban rahakoti, aga ei leia kingi. Hüüan Mike’ile, et ma ei jõudnud kilekotte otsida ja lidun paljajalu uksest välja. Punakas liiv on taldade all soe, aga pisikesed kivid teevad haiget. Võtan aiateel pikki samme nagu kurg ning otsin silmadega meeleheitlikult puuviljamehe valget autot. Ma tahan ta puuviljakuhilast ananassi, et see tumekollasteks, kleepuvaiks viiludeks lõigata ja need järjest suhu toppida. Kreemjaspehme 64

VEGAN | kevad 2017

papaia tahan pooleks lõigata, selle läikivad seemnepärlid välja kaapida ning siirupmagusa viljaliha smuutisse vuristada. Arbuusi, oo ma tahan arbuusi, selle kummis keret ning fuksiapunast sisu, mis ohkega mu hammaste all järele annab ja oma mahla mu keelele vallandab. Siinsed puuviljad on mu hommiku-, lõuna- ja õhtusöök, magustoit ja vahepala. Need on nauding ja vajadus, uimasti ja ekstaas, igatsus, ootus ja rahuldus. Olen alati arbuusi armastanud, aga siin sain teada, et võin vahel ainult arbuusist eladagi. Jõuan laiale pinnasteele ja märkan puuviljaautot, mis sinise koormakile laperdades lahkub. „Hei! Hee-eei! Espera!” kisan anuvalt ja lippan tolmust teed mööda autole järele. Kauplejad ei näe ega kuule mind ja kaovad kurvi taha. Naabrinaine väljub oma hurtsikust, pang kalarapetega näpus. Ta heidab mulle umbuskliku pilgu ning jätkab toimetustega. Unise näoga Mike ootab mind maja juures. „Ei vedanud?” uurib ta naeru pugistades ja lisab mu meeleheidet hoomates lohutavalt: „Pole midagi. Proovime homme uuesti.” Norutan pisut, kuid löön siis käega ning lähen hobuse juurde puude otsast varisenud pisikesi mangosid noppima.

AINED KÄTTE SAADA. NII SEE SIISKI TIHTI ARVATAKSE, ET VEGANLUS Retsept ON KEERULINE, NÕUAB Kesk-AmeerikastPOLE. NAGU IGA TASAKAALUSTATUD JA TERVISLIK TOITUMISVIIS, EELDAB TOITUMISTEADLASE TARKUST, KA TERVISLIK VEGANTOITUMINE PIDEVAT NÄPUGA JÄRJEAJAMIST JA ARVUTAMIST, ET IKKA KÕIK VAJALIKUD TEATUD PÕHITÕDEDE TUNDMIST, KUID SELLES POLE MIDAGI ÜLETAMATUT EGA

KEEDETUD MUSTAD OAD GUATEMALA MOODI

MARTA KOHVIK JA KÜLALISTEMAJA

Marta tn 8, Tallinn

+372 502 4050

martakohvik.ee

Kosutavad vegan road Koogid ja kohvĳoogid Lõunapakkumised Oled oodatud meie õdusasse kohvikusse einestama ja hubasesse külalistemajja ööbima!

f /martakohvik

martaguesthouse.eu f /MartaGuesthouseTallinn

Valmistamine

Koostis 500 g 1 3 2 tl

kuivatatud musti ube sibul küüslauguküünt soola

Leota ube üleöö. Tükelda sibul ja küüslauk jämedalt. Pane leotatud oad potti, vala peale 3 liitrit vett, lisa tükeldatud sibul-küüslauk ning sool. Keeda tasasel tulel kaaneta või osaliselt kaanega kaetult, kuni oad on pehmed ja vett nii vähe, et tekib poolpaks mass. Serveeri valge riisiga. Soovi korral maitsesta terava tšillikastmega.

Retsept Kesk-Ameerikast Retsept Kesk-Ameerikast

JAHUBANAANI KRÃ&#x2022;PSUD PANAMA MOODI

Koostis 1

jahubanaan õli sool soovi korral pipart

Valmistamine Jahubanaan võib olla toorevõitu, rohelise või helekollase koorega. Liiga küps, tumekollase koorega vili selle retsepti jaoks hästi ei sobi.

Koori jahubanaan. Koor võib olla jäik ja tulla võrdlemisi raskelt lahti. Et see lihtsamini läheks, tee banaanikoore sisse pikuti lõiked ning sikuta peente ribade haaval koor banaani ümbert lahti. Lõika kooritud banaan pöidlalaiusteks ketasteks. Prae kettad ohtras õlis mõlemalt küljelt krõbedaks, aga ära lase pruunistuda. Tõsta banaanikettad pannilt salvrätikule. Kata kaks lõikelauda toidukilega. Pane banaanikettad ükshaaval kahe lõikelaua vahele ning pressi lapikumaks. Prae kettad veel kord ohtras õlis üle, aseta taas salvrätile ja maitsesta soola ning soovi korral pipraga. Serveeri kohe koos keedetud ubade ja riisiga või eraldi suupistena.

BATAADI JA PUNASE OA BURGER Tavaliselt peetakse burgerit rämpstoiduks, kuid õigete koostisosadega võib see olla tõeliselt toitev ja tervislik. Soovitan burger teha täisterakukliga ning vahele panna guacamolet, punast sibulat, salatilehti ning tomatit. ― mikk mägi―

Koostis 2 purki 1 2 1 3 spl

Valmistamine punaseid ube keskmine bataat küüslauguküünt sibul soola chipotle-pipra pulber maitsepärmi

Haki sibul ja küüslauk väikesteks tükkideks ning prae pannil, kuni sibul on pehme. Ava oapurgid ning kurna. Blenderda oad ühtlaseks massiks ja kalla segu kaussi. Riivi kaussi bataat, lisa sibul, küüslauk, maitsepärm, sool ja maitse järgi chipotle pulbrit. Sega läbi ning vormi 8 kotletti. Prae kotletid pannil mõlemalt poolt veidi krõbedaks ning küpseta ahjus 175°C juures 10 minutit.

GUACAMOLE Kuulus avokaadodipp tex-mex köögist, mis sobib nii tipinia maisilaastudega, mehhikopäraste roogade juurde kui ka burgerite ja wrappide vahele kastmena. ― mikk mägi―

Valmistamine

Koostis 4 2 1 1 1 1 tl

küpset avokaadot tomatit väike punane sibul küüslauguküüs laim oliiviõli soola

Puhasta avokaadod ja purusta kahvliga. Tükelda tomat, küüslauk ja punane sibul. Sega koostisained kokku ja pressi segusse laimi mahl, lisa õli ning maitsesta soolaga.

MAGUSKARTULI JA ROHELISE HERNE SUPP SIDRUNIGA Mõnusalt kosutav, värviline ja kevadine supp, mis valmib väga lihtsalt ja kiirelt. Natuke riivitud sidrunikoort annab nii mõnelegi toidule ääretult hõrgu ja erilise maitse. Siia suppi sobib sidrun nagu valatult koos toeka maguskartuli ja roheliste hernestega. Minu sõpradele väga maitses! ― sandra vungi―

Koostis 2-3 sl 1 1 300 g 2 1400 ml 2 tl ½ tl 300 g 1

Valmistamine õli sibul küüslauguküüs kooritud maguskartuli kuubikuid loorberilehte keevat vett poole sidruni riivitud koor soola pipart rohelisi herneid tomat

vaata ka www.taimetoit.ee

Aja paksema põhjaga pott kuumaks. Lisa õli ja peeneks hakitud sibul. Prae paar minutit. Lisa hakitud küüslauguküüs, maguskartuli kuubikud ja loorberilehed. Prae minut-paar. Lisa keev vesi, kata pott kaanega ja lase keskmisel kuumusel 7–10 minutit podiseda. Lisa riivitud sidrunikoor, sool, pipar, rohelised herned ja tomatikuubikud. Lase veel 5 minutit keeda. Soovi korral serveeri maitserohelisega.

LILLKAPSASALAT

Mõnusalt kerge lillkapsasalat sobib nii lisandiks toidu kõrvale kui eraldiseisva roana. Õuna magusus ja melissi särtsakus annavad muidu nii ühekülgse maitsega lillkapsale uue varjundi.

Valmistamine

Koostis 200 g 1 1 4 spl

lillkapsast porgand õun salatikastet (nt Bon Soya) väike peotäis tilli väike peotäis melissi vajadusel soola

Lõika lillkapsa õievarred väikesteks kuubikuteks. Sega riivitud õuna ja porgandiga. Lisa salatikaste, peeneks hakitud maitseroheline, vajadusel sool ning sega hoolikalt.

INDIA PÄHKLI KIIVI TOORTORT Värske maitsega toitev toortort sobib ideaalselt külalistele pakkumiseks. Sõstrad ja maasikad annavad kaunistustena kevadist värskust ja tõmbavad maiasmokkade pilke. ― toormoor―

Valmistamine

Koostis Põhi: 50 g 20 g 75 g 25 g 1 spl 2 spl 8 Kreem: 230 g 150 g 1 tl 3¼ dl 8g 1 spl 2 spl

kookoshelbeid linaseemneid datleid mandlipuru pärmihelbeid soola mõned kraapsud sidrunikoort vett väiksemat kiivit äärtesse ja sisse India pähkleid datleid Bourbon vaniljet vett (et kataks pähklid ja datlid) pärmihelbeid sidrunimahla agar-agari helbeid + 1½ dl vett (kui agar-agar on pulbrina, siis 1 spl helbeid = 1 tl pulbrit)

Kaunistuseks lisa mõned värsked maasikad ja rohkelt punaseid sõstraid.

www.toormoor.ee

Mõõda põhja koostisosad (v.a sidrunimahl, vesi ja mandlipuru) kannmikserisse. Jahvata peeneks. Kalla segu kaussi, lisa vedelikud ja pähklipuru ning mudi sõrmedega ühtlaseks. Vajuta taigen 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. Koori kiivid. Umbes kolm kiivit lõika 4−5 mm laiusteks viiludeks ja säti vormi äärde tihkelt üksteise kõrvale püsti (niiske lõikepind nakkub kenasti). Ülejäänud kiivid võib lõigata südamekujuliseks ja sättida ringjalt koogi põhjale. Kreemi jaoks loputa India pähklid ja mõõda kõik koostisained kannmikserisse (v.a agar-agar ja selle jaoks eraldi märgitud vesi). Mikserda tugevalt, kuni kreem on ühtlane. Kalla kreem kaussi. Mõõda väiksemasse keedupotti agar-agari helbed ja vesi. Lase keema, sega vispliga ja jälgi paar minutit, et põhja ei keeks. Nüüd tegutse kiirelt. Kalla kuum agarileem kreemi hulka ja sega ühtlaseks. Vala kreem kiivide peale vormi, vajadusel säti kiivisüdameid kreemi sees püsti. Silu ühtlaseks ja jäta pooleks tunniks külmikusse tahenema. Kaunista maasikate ja sõstardega. Soovi korral võib peale teha agar-agari tarretise veest ja vahtrasiirupist. Selleks mõõda 0,5 dl vett ja 0,5 tl agar-agari helbeid potti ning toimi nagu eelnevalt. Lõpuks lisa veidi jahtunud segule vahtrasiirup ja nirista lusikaga tordile. Hoia korraks veel külmas, eemalda vorm ja serveeri.

GOJI-KOOKOSE ENERGIABATOONID Lihtsalt valmivad ja tervislikud datlitest Raffaellomaitselised goji-kookose energiabatoonid, mida on hea kaasa võtta väljasõitudele või külakostiks sõpradele. ― kätlin kalling―

Koostis 300 g 100 g 200 g 100 ml 50 g 1/4 tl 1/4 tl

Valmistamine datleid (leotatud) kookosjahu või kookoshelbeid kookoslaaste kookospiima või vett goji-marju roosat Himaalaja soola vanillipulbrit

vaata ka www.armastaennast.wordpress.com

Sõtku kõik koostisosad käte vahel mõnusaks massiks, vajadusel kasuta saumikseri abi. Pressi saadud mass umbes 2 cm kõrguseks, 15 x 15 cm plaadiks ning lõika sellest paraja suurusega batoonid või veereta käte vahel maitsvad energiapallid. Kata kookoslaastudega.

Telli ajakiri VEGAN endale koju. Ajakiri ilmub 4 korda aastas. Iga ajakirja ostult annetame 0.20€ võrdsetes osades neljale MTÜle - Eesti Vegan Seltsile, Loomade Nimel, Loomusele ja Eesti Loomakaitse Seltsile. Ajakiri Vegan aastatellimusega saab kingitusena kaasa retseptihoidja (pildil). Retseptihoidja on praktiline kiirköitja, mille vahele ajakirjas ilmuvaid retsepte koguda. Retseptilehed on väljarebitavad ning köitmiseks augustatud. Ühtlasi on see ka mugav alus, mille peale kokaraamatut või tahvelarvutit toetada. •

1 number: kevad 2017. Hind 5.90€

•

2 numbrit: kevad 2017, suvi 2017. Hind 10.90€ (allahindlus 8%)

•

3 numbrit: kevad 2017, suvi 2017, sügis 2017. Hind 15.90€ (allahindlus 10%)

•

aastatellimus alates kevadest 2017 (4 numbrit: kevad 2017, suvi 2017, sügis 2017, talv 2017). Hind 21.20€ (allahindlus 10% + retseptihoidja)

Tellimiseks skänni QR-koodi või külaste meie Facebooki lehte ja kliki osta nüüd" nuppu. " f /ajakiriVegan

MARTA KOHVIK JA KÜLALISTEMAJA

Marta tn 8, Tallinn

+372 502 4050

martakohvik.ee

Kosutavad vegan road Koogid ja kohvĳoogid Lõunapakkumised Oled oodatud meie õdusasse kohvikusse einestama ja hubasesse külalistemajja ööbima!

f /martakohvik

martaguesthouse.eu f /MartaGuesthouseTallinn

mood

EETILINE MOOD Eetiline mood on sõnapaar, mida ilmselt nii mõnedki on viimasel ajal korduvalt kuulnud. See on suur ja lai teema, mis kipub vahel segadust tekitama. Üritame siin seda veidi lahti seletada, leida lahendusi ületarbimisele ning anda nõu, kuidas oma garderoobi eetilisemaks muuta. ― helen puistaja―

Sõna ‘eetiline’ kirjeldab eesti keele seletav sõnaraamat nii: „eetikasse puutuv; kõlbeline. Meie eetilised põhimõtted, tõekspidamised ...” Eetilise moe puhul ei ole aga muidugi mõeldud kõlbelist riietumist, vaid hoopis selle riietuse loomise protsessi, mis tänapäeva kiirelt liikuvas moemaailmas jätab aina enam eetilisust tagaplaanile. Moemaailmast rääkides sobiks eetilisuse sünonüümideks ka sõnad jätkusuutlik ja teadlik.

MIS ON EBAEETILINE TOOTMINE? Tootmise alguspunktis on küsitava eetikaga tavaliselt puuvillakasvataja, kes on sunnitud hea saagi nimel kasutama enda ja oma pere tervist ohustavaid pestitsiide. Järgnevad erinevates tootmisetappides mürgiste värvide ja viimistlusainetega kokkupuutuvad töötajad, kes teevad ebainimlikult pikki tööpäevi ohtlikes hoonetes ja olematu palga eest. Bangladeshis tähendab see keskmiselt 6500 takat ehk 75 eurot kuupalka, mille eest maksta üüri, toita peret ja toetada ka maapiirkondades elavaid sugulasi. Äraelamiseks vajalikuks peetakse 15 000 takat. 66

VEGAN | kevad 2017

Kui vaadata seda kõike keskkonna seisukohalt, lisanduvad intensiivsest, eelkõige puuvilla kasvatusest kannatav pinnas, ebaotstarbekas toorainekasutus, ebapiisav reoveepuhastus, pikad transporditeed. Sünteetiliste kangaste puhul muidugi ka kogu naftal baseeruv tootmisprotsess. Veganluse vaatevinklist võib lisada veel fakti, et igasugune loomade ärakasutamine rõivaste tootmiseks ei ole eetiline, eriti ajal, kus alternatiive on nõnda palju. Kui aga veel samm edasi minna, siis võivad ka need alternatiivid olla veganlusega vastuolus. Nii võiks ju karusnaha asendada sooja ﬂiisiga, mis aga pesus eraldab pisikesi sünteetilisi osakesi – mikrokiude. Need kiud satuvad ookeani, kus omakorda leiavad tee pisikeste vees elavate elusolendite, näiteks planktonite kehadesse. Mis aga on ümber siseelundite keeranud köis vaalale, on mikrokiud planktonile. Eraldi saab veel vaadelda nende rõivaste mõju meie kehadele. Rõivaste värvimine, kortsumisvastaseks töötlemine, veekindlaks muutmine jmt jätab kemikaalide jäägid kangasse, mida hoiame päev läbi oma naha vastas. Pesemise käigus ja

mood

Orgaanilisest puuvillast Tencel särk.

prügimäel lagunedes jõuavad need kemikaalide sobib vähemalt viite olemasolevasse komplekti? jäägid põhjavette, kust ringiga meieni tagasi jõua- Oleksid sa nõus seda eset soetades ühe olemasoleva ära andma? Uuri veidi lisaks ka kontseptvad. sioone „kapselgarderoob” (capsule wardrobe), Ilma numbrilistesse faktidesse laskumata peaks „univormi riietumine” (uniform clothing) ja „hind nüüd küll kõik siiani jõudnud lugejad olema küllalt kandmise kohta” (cost per wear). masenduses ja võib tunduda, et see on ammu käima lükatud nõiaring, mida ei anna peatada. Maail- Kui oled kõike arvesse võttes jõudnud tulemusemas on aga olemas küllalt idealiste, kes on endale le, et sul tõesti on vaja seda riietuseset, siis loe hingeasjaks võtnud sellest ringist pääsemise. Kui silti! Igal juhul on soovitatav vältida sünteetilisi sa ei ole suur teadlane, kes leiutab kaua igatsetud kangaid. Need baseeruvad enamjaolt naftal või soodsa viisi kangaste ümbertöötlemiseks, on sul on küll loodusliku algmaterjaliga, kuid töödeldud siiski võimalus oma igapäevaste ostudega oma lõputu kemikaalide nimekirjaga. Nii nahale kui keskkonnale on paremad looduslikud materjalid. hääl ja eetilised põhimõtted maksma panna. Küll aga tasub meeles pidada, et ka looduslikul on omad puudujäägid, nii on puuvill näiteks üks veejanusemaid tooraineid maailmas. Ühe särgi tootKUIDAS TARBIDA EETILISEMALT? miseks kulub kuni 2700 liitrit vett, mis on võrdEsimene ja lihtsaim nipp – osta vähem. Paranda, väärne 10-tunnise duši all käiguga. Orgaaniliselt lase ümber teha, vaheta sõpradega, osta kasuta- toodetud puuvill on küll vaba mürkidest, aga ei tult. Šoppamiseks on veel erinevaid kontseptsioo- nõua just oluliselt vähem vett. Eelista vähemaga ne, mis võiks aidata valiku langetamisel: alusta- leppivaid toormaterjale, nagu kanep ja lina, mida des küsimusega, kas sul tõesti on seda asja vaja annab töödelda ka hoopis teistsuguseks, kui on või on see puhas emotsiooniost? Kas kavatsed tavapäraselt laadalettidelt tuntud naturaalvärvi rõivaeset kanda vähemalt 30 korda ja kas see linane riietus. 2017 kevad | VEGAN

mood

Uuri ka uudsemaid naturaalseid kangaid, nagu Lenzingi firma patenteeritud lyocell’i liik Tencel, mis on valmistatud suletud ringi tehnoloogia alusel eukalüptist. See tähendab, et kõik mittemürgised kemikaalid, mida kiu loomisprotsessis kasutatakse, on võimalik 99% ulatuses taaskasutada. Uuri ka aina enam kasutamist leidvaid ümbertöödeldud materjalidest valmistatud kiude nagu näiteks plastpudelitest valmistatud rPET või vanadest kalurivõrkudest ECONYL. Vaata sertifikaate. Kui ka uhke märk ei ole püha tõde, siis võimaldab see siiski veidi paremaid valikuid langetada. Üks tugevamaid märke on GOTS (rahvusvaheline mahetekstiili sertifikaat), mis kontrollib kogu tootmisprotsessi kanga materjali kasvatamisest valmis tooteni. BCI (parema puuvilla initsiatiiv) on GOTS-ist nõrgemate tingimustega puuvilla sertifikaat, mis võimaldab farmeritel kergemini üle minna paremale tootmisele. Peamiselt šokolaadi- ja kohvipakkidelt tuntud Fairtrade pühendub peamiselt farmerite, Fairwear aga õmblejate, pakendajate jmt töötajate heaolule. Arvestades sellega, et meie praegune tehnoloogia võimaldab ümber töödelda vaid puhtaid materjale (st ei ole segatud nt puuvill ja elastaan), siis tasub tulevikule mõeldes eelistada 100% ühest kiust tooteid. Meeste Tencel särk.

ECONYL taaskasutatud kalavõrkudest ujumisriided.

Nii lõputu materjalide nimekiri kui sertiﬁkaatide tähemeri võib muidugi parajalt segadusse ajada, seepärast on soovitatav kõige alustalana mõelda välja, mis on sulle kõige olulisem. Kui soovid riietuda ja üldiselt tarbida peamiselt veganistliku mõttelaadi alusel, siis tuleks otseselt loomsele lisaks vältida ka aineid, mis kaudsemalt loomi kahjustavad. Kui sulle on oluline, et su välimuse jaoks ei oleks kannatanud inimesed, siis uuri ettevõtete tarneahelaid, vaata sertiﬁkaate, mis reguleerivad sotsiaalseid valdkondi jne. Kõige tähtsam on keskkond? Väldi ressursse raiskavaid toormaterjale, reostust tekitavaid tootmisviise ja ka palju mikrokiude eraldavaid materjale. Tegelikult ei ole eetilisemale tarbimisele üleminek üldse nii keeruline, kui tunduda võib. Õnneks on aina enam tekkimas jätkusuutliku moe tootjaid ja müüjaid. Oma parema valikuga teed heateo enda tervisele, loodusele nii meil kui maailmas ja kõikidele inimestele, kes on teinud tublit tööd, et sulle uus rõivaese valmistada.

GOTS sertiﬁkaat.

VEGAN | kevad 2017

mood

REET

AUS: UUS SLOW-FASHION'I

KOLLEKTSIOON

Disainer sai minust loomulikku rada pidi. Kasvasin keskkonnas, kus mind ümbritsesid loovad inimesed: ema on tekstiilikunstnik, vanaisa oli skulptor, vanaema arhitekt. Juba varajasest noorusest käisin kunstikoolis. Moe- disaini valisin, kuna tol ajal tundus, et on äärmiselt huvitav ennast rõivastuse kaudu väljendada. Oma seisukohad tuleb kõva häälega välja öelda ning kõik, mis sa teed, peab sinu põhimõtteid ja arusaamu edasi andma. Lõpetanud õpingud moedisaineri erialal, sain aga aru, et olen täiesti vale valiku teinud, sest rõivatööstus on täis ebaeetilisust. On väga palju sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud probleeme, aga sellest suurest probleemide rägastikust saigi ootamatult põhjus, miks rõivadisaini juurde jäin. Hakkasin otsima võimalusi, mida saaks teistmoodi korraldada ning kuidas teha moodi eetiliselt ja disaini abil neid probleeme lahendada. Ühes intervjuus vastas Mati Unt küsimusele „Kust tuleb inspiratsioon?” nii: tuleb hommikul üles ärgata ja tegema hakata. Mul käib samamoodi. Tuleb tegutseda ja küll siis inspiratsioon ka käivitub. Ma ei ole ootaja-tüüp ning näiteks üheks heaks käivitajaks minu puhul on probleem. See aitab üles leida nii inspiratsiooni kui leidlikkuse. Foto Reet Ausast: Oleg Hartšenko

VEGAN | kevad 2017

mood

Mõtlen alati selle peale, et kui inimene ei taha seda rõivast enam kanda, siis see peaks olema võimalikult lihtsalt ümbertöödeldav. Seega ei kasuta me näiteks lukke ega muid metalldetaile. Ilma nööbita küll päris ei saa, osal toodetest on nööbid küljes, aga enamik rõivastest on meil furnituurivabad.

Luues kollektsioone ülejääkmaterjalist, kehtib mitu piirangut. Ma ei saa kunagi töötada enda valitud kangaga, vaid alati sellega, mis saada on. Materjal ei ole kunagi lõputus rullis, tihti on see juppidena, mis tähendab, et nendes rõivastes peab olema teatud hulk läbilõikeid ja see on paras pusle.

" 2017 kevad | VEGAN

mood

Valdavalt on värvilahenduses kasutatud musta, halli ja valge kombinatsiooni, sest see on põhjamaise naise praktiline vajadus. Lõiked on uuel kollektsioonil veelgi abstraktsemad ning esmakordselt oleme loonud ka mõned tooted vaid kahes suuruses, seega on need esemed sobilikud väga erineva kehakujuga inimestele.

" 72

VEGAN | kevad 2017

Uus kollektsioon on mõeldud Eesti naisele ning on ehk rohkem disainkollektsioon kui varasemad. Alustasime uut suunda, kus ei tee enam hooaegade kaupa rõivadisaini, vaid läheme täielikult slow-fashion’i kontseptsiooniga kaasa. See tähendab, et me ei too igal hooajal välja uut kollektsiooni, vaid meil on põhitooted ning iga paari kuu tagant täiendame valikut uute toodetega ja vahetame välja ainult need rõivad, mida inimesed enam ei soovi.

mood

Upcycling-meetod tähendab seda, et võetakse ülejääkmaterjal ning antakse disaini abil sellele uus väärtus. See on kõige lihtsam viis jäätmete vähendamiseks, kuna midagi ei töödelda ümber, ei pea ostma uusi masinaid, ei pea investeerima uutesse tehnoloogiatesse jne. Ainus, mida lisama peab, on natukene nutikust.

Fur Free kampaaniaga liitumine oli loogiline samm. Minu isiklik arvamus karusloomakasvatuse osas on selge. Ükski loom ei pea inimese edevuse pärast puuris elama, et seal kraeks kasvada. Meie ettevõte on eetilise suunaga ning seepärast vaatame ka laiemat pilti. Rõivaste valmistamisel ei kasuta me nahka ega muid loomseid tooteid, nii on need täiesti sobivad veganitele.

2017 kevad | VEGAN

Kõik algab inimestest! Tahtes rääkida Ruuni Vegan Buffeest peab alustama sellest, kuidas ahviaasta lõputrikina otsustasime ehitada välja tulevase Vegan Take Away ja Ruuni Marketi ruumi. Sulgesime kohviku uksed, sest meie pitsaahi jäi remondiala sisse. Aga me ei suutnud sulgeda oma südameid inimeste ees, kes järjekindlalt meie kinniseid uksi katsusid. Esimesel remondinädalal avastasime, et just nüüd on meil võimalus materialiseerida ammune mõte vegan-buffeest. Imetegijaks sai Talvi, kes hoogsalt ning lopsakalt toidulaua kattis. Esimese hiiliva päeva järel levis sõna kiiresti. Talvilt võttis järje üle Brita, kelle tundlikku meelt on saanud paljud maitsta nüüd, mil pitsaahi tolmust pühitud ning kukk kõlavalt kirenud. Sügav kummardus teile, mu kallid tüdrukud, uue hooliva põlvkonna kaunid sireenid! Täname teid, meie ustavad kliendid, kes te läbi jaanuarikuise rõskuse, iga sammuga uuele kevadele lähemale astute. Käime teie tegude järgi! Irene ja Berth f /Tartu Ruunipizza/Pannkoogikohvik

jumestus jumestus

KAUNIS ÕHTUMEIK VEGANTOODETEGA ― sevil šukjurova―

Jumestust alusta põhja ettevalmistamisega.

Jumestuskreemi paremaks püsimiseks kinnita see puudriga.

Urban Decay pakub ideaalset jumestuskreemi, mis on hea katvusega ja samas jätab nahale kerge tunde. Kõik Urban Decay Naked Skini jumestuskreemid on valmistatud veganluse põhimõtteid järgides. Kanna jumestuskreem pintsli või svammiga üle kogu näo ja selleks, et vältida maski-efekti, ära unusta üle teha ka kõrvu ning kaelapiirkonda.

Ontic Minerals pakub 100% looduslikku mineraalpuudrit. Sobib suurepäraselt igapäevaseks kasutamiseks ka probleemsele nahale. Laseb nahal hingata ega ummista poore. Mineraalpuudrite eelis on see, et neid jätkub väga pikaks ajaks. Kanna puuder näole, tupsutades puudripadja või mõne pehmema, tihedakarvalise pintsliga (kabuki-pintsel).

Kaubamaja Ilumaailmas Tallinnas, 34,99 eurot

www.onticminerals.ee, 26,95 eurot

Modelleeri tumeda puudriga.

Ontic Mineralsi päikesepuuder on valmistatud puhastest looduslikest mineraalidest ega sisalda nanoosakesi, talki, sünteetilisi lisandeid ega säilitusaineid. Selle mineraalse päikesepuudri koostisosad sobivad igale nahatüübile. Tumedam puuder kanna oma näokontuuridele. Ära unusta, et modelleerimise eesmärk on tõsta esile põsesarnu ja lisada ilmekust, mitte peita sinu näokuju erilisust. www.onticminerals.ee,18,95 eurot

Põsepuna annab värskust.

Essence Silky Touch Blush on siidine põsepuna, mis jätab kerge pärlendava efektiga loomuliku mulje. Põsepuna kanna põsesarna kohale. Selverites, 2,60 eurot

Naha lööb särama highlighter.

Kauni sära annab Ontic Mineralsi Pearl Highlighter. Pärlmutrine puuder sisaldab valgustpeegeldavaid osakesi, selle abil saab anda nahale kuma ning luua särava ja värske tunde. Toode sobib igale nahatüübile ja toonile. Highlight tähendab „esile tooma“, seega kantakse highlighter’it põsesarnadele, kulmualustele, otsaesisele, et nende ilu esile tuua ja nahale tervem ilme anda. www.onticminerals.ee, 14,95 eurot 2017 kevad | VEGAN

jumestus

Ilusad kulmud on silmade raamid ning toovad esile sinu eripära.

Essence Eyebrow Stylist Set on ideaalne kulmude modelleerimiseks. Kahe kulmuvärvi, aplikaatori ja kolme šablooniga saad kiiresti oma kulmudele täiusliku kuju anda. Selverites, 2,95 eurot

Silmad on hinge peegel.

Essence Mono Eyeshadow’ lauvärvid on väga hea pigmendiga ja ilusa säraga ning sobivad hästi õhtumeigiks. Essence pakub palju erinevaid toone, mida saad valida just enda tuju ja sobivuse järgi. Selverites, 1,97 €

Ripsmevärv annab lõppviimistluse.

Alusta värvi pealekandmist heledama tooniga (nr 19 The Grammy Goes Glammy).

silmale

Selle töö teeb sinu eest ära Essence’i ripsmetušš Lash Princess Sculpted Volume Mascara. Dramaatiline volüümi või selgelt piiritletud ripsmed – uue ripsmetuši koonusekujulise harjaga saad teha mõlemat ning sättida igat ripsmekarva eraldi.

Pärast huulepulka kanna huultele Essence XXXL Shine Glossi läbipaistev huuleläige. See annab silmapilkselt ilusa ja rikkaliku mulje. Selverites,

Igal naisel peab olema üks korralik punane huulepulk. Käsitöökosmeetika bränd Lush on turule tulnud uue huulepulgaga. See on tõeliselt rohke pigmendiga, püsib kaua huultel ja peale kandes jääb väga kerge.

Hoia veatut ilmet terve päev.

Et jumestus püsiks kaua värskena, kinnita see Urban Decay Spray All Nighteri spreiga. Lase seda üle terve näo, oota paar sekundit ja su jumestus ongi kinnitatud terveks päevaks ... või ööks. Tallinna Kaubamajas, 25.99 eur

VEGAN | kevad 2017

Silma välisnurka pane natukene musta värvi sügavuse lisamiseks (nr 12 Black Is The New Black).

Nipp! Kontuuri huuled pliiatsiga enne huulepulga pealekandmist, nii väldid päeva jooksul huulepulga laialivalgumist.

Selverites, 2,95 eurot

Huuleläige annab piduliku sära.

Lisa silma tagumisele osale tumedamat pruuni (nr 18 All I Need).

Ajakirja Vegan lugejatele on märtsikuu lõpuni Pääsukese talu e-poest Ajakirja Vegan lugejatele on märtsikuu lõpuni Pääsukese talu e-poest OSTUKORV 10% SOODSAM! OSTUKORV 10% SOODSAM!

Kasuta koodi: koodi: AJAKIRIVEGAN AJAKIRIVEGAN Kasuta

www.paasukesetalu.ee maria@paasukesetalu.ee www.paasukesetalu.ee maria@paasukesetalu.ee

Pääsukese talu Pääsukese talu

paasukesetalu paasukesetalu

kosmeetika

VEGANKOSMEETIKA ― sevil šukjurova―

Lushi Jason And The Argan Oil šampoonibatoonike Kuivšampoon, mis sobib ka tundlikule peanahale. Teeb juuksed tugevamaks, säravamaks ja pehmemaks ning külluslik roosilõhn püsib juustes terve päeva. Batoon peab vastu 80 pesukorda (sama kaua kui 3 pudelit šampooni) ja on pakendivaba.

Lushi hambapesutabletid Lush on tulnud turule millegi uue ja huvitavaga hammaste pesuks. Erinevate maitsetega hambapesutablette on kerge kasutada: näri tablett puruks ning harja hambaid märja hambaharjaga. Tablettide pudel on taaskasutatav: korjates viis pudelit ja tagastades need poodi, saad kingituseks näomaski. Ka kõik teised Lushi toodete pakendid võib tagastada poodi ja need lähevad taaskasutusse.

Pääsukese Talu seep Päikeseline seep, milles on peidus killuke Eestimaa suvesoojust kodumaisete saialillede näol. Seep sisaldab üle 70% oivaliselt niisutavat oliiviõli ja unikaalset kombinatsiooni kookosõlist, kakaovõist ja shea-võist. Seebis sisalduv valge savi sobib kõigile nahatüüpidele ning puhastab nahka õrnalt. Maheda ja meeldiva aroomi annavad seebile apelsini ja may chang’i eeterlikud õlid, millel on lõõgastav ja heaolutunnet suurendav mõju. Seebid on 100% looduslikud ning valminud ja lõigatud käsitsi, mistõttu võib seebi värvus ja kaal partiides pisut erineda. www.paasukesetalu.ee

Siberica kehakreem sarjast Saaremaa STI TÕE GA N O VÄ A ON EEM IV LT „KR NAHK EELD NUSA , M Õ A A J HE N M TKUB DI ME Ä KO PEH . PUR DET J LITEE A O VA G O K NA JA T A JA H S.“ N LÕ UUR GA I N I A S . H ON P va KS UA HE uro j KA k SU u

il š sev 78― VEGAN | kevad 2017

Tänu niisutava kreemi kergele tekstuurile imendub see hetkega. Kreem kaitseb nahka kuivuse eest ning aitab taastada naturaalset niiskustasakaalu, säilitades mugavustunde terveks päevaks. Orgaaniline murakas sisaldab rikkalikult vitamiinide С, А ja Е kompleksi, mis toidavad ja taastavad nahka, muutes selle siledaks ja sametiseks.

kosmeetika

Lavera šampoon-dušigeel 3in1

Turgutav dušigeel-šampoon sobib nii keha, näo kui juuste pesemiseks, jättes naha pehmeks ja siledaks. Karge ja särtsakas lõhn ergutab kõiki meeli ning tagab pikaajalise värskuse. Sisaldab orgaanilist bambust ja guaraanat. Sobib igapäevaseks kasutamiseks. www.looduspere.ee

Nurme after shave seerum Niisutab ja pehmendab nahka pärast habemeajamist. Hoiab naha terve ja noorena. Leevendab raseerimisel tekkinud ärritust ning aitab vältida karvade sissekasvamist. Sobib kasutamiseks ka igapäevase niisutajana. www.nurme.eu

Nurme 2in1 seep Looduslik käsitööna valmistatud kaks ühes seep meestele. Sobib nii ihu pesemiseks kui ka habemeajamiseks. Seep puhastab poore ja toimib antiseptiliselt. Raseerimiseks tuleb seep hõõruda enne tihkelt vahule. www.nurme.eu

an" na "veg õ s la a s des s -10% Kasuta odustu o s ib t h ke

2017 kevad | VEGAN

sündmus

― ingrid kohtla, evelin kangur ja raimond põldmaa―

Tänavu 27.märtsist 2. aprillini juba üheksandat korda toimuv Tallinn Music Week (TMW) on kujunenud üheks Euroopa suurimaks ja põnevaimaks linnafestivaliks. Lisaks õhtustele kontsertidele ning loovtööstuse konverentsile toimuvad TMW raames tasuta Linnalava kontserdid, vestlussari „TMW jutud“, Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kureeritud kunstiprogramm, Disainiturg, avalikku linnaruumi hõlmav arhitektoonikaprojekt, spetsiaalne lasteja noorteprogramm ning linna mõnusamaid söögikohti tutvustav „TMW maitsed“. TMW siduvaks teemaks on tänavu kestlik areng ning sellega haakuv, keskkonnasäästlikkusest võrdõiguslikkuse edendamiseni.

„TMW MAITSED“ Et kontsertide, näituste ja linna avastamiseks energiat jaguks ning sõpradega põhjalikult mul80

VEGAN | kevad 2017

Dead Furies.

jetada saaks, peab korralikult konda säästvale toiduvalmistaeinestama ning siinkohal tuleb misele ning panustada jäätmeappi restoraniprogramm „TMW vabasse tarbimisse. maitsed“. Pealinna kulinaariamaastik on „TMW maitsete“ programmi täienenud rõõmsate rahvuskuulub üle 30 pealinna söögiko- köökide näol: Mehhiko maitha ning TMW pop-up restorani seid pakkuv La Tabla Telliskimenüü eest vastutab sel aastal vis, autentse rameni austajate Ungru Resto Hiiumaalt. Res- lemmik Tokumaru, vastavatud toranid pakuvad peakokkade Burger Boxi (mäletate neid kimcpoolt hoolikalt koostatud TMW hi friikaid?) taimsetele nuudlierimenüüd ning soodustusi nii roogadele spetsialiseerunud tava- kui erimenüült festivali- väikevend Noodle Box ning passi omanikele. Tänavu on rustikaalne korea köök Gotsu. festival võtnud südamesooviks Kindlasti tasub sammud seada tutvustada varasemast rohkem Rataskaevu power duo – Vegan rahvuskööke, aidata kaasa kesk- Restoran V ning Von Krahli AED

sündmus

Alexander Hacke ja Danielle de Picciotto

aasta aega tagasi alustanud toore ja energilise rock’n’roll'i punt on tänaseks jõudnud üllitada esikalbumi „No Talking, All Action“ ning andnud suurel hulgal kontserte üle Eesti. Ardo, kes on ühtlasi bändi alustala ja frontman, on eesti muusikamaailmas tegutsenud juba pikka aega, varasemalt ansamblites Pedigree ja Tallinn Daggers. Usun, et Ardo pole võõras ka ühelegi, kes jälgib Facebooki grupi „Jah, see on vegan!“ uudisvoogu, sest tema TMW MUUSIKAPROGRAMMI toidupildid on seal igapäevane JUHT RAIMOND PÕLDMAA: nähtus. Muuhulgas on kuulda, Tänaseks on TMW muusikaprog- et Ardol on hetkel käsil oma esirammi kinnitatud üle 200 artisti, mene retseptiraamat veganitele. neist omakorda üle 100 Eestist. muusikutest Esinejate hulk on suur ning kind- Välismaistest lasti kuulub nende hulka palju mainiksin tandemit Alexander veganeid, kellest me hetkel veel Hacke ja Danielle de Picciotto. lihtsalt ei tea, kuid mainiksin Alexander Hacke on industriaalmõnda, kes on veganlusest ka muusika teerajaja-grupi Einstürzende Neubauteni asutajaavalikult tihti rääkinud. liige ning Danielle de Picciotto Esimesena meenub Ardo Kivi on tema ﬁlmiloojast ning muusiansamblist Dead Furies. Vaid kust elukaaslane. Põnev duo as– poole. Kel suvine Hiiumaa külastus meeles ning soovib hetke taasluua, saab seda teha TMW pop-upis, mille eestvedajaks on Ungru Resto. Kui #smoothiebowl on lemmik-tag, siis Kadrioru menuk NOP pakub erksat ja ergutavat putru, smuutit ja avokaadovõikut. La Muu jätkab festivali erijäätise valmistamise traditsiooni ning tänavu valmib neil ka veganjäätis.

Veganeid ootavad paljud söögikohad, näiteks Restoran V, Pappa Joe ja Burger Box.

tub oma erikavaga üles festivali avaõhtul Kultuurikatlas. Söögikohtadest tooks välja paljude lemmikutena Burger Boxi ja Papa Joe. Lisaks: Tokumaru, kust saab Tallinna parimat vegan sušit; Von Krahli AED oma igapäevaste vegan päevapakkumistega ning loomulikult kõikide veganite suur lemmik ning au ja uhkus Vegan Restoran V. TMW selleaastane siduv teema kestlik areng, mis hõlmab arvukaid valdkondi keskkonnasäästlikkusest võrdõiguslikkuse edendamiseni, haakub mitmeti ka veganlusega, mille üks põhilisi eesmärke on lisaks inimese tervisele ning loomade eetilisele kohtlemisele ka keskkonnakaitse.. Nii kuuleb TMW avalikel vestlustel tänavu muuhulgas arutelusid ananassist vegannaha tootmisest, uudsetest ja säästlikest kangatehnoloogiatest jne. 2017 kevad | VEGAN

sündmus

LEEDUS TULEB TAIMETOIDUFESTIVAL ― marimai kesküla― Leedus Vilniuses toimub 10. juunil esimene taimetoidufestival vabas õhus. Üritus võtab koha sisse VCUP ostukeskuse katusel oleval parkimisplatsil. Leedus toimunud taimetoidufestivalide seerias on see järjekorras kolmas. Esimene toimus sügisel, 10. septembril 2016 ja teine talvel, 3. detsembril 2016. Mõlemad peeti siseruumides ja olid äärmiselt edukad, ülerahvastatud ning tõmbasid meedia tähelepanu. Seekordsel, suvisel festival on üle 50 osaleja, nende seas ka mõned Eesti brändid. Pakutakse erinevaid vegantoite: snäkke, soolaseid ja magusaid roogasid, veganjuustu, lihaasendajaid ning jooke. Festivalilt leiab ka kehahooldustooteid, raamatuid, ehteid ning riideid ja aksessuaare, nagu t-särgid, pusad, mütsid, võtmehoidjad, kleebised jpm. Toimuvad loengud välisesinejatega, kelle seast üks on meie Kristina Mering. Viiakse läbi söögitegemise demonstratsioone, näidatakse ﬁlme ja olemas on ka lasteala. Võimalik on degusteerida erinevaid tooteid ja 100 esimest külastajat saavad sissepääsul erilise kingituse. Festival on avatud kella kümnest hommikul kella kuueni õhtul ja sissepääs on tasuta.

VEGAN | kevad 2017

Leedus toimuva taimetoidufestivali korraldaja Vente Vitekaite sai idee Suurbritanniast, kus taolisi üritusi on juba üle kolmekümne aasta korraldatud ja kus võib kohata juba kolmanda ning isegi neljanda põlvkonna veganeid. Leedu veganite arv kasvab kiiresti. Vente on Facebooki grupi „Lietuvos veganai“ („Leedu veganid“) asutaja ja administraator. „Lietuvos veganai“ on veganite peamine sotsiaalmeediaplatvorm Leedus. Selle liikmete arv on üle 16 000 inimese. Vaadates grupi aktiivsust, leidis Vente, et aeg on küps taolise ürituse korraldamiseks. Ürituse edus ta ei kahelnud, aga ei tema ega ka keegi teine ei osanud arvata, et see nii populaarseks osutub: esimesel festivalil müüdi suurem osa kaubast paari tunniga läbi. See andis innustust ja julgust tööga jätkata. Nii korraldas Vente ka jõulumessi ja teeb praegu tööd suvemessi kallal.

permarketites. Kui Vente paar aastat tagasi Suurbritanniast Leetu tuli, ei teadnud ettekandjad restoranides isegi, mida sõna „vegan“ tähendab. Praeguseks on samades restoranides aga juba veganmenüü. Veganlus muutub maailmas üha populaarsemaks. Veganite arv kasvas Suurbritannias paari aastaga rohkem kui kümme korda ja ületab praeguseks poole miljoni. Sarnane on olukord ka Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Iisraelis, kus veganite osakaal rahvastikus on suurim. „Ettevõtted ei saa sellist liikumist enam ignoreerida ja see on hea tunne,“ ütleb Vente. Paljud inimesed saavad võimaluse proovida vegantoitu, mida peetakse õigustamatult igavaks ja maitsetuks. Taimetoitu tutvustavad üritused suudavad tõestada vastupidist.

Festivali korraldaja kutsub kõiki osa võtma, sest ka kogukondlikus mõttes on oluline käia käsikäes, seista Veganismi tõus Leedus on selge. selle eest, millest me hoolime, ning Praeguseks on seal viis veganres- näidata inimestele, et vegan olla on torani, üks vegantoidupood Veggo tore ja lihtne. Shop, mis on ka ainus Baltikumis, ja üha enam on vegantoite saada su-

Terve ja rõõmus. Loomulikult.

Kaubamaja Rocca Al Mare Biomarket Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

www.biomarket.ee

Balti Jaama Biomarket

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

uudistooted

Pühajõe Pruul vegan-märgist ― aivar ojaperv― Võrumaal Kärgula külas tegutsev Pühajõe Pruulikoda saatis aasta alguses turule õlle nimega Joonik. 8,7-protsendiline saison on juba päris kõvasti kiita saanud – tuntud õlleblogija ja -hindaja Karmo Tüür alias Gambrinus lajatas sellele mõningate mööndustega lausa megatasandi ehk kõrgeima võimaliku. Õlu on tähelepanuväärne aga veel ühe asjaolu poolest: etiketilt leiab märke, et tegemist on vegan-õllega, ja teadaolevalt pole Eesti tootjad seda varem eraldi rõhutanud. Ka mujal maailmas on vegan-õlled üsna haruldased − vaid mõned Guinnessid ja vähemtuntud tootjad veel. 84

VEGAN | kevad 2017

„Impulss vegan-õlle tootmiseks tekkis Tallinna hipsterite linnaosa moodsas söögikohas einestades,” rääkis Pühajõe Pruulikoja üks omanikest ja pruulmeister Rain Epler. „Kui lugesin menüüst, et nende friikartulid on „vegan”, siis mõistsin midagi olulist. Sain aru, et veganid vajavad abi ja juhtnööre ka pealtnäha lihtsates olukordades. Neil on vaja kindlust, et toode, mida nad tarbivad, on tõesti vegan.” „Minu jaoks tundub enesestmõistetav, et kartul on vegan, aga kui juba pealinna populaarne söögikoht peab selle info rõhutamist vajalikuks, siis õlle

puhul, mis on märksa keerukam toode, tundus vajalik vastav info eraldi välja tuua,” jätkas Rain. „Nii saigi meie uusim õlu Joonik sildile eraldi märke juurde.”

PALJUD KÄSITÖÖÕLLED ON VEGAN-ÕLLED Rain Epler selgitas, et suure tõenäosusega on paljud Eesti käsitööõlled vegan-õlled, kuid tootjad pole taibanud või siis vajalikuks pidanud seda eraldi rõhutada. „Eesti käsitööõlled on valdavalt veganitele sobiv jook,” kinnitas ta. „Iga õlu ei pruugi siiski päris lõpuni vegan olla,

uudistooted

sest õlle tootmise protsessis kasutatakse sageli loomset toorainet želatiini. Seda kasutavad peamiselt suurtootjad õlle selitamiseks.” „Oluline on ka pärmiga seonduv,” jätkas ta. „Õllepärm ei ole teatavasti taimne tooraine. Kuid kõiketeadva interneti abil asja uurides sain kinnitust, et kuna pärmi saamiseks ei kahjustata ühtegi looma ning kuna pärm on paljudes toiduainetes vajalik ning tervislik koostisosa, siis on vegan-toitujatele pärmi kasutamine lubatud.”

VANA-VÕROMAA UMA Pühajõe Pruulikoja etiketid on saanud veel märke „Vana-Võromaa uma” või „Uma mekk”. Kellele võru keel võõras, siis tõlkida

oma siltidele märgistuse VANA-VÕROMAA UMA, et veelgi konkreetsemalt oma päritolu esile tuua. Vana-Võromaa sümboolika väljatöötamist vedas Võro Instituut.”

Väikepruulijate õlled on mitmekesisema maitsega kui massiõlled, kasutatav tooraine on kvaliteetsem, turule on toodud palju selliseid õllestiile, mida Eesti suurtootjad ei harrasta. Käsitööõlled on pastöriseerimata, kuid tänu tooraine kvaliteedile ja hoolikusele tootmisel ulatuvad nende säilimisajad isegi mitme aastani.

Pühajõe väikepruulikoda alustas ametlikuna tegevust 2016. aasta aprillis. Enne seda tegeleti kodupruulimisega ja mitu sel ajal välja töötatud retsepti võeti kasutusse ka ametlikus toote- Eesti ametlik käsitööõllendus hakkas plahvatuslikult arenema portfellis. 2013. aastal, kuigi väiksemaid Planeeritud toodangumaht ei tegijaid oli Eestis varemgi näiole suur – ühe keeduga pruuli- teks Pihtla Õlleköök Saaremaal. takse 150 liitrit ja kuutoodang Jaanuari lõpu seisuga oli Eestis jääb 1200−1500 liitri kanti. 33 väikepruulikoda, lisaks veel „Lisaks sellele, et õlut on lahe kümmekond ametlikku „mustpruulida, on tegu ka ettevõtluse- laspruulijat” ehk pruulikojad, ga, mis annab loodetavasti väi- kus on omad retseptid ja pruulkese lisasissetuleku,” tutvustas meistrid, kuid mis töönduslikuks Rain väikepruulijate mõttemaa- tootmiseks rendivad seadmeid ilma. „See on sihuke töö, mida teistelt pruulikodadelt.

ikoda toodab usega õlut võib neid umbes nii: „Vana-Võru- saab mõnuga omas kodus teha, maa oma” ja „Oma maitse”. ja kui sellest ka väike tulu tekib, on see boonuseks.” „Pühajõe Pruulikoda on asutamisest saadik rõhutanud oma võrumaist päritolu ning meie KÄSITÖÖÕLU KOGUB tooted ja pakendid kinnistavad POPULAARSUST seda identiteeti,” märkis Rain Epler. „Oleme oma õlledele püüdnud valida nimed, mis kannavad Käsitööõlu on maailmas üha endas Lõuna-Eestile omast huu- suuremat populaarsust koguv morit ning kõikidel siltidel on tooteliik. Eestikeelne nimetus käsitööõlu on siiski pisut eksitav võrokeelne tarkusetera.” – seda õlut ei toodeta reeglina Mitte-võrokestele on Pühajõe mitte puukuuris või garaažis, õllede nimed tõesti paras kat- vaid ikka väiketööstustes, kuid sumus – Tuda Blinn, Pühajõõn sageli on õllemeistrid ise ka Seerigo Mõro, Suidsunõ Sanna- pruulikoja omanikud ning kogu protsessis kasutatakse hulgaliline, Sitik jne. selt käsitööd. „Möödunud sügisel lisasime

Eesti väikepruulikodade aastane tootmismaht jääb vahemikku 20 000 – 500 000 liitrit. Eesti õlleturust on väikepruulikodade käes hinnanguliselt 1 protsent, kuid arvestades muu maailma kogemust, tõuseb see number kindlasti. Tuntumad ja suuremad Eesti väikepruulikojad on Põhjala, Õllenaut, Lehe, Sori Brewing, Muddis, Pühaste jt. Käsitööõllesõpradel on oma häälekandja, ajakiri Pruul, mis ilmub kuus korda aastas.

2017 kevad | VEGAN

uudistooted

Biomenu Bräim, Kokoke ja hapendatud toitude sari ― marimai kesküla―

iomenu on pakkunud juba paar aastat koduseid lihtsaid toite uuenduslike veganlahendustega, kasutades selleks värsket ja puhast toorainet. Seni on nende hitt-toodeteks olnud traditsioonlised valmistoidud nagu kartulisalat, rosolje ja kräsupeakook. Rõõm on tõdeda, et ikka võetakse kuulda klientide soove ja tegeletakse tootearendusega ning uued tooted leiavad ka kindla koha suuremate poodide lettidel. Nii on Biomenu välja töötanud uued tooted, mille inspiratsiooni allikateks on vanad head aroomid ja maitsed. Kõige enam võib heameelt tunda uudistoote Bräim üle, mille ideeallikaks on harilik praetud räim. Selleks, et nostalgiline maitseelamus ei tuleks kellegi elu arvelt, on valmistamiseks kasutatud põhikomponendina baklažaani. Baklažaanist pärineb ka Bräime alguses olev B-täht.

VEGAN | kevad 2017

Põhjust rõõmustamiseks on nii magusasõpradel, sest nüüd on meil ka oma Eesti vegankohuke Kokoke, kui ka soolase pooldajadel, kuna valikusse lisanduvad singirulli meenutavad delikatessrullid. Täiesti uue tootegrupina on toidulaudasid rikastama mõeldud hapendatud toitude sari. “Hapendatud toit on suurepärane vahend soolestiku mikroﬂoora toetamiseks ja parandamiseks. Kahjuks on hapendatud toitude valik poodides pea olematu - hapukapsas, -kurk ning sellega üldiselt nimekiri vegani jaoks lõppebki,” nentis Biomenu juhataja Tuuli Pirk. “Tegelikult annab hapendada paljusid aedvilju ning erinevate lisanditega mängides anda neile veelgi erilisem maitse. Näiteks hakkab peagi saada olema hapendatud porgand apelsini ja ingveriga, lillkapsas paprika ja karriga ning leides taas inspiratsiooni vanast heast,

tuleme välja Toome salati laadse hapendatud salatiga,” rääkis Tuuli. Biomenu uusi ja vanu tooteid leiab Kaubamajast, Prismadest ning muidugi nende enda BioMenu kohvikust, mis asub Ülemiste keskuses.

Harju Oru kohvik Harju Oru kohvik E-R 11-16 E-R 11-16 P 12-18 P 12-18 Kodune ja maitsev lõuna €7,90 (söö palju jaksad!) Kodune ja maitsev lõuna €7,90 (söö palju jaksad!) Meil on alati ka taimne valik! Meil on alati ka taimne valik!

Toompea3 3 Toompea 10130 Tallinn 10130 Tallinn tel.+37256633101 tel.+37256633101 +37256149195 +37256149195

ajalugu Tartu Taimetoitlaste Ühingu 15. aastapäev. Allikas: Postimees, 07.02.1939, nr 37, lk2.

PILGUHEIT MINEVIKKU Eesti esimene taimetoitlaste ühing sündis tänu ühe mehe visadusele. ― mariann prooses―

simese Eesti Vabariigi ajal aktiivse kodanikuliikumise taustal avanes võimalus esile tõusta ka taimetoitlastel, kuid ametliku seltsi loomine kulges erinevatel põhjustel pikalt ja vaevaliselt. Üsna põhjaliku ülevaate esimese taimetoitlaste ühingu sünnivaludest annavad taimetoitlusaktivisti ja ühigu eestvedaja René Ode mälestused. Esimene taimetoitlasi koondav ühing loodi 3. veebruaril 1924. Ühingu looja ja juhatuse pikaaegse liikme René Ode peas oli idee toimivast taimetoitlaste ühingust hakanud vormuma juba koolipõlves peale seda, kui tundelise hingega noormees oli läbi lugenud Kreeka ajaloolase ja esseisti Plutarchose ﬁlosooﬁlised argumendid loomade paremaks kohtlemiseks. Esimese katse luua taimetoitlaste ühing Tartus tegi Ode 1917. 88

VEGAN | kevad 2017

aastal, kuid avaliku huvi puudumise tõttu ei saanud plaan teoks. Üksikud kohaletulnud, kes nägid, et katse taimetoitlasi koondada on väga vilets, jooksid peagi laiali. Seega pidi ametlik ühing ootama oma tegutsemisvõimalust veel seitse pikka aastat, sest kuni 1924. aastani olid kõik selle loomise katsed kinnitatud ebaõnnestumise pitseriga.

KONARLIK ALGUS Vaatamata esimesele ebaõnnestunud katsele ühingu tegevus juba 1917. aastal käima lükata, otsustas René Ode taimetoitluse propageerimisega siiski jätkata. Õppetöö kõrvalt koolilehe toimetamine andis kirglikule noormehele esimese

ajalugu

negatiivsed: seltskondades arutati, et siinses kliimas pole võimalik üksnes taimi süües elus püsida. Kostus arvamusi, et seltsitegevus sellisel kujul on mõttetu ning soovitati hakata taimetoitlastel positiivset eeskuju näitama: hankida maalapp ning sinna taimi külvata. Usk liikumise edukusse puudus, sest 1920ndatel olid taimetoitlased justkui üksikud hundid, kelle toitumisharjumisi kiputi pigem iseäralikeks pidama ja maha tegema. Kasuks ei tulnud ka arvamus, et enne kulub aastakümneid kui taimetoitlus üldse populaarsust koguma hakkab.

TARTU TAIMETOITLASTE ÜHINGU SÜND

võimaluse pikkida muude teemade vahele ka taimetoitlusega seotud artikleid, kuid loodetud tulemusi need ei andnud. Peapõhjuseks, mis rikkus ka 1917. aastal organisatsiooni asutamise katse, oli ja jäi huviliste vähesus.

Esimesed ebaõnnestumised seljataga, jõudis ideesse ikka veel jõuliselt uskuv René Ode veendumusele, et kui tema ei suuda ettevõtmist korralikult käima lükata, ei tee seda ka keegi teine. Kui varasemad katsed olid määratud ebaõnnestuma huviliste puudumise tõttu, siis 1923. aastaks oli Ode suutnud koguda enda ümber mitmeid kaasvõitlejaid, kelle toel ta lootis kestvale koostegevusele aluse panna. Üks mõttekaaslastest ja tulevase ühingu juhatuse liige helilooja Aleksander Läte julges esialgu kahelda, kas organisatsiooni peaks nii tormakalt käivitama, ehk tuleks enne idee põhjalikumalt läbi mõelda. Seltsi loomise vastu rääkis ka taimetoitlaste üliväike kogukond, kellest nii mõnedki olid taimse toidu taas loomse vastu vahetanud. Läte tõi välja, et Eestis puuduvad taimetoitlaste söögikohad, mida Berliinis olevat 1923. aasta seisuga olnud juba üle kolmekümne ning pakkus, et ehk tuleks Eesti taimetoitlastel kõigepealt samasugust eeskuju näidata.

1919. aasta sügisel õnnestus suurte ponnistuste toel kokku kutsuda taimetoitlaste ja loomakaitse ühing, mille esimehe kohustused võttis Ode enda peale. Organisaatorite pettumuseks ilmus koosolekule vaid üks ebalev inimene. Vastu võeti küll põhikiri ja valiti ajutine juhatus kuni jõuluni, kuid seegi ühendus ei näidanud elumärke ja eksisteeris üksnes paberil.

Ühingu asutamise eelõhtuks oli algatusjõuna tegutsenud René Ode suhelnud kokku 14 huvilisega, kuna rohkem neid tõenäoliselt ei õnnestunud leida. Põhikiri seati kokku karskusseltsi põhikirja eeskujul, asendades sõna „karskus“ sõnaga „taimetoitlus“. Üleskutsed ning teated ühingu asutamise kohta avaldati nii Postimehes, suuremates Tartu raamatupoodides kui Karskusliidus.

Oma mälestustes kirjeldab Ode seika, kus tal tuli esineda vastloodud seltsi poolt tervituskõnega Tartus õppiva noorsoo kongressil, mille kuulajate seast hakkas üsna pea kostuma nurisevaid hääli taimetoitluse vastu. Tol korral astus taimetoitluse kaitseks välja keele- ja folklooriuurija Vilhelm Grünthal-Ridala, kuid isegi see tugi ei päästnud noorsoo taimetoitlaste ja loomakaitse ühingut paratamatust kustumisest.

Kolmanda veebruari asutamiskoosolekule oli Karskusliidu ruumidesse ilmunud kokku 19 inimest. Algsetest mõttekaaslastest oli kohale tulnud vaid neli, ülejäänud oli võõrad. Valiti koosoleku juhataja, pandi paika päevakord, kuulati kõnet ja sõnavõtte ning võeti vastu põhikiri.

Allikas: Postimees, nr. 35, 5 veebruar 1924

Üks asutamiskoosolekust osavõtnu jutustas oma läbielamistest lõunamaades. Näiteks Turkmenistani mägedes matkates olevat ta kohanud Peatselt asutas Ode küll uue organisatsiooni, kuid paari kõrgharitud inimest, kes söönud vaid jahu üldised hinnangud sellegi tegevusele olid valdavalt ja puulehti ning tarvitanud joogiks teed. Mäge2017 kevad | VEGAN

HEA ETTEVÕTJA! A KÄIVET. H O IK G Ö Ö S A M O TA A V KAS MPAANIAGA A K D U IK L A V D E S IM LIITU TA VEGANID. D E S A LJ Ä N IK Õ K U T S A NING VÕTA V

KALLIS LUGEJA! AITA MUUTA OMA KODUKOHA SÖ ÖGIKOHT VEGANSÕBRALIKUKS.VÕTA ME IEGA ÜHENDUST NING ANNAME SULLE NIPPE, KUID AS OMA HÄÄL KUULDAVAKS TEHA. Täpsem info www.loomaden imel.ee anita@loomade nimel.ee 5388 0533

aksime Anneta, et sa e eest! seista loomad 206182220 0 2 2 0 1 0 1 9 2 E E Ü oetusselts MT T l e im N e d a Loom

ajalugu

des rännates olevat kõneleja söönud vaid rosi- KOOSOLEKUTE ABIL MAAILMA PARANDAMA naid, mille ühekülgsus teda viimaks ära tüütas. Kuna liikmete arv jäi seltsi tegutsemisaja jooksul Moskvas puutunud sama esineja kokku inimese- väheseks, kannatasid ka sissetulekud. Põhiliselt ga, kes oli 21 päeva jooksul vaid vett joonud, teine korraldati kõnekoosolekuid, mille sisuks oli taitaimetoitlane oli 21 päeva jooksul söönud vaid metoitluse propageerimine, toortoitude valmiskord päevas. Teine osaleja kinnitas, et on olnud tamine ning taimekasvatus. 1934. aasta tegekaheksa päeva söömata, ilma et see oleks tema vuskokkuvõte näitab, et kümne aasta jooksul oli tervisele kahju tekitanud. Saalist kostus veel ar- korraldatud 40 kõnet, esinejaid oli kohale tulnud vamusi: näiteks, et taimetoitlane saavat paremini ka näiteks Rootsist ja Bulgaariast. Vahendite vätoiduta hakkama kui lihasööja ja mida intelligent- hesusele vaatamata õnnestus ühingul tekitada sem on inimene, seda kergem olevat tal lihatoi- oma raamatukogu ning toimis üsna elav välissuhtdust loobuda. Ühiselt nõustuti Goethe sõnadega, lus. Juba 1924. aastal võeti Tartu Taimetoitlaste et inimene on see, mida ta sööb. Ühing vastu Rahvusvahelisse Taimetoitlaste Liitu ja 1932. aastal Põhjamaade Taimetoitlaste Liitu. Arutluses, mida mõista sõna „taimetoitlane“ all, jäi kokkutulnute seas peale arvamus, et ainult pähkli- Üheks olulisemaks töövõiduks võib pidada tolte ja puuviljadega on raske siinses kliimavöötmes limaksude alandamist Eestisse imporditavatele läbi ajada ja taimetoitlaste alla arvati ka need, kes puuviljadele. See otsus ei sündinud siiski üleöö: tarvitavad toiduks piima ja mune. Ühtlasi otsus- ühingu 1924. aasta taotlust ei rahuldatud, kuid tati, et küttidel ja lihunikel ei ole organisatsiooni hiljem riigivanemale esitatud taotlusele tuldi vasasja ja piirangu täpne sõnastus pandi paika ka põ- tu ja Eesti-Hispaania kaubalepingu sõlmimisel hikirjas. Seda peeti vajalikuks, et vältida mittesoo- kehtestati puuvilja alandatud tolliga sissevedu vitavate isikute imbumist ühendusse. Nii oligi Tar- talvekuudel. tu Taimetoitlaste Ühing sündinud.

Vegan Stuudio Toormoor Tervislik ja teadlik, rõõmuküllane värske vegan- ja toortoit on lihtne, kergesti seeditav ning maitsev, pakub silmailu ja kaasab kõik meeled. Oleme abiks üritustel nii tellimuste kui catering-teenusega. Tere tulemast tutvuma Vegan Stuudio Toormoori maailmaga! www.toormoor.ee f /VeganStuudioToormoor Tel. 56632761 ja 5020990

2017 kevad | VEGAN

soovitused

Raamatusoovitused NICK COONEY “CHANGE OF HEART” Ilmselt läbib iga vegan faasi, kui tunneb meeleheitlikku frustratsiooni ja arusaamatust, miks kogu ümbritsev maailm veel veganismi pöördunud ei ole. Loomade kohtlemine suurtööstuses on ju niivõrd julm ja argumendid veganismi kasuks ju niivõrd ilmselged. See tunne võib ajada hulluks ja olla suure meelehärmi allikaks. Just sellele küsimusele annab teiste hulgas vastuse oma raamatus “Change of Heart” USA loomaõiguslusaktivist ja The Humane League’i asutaja Nick Cooney. Ta juhib lugeja inimaju sügavamatesse soppidesse ja selgitab, miks on inimpsühholoogia niivõrd tõrges võtma vastu muutusi, millised mehhanismid juhivad meie tegevusi ja kuidas neid hea eesmärgi nimel ära kasutada. Oma raamatus toetub Cooney arvukatele psühholoogilistele teadusuuringutele, millele ta läbivalt viitab. Kui mugav! Nüüd ei pea me kaevuma sadadesse lehekülgedesse psühholoogiauuringutesse, sest

Nick Cooney on teinud seda meie eest ja vastavad tulemused ja järeldused mõnusalt loetavas vormis paberile pannud. Väga tore, aga mis kasu sellest kõigest on, võib küsida. See raamat on kasulik peamiselt kahel põhjusel. Esiteks aitab see veganitel paremini mõista, kuidas toimub uute ideede vastuvõtmine inimpsühholoogias ja miks kogu maailm (veel) veganiks ei ole hakanud. Miks ei ole hakanud veganiks sinu parim sõber, kellele sa veganismi põhjustest pikalt ja laialt rääkinud oled ja kes sellest isegi justkui aru saab. See aitab rahulikumalt magada ja vabaneda sisemisest meelehärmist. Teisest küljest, ja see on ilmselt veel olulisemgi, aitavad Cooney teooria ja näited mõista, kuidas veganismi teistele inimestele kõige efektiivsem tutvustada oleks. Kuidas rääkida veganismist nii, et vestluspartner ei jookseks veganeid kirudes minema, vaid mõtleks asja üle reaalselt

järele ja võibolla isegi prooviks seda. Cooney lähenemisviisi on viimasel ajal hakanud kasutama üha rohkem loomaõiguslusorganisatsioone ja tundub, et see on aidanud saavutada teatud edusamme. Kui tänu sellele õnnestub päästa rohkem loomi ja parandada inimtervist, on asjast kasu olnud, sest lõppude lõpuks on ju see enamiku veganite eesmärk. Osta: www.amazone.com

CHRIS KALA “MÕISTMAKS, KES MA OLEN” Chris on kirjanikuna tegutsenud mõned aastad, andnud välja tänaseks kaks raamatut “Ebaõnnestunud!” ja “Mõistmaks, kes ma olen”. Esimene teos “Ebaõnnestunud!” näitab elu, mida elasid tema ümber olevad samaealised noored. Aeg on edasi läinud ning Chris on vanemaks saanud. Ta on vahepeal elu elanud ja ennast kui ka maailma avastanud. Uus teos “Mõistmaks, kes ma olen” jutustab ilmekalt Chrisi ja elukaaslase Cheli reisiseiklustest seljakotiränduritena kängurumaal Austraalias, kust lisaks muudele sündmustele ja ene92

VEGAN | kevad 2017

se-avastusretkedele, sai alguse ka veganiks olemine. Austraalia pakkus noortele palju peavalu ja rõõmu: pankrotistumised, võlad ja laenud, kämblaluumurrud, terve idaranniku nägemine, pere loomine, isiklik ja ühise suhte areng ja staatuse “esimene eestlane, kes kaotas Austraalias oma naba” omandamine. Kui soovid Chrisi tegemiste ja uue raamatuga rohkem tutvuda, mine külasta tema kodulehekülge, kust on võimalik soetada isikliku pühendusega raamatut “Mõistmaks, kes ma olen”. Osta: www.chriskala.com/raamatud

soovitused

HILLARY RETTIG „THE LIFELONG ACTIVIST: HOW TO CHANGE THE WORLD WITHOUT LOSING YOUR WAY” Raamat “The Lifelong Activist: How to Change the World without Losing Your Way” on juhend, kuidas elada rõõmsameelsemat ja produktiivsemat elu, millel on ajas arenev missioon. Raamat pakub lihtsaid ja selgeid juhiseid, mis aitavad välja selgitada, millise kuju võiks sinu autentne elu võtta ja kuidas elada seda elu maksimaalse rõõmu ja produktiivsusega, tundes võimalikult vähe hirmu, süütunnet ja häbi.

See on kasulik käsiraamat õpilastele ja noortele, kes on alles oma karjääri alguses, neile, kes kaaluvad karjääri või tegevusala muutust, ja eriti kasulik on see neile, kes tunnevad läbipõlemisohtu.

LAURA VAN DERNOOT LIPSKY, CONNIE BURK „TRAUMA STEWARDSHIP: AN EVERYDAY GUIDE TO CARING FOR SELF WHILE CARING FOR OTHERS” Pikaajaline traumanõustaja, Laura van Dernoot Lipsky annab sügava ja empaatilise ülevaate tihti tähelepanuta jäävast koormast, mida kannatavad need, kes töötavad selle heaks, et muuta maailma paremaks. Me võime tunda ennast väsinuna, küünilisena, tuimana või justkui ei suudaks me kunagi teha piisavalt. Need ja teised sarnased sümptomid mõjutavad meid isiklikult ja kollektiivselt, imedes

Muusikasoovitus

DEAD FURIES “NO TALKIN’ ALL ACTION”

(FUCK ART LET’S DANCE RECORDS) “No Talkin’ All Action” on nagu ühepajatoit, seal on kõik armastatud komponendid nagu riﬃd, trummid ja põrisev bass, mida tantsulises võtmes kokku pannes ja veidikene armastust ja soola lisades ei eksi sa lõpuks kunagi. It’s porrulicious!

VEGAN | kevad 2017

meid tühjaks energiast ja efektiivsusest, mida me nii meeleheitlikult vajame selleks, et tuua kasu inimestele, teistele loomadele ja planeedile. Ühendades vanad traditsioonid moodsate psühholoogiliste uurimustega, pakub Lipsky erinevaid lihtsaid ja põhjalikke harjutusi, mis võimaldavad meil ennast ja seeläbi ka maailma muuta.

soovitused

Filmisoovitused „THE IVORY GAME” / „ELEVANDILUU MÄNG” (2016) dokumentaal

Film „The Ivory Game” on suurejooneline dokumentaal, mis uurib sünget ja võigast elevandiluukaubandust. Auhinnatud filmi režissöör Richard Ladkani ja Oscari kandidaat Kief Davidson filmisid 16 kuud varjatult koostöös luureorganisatsiooni meeskonna, salaja tegutsevate aktivistide, kirglike pargivahtide ja looduskaitsjatega, infiltreerudes korrumpeerunud ülemaailmsesse elevandiluuärisse. Film jälgib salaküttide jahti nn valgele kullale. Aafrika elevantidel on aeg otsa lõppemas ning nad liiguvad aina lähemale ja lähemale väljasuremisele. Vaata: Netflix

„THE AGE OF STUPID” / „RUMALUSE AEG” (2009) dokumentaal

Hoiatav vaade meie muutuvale kliimale ning sellele, mis saab planeedist, kui eirame ohu märke ega peata globaalset soojenemist, kui meil on selleks veel võimalus. Aasta on 2055, maailmas, mis on hävinenud inimkonna ettevaatamatuse tõttu, otsib üks mees (osas Oscari-kandidaat Pete Postlewaite) vastust küsimusele, miks me lasime oma planeedil varemeteks laguneda. Vaadades 2007. aasta arhiivivideoid, näeb ta, et kõik räägivad kliimamuutuse laastavast mõjust, kuid keegi ei võta midagi ette. Rendi või osta: www.amazon.com

„KAHVLIGA SKALPELLI VASTU” / „FORKS OVER KNIVES" (2011) dokumentaal

Filmi peamine sisuliin järgib kahe USA toitumisteadlase, dr. T. Colin Campbelli ja dr. Caldwell B. Esselstyni isiklikke elurännakuid. Näeme, kuidas nende endi tõekspidamised tervislikust toitumisest on aja jooksul muutunud ning millise töö ja vaevaga on nad oma avastused ja teadmised täisväärtuslikust tervendavast toitumisest avalikkuse ette toonud. Veel näeme ﬁlmis teistegi juhtivate toitumisteadlaste uuringute tulemusi, mis kõik viitavad ühes suunas: tervisliku ja oluliselt taimsema toiduvalikuga on võimalik saavutada rohkem kui ravimitega eales võimalik on olnud — paljude väga tõsiste degeneratiivsete haiguste väga efektiivne ravi ja isegi paranemine.

Osta: kahvliga.humare.ee/ﬁlmid „YEAR OF THE DOG” / „KOERA AASTA” (2007) komöödia

Erakordse juhiabi Peggy (Molly Shannon) elu läheb allamäge Mike White’i musta huumoriga vürtsitatud komöödias. Peggy suhe oma neljajalgse sõbraga on parem kui enamiku inimestega ning kui koer Pencil enneaegselt sureb, peab leinav naine leidma uue koha oma elus. Otsing viib ta veganluse ja loomaõigusluseni, sellega kaasnevate kurbade, tobenaljakate ja südantliigutavate juhtumisteni ning lõpuks õnneni. Rendi või osta: www.amazon.com

2017 kevad | VEGAN

lugeja küsib

POLE LOLLE KÜSIMUSI... Küsimustele vastab Inglismaal õppiv toitumisteaduse tudeng ja blogija Britta Talumaa Kas tavapoodides müüdavad puuviljad on väga palju kaitsevahendeid täis pritsitud? Mida need meie tervisele teevad? Kas oled kuulnud Ameerika Ühendriikides iga-aastaselt avaldatavast Environmental Working Groupi „Dirty Dozeni” nimekirjast, mis loetleb üles kaksteist kõige enam pestitsiidide jääke sisaldavat puu- ja köögivilja? Selline kategoriseerimine jätab mulje, justkui oleks tegemist millegi ohtlikuga, kuid tegelikult on oluline silmas pidada selle nimekirja konteksti. Selles nimekirjas loetletud toitusid ei saa mingil moel ohtlikuks pidada, sest arvesse ei ole võetud pestitsiidide absoluutseid koguseid, toitude normaalseid tarbimiskoguseid ega erinevate taimemürkide toksilisust. Tavapäraselt kasvatatud puuviljas võib leiduda küll kaitsevahendite jääke, kuid seda vaid nii väikestes kogustes, et need tervisele kuidagi halvasti ei mõju. Ei ole liialdus, kui öelda, et need kogused võivad olla ohtlikest kogustest miljoneid kordi väiksemad. Pelgalt pestitsiidide leidumine ei tähenda kohe tervisekahjusid. Seda enam aitab suure osa sellest imeväiksest kaitsevahendite jääkide hulgast eemaldada viljade korralik puhta veega pesemine. Samuti aitavad kõik töötlemisviisid nagu keetmine, hautamine, koorimine jne. Kuna igapäevane värske puu- ja köögivilja tarbimine on iseenesest nõnda vajalik ja tervislik, kaalub nende söömine üle igasuguse riski, mida kaitsevahendite jäägid endast kujutada võivad. Uuringud on näidanud, et selline toitude loetlemine on viinud üleüldise puu- ja köögiviljade tarbimise languseni, millest on äärmiselt kahju. Ka EWG nendib oma kodulehel, et mainitud nimekirjas leiduvaid toitusid ei peaks vältima ning tavapäraselt kasvatatud värskete viljade tarbimine on kordades tervislikum kui nende vältimine.

VEGAN | kevad 2017

Kuidas ma tean, kas toit on töödeldud või mitte? Kas kõik külmlettides olevad pakendatud toidud on töödeldud? Kas näiteks kartulist tehtud mingid pallid, mida saab üles soojendada, on töödeldud? On need väga ebatervislikud? Tehniliselt on töödeldud toit kõik see, mis ei ole tervik, nii nagu see looduses kasvab. Smuutid, pasta, toorbatoonid, hummus, purgioad, maitseained, külmutatud köögiviljad jne on kõik tegelikult mingil määral töödeldud. Hakkimine, blenderdamine, kuumutamine, jahvatamine, pakendamine jm on kõik töötlemisviisid. Kas külmleti kartulipallid on ebatervislikud just sellepärast, et need on töödeldud? Pigem mitte. See oleneb rohkem töötlusastmest, koostisosadest ja lõpuks ka sellest, kui tihti sellist toitu tarbida. Toitude must-valge sildistamine ei ole vajalik, kui eesmärk on tervis ja tervislik suhe toiduga. Tervislikkus oleneb sellest, mida toiduga teeme, kuidas ja kui tihti seda sööme ning milliseid tundeid see meis tekitab. Kui rääkida töödeldud toitude söömise vähendamisest või vältimisest, siis võiks silmas pidada väga tugevat töötlemist, mille käigus on eemaldatud suur osa toitaineid ning lisatud suurel hulgal „tühje kaloreid” valge suhkru, jahu ja õlina. See ei tähenda, et kõik toidud, mis neid koostisosi sisaldaksid, oleksid automaatselt ebatervislikud. See oleneb kogu paketist ehk mitte isegi ainult sellest ühest kindlast toidust, vaid ka kogu einest, sinu toitumis- ja eluviisist. Süües kartulipalle näiteks koos suure salati, värskete köögiviljade ja kikerherneburgeriga, võivad need vabalt olla osa tervislikust einest. Mugavustoitudel on oma koht tasakaalustatud toitumises, isegi kui terviktoidud on üldjuhul toitainerikkamad ja võiksid moodustada põhiosa tervislikust toidust. Seega, keskendu terviktoitudele ja minimaalselt töödeldud toitudele, kuid ära karda vahel mugavuse, maitse ja praktilisuse tõttu tarbida ka rohkem töödeldud toitusid.

Stimuleeri keha ja vaimu!

Fidget Cube!

Spin

Roll

ring-liikuvusega rattake.

rattad ja metallkuulike

Breathe lüliti nagu laevalgusti nupp

lohk on murekivi sarnane vagu, mida pöidlaga närvide ja ärevuse rahustamiseks kasutada saab.

Glide

Click

Flip

Viis nuppu, millest kaks on vaiksed ning kolm klõpsuga.

Pöidlaga pööratav analoog nupp.

AASTATEPIKKUSE UURIMISTÖÖ TULEMUSENA SELGUS, ET NII LAPSED KUI TÄISKASVANUD ON PRODUKTIIVSEMAD, KUI NAD SAAVAD MÕTTETÖÖ KÄIGUS ANDA TÖÖD KA KEHALE. PALJUD INIMESED TEEVAD ALATEADLIKULT ŽESTE, MIS AITAVAD NEIL MÕTTEID KOONDADA. JALA VÄRISTAMINE, PASTAKAGA KLÕPSUTAMINE VÕI SELLE SÕRMEDE VAHEL KEERUTAMINE ON TAVALINE NÄHTUS. SINNA LISANDUVAD VEEL KÜÜNTE NÄRIMINE JA PALJUD MUUD KÄITUMISHARJUMUSED. FIDGET CUBE ON JUST LOODUD SELLEKS, ET ANDA KEHALE TEGEVUST MÕTTETÖÖ PARANDAMISEKS, STRESSI JA ÄREVUSE LEEVENDAMISEKS. VÕIB TUNDUDA NALJAKAS, ET KUIDAS ÜKS KUUETAHULINE PLASTIKKUUBIK SUUDAB PARANDADA TÖÖTULEMUSI NING RAHUSTADA. SEDA KÄES HOIDES LEIAB KEHA ISE ENDALE TEGEVUST. MÕNE MINUTIGA UNUSTAD, ET SELLEGA ÜLDSE TEGELED. NÄPUD LEIAVAD 6 TAHU PEALT ISE ÜLES JUST KOHAD, MILLEGA IGAS OLUKORRAS TOIME TULLA.

Kaupmehe 7, Tallinn www.lasermudel.ee

VÄRSKE PUUVILJAKAST SINU KOJU JA KONTORISSE! Tervislikuks hommikusöögiks Kiireks energialaenguks Vitamiinirikkaks vahepalaks

Mahlaseks suupisteks

Tallinna piires toome puuviljad ise Sinuni. Nii ei ole Sul vaja raskeid puuviljakoormaid poest koju tassida. Skänni QR-koodi ja vaata lähemalt, mis kastis või külasta meie kodulehte www.vitamiinikuller.ee. Tellides kasuta salasõna “Vegan” ja saad 10% soodsamalt. Salasõna kehtib kuni 01.05.2017.